dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministri 15. mai 2017. a määruse nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muutmine

Rahandusministeerium · 30. juuni 2022
Viit
1.1-11/5487-1
Registreeritud
30. juuni 2022
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta
Toimik
1.1-11/2022
Vastutaja
Piret Loorand (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond, Riigieelarve osakond, Välisvahendite talitus)
Lahendamise tähtaeg
6. juuli 2022

Failid

  • 📎EIS_kaaskiri_29_06.asice305 KB
  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB

Sisu (failidest)

-864235 -144145 0 0 Määrus xx . 06 . 2022 nr … Maaeluministri 15. mai 2017. a määruse nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muutmine Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 19 lõike 1 alusel. § 1. Maaeluministri 15. mai 2017. a määruse nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muutmine Maaeluministri 15. mai 2017. a määrus t nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muudetakse järgmiselt: 1 ) paragrahvi 8 lõike 6 punkt 2 sõnastatakse järgmiselt: „2) üks punkt, kui tegevus panustab meetme eesmärkide saavutamisse energiaauditi aruandes nimetatud tegevuste, § 4 lõike 1 punktides 8–10 nimetatud sõiduki või tõstuki ostmise või kapitalirendi või sama lõike punktis 11 nimetatud päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtu kaudu ; “; 2) paragrahvi 8 lõike 6 punkti 3 täiendatakse pärast sõna ,, tegevuste “ tekstiosaga ,, või § 4 lõike 1 punktis 7 nimetatud eesmärkide ja nõuete täitmise “ ; 3 ) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 3 järgmise s sõnastuses : „(3) Määruse xx. … 2022 jõustunud redaktsiooni rakendatakse alates 1. juunist 2022 . ’’ . § 2. Rakendussäte Määrus jõustub xx . … 2022. a. (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse M aaeluminister (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler kantsleri ülesanne tes SELETUSKIRI maaeluministri määrus e „ Maaeluministri 15. mai 2017. a määruse nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus “ muutmine “ eelnõu juurde 1. Sissejuhatus Maaeluministri 15. mai 2017. a määruse nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus “ muutmine“ kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 19 lõike 1 alusel . Eelnõu ga tehtavad muudatused puuduta vad eel k õige Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametit (edaspidi PRIA ) , kes hindab toetuse taotlejate taotlusi. Toetuse taotlejateks võivad olla kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemise ga tegelevad ettevõt jad ( kokku 104 ) . E ttevõtjate müügitulu suurenemise soodustamise kaudu toetatakse ,,Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 “ ( edaspidi PÕKA 2030 ) eesmärgi täitmist, mis puudutab k al andus- ja vesiviljelussektor i jätkusuutlik k ust ja konkurentsivõimet . Eelnõus on t egemist tehnilise muu datustega , mille kohaselt täiendatakse hindamiskriteerium e i d selliselt, et energia- ja ressursisäästlikumaks m uutvate tegevust e hindamisel ei diskrimineeritaks taotlejaid, kelle investeeringu tel ei ole nõu t ud energia- või ressursiauditi läbiviimi ne . Eelnõu valmistas ette Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna vee-elusressursside väärindamise ja turustamise valdkonna peaspetsialis t Laura Freivald (tel 625 6297 [email protected] ) . Eelnõu juriidilise ekspertiisi te gi Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik Marion Saarna-Kukk (tel 625 65 2 9 , marion.saarna-kukk @agri.ee ) ning eelnõu keeletoimetaja on Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]) . 2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse määruse § 8 lõike 6 punkti 2 sõnastust . Uue sõnastuse kohaselt jääb taotlejal endiselt võimalus saada üks hindepunkt , k ui tegevus on esitatud energiaauditi aruandes ning lisatakse võimalus saada hindepunkt määruse § 4 lõike 1 punktides 8 -1 0 kirjeldatud sõiduki või tõstuki ostmise või kapitalirendi või sama lõike punktis 11 nimetatud päikese energiaallikast elektrienergiat tootva seadme kasutuselevõtu kaudu. Lisatud on tegevused , mille puhul ei ole energia- ja ressursiauditi olemasolu nõutud, milleks võib olla näiteks meetme tingimustele vastava sõiduki soetamine. Tänu sellele muudatusele välistatakse olukord, kus taotlus võidakse tunnistada nõuetekohaseks aga hindamisel nende taotlejate taotl used , kelle investeeringud ei nõua energia auditi läbi viimist , jääksid hindepunktita . Hindamiskriteeriumi te alusel ei ole kehtivas määruses ettenähtud hindepunkti , kui ei ole vastavaid auditeid tehtud, samas aga määruse sõnastus teatud investeeringute puhul auditi tegemis t ei nõua . Seega ühtlustatakse hindepunktid e andmine määruse sisulise poolega, muutes selgemaks ja õiglasemaks taotluste hindamise nende tegevuste puhul, mil auditi tegemine ei ole nõutud. Eelnõu § 1 punkti s 2 täiendatakse määruse § 8 lõike 6 punkti 3 sõnastust. Uue sõnastuse ga täpsustatakse hindamiskriteeriumit, mille kohaselt on taotlejal võimalik saada kaks hindepunkti ka juhul, kui panustatakse § 4 lõike 1 punkt is 7 nimetat ud eesmärkide ja nõuete täitmisse. Selle tõendamiseks esitatakse § 7 lõike 4 punktis 10 nimetatud tehnilis ed andme d või sertifikaa t . Määruse § 4 lõike 1 punkt 7 kohaselt loetakse abikõlblikuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 fluoritud kasvuhoonegaaside kohta ja määruse (EÜ) nr 842/2006 kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 150, 20.05.2014, lk 195–230) sätestatud eesmärkide ja nõuetega kaasnevad kulud. Nendeks on kõnealuse EL -i määruse I lisas loetletud fluoritud kasvuhoonegaasidel töötavate jahutus- ja külmutusseadmete väljavahetamisega kaasnevad kulud, et täita Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 517/2014 eesmärki, milleks on säästa keskkonda keskkonnasõbralikemate külmaainete kasutuselevõtmise teel. Kõnealuse EL i määruse III lisas on sätestatud fluoritud kasvuhoonegaasidel töötavate jahutus- ja külmutusseadmete teenindus- ja hooldustööde tegemise keelustamise kuupäevad. Eelnimetatud seadmete soetamise ja paigaldamise vajadus ei pea olema välja toodud energia- või ressursiauditi aruandes. Lisaks on selgunud konsultatsioonidest energia- ja ressursiaudiitoritega, et keelustatavate külmagaasiseadmete väljavahetamine on oluline keskkonnahoiu seisukohast, kuid selle tegevuse tasuvusa ja osas on energia- või ressursiauditi aruandes raske hinnangut anda – eriti veel siis, kui insener-tehnilisest seisukohast on seadmed töökorras. Seetõttu ei ole energia- või ressursiauditi aruanne fluoritud kasvuhoonegaasidel töötavate seadmete väljavahetamisel määruse kohaselt nõutav. Määruse § 7 lõik e 4 punkt 10 sätestab, et toetuse taotlemiseks tuleb taotlejal esitada PRIA-le uue jahutus-, külmutus- või isolatsioonisüsteemi tootjapoolsed tehnilised andmed või sertifikaat, milles on kirjas jahutus-, külmutus- või isolatsioonisüsteemi fluoritud kasvuhoonegaaside andmed. Sertifikaadist nähtub, kas soetatud seade ja selles kasutatav fluoritud kasvuhoonegaas vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 517/2014 sätestatud eesmärkidele ja nõuetele. Eelnõu § 1 punkti s 3 täiendatakse määrus e § 15 lõikega 3 . Uue lõike kohaselt rakendatakse määrust alates 1. juunist 2022. aastal. Eelnõus tehtavaid muudatusi planeeritakse rakendada tagasiulatuvalt kuna taotlusvoor algas 2 . juunil ning sel põhjusel, et PRIA saaks kõiki taotluseid õiglaselt hinnata . Tagasiulatuv rakendamine o n taotlejaid soodustav, sest nendel taotlejatel , kes esitasid taotluse tegevuse kohta, mille puhul ei olnud energiaauditit nõutud ning seda ei esitanud, on nüüd ikkagi võimalik saada tegevuse eest punkt . Eelnõu §-s 2 nähakse ette määruse jõustumisaeg, milleks on xx . xxxx 2022.a. 3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 508/2014 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2328/2003, (EÜ) nr 861/2006, (EÜ) nr 1198/2006 ja (EÜ) nr 791/2007 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1255/2011 (ELT L 149, 20.05.2014, lk 1–66) ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ga (EL) nr 1303/2013, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi, Euroopa Maaelu Arengu Euroopa Põllumajandusfondi ning Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta, nähakse ette üldsätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi, Ühtekuuluvusfondi ja Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi kohta ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ) nr 1083/2006 (ELT L 347, 20.12.2013, lk 320–469) . 4. Määruse mõjud Eelnõu ga muudetava m ääruse jõustumisel taotleja ega toetuse saaja halduskoormus ei suurene , muudatuste jõustumise l jääb PRIA töökoormus samaks nii toetuse taotluste kui ka toetuse maksetaotluste menetlemisel. Määruse rakendamisel on positiivne mõju majandusele, keskkonnale ja selle kaudu ka maa- ja rannapiirkondade arengule. E elnõu koostaja hinnangul ei esine h ea õi gusloome ja normitehnika eeskirja ( HÕNTE ) § 46 ja „ Mõjude määratlemise kontrollküsimustiku “ tähenduses otseseid ega olulisi mõjusid riigi julgeolekule ja välissuhetele , riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele . Määrus e jõustumine annab kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevatele ettevõtjatele võimaluse taotleda toetust energia- ja ressursi sääst likumate transpordivahendite soetamise ks ja kapitali rendiks . Selline meede võimaldab sektori s läbi viia struktuurset muutust, millega liigutakse järjest enam keskkonnasäästlike energia lahenduste kasutamise suunas. Lisaks on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevates e ttevõtetes varem tehtud energia- j a ressursikasutuse auditid välja toonud võimalused ressursimahukuse vähendamiseks, mis aitab muu ta ettevõtte toimimise kulutõhusamaks . E elnõu ga tehtava te muudatus t e ga avalda takse positiivset mõju keskkonnale, sest väiksema koguse CO₂ heitgaaside õhkupaiskumise l väheneb transpordist tingit ud keskkonnakoormus. Ettevõtjatel tekib võimalus hakata kasutama säästvamaid energiatooteid ning k eskkonnasäästlikumate ning soodsamate energialahenduste kasutuselevõtt avaldab mõningast positiivset mõju ka majandusele. Põllumajandus- ja Toiduameti andmebaasi andmetel tegutseb Eestis kokku 104 erinevat kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevat ettevõtet , neist ettevõtetest asuvad Harjumaal 20 , Pärnumaal 18 ja T artumaal 14 (ehk 50%). Vaid Lääne-Virumaal ja Valgamaal ei ole ühtegi teavitatud kalakäitlemis e ettevõtet. Teistes maakondades jääb samalaadsete ettevõtete arv 1 ja 9 vahele ( Jõgevamaal 9 , Ida-Virumaal 8, Läänemaal 5 , Hiiumaal 5 , Viljandimaal 5 , Põlvamaal 4 , Järvamaal 2 , Võrumaal 2 ja Raplamaal 1 ) . Võttes arvesse seda, et enamik kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisettevõtteid asuvad maapiirkondades, siis kaasneb tänu eelnõu määrusena rakendamisega positiivne mõju regionaalsele ettevõtlusele ka väljaspool Harjumaad. Seoses Euroopa Liidu roheleppe paketi ga „Eesmärk 55“ on teinud Euroopa Komisjon ettepaneku sõiduautode ja kaubikute CO₂ heite normid ülevaatamiseks . Ettepanekuga kehtestatakse 2030. aastaks suuremad kogu E uroopa Li itu hõlmavad heitkoguste vähendamise eesmärgid ja seatakse 2035. aastaks uus 100% -i eesmärk. Praktikas tähendab see, et alates 2035. aastast ei ole sisepõlemismootoriga sõiduautosid ega kaubikuid enam võimalik E uroopa Liidu turule lasta. Sõiduautode ja kaubikute kavandatavate rangemate CO 2 heite normide eesmärk on toetada liikmesriike jõupingutuste jagamise määruse kohaste suurendatud riiklikke eesmärkide saavutamisel, ergutades samal ajal kõnealuses sektoris uuenduslike tehniliste lahenduste kasutuselevõttu. Ajas on hakanud kasvama tarbijate huvi, kuidas on toode temani jõudnud ning millist ökoloogilist jalajälge toode laiemas pildis omab. 1 Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel on suurema osa oma toodangumahust suunanud ekspor dile , mistõttu on oluline nii kodu- kui ka välisturu jaoks minimaalne keskkonna jalajälg kogu tarneahela s . Määruse muudatustega on võimalik toetada Eesti kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevate ettevõtete struktuurset üleminekut tarneahelas energia- ja keskkonnasäästli kmaks. Samuti sisaldab pakett „Eesmärk 55“ ettepanekut taastuvenergia direktiivi läbivaatamise kohta, millega tahetakse suurendada praegust Euroopa Liidu 2030. aasta eesmärki, mis on taastuvate energiaallikate vähemalt 32% asemel 40% osakaalu saavutamine kogu energiaallikate jaotuses. 40 % taastuvenergia osakaal summaarsest lõpptarbimisest aastaks 2030 tähendab, et suurem osa CO 2 heite vähendamise protsessist tuleb ellu viia 15 aasta jooksul (aastatel 2030–2045). Kuigi direktiiviga kehtestatakse kaugeleulatuvate eesmärkide seadmise kaudu pikaajaline strateegia, peaks käima taastuvenergia kasutuselevõtt ja eesmärkide täitmine käsikäes. Lühiaja lises perspektiivis on asjakohane keskenduda juba väljatöötatud taastuvate energiaallikate le nagu on päikesepaneelid . Eelnõu muudatuste jõustumisega on loodud võimalus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitle jatel taotleda käesoleval EMKF-i perioodil toetust auditivabalt taastuva energiaallikate soetamiseks , kapitalirendiks ja paigaldamiseks , mis aitab juba praegu tootmises liikuda taastuvenergia kasutamise suunas . Lisaks, võttes arvesse järk-järgult tõusvaid energiahindasid, on loodud võimalus kalapüügi- ja vesiviljelustoodete käitlemisega tegelevate le ettevõtjatele võtta kasutusele soodsamate energiakandjate ga seadmeid ning muudatuse kohaselt ei ole teatud juhtumite korral taotlejal vajalik energia- või ressursiauditi olemasolu . 5. Määruse rakendamise ga seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise eeldatavad tulud E elnõu ga tehtavad muudatused puudutavad varasemalt välja töötatud toetusmee de t, seega ei kaasne sellega täiendavaid menetlus protsessi , tööjõu ega IT-arendustegevusi puudutavaid kulusid. Meetme ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus“ rakendamiseks on EMKF-i rakendamise perioodil aastaks 2022 planeeritud 6 529 140 eurot, millest 75% ehk 4 896 855 eurot kaetakse EMKF-ist ning 25% ehk 1 632 285 eurot Eesti Vabariigi eelarvest. 6. Määruse jõustumine Määrus jõustub xx. xxxxx 2022.a. 7. Eelnõu kooskõlastamine , huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esita takse infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Keskkonnaministeeriumile ning saadet akse arvamuse esitamiseks PRIA - le . (allkirjastatud digitaalselt) Marko Gorban Põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler k antsler i ülesannetes Keskkonnaministeerium Rahandusministeerium Meie: 29.06.2022 nr 1.4-3/612 Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks maaeluministri määruse „Maaeluministri 15. mai 2017. a määruse nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muutmine” eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, et lahendada taotluste vastuvõtmisel ilmnenud määruse ebakõlad. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Kruuse Maaeluminister Lisad: 1. Määruse eelnõu, M_EN_21_06.docx 2. Määruse eelnõu seletuskiri, M_SK_21_06.docx Laura Freivald [email protected], 625 6297 Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/22-0785 - Maaeluministri 15. mai 2017. a määruse nr 41 ,,Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise energia- ja ressursisäästlikumaks muutmise toetus’’ muutmine Kohustuslikud kooskõlastajad: Rahandusministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 06.07.2022 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3a3def7-5909-4d55-951f-1d4ec6a8dbed Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/e3a3def7-5909-4d55-951f-1d4ec6a8dbed?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel