dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele seoses ettevõtete miinimumtulumaksu direktiivi ettepanekuga

Rahandusministeerium · 26. juuni 2022
Viit
5-1/1910-2
Registreeritud
26. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
5 RIIGI MAKSU- JA TOLLIPOLIITIKA KAVANDAMINE JA ELLUVIIMINE
Sari
5-1 Kirjavahetus maksu- ja tollipoliitika ning riigilõivu osas (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
5-1/2022
Vastutaja
Inga Klauson (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎5-11910-2 26.06.2022 Väljaminev kiri.asice400 KB

Sisu (failidest)

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Teie 21.02.2022 nr 4/57 [email protected] Meie 26.06.2022 nr 5-1/1910-2 Vastus pöördumisele seoses ettevõtete miinimumtulumaksu direktiivi ettepanekuga Austatud härra Palts Täname Teid 21.02.2022 pöördumises väljatoodud põhimõtete eest, mida Eesti võiks Teie hinnangul järgida miinimummaksu direktiivi läbirääkimistel. Peame oluliseks kõiki Teie väljatoodud põhimõtteid ning kinnitame, et oleme neid miinimummaksu direktiivi läbirääkimistel järginud. Direktiivi läbirääkimised kujunesid Eesti jaoks äärmiselt töömahukateks. Eesti peamiseks eesmärgiks oli kaitsta kehtivat ettevõtte tulumaksu süsteemi suurimas võimalikus mahus. Selle eesmärgi me ka saavutasime. Direktiiv puudutab vaid murdosa Eesti ettevõtjatest. Ka sisaldab selle viimane versioon mitmesuguseid leevendusi ja üleminekutähtaegasid, mis olulisel määral vähendavad direktiivi mõju nii nende ettevõtjate maksu- kui ka halduskoormusele. Infona lisame veel, et nagu Teile ilmselt juba teada, direktiivi eelnõu EL rahandusministrite kohtumisel käesoleva aasta aprillis heakskiitu ei leidnud. Võimalik, et eelnõu esitatakse heakskiitmiseks järgmisel kohtumisel 17. juunil, kuid kindlus selles osas puudub. Kui direktiivi eelnõu lähiajal heakskiitu ei leia, on võimalik, et direktiivi teksti tehakse veel muudatusi. Muutuda võivad ka allpool nimetatud tähtajad. Järgnevalt anname Teile ülevaate arengutest direktiivi menetlemisel tuginedes direktiivi viimasele tekstile. 1. Esiteks leidsite oma pöördumises, et Eesti peaks direktiivi ettepaneku läbirääkimistel Euroopa Liidus jõuliselt kaitsma seisukohta, et digimaks tuleb jõustada samaaegselt miinimummaksuga. Oleme seda seisukohta korduvalt esitanud direktiivi läbirääkimistel. Kuna sellele on EL liikmesriikide seas nii toetajaid kui ka vastaseid, pakkus eesistuja kompromissina välja, et EL Nõukogu kohustub oma avalduses töö esimese sambaga viima lõpule kokkulepitud ajakava kohaselt. Kompromissi vaimus toetasime eesistuja ettepanekut. 2. Teiseks soovisite, et Eesti seisaks läbirääkimistel selle eest, et direktiiv sisaldaks täpselt samu põhimõtteid, milles lepiti kokku OECD-s. OECD kokkuleppe ja direktiivi erinevustena tõite välja miinimummaksu reeglite vabatahtlikkuse ja piiriülese Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 rakendamise OECD kokkuleppe kohaselt, samal ajal kui direktiiv kohustab liikmesriike miinimummaksu rakendama ning näeb ette miinimummaksu riigisisese kohaldamise. Miinimummaksu reeglite vabatahtlikkus OECD mudelreeglite kohaselt oli Eesti põhiline argument direktiivi läbirääkimistel. Kuna Eestis on hetkel ainult kolm vähemalt 750mln euro müügituluga kontserni lõplikku emaühingut, kellel võib tekkida Eestis miinimummaksu tasumise kohustus, oleks miinimummaksu rakendamiseks vajaliku süsteemi loomine ebaproportsionaalselt töömahukas ja kulukas ning potentsiaalne tulu ei pruugi ületada süsteemi loomiseks tehtud kulutusi. Lisaks suurendab miinimummaksu kehtestamine Eestis oluliselt nii Eestis asuvate äriühingute halduskoormust kui ka Maksu- ja Tolliameti töökoormust. Kompromissina lisati direktiivi erand, et EL liikmesriigid, kus ei ole rohkem kui 12 suurkontserni lõplikku emaühingut, ei pea koguma miinimummaksu enne aastat 2031. See tähendab, et esimese kuue aasta jooksul ei pea Eesti direktiivi täies ulatuses üle võtma ja miinimummaksu rakendama. Esimene miinimummaksu arvestus tuleb ettevõtjatel teha aastal 2030 algava majandusaasta kohta. Eestis asuvad lõplikud emaühingud peavad volitama miinimummaksu rakendavas riigis asuvat tütarühingut kontserni nimel miinimummaksu deklaratsiooni esitama ning andma sellele tütarühingule deklaratsiooni esitamiseks vajalikku infot. Eestis asuvaid alamaksustatud suurkontsernide tütarühinguid maksustatakse kontserni lõpliku emaühingu riigis või kui see riik ei rakenda miinimummaksu, siis teiste tütarühingute riikides. Mis puudutab miinimummaksu riigisisest rakendamist, siis selles osas ei ole võimalik direktiivi ettepanekut muuta, kuna Euroopa Liidus tuleb kohelda riigisiseseid ja piiriüleseid olukordi võrdselt. Nii et see erinevus OECD kokkuleppest on vajalik, et tagada vastavus Euroopa Liidu õigusele. 3. Kolmandaks leidsite, et Eesti peab kindlasti seisma selle eest, et direktiivi ülevõtmise tähtaeg lükkuks vähemalt ühe aasta võrra edasi. Direktiivi viimase versiooni kohaselt on direktiivi ülevõtmise tähtaeg 31.12.2023. Nagu ülal mainitud, on Eestil võimalik rakendada ka kuueaastast üleminekuperioodi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Inga Klauson 6113066 [email protected] 2
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel