dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu kooskõlastamine

Rahandusministeerium · 26. juuni 2022
Viit
1.1-11/4641-3
Registreeritud
26. juuni 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Justiitsministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond)

Failid

  • 📎1.1-114641-3 26.06.2022 Väljaminev kiri.asice477 KB

Sisu (failidest)

Justiitsministeerium Teie 27.05.2022 nr 8-1/3984, JUM/22- [email protected] 0630/-1K Meie 26.06.2022 nr 1.1-11/4641-3 Äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu kooskõlastamine Austatud proua justiitsminister Rahandusministeerium kooskõlastab äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu järgmiste märkustega arvestamise korral: 1. Äriseadustikku täiendatakse §-ga 43310, mille kohaselt võib registripidaja esitada päringu riigi asutustele (sh MTA-le), kui registripidajal on kahtlus, et piiriülene ühinemine ei vasta nõuetele või seda kavandatakse pettuse läbiviimise eesmärgil. Leiame, et kuna piiriüleste tehingutega kaasneb sageli maksukohustus, siis peaks Maksu- ja Tolliametile päringu tegemine olema kohustuslik, veendumaks, kas ja millised maksukohustused on tekkinud ja kas need on täidetud. 2. Äriseadustikku täiendatakse § 4774 lõikega 1 ja § 5043 lõikega 1, milles on sätestatud piiriülese jagunemise ja ümberkujundamise audiitorkontrolli tulemuste kohta kirjaliku aruande koostamise kohustus. Piiriülese ühinemise audiitorkontrolli paragrahvis kirjaliku aruande nõuet ei ole. Palume seletuskirjas erinevust selgitada või korrigeerida eelnõu. 3. Äriseadustikku lisatava § 4774 lõikes 2 ja § 5043 lõikes 2 sätestatakse, et ühingule võib olla määratud kas üks või mitu ühist audiitorit. Lõigete tekstis viidatakse ühisele audiitorile (ainsuses), samas § 4334 lõikes 2 kasutatakse mitmuse vormi. Seega tekib küsimus, kas § 4774 lõikes 2 ja § 5043 lõikes 2 mitme ühise audiitori puhul ei kohaldu nõue, et ta nad võivad olla määratud vaid selle lepinguriigi kohtu või haldusasutuse poolt või loal, mille õigusele üks vastavat tehingut tegev ettevõte allub. Kui erisus ei ole sihilik, tuleks kaaluda sõnastuste ühtsustamist. 4. Peame vajalikuks audiitorkontrolli puudutavates paragrahvides üle vaadata „audiitori aruanne“ korrektne kasutus. Kui ühinemise audiitorkontrolli sätte lõikes 4 on nimetatud audiitori aruanne, siis jagunemise audiitorkontrolli sätte lõikes 4 on kasutusel jagunemisaruanne, mis näib olevat ekslik. Ümberkujunemise audiitorkontrolli paragrahv Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 nimetab vaid aruannet. See aga, võrreldes sellele järgneva lõikes 5 välja toodud audiitori aruandega tekitab küsimuse, kas tegu on ühe ja sama või erineva aruandega. 5. Äriseadustikku lisatava § 5043 lõike 1 kohaselt on ümberkujundamisotsuse projekt audiitorkontrolli objekt. Ümberkujundamisotsuse projekti nõuded on sätestatud § 5045 lisaks § 480 sätestatud ümberkujundamisotsuse nõuetele. Nõutud informatsiooni hulgas on märkimisväärselt palju informatiivseid nõudeid (praktiliselt kõik § 480 nõuded, lisaks näiteks ümberkujundatud ja ümberkujundatava ühingu asukoht ja piiriülese ümberkujundamise esialgne ajakava), mille osas audiitorkontrolli läbiviimine, sh asitõendite kogumine eelistatult kolmandatelt osapooltelt, ei ole võimalik. Seetõttu tõstatub küsimus, kas andmed, mida audiitor peab kontrollima peaks olema täpsemalt määratletud (finantsandmed)? Näiteks nagu on seda tehtud hüvitise osas, kuid mis on vaid üks osa kogu otsuse projektist. Sama tähelepanek ka §-de 4334 ja § 4774 kohta. 6. Äriseadustiku täiendamisel §-ga 5043 on lõigetes 6 ja 7 kasutatud sõnastust „…nagu majandusaasta aruande kontrollimisel.“ See sõnastus, lisaks ka § 396 ja 439 kasutatud analoogid vajavad eelnõus täpsustamist kuna audiitor kontrollib (st audit või ülevaatus) raamatupidamise aastaaruannet, mitte kogu majandusaasta aruannet. 7. Nii tava kui ka piiriülesete ühinemise, jagunemise kui ümberkujundamise sätetes on välja toodud, et audiitor vastutab ebaõige kontrollimisega tekitatud kahju eest, seega on ilmne et tegu on kindlustandva audiitorteenusega sarnaselt auditile ja ülevaatusele. § 5043 lõikega 7 on soov sätestada samaväärsed õigused ja kohustused kui raamatupidamise aastaaruande auditile. Selle puhul oleks kohasem viidata audiitortegevuse seadusele ning seal kohalduvatele õigustele ja kohustustele. Praegu on lõikes 7 välja toodud ainult üks neist õigustest, juurdepääs teabele, aga näiteks mitte dokumentidele. Audiitortegevuse seaduses on see kaetud §-ga 56 (audiitorettevõtja õigus juurde pääseda infole ja dokumentidele). 8. Finantsasutustel on õigus Eestis tegutseda Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel. Piiriülene ümberkujundamine tähendab sisuliselt juriidilise isiku tegevuse lõpetamist Eestis, sealhulgas tegevusloa kehtetuks tunnistamist, kuna EL õigus kohustab tegevusluba hankima ettevõtja registrijärgse asukoha riigi järelevalveasutuselt. Tegevusloa nõue ja tegevusloa protsess on reguleeritud ELi õigusega ning reeglina ei ole tegevusluba üleantav. Valdkonna seadustes on ümberkujundamine, ühinemine või jagunemine lubatud seaduses määratud tingimustel ja reeglina toimub see järelevalveasutuse kontrolli all. Seletuskirjast ei selgu, miks peaks piiriülene ümberkujundamine olema eelistatum variant, kui tegevuse lõpetamine ning uues riigis ja vormis tegevuse alustamine. Seletuskirjas on märgitud, et ka seni on nn piiriülesed äriühingute liikumised toimunud ühinemise, mitte ümberkujundamise teel. 9. Eelnõu koostades ei ole analüüsitud (seletuskiri seda ei kajasta), kuidas piiriülene liikumine toimiks EL õigusega reguleeritud finantsasutuste ranges tegevusloarežiimis ja milline on sellisel juhul lepinguriikide järelevalveasutuste roll (ELi õigus reguleerib lepinguriikide järelevalveasutuste tegevust muu hulgas, kui finantsasutus soovib teenuseid osutada piiriüleselt). Teeme ettepaneku lähtuda finantsasutuste puhul piiriülese jagunemise, ümberkujundamise või ühinemisel kehtivast regulatsioonist (see on lubatud juhul, kui selle näeb ette valdkonna seadus) ning jätta finantsvaldkonna seaduste muudatused käesolevast eelnõust välja, v.a muudatused, mis on direktiivi ülevõtmisel vajalikud. Eelnimetatud lähenemist toetab meie hinnangul ka direktiivi põhjenduspunkt 57, mille kohaselt ei mõjuta käesolev direktiiv liidu õiguse kohaldamist, mis reguleerib krediidivahendusettevõtjaid ja teisi finantsettevõtjaid, ega vastavalt kõnealusele liidu õigusele kehtestatud liikmesriigi 2 õigusnormide kohaldamist. Leiame, et liidu õiguse kohaldamise tagamiseks (kindlustusvõtjate, investorite jne kaitse, tegevusloarežiimi rakendamisest tulenevad erisused jne) on põhjendatud teatud riigisiseste piirangute lubamine. Eeltoodust tulenevalt teeme ettepaneku jätta eelnõust välja ka KindlTS § 138 muudatus (eelnõu § 3 KindlTS muutmine). 10. Eelnõu seletuskirja leheküljel 22 (KindlTS § 138 muudatuse selgitus) on ühtlasi välja toodud, et kuna kindlustusandjate jagunemine on KindlTS kohaselt keelatud, on ka piiriülene jagunemine keelatud. Seega teeme ettepaneku analoogselt välja tuua, et kuna makseasutuste, e-raha asutuste, investeerimisühingute, fondivalitsejate, fondi ja määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi jagunemine on keelatud, on ka nendel juhtudel piiriülene jagunemine keelatud. Analoogne ettepanek on ka krediidiasutuste, makseasutuste, e-raha asutuste, määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ja fondi valitseva aktsiaseltsi ümberkujundamise kohta. 11. Finantsvaldkonna seaduste muutmine viisil, mis võimaldaks ka finantsvaldkonna ettevõtjatel ülevõetava direktiivi võimalusi kasutada, vajab täiendavat analüüsimist, mida direktiivi ülevõtmise ajaraam kahjuks ei võimalda. Seetõttu soovime seda teha käesolevast eelnõust eraldi. Lisame siia ka ülevaate ühinguõiguse regulatsioonidest finantssektori eriseadustes. Ühinemine Ümberkujundamine Jagunemine Krediidiasutus  ÄS + KAS §-d 65–70  Ei ole lubatud (KAS § 64)  ÄS + KAS §-d 701–704 s.h. piiriülene (eraldi FI loakord) (eraldi FI loakord § 69) Krediidiandja  ÄS + KAVS § 62  Ainult OÜ-st AS-iks  ÄS + KAVS § 63 (FI teavitamine) (KAVS § 61) (FI teavitamine) Krediidivahendaja  ÄS + KAVS § 62  Ainult OÜ-st AS-iks  ÄS + KAVS § 63 (FI teavitamine) (KAVS § 61) (FI teavitamine) Investeerimisühing  ÄS + VpTS §-d 115-119 Ei ole reguleeritud  Ei ole lubatud (VpTS § (eraldi FI luba § 117) 114) Avalik fond  IFS §-d 140–165 (eraldi FI  Aktsiaseltsifondi/usaldusf  Ei ole lubatud (IFS § 139) loakord) ondi ei või ümber  Eurofondi piiriülene kujundada teist liiki ühinemine IFS §-des 145 ja § äriühinguks ega muuta 164 lg 2 + ÄS § 4338 lõiked 2- aktsiaseltsiks, mis ei ole 8. fond (IFS § 17 ja 20)  Pensionifondi ühinemise erisused IFS § 166 Mitteavalik fond  IFS § 274–276  Ei ole lubatud (IFS § 273) Määratud  IFS § 235-239 (eraldi FI  Ei ole lubatud (IFS § 234)  Ei ole lubatud (IFS § 234) väljamaksetega loakord) tööandja  Ei kohaldata ÄS piiriülese pensionifondi ühinemise sätteid (IFS § 235 lg 2) Fondivalitseja  IFS § 380–389 (eraldi FI  Fondi valitsevat  Ei ole lubatud (IFS § 379) loakord) aktsiaseltsi ei või ümber kujundada teist liiki äriühinguks (IFS § 379) Kindlustusandja  ÄS + KindlTS §-d 140–145  Aktsiaseltsist või Euroopa  Ei ole lubatud (KindlTS § (eraldi FI loakord), sh äriühingust 139) piiriülene kindlustusandja võib kujundada ümber aktsiaseltsiks või Euroopa äriühinguks (KindlTS § 138) Väärtpaberite  Pensioniregistri pidaja võib  Pensioniregistri pidaja keskdepositooriu, ühineda FI loal (EVKS § 241 jaguneda FI loal (EVKS § pensioniregistri lg 3) 241 lg 3) 3 pidaja,  Registripidaja ühinemisele  Registripidaja väärtpaberiarvelduss kohaldatakse EVKS jagunemisele üsteemi korraldaja ja § 241 lõikes 4 sätestatut (FI kohaldatakse EVKS reguleeritud keeld) § 241 lõikes 4 sätestatut väärtpaberituru (FI keeld) korraldaja E-raha asutus  ÄS + MERAS §-d 53–58  Ei ole lubatud (MERAS §  Ei ole lubatud (MERAS § (eraldi FI loakord) 52) 52) Makseasutus  ÄS + MERAS §-d 53–58  Ei ole lubatud (MERAS §  Ei ole lubatud (MERAS § (eraldi FI loakord) 52) 52) Ühisrahastusteenuse  ÄS, sh piiriülene  ÄS, sh piiriülene  ÄS, sh piiriülene osutaja 12. Teeme ettepaneku eelnõu § 4 toodud krediidiasutuste seaduste muudatused eelnõust välja jätta, kuivõrd sarnaselt direktiiv 2017/1132 artikli 84 lõikega 3, ei näe direktiivi 2019/2121 artikli 1 punkt 5 (uus artikkel 86a lg 3), punkt 7 (artikli 120 muutmine) ja punkt 23 (uus artikkel 160a) ette piiriülese liikumise keeldu, vaid viidatud artiklid näevad ette, et vastavaid peatükke ei kohaldata äriühingutele, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda. Viidatud kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL on riigisisesesse õigusesse üle võetud finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega (edaspidi FELS), mille § 55 juba sätestab, milliseid äriseadustiku norme ei kohaldata kriisilahendusmenetluses. Lisaks juhime tähelepanu, et artikli 86a lõike 4, artikli 120 lõike 5 ja artikli 160 lõike 5 kohaselt võivad liikmesriigid otsustada, et nad ei kohalda vastavat peatükki äriühingutele, mille suhtes on kohaldamisel direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud kriisiennetusmeetmed. Peame vajalikuks täiendavalt analüüsida, kuidas riigisiseselt rakendada ettenähtud valikukohta. Direktiivi 2017/1132 artikli 84 lõige 3 sätestab: „Liikmesriigid tagavad, et artiklit 49, artikli 58 lõiget 1, artikli 68 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 70 lõike 2 esimest lõiku ning artikleid 72–75, 79, 80 ja 81 ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“ Eeltoodud sätte ülevõtmisel on ebatäpsusi ja seetõttu teeme ettepaneku täpsustada FELS § 55 lõiget 10. Eeltoodust tulenevalt palume KAS muudatuste asemel muuta FELS § 55 lõigete 10 ja 11 muudatused järgmiselt: „(10) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata äriseadustiku §-des 246, 247– 249, 2491, 292, 294, 2941, 298, 339–342, § 343 lõike 1 punktides 1 ja 2, §-des 345, 349, 352–356, 358, 359 lõike 1 punktides 1 ja 22 ning lõikes 2 ja §-s 361 sätestatut. (11) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata ümberkujundamise, ühinemise ega jagunemise puhul aktsionäride õiguste suhtes äriseadustikus sätestatut, sealhulgas äriseadustiku §-des 391–405, 418–427 aktsiaseltsi ühinemise, §-des 4331–43310 piiriülese ühinemise, §-des 462–471 aktsiaseltsi jagunemise, §-des 4771 – 47710 piiriülese jagunemise ja §-des 502-504 aktsiaseltsi ümberkujundamise ning §-des § 5041–§ 50410 piiriülese ümberkujundamise kohta sätestatut.“. 13. Eelnõu §-ga 6 muudetakse väärtpaberituru seadust. Juhime tähelepanu, et direktiivi artikli 86a lõikes 2 ei ole kirjeldatud investeerimisühinguid. Eesmärk peaks olema collective investment of capital provided by the public ehk investorite kapitali kaasamine eesmärgiga investeerida – see vastab investeerimisfondi definitsioonile. 4 Lisaks juhime tähelepanu direktiivi põhjenduspunktile 9, mis ei keela selliste fondide piiriülest liikumist, vaid ütleb, et see peaks olema liikmesriigi valik mitte kohaldada käesolevat direktiivi äriühingutele, mille suhtes kohaldatakse kriisiennetusmeetmeid Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (4) määratletud tähenduses. Seega teeme ettepaneku jätta eelnõust välja § 6 – väärtpaberituru seaduse muudatuse ning selle asemel täiendada investeerimisfondide seaduse § 138 teise lõikega järgmises sõnastuses: “(2) Piiriülesele ühinemisele, ümberkujundamisele ja jagunemisele ei kohaldata äriseadustiku §-des 4331–43310, 4771 – 47710 ja 5041–§ 50410 sätestatut.“ Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada IFS § 235 lõiget 2 viitega ÄS §-le 43310 ehk tekstiosa „4331–4339” asendamine tekstiosaga “4331–43310” . Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Keit Pentus-Rosimannus rahandusminister Virge Aasa 6113549 [email protected] Marika Taal 611 3765 [email protected] Kristiina Kubja 611 3658 [email protected] Helen Korju-Kuul 611 3681 [email protected] Kadri Siibak 611 3166 [email protected] Marit Maidla 611 3065 [email protected] Kersti Sügis 611 3951 [email protected] 5
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel