Riigikantselei Meie 26.06.2022 nr 1.1-10.1/3008-3
[email protected]
Kindlustustegevuse seaduse ja
võlaõigusseaduse muutmise seaduse
eelnõu
Austatud riigisekretär
Esitame Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Kindlustustegevuse seaduse ja
võlaõigusseaduse muutmise seaduse eelnõu.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Lisad:
1) eelnõu 1 lk;
2) seletuskiri 8 lk;
3) seletuskirja lisa (märkuste tabel) 1 lk.
Kristiina Kubja 6113658
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Eelnõu
02.06.2022
Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seadus
§ 1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
Kindlustustegevuse seaduse § 82 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(7) Miinimumkapitalinõude alammäär on:
1) 4 miljonit eurot, kui kindlustusandjal on õigus tegeleda elukindlustuse, käesoleva seaduse
§ 12 lõike 1 punktides 10–15 nimetatud kahjukindlustuse liikide või edasikindlustusega;
2) 2,7 miljonit eurot, kui kindlustusandjal on õigus tegeleda käesoleva lõike punktis 1
nimetamata kahjukindlustuse liikidega;
3) 1,3 miljonit eurot, kui tegemist on käesoleva seaduse § 8 lõikes 2 nimetatud
kaptiivedasikindlustusandjaga;
4) 6,7 miljonit eurot vastavalt komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2015/35 artiklile 253, kui
tegemist on käesoleva seaduse § 16 lõikes 6 nimetatud kindlustusandjaga.“.
§ 2. Võlaõigusseaduse muutmine
Võlaõigusseaduse § 427 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatut ei kohaldata kindlustustegevuse seaduse § 12 lõike
1 punktides 3, 8, 9, 10, 13 ja 16 nimetatud kindlustuste lepingutele, kui kindlustusvõtja vastab
vähemalt kahele järgmistest tingimustest:
1) bilansimaht ületab summa, mis vastab 6 600 000 eurole;
2) majandusaasta netokäive ületab summa, mis vastab 13 600 000 eurole;
3) majandusaasta keskmine töötajate arv on vähemalt 250.“.
§ 3. Seaduse jõustumine
Käesolev seadus jõustub 2022. aasta 19. oktoobril.
Jüri Ratas
Riigikogu esimees
Tallinn 2022
Algatab Vabariigi Valitsus 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
Kindlustustegevuse seaduse ja võlaõigusseaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõu eesmärk on tõsta kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäärasid ja ettevõtjast
kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid.
Eelnõuga viiakse viidatud määrad kooskõlla teatisega (2021/C 423/12) Euroopa Parlamendi ja
nõukogu direktiivis 2009/138/EÜ (kindlustus- ja edasikindlustustegevuse alustamise ja
jätkamise kohta (Solventsus II)) sätestatud summade kohandamise kohta vastavalt
inflatsioonile1 (edaspidi teatis).
Eelnõuga tehtavad muudatused jõustuvad 2022. aasta 19. oktoobril ning need mõjutavad
kindlustusandjaid, ettevõtjast kindlustusvõtjaid ja kindlustusvahendajaid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on välja töötanud Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika
osakonna peaspetsialist Kristiina Kubja (6113658,
[email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja
õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa (611 3549,
[email protected]) ja keeleliselt
toimetas õigusosakonna keeletoimetaja Sirje Lilover (
[email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.
Eelnõuga muudetakse:
o kindlustustegevuse seadust (edaspidi KindlTS) redaktsioonis RT I, 29.03.2022, 4;
o võlaõigusseadust (edaspidi VÕS) redaktsioonis RT I, 15.03.2022, 15.
Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
2. Seaduse eesmärk
Seaduse eesmärk on tõsta kindlustusandjate miinimumkapitalinõude alammäärasid ja
ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid.
1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:52021XC1019(02)
1
2.1. Eelnõu algatamise vajalikkus
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/138/EÜ (kindlustus- ja
2
edasikindlustustegevuse alustamise ja jätkamise kohta (Solventsus II)) artikli 300 kohaselt
vaadatakse direktiivis eurodes väljendatud summad läbi iga viie aasta järel. Direktiivis olevad
summad vaadati seekord läbi esimest korda. Vaatlusaluseks perioodiks oli 31. detsember 2015.
a kuni 31. detsember 2020. a ning läbivaatamise tulemusel tõstetakse direktiivis sätestatud
piirmäärasid. Määrade tõstmise aluseks on muutus kõiki liikmesriike hõlmavas ühtlustatud
tarbijahinnaindeksis (Harmonised Indices of Consumer Prices of all Member States).
19. oktoobril 2021. a avaldati Euroopa Liidu Teatajas käesoleva eelnõu aluseks olev teatis, mille
kohaselt peavad liikmesriigid rakendama korrigeeritud summasid hiljemalt 19. oktoobrist 2022.
a. Tulenevalt eeltoodust ei ole koostatud ka väljatöötamiskavatsust, kuivõrd eelnõu käsitleb
Euroopa Liidu õiguse rakendamist (Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180
„Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punkt 2).
2.3. Miinimumkapitalinõude (MCR) absoluutse alammäära tõstmine (teatise punkt c)
MCR puhul on tegemist kapitalitasemega, millest kindlustusandjate põhiomavahendite suuruse
allapoole langemisel oleksid kindlustusvõtjate, kindlustatute ja soodustatud isikute huvid
tõsiselt ohus. Seetõttu nõutakse kindlustusandjatelt nõuetekohaste põhiomavahendite
olemasolu MCR täitmiseks. Kindlustusandja arvutab MCR kord kvartalis ja esitab selle
järelevalveasutusele. Lisaks sellele on ette nähtud fikseeritud MCR absoluutsed alammäärad
ehk kui kindlustusandja saab MCR arvutuse tulemusel sellest alammäärast madalama suuruse,
siis kohaldub talle siiski fikseeritud MCR määr ehk kindlustusandja MCR ei või olla väiksem
MCR alammäärast. Alamäära suurused sõltuvad, millist kindlustusteenust kindlustusandja
pakub ehk kindlustusliigiti on need erinevad.
Kehtiv MCR Uus MCR
alamäär (KindlTS § alamäär
82 lg 7)
Elukindlustus 3,7 mln eurot 4 mln eurot
Edasikindlustus 3,7 mln eurot 4 mln eurot3
Mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus, 3,7 mln eurot 4 mln eurot
õhusõiduki valdaja vastutuskindlustus,
veesõiduki valdaja vastutuskindlustus,
tsiviilvastutuskindlustus, krediidikindlustus
ja garantiikindlustus.
Õnnetusjuhtumikindlustus, haiguskindlustus, 2,5 mln eurot 2,7 mln eurot
2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX:02009L0138-20210630
3 Teatise kohaselt tõuseks edasikindlustuse puhul alamäär 3,9 mln euroni, aga Eesti on kohaldanud sama määra, mis
elukindlustusandjatel ja teatud kahjukindlustuste puhul.
2
maismaasõidukite kindlustus, raudtee
veerevkoosseisu kindlustus, õhusõidukite
kindlustus, veesõidukite kindlustus,
transporditavate kaupade kindlustus,
tulekindlustus ja loodusjõudude kindlustus,
muu varakindlustus, finantskahjude
kindlustus, õigusabikulude kindlustus,
abistamisteenuste kindlustus.
Kaptiivedasikindlustusandja 1,2 mln eurot 1,3 mln eurot
Kindlustusandjal on õigus tegeleda nii elu- 6,2 mln eurot 6,7 mln eurot4
kui ka kahjukindlustusega
2.4. Ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärad (teatise punkt b)
Kindlustuse turustajatele ei kohaldu teatud kindlustuse turustamise nõuded (vt ka seletuskirja
punkti 3.2), kui tegemist on suurte riskide kindlustamisega. Näiteks, kui tegemist on
edasikindlustuslepingute, raudtee veerevkoosseisu, õhusõidukite ja laevade
kindlustuslepingute, veosekindlustuslepingute, õhusõiduki ja veesõiduki valdaja
vastutuskindlustuslepingute ning ka krediidi- ja garantiikindlustuslepingutega, kui
kindlustatakse majandus- või kutsetegevusest tulenevaid kindlustusriske. Lisaks loetakse
suurteks riskideks Solventsus II direktiivi I lisa A osa liikidesse 3, 8, 9, 10, 13 ja 16 kuuluvaid
riske, kui kindlustusvõtja ületab järgmistest kriteeriumitest vähemalt kahe piirid:
Kehtiv määr (VÕS § 427 Uus määr
lg 3)
Bilansimaht 6 200 000 eurot 6 600 000 eurot
Majandusaasta netokäive 12 800 000 eurot 13 600 000 eurot
Majandusaasta keskmine 250 250
töötajate arv
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõuga muudetakse kindlustustegevuse seadust ja võlaõigusseadust.
3.1. Kindlustustegevuse seaduse muutmine
KindlTS § 82 lõike 7 muutmine. Tulenevalt teatise punktis c esitatud piirmäärade
korrigeerimisest, muudetakse KindlTS miinimumkapitalinõude alammäärasid.
Kui kindlustusandjal on õigus tegeleda elukindlustuse, mootorsõiduki valdaja
vastutuskindlustuse, õhusõiduki valdaja vastutuskindlustuse, veesõiduki valdaja
vastutuskindlustuse, tsiviilvastutuskindlustuse, krediidikindlustuse, garantiikindlustuse või
4 Art 129 lg 1 punktid 6 alampunktide i ja ii summa
3
edasikindlustusega, siis temale kohalduv uus miinimumkapitalinõude alammäär on 4 miljonit
eurot.
Kui kindlustusandjal on õigus tegeleda õnnetusjuhtumikindlustuse, haiguskindlustuse,
maismaasõidukite kindlustuse, raudtee veerevkoosseisu kindlustuse, õhusõidukite kindlustuse,
veesõidukite kindlustuse, transporditavate kaupade kindlustuse, tulekindlustuse ja
loodusjõudude kindlustuse, muu varakindlustuse, finantskahjude kindlustuse, õigusabikulude
kindlustuse, abistamisteenuste kindlustusega, siis temale kohalduv uus
miinimumkapitalinõude alammäär on 2,7 miljonit eurot.
Kaptiivedasikindlustusandja miinimumkapitalinõude alammäär on 1,3 miljonit eurot ning kui
kindlustusandja tegeleb nii kahju- kui ka elukindlustusega, siis temale kohalduv
miinimumkapitalinõude alammäär on 6,7 miljonit eurot.
3.2. Võlaõigusseaduse muutmine
VÕS § 427 lõike 3 muutmine. Tulenevalt teatise punktis b esitatud piirmäärade
korrigeerimisest, muudetakse ettevõtjast kindlustusvõtja suuruse määratlemise piirmäärasid.
Kui kindlustusvõtja vastab vähemalt kahele tingimusele (bilansimaht ületab 6,6 miljonit eurot,
majandusaasta netokäive ületab 13, 6 miljonit eurit või majandusaasta keskmine töötajate arv
on vähemalt 250 töötajat) ning ta soovib sõlmida KindlTS § 12 lõike 1 punktis 3, 8, 9, 10, 13
või 16 nimetatud kindlustuse kindlustuslepingu (maismaasõidukite kindlustus, tulekindlustus
ja loodusjõudude kindlustus, finantskahjude kindlustus, mootorsõiduki valdaja
vastutuskindlustus, muu varakindlustus või tsiviilvastutuskindlustus), siis teatud
kindlustusregulatsiooni sätted selliste kindlustuslepingute turustamisele ei kohaldu.
Sellised sätted on näiteks VÕS § 427 lõige 1 (lepinguvabaduse piirangud) ja § 428
(kindlustuslepingut sõlmida soovivale isikule teabe avaldamine), KindlTS § 1032 ja § 177 lõige
11 (kindlustusteenuse sihtturule pakkumise nõuded), § 192 lõiked 1–21 (kindlustusmaakleri
esitatav teave kliendile), § 198 lõiked 2–31 (kindlustusagendi esitatav teave kliendile) ja § 221
lõige 1 (kliendi kindlustushuvi ja nõudmiste väljaselgitamisega seotud kohustused).
Lisaks piirmäärade tõstmisele muudetakse ka lõikes 3 nimetatud kindlustuste loetelu.
Lisandunud on mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustus ja muu varakindlustus, mis on
täpsemalt defineeritud KindlTS §-s 12.
4. Terminoloogia
Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. KindlTS ja VÕS piirmäärad viiakse kooskõlla
teatises esitatud uute piirmääradega.
4
EL-i õigusakti Riigisisene säte Kommentaar
normi
EL õigus (teatis)
ülevõtmise
kohustus
Eesti kohaldab
Solventsus II direktiivi
kõikidele
Punkt a (art 4 lõike 1
ei - kindlustusandjatele ja
piirmäärade muutmine)
artikli 4 piirmäärade
korrigeerimine ei eelda
muudatusi Eesti õiguses.
Punkt b (art 13 punkt 27
alampunkti c piirmäärade jah VÕS § 427 lg 3
muutmine)
Punkt c (art 129 lõike 1
punkti d piirmäärade jah KindlTS § 82 lg 7
muutmine)
Tabel 1. Vastavustabel
6. Seaduse mõjud
6.1. Mõju majandusele
6.1.1. MCR alammäära tõstmine
Sihtrühma suurus. Sihtrühma kuuluvad Eestis asutatud kindlustusandjad. 2022. aasta mai
seisuga on Eestis asutud 2 elukindlustusandjat ja 7 kahjukindlustusandjat (mittetulundusühing
Eesti Liikluskindlustuse Fond käesolevasse arvestusse ei kuulu).
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus. Kõikidele kindlustusandjatele kohalduvad uued MCR
alammäärad, kuid reaalne mõju võib avalduda juhul, kui kindlustusandja kord kvartalis
arvutatud MCR on madalam, kui seaduses fikseeritud uus MCR absoluutne alammäär ning tal
peavad olema nõuetekohased põhiomavahendid uue määra ulatuses. Näiteks 30. septembri
2021. a seisuga on kõikidel kahjukindlustusandjatel, kes ei tegutse Baltikumis, arvutatud MCR
väiksem MCR alammäärast.
Ebasoovitavate mõjude avalduse risk. KindlTS § 23 lõike 3 kohaselt tunnistab
Finantsinspektsioon kindlustusandja tegevusloa kehtetuks, kui vaatamata lühiajalisele
finantseerimisskeemile ei suuda kindlustusandja viia nõuetekohaseid põhiomavahendeid
vastavusse seaduses sätestatud nõuetega (MCR tasemega). Seega, kui MCR alammäär tõuseb,
siis tõuseb ka tõenäosus, et kindlustusandja ei suuda täita vaatamata võetavatele meetmetele
uut MCR taset. Kuna Eesti kindlustusandjate kapitalipuhvrid on piisavad, siis esialgu ei tohiks
5
alammäära tõstmine siiski mõjutada kindlustusandjate suutlikkust täita seadusest tulenevaid
kapitalinõudeid.
Mõju olulisus. MCR alammäära tõstmist võib pidada väheoluliseks. Nõutav kapitalitase küll
tõuseb, kuid Eesti kindlustusandjate kapitalipuhvrid on piisavad, et vastata ka uutele määradele.
6.1.2. Kindlustusvõtja suuruse piirmäärad
Sihtrühma suurus. Sihtrühma kuuluvad kindlustuse turustajad ja ettevõtjast kindlustusvõtjad
(nö suurkliendid).
Kindlustuse turustajad on nii kindlustusandjad kui ka kindlustusvahendajad, kes pakuvad ja
vahendavad VÕS § 427 lõikes 3 nimetatud kahjukindlustuslepinguid samas lõikes määratletud
kindlustusvõtjatele. 2022. aasta jaanuari seisuga on Eestis asutatud 7 kahjukindlustusandjat
ning 2021. aasta esimesel poolel vahendasid kahjukindlustuslepinguid 39 kindlustusmaaklerit.
Samas jaguneb valdav osa turust väga väikese arvu kindlustusmaaklerite vahel: 78%
kindlustusmaksetest vahendasid 9 maaklerit5.
Käesoleval hetkel puudub eraldi statistika selle kohta, kui suure osa kahjukindlustusandjate ja
-vahendajate klientidest moodustavad VÕS § 427 lõikes 3 määratletud kindlustusvõtjad,
mistõttu on keeruline ka hinnata, kui paljud kindlustusvõtjad ei kuuluks uute piirmäärade
kohaselt lõike 3 määratluse alla. Pigem võiks eeldada, et ainuüksi piirmäärade tõstmine ei
mõjuta oluliselt selliste kindlustusvõtjate arvu.
Siiski võib mõjutada selliste kindlustusvõtjate arvu asjaolu, et lõike 3 ulatust on laiendatud
seoses kahe uue kindlustusliigiga ehk kui lõikes 3 viidatud kindlustusvõtjatele pakutakse lisaks
kehtivas regulatsioonis nimetatud kindlustuslepingutele mootorsõiduki valdaja
vastutuskindlustuslepingut või KindlTS § 12 lõikes 3 defineeritud muu varakindlustuse
lepingut.
Mõju ulatus ja avaldumise sagedus. Muudatused avalduvad juhul, kui kindlustuse turustaja
pakub või vahendab kindlustuslepinguid sellisele kindlustusvõtjale, kes uute piirmäärade tõttu
ei kuuluks enam VÕS § 427 lõike 3 kindlustusvõtja määratluse alla ning kindlustuse turustajale
kohalduvad kõik asjakohased kindlustuse turustamise nõuded. Kindlustusvõtjatele avaldub
mõju eelkõige seoses kindlustuse turustaja poolsete lepingueelsete toimingutega (esitatav
lepingueelne teave ja kindlustusvajaduste väljaselgitamise kohustus). Samas avaldub
vastupidine mõju juhul, kui kindlustuse turustaja turustab lõikes 3 määratletud
kindlustusvõtjatele mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustust ja muud varakindlustust ning
eelpool viidatud kindlustuse turustamise nõuded kindlustuse turustajale ei kohaldu.
Ebasoovitavate mõjude avalduse riski ei tuvastatud.
Mõju olulisus. Mõju võib pidada väheoluliseks.
5 Vt lk 41, https://fi.ee/sites/default/files/fi_eft_6_2021_est_korr_2.pdf
6
6.2. Muud mõjud
Regulatsioonil puudub mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele, elu- ja looduskeskkonnale ning
regionaalarengule. Samuti puuduvad sotsiaalsed mõjud.
6.3. Halduskoormuse kokkuvõte
Ettevõtjast kindlustusvõtja piimäärade tõstmine ei tohiks avaldada märkimisväärset mõju
kindlustuse turustajate halduskoormusele. Pigem võib eeldada, et kindlustuse turustajate
halduskoormus väheneb, kui piirmääradele vastavatele kindlustusvõtjale pakutakse
mootorsõiduki valdaja vastutuskindlustust ja muu varakindlustust, kuivõrd teatud (vt eespool)
kindlustuse turustamise nõuded sellisel juhul kindlustuse turustajale ei kohaldu.
Kindlustusvõtjate halduskoormus eelnõust tulenevalt ei muutu.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Seaduse rakendamisega ei kaasne tulusid ega kulusid riigieelarvele ning eelnõu ei ole seotud
kohalike omavalitsuse üksuste tegevusega.
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei kehtestata uusi rakendusakte. Samuti ei muudeta kehtivaid rakendusakte.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 19. oktoobril 2022. aastal. Jõustumise tähtaeg on seotud teatises ettenähtud
tähtajaga, mille kohaselt peavad liikmesriigid läbivaadatud piirmäärasid rakendama hiljemalt
19. oktoobrist 2022. a.
10. Eelnõu kooskõlastamine ja huvirühmade kaasamine
Eelnõu esitati läbi eelnõude infosüsteemi EIS kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangale, Finantsinspektsioonile ja
kindlustusturu osalisetele.
Turuosalistel eelnõu kohta märkusi ei olnud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
Justiitsministeerium kooskõlastas eelnõu märkusteta. Eesti Pangalt tähtajaks tagasisidet ei
laekunud. Finantsinspektsiooni märkus on esitatud käesoleva seletuskirja lisas 1
7
Algatab Vabariigi Valitsus
………………… 2022
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
8
Kindlustustegevuse seaduse muutmise ja võlaõigusseaduse muutmise seadus
Seletuskiri
Lisa
MÄRKUSTE TABEL
Justiitsministeerium Kooskõlastas märkusteta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium Kooskõlastas märkusteta
Finantsinspektsioon Märkus nr 1
Arvestatu/
Mitte
Nr. Ettepaneku sisu Rahandusministeeriumi seisukoht
arvestatud/
Selgitatud
FINANTSINSPEKTSIOON
1. Teeme ettepaneku muuta kindlustustegevuse Mitte Märkus ei ole seotud käesoleva eelnõu aluseks
seaduse § 107 lg 4 ja lisada lõike lõppu arvestatud oleva Euroopa Liidu teatise ja eelnõu sisuga, kuid
täiendava lause järgmises sõnastuses: ettepanekut analüüsitakse teise asjakohase eelnõu
„Eeltoodud tähtaegu ei kohaldata, kui väljatöötamisel, millega muudetakse
teavituse või dokumentide eelnev esitamine ei kindlustusregulutsiooni.
ole mõjuval põhjusel võimalik.“ Kehtiv
seadus näeb kindlustusandjale rangelt ette
nõude teavitada Finantsinspektsiooni
kindlustusandja juhi või vastutava isiku
valimise või määramise kavatsusest ette
vähemalt 30 päeva ning kavatsusest
pikendada kindlustusandja juhi või vastutava
isiku ametiaega vähemalt kümme päeva enne
nimetatud otsuse tegemist. Praktika on
näidanud, et teatud juhtudel võivad esineda
väga olulised elulised asjaolud, mille tõttu on
nimetatud tähtaegadest kinni pidamine
äärmiselt keerukas või lausa võimatu.
Analoogselt krediidiasutuste seaduses
sätestatule tuleks ka kindlustustegevuse
seaduses ette näha nimetatud tähtajast erandi
tegemise võimalus, st 30 või 10 päevast
tähtaega ei kohaldada juhul, kui teavituse või
dokumentide eelnev esitamine ei ole mõjuval
põhjusel võimalik.