dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 26. juuni 2022
Viit
1.1-11/2828-2
Registreeritud
26. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Agnes Peterson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-112828-2 26.06.2022 Väljaminev kiri.asice408 KB

Sisu (failidest)

Teie 25.03.2022 nr 2-22/2228, Majandus- ja MKM/22-0340/-1K Kommunikatsiooniministeerium Meie 26.06.2022 nr 1.1-11/2828-2 [email protected] Postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Austatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Rahandusministeerium kooskõlastab postiseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgmiste märkustega arvestamisel. 1) VTK-s on probleemina märgitud, et universaalne postiteenus (UPT) on AS-i Eesti Post jaoks kahjumlik teenus. Lahendusena on pakutud kanda UPT kulu täies mahus tarbijale üle (seni rahastatakse osaliselt UPT fondist) ja panna kontroll selle üle Konkurentsiametile. Reguleeritud avalike teenuste rahastamise läbipaistvuse suurendamine (finantseerimisvajaku ehk netokulude ja vähima mõistliku kasumi suuruse väljaselgitamine ning hüvitamine riigi poolt) ja ristsubsideerimise (reguleeritud avalike teenuste osutamise rahastamine reguleerimata vabaturuteenuste osutamisel teenitavast netotulust) lõpetamine on küll riigi osaluspoliitika seisukohast olulised eesmärgid, kuid avalike teenuste täiemahuline kinni maksmine tarbija poolt ei ole vältimatult vajalik. Paralleelselt võib kaaluda riigipoolse dotatsiooni kasutamise võimalust, kui selle negatiivset mõju riigieelarvele tasakaalustab kasvav dividend (vabaturuteenuste kasumit ei kasutata enam ristsubsideerimiseks). Kavandatavad muudatused postiseaduses peaksid aga tooma kaasa tegeliku teenuskvaliteedi tõusu, ideaalis koos samaaegsete kulude vähenemisega. 2) Postiseaduses ja ka postidirektiivis on teenuse taskukohasus eraldi eesmärgina välja toodud. Taskukohasuse selline eristamine viitab, et see on omaette eesmärgiks ning seda ei kaaluta (vähemalt mitte selles etapis) mitte ühegi teise väärtuse vastu. Samuti ei arvestata selle kaalumisel postiteenuse kulusid vms taskukohasusega mitteseotud näitajaid. Samuti on hetkel taskukohase tasu suuruse otsustamine toodud poliitilisele tasemele (ministrile). Arvestades, et taskukohasus ei ole objektiivne (arvutatav) vaid subjektiivne hinnang, on selle otsustamine poliitilisel tasandil ilmselt õigustatud. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 VTK-s toodud ettepanek asendada „taskukohasus“ „põhjendatud tasuga“, mis võtab arvesse ka kulusid, on oluline põhimõtte muudatus. Hinnanguline „taskukohasus“ ja arvutuslik „kulupõhine hind“ võivad lahkneda („taskukohasuse“ eristamine direktiivi tasandil viitab ilmselt asjaolule, et need reeglina lahknevadki) ja sellisel juhul on kompromiss võimatu (ei saa olla „natuke/peaaegu kulupõhine“) ning hind kujunebki kulupõhiselt ja taskukohasust enam arvesse ei võeta. Kui kulupõhine hind osutub oluliselt kõrgemaks kui senine taskukohane hind (vastasel korral oleks teenus kasumlik ning käesolevat muudatust ei oleks vaja), viib see suure tõenäosusega teenuse kasutamise jätkuva vähenemiseni. VTK-s võiks välja tuua hinnangulise põhjendatud tasu (mida Eesti Post Konkurentsiametile põhjendaks) suuruse muudatuse erinevate stsenaariumite korral ning nende võrdluse senise taskukohasena määratud tasuga. 3) VTK kirjeldab ühe probleemina asjaolu, et AS Eesti Post peab üleval pidama liiga palju postkontoreid ja kirjakaste. Lahenduseks pakutakse muuta regulatsiooni selliselt, et kirjakaste saaks vähem paigaldada, vähendada ka postkontorite arvu ning maapiirkondades ei peaks nii kaugele kasutaja juurde sõitma. VTK-s toodud kulude, tänapäevasuse, paindlikkuse argumendid postkontorite sulgemise ja kirjakastide arvu vähendamise ja asendamise osas on ilmselt asjakohased, aga kõigele muule lisaks tähendab see paratamatult tarbija jaoks teenuse kättesaadavuse vähenemist, mis tuleb alternatiivsete ja lisatasuta juurdepääsu- meetmetega kompenseerida. Inimeste jaoks, kes ei käi postkontoris, ei muuda postkontori sulgemine ju midagi, aga nende jaoks, kes käivad, tähendab see ohtu avaliku teenuse vähenemiseks. VTK-s võiks välja tuua, kas ja kuidas võib teenuse kättesaadavust parandada nt mobiilne kontor ning kas see on suletud postkontoritega piirkondades teenuse kättesaadavuse jätnud samale tasemele või seda isegi parandanud. Seega ootaks VTK-s konkreetsemat lahtikirjutust plaanitavatest muudatustest. 4) On arusaadav, et UPT üldhuviteenusena on riiklikult oluline ning isetasuvuse puudumisel võib teenuse ristsubsideerimise asemel kasutada riiklikku dotatsiooni, sest teenuse osutamine kahjumiga või teiste teenuste arvel ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik. Pakume aga läheneda küsimusele teiselt poolt – millist postiteenust ühiskond ootab ja millisel tasemel (avaliku teenusena) me saame riigina seda pakkuda. Seejärel saaks välja arvutada sellega kaasnevad kulud ning otsustada, kui suure osa sellest saab taskukohasena tarbijalt küsida ja kui palju peaks muudest avalikest vahenditest juurde lisama (vrdl nt rongiliikluse doteerimisega). Ehk läheneda sellele kui teenusele ja kasutada innovaatilisi teenusedisaini meetodeid. 5) VTK-s käsitletakse ka rahasiirde teenuse problemaatikat – kirjeldatud on sularaha käitlemise kulu, mis rahasiirde teenuse osutamisega kaasneb. Järeldustes ei ole aga selgitatud, millises mahus teenust siiski osutatakse, milline on mõju juhul, kui teenuse osutamisest loobutakse ja milles seisneb rahasiirde teenuse ebaselge ulatus. Finantsteenuseid tuleks eelnõu koostamise käigus vaadata laiemalt ja kaaluda, kuivõrd UPT osutaja poolt finantsteenuste osutamine on üldse põhjendatud. Finantsteenus, sh rahasiire, saaks toimida siis, kui ka rahaveoga seotud riskid on maandatud. Lisaks tuleb arvestada, et kui muuta selles osas postiseadust, tuleb vastavalt muuta ka sotsiaalvaldkonna õigusakte (pensionite, toetuste kojukanne) ja seda võiks samuti VTK-s käsitleda. 2 6) VTK-s on lahendamist vajava probleemina välja toodud eksterritoriaalse vahetusasutuse (ETOE) regulatsiooni puudumine kehtivas postiseaduses. Selgitatakse, et kuna ETOE punktina tegutsemine annab ligipääsu kõikidele sihtriigi postiasutustele võimaldatavatele lahendustele ning võimaldab seeläbi postivahetust korraldada oluliselt hõlpsamalt võrreldes olukorraga, kus üles tuleks ehitada enda logistikavõrgustik, siis on oluline, et ETOE-de tegutsemise raamistik oleks õiguslikult reguleeritud. Toetame ETOE-de regulatsiooni väljatöötamist, kuna ETOE-de tegutsemise ulatuse ja tingimuste määratlemine on oluline tollialaste õigusaktide kontekstis. Komisjoni määruse 2015/2446 (Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, 28. juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike eeskirjadega) artikli 1 punktis 25 defineeritakse mõiste „postiettevõtja“. Sätte kohaselt on postiettevõtja liikmesriigis asutatud ettevõtja, kelle liikmesriik on määranud osutama ülemaailmse postikonventsiooniga reguleeritud rahvusvahelisi teenuseid. Nii viidatud komisjoni määrus, liidu tolliseadustik, kui ka tolliseadus sisaldavad postiettevõtja suhtes kohaldatavaid erinorme, kohustusi ja samas ka tolliformaalsuste lihtsustusi, mis teistele rahvusvahelise kaubavahetusega seotud ettevõtjatele ei kohaldu. Seepärast on siseriiklikus õiguses oluline määratleda, millistel alustel ETOE-d tegutsevad ning kuidas suhestuvad UPU konventsiooni regulatsiooniga. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Kalle Viks 611 3404 [email protected] Silver Salla 58 504 107 [email protected] Eve-Ly Kübard 611 3065 [email protected] Agnes Peterson 611 3161 [email protected] 3
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel