Teie 25.03.2022 nr 2-22/2228,
Majandus- ja MKM/22-0340/-1K
Kommunikatsiooniministeerium Meie 26.06.2022 nr 1.1-11/2828-2
[email protected]
Postiseaduse muutmise seaduse
eelnõu väljatöötamiskavatsus
Austatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Rahandusministeerium kooskõlastab postiseaduse muutmise seaduse eelnõu
väljatöötamiskavatsuse (VTK) järgmiste märkustega arvestamisel.
1) VTK-s on probleemina märgitud, et universaalne postiteenus (UPT) on AS-i Eesti Post
jaoks kahjumlik teenus. Lahendusena on pakutud kanda UPT kulu täies mahus
tarbijale üle (seni rahastatakse osaliselt UPT fondist) ja panna kontroll selle üle
Konkurentsiametile.
Reguleeritud avalike teenuste rahastamise läbipaistvuse suurendamine
(finantseerimisvajaku ehk netokulude ja vähima mõistliku kasumi suuruse
väljaselgitamine ning hüvitamine riigi poolt) ja ristsubsideerimise (reguleeritud
avalike teenuste osutamise rahastamine reguleerimata vabaturuteenuste osutamisel
teenitavast netotulust) lõpetamine on küll riigi osaluspoliitika seisukohast olulised
eesmärgid, kuid avalike teenuste täiemahuline kinni maksmine tarbija poolt ei ole
vältimatult vajalik. Paralleelselt võib kaaluda riigipoolse dotatsiooni kasutamise
võimalust, kui selle negatiivset mõju riigieelarvele tasakaalustab kasvav dividend
(vabaturuteenuste kasumit ei kasutata enam ristsubsideerimiseks).
Kavandatavad muudatused postiseaduses peaksid aga tooma kaasa tegeliku
teenuskvaliteedi tõusu, ideaalis koos samaaegsete kulude vähenemisega.
2) Postiseaduses ja ka postidirektiivis on teenuse taskukohasus eraldi eesmärgina välja
toodud. Taskukohasuse selline eristamine viitab, et see on omaette eesmärgiks ning
seda ei kaaluta (vähemalt mitte selles etapis) mitte ühegi teise väärtuse vastu. Samuti
ei arvestata selle kaalumisel postiteenuse kulusid vms taskukohasusega mitteseotud
näitajaid. Samuti on hetkel taskukohase tasu suuruse otsustamine toodud poliitilisele
tasemele (ministrile). Arvestades, et taskukohasus ei ole objektiivne (arvutatav) vaid
subjektiivne hinnang, on selle otsustamine poliitilisel tasandil ilmselt õigustatud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
VTK-s toodud ettepanek asendada „taskukohasus“ „põhjendatud tasuga“, mis võtab
arvesse ka kulusid, on oluline põhimõtte muudatus. Hinnanguline „taskukohasus“ ja
arvutuslik „kulupõhine hind“ võivad lahkneda („taskukohasuse“ eristamine direktiivi
tasandil viitab ilmselt asjaolule, et need reeglina lahknevadki) ja sellisel juhul on
kompromiss võimatu (ei saa olla „natuke/peaaegu kulupõhine“) ning hind kujunebki
kulupõhiselt ja taskukohasust enam arvesse ei võeta. Kui kulupõhine hind osutub
oluliselt kõrgemaks kui senine taskukohane hind (vastasel korral oleks teenus
kasumlik ning käesolevat muudatust ei oleks vaja), viib see suure tõenäosusega
teenuse kasutamise jätkuva vähenemiseni. VTK-s võiks välja tuua hinnangulise
põhjendatud tasu (mida Eesti Post Konkurentsiametile põhjendaks) suuruse
muudatuse erinevate stsenaariumite korral ning nende võrdluse senise taskukohasena
määratud tasuga.
3) VTK kirjeldab ühe probleemina asjaolu, et AS Eesti Post peab üleval pidama liiga
palju postkontoreid ja kirjakaste. Lahenduseks pakutakse muuta regulatsiooni selliselt,
et kirjakaste saaks vähem paigaldada, vähendada ka postkontorite arvu ning
maapiirkondades ei peaks nii kaugele kasutaja juurde sõitma.
VTK-s toodud kulude, tänapäevasuse, paindlikkuse argumendid postkontorite
sulgemise ja kirjakastide arvu vähendamise ja asendamise osas on ilmselt asjakohased,
aga kõigele muule lisaks tähendab see paratamatult tarbija jaoks teenuse
kättesaadavuse vähenemist, mis tuleb alternatiivsete ja lisatasuta juurdepääsu-
meetmetega kompenseerida. Inimeste jaoks, kes ei käi postkontoris, ei muuda
postkontori sulgemine ju midagi, aga nende jaoks, kes käivad, tähendab see ohtu
avaliku teenuse vähenemiseks. VTK-s võiks välja tuua, kas ja kuidas võib teenuse
kättesaadavust parandada nt mobiilne kontor ning kas see on suletud postkontoritega
piirkondades teenuse kättesaadavuse jätnud samale tasemele või seda isegi
parandanud. Seega ootaks VTK-s konkreetsemat lahtikirjutust plaanitavatest
muudatustest.
4) On arusaadav, et UPT üldhuviteenusena on riiklikult oluline ning isetasuvuse
puudumisel võib teenuse ristsubsideerimise asemel kasutada riiklikku dotatsiooni, sest
teenuse osutamine kahjumiga või teiste teenuste arvel ei ole pikaajaliselt jätkusuutlik.
Pakume aga läheneda küsimusele teiselt poolt – millist postiteenust ühiskond ootab ja
millisel tasemel (avaliku teenusena) me saame riigina seda pakkuda. Seejärel saaks
välja arvutada sellega kaasnevad kulud ning otsustada, kui suure osa sellest saab
taskukohasena tarbijalt küsida ja kui palju peaks muudest avalikest vahenditest juurde
lisama (vrdl nt rongiliikluse doteerimisega). Ehk läheneda sellele kui teenusele ja
kasutada innovaatilisi teenusedisaini meetodeid.
5) VTK-s käsitletakse ka rahasiirde teenuse problemaatikat – kirjeldatud on sularaha
käitlemise kulu, mis rahasiirde teenuse osutamisega kaasneb. Järeldustes ei ole aga
selgitatud, millises mahus teenust siiski osutatakse, milline on mõju juhul, kui teenuse
osutamisest loobutakse ja milles seisneb rahasiirde teenuse ebaselge ulatus.
Finantsteenuseid tuleks eelnõu koostamise käigus vaadata laiemalt ja kaaluda, kuivõrd
UPT osutaja poolt finantsteenuste osutamine on üldse põhjendatud. Finantsteenus, sh
rahasiire, saaks toimida siis, kui ka rahaveoga seotud riskid on maandatud. Lisaks
tuleb arvestada, et kui muuta selles osas postiseadust, tuleb vastavalt muuta ka
sotsiaalvaldkonna õigusakte (pensionite, toetuste kojukanne) ja seda võiks samuti
VTK-s käsitleda.
2
6) VTK-s on lahendamist vajava probleemina välja toodud eksterritoriaalse
vahetusasutuse (ETOE) regulatsiooni puudumine kehtivas postiseaduses. Selgitatakse,
et kuna ETOE punktina tegutsemine annab ligipääsu kõikidele sihtriigi postiasutustele
võimaldatavatele lahendustele ning võimaldab seeläbi postivahetust korraldada
oluliselt hõlpsamalt võrreldes olukorraga, kus üles tuleks ehitada enda
logistikavõrgustik, siis on oluline, et ETOE-de tegutsemise raamistik oleks õiguslikult
reguleeritud. Toetame ETOE-de regulatsiooni väljatöötamist, kuna ETOE-de
tegutsemise ulatuse ja tingimuste määratlemine on oluline tollialaste õigusaktide
kontekstis.
Komisjoni määruse 2015/2446 (Komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2015/2446, 28.
juuli 2015, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr
952/2013 seoses liidu tolliseadustiku teatavaid sätteid käsitlevate üksikasjalike
eeskirjadega) artikli 1 punktis 25 defineeritakse mõiste „postiettevõtja“. Sätte kohaselt
on postiettevõtja liikmesriigis asutatud ettevõtja, kelle liikmesriik on määranud
osutama ülemaailmse postikonventsiooniga reguleeritud rahvusvahelisi teenuseid. Nii
viidatud komisjoni määrus, liidu tolliseadustik, kui ka tolliseadus sisaldavad
postiettevõtja suhtes kohaldatavaid erinorme, kohustusi ja samas ka tolliformaalsuste
lihtsustusi, mis teistele rahvusvahelise kaubavahetusega seotud ettevõtjatele ei
kohaldu. Seepärast on siseriiklikus õiguses oluline määratleda, millistel alustel
ETOE-d tegutsevad ning kuidas suhestuvad UPU konventsiooni regulatsiooniga.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Kalle Viks 611 3404
[email protected]
Silver Salla 58 504 107
[email protected]
Eve-Ly Kübard 611 3065
[email protected]
Agnes Peterson 611 3161
[email protected]
3