Teie 16.06.2022 nr 1-4/22/2883,
Keskkonnaministeerium KEM/22-0736/-1K
[email protected] Meie 30.06.2022 nr 1.1-11/5229-2
Tööstusettevõtete ressursitõhusate
rohetehnoloogiate edendamise
toetuse andmise tingimused ja
kord
Austatud minister
Vaadanud läbi Keskkonnaministri määruse „Tööstusettevõtete ressursitõhusate
rohetehnoloogiate edendamise toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja,
toob Rahandusministeerium eelnõu kooskõlastamiseks välja järgmised märkused ja
ettepanekud:
§ 2 lg 2: palume lisada mõisted nagu „alginvesteering“ (vt üldise grupierandi määruse art
2 punkt 49) ja „uut majandustegevust soodustav alginvesteering“ (vt üldise grupierandi
määruse art 2 punkt 51), kuna need on olulised mõisted regionaalabi andmisel. Soovitame
lisada ka „suurettevõtja“ mõiste, nt järgmises sõnastuses „Suurettevõtja on ettevõtja, kes
ei vasta väikese või keskmise suurusega ettevõtja mõistele.“
Lisada määruse paragrahvi 2 lõikesse 2 punkt, milles on defineeritud mõiste „hange“:
„hange on hankija või toetuse saaja poolt läbi viidav menetlus, millega soetatakse asju,
teenuseid või ehitustöid“
Täiendada määruse seletuskirja paragrahvi 2 lõike 2 osa seletuskirjas järgnevalt: „Toetuse
saajateks võivad olla nii hankijad riigihangete seaduse tähenduses, kes viivad läbi
riigihankeid, kui ka eraõiguslikud isikud, kes pole hankijad riigihangete seaduse
tähenduses ja kes viivad riigihangete registris läbi toetuse saaja oste. Eelnõus nimetatakse
nii hankija poolt läbiviidavat riigihanget kui ka toetuse saaja poolt läbi viidavat toetuse
saaja ostu menetlust hankeks.“
Palume lisada viited eelnõu § 3 lõiget 1 kirjeldavale osale seletuskirjas (lk 3): „Toetuse
andmise eesmärk tuleneb eelkõige Eesti majanduse toodete ja teenuste
ressursimahukusest, mis on jätkuvalt kõrge (üks suuremaid ELis)“ ja „Lisaks on ressursi
tõhusamal kasutamisel oluline mõju kasvuhoonegaaside heite vähendamisele (on
hinnatud, et toodetega on seotud 45% kogu heitest), et aidata kaasa kliimaneutraalsele
majandusele, vastupidavusele ja kliimamuutustega kohanemisele.“
Muuta määruse paragrahvi 4 lõiget 3 peale esimest lauset kahe lausega: „Lõppsaaja, kes
on hankija riigihangete seaduse § 5 tähenduses, kohustub projektiga seotud kulude
tegemisel järgima riigihangete seaduses ja hankekorras sätestatut. Lõppsaaja, kes ei ole
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
hankija riigihangete seaduse tähenduses, kohustub projektiga seotud kulude tegemisel
järgima riigihangete seaduse §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid.“
Täiendada määruse seletuskirja paragrahvi 4 lõike 3 osas järgnevalt: „Lõppsaaja, kes
vastab riigihangete seaduse § 5 hankija definitsioonile, kohustub projektiga seotud kulude
tegemisel järgima riigihangete seaduses sätestatut. Juhul, kui hankija on kehtestanud
hankekorra riigihangete seaduse § 9 kohaselt, kohustub ta nende soetuse puhul, mille
maksumus jääb allapoole riigihangete seaduses sätestatud piirmäära, lähtuma oma
hankekorras sätestatust. Kui hankijal ei lasunud riigihangete seaduse § 9 tulenevat
kohustust hankekord kehtestada ja tal pole kehtivat hankekorda, siis lähtub hankija nende
soetuste puhul, mille maksumus jääb allapoole riigihangete seaduses sätestatud piirmäära,
riigihangete seaduse 1. peatükis sätestatust. Mittehankijast lõppsaaja korraldab
riigihangete registris toetuse saaja ostu menetluse ja järgib selle läbiviimisel riigihangete
seaduse §-s 3 sätestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid.“
Palume lisada seletuskirja peatükki 4 hinnang meetme mõjust regionaalarengule.
Soovitame kasutada abimaterjalina SF 2021-2027 vahendite regionaalse mõju suunamise
juhendit aadressil https://www.fin.ee/riik-ja-omavalitsused-planeeringud/regionaalareng-
ja-poliitika/regionaalpoliitika-kujundamine#Regionaalsemojusuunamine.
§ 5 lg 1: soovitame kaaluda, kas § 6 lg 1 punktis 4 (eelnõus ilma punkti numbrita)
nimetatud tegevuse („ressurssi säästva info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduse
kasutuselevõtt“) toetamiseks võiks lisada üldise grupierandi määruse artikli 29. Antud
tegevus ei sobi meie arvates ühegi § 5 lõikes 1 nimetatud üldise grupierandi määruse artikli
alla, kuid võiks sobida organisatsiooni- või protsessiinnovatsiooni mõiste alla.
§ 5 lg 5: soovitame parema loetavuse ja arusaadavuse huvides viia lõike 5 teine lause
(ergutava mõju kohta) eraldi lõikesse.
§ 5 lg 6: soovitame parema loetavuse ja arusaadavuse huvides teha lõikest 6 kolm eraldi
lõiget: kolmanda lause kohta teha eraldi lõige ning neljanda ja viienda lause kohta eraldi
lõige.
Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetatavad tegevused. Välja on toodud, et toetatakse ainult uute
seadmete soetamist. Palume selgitust, miks ei ole olemasolevate seadmete
uuendamine/täiustamine saavutamaks ja/või edendamaks ressursitõhusust ega ka
kasutatud seadme ostmine samal eesmärgil abikõlbulik;
§ 6 lg 1 punkt 4 (eelnõus ilma punkti numbrita): soovitame kaaluda, kas „ressurssi säästva
info- ja kommunikatsioonitehnoloogia lahenduse kasutuselevõtuks“.
§ 7 lg 1: palume täpsustada iga riigiabi liigi (regionaalabi, keskkonnakaitseks antav abi,
energiatõhususeks antav abi) kohta, millised on konkreetsed abikõlblikud kulud (nt viitena
üldise grupierandi määruse vastavatele sätetele) – ei piisa, kui seda selgitatakse vaid
seletuskirjas, sest riigiabi andmine peab olema läbipaistev.
§ 7 lg 3 p 5: selguse huvides palume lisada pärast teksti „Euroopa Liidu normatiividega“
teksti „sealhulgas normatiividega“ (… Euroopa Liidu normatiividega, sealhulgas
normatiividega, mis on juba vastu võetud …“).
Jätta määrusest välja paragrahvi 7 lõige 4 ja muuta sellest lähtuvalt ka seletuskirja.
Määruse paragrahvi 20 lõike 1 esimene lause kordab paragrahvi 7 lõike 4 esimest lauset
ja teises lauses reguleeritu on Rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt liigutatud
paragrahvi 4 lõikesse 3.
§ 9 lg 3: palume abi osakaalud tuua välja ettevõtja suuruse lõikes. Regionaalabi puhul on
abi andmise osakaalud kehtestatud uue regionaalabi kaardiga ja diferentseeritud
piirkondlikult. Keskkonnakaitseks antava abi puhul (üldise grupierandi määruse art 36) on
maksimaalne abi osakaal suurettevõtja puhul 45% ja energiatõhususeks antava abi (art 38)
puhul 35%. Ei piisa, kui seda selgitatakse vaid seletuskirjas.
2
Eelnõu 3. peatükk § 10 on toodud nõuded taotlejale. Palume selgitust, miks on välja jäetud
taotlejad, kelle tegevus vastab Eesti majanduse tegevusealade klassifikaatori (EMTAK
2008) koodidele, mis hõlmavad kutse-, teadus- ja tehnikalast tegevust (jagu M, alajagu 72
Teadus- ja arendustegevus), arvestades, et investeeringus on oluline osa teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsioonivõimekuse kasvatamisel aitamaks kaasa suuremale
ressursside väärindamisele ning rohetehnoloogiate väljatöötamisele ja rakendamisele.
Jätta määrusest välja paragrahvi 20 lõige 1, milles sätestatu on reguleeritud paragrahvi 7
lõikes 4 ja paragrahvi 4 lõikes 3.
Muuta paragrahvi 20 lõige 2 ja sõnastada see järgnevalt: „Kui asja, teenuse või ehitustöö
eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot, kuid jääb allapoole
lihthanke piirmäära, küsib hankijast lõppsaaja vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumist
vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt. Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav
maksumus on vähemalt võrdne lihthanke või riigihanke piirmääraga, järgib lõppsaajast
hankija riigihangete seaduses sätestatut.“
Määruse seletuskirja lisatud selgitus paragrahvi 20 lõike 2 kohta on asjatut segadust
tekitav, ei sobitu reaalse praktika võimalustega ja ei võimalda hankijatel ning
mittehankijatest toetuse saajatel järgida riigihangete seaduse § 3 sätestatud üldpõhimõtete
järgimist. Asendada määruse seletuskirja paragrahv 20 lõike 2 kohta järgneva selgitusega:
„Lõppsaajal, kes on hankija, tuleb projektiga seotud kulude tegemisel järgida riigihangete
seaduses sätestatut. Kui hankija planeeritava soetuse eeldatav maksumus jääb allapoole
lihthanke piirmäära, kuid on vähemalt 20 000 eurot, siis tuleb hankijal, kui tal on
riigihangete seadusest tulenev kohustus hankekord kehtestada, lähtuda oma hankekorras
sätestatust. Kui hankija hankekord sätestab määrusest erineva regulatsiooni, siis tuleb
hankijal järgida rangemat regulatsiooni. Kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav
maksumus on vähemalt võrdne või ületab lihthanke või riigihanke piirmäära, tuleb
lõppsaajast hankijal järgida riigihangete seaduses sätestatut.“
Muuta määruse paragrahvi 20 lõige 3 ja sõnastada järgmiselt: „Kui asja, teenuse või
ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 20 000 eurot, küsib
mittehankijast lõppsaaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis vähemalt kolm
võrreldavat hinnapakkumist vastavas turusektoris tegutsevatelt isikutelt või avaldab
riigihangete registris hanketeate toetuse saaja ostu kohta. Kui asja, teenuse või ehitustöö
eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on vähemalt 100 000 eurot, avaldab
mittehankijast lõppsaaja toetuse saaja ostu kohta riigihangete registris hanketeate.“
Muuta määruse seletuskiri paragrahvi 20 lõike 3 osas ja sõnastada järgnevalt: „Lõppsaajal,
kes pole hankija riigihangete seaduse tähenduses, tuleb soetuse korral, mille eeldatav
maksumus on vähemalt 20 000 eurot, küsida vastavas valdkonnas tegutsevatelt
ettevõtjatelt vähemalt kolm pakkumust või avaldada riigihangete registris toetuse saaja
ostu kohta hanketeade. Hanketeate avaldamise korral tuleb silmas pidada, et
pakkumuse esitamiseks oleks jäetud mõistlik aeg. Paralleelselt kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis ning riigihangete registris pakkumusi menetleda ei saa, kuna nii pole
võimalik tagada riigihangete seaduse §-is 3 sätestatud riigihangete korraldamise
üldpõhimõtteid. Riigihangete registris toetuse saaja ostu kohta hanketeate avaldamine on
kohustuslik, kui asja, teenuse või ehitustöö eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on
vähemalt 100 000 eurot.“
Muuta määruse seletuskiri paragrahvi 20 lõike 4 osas ja sõnastada järgnevalt: „Lõige 4
täpsustab hanke eelkontrolli seadmise korra. Keerukate hangetega projektides on tekkinud
vajadus seada hangete eelkontrolli nõue ja määrusega on antud KIKile õigus seada taotluse
rahuldamise otsuses eelkontrolli nõue seada. Enamikel juhtudel esitatakse hanke
3
dokumendid rikkumise ennetamiseks vabatahtlikult eelkontrolli juba praegu. Vajaduse
korral nõustab KIK lõppsaajat hanke läbiviimisel.“
Palume Teil eelnõud eelneva alusel täiendada ning edastada meile teadmiseks uuendatud
versiooni.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Keit Pentus-Rosimannus
rahandusminister
Triin Tomingas 611 3002
[email protected]
4