Rahandusministeerium · 30. juuni 2022
Sisu (failidest)
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse
28.06.2022 korralduse nr 286 juurde
Detailplaneeringu nimi
Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneering (DP0341).
Detailplaneeringu koostaja
Detailplaneeringu on koostanud KOMPRO OÜ, töö nr T – 2375.
1. Olemasolev olukord
Kehtivad planeeringud
Planeeritaval maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering
Planeeringuala asukoht
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 10,2 ha.
Planeeringuala maakasutus
Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Uue-Aasa 30401:001:1470 102997 m² Maatulundusmaa 100%
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused ja nende iseloomustus
Detailplaneeringu ala piirneb:
MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1 Priidu 30401:001:0846 15,43 ha 100% maatulundusmaa
2 Jussinuka 30401:001:0471 40572 m2 100% maatulundusmaa
3 Pilve 30401:001:1368 38157 m2 100% maatulundusmaa
4 Maru tn 1 30501:001:0364 11264 m2 100% üldkasutatav maa
5 Suur-Pindle 30501:001:0432 79563 m2 100% maatulundusmaa
6 Rebase 30401:001:1116 177863 m2 100% tootmismaa
7 Sondla 30401:001:0011 18432 m2 100% elamumaa
8 Uue-Sondla 30401:001:0010 18353 m2 100% elamumaa
9 Kanarbiku 30401:001:1124 10000 m2 100% maatulundusmaa
10 Pikkaru tee 17 // Mätliku 30401:001:1122 7,44 ha 100% maatulundusmaa
Olemasolev keskkond
Uue-Aasa maaüksus paikneb Kiili alevi servaalal piirnedes põhjast ja läänest Vaela külaga.
Planeeritav ala ning selle lähiümbrus on valdavas ulatuses haritava maa kõlvikuga inimtekkeline
põllu- ja maamajanduslik kultuurmaastik. Idaservas (Uue-Aasa ja Aasa maaüksuste vahelisel piiril)
asub suur põllukivide hunnik, millel on olemasolev kõrghaljastus. Tegemist on dreenitud põlluga,
mille reljeef on suhteliselt ühtlane, kõrgusarvud kõiguvad maapinnal +43.37 kuni +44.68 m. Üldine
langus on kirdest edelasse.
Infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid
kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole
Natura 2000 alasid. Planeeritav ala asub Kiili valla üldplaneeringus määratud rohevõrgustiku
rohekoridoris.
1/8
Planeeritav ala ning selle lähiümbrus on valdavas ulatuses haritava maa kõlvikuga ning täies
ulatuses inimtekkeline põllu- ja maamajanduslik kultuurmaastik. Idaservas (kahe maaüksuse
vahelisel piiril) asub suur kivihunnik, millel on olemasolev kõrghaljastus.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised
Planeeritav kinnistu on hoonestamata.
Olemasolev tehnovarustus
Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud.
Olemasolevad teed ja juurdepääsud
Maa-alale pääseb Vaela teelt ehk Kurna-Tuhala kõrvalmaanteelt (tee nr 11115) ja sealt edasi mööda
pinnaskattega Aasa teed.
Kehtivad piirangud:
Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
• Kiili valla üldplaneeringu järgne rohevõrgustiku rohekoridor;
• Elektriõhuliin alla 1 kV;
• Eesvoolu kaitsevöönd.
ÜVK kohustus
Lähtuvalt Kiili valla ÜVK arengukavast, jääb planeeringu ala sisse ühisveevarustuse ja -
kanalisatsiooniga hõlmatud piirkonda. Ei ole kohustust koheselt liituda. Kohustus liituda tekib juhul
kui viiakse ellu Priidu (DP0207) detailplaneering.
1. Eesmärk
Detailplaneeringu eesmärk on Kiili alevis Uue-Aasa kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine
ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega
varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse rohevõrgustiku alast väljapoole
jäävale alale 3 üksikelamu krunti ja 1 transpordimaa krunt ning 1 maatulundusmaa krunt
rohevõrgustiku alale. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega
kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim ehitisealune pind
kuni 300 m2. Ligipääs lahendatakse kooskõlas koostatava Priidu maaüksuse detailplaneeringuga
(DP0207) läbi Aasa kinnistu (30401:001:1460) moodustades selleks tee jaoks eraldi katastriüksuse.
Käesolev detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev.
2. Kiili valla üldplaneering
Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt
paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
2/8
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Uue-Aasa kinnistu maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik
arenguala Väikeelamumaa (EV) ja kõrvalotstarbed kaubandus-, teenindus- ja büroohoonetemaa(B)
ja üldkasutatava hoone maa (A). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva
üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. toodud tingimused:
• Väikeelamute ehituskruntide moodustamisel tuleb lähtuda varem moodustatud kruntide
valdavast suurusest. Uute kruntide soovituslik suurus on 2000 m². Lisanduva asundusega ala
väikseim krundi suurus 1500 m² on olemasoleva ehituskrundi jagamise tulemusel tekkivate
uute kruntide minimaalseks suuruseks.
• Stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on 20000
m² või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta.
• Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 300 m².
• Ehituskrunti ei hoonestata kui krundi pikkus avaliku tänava või platsi joonel on alla 15 m.
• Väikeelamu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga elamu) ja üks
abihoone.
3/8
• stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib
püstitada ühe üksikelamu ja kolm abihoonet.
• Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning
abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga.
• Maakasutuse valdav sihtotstarve on väikeelamumaa (EV). Lubatud on elufunktsiooni
teenindav teemaa (LT), soovitav koos tänavahaljastusega ning haljasala maa (HP).
Üldkasutatavate haljasalade või haljaskoridoride osakaal minimaalselt 15%. Haljasribadega
eraldatakse gruppideks 10-15 elamukrunti.
• Abihooneid võib plokistada naaberkruntide piiril või kavandatakse krundi piirile naabrite
ühise kirjaliku kokkuleppe alusel.
• Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.
Antud detailplaneeringus arvestatakse eelpool nimetatud üldplaneeringus esitatud nõuetega.
1. Detailplaneeringuga kavandatu
1.1. Planeeritava ala kruntimine
Planeeringuga kavandatakse Uue-Aasa maaüksuse põhjaosa (ca 1,2 ha suurune ala) jagamist
kolmeks elamumaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks juurdepääsutee rajamiseks.
Ülejäänud Uue-Aasa maaüksusel käesoleva planeeringuga ehitustegevust ei kavandata ning säilib
olemasolev maatulundusmaa sihtotstarve ja põllumajanduslik kasutamine. Aasa maaüksusest
eraldatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt tee rajamiseks. Ülejäänud Aasa maaüksus jaguneb
kaheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning säilib olemasolev kasutus. Kõigi
elamukruntide sihtotstarbeks määratakse 100% elamumaa. Elamukruntide suurus on ca 2839-3453
m2.
Vt krundijaotuse lahendust detailplaneeringu joonisel DP-4 „Kruntimise plaan“.
1.2. Hoonestuskava
Detailplaneeringuga määratakse lubatud hoonestusalad planeeritavatele elamukruntidele pos nr 1-3
koos ehitusõigusega, vt joonist DP-5. Elamukruntidel on määratud lubatud hoonestusala, mis on
naaberkruntide piiridest minimaalselt 4 m kaugusel ja tänavakrundist 7 m kaugusel. Hoonestusalad
on planeeritud võimalikult suured, see võimaldab hiljem hooneid vabamalt maastikusse paigutada
ning õueala kujundada. Hoonestusalasse võib ehitada üksikelamu ja soovi korral ühe kõrvalhoone.
Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa
kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m²
ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine väljapoole hoonestusala.
Detailplaneeringu joonisel DP-5 näidatud hooned on tinglikud ja tegelik hoonestus paigutatakse
kruntidele konkreetsete ehitusprojektide käigus lähtuvalt detailplaneeringuga lubatud tingimustest.
1.3. Arhitektuurinõuded
Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata kohustuslikku ehitusjoont.
Lähipiirkonnas ei ole väljakujunenud hoonestuslaadi ning kavandatavad elamud paiknevad omaette
grupina ülejäänud elamualadest kaugemal. Välisilme kujundamisel arvestada sobivust piirkonnaga
ning kohaliku omapära ja materjalidega. Kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse
terviku. Keelatud on hoonete püstitamine väljapoole määratud hoonestusala.
• Katuse kalded: 10 - 45°, määramisel lähtuda naaberhoonestusest
• Katuse materjal: rullmaterjalid, kivi ja plekk, kiudtsemendist katuseplaadid
• Välisseinad: puit, kivi, krohv, kiudtsemendist fassaaditooted
• Nähtav sokliosa: kivi, betoon, krohv
• Piirdeaiad: tänava ääres kivi- või puitaed, maks. kõrgus 1,4 m; kruntide vahel
võib olla võrkaed, maks kõrgus 1,6 m
• Hoonete ± 0.00 0,3 - 0,5 m planeeritud maapinnast.
• Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;
4/8
• Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale. Lubatud on uuenduslike
keskkonnasõbralike materjalide kasutamine, nt kiudtsemendist tooted.
• Ümarpalkhooned ei ole lubatud.
• Abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone
arhitektuuriga.
Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguste hoonete puhul tuleb nende materjalide valikul
lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast.
Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt
harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt.
1.4. Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Planeeritav ala ei asu kaitstaval alal, kuid piirneb rohelise võrgustiku koridoriga. Seega tuleb
planeeringu koostamisel arvestada rohelise võrgustiku toimimise tagamise ja säilitamise
tingimustega. Üldplaneeringu kohaselt ei tohi ehitusalade valikul seada ohtu rohelise võrgustiku
säilimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore. Kavandatavate
elamukruntide ning uue tee asukoht on määratud väljapoole rohelise võrgustiku koridori, seega on
selle toimimine ning sidusus tagatud. Rohevõrgustiku ala jääb avatuks ja seda ei piirata aiaga ning
rohevõrgustik ei ole läbi lõigatud. Hoonete välisvalgustuse kavandamisel arvestada, et see oleks
võimalik suunata negatiivsete mõjude vähendamiseks rohevõrgustiku alast eemale.
Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei kavanda arendaja
antud planeeringualal olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna kavandatav tegevus on
väikesemahuline, ei avalda see olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi,
ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevusega ei kaasne
eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega lõhna teket. Vähesel määral vibratsiooni ning müra
võib esineda ehitustegevuse käigus. Planeeritava tegevusega kaasneb väga vähene liikluskoormuse,
mürataseme ja õhusaaste suurenemine. Vähest valgusreostust võib tekkida välisvalgustusest.
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning
võimalikud mõjud on eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja
nende ulatus piirneb peamiselt planeeringu ala ja lähialaga.
Keskkonnakaitselised abinõud planeeritaval alal on :
• Tahkete olmejäätmete käitlus lahendatakse kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korra
kohaselt vastava jäätmekäitlusfirmaga sõlmitud lepingute alusel;
• ehitamise ajal tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus, st ehitustegevus tuleb hoida
kavandatud alade piires;
• ehitusprojektis loodussäästlike lahenduste kasutamine peaks olema primaarne. Keskkonnale
negatiivsete mõjude ilmnemise korral tuleks kasutada mõjusid leevendavaid meetmeid;
• hoonete küttesüsteemide projekteerimisel arvestada kaasaegsete ja atmosfääri vähem
saastavate kütteliikide võimaliku kasutamisega;
• planeeringualale pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid.
Majanduslikud mõjud
Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus
mõttes. Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud
Planeeritav ala paikneb ülejäänud Kiili alevi hoonestusest üsna kaugel ning määratud on sobivad
arhitektuursed tingimused hoonestuse rajamiseks, seega võib eeldada, et negatiivne mõju
kultuurilisele keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju
väljendub uute elanike näol. Lähim elamu paikneb ca 250 m kaugusel Vaela külas, seega negatiivne
mõju sotsiaalsele keskkonnale peaaegu puudub nii ehitusperioodil kui ka pikaajaliselt.
5/8
Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei too kaasa olulisi ja vältimatuid negatiivseid
keskkonnamõjusid, kui edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest
keskkonnakaitselistest nõuetest ja headest tavadest kinnipidamine.
2. Detailplaneeringu elluviimisekava
Detailplaneeringu joonisel DP-5 näidatud hooned on tinglikud ja tegelik hoonestus paigutatakse
kruntidele konkreetsete ehitusprojektide käigus lähtuvalt detailplaneeringuga lubatud tingimustest.
Ehitusõiguse realiseerimise kord on esitatud peatükis planeeringu elluviimine.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon,
vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele
ehituslubade taotlemine.
3. Juurdepääsutee rajamine.
4. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikes huvides olevate tehnovõrkude,
-rajatiste ehitamiseks.
5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja
vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -
rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele.
6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus
kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb
tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade
tingimuseks on juurdepääsutee ja tehnovõrkude olemasolu.
7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate
tehnovõrkude, -rajatiste kasutuslubade olemasolu.
Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.
1. Juurdepääsutee
Rajatav elamukruntide juurdepääsutee on kavandatud erateena ning kõik selle ehitamisega
kaasnevad kulud kannab planeeringust huvitatud isik.
Juhul kui hiljem soovitakse siiski tee üle anda valla omandisse tuleb tee ehitamisel lähtuda
kehtivatest normidest, standarditest ja eeskirjadest. Need on sellisel juhul kohustuslikud
dokumendid mida järgida. Tee peab üle andmise ajaks vastama nõuetele.
Avalikult kasutatavate teede ehitamise tingimused:
1. Planeeringust huvitatud isik ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult
kasutatavad teed või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede projekteerimises ja ehituses vaid Planeeringust huvitatud
isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Planeeringust huvitatud isik kohustub
korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee(de) projekteerimise ja ehitusega
seotud kulud.
3. Planeeringust huvitatud isik ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava
transpordimaa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Planeeringust huvitatud isikul ei ole
õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate teede väljaehitamise eest.
4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks
kasutuseks ja nähakse ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Kohalikul
omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus taotleda sundvalduse seadmist.
5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed peavad vastama seaduses esitatud
kvaliteedinõuetele.
6. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta
ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks
6/8
kasutamiseks ette nähtud teed. Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt
peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule teele.
7. Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Kiili
Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku §
99 lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
8. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud
isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja
finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud
tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
1. Detailplaneeringu menetlus
12.12.2019 – Eskiis.
21.01.2021 – Eskiis.
02.02.2021 – Algatamise taotlus, 8-1/156.
09.03.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
16.03.2021 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Komisjon otsustas toetada DP algatamise eelnõud.
21.05.2021 – Haldusleping nr 8-15/70-21
08.06.2021 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 224
Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneeringu koostamise algatamine
15.06.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Kiili valla kodulehel.
15.06.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade Ametlikes teadeannetes.
25.06.2021 – Detailplaneeringu algatamise teade maakonna lehes Harju Elu.
07.03.2022 – Põllumajandus- ja toiduameti kiri nr 6.2-2/10973.
Kooskõlastus.
29.03.2022 – Päästeameti kiri nr 7.2-3.1/1179-2.
Kooskõlastus.
03.05.2022 – Kiili Vallavalitsuse korraldus nr 198
Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneeringu vastuvõtmine ja avalikustamise korraldamine
04.05.2022 – Avaliku väljapaneku teade Kiili valla kodulehel.
06.05.2022 – Avaliku väljapaneku teade maakonna lehes Harju Elu.
Detailplaneeringu avalik väljapanek ajavahemikul 23.05.2022 kuni 06.06.2022.
Avaliku väljapaneku ajal ei esitatud detailplaneeringu lahendusele ühtegi ettepanekut/arvamust.
2. Detailplaneeringu koostöötegijad ja kooskõlastajad
Detailplaneeringu on kooskõlastanud järgnevad asutused ja isikud:
Jrk Kooskõlastav Kooskõlastuse Kooskõlastuse täielik ärakiri Kooskõlastuse Projekteerija
nr organisatsioon nr ja kuupäev originaali asukoht märkused
1 Põhja 29.03.2022 nr Uue-Aasa detailplaneeringu Menetluse kaustas
päästekeskus 7.2-3.1/1179-2 kooskõlastamine
Esitasite Päästeameti Põhja
päästekeskusele 28.02.2022 kirjaga nr 8-
1/156-6 kooskõlastamiseks Kiili alevis
Uue-Aasa detailplaneeringu tuleohutuse
osa.
Käesolevaga kooskõlastab Päästeameti
Põhja päästekeskuse ohutusjärelevalve
büroo inspektor Kert Keller päästeseaduse
§ 5 lg 1 p 7 alusel Uue-Aasa
detailplaneeringu tuleohutuse osa.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kert Keller
Ohutusjärelevalve büroo inspektor
Põhja päästekeskus
2 Põllumajandus 07.03.2022 nr Uue-Aasa detailplaneeringu kooskõlastus Menetluse kaustas
7/8
- ja toiduamet 6.2-2/10973 Olete esitanud Põllumajandus- ja
Toiduametile planeerimisseaduse § 127
alusel kooskõlastamiseks
Kiili vallas Kiili alevis Uue-Aasa
detailplaneeringu (koostanud Kompro OÜ,
töö nr 2375 versioon
16.12.2021).
Eespool nimetatud detailplaneeringuga
haaratud ala paikneb KIILI
maaparandusehitise
(maaparandussüsteemi/ehitise kood
4109450020120/006) maa-alal, mis on
kuivendatud
maaparandussüsteemi drenaažiga.
Põllumajandus- ja Toiduamet kooskõlastab
planeerimisseaduse § 4 lg 4 alusel Kiili
vallas Kiili
alevis Uue-Aasa detailplaneeringu
järgmistel tingimustel:
1.) Tagada naaberkinnisasjal paikneva
maaparandussüsteemi nõuetekohane
toimimine vastavalt
maaparandusseaduse § 47.
2.) Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg
1 esitada ehitusprojekt Põllumajandus- ja
Toiduametile
kooskõlastamiseks.
(allkirjastatud digitaalselt)
SULEV TAUL
Juhtivspetsialist
Koostaja: Eduard Ventman, Vallaarhitekt
8/8
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 28. juuni 2022 nr 286
Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneeringu kehtestamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 139 lg 1 alusel, arvestades Kiili Vallavolikogu
16.05.2013 otsust nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine”, lähtudes Kiili Vallavalitsuse
08.06.2021 korraldusest nr 224 „Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneeringu koostamise
algatamine” ning arvestades 21.05.2021 sõlmitud halduslepingut nr 8-15/70-21.
Detailplaneeringu on koostanud KOMPRO OÜ, töö nr T – 2375.
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Kiili alevis.
Planeeringuala suurus on 10,2 ha.
Planeeritaval maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering
Detailplaneeringu eesmärk on Kiili alevis Uue-Aasa kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine
ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega
varustamise lahendamine. Detailplaneeringuga moodustatakse rohevõrgustiku alast väljapoole
jäävale alale 3 üksikelamu krunti ja 1 transpordimaa krunt ning 1 maatulundusmaa krunt
rohevõrgustiku alale. Üksikelamu krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu
kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning üksikelamukrundi suurim
ehitisealune pind kuni 300 m2. Ligipääs lahendatakse kooskõlas koostatava Priidu maaüksuse
detailplaneeringuga (DP0207) läbi Aasa kinnistu (30401:001:1460) moodustades selleks tee jaoks
eraldi katastriüksuse.
Käesolev detailplaneering ei ole üldplaneeringut muutev.
Detailplaneeringu kehtestamise põhjendatus on esitatud käesoleva otsuse lisas nr 1.
1. Kehtestada Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneering. Detailplaneeringu seletuskiri on esitatud
korralduse lisana nr 2 ja põhijoonis on esitatud lisana nr 3.
2. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu kehtestamisest vastavalt
planeerimisseaduse § 139 lg 3.
3. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu kehtestamisest planeerimisseaduse § 139 lg 4
ja 6 nimetatud isikuid ja asutusi.
4. Käesoleva otsuse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
5. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 28.06.2022 korralduse nr 286 juurde
2. Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneeringu seletuskiri
3. Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneeringu põhijoonis
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
KÖITE KOOSSEIS
I Seletuskiri
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD ................. 4
1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid............................................................................................. 4
1.2. Detailplaneeringu koostajad: ........................................................................................................................ 4
2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK .................................................................................................................... 4
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ......................................................................................................... 5
3.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus ........................................................................................................ 5
3.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus (hooned, teed, haljastus, maastik, trassid), maaüksuste struktuuri ja kehtivate
kitsenduste kirjeldus: ............................................................................................................................................... 6
3.3. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus: ........................................................................................... 8
3.4. Kontaktvööndi analüüs ................................................................................................................................ 8
4. PLANEERINGUGA KAVANDATU ..................................................................................................................... 10
4.1. Krundijaotus: ............................................................................................................................................ 10
4.2. Planeeritud ehitusõigus: ............................................................................................................................ 10
4.3. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele .......................................................................................................... 10
4.4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks ..................................................................................... 11
4.5. Krundile pääs ja parkimine......................................................................................................................... 11
4.6. Haljastus, heakord ja keskkonnatingimused ................................................................................................ 13
4.7. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused ............................................................................ 13
4.8. Keskkonnakaitse ja planeeringuga kaasnevad mõjud ................................................................................... 13
4.9. Energiatõhusus ........................................................................................................................................ 14
4.10. Piirkonna turvalisus ................................................................................................................................... 14
4.11. Tuleohutusnõuded .................................................................................................................................... 15
4.12. Servituutide vajadus .................................................................................................................................. 15
5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS ........................................................................................................................ 16
1.1. Elektrivarustus.......................................................................................................................................... 16
1.2. Sidevarustus ............................................................................................................................................ 16
1.3. Veevarustus ja kanalisatsioon .................................................................................................................... 16
1.4. Sademeveed ja drenaaž, vertikaalplaneerimine ........................................................................................... 17
1.5. Soojavarustus .......................................................................................................................................... 17
6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE .......................................................................................................................... 18
2
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
II Joonised
1. Situatsiooniskeem DP-1
2. Tugiplaan DP-2
3. Kontaktvööndi skeem DP-3
4. Kruntimise plaan DP-4
5. Põhijoonis ja tehnovõrkude koondplaan DP-5
6. Planeeritud elektriühenduse skeem DP-6
7. Illustratsioon
III Tehnilised tingimused ja koostatud uuringud
Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 382787, koostatud 22.07.2021.
IV Kooskõlastused
V Menetlusdokumendid
Kiili Vallavalitsuse 08.06.2021 korraldus nr 224 Kiili alevis Uue-Aasa detailplaneeringu koostamise algatamine
3
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
1. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSED, LÄHTEDOKUMENDID JA TEOSTATUD UURINGUD
1.1. Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid
• Kehtivad õigusaktid – Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015);
Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015);
Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad
nõuded”
Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili
Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1);
• Arengukavad ja -strateegiad – Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu pool 16.05.2013
otsusega nr 26)
• Planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud – puuduvad
• Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid – puuduvad
• Planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused - puuduvad
• Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid - puuduvad
• Planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused – puuduvad
• Eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt - puuduvad
• Detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud) -
puuduvad
• Eesti standardid – EVS 843:2016 Linnatänavad; EVS 812-6_2012+A1:2013 „Ehitise tuleohutus“.
• Kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta - puuduvad
• Geodeetiline alusplaan: Hades Geodeesia OÜ töö nr 3227, mõõdistatud mai 2021.
1.2. Detailplaneeringu koostajad:
Käesoleva detailplaneeringu korraldaja on Kiili vald.
Planeeringu koostamise vastutav spetsialist on Kompro OÜ volitatud arhitekt, tase 7, kutsetunnistus 152200,
Andrus Kilumets.
Planeeringu koostamisest võtsid osa:
Andrus Kilumets- arhitekt
Sirje Kolk - keskkonnakorralduse spetsialist
Kai Keel - projekteerija
Ivi Arop- veevarustuse- ja kanalisatsiooni konsultant
Alo Varik- kütte- ja ventilatsiooni konsultant
Timo Arop- elektrivarustuse konsultant
2. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Kiili alevis Uue-Aasa kinnistu jagamine ja ehitusõiguse määramine
ning sellega koos heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise
lahendamine.
4
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
3. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
3.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus
Planeeritav ca 21 ha suurune ala paikneb Kiili alevis, hõlmates järgnevaid kinnistuid:
MÜ nimetus Kü nr pindala sihtotstarve
Uue-Aasa 30401:001:1470 103012 m2 100% maatulundusmaa
Aasa 30401:001:1460 105704 m2 100% maatulundusmaa
Planeeritava ala asukoht:
Planeeringuala piirneb järgmiste maaüksustega:
MÜ nimetus Kü nr pindala sihtotstarve
Priidu 30401:001:0846 15,43 ha 100% maatulundusmaa
Jussinuka 30401:001:0471 40572 m2 100% maatulundusmaa
Pilve 30401:001:1368 38157 m2 100% maatulundusmaa
Maru tn 1 30501:001:0364 11264 m2 100% üldkasutatav maa
Suur-Pindle 30501:001:0432 79563 m2 100% maatulundusmaa
Rebase 30401:001:1116 177863 m2 100% tootmismaa
Sondla 30401:001:0011 18432 m2 100% elamumaa
Uue-Sondla 30401:001:0010 18353 m2 100% elamumaa
Kanarbiku 30401:001:1124 10000 m2 100% maatulundusmaa
Pikkaru tee 17 // Mätliku 30401:001:1122 7,44 ha 100% maatulundusmaa
5
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
3.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus (hooned, teed, haljastus, maastik, trassid), maaüksuste struktuuri ja
kehtivate kitsenduste kirjeldus:
Uue-Aasa maaüksus paikneb Kiili alevi servaalal piirnedes põhjast ja läänest Vaela külaga. Planeeritav ala
ning selle lähiümbrus on valdavas ulatuses haritava maa kõlvikuga inimtekkeline põllu- ja maamajanduslik
kultuurmaastik. Idaservas (Uue-Aasa ja Aasa maaüksuste vahelisel piiril) asub suur põllukivide hunnik, millel
on olemasolev kõrghaljastus. Tegemist on dreenitud põlluga, mille reljeef on suhteliselt ühtlane, kõrgusarvud
kõiguvad maapinnal +43.37 kuni +44.68 m. Üldine langus on kirdest edelasse.
Uue-Aasa ei ole hoonestatud. Aasa maaüksuse lõunaosas paikneb vana taluhoonete kompleks.
Lähipiirkonnas puudub väljakujunenud hoonestuslaad.
Maa-alale pääseb Kurna-Tuhala kõrvalmaanteelt (tee nr 11115) ja sealt edasi mööda pinnaskattega Aasa teed.
Maa-alal puuduvad tehnovõrgud.
Planeeritaval Uue-Aasa kinnistul on Maa-ameti andmetel olemasolevalt järgmised kitsendused:
• maaparandushoiuala (maa-alal paikneb drenaažitorustik)
• madalpinge õhuliin- kaitsevöönd 2 m mõlemal pool liini telge
• maaüksuse läänepiiril paikneb maaparandussüsteemi eesvoolu (Pikkaru I- avatud eesvool valgalaga kuni
10 km2- kaitsevööndi ulatus 12 m veepiirist)
Aasa ja Uue-Aasa kinnistud on suures ulatuses määratud üldplaneeringuga rohevõrgustiku koridoriks.
Väljavõte Maa-ameti kitsenduste kaardilt:
Vaated planeeritavale alale:
6
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
Foto: Maa-amet
7
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
3.3. Üldplaneeringust tulenevate tingimuste kirjeldus:
Alal kehtib Kiili valla üldplaneering. Selle kohaselt on planeeritava ala maakasutuse juhtfunktsiooniks võimalik
arenguala väikeelamumaa juhtfunktsiooniga. Maaüksused asuvad tiheasustusalal, kus on detailplaneeringu
koostamise kohustus.
Üldplaneeringus on tiheasustusaladele määratud järgmised ehitustingimused:
• elamualade kruntide soovituslikuks suuruseks on min 2000 m²;
• üksikelamu krundil on lubatud kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone;
• üksikelamu krundile ehitatavate hoonete ehitusalune pind lubatud kuni 300 m²;
• väikeelamu korruselisus on II ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoone 4,5 m;
• eelistada rohke krundisisese haljastusega hoonestust;
• teepoolsed piirdeaiad 1,4 m ja kruntide vahelised piirdeaiad 1,6 m. Läbipaistmatute plankpiirdeaedade rajamine
keelatud,
• hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall,
katusekivi);
• Alevikes ja väiksematele kruntidele palkmaju ei tohi rajada.
• kõigil elamukruntidel tuleb parkimine lahendada krundi siseselt.
Planeeringuala piirneb rohelise võrgustiku koridoriga, mis hõlmab suure osa Uue-Aasa maaüksusest.
Planeeringu koostamisel ning elluviimisel tuleb tagada rohelise võrgustiku toimivus ning sidusus.
Väljavõte kehtivast Kiili valla üldplaneeringust (edaspidi üldplaneering):
Tulenevalt eelpool toodule vastab käesoleva detailplaneeringuga kavandatu Kiili valla üldplaneeringu
tingimustele.
3.4. Kontaktvööndi analüüs
Planeeritav ala paikneb Kiili vallas Kiili alevi servaalal 11115 Kurna-Tuhala teest ligikaudu 450 meetri kaugusel,
piirnedes põhjast ja läänest Vaela külaga. Planeeringuala lähiümbruses on valdavalt maatulundusmaa
sihtotstarbega kinnistud, mis on hoonestamata ning kasutuses haritava põllumaana. Alast ca 400 m kagusuunas
on kehtestatud Vikerkaare, Tormi ja Pilve kinnistute detailplaneering (kehtestatud 20.06.2011), kuid kavandatud
teed ja hooned on välja ehitamata. Kehtestatud detailplaneeringuga on kavandatud kuni kahekordsed
üksikelamud, kus maksimaalne hoonete kõrgus on 9 meetrit ning ehitise alune pind 300 m², ja kuni kolmekordsed
korterelamud, kus maksimaalne hoonete kõrgus on 11 meetrit. Üksikelamu kruntide suurused jäävad vahemikku
1676-5411 m². Alast kirdes on koostamisel Priidu kinnistu detailplaneering (vastu võetud 23.11.2010), mille
koostamise eesmärgiks on jagada Vaela külas Priidu katastriüksus tootmis- ja ärimaa kruntideks, määrata
moodustatavatele kruntidele ehitusõiguse ulatus kuni 3-korruseliste äri- ja tootmishoonete ehitamiseks. Priidu
8
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
detailplaneeringu alasse on osaliselt liidetud Jussinuka (30401:001:0471) kinnistu, parema juurdepääsu
tagamiseks kõrvalmaanteelt 11115 Kurna-Tuhala tee. Juurdepääs maanteelt Uue-Aasa ning Aasa maaüksustele
kulgeb samuti Jussinuka maaüksusel, seega tuleb Priidu detailplaneeringu koostamisel ja elluviimisel arvestada
juurdepääsu tagamisega.
Logistiliselt on planeeringuala heas asukohas, sest Tallinn on ca 20 minuti autosõidu kaugusel. Lähimad
teenindusasustused- toidupoed, kool ja lasteaed asuvad ca 2 km kaugusel Kiili alevi keskuses. Samuti on olemas
ühistranspordi ühendus Tallinnaga. Lähim bussipeatus (Miku) paikneb ca 650 m kaugusel Vaela tee ääres.
Planeeritavatele elamukruntidele rajatakse täiendav haljastus. Avalikke puhke- ja virgestusalasid juurde
planeerida ei ole vaja. Oma pere tarbeks katavad need vajadused avarad planeeritavad krundid.
Piirkonda iseloomustab joonis DP-3 Kontaktvööndi skeem ja väljavõte valla detailplaneeringute kaardist, kus on
näha viimase aja detailplaneeringud ala vahetus ümbruses.
Väljavõte valla detailplaneeringute rakenduse kaardist:
9
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
4. PLANEERINGUGA KAVANDATU
4.1. Krundijaotus:
Planeeringuga kavandatakse Uue-Aasa maaüksuse põhjaosa (ca 1,2 ha suurune ala) jagamist kolmeks
elamumaa ja üheks transpordimaa sihtotstarbega krundiks juurdepääsutee rajamiseks. Ülejäänud Uue-Aasa
maaüksusel käesoleva planeeringuga ehitustegevust ei kavandata ning säilib olemasolev maatulundusmaa
sihtotstarve ja põllumajanduslik kasutamine. Aasa maaüksusest eraldatakse transpordimaa sihtotstarbega krunt
tee rajamiseks. Ülejäänud Aasa maaüksus jaguneb kaheks maatulundusmaa sihtotstarbega krundiks ning säilib
olemasolev kasutus. Kõigi elamukruntide sihtotstarbeks määratakse 100% elamumaa. Elamukruntide suurus on
ca 2839-3453 m2.
Vt krundijaotuse lahendust detailplaneeringu joonisel DP-4 „Kruntimise plaan“.
4.2. Planeeritud ehitusõigus:
Detailplaneeringuga määratakse lubatud hoonestusalad planeeritavatele elamukruntidele pos nr 1-3 koos
ehitusõigusega, vt joonist DP-5. Elamukruntidel on määratud lubatud hoonestusala, mis on naaberkruntide
piiridest minimaalselt 4 m kaugusel ja tänavakrundist 7 m kaugusel. Hoonestusalad on planeeritud võimalikult
suured, see võimaldab hiljem hooneid vabamalt maastikusse paigutada ning õueala kujundada. Hoonestusalasse
võib ehitada üksikelamu ja soovi korral ühe kõrvalhoone. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate
ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine väljapoole hoonestusala.
Detailplaneeringu joonisel DP-5 näidatud hooned on tinglikud ja tegelik hoonestus paigutatakse
kruntidele konkreetsete ehitusprojektide käigus lähtuvalt detailplaneeringuga lubatud tingimustest.
Ehitusõiguse realiseerimise kord on esitatud peatükis planeeringu elluviimine.
4.3. Arhitektuursed põhimõtted hoonetele
Käesoleva detailplaneeringuga ei määrata kohustuslikku ehitusjoont.
Lähipiirkonnas ei ole väljakujunenud hoonestuslaadi ning kavandatavad elamud paiknevad omaette grupina
ülejäänud elamualadest kaugemal. Välisilme kujundamisel arvestada sobivust piirkonnaga ning kohaliku omapära
ja materjalidega. Kavandatav hoonestus peab moodustama ühtse visuaalse terviku. Keelatud on hoonete
püstitamine väljapoole määratud hoonestusala.
• Katuse kalded: 10 - 45°, määramisel lähtuda naaberhoonestusest
• Katuse materjal: rullmaterjalid, kivi ja plekk, kiudtsemendist katuseplaadid
• Välisseinad: puit, kivi, krohv, kiudtsemendist fassaaditooted
• Nähtav sokliosa: kivi, betoon, krohv
• Piirdeaiad: tänava ääres kivi- või puitaed, maks. kõrgus 1,4 m; kruntide vahel
võib olla võrkaed, maks kõrgus 1,6 m
• Hoonete ± 0.00 0,3 - 0,5 m planeeritud maapinnast.
• Hoone (hoonete) eskiisprojekti peab kooskõlastama Kiili vallaarhitektiga;
• Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale. Lubatud on uuenduslike keskkonnasõbralike
materjalide kasutamine, nt kiudtsemendist tooted.
• Ümarpalkhooned ei ole lubatud.
• Abihoone(-d) ja piire peavad sobima materjalikasutuselt ja värvivalikult põhihoone arhitektuuriga.
Ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrguste hoonete puhul tuleb nende materjalide valikul lähtuda
põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde
kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära
arvestavalt.
10
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
Piirded
Piirdeaedasid võib rajada mööda krundipiire või vahetus läheduses seespool piiri, kuid ei tohi mitte mingil
juhul rajada väljapoole neid. Kruntide piirete kõrgus võib olla tänava ääres maksimaalselt 1,4 m, kruntide
vahel kuni 1,6 m. Tänavapoolne piirdeaed on kavandatud kogu tänava ulatuses samast materjalist ja sarnase
värvitooniga. Piirdeaedade materjalivalik lahendada elamu projekti koosseisus. Keelatud on rajada
piirdeaedadena kõrgeid läbipaistmatuid plankaedu.
4.4. Nõuded ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks
Täiendavate uuringute vajadus:
• Ehitusprojektide koostamiseks viia läbi topo-geodeetilised uurimistööd.
Täiendavate kooskõlastuste hankimine ja koostöö vajadus:
• Ehitusprojekt kooskõlastada:
Päästeametiga;
Kiili vallavalitsusega;
ehitusprojekti koostamiseks tuleb taotleda tehnilised tingimused vastavalt võrguettevõttelt ja
kooskõlastada vastava tehnovõrgu valdajaga.
Teisi nõudeid ehitusprojekti koostamiseks ja ehitamiseks:
• Lahendada kogu ala kõrguslik planeerimine, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid (sh.
likvideeritavad drenaažitorud, ümbertõstetavad ja uued projekteeritavad torustikud) terviklikult enne hoonete
ehitamist.
• Hoonete eskiislahendus kooskõlastada, enne ehitusloa taotlemist, vallaarhitektiga.
• Ehitusloa taotlemisel esitada ka vertikaalplaneeringu lahendus.
• Hoonete konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda energiasäästlike hoonete
kontseptsioonist.
• Hoonete projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS 894:2008/A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja
bürooruumides” nõuetele.
• Elamu siseruumide müratase ei tohi ületada sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed
elu ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” kehtestatud
normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“
• Hoonete projekteerimisel tuleb arvestada võimaliku radooniohuga. Siseruumides tuleb tagada radooniohutu
keskkond, rakendades vajadusel meetmeid vastavalt standardile EVS 840:2009 “Radooniohutu hoone
projekteerimine”.
• Piirete kavandamisel tuleb arvestada ümbritsevat looduslikku olustikku ja ehitustraditsioone.
• Juurdepääsutee tuleb rajada enne planeeringu alale mistahes hoone ehitusloa väljastamist.
4.5. Krundile pääs ja parkimine
Planeeritavale alale pääseb 11115 Kurna -Tuhala teelt ja sealt edasi mööda pinnaskattega Aasa teed (tee nr
3040410). Läbi Aasa maaüksuse on kavandatud uus juurdepääsutee planeeritavale alale, mis on Priidu
detailplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatava Priidu tee pikenduseks. Selleks eraldatakse vastavad tee ja
tänavamaa krundid Aasa ja Uue-Aasa kinnistutest. Käesoleva planeeringu realiseerimiseks tuleb nimetatud tee
välja ehitada. Rajatav tee on kavandatud erateena, millele seatakse tähtajatu ja tasuta servituut käesoleva
planeeringuga kavandatud kruntide igakordsete omanike kasuks.
Hetke seisuga ei ole veel välja ehitatud Priidu detailplaneeringuga kavandatud sõiduteed. Olemasolev Aasa tee
on eraomandis. Kuniks Priidu tee ei ole välja ehitatud ja üle antud Kiili vallale on Jussinuka maaüksusele ette
nähtud juurdepääsu servituudi vajadusega ala Uue-Aasa detailplaneeringuga kavandatud kruntide kasuks.
Transpordimaa krundi laiuseks on planeeritud 12 m, millest vähemalt 3,5 meetrit on sõidutee teekatte laius
(täpsed parameetrid määratakse projekteerimise käigus). Tee projekteerimisel ja ehitamisel arvestada
tulekustutustehnika juurdepääsuks vajalike tingimustega- juurdepääsuteede kandevõime (20 t), pöörderaadiused
(12 m) ja laius (3,5 m). Tee ehituse käigus lõhutavad drenaažitorud asendatakse uutega. Sõidutee rajatakse
tolmuvaba kattega. Põhijoonisel on näidatud soovituslikud juurdepääsud kruntidele. Krundi piirist hooneteni
11
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
lahendatakse tee kulgemine arhitektuurse projekti käigus. Parkimine on ette nähtud oma kinnistu piires, selleks
on jäetud krundi piiri ja ehitusala vahele ruumi 7 meetrit. Transpordimaa krundile on kavandatud ka
ümberpööramise koht teenindusautodele.
Rajatav elamukruntide juurdepääsutee on kavandatud erateena ning kõik selle ehitamisega kaasnevad
kulud kannab planeeringust huvitatud isik.
Juhul kui hiljem soovitakse siiski tee üle anda valla omandisse tuleb tee ehitamisel lähtuda kehtivatest normidest,
standarditest ja eeskirjadest. Need on sellisel juhul kohustuslikud dokumendid mida järgida. Tee peab üle
andmise ajaks vastama nõuetele.
Avalikult kasutatavate teede ehitamise tingimused:
1. Planeeringust huvitatud isik ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed või tagab
nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
2. Kiili Vallavalitsus osaleb teede projekteerimises ja ehituses vaid Planeeringust huvitatud isikuga sõlmitud
kokkuleppe alusel, milles Planeeringust huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala
juurdepääsutee(de) projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
3. Planeeringust huvitatud isik ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava transpordimaa tasulist
võõrandamist Valla poolt ning Planeeringust huvitatud isikul ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate
teede väljaehitamise eest.
4. Detailplaneeringu järgse avalikult kasutatava tee valmimisel määratakse tee avalikuks kasutuseks ja nähakse
ette transpordimaa tasuta võõrandamine Vallale. Kohalikul omavalitsusel on asjaõiguse omandamiseks õigus
taotleda sundvalduse seadmist.
5. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad teed peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.
6. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui
Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud teed.
Detailplaneeringuga määratud avalikult kasutatavatelt teedelt peab olema tagatud tasuta juurdepääs avalikule
teele.
7. Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Kiili Vallavalitsusele
nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt
nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
8. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud
kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue
ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
Väljavõte Maa-ameti teeregistri kaardist:
12
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
4.6. Haljastus, heakord ja keskkonnatingimused
Haljastus
Planeeritaval alal paikneva põllukivide hunniku juures kasvavad terved ja elujõulised puud säilitatakse
maksimaalselt. Kivihunnik koos seal kasvavate puudega pakub elamukruntidele varju tuulte eest ning privaatsust.
Kivihunniku ümbrus korrastatakse ning osa kividest kasutatakse vajadusel täiteks. Kuna kavandatavatel
elamukruntidel kõrghaljastus puudub, on soovitatav, et iga elamukrundi omanik rajab oma krundile täiendava
uushaljastuse kombineerides nii kõrg- kui ka madalhaljastust. Krundisisene haljastus lahendatakse konkreetsete
hoonete projekteerimise käigus, vajadusel koostatakse haljastusprojekt. Haljastuse rajamisel kruntidele peab
arvestama taimede sobivust looduslikule alale, eelistada kodumaiseid puu- ja põõsaliike, rajada hekke jms.
Haljastuse, hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel tagada istutatavate puude ning ehitiste vahelised kujad
vastavalt EVS 843:2016 „Linnatänavad“ nõuetele. Elamukruntide lääneserva on soovituslik rajada haljastusega
nn puhvertsoon eraldamaks õueala rohevõrgustiku alast ning vähendades sellega mõju sealsele elustikule.
Detailplaneeringu joonisel on näidatud soovitava haljastuse rajamine elamukruntidel.
Jäätmed
Jäätmete sorteeritud kogumine kruntidel peab toimuma vastavalt Jäätmeseaduses toodud nõuetele.
Olmejäätmed kogutakse sorteeritult kinnistesse prügikastidesse ning organiseeritakse nõuetekohane äravedu
vastavalt kehtivale Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale. Vältida mahutite ületäitumist, haisu teket ja ümbruskonna
reostumist. Kruntidele on ette nähtud jäätmekonteinerid sissesõidutee lähedal. Konteinerite asukohad võivad
täpsustuda ehitusprojekti koostamise staadiumis.
Müra ja vibratsioon
Hoonele tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel arvestada
naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” Lisa 1
normtasemeid.
Ehitise igakordne omanik on kohustatud tagama temale kuuluva ehitise ning selle juurde kuuluva krundi
korrashoiu ja ohutuse ehitamise ajal, ehitise kasutamisel ja selle lammutamisel.
4.7. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused
Harju maakonnaplaneeringu „Harju maakonnaplaneering 2030+" (kehtestatud 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/7)
lisa 4 teemaplaneeringu "Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" kohaselt ei paikne
planeeritav ala väärtuslikul maastikul ega rohevõrgustiku tugialal.
4.8. Keskkonnakaitse ja planeeringuga kaasnevad mõjud
Looduskeskkonnale avalduvad mõjud
Planeeritav ala ei asu kaitstaval alal, kuid piirneb rohelise võrgustiku koridoriga. Seega tuleb planeeringu
koostamisel arvestada rohelise võrgustiku toimimise tagamise ja säilitamise tingimustega. Üldplaneeringu
kohaselt ei tohi ehitusalade valikul seada ohtu rohelise võrgustiku säilimist. Asustuse kavandamisel ei tohi läbi
lõigata rohelise võrgustiku koridore. Kavandatavate elamukruntide ning uue tee asukoht on määratud väljapoole
rohelise võrgustiku koridori, seega on selle toimimine ning sidusus tagatud. Rohevõrgustiku ala jääb avatuks ja
seda ei piirata aiaga ning rohevõrgustik ei ole läbi lõigatud. Hoonete välisvalgustuse kavandamisel arvestada, et
see oleks võimalik suunata negatiivsete mõjude vähendamiseks rohevõrgustiku alast eemale.
Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusele ei kavanda arendaja antud
planeeringualal olulise keskkonnamõjuga tegevusi. Kuna kavandatav tegevus on väikesemahuline, ei avalda see
olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu,
kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisel määral soojuse, kiirguse ega
lõhna teket. Vähesel määral vibratsiooni ning müra võib esineda ehitustegevuse käigus. Planeeritava tegevusega
kaasneb väga vähene liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemine. Vähest valgusreostust võib
tekkida välisvalgustusest.
13
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad mõjud on seotud uute hoonete ehitamisega ning võimalikud mõjud on
eelkõige ehitusaegsed ajutised häiringud (nt ehitusaegne müra, vibratsioon) ja nende ulatus piirneb peamiselt
planeeringu ala ja lähialaga.
Keskkonnakaitselised abinõud planeeritaval alal on :
• Tahkete olmejäätmete käitlus lahendatakse kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud korra kohaselt
vastava jäätmekäitlusfirmaga sõlmitud lepingute alusel;
• ehitamise ajal tuleb säilitada olemasolev kõrghaljastus, st ehitustegevus tuleb hoida kavandatud
alade piires;
• ehitusprojektis loodussäästlike lahenduste kasutamine peaks olema primaarne. Keskkonnale
negatiivsete mõjude ilmnemise korral tuleks kasutada mõjusid leevendavaid meetmeid;
• hoonete küttesüsteemide projekteerimisel arvestada kaasaegsete ja atmosfääri vähem saastavate
kütteliikide võimaliku kasutamisega;
• planeeringualale pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid.
Majanduslikud mõjud
Aktiivsete elanike lisandumine piirkonda avaldab positiivset mõju sotsiaalses ja majanduslikus mõttes.
Planeeritava tegevusega negatiivne mõju majanduslikule keskkonnale puudub.
Kultuurilised ja sotsiaalsed mõjud
Planeeritav ala paikneb ülejäänud Kiili alevi hoonestusest üsna kaugel ning määratud on sobivad arhitektuursed
tingimused hoonestuse rajamiseks, seega võib eeldada, et negatiivne mõju kultuurilisele keskkonnale puudub.
Sotsiaalsed mõjud
Detailplaneeringuga planeeritud hoonete rajamisega kaasnev peamine positiivne sotsiaalne mõju väljendub uute
elanike näol. Lähim elamu paikneb ca 250 m kaugusel Vaela külas, seega negatiivne mõju sotsiaalsele
keskkonnale peaaegu puudub nii ehitusperioodil kui ka pikaajaliselt.
Käesoleva detailplaneeringu elluviimine ei too kaasa olulisi ja vältimatuid negatiivseid keskkonnamõjusid, kui
edaspidi ehitus- ja kasutusstaadiumites tagatakse kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja
headest tavadest kinnipidamine.
4.9. Energiatõhusus
Alates 01.01.2009 jõustus majade energiamärgise nõue. Olemasolevate hoonete renoveerimisel juhinduda
küttesüsteemi energiatõhususest.
Hoonete projekteerimisel lähtuda ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11.12.2018 määrusest nr 63 „Hoone
energiatõhususe miinimumnõuded¹“.
4.10. Piirkonna turvalisus
Planeeritaval maa-alal arvestada vajalike meetmetega kuritegevuse ennetamiseks juhindudes dokumendist EVS
809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine”.
Turvalisuse suurendamiseks ja kuritegevusriskide ennetamiseks on soovitav kasutada järgmisi meetmeid:
Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Korrastatud keskkonnas on meeldiv viibida ja selles tekib turvatunne.
Seega tuleb ehitustegevuse lõppedes alad koheselt korrastada ja lõplikult viimistleda, nii on ala kahjustamise
tõenäosus palju väiksem. Prügiladustamisel kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügianumaid, süttiv prügi
kiirelt eemaldada.
Juurdepääs, selle nähtavus ja vaateväli. Korrektselt väljaehitatud ja selgelt eristatud juurdepääs koos piisava
valgustatusega vähendavad kuritegevuse riske.
Maa-alal kasutada naabrivalvet. Turvalisust tõstab ka turvateenuseid pakkuva firmaga valvelepingu sõlmimine.
Vargused ja vandalism. Pimedad nurgatagused ja hoov tekitavad järelvalveta tunde ning hõlbustavad
kuritegevust. Jälgida tuleb ka hoonete tagumisi sissepääse, mis ei ole tänavalt nähtavad, paigaldades neile
liikumisanduriga varustatud valgustid.
Hoone sisenemisruumid varustada turvalukkudega, kasutada vastupidavaid materjale.
14
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
4.11. Tuleohutusnõuded
Tuleohutusnõuete juures tuleb planeeritava maa-ala uute hoonete projekteerimise käigus lähtuda Siseministri
07.04.2017 määrusest nr 17 “Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Alal on
lubatud hooned tuleohutusklassiga TP-3, kasutusviis I (elamud ja eluruumid). Lubatud hoonestusalad on
kavandatud nii, et hoonestusalade kaugus krundipiirist on minimaalselt 4 m, mis tagab nõutava tuleohutuskuja- 8
m naaberkinnistute hoonestuse vahel. Kinnistu omanikud peavad juurdesõiduteed hoidma korras ning tagama
päästetehnikale aastaringselt läbipääsu.
Väline tulekustutusvesi saadakse krundile pos nr 4 kavandatavast tuletõrjeveemahutist. Kustutusvee
normvooluhulk on 10 l/s 3 tunni jooksul. Vajalik vooluhulk peab olema tagatud ühe tunni jooksul (vt EVS 812-
6:2012/A1:2013, osa 6 p 5.3 märkus 2). Arvestuslik tuletõrjeveevaru peab olema kokku 36 m³. Tee
veevõtukohani peab olema avatud, sõidetav ja talvel lumest puhastatud.
4.12. Servituutide vajadus
Reaalservituut koormab Asjaõigusseaduse §172 lg 1 järgi teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks selliselt,
et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil kasutama või et teeniva
kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas
osas hoiduma.
Planeeritavad objektid:
- Puurkaev ja selle hooldusala – 10 m. Piirangud on sätestatud Veeseaduses.
- Madalpinge maakaabel ja liitumiskilp– kaitsevöönd 1 m mõlemale poole maakaablit. Piirangud on sätestatud
Ehitusseadustikus ja määruses Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded.
- Veetorustik – kaitsevöönd 2 m mõlemale poole torustiku telgjoont. Piirangud on sätestatud Ühisveevärgi- ja
kanalisatsiooni seaduses ja määruses Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus.
- Tuletõrjevee mahuti – 2 m ehitisest. Piirangud on sätestatud määruses Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni
kaitsevööndi ulatus.
- Juurdepääsutee - tagada juurdepääs avalikult kasutatavale teele. Piirangud on sätestatud Asjaõigusseaduses.
Käesoleva detailplaneeringuga haaratavatele elamukruntidele teisi kinnistuid teenindavaid tehnovõrke ei rajata.
Kõik kommunikatsioonid jäävad Uue-Aasa tee (pos nr 4) ja Uue-Aasa (pos nr 6) kruntidele.
Planeeringuala siseste kruntide servituudi vajadusega alad ning kitsendused on kirjeldatud joonisel DP-5
ehitusõiguse tabelis.
Kruntidele pos nr 4 ja 5 rajatavale teele määratakse tähtajatu ja tasuta servituut kavandatud kruntide
igakordsete omanike kasuks.
Käesoleva detailplaneeringu elluviimiseks on kavandatud järgnevad planeeringuala välised servituudivajadusega
objektid:
Servituudi/ Teeniv kinnisasi Valitsev Tingimus Ruumiline ulatus
kitsenduse tüüp kinnisasi või isik
„Tehnovõrgud ja Rebase Elektrilevi OÜ tagada ühendused 1 m mõlemale poole
rajatised“, aluseks Sausti tee 28 Elektrilevi OÜ maakaableid;
AÕS § 158 Sausti tee 31 elektrivõrguga 2 m õhuliini teljest
Krunt pos 6
„Tehnovõrgud ja Jussinuka mü Krundid pos 1-8 tagada ühendused Aasa tee
rajatised“, aluseks (30401:001:0471) avalikult kasutatava
AÕS § 158 teega
15
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
5. TEHNOVÕRKUDE LAHENDUS
1.1. Elektrivarustus
Vastavalt Elektrilevi OÜ tehnilistele tingimustele detailplaneeringuks nr 382787, koostatud 22.07.2021, on Uue-
Aasa detailplaneeringu ala elektrivarustus ette nähtud Uue-Aasa kinnistule paigaldatavast liitumiskilbist.
Liitumiskilbi toide on Padi alajaamast Aasa kinnistule kulgevast õhuliinist maakaabliga.
Vastavalt tehnilistele tingimustele:
• Liitumiskilbid tarbijate kruntide piiridele on kavandatud soovitavalt mitme kohalistena teealasse.
Liitumiskilbid peavad olema alati teenindatavad.
• Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga.
• Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tuleb tagada servituudialana.
• Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi
kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
• Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimis
projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada
Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
• Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida
liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu
sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
Projekteeritavate kaablite ristlõiked määratakse eraldiseisva elektrivälisvõrkude ehitusprojektiga, mille
koostamisel lähtutakse juba konkreetsete ehitiste (elamud, abihooned, pumplad) arvutuslikest võimsustest.
Iga kinnistu sisene madalpingevõrk lahendatakse eraldiseisva hoone ehitus- või tööprojektiga. Elektrivõrguga
liitumine toimub arvestusega, et iga tulevase kinnistu omanik hakkab tulevikus võrguettevõtjaga arveldama eraldi.
Detailplaneerimise projektiga on määratud ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevad kaablite trassid (vt.
detailplaneeringu joonist DP-6 „Planeeritav elektriühenduse skeem“). Planeeritavatele OÜ Jaotusvõrgule
kuuluvatele maakaablile kehtib kitsendus vastavalt AÕS §158 „Tehnovõrgud ja rajatised“, kaitsevööndiga 1 m
mõlemale poole liini (majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 “Ehitise kaitsevööndi ulatus,
kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded”).
Tänavavalgustus
Käesoleva planeeringuga tänavalgustust ei kavandata. Kruntide sisene platside valgustus lahendatakse hoone
ehitusprojektiga.
1.2. Sidevarustus
Planeeringuala sidevarustus on kavandatud lahendada Eesti Energia Enefit võrguga või mobiilsidevõrgu
baasil. Selleks võetakse projekteerimise käigus ühendust vastava teenusepakkujaga. Juhul kui piirkonnas
ehitatakse välja kaablivõrgud on võimalik liituda teenusepakkuja kaablivõrguga.
1.3. Veevarustus ja kanalisatsioon
Kavandatavate elamute joogivesi on lahendatud krundile pos nr 4 rajatava ühise puurkaevu ja pumpla baasil,
millest võetakse vett kolme kinnistu tarbeks alla 5 m³/ööpäevas (keskmine ühepere veetarbimine on
maksimaalselt 10 m³ kuus, see on 0,3 m³/ööpäevas). Põhjaveehaarde ümber ei moodustata sanitaarkaitseala
juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas
või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse Veeseaduse kohane hooldusala. Hooldusala
ulatus on kümme meetrit. (Veeseadus § 148 ja 154) Puurkaevule ning veetrassidele määratakse vajadusel
vastavad tasuta servituudid kinnistute igakordsete omanike kasuks.
Reovee käitlemise kavandamisel lähtutakse Kiili Vallavolikogu määruses nr 12 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo
eeskiri Kiili vallas“ esitatud tingimustest. Planeeritav ala paikneb üldplaneeringu kohaselt väljaspool
reoveekogumisala, seega on reovee kohtkäitlus lubatud. Lubatud on ka lekkekindla kogumismahuti kasutamine.
16
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
Käesoleva detailplaneeringuga planeeritud elamukruntidel tekkiv reovesi kogutakse lekkekindlatesse
kogumismahutitesse, mille maht on vähemalt 10 m3 (joonisele on kantud puurkaevu ja reovee kogumismahutite
tinglikud asukohad, täpne asukoht selgub projekteerimise käigus, vt. detailplaneeringu joonist DP-5). Mahuteid
tuleb nõuetekohaselt tühjendada. Planeerigu ala asub Kiili KVH OÜ tegevuspiirkonnas.
Mahuti paigaldamisel tuleb jälgida, et
• peab olema tagatud reovee kogumismahuti piisav kaugus hoonetest ja kaevudest;
• lubatud on vaid nõuetele vastavad, lekkekindlad kogumismahutid;
• paigaldamine ja ankurdamine teostada vastavalt pinnasele ning tootjapoolsetele juhistele;
• mahutile peab olema tagatud aastaringne juurdepääs purgimisteenust osutava veoki poolt.
Perspektiivis on võimalusel (lähipiirkonna arenduste teostumisel) ning vajadusel võimalik liituda
ühisreoveekanalisatsiooniga.
Planeeringu joonisel on tehnovõrkude asukohad ja suurused tinglikud. Konkreetne puurkaevu asukoht ja
reoveelahendus esitatakse hoone projekti mahus, mille käigus võetakse vajalikud kooskõlastused
naabritelt.
1.4. Sademeveed ja drenaaž, vertikaalplaneerimine
Planeeringuala maapind on suhteliselt tasane, vähese kirde-edelasuunalise kallakuga maaparandussüsteemi
eesvoolu poole. Probleeme liigveega ei ole, kuna maa-alal on liigse pinnasevee ärajuhtimiseks olemasolev
pinnasedrenaaž (dreenide asukoht vt DP-2 Tugiplaan). Ehitustegevusega ei tohi olemasolevat drenaažisüsteemi
katkestada. Kui on vajalik torustiku ümberehitamine, ühendatakse see kas sademeveekanalisatsiooni või
toimivasse drenaažisüsteemi.
Kruntide vertikaalplaneeringut oluliselt ei muudeta. Planeeritava ala sademevesi käideldakse omal krundil
juhtides see vertikaalplaneerimise võtteid kasutades hoonete katustelt ja kõvakattega teedelt hoonestusest
eemale haljasaladele, kus need imbuvad pinnasesse. Soovitav on rakendada sademevee taaskasutusmeetmeid,
st sademevee kokku kogumine ja korduvkasutus. Olemasolevat maapinda tõstetakse vajadusel planeeritava
hoonestuse ning juurdepääsuteede ulatuses. Maapinna tõstmiseks vajaliku pinnase maht ning täidetava ala
ulatus lahendatakse projekteerimise käigus. Planeeritava maapinna kõrguse määrab konkreetne arhitektuurne
lahendus.
Vertikaalplaneerimise aluseks on läheduses asuvate kraavide kõrgusmärgid ning naaberkruntide maapinna
kõrgusmärgid. Tingimuseks on nõue, et planeeritava ala vertikaallahend ei kahjustaks naaberkrunte saju- ja
pinnaseveega. Sademevete juhtimine naaberkinnistutele, teedele ja reoveekanalisatsiooni on keelatud. Tagada
olemasoleva maaparandussüsteemi toimimine.
Lahendada kogu ala kõrguslik planeerimine, kuivendusvõrk ja teed ning kommunikatsioonid (sh. likvideeritavad
drenaažitorud, ümbertõstetavad ja uued projekteeritavad torustikud) terviklikult enne hoonete ehitamist. Hoone
ehitusprojekti staadiumis töötatakse välja lahendused sajuvete pinnasesse immutamiseks ning liigvete
ärajuhtimiseks, välistades vete kogunemise ning valgumise naaberkruntidele.
1.5. Soojavarustus
Planeeritud hoonete küte lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus kas elektri-, vedel-, maa- või
tahkeküttena (sinna alla kuulub ka soojuspump), lähtuvalt energiatõhususest ja omaniku vajadustest. Maakütte
puhul on lubatud horisontaalse kollektoriga süsteem. Soojavarustuse kavandamisel kaaluda ka päikesepaneelide
kasutamist. Ei ole lubatud kasutada kivisütt jms. Samuti soovitatakse elamutel vältida õlikütet ja ainult elektrikütte
baasil lahendusi. Soovitatakse eelistada individuaalelamute rajamisel ja rekonstrueerimisel maakütte- ja
soojusvahetuspumpade (õhksoojuspumbad jne) kasutamist, et vähendada lisanduvat keskkonna saastekoormust
läbi võimalikult väikses koguses elektritarbimise.
17
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
6. PLANEERINGU ELLUVIIMINE
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele
maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid
peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Avalikult kasutatavate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -
rajatiste väljaehitamine:
• Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal- ja kõrghaljastuse,
avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt.
• Kiili Vallavalitsus osaleb rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel,
milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala tehnovõrkude ja –rajatiste
projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
• Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava rajatise tasulist võõrandamist Valla poolt
ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste
väljaehitamise eest.
• Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised
peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele.
• Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui
Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised,
haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised.
• Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (elamu, abihoone ja
väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa
kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
• Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui
Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased teed. Detailplaneeringuga kasutatavatelt teedelt
peab olema tagatud juurdepääs avalikule teele.
Detailplaneeringu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid):
1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega.
2. Avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon,
drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubade taotlemine.
3. Juurdepääsutee rajamine.
4. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste
ehitamiseks.
5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate
kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine
võrguettevõtjatele.
6. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem
tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva
drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade tingimuseks on juurdepääsutee ja tehnovõrkude olemasolu.
7. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude,
-rajatiste kasutuslubade olemasolu.
Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused:
• Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu
viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade
taotlemisest.
• Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt viie (5) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest
omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala
teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud teede (k.a. pos.4) ja teedega seonduvate
18
Kiili vald Kiili alev
Uue-Aasa detailplaneering Seletuskiri
T-2375
rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, elektri-, sidevarustuse jne) ehitamine.
Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid
avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada.
• Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava kinnistu omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustata ka avalikku huvi. Tuleb
tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkinnistu
omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele,
kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
19