Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 21.02.2022 nr 4/57
[email protected] Meie 26.06.2022 nr 5-1/1910-2
Vastus pöördumisele seoses
ettevõtete miinimumtulumaksu
direktiivi ettepanekuga
Austatud härra Palts
Täname Teid 21.02.2022 pöördumises väljatoodud põhimõtete eest, mida Eesti võiks Teie
hinnangul järgida miinimummaksu direktiivi läbirääkimistel. Peame oluliseks kõiki Teie
väljatoodud põhimõtteid ning kinnitame, et oleme neid miinimummaksu direktiivi
läbirääkimistel järginud.
Direktiivi läbirääkimised kujunesid Eesti jaoks äärmiselt töömahukateks. Eesti peamiseks
eesmärgiks oli kaitsta kehtivat ettevõtte tulumaksu süsteemi suurimas võimalikus mahus.
Selle eesmärgi me ka saavutasime. Direktiiv puudutab vaid murdosa Eesti ettevõtjatest. Ka
sisaldab selle viimane versioon mitmesuguseid leevendusi ja üleminekutähtaegasid, mis
olulisel määral vähendavad direktiivi mõju nii nende ettevõtjate maksu- kui ka
halduskoormusele.
Infona lisame veel, et nagu Teile ilmselt juba teada, direktiivi eelnõu EL rahandusministrite
kohtumisel käesoleva aasta aprillis heakskiitu ei leidnud. Võimalik, et eelnõu esitatakse
heakskiitmiseks järgmisel kohtumisel 17. juunil, kuid kindlus selles osas puudub. Kui
direktiivi eelnõu lähiajal heakskiitu ei leia, on võimalik, et direktiivi teksti tehakse veel
muudatusi. Muutuda võivad ka allpool nimetatud tähtajad. Järgnevalt anname Teile ülevaate
arengutest direktiivi menetlemisel tuginedes direktiivi viimasele tekstile.
1. Esiteks leidsite oma pöördumises, et Eesti peaks direktiivi ettepaneku läbirääkimistel
Euroopa Liidus jõuliselt kaitsma seisukohta, et digimaks tuleb jõustada samaaegselt
miinimummaksuga. Oleme seda seisukohta korduvalt esitanud direktiivi läbirääkimistel.
Kuna sellele on EL liikmesriikide seas nii toetajaid kui ka vastaseid, pakkus eesistuja
kompromissina välja, et EL Nõukogu kohustub oma avalduses töö esimese sambaga viima
lõpule kokkulepitud ajakava kohaselt. Kompromissi vaimus toetasime eesistuja
ettepanekut.
2. Teiseks soovisite, et Eesti seisaks läbirääkimistel selle eest, et direktiiv sisaldaks täpselt
samu põhimõtteid, milles lepiti kokku OECD-s. OECD kokkuleppe ja direktiivi
erinevustena tõite välja miinimummaksu reeglite vabatahtlikkuse ja piiriülese
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
rakendamise OECD kokkuleppe kohaselt, samal ajal kui direktiiv kohustab liikmesriike
miinimummaksu rakendama ning näeb ette miinimummaksu riigisisese kohaldamise.
Miinimummaksu reeglite vabatahtlikkus OECD mudelreeglite kohaselt oli Eesti põhiline
argument direktiivi läbirääkimistel. Kuna Eestis on hetkel ainult kolm vähemalt 750mln
euro müügituluga kontserni lõplikku emaühingut, kellel võib tekkida Eestis
miinimummaksu tasumise kohustus, oleks miinimummaksu rakendamiseks vajaliku
süsteemi loomine ebaproportsionaalselt töömahukas ja kulukas ning potentsiaalne tulu ei
pruugi ületada süsteemi loomiseks tehtud kulutusi. Lisaks suurendab miinimummaksu
kehtestamine Eestis oluliselt nii Eestis asuvate äriühingute halduskoormust kui ka Maksu-
ja Tolliameti töökoormust.
Kompromissina lisati direktiivi erand, et EL liikmesriigid, kus ei ole rohkem kui 12
suurkontserni lõplikku emaühingut, ei pea koguma miinimummaksu enne aastat 2031. See
tähendab, et esimese kuue aasta jooksul ei pea Eesti direktiivi täies ulatuses üle võtma ja
miinimummaksu rakendama. Esimene miinimummaksu arvestus tuleb ettevõtjatel teha
aastal 2030 algava majandusaasta kohta. Eestis asuvad lõplikud emaühingud peavad
volitama miinimummaksu rakendavas riigis asuvat tütarühingut kontserni nimel
miinimummaksu deklaratsiooni esitama ning andma sellele tütarühingule deklaratsiooni
esitamiseks vajalikku infot. Eestis asuvaid alamaksustatud suurkontsernide tütarühinguid
maksustatakse kontserni lõpliku emaühingu riigis või kui see riik ei rakenda
miinimummaksu, siis teiste tütarühingute riikides.
Mis puudutab miinimummaksu riigisisest rakendamist, siis selles osas ei ole võimalik
direktiivi ettepanekut muuta, kuna Euroopa Liidus tuleb kohelda riigisiseseid ja
piiriüleseid olukordi võrdselt. Nii et see erinevus OECD kokkuleppest on vajalik, et tagada
vastavus Euroopa Liidu õigusele.
3. Kolmandaks leidsite, et Eesti peab kindlasti seisma selle eest, et direktiivi ülevõtmise
tähtaeg lükkuks vähemalt ühe aasta võrra edasi. Direktiivi viimase versiooni kohaselt on
direktiivi ülevõtmise tähtaeg 31.12.2023. Nagu ülal mainitud, on Eestil võimalik
rakendada ka kuueaastast üleminekuperioodi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Inga Klauson 6113066
[email protected]
2