dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põhikirja muudatustest

Rahandusministeerium · 30. juuni 2022
Viit
12.5-4/5511-1
Registreeritud
30. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigi Kinnisvara AS
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.5 RIIGI HUVIDE KAITSE KORRALDAMINE RIIGI OSALUSEGA ERAÕIGUSLIKES JA AVALIK-ÕIGUSLIKES JURIIDILISTES ISIKUTES
Sari
12.5-4 Aktsionäri-, osaniku-, asutaja-, liikmeõiguste teostamisel tehtud üldkoosoleku ja asutaja otsused (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
12.5-4/2022
Vastutaja
Tarmo Porgand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Halduspoliitika valdkond, Riigivara osakond)

Failid

  • 📎Allkirjastatud.asice116 KB
  • 📎E-kiri.pdf73 KB

Sisu (failidest)

Riigi Kinnisvara AS ÄRISALADUS Alus: ÄS juhtkonna 09.09.2016 otsuse nr 185 punkti 3 lg 1 alusel (finants- ja majandusteave) Kalle Viks Rahandusministeerium [email protected] Meie 28.06.2022 nr YLD-14/2022-28 Riigi Kinnisvara AS põhikirja muudatustest Riigi Kinnisvara AS põhikirja kehtiv redaktsioon on kinnitatud 23.06.2020. Käesoleva aasta alguses jõustunud riigivaraseaduse uus redaktsioon tõi kaasa vajaduse muuta riigi äriühingute põhikirju hiljemalt 30.06.2022. Riigi Kinnisvara AS 26.05.2022 toimunud nõukogu koosolekul kiideti heaks ettevõtte põhikirja täiendamisettepanekud ning otsustati need edastada põhikirja muutmise otsustamiseks ainuaktsionärile. Kavandatavad muudatused puudutavad kolme valdkonda: aktsiaseltsi õiguslikku seisundit, - juhtimist ja -aruandlust. Aktsiaseltsi õigusliku seisundi osas lisandub põhikirja jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtete järgimise ja aruandluse kohustus. Aktsiaseltsi juhtimise osas suureneb üldkoosoleku roll omaniku ootuste kehtestamise ja regulaarse uuendamise osas, nõukogu esimehe valimisel, nõukogu liikmetele nõukogu tööga kaasnevate kulude hüvitamise reguleerimisel ning majandusaasta aruande kinnitamisel. Nõukogu tegevust puudutavad olulisemad muudatused hõlmavad endas kohustust kinnitada omaniku ootustest lähtudes strateegia, sh finantsplaani ja majandusaasta eelarve. Nõukogu esimehel kaob kohustus edastada aktsionärile ja rahandusministrile nõukogu koosolekute päevkorrad ja protokollid. Planeeritavad muudatused hõlmavad ka juhatusega seonduva regulatsioonide muutusi sh reguleeritakse täpsemalt juhatuse liikmetele makstavate täiendavate tasude arvestamise metoodikat ning juhatuse liikme volituste lõppedes makstava hüvitisega seonduvat, muudetakse seni kehtinud reeglit, mille kohaselt esitab juhtus auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile. Muudatuse järgselt esitatakse nimetatud dokumendid Äriregistrile. Planeeritavad muudatused on kooskõlas Rahandusministeeriumi riigi äriühingute osaluspoliitika spetsialistide ettepanekutega. Lisaks põhikirja riigivaraseaduse muudatustega kooskõlla viimisele, käsitles nõukogu ka juba 2020.aastal arutlusel olnud juhatuse liikmete volituse maksimaalse kestvusega seonduvat. Äriseadustiku § 309 lg 2 kohaselt valitakse juhatuse liige tähtajaliselt kuni kolmeks aastaks, kui põhikirjas ei ole ette nähtud muud tähtaega. Juhatuse liikmete volituste ajaline skaala on jäetud hetkel kehtivas põhikirja redaktsioonis eraldiseisvalt käsitlemata, st rakendub äriseadustiku järgne kuni kolme aastane volituste periood. Toetudes nõukogule esitatud kõigi aktsiaseltsi või osaühingu vormis riigi äriühingute juhtorganite liikmete volituse kestvuse analüüsist (juhatuse liikme volituste viieaastast perioodi on rakendatud 15 ettevõttes, mis on 56% 27 äriühingust) ning lähtudes soovist tagada ettevõttele püstitatud eesmärkide saavutamiseks ning kliendiootuste efektiivsemaks juhtimiseks vajalike muudatuste rakendamine ja järjepidevus, jõudis nõukogu seisukohale teha ainuaktsionärile ettepanek täiendada ettevõtte põhikirja punkti 7.3.2. juhatuse volituste kuni viie aastase tähtaja määratlusega. Lisaks eeltoodule on põhikirja sisse viidud mõned sisu mitte muutvad keelekorrektuurid. Muudatused on jälgitavad käesolevale kaaskirjale lisatud põhikirja redigeeritud projektis (lisa 1) ja sisse viidud põhikirja puhtandis (lisa 2) . Palume korraldada ainuaktsionäri otsuse ette valmistamine ja menetlemine põhikirja uue Riigi Kinnisvara AS Tartu mnt 85, 10115 Tallinn [email protected] Reg-nr 10788733 +372 606 3400 rkas.ee redaktsiooni kinnitamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kati Kusmin juhatuse esimees Lisad: 1. Lisa 1. Riigi Kinnisvara AS põhikirja redigeeritud projekt 2. Lisa 2. Riigi Kinnisvara AS põhikirja puhtand Tõnis Rebbas [email protected] Kinnitatud ainuaktsionäri poolt delta_regDateTime \* MERGEFORMAT xx.xx .202 2 RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS I PÕHIKIRI 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1 . Aktsiaseltsi ärinim i eks on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi Aktsiaselts ) . 1.2 . Aktsiaseltsi asukoh t aks on Eesti Vabariik, Tallinn. 2. AKTSIASELTSI ÕIGUSLIK SEISUND 2.1 . Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Äriseadustikust, teistest õigusaktidest , H east Ü hingujuhtimise T avast , jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõt e te st ning käesolevast põhikirjast. 3. AKTSIASELTSI EESMÄRK JA PÕHI TEGEVUSALA 3.1 . Aktsiaseltsi eesmär k giks on peamiselt riigile kui ainu aktsionärile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes. 3. 2 . Aktsiaseltsi põhi tegevusala d e ks (tegevusvaldkon nad dadeks ) on : 3.2.1. kinnisvara haldamine ja hooldamine ; 3.2.2. kinnis vara arendamine ja kinnisvarainvesteeringud (sh remonttööd); 3.2.3. kinnisvara ost, müük ja üürile andmine ; 3.2. 4 . ehitus juhtimine ja omaniku järelevalve. 4. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 4.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on sada miljonit ( 1 0 0 000 000) eurot ja maksimumkapital on k olm sada miljonit ( 3 00 000 000) eurot. 4.2. Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks, millest igaühe nimiväärtus on ükssada (100) eurot. Iga aktsia annab üldkoosolekul aktsionärile ühe (1) hääle. 4.3. Aktsiate kohta peab aktsiaraamatut Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja. 4.4. Aktsiad on vabalt võõrandatavad. 5. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE 5.1 . Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses sätestatud korras. 6. AKTSIATE EEST TASUMINE 6.1 . Aktsiate eest või b tasuda nii rahaliste kui mitterahaliste sissemaksetega. 6.2 . Rahalised sissemaksed tuleb tasuda A ktsiaseltsi pangaarvele. 6.3 . Mitterahali ne seks sissemakse ks võib olla igasugune Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuses ette nähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üle antav asi või varaline õigus, millele saab pöörata sissenõuet. Mitterahaliste sissemaksete hindamist korraldab J uhatus, kaasates selleks võimalusel ning otstarbekuse korral eksperte. Sissemaksete väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 6.4 . Aktsia eest tasumisega viivitamisel maksab aktsionär viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest. 7. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 7.1 . Aktsiaseltsi juht organid Aktsiaseltsi juht organi d teks on: 1) a ktsionäride üldkoosolek (edaspidi ü ldkoosolek ); 2) j uhatus ; 3) n õukogu . 7.2 Üldkoosolek 7.2.1 . Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. 7.2.2 . Üldkoosolekud võivad olla korralised või erakorralised. Korraline ü ldkoosolek toimub üks kord aastas nelja ( 4 ) kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest. Korralise Üldkoosoleku toimumise aja ja koha määrab j uhatus. Erakorraline ü ldkoosolek toimub seaduses ettenähtud juhtudel. 7.2.3 . Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab j uhatus vastavalt seaduse nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra kinnitab n õukogu. 7.2.4 . Üldkoosoleku pädevuses on Äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes võib ü ldkoosolek otsuse vastu võtta j uhatuse või n õukogu nõudel. 7.2.5 . Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra . 7.2. 5 1 . 6 Üldkoosolek kehtestab A ktsiaseltsile omaniku ootus ed , millega määratakse A ktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal . 7.2. 7 6 . Üldkoosoleku otsused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates , järgides seadustes sätestatut, sh Aktsiaseltsi ärisaladuse konfidentsiaalsust. 7.3 Juhatus 7.3.1 . Juhatus on A ktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab A ktsiaseltsi. Juhatusel on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused. 7.3.2 . Juhatuses on üks kuni viis ( 1 – 5 ) liiget. Juhatuse liikme ga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule . Juhatuse liikmed valitakse Nõukogu poolt kuni viieks (5) aastaks. 7.3. 3 . Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe . Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige. 7.3. 4 . Juhatuse liikmetega sõlmib lepingu nõukogu poolt volitatud isik . Lepingus määratletakse juhatuse liikmete õigused ja kohustused, tasustamise kord ning A ktsiaseltsi juhtimise ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud. 7.3 . 5 . Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist A ktsiaseltsi poolt. 7.3 . 6 . Juhatuse liikme tasustamine: 7.3 . 6 .1 . juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud j uhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid A ktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 7.3 . 6 .2 . juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab A ktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning A ktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu , mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu ; 7.3 . 6 .3 . juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses. 7.3.6.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust . 7.3. 7 . Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 7.4 . Nõukogu 7.4 .1 . Nõukogu planeerib A ktsiaseltsi tegevust ja korraldab A ktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui A ktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti. 7.4. 2 . Nõukogus on viis kuni seitse ( 5 – 7 ) liiget. Nõukogu liikmete täpse arvu määrab ü ldkoosolek . N õukogu liikmete arvu määramisel lähtu b üldkoosolek äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine . Nõukogu liikmed määratakse Üldkoosoleku poolt seaduses sätestatud korras kuni kolmeks (3) aastaks . 7.4 .3 . Nõukogu liikmed valivad endi Üldkoosolek valib nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 7 . 4 .4 . Nõukogu teeb otsuseid A ktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel. 7 . 4 .5 . Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. Nõukogu esimees esitab aktsionäri le ja rahandusministrile n õukogu koosoleku päevakorra vähemalt kolm tööpäeva enne koosoleku toimumist. 7 . 4 .6 . Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl . Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. 7.4. 7 . Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nimetatud viisil otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada ü ldkoosoleku poolt kehtestatud A ktsiaseltsi nõukogu töökorras. Nõukogu esimees esitab n õukogu otsuse vastuvõtmise kor ral koosolekut kokku kutsumata n õukogu otsuse eelnõu aktsionärile samal ajal selle välj asaatmisega n õukogu liikmetele ja hääletusprotokolli või hääletustulemused viie tööpäeva jooksul pärast hääletamist. 7 . 4 .8 . Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. Protokolli koostamisel peab järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid , kui need on kehtestatud. Nõukogu esimees esitab protokolli koos koosoleku materjalidega aktsionärile ja rahandusministrile ühe kuu jooksul pärast n õukogu koosoleku toimumist. 7 . 4 .9 . Nõukogu kinnitab omaniku ootustest lähtudes A ktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ning majandus aasta eelarve ja koostab majandusaasta lõpus ülevaate selle kohta, kuidas on nõukogu Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, näidates ära igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa , märkides ära ka igale juhatuse liikmele makstud täiendava tasu ja nõukogu liikmete osalemise nõukogu koosolekutel. 7 . 4 .10 . Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Aktsiaseltsi nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule A ktsiaseltsi nõukogu töökorrast . 7 . 4 .11 . Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist A ktsiaseltsi poolt. 7 . 4 .12 . Nõukogu liikme tasustamine: 7 . 4 .12.1 . n õukogu liikme te le määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditi komitee või muu nõukogu muu organi tegevuses; 7 . 4 .12.2 . nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu muu organi tegevuses; 7 . 4 .12.3 . nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; 7 . 4 .12.4 . kui A ktsiaseltsi nõukogu esimees ei täida temale käesoleva põhikirja punktide 7.4.5 , 7.4.7 ja 7.4.8 toodud kohustus i , võib talle tasu määranud isik või organ otsustada nõukogu esime h ele tasu maksmise peatamise või tasu vähendamise proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei täidetud; 7 . 4 .12. 5 4 . nõukogu liikmete le makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek. 7 . 4 .13 . A ktsiaseltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega. Seejuures peab nõukogu järgima rahandusministri kehtestatud nõudeid nõukogu koosolekut puudutava informatsiooni esitamise kohta, kui vastavad nõuded on kehtestatud. 7.4.14 . Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu suurused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 7 .5 Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele 7 .5.1 . Nõukogu ega ka juhatuse lii ge kmeks ei või olla isik: 7 .5.1.1 . kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 7 .5.1.2 . kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 7 .5.1.3 . kellel on ärikeeld; 7 .5.1.4 . kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 7 .5.1.5 . keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud . 7 .5.2 . Punktides 7 .5.1.1– 7 .5.1. 5 nimetatud piirangutele lisaks ei või nõukogu ega ka juhatuse lii ge kmeks olla isik, kellel on Aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik : 7.5.2.1 . on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja kes ei ole Aktsiaseltsi aktsionär ; 7.5.2.2 . on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; 7.5. 2 . 3 . omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus ) äriühingus, mis tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; 7 .5.2.4 . on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Aktsiaseltsi aktsionär; 7 .5.2.5 . omab Aktsiaseltsiga seotud olulis i ärihuv e , mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sell is es juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse , kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostj a, teenuste osutaja või tellija. 7 .5. 3 . Punktides 7 .5.1.1– 7 .5.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist; 7 .5. 4 . Punkti 7. 5.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ; 7.5.5. Punkti 7.5.2 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob käesoleva paragrahvi punktis 7.5.2 nimetatud isikuga ühine majapidamine . 7 .6 Auditikomitee 7 .6.1 . Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud korras auditikomitee. 7 .6.2 . Auditikomitee ülesan ne deks on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise, eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. 7 .7 Sisekontroll ja siseaudit 7 .7.1 . Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise . 7.7.2 . Aktsiaselts peab moodusta ma siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult . 7 .7.3 . Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 8. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES 8.1 . Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes nii Eestis kui välismaal. Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise , samuti tütarettevõtja asutamise või lõpetamise otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka A ktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab üldkoosolek , täpsustades vajadusel ka tütarettevõtjate otsused, mis eeldavad Aktsiaseltsi Ü ldkoosoleku või nõukogu nõusolekut . 9. AKTSIASELTSI ESINDAMINE 9.1. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga j uhatuse liige. 9.2. Kõigis Aktsiaseltsi majandustegevusega seotud õigustoimingutes, sealhulgas kohtuvaidlustes võivad Aktsiaseltsi esindada n õukogu poolt määratud prokuristid. Nõukogu määrab ka prokuristide pädevuse. 1 0 . EELARVE, ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVKAPITAL 1 0 . 1 . Eelarve 10.1.1. A ktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama A ktsiaseltsi finantsplaanile ning riigieelarve seaduses sätestatud eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse reeglile ning muudele piirangutele; 10.1.2. A ktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse s sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks A ktsiaseltsi eelarve koostamisel. 10.2. Majandusaasta 1 0 . 2 .1 . Aktsiaseltsi majandusaasta ks on kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember). 1 0 . 3 . Aruan nete koostamine ja kinnitamine ning andmete avalikustamine 10 . 3 .1 . Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks. Üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 10 . 3 .2 . Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et aktsionärid jõuaksid auditeeritud aruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga sätestatud tähtaja möödumist. 10 . 3 .3 . Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. Aastaaruande koosseisus esitatakse aruanne H ea Ü hingujuhtimise T ava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõt e te järgimise kohta A ktsiaseltsis. 10 . 3 .4 . Juhatus esitab mitte hiljem kui 4 kuu d pärast majandusaasta lõppu Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile Äriregistrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande koopia . Koos majandus aasta aruande ga koopiaga esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on A ktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa , eristades juhatuse liikmele makstud täiendava tasu . Aktsiaseltsi teistel aktsionäridel on õigus nõuda nimetatud aruannet ja ülevaadet tutvumiseks samal tähtajal. 10. 3 .5 . Aktsiaselts avalikustab järgneva teabe oma veebilehel ning tagab selle kättesaadav use vähemalt viie aasta jooksul pärast avalikustamist : 10.3.5.1. majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande koos selgituste ja kommentaaridega ning võrdlusega eelmise perioodi majandustulemustega ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppu ; 10.3.5.2. majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande koos selgituste ja kommentaaridega ning võrdlusega eelmise perioodi majandustulemustega kahe kuu jooksul pärast kvartali lõpp u ; 10.3.5.3. punktis 10.3.4 nimetatud aruanded ja ülevaated samal ajal Rahandusministeeriumile ja Riigikontrollile Äriregistrile esitamisega ; 10.3.5.4. teate Aktsiaseltsi tegevust puudutavast olulisest asjaolust ja sündmusest . 1 0 . 4 Kasumi jaotamine ja dividendide maksmine 1 0 . 4 .1 . Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab Üldkoosolek vastavalt seadusele. 1 0 . 4 .2 . Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendide suuruse, maksmise korra ja tähtajad otsustab ü ldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisiti. 1 0 . 4 .3 . Juhatus võib nõukogu nõusolekul teha pärast majandusaasta möödumist , kuid enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel ja ota da. 1 0 . 5 Reservkapital 10. 5 .1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali iga aasta 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. 11. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD 11.1 Toetuste maksmise põhimõtted Aktsiaselts võib maksta toetusi (toetuste all mõistetakse käesolevas põhikirjas nii toetusi kui ka annetusi) järgmistel tingimustel: 11.1.1 . t oetus t maks takse teadus- ja arendustegevus eks Aktsiaseltsi tegevusvaldkonnas ning see aitab kaasa Aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärk id e saavutamisele; 11.1.2 . a ktsiaseltsil on vabu vahendeid toetuse maksmiseks ; 11.1.3 . a ktsiaseltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute poolt makstavate toetuste kogusumma kalendriaastas ei ületa toetusteks ettenähtud määra, milleks on 0 ,5% kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist . 11.2 Toetuste maksmise taotluste käsitlemine 11.2.1 . Toetuste maksmise taotlused vaatab esimesena läbi juhatus e poolt kinnitatud hindamiskomisjon , kes lähtudes käesolevast korrast punktis 11.1 toodud põhimõtetest hindab nende vastavust toetuste maksmise tingimustega ning välistab ilmselt tingimustele mittevastavad või võimalusi ületavad toetuse maksmise taotlused. 11.2.2 . Hindamiskomisjon esitab tingimustele vastavad toetustaotlused otsustamiseks juhatusele . Hindamiskomisjon lisab igale projektile, mille toetamist kaalutakse , oma hinnangu toetuse maksmise põhjendatuse ja võimaliku ulatuse ning toetamisest saadava kasu kohta. 11.3 Toetuse maksmise otsustamine 11.3.1 . Hindamiskomisjoni poolt esitatud toetuste maksmise taotlused vaadatakse läbi juhatuse koosolekul. Juhatusel on õigus nõuda hindamiskomisjonilt lisainformatsiooni toetuse põhjendatuse või toetatava isiku ja/või projekti kohta. Otsused toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta protokollitakse. Toetuse maksmise otsustamisel ei või osaleda juhatuse liige, kes on seotud toetuse saajaga või omab muud märkimisväärset huvi toetuse maksmise otsustamisel. Negatiivset otsust juhatus põhjendama ei pea. 11.3.2 . Kui Aktsiaseltsi mistahes juhtimis- või kontrollorgani liige (s.h. juhatuse või nõukogu liige või aktsionäri esindaja) on seotud toetuse taotlejaga/saajaga, siis peab see seos olema otsuses märgitud. Seotuseks käesoleva punkti tähenduses loetakse osaluse omamist, osalemist toetuse saaja juht- või kontrollorganite töös või muud seost, mis tekitab või võib tekitada huvi toetuse maksmise taotluse rahuldamiseks. Aktsionäri esindajaks korra tähenduses on osalust valitsev minister. 11.4 Toetuste maksmise vormistamine, sellest teavitamine ning kontroll toetuse kasutamise üle 11.4.1 . Toetuste maksmise vormistamise, otsustega kaasneva informatsiooni edastamise ning kontrolli toetuse kasutamise üle tagab juhatus. Juhatus kontrollib toetuste otstarbekohast kasutamist. 11.4.2 . Toetuse maksmise otsuse korral sõlmib juhatus vajadusel lepingu toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks. Juhatus teavitab toetuse taotlejaid taotluse osas tehtud otsustest. 11.4.3 . Aktsiaselts avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta enda veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates. Asjakohane teave on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest. Veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele . 1 2 . AKTSIASELTSI LÕPETAMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE 1 2 .1 . Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. 13 . LÕPPSÄTTED 13 .1 . Põhikirja muutmine Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras. Põhikirjamuudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates. 13 .2 . Põhikirja sätete kehtetus Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada. Kinnitatud ainuaktsionäri poolt delta_regDateTime \* MERGEFORMAT xx.xx .202 2 RIIGI KINNISVARA AKTSIASELTS I PÕHIKIRI 1. AKTSIASELTSI ÄRINIMI JA ASUKOHT 1.1 . Aktsiaseltsi ärinim i on Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi Aktsiaselts ) . 1.2 . Aktsiaseltsi asukoh t on Eesti Vabariik, Tallinn. 2. AKTSIASELTSI ÕIGUSLIK SEISUND 2.1 . Aktsiaselts on äriühing, millel on aktsiateks jaotatud aktsiakapital. Aktsiaselts juhindub oma tegevuses Äriseadustikust, teistest õigusaktidest , H east Ü hingujuhtimise T avast , jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõt e te st ning käesolevast põhikirjast. 3. AKTSIASELTSI EESMÄRK JA PÕHI TEGEVUSALA 3.1 . Aktsiaseltsi eesmär k on peamiselt riigile kui ainu aktsionärile kinnisvarateenuste osutamine ja riigi nõustamine kinnisvaraga seotud küsimustes. 3. 2 . Aktsiaseltsi põhi tegevusala d (tegevusvaldkon nad ) on : 3.2.1. kinnisvara haldamine ja hooldamine ; 3.2.2. kinnis vara arendamine ja kinnisvarainvesteeringud (sh remonttööd); 3.2.3. kinnisvara ost, müük ja üürile andmine ; 3.2. 4 . ehitus juhtimine ja omaniku järelevalve. 4. AKTSIAKAPITAL JA AKTSIAD 4.1. Aktsiaseltsi miinimumkapital on sada miljonit ( 1 0 0 000 000) eurot ja maksimumkapital on k olm sada miljonit ( 3 00 000 000) eurot. 4.2. Aktsiakapital on jaotatud nimelisteks aktsiateks, millest igaühe nimiväärtus on ükssada (100) eurot. Iga aktsia annab üldkoosolekul aktsionärile ühe (1) hääle. 4.3. Aktsiate kohta peab aktsiaraamatut Eesti Väärtpaberite keskregistri pidaja. 4.4. Aktsiad on vabalt võõrandatavad. 5. AKTSIAKAPITALI SUURENDAMINE JA VÄHENDAMINE 5.1 . Aktsiakapitali suurendamine ja vähendamine toimub seaduses sätestatud korras. 6. AKTSIATE EEST TASUMINE 6.1 . Aktsiate eest või b tasuda nii rahaliste kui mitterahaliste sissemaksetega. 6.2 . Rahalised sissemaksed tuleb tasuda A ktsiaseltsi pangaarvele. 6.3 . Mitterahali ne sissemakse võib olla igasugune Aktsiaseltsi aktsionäride üldkoosoleku otsuses ette nähtud rahaliselt hinnatav ja Aktsiaseltsile üle antav asi või varaline õigus, millele saab pöörata sissenõuet. Mitterahaliste sissemaksete hindamist korraldab J uhatus, kaasates selleks võimalusel ning otstarbekuse korral eksperte. Sissemaksete väärtuse hindamist kontrollib audiitor. 6.4 . Aktsia eest tasumisega viivitamisel maksab aktsionär viivist 0,1% iga tasumisega viivitatud päeva eest. 7. AKTSIASELTSI JUHTIMINE 7.1 . Aktsiaseltsi juht organid Aktsiaseltsi juht organi d on: 1) a ktsionäride üldkoosolek (edaspidi ü ldkoosolek ); 2) j uhatus ; 3) n õukogu . 7.2 Üldkoosolek 7.2.1 . Üldkoosolek on Aktsiaseltsi kõrgeim juhtimisorgan. 7.2.2 . Üldkoosolekud võivad olla korralised või erakorralised. Korraline ü ldkoosolek toimub üks kord aastas nelja ( 4 ) kuu jooksul Aktsiaseltsi majandusaasta lõppemisest. Korralise Üldkoosoleku toimumise aja ja koha määrab j uhatus. Erakorraline ü ldkoosolek toimub seaduses ettenähtud juhtudel. 7.2.3 . Üldkoosoleku kokkukutsumise otsustab ja korraldab j uhatus vastavalt seaduse nõuetele. Üldkoosoleku päevakorra kinnitab n õukogu. 7.2.4 . Üldkoosoleku pädevuses on Äriseadustiku § 298 lõikes 1 ja muude seaduses nimetatud küsimuste otsustamine. Muudes küsimustes võib ü ldkoosolek otsuse vastu võtta j uhatuse või n õukogu nõudel. 7.2.5 . Üldkoosolek kehtestab nõukogu töökorra ja nõukogu liikmele nõukogu töös osalemisega kaasnevate kulude katmise korra . 7.2. 6 Üldkoosolek kehtestab A ktsiaseltsile omaniku ootus ed , millega määratakse A ktsiaseltsi strateegilised ja finantseesmärgid ning mida uuendatakse vähemalt igal kolmandal aastal . 7.2. 7 . Üldkoosoleku otsused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates , järgides seadustes sätestatut, sh Aktsiaseltsi ärisaladuse konfidentsiaalsust. 7.3 Juhatus 7.3.1 . Juhatus on A ktsiaseltsi juhtorgan, mis juhib ja esindab A ktsiaseltsi. Juhatusel on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused. 7.3.2 . Juhatuses on üks kuni viis ( 1 – 5 ) liiget. Juhatuse liikme ga sõlmitud lepingust tulenevad õigused ja kohustused lõpevad vastavalt lepingule . Juhatuse liikmed valitakse Nõukogu poolt kuni viieks (5) aastaks. 7.3. 3 . Kui juhatusel on üle kahe (2) liikme, määrab nõukogu juhatuse liikmete hulgast juhatuse esimehe . Juhatuse esimehe äraolekul täidab juhatuse esimehe ülesandeid tema poolt nimetatud juhatuse liige. 7.3. 4 . Juhatuse liikmetega sõlmib lepingu nõukogu poolt volitatud isik . Lepingus määratletakse juhatuse liikmete õigused ja kohustused, tasustamise kord ning A ktsiaseltsi juhtimise ja esindamise seisukohalt tähtsust omavad teised asjaolud. 7.3 . 5 . Juhatuse liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist A ktsiaseltsi poolt. 7.3 . 6 . Juhatuse liikme tasustamine: 7.3 . 6 .1 . juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud j uhatuse liikme lepingu alusel. Kui juhatuse liige täidab lisaks juhatuse liikme ülesannetele muid A ktsiaseltsile vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta juhul, kui see on ette nähtud juhatuse liikme lepingus; 7.3 . 6 .2 . juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust. Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab A ktsiaseltsile seatud eesmärkide täitmist ning A ktsiaseltsi loodud lisandväärtust ja turupositsiooni. Majandusaasta jooksul makstava täiendava tasu suurus kokku ei või ületada juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud neljakordset keskmist kuutasu , mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel majandusaastal makstud täiendavat tasu ; 7.3 . 6 .3 . juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel nõukogu algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme (3) kuu tasu ulatuses. 7.3.6.4. juhatuse liikmele võib nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast juhatuse liikme volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise ajal kehtinud kuutasust. 7.3. 7 . Juhatuse koosseis ja selles tehtud muudatused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 7.4 . Nõukogu 7.4 .1 . Nõukogu planeerib A ktsiaseltsi tegevust ja korraldab A ktsiaseltsi juhtimist ning teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Nõukogul on õigusaktides sätestatud õigused ja kohustused, kui A ktsiaseltsi põhikirjast ei tulene teisiti. 7.4. 2 . Nõukogus on viis kuni seitse ( 5 – 7 ) liiget. Nõukogu liikmete täpse arvu määrab ü ldkoosolek . N õukogu liikmete arvu määramisel lähtu b üldkoosolek äriühingu suurusest ja majanduslikust olukorrast ning vajadusest tagada nõukogu ülesannete efektiivne täitmine . Nõukogu liikmed määratakse Üldkoosoleku poolt seaduses sätestatud korras kuni kolmeks (3) aastaks . 7.4 .3 . Üldkoosolek valib nõukogu liikmete hulgast nõukogu esimehe, kes korraldab nõukogu tegevust. 7 . 4 .4 . Nõukogu teeb otsuseid A ktsiaseltsi juhtimise ja tegevuse korraldamisel ning töö planeerimisel õigusaktides sätestatud juhtudel või juhatuse taotlusel. 7 . 4 .5 . Nõukogu koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul. Nõukogu koosoleku kokkukutsumine toimub õigusaktides sätestatud korras. 7 . 4 .6 . Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole nõukogu liikmetest. Nõukogu otsused võetakse vastu lihthäälteenamusega. Hääletamisel nõukogu liikmete häälte võrdse jagunemise korral on otsustav nõukogu esimehe hääl . Juhatuse liikmetel on õigus osaleda nõukogu koosolekutel hääleõiguseta. 7.4. 7 . Nõukogu võib teha otsuse koosolekut kokku kutsumata, kui sellega on nõus kõik nõukogu liikmed. Nimetatud viisil otsuste vastuvõtmise protseduuri võib täpsustada ü ldkoosoleku poolt kehtestatud A ktsiaseltsi nõukogu töökorras. 7 . 4 .8 . Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul viibinud või otsuse kirjalikul hääletamisel osalenud nõukogu liikmed ja protokollija. Nõukogu liikme eriarvamus kantakse koosoleku protokolli. 7 . 4 .9 . Nõukogu kinnitab omaniku ootustest lähtudes A ktsiaseltsi strateegia, finantsplaani ning majandus aasta eelarve ja koostab majandusaasta lõpus ülevaate selle kohta, kuidas on nõukogu Aktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, näidates ära igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa , märkides ära ka igale juhatuse liikmele makstud täiendava tasu ja nõukogu liikmete osalemise nõukogu koosolekutel. 7 . 4 .10 . Nõukogu liikmete õigused, kohustused ja vastutus on sätestatud õigusaktides. Aktsiaseltsi nõukogu juhindub oma töö korraldamisel lisaks õigusaktides ja põhikirjas sätestatule A ktsiaseltsi nõukogu töökorrast . 7 . 4 .11 . Nõukogu liige ei või osaleda hääletamises, kui otsustatakse temaga, temaga seotud või võrdset majanduslikku huvi omava isikuga tehingu tegemist või temaga kohtuvaidluse alustamist või lõpetamist A ktsiaseltsi poolt. 7 . 4 .12 . Nõukogu liikme tasustamine: 7 . 4 .12.1 . n õukogu liikme te le määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu seoses tema osalemisega auditikomitee või nõukogu muu organi tegevuses; 7 . 4 .12.2 . nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema osalemist nõukogu koosolekutel ja nõukogu muu organi tegevuses; 7 . 4 .12.3 . nõukogu liikme tagasikutsumisel nõukogust ei maksta talle hüvitist; 7 . 4 .12. 4 . nõukogu liikmete le makstava tasu suuruse ja selle maksmise korra otsustab üldkoosolek. 7 . 4 .13 . A ktsiaseltsi aktsionäril on õigus saada informatsiooni nõukogu päevakorra kohta ning tutvuda nõukogu koosoleku protokollidega. 7.4.14 . Nõukogu koosseis ja selles tehtud muudatused ning liikmetele määratud tasu suurused avalikustatakse Aktsiaseltsi veebilehel viie (5) tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates. 7 .5 Nõuded nõukogu ja juhatuse liikmele 7 .5.1 . Nõukogu ega ka juhatuse lii ge ei või olla isik: 7 .5.1.1 . kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti; 7 .5.1.2 . kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud tegevusloa kehtetuks tunnistamise; 7 .5.1.3 . kellel on ärikeeld; 7 .5.1.4 . kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule; 7 .5.1.5 . keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud . 7 .5.2 . Punktides 7 .5.1.1– 7 .5.1. 5 nimetatud piirangutele lisaks ei või nõukogu ega ka juhatuse lii ge olla isik, kellel on Aktsiaseltsiga sisuline huvide konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik : 7.5.2.1 . on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja kes ei ole Aktsiaseltsi aktsionär ; 7.5.2.2 . on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kui ta ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; 7.5. 2 . 3 . omab olulist osalust väärtpaberituru seaduse § 9 tähenduses (edaspidi oluline osalus ) äriühingus, mis tegutseb Aktsiaseltsiga samal tegevusalal ja mis ei ole Aktsiaseltsi aktsionär; 7 .5.2.4 . on Aktsiaseltsiga samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja arvatud kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või Aktsiaseltsiga samasse kontserni kuuluva äriühinguga või äriühinguga, mis on Aktsiaseltsi aktsionär; 7 .5.2.5 . omab Aktsiaseltsiga seotud olulis i ärihuv e , mis väljenduvad muu hulgas olulise osaluse omamises sell is es juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku juhtorganisse , kes on Aktsiaseltsi oluline kaupade müüja või ostj a, teenuste osutaja või tellija. 7 .5. 3 . Punktides 7 .5.1.1– 7 .5.1.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või kahju hüvitamist; 7 .5. 4 . Punkti 7. 5.1.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele, kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud ; 7.5.5. Punkti 7.5.2 tähenduses loetakse seotud isikuks abikaasa, vanem, laps ja lapselaps ning isik, keda seob käesoleva paragrahvi punktis 7.5.2 nimetatud isikuga ühine majapidamine . 7 .6 Auditikomitee 7 .6.1 . Nõukogu moodustab õigusaktides sätestatud korras auditikomitee. 7 .6.2 . Auditikomitee ülesan ne on nõukogu nõustamine raamatupidamise, audiitorkontrolli, riskijuhtimise, sisekontrolli ja -auditeerimise, järelevalve teostamise, eelarve koostamise ja majandusaasta aruande kinnitamise valdkonnas ning tegevuse seaduslikkuse osas. 7 .7 Sisekontroll ja siseaudit 7 .7.1 . Aktsiaselts on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise . 7.7.2 . Aktsiaselts peab moodusta ma siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust audiitorühingult . 7 .7.3 . Aktsionäril on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust. 8. OSALEMINE TEISTES ÄRIÜHINGUTES 8.1 . Aktsiaselts võib osaleda teistes äriühingutes nii Eestis kui välismaal. Teises äriühingus olulise osaluse omandamise ja võõrandamise , samuti tütarettevõtja asutamise või lõpetamise otsustab üldkoosolek. Üldkoosoleku otsus on vajalik ka A ktsiaseltsi tütarettevõtjate poolt teises äriühingus olulise osaluse omandamiseks või võõrandamiseks. Aktsiaseltsi tütarettevõtjate juhtimise ja aruandluse põhimõtted kinnitab üldkoosolek , täpsustades vajadusel ka tütarettevõtjate otsused, mis eeldavad Aktsiaseltsi Ü ldkoosoleku või nõukogu nõusolekut . 9. AKTSIASELTSI ESINDAMINE 9.1. Aktsiaseltsi võib kõigis õigustoimingutes esindada iga j uhatuse liige. 9.2. Kõigis Aktsiaseltsi majandustegevusega seotud õigustoimingutes, sealhulgas kohtuvaidlustes võivad Aktsiaseltsi esindada n õukogu poolt määratud prokuristid. Nõukogu määrab ka prokuristide pädevuse. 1 0 . EELARVE, ARUANDLUS, KASUMI JAOTAMINE JA RESERVKAPITAL 1 0 . 1 . Eelarve 10.1.1. A ktsiaseltsi kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab vastama A ktsiaseltsi finantsplaanile ning riigieelarve seaduses sätestatud eelarvepositsiooni reeglitele, netovõlakoormuse reeglile ning muudele piirangutele; 10.1.2. A ktsiaselts koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse s sätestatud nõuetele vastavalt finantsplaani, mis on aluseks A ktsiaseltsi eelarve koostamisel. 10.2. Majandusaasta 1 0 . 2 .1 . Aktsiaseltsi majandusaasta on kalendriaasta (1. jaanuar - 31. detsember). 1 0 . 3 . Aruan nete koostamine ja kinnitamine ning andmete avalikustamine 10 . 3 .1 . Juhatus koostab seaduses ja põhikirjas sätestatud korras ja tähtaja jooksul pärast majandusaasta lõppu raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande ning esitab need üldkoosolekule kinnitamiseks. Üldkoosolek kinnitab majandusaasta aruande nelja kuu jooksul majandusaasta lõppemisest arvates. 10 . 3 .2 . Raamatupidamise aastaaruanne ja tegevusaruanne tuleb esitada audiitorile selliselt, et aktsionärid jõuaksid auditeeritud aruande kinnitada enne seaduse ja põhikirjaga sätestatud tähtaja möödumist. 10 . 3 .3 . Raamatupidamise aastaaruanne tuleb koostada lähtuvalt raamatupidamise seadusest ja heast raamatupidamistavast. Aastaaruande koosseisus esitatakse aruanne H ea Ü hingujuhtimise T ava ning jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõt e te järgimise kohta A ktsiaseltsis. 10 . 3 .4 . Juhatus esitab mitte hiljem kui 4 kuu d pärast majandusaasta lõppu Äriregistrile auditeeritud ja kinnitatud majandusaasta aruande. Koos majandus aasta aruande ga esitatakse ülevaade selle kohta, kuidas nõukogu on A ktsiaseltsi tegevust aruandeperioodil korraldanud, juhtinud ja järelevalvet teostanud, ning näidatakse igale nõukogu ja juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa , eristades juhatuse liikmele makstud täiendava tasu . 10. 3 .5 . Aktsiaselts avalikustab järgneva teabe oma veebilehel ning tagab selle kättesaadav use vähemalt viie aasta jooksul pärast avalikustamist : 10.3.5.1. majandusaasta esimese ja kolmanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande koos selgituste ja kommentaaridega ning võrdlusega eelmise perioodi majandustulemustega ühe kuu jooksul pärast kvartali lõppu ; 10.3.5.2. majandusaasta teise ja neljanda kvartali kasumiaruande, bilansi ja rahavoogude aruande koos selgituste ja kommentaaridega ning võrdlusega eelmise perioodi majandustulemustega kahe kuu jooksul pärast kvartali lõpp u ; 10.3.5.3. punktis 10.3.4 nimetatud aruanded ja ülevaated samal ajal Äriregistrile esitamisega ; 10.3.5.4. teate Aktsiaseltsi tegevust puudutavast olulisest asjaolust ja sündmusest . 1 0 . 4 Kasumi jaotamine ja dividendide maksmine 1 0 . 4 .1 . Aktsiaseltsi majandusaasta kasumi jaotamise otsustab Üldkoosolek vastavalt seadusele. 1 0 . 4 .2 . Dividende makstakse kinnitatud majandusaasta aruande alusel. Dividendide suuruse, maksmise korra ja tähtajad otsustab ü ldkoosolek, kui seadusest ei tulene teisiti. 1 0 . 4 .3 . Juhatus võib nõukogu nõusolekul teha pärast majandusaasta möödumist , kuid enne majandusaasta aruande kinnitamist aktsionärile ettemakseid eeldatava kasumi arvel kuni poole ulatuses summast, mida võib aktsionäride vahel ja ota da. 1 0 . 5 Reservkapital 10. 5 .1. Aktsiaseltsil on kahjumi katmiseks ja aktsiakapitali suurendamiseks reservkapital. Reservkapitali suurus on 1/10 aktsiakapitalist. Kuni nimetatud suuruse saavutamiseni kantakse reservkapitali iga aasta 1/20 Aktsiaseltsi puhaskasumist. 11. TOETUSTE MAKSMISE JA ANNETUSTE TEGEMISE KORD 11.1 Toetuste maksmise põhimõtted Aktsiaselts võib maksta toetusi (toetuste all mõistetakse käesolevas põhikirjas nii toetusi kui ka annetusi) järgmistel tingimustel: 11.1.1 . t oetus t maks takse teadus- ja arendustegevus eks Aktsiaseltsi tegevusvaldkonnas ning see aitab kaasa Aktsiaseltsi tegevus- ja finantseesmärk id e saavutamisele; 11.1.2 . a ktsiaseltsil on vabu vahendeid toetuse maksmiseks ; 11.1.3 . a ktsiaseltsi konsolideerimisgruppi kuuluvate äriühingute poolt makstavate toetuste kogusumma kalendriaastas ei ületa toetusteks ettenähtud määra, milleks on 0 ,5% kolme eelneva majandusaasta keskmisest konsolideeritud puhaskasumist . 11.2 Toetuste maksmise taotluste käsitlemine 11.2.1 . Toetuste maksmise taotlused vaatab esimesena läbi juhatus e poolt kinnitatud hindamiskomisjon , kes lähtudes punktis 11.1 toodud põhimõtetest hindab nende vastavust toetuste maksmise tingimustega ning välistab ilmselt tingimustele mittevastavad või võimalusi ületavad toetuse maksmise taotlused. 11.2.2 . Hindamiskomisjon esitab tingimustele vastavad toetustaotlused otsustamiseks juhatusele . Hindamiskomisjon lisab igale projektile, mille toetamist kaalutakse , oma hinnangu toetuse maksmise põhjendatuse ja võimaliku ulatuse ning toetamisest saadava kasu kohta. 11.3 Toetuse maksmise otsustamine 11.3.1 . Hindamiskomisjoni poolt esitatud toetuste maksmise taotlused vaadatakse läbi juhatuse koosolekul. Juhatusel on õigus nõuda hindamiskomisjonilt lisainformatsiooni toetuse põhjendatuse või toetatava isiku ja/või projekti kohta. Otsused toetuse maksmise või sellest keeldumise kohta protokollitakse. Toetuse maksmise otsustamisel ei või osaleda juhatuse liige, kes on seotud toetuse saajaga või omab muud märkimisväärset huvi toetuse maksmise otsustamisel. Negatiivset otsust juhatus põhjendama ei pea. 11.3.2 . Kui Aktsiaseltsi mistahes juhtimis- või kontrollorgani liige (s.h. juhatuse või nõukogu liige või aktsionäri esindaja) on seotud toetuse taotlejaga/saajaga, siis peab see seos olema otsuses märgitud. Seotuseks käesoleva punkti tähenduses loetakse osaluse omamist, osalemist toetuse saaja juht- või kontrollorganite töös või muud seost, mis tekitab või võib tekitada huvi toetuse maksmise taotluse rahuldamiseks. Aktsionäri esindajaks on osalust valitsev minister. 11.4 Toetuste maksmise vormistamine, sellest teavitamine ning kontroll toetuse kasutamise üle 11.4.1 . Toetuste maksmise vormistamise, otsustega kaasneva informatsiooni edastamise ning kontrolli toetuse kasutamise üle tagab juhatus. Juhatus kontrollib toetuste otstarbekohast kasutamist. 11.4.2 . Toetuse maksmise otsuse korral sõlmib juhatus vajadusel lepingu toetuse saajaga toetuse sihtotstarbelise kasutamise tagamiseks. Juhatus teavitab toetuse taotlejaid taotluse osas tehtud otsustest. 11.4.3 . Aktsiaselts avaldab teabe makstud toetuste ja tehtud annetuste kohta enda veebilehel kolme tööpäeva jooksul sellekohase otsuse tegemisest arvates. Asjakohane teave on veebilehel avalik vähemalt viie aasta jooksul toetamise lõppemisest või annetuse tegemisest. Veebilehel märgitakse toetuse saaja nimi või nimetus, toetuse summa ja põhjendus, kuidas see toetus aitab kaasa äriühingu tegevus- ja finantseesmärkide saavutamisele . 1 2 . AKTSIASELTSI LÕPETAMINE, JAGUNEMINE JA ÜMBERKUJUNDAMINE 1 2 .1 . Aktsiaseltsi lõpetamine, likvideerimine, ühinemine, jagunemine ja ümberkujundamine toimub seaduses sätestatud korras. 13 . LÕPPSÄTTED 13 .1 . Põhikirja muutmine Põhikirja muutmise kohta teeb otsuse üldkoosolek seaduses sätestatud korras. Põhikirjamuudatus jõustub vastava kande äriregistrisse tegemisest arvates. 13 .2 . Põhikirja sätete kehtetus Kui põhikirja mõni säte on kehtetu või muutub kehtetuks, jääb põhikiri muus osas kehtima. Sellisel juhul tuleb kehtetu säte üldkoosoleku otsusega ümber sõnastada või seda täiendada. Saatja: Tarmo Porgand <[email protected]> Saadetud: 30.06.2022 11:03 Adressaat: RAM Info <[email protected]> Teema: FW: Riigi Kinnisvara AS põhikirja muudatustest Palun registreerida ja mulle täitmiseks suunata. Tarmo From: Riigi Kinnisvara AS &lt;[email protected]&gt; Sent: Wednesday, June 29, 2022 9:44 AMTo: Kalle Viks &lt;[email protected]&gt;Subject: Riigi Kinnisvara AS põhikirja muudatustest Tere Edastame Teile Riigi Kinnisvara AS-i dokumendihaldussüsteemi kaudu dokumendi YLD-14/2022-28 Riigi Kinnisvara AS põhikirja muudatustest. Juhul, kui dokument ei avane, siis palun andke sellest teada aadressile . Lugupidamisega Tõnis Rebbas õigusosakonna juht Tel: +3725644209 Tartu mnt 85, 10115 Tallinn *** KONFIDENTSIAALSUSHOIATUS*** Selles e-kirjas sisalduv teave (kaasa arvatud manused) on mõeldud ametialaseks kasutamiseks ning seda võivad kasutada vaid e-kirja adressaadid. E-kirjas sisalduvat teavet ei tohi ilma saatja selgelt väljendatud loata edasi saata ega mistahes viisil kõrvalistele isikutele avaldada. Juhul, kui Te olete saanud käesoleva e- kirja eksituse tõttu, teavitage sellest kohe saatjat ning kustutage e- kiri oma arvutist.
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel