Justiitsministeerium Teie 27.05.2022 nr 8-1/3984, JUM/22-
[email protected] 0630/-1K
Meie 26.06.2022 nr 1.1-11/4641-3
Äriseadustiku muutmise ja sellega
seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (äriühingute
piiriülene liikumine) eelnõu
kooskõlastamine
Austatud proua justiitsminister
Rahandusministeerium kooskõlastab äriseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse (äriühingute piiriülene liikumine) eelnõu järgmiste märkustega
arvestamise korral:
1. Äriseadustikku täiendatakse §-ga 43310, mille kohaselt võib registripidaja esitada päringu
riigi asutustele (sh MTA-le), kui registripidajal on kahtlus, et piiriülene ühinemine ei vasta
nõuetele või seda kavandatakse pettuse läbiviimise eesmärgil. Leiame, et kuna piiriüleste
tehingutega kaasneb sageli maksukohustus, siis peaks Maksu- ja Tolliametile päringu
tegemine olema kohustuslik, veendumaks, kas ja millised maksukohustused on tekkinud ja
kas need on täidetud.
2. Äriseadustikku täiendatakse § 4774 lõikega 1 ja § 5043 lõikega 1, milles on sätestatud
piiriülese jagunemise ja ümberkujundamise audiitorkontrolli tulemuste kohta kirjaliku
aruande koostamise kohustus. Piiriülese ühinemise audiitorkontrolli paragrahvis kirjaliku
aruande nõuet ei ole. Palume seletuskirjas erinevust selgitada või korrigeerida eelnõu.
3. Äriseadustikku lisatava § 4774 lõikes 2 ja § 5043 lõikes 2 sätestatakse, et ühingule võib olla
määratud kas üks või mitu ühist audiitorit. Lõigete tekstis viidatakse ühisele audiitorile
(ainsuses), samas § 4334 lõikes 2 kasutatakse mitmuse vormi. Seega tekib küsimus, kas § 4774
lõikes 2 ja § 5043 lõikes 2 mitme ühise audiitori puhul ei kohaldu nõue, et ta nad võivad olla
määratud vaid selle lepinguriigi kohtu või haldusasutuse poolt või loal, mille õigusele üks
vastavat tehingut tegev ettevõte allub. Kui erisus ei ole sihilik, tuleks kaaluda sõnastuste
ühtsustamist.
4. Peame vajalikuks audiitorkontrolli puudutavates paragrahvides üle vaadata „audiitori
aruanne“ korrektne kasutus. Kui ühinemise audiitorkontrolli sätte lõikes 4 on nimetatud
audiitori aruanne, siis jagunemise audiitorkontrolli sätte lõikes 4 on kasutusel
jagunemisaruanne, mis näib olevat ekslik. Ümberkujunemise audiitorkontrolli paragrahv
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
nimetab vaid aruannet. See aga, võrreldes sellele järgneva lõikes 5 välja toodud audiitori
aruandega tekitab küsimuse, kas tegu on ühe ja sama või erineva aruandega.
5. Äriseadustikku lisatava § 5043 lõike 1 kohaselt on ümberkujundamisotsuse projekt
audiitorkontrolli objekt. Ümberkujundamisotsuse projekti nõuded on sätestatud § 5045 lisaks
§ 480 sätestatud ümberkujundamisotsuse nõuetele. Nõutud informatsiooni hulgas on
märkimisväärselt palju informatiivseid nõudeid (praktiliselt kõik § 480 nõuded, lisaks näiteks
ümberkujundatud ja ümberkujundatava ühingu asukoht ja piiriülese ümberkujundamise
esialgne ajakava), mille osas audiitorkontrolli läbiviimine, sh asitõendite kogumine eelistatult
kolmandatelt osapooltelt, ei ole võimalik. Seetõttu tõstatub küsimus, kas andmed, mida
audiitor peab kontrollima peaks olema täpsemalt määratletud (finantsandmed)? Näiteks nagu
on seda tehtud hüvitise osas, kuid mis on vaid üks osa kogu otsuse projektist. Sama
tähelepanek ka §-de 4334 ja § 4774 kohta.
6. Äriseadustiku täiendamisel §-ga 5043 on lõigetes 6 ja 7 kasutatud sõnastust „…nagu
majandusaasta aruande kontrollimisel.“ See sõnastus, lisaks ka § 396 ja 439 kasutatud
analoogid vajavad eelnõus täpsustamist kuna audiitor kontrollib (st audit või ülevaatus)
raamatupidamise aastaaruannet, mitte kogu majandusaasta aruannet.
7. Nii tava kui ka piiriülesete ühinemise, jagunemise kui ümberkujundamise sätetes on välja
toodud, et audiitor vastutab ebaõige kontrollimisega tekitatud kahju eest, seega on ilmne et
tegu on kindlustandva audiitorteenusega sarnaselt auditile ja ülevaatusele. § 5043 lõikega 7 on
soov sätestada samaväärsed õigused ja kohustused kui raamatupidamise aastaaruande auditile.
Selle puhul oleks kohasem viidata audiitortegevuse seadusele ning seal kohalduvatele
õigustele ja kohustustele. Praegu on lõikes 7 välja toodud ainult üks neist õigustest, juurdepääs
teabele, aga näiteks mitte dokumentidele. Audiitortegevuse seaduses on see kaetud §-ga 56
(audiitorettevõtja õigus juurde pääseda infole ja dokumentidele).
8. Finantsasutustel on õigus Eestis tegutseda Finantsinspektsiooni tegevusloa alusel.
Piiriülene ümberkujundamine tähendab sisuliselt juriidilise isiku tegevuse lõpetamist Eestis,
sealhulgas tegevusloa kehtetuks tunnistamist, kuna EL õigus kohustab tegevusluba hankima
ettevõtja registrijärgse asukoha riigi järelevalveasutuselt. Tegevusloa nõue ja tegevusloa
protsess on reguleeritud ELi õigusega ning reeglina ei ole tegevusluba üleantav. Valdkonna
seadustes on ümberkujundamine, ühinemine või jagunemine lubatud seaduses määratud
tingimustel ja reeglina toimub see järelevalveasutuse kontrolli all. Seletuskirjast ei selgu, miks
peaks piiriülene ümberkujundamine olema eelistatum variant, kui tegevuse lõpetamine ning
uues riigis ja vormis tegevuse alustamine. Seletuskirjas on märgitud, et ka seni on nn
piiriülesed äriühingute liikumised toimunud ühinemise, mitte ümberkujundamise teel.
9. Eelnõu koostades ei ole analüüsitud (seletuskiri seda ei kajasta), kuidas piiriülene liikumine
toimiks EL õigusega reguleeritud finantsasutuste ranges tegevusloarežiimis ja milline on
sellisel juhul lepinguriikide järelevalveasutuste roll (ELi õigus reguleerib lepinguriikide
järelevalveasutuste tegevust muu hulgas, kui finantsasutus soovib teenuseid osutada
piiriüleselt). Teeme ettepaneku lähtuda finantsasutuste puhul piiriülese jagunemise,
ümberkujundamise või ühinemisel kehtivast regulatsioonist (see on lubatud juhul, kui selle
näeb ette valdkonna seadus) ning jätta finantsvaldkonna seaduste muudatused käesolevast
eelnõust välja, v.a muudatused, mis on direktiivi ülevõtmisel vajalikud. Eelnimetatud
lähenemist toetab meie hinnangul ka direktiivi põhjenduspunkt 57, mille kohaselt ei mõjuta
käesolev direktiiv liidu õiguse kohaldamist, mis reguleerib krediidivahendusettevõtjaid ja teisi
finantsettevõtjaid, ega vastavalt kõnealusele liidu õigusele kehtestatud liikmesriigi
2
õigusnormide kohaldamist. Leiame, et liidu õiguse kohaldamise tagamiseks
(kindlustusvõtjate, investorite jne kaitse, tegevusloarežiimi rakendamisest tulenevad erisused
jne) on põhjendatud teatud riigisiseste piirangute lubamine. Eeltoodust tulenevalt teeme
ettepaneku jätta eelnõust välja ka KindlTS § 138 muudatus (eelnõu § 3 KindlTS muutmine).
10. Eelnõu seletuskirja leheküljel 22 (KindlTS § 138 muudatuse selgitus) on ühtlasi välja
toodud, et kuna kindlustusandjate jagunemine on KindlTS kohaselt keelatud, on ka piiriülene
jagunemine keelatud. Seega teeme ettepaneku analoogselt välja tuua, et kuna makseasutuste,
e-raha asutuste, investeerimisühingute, fondivalitsejate, fondi ja määratud väljamaksetega
tööandja pensionifondi jagunemine on keelatud, on ka nendel juhtudel piiriülene jagunemine
keelatud. Analoogne ettepanek on ka krediidiasutuste, makseasutuste, e-raha asutuste,
määratud väljamaksetega tööandja pensionifondi ja fondi valitseva aktsiaseltsi
ümberkujundamise kohta.
11. Finantsvaldkonna seaduste muutmine viisil, mis võimaldaks ka finantsvaldkonna
ettevõtjatel ülevõetava direktiivi võimalusi kasutada, vajab täiendavat analüüsimist, mida
direktiivi ülevõtmise ajaraam kahjuks ei võimalda. Seetõttu soovime seda teha käesolevast
eelnõust eraldi. Lisame siia ka ülevaate ühinguõiguse regulatsioonidest finantssektori
eriseadustes.
Ühinemine Ümberkujundamine Jagunemine
Krediidiasutus ÄS + KAS §-d 65–70 Ei ole lubatud (KAS § 64) ÄS + KAS §-d 701–704
s.h. piiriülene (eraldi FI loakord)
(eraldi FI loakord § 69)
Krediidiandja ÄS + KAVS § 62 Ainult OÜ-st AS-iks ÄS + KAVS § 63
(FI teavitamine) (KAVS § 61) (FI teavitamine)
Krediidivahendaja ÄS + KAVS § 62 Ainult OÜ-st AS-iks ÄS + KAVS § 63
(FI teavitamine) (KAVS § 61) (FI teavitamine)
Investeerimisühing ÄS + VpTS §-d 115-119 Ei ole reguleeritud Ei ole lubatud (VpTS §
(eraldi FI luba § 117) 114)
Avalik fond IFS §-d 140–165 (eraldi FI Aktsiaseltsifondi/usaldusf Ei ole lubatud (IFS § 139)
loakord) ondi ei või ümber
Eurofondi piiriülene kujundada teist liiki
ühinemine IFS §-des 145 ja § äriühinguks ega muuta
164 lg 2 + ÄS § 4338 lõiked 2- aktsiaseltsiks, mis ei ole
8. fond (IFS § 17 ja 20)
Pensionifondi ühinemise
erisused IFS § 166
Mitteavalik fond IFS § 274–276 Ei ole lubatud (IFS § 273)
Määratud IFS § 235-239 (eraldi FI Ei ole lubatud (IFS § 234) Ei ole lubatud (IFS § 234)
väljamaksetega loakord)
tööandja Ei kohaldata ÄS piiriülese
pensionifondi ühinemise sätteid (IFS § 235
lg 2)
Fondivalitseja IFS § 380–389 (eraldi FI Fondi valitsevat Ei ole lubatud (IFS § 379)
loakord) aktsiaseltsi ei või ümber
kujundada teist liiki
äriühinguks (IFS § 379)
Kindlustusandja ÄS + KindlTS §-d 140–145 Aktsiaseltsist või Euroopa Ei ole lubatud (KindlTS §
(eraldi FI loakord), sh äriühingust 139)
piiriülene kindlustusandja võib
kujundada ümber
aktsiaseltsiks või Euroopa
äriühinguks (KindlTS §
138)
Väärtpaberite Pensioniregistri pidaja võib Pensioniregistri pidaja
keskdepositooriu, ühineda FI loal (EVKS § 241 jaguneda FI loal (EVKS §
pensioniregistri lg 3) 241 lg 3)
3
pidaja, Registripidaja ühinemisele Registripidaja
väärtpaberiarvelduss kohaldatakse EVKS jagunemisele
üsteemi korraldaja ja § 241 lõikes 4 sätestatut (FI kohaldatakse EVKS
reguleeritud keeld) § 241 lõikes 4 sätestatut
väärtpaberituru (FI keeld)
korraldaja
E-raha asutus ÄS + MERAS §-d 53–58 Ei ole lubatud (MERAS § Ei ole lubatud (MERAS §
(eraldi FI loakord) 52) 52)
Makseasutus ÄS + MERAS §-d 53–58 Ei ole lubatud (MERAS § Ei ole lubatud (MERAS §
(eraldi FI loakord) 52) 52)
Ühisrahastusteenuse ÄS, sh piiriülene ÄS, sh piiriülene ÄS, sh piiriülene
osutaja
12. Teeme ettepaneku eelnõu § 4 toodud krediidiasutuste seaduste muudatused eelnõust
välja jätta, kuivõrd sarnaselt direktiiv 2017/1132 artikli 84 lõikega 3, ei näe direktiivi
2019/2121 artikli 1 punkt 5 (uus artikkel 86a lg 3), punkt 7 (artikli 120 muutmine) ja punkt
23 (uus artikkel 160a) ette piiriülese liikumise keeldu, vaid viidatud artiklid näevad ette, et
vastavaid peatükke ei kohaldata äriühingutele, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi
2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda. Viidatud
kriisilahendusdirektiiv 2014/59/EL on riigisisesesse õigusesse üle võetud finantskriisi
ennetamise ja lahendamise seadusega (edaspidi FELS), mille § 55 juba sätestab, milliseid
äriseadustiku norme ei kohaldata kriisilahendusmenetluses.
Lisaks juhime tähelepanu, et artikli 86a lõike 4, artikli 120 lõike 5 ja artikli 160 lõike 5
kohaselt võivad liikmesriigid otsustada, et nad ei kohalda vastavat peatükki äriühingutele,
mille suhtes on kohaldamisel direktiivi artikli 2 lõike 1 punktis 101 määratletud
kriisiennetusmeetmed. Peame vajalikuks täiendavalt analüüsida, kuidas riigisiseselt
rakendada ettenähtud valikukohta.
Direktiivi 2017/1132 artikli 84 lõige 3 sätestab: „Liikmesriigid tagavad, et artiklit 49, artikli
58 lõiget 1, artikli 68 lõikeid 1, 2 ja 3, artikli 70 lõike 2 esimest lõiku ning artikleid 72–75,
79, 80 ja 81 ei kohaldata juhul, kui kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2014/59/EL IV jaotises sätestatud kriisilahenduse vahendeid, õigusi ja korda.“ Eeltoodud sätte
ülevõtmisel on ebatäpsusi ja seetõttu teeme ettepaneku täpsustada FELS § 55 lõiget 10.
Eeltoodust tulenevalt palume KAS muudatuste asemel muuta FELS § 55 lõigete 10 ja 11
muudatused järgmiselt:
„(10) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata äriseadustiku §-des
246, 247– 249, 2491, 292, 294, 2941, 298, 339–342, § 343 lõike 1 punktides 1 ja 2, §-des 345,
349, 352–356, 358, 359 lõike 1 punktides 1 ja 22 ning lõikes 2 ja §-s 361 sätestatut.
(11) Kriisilahendusmeetmete või -õiguste rakendamisel ei kohaldata ümberkujundamise,
ühinemise ega jagunemise puhul aktsionäride õiguste suhtes äriseadustikus sätestatut,
sealhulgas äriseadustiku §-des 391–405, 418–427 aktsiaseltsi ühinemise, §-des 4331–43310
piiriülese ühinemise, §-des 462–471 aktsiaseltsi jagunemise, §-des 4771 – 47710 piiriülese
jagunemise ja §-des 502-504 aktsiaseltsi ümberkujundamise ning §-des § 5041–§ 50410
piiriülese ümberkujundamise kohta sätestatut.“.
13. Eelnõu §-ga 6 muudetakse väärtpaberituru seadust. Juhime tähelepanu, et direktiivi artikli
86a lõikes 2 ei ole kirjeldatud investeerimisühinguid. Eesmärk peaks olema collective
investment of capital provided by the public ehk investorite kapitali kaasamine eesmärgiga
investeerida – see vastab investeerimisfondi definitsioonile.
4
Lisaks juhime tähelepanu direktiivi põhjenduspunktile 9, mis ei keela selliste fondide
piiriülest liikumist, vaid ütleb, et see peaks olema liikmesriigi valik mitte kohaldada
käesolevat direktiivi äriühingutele, mille suhtes kohaldatakse kriisiennetusmeetmeid Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2014/59/EL (4) määratletud tähenduses.
Seega teeme ettepaneku jätta eelnõust välja § 6 – väärtpaberituru seaduse muudatuse ning
selle asemel täiendada investeerimisfondide seaduse § 138 teise lõikega järgmises sõnastuses:
“(2) Piiriülesele ühinemisele, ümberkujundamisele ja jagunemisele ei kohaldata
äriseadustiku §-des 4331–43310, 4771 – 47710 ja 5041–§ 50410 sätestatut.“
Ühtlasi teeme ettepaneku täiendada IFS § 235 lõiget 2 viitega ÄS §-le 43310 ehk tekstiosa
„4331–4339” asendamine tekstiosaga “4331–43310” .
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Virge Aasa 6113549
[email protected]
Marika Taal 611 3765
[email protected]
Kristiina Kubja 611 3658
[email protected]
Helen Korju-Kuul 611 3681
[email protected]
Kadri Siibak 611 3166
[email protected]
Marit Maidla 611 3065
[email protected]
Kersti Sügis 611 3951
[email protected]
5