Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 29.06.2022 14:51
Adressaat: RAM Info <
[email protected]>
Teema: 2-3/240 Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute
detailplaneeringu kehtestamine
Tere Teile on saadetud Häädemeeste Vallavalitsuse dokumendihaldussüsteemi
Amphora kaudu dokument.Häädemeeste
[email protected] 444
8890haademeestevald.kovtp.ee
HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Häädemeeste vald 8. juuni 2022 nr 240
Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli
kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
Häädemeeste Vallavalitsus algatas Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute
detailplaneeringu 22.10.2019 korraldusega nr 517. Detailplaneeringu algatamisest teavitati
ajalehes Pärnu Postimehes 07.11.2019 ja Ametlikes Teadaannetes 29.10.2019.
Planeeringuala hõlmab Mihkli (9,07 ha) ja Väike-Mihkli (0,6 ha) kinnistuid Majaka
külas Häädemeeste vallas ning jääb mereranna ja Rannametsa-Ikla tee vahelisele alale.
Detailplaneeringuga on kavandatud 11 (üksteist) hooajalise kasutusega elamumaa krunti,
suurustega 4405 m2 kuni 10 441 m2. Igale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks 8,5 m
kõrgune 2-korruseline põhihoone ja üks 5 m kõrgune 1-korruseline abihoone. Iga elamumaa
krundi maksimaalne hoonete ehitisealune pind on 300 m2. Alla 20 m2 abihooneid on lubatud
rajada kogu planeeritud hoonestusala ulatuses ning nende lubatud arv krundil on 2. Lisaks
elamualadele kavandatakse 5 (viis) avaliku kasutusega krunti tee tarbeks, 1 (üks) krunt rajatava
puurkaevu tarbeks ja 1 (üks) krunt (pindala 3 089 m2) jääb looduslikuks rohumaaks. Juurdepääs
planeeringualale toimub Rannametsa-Ikla maanteelt, üle Orajõe metskond 15 ja Meretee
kinnistu (viimasele on seatud notariaalne eelmärge koormamaks kinnistut kasutusõigusega
Häädemeeste valla kasuks). Kõiki planeeritavaid majapidamisi varustab veega üks puurkaev. Igale
majapidamisele peab rajama omapuhasti, olenevalt kinnistu suurusest kas kogumismahuti või
imbväljaku.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Häädemeeste Vallavalitsuse 13.04.2021
korraldusega nr 175.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet (26.02.2021) ja Maanteeamet (27.11.2020).
Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja võrguvaldajad on esitanud
planeeringulahenduse kohta arvamused. Muinsuskaitseametile on detailplaneering saadetud
kooskõlastamiseks 03.03.2021, kuid amet ei ole vastanud. PlanS § 133 lõike 2 kohaselt juhul,
kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest
keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering
kooskõlastaja (st Muinsuskaitseameti) poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Detailplaneering võeti vastu Häädemeeste Vallavalitsuse 13.04.2021 korraldusega nr 176 ja avalik
väljapanek toimus 03.05.2021 kuni 17.05.2021. Teade avalikust väljapanekust ilmus Häädemeeste
Vallavalitsuse veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimehes 17.04.2021. Avalik väljapanek toimus
18.06.2021. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemused avalikustati ajalehes Pärnu Postimehes
06.07.2021.
21.09.2021 toimus arvestamata jäänud arvamuste ärakuulamine.
26.11.2021 kirjaga nr 14-11/5646-5 andis Rahandusministeerium oma heakskiidu Mihkli ja Väike-
Mihkli kinnistute detailplaneeringule.
Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et avalikul väljapanekul tehtud ettepanek planeerida
planeeringuala sisene tee ringteena üle riigi omandisse kuuluva Orajõe metskond 15 kinnistu
(katastritunnus 21303:002:0477) kulgeva metsatee ei ole otstarbekas. Esiteks tekitaks see olukorra,
kus Väikevidevlase kinnistu (katastritunnus 21303:002:0716) oleks piiratud kolmest küljest teega.
Seetõttu võib see omada olulist negatiivset mõju kinnistu omanikele (teelt tekkiva tolmu ja müra
tõttu). Lisaks vajaks Orajõe metskond 15 kinnistul kulgev metsatee rekonstrueerimist, sest tee
on kitsas ning kaks autot sinna kõrvuti liikuma ei mahuks. Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistutele
kavandatav tee on planeeritud piisavalt lai, et sellel saaksid autod üksteisest mööda liikuma ning
tee lõppu on kavandatud nõuetele vastav ümberpööramisplats. Lisaks on kavandatud laiendada
Meretee kinnistul kulgevat olemasolevat Merelaane teed ja rajada möödasõidutaskud Orajõe
metskond 15 kinnistu osas kulgevale Merelaane teele. Seega muutub liiklusolukord tee alguses
ohutumaks.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1, annab Häädemeeste
Vallavalitsus korralduse:
1. Kehtestada käesoleva korralduse lisaks olev Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli
kinnistute detailplaneering, töö nr nr 0501 – 15.
2. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest,
esitades vaide Häädemeeste Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras
või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Külliki Kiiver
vallavanem
Andres Annast
vallasekretär
2921000 912495 0 0 -1079500 -459105 0 0 4629150 -4898390 08 Fall 0 0 08 Fall Töö nr 0501 – 15 Aprill 202 2 .a. Häädemeeste vald Majaka küla Mihkli kinnistu ja Väike - Mihkli kinnistu detailplaneering Planeeringu koostaja: Plaan OÜ Planeeringust huvitatud isik: Koskla OÜ -1079500 9942195 0 0 Sisukord TOC \o "1-3" \h \z \u 1 Sissejuhatus PAGEREF _Toc34818604 \h 4 1.1 Detailplaneeringu koostamise alus PAGEREF _Toc34818605 \h 4 1.2 Planeeringust huvitatud isik PAGEREF _Toc34818606 \h 4 1.3 Planeeringu koostaja PAGEREF _Toc34818607 \h 4 1.4 Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeritava ala kohta PAGEREF _Toc34818608 \h 4 1.5 Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid PAGEREF _Toc34818609 \h 5 1.6 Olemasolevad geodeetilised alusplaanid PAGEREF _Toc34818610 \h 6 2 Olemasoleva olukorra kirjeldus PAGEREF _Toc34818611 \h 7 3 Planeerimisettepanek PAGEREF _Toc34818612 \h 10 3.1 Planeeritud kruntimiskava PAGEREF _Toc34818613 \h 10 3.2 Krundi ehitusõigus PAGEREF _Toc34818614 \h 10 3.3 Tänava maa-alade ning liiklus – ja parkimiskorralduse määramine PAGEREF _Toc34818615 \h 10 3.4 Ehitiste vahelised kujad PAGEREF _Toc34818616 \h 12 3.5 Arhitektuursed nõuded ehitistele PAGEREF _Toc34818617 \h 12 3.6 Haljastus ja heakord PAGEREF _Toc34818618 \h 14 3.7 Tehnovõrgud PAGEREF _Toc34818619 \h 15 3.7.1 Veevarustus, sh tuletõrjevesi PAGEREF _Toc34818620 \h 15 3.7.2 Reoveekanalisatsioon PAGEREF _Toc34818621 \h 17 3.7.3 Sademeveekanalisatsioon PAGEREF _Toc34818622 \h 19 3.7.4 Soojavarustus PAGEREF _Toc34818623 \h 19 3.7.5 Elektrivarustus sh välisvalgustus PAGEREF _Toc34818624 \h 19 3.7.6 Telekommunikatsioonivõrk PAGEREF _Toc34818625 \h 19 3.8 Keskkonnakaitse abinõud PAGEREF _Toc34818626 \h 20 3.8.1 Üleujutuse oht PAGEREF _Toc34818627 \h 20 3.9 Servituutide määramise vajadus PAGEREF _Toc34818628 \h 20 3.10 Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused detailplaneeringule PAGEREF _Toc34818629 \h 21 3.11 Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused PAGEREF _Toc34818630 \h 23 3.12 Planeeringu rakendamise võimalused PAGEREF _Toc34818631 \h 24 3.13 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja PAGEREF _Toc34818632 \h 26 4 Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte PAGEREF _Toc34818633 \h 27 5 Graafiline osa PAGEREF _Toc34818634 \h 28 Leht 1. Situatsiooniskeem M 1:10 000 Leht 2. Olemasolev olukord M 1:1000 Leht 3. Kontaktvöönd M 1:2500 Leht 4 . Põhijoonis ja tehnovõrgud M 1:1000 Leht 5. Illustreeriv joonis Sissejuhatus Detailplaneeringu koostamise alus Häädemeeste vallas Majaka külas asuva Mihkli ja Väike - Mihkli kinnistute detailplaneeringu koostamise aluseks on Häädemeeste Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019. a . korraldus nr 517 „Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu algatamine“ ja korralduse lisa 1 „Detailplaneeringu lähteseisukohad“. Planeeringust huvitatud isik Koskla OÜ Aadress: Kalevi tn 110 Tartu, Tartu 50104 Reg nr: 12845458 Planeeringu koostaja Plaan OÜ Aadress: Tamme pst 111, Tartu 50415. Reg nr: 12199722. Projektijuht : Kärt Vabrit (kutsetunnistuse nr 105739). Maastikuarhitekt: Tiina Kuusepuu (Maastikuarhitektuuri MSc, diplomi nr: MB 002238). Detailplaneeringu eesmärk ja andmed planeeritava ala kohta Vastavalt Häädemeeste Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019. a . korraldusele nr 517 on Häädemeeste vallas Majaka külas asuva Mihkli kinnistu (katastritunnus 21303:002:0121) ja Väike – Mihkli kinnistu (katastritunnus 21303:002:0127) detailplaneeringu eesmärgiks 11 suvilakrundi planeerimine. Detailplaneeringu ülesandeks on määrata kruntide hoonestusalad, ehitusõigused, tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad, juurdepääsuteed, ehitiste arhitektuursed ja ehituslikud tingimused. Andmed planeeringualal asuva te kinnistute kohta on toodud tabelis 1.1. Tabel 1.1. Andmed planeeringualal asuvate kinnistute kohta Aadress Pindala Sihtotstarve Omanik/valdaja Mihkli (21303:002:0121) 9,07 ha Maatulundusmaa 100% Koskla OÜ Väike – Mihkli (21303:002:0127) 6223 m² Maatulundusmaa 100% Koskla OÜ Allikas: Maa-amet ja kinnistusraamat (seisuga 0 3 .02.20 20 a.) Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid Häädemeeste Vallavalitsuse 22. oktoobri 2019 a. korraldus nr 517 “Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu algatamine”; Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 22.02.2019 a. otsusega nr 17); Pärnu maakonnaplaneerin g (kehtestatud riigihalduse ministri 29.03.2018 a. käskkirjaga nr 1.1-4/74); Planeerimisseadus jt seadused; Eksperthinnang Küllise maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjudele. Koostaja: Mati Kose, mag. loomaökoloogia. Häädemeeste 2008; Majaka külas asuvate Küllise kinnistu detailplaneering; Majaka külas asuva Meretee kinnistu detailplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 16. augusti 2005 a. otsusega nr 68); Majaka külas asuva Remmelga ja Mihkli kinnistute detailplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 19. detsembri 2005 a. otsusega nr 118); Majaka küllas asuva Merelaane kinnistu detailplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 19.detsembri 2005 a. otsusega nr 119); Majaka külas asuva Karumere kinnistu detailplaneering (kehtestatud Häädemeeste Vallavolikogu 17.septembri 2008 a. otsusega nr 51); Majaka külas asuva Männi kinnistu ja Lea detailplaneering; Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu veevarustuse ja reoveekäitluse analüüs (Alkranel, töö nr 22-03-2019-ÜVK). Olemasolevad geodeetilised alusplaanid Mihkli ja Väike-Mihkli topo-geodeetiline mõõdistuse koostaja on Tippgeo OÜ (Papiniidu 5, 80010 Pärnu, regitrikood 11949457, litsentsid: 714 MA, 589 MA-, EMTAK 71122, MTR-i reg. nr. EEG000210), töö number 2019TG139. Mõõdistustööd toimusid aprillis 2019 aastal. Olemasoleva olukorra kirjeldus Planeeritav ala asub Majaka külas, piirnedes põhjast Merelaane ja lõunast Rannalageda suvilapiirkonnaga. Maa-ala idapiiril paiknevad hoonestamata elamumaa krundid (Küllise kinnistu detailplaneeringu maa-ala). Rannametsa-Ikla tee ning planeeringuala vahelisele alale jääb riigimetsa kinnistu Orajõe metskond 15. Liivi lahe äärde jäävad maatulundusmaa ja elamumaa sihtotstarbega hoonestamata kinnistud. Naabruses paikn e vad valdavalt hoonestatud elamumaa sihtotstarbega kinnistud. Kruntidel paikneb üks kahe kordne elamu ja kuni kaks abihoonet. Piirkonnas (ca 300 m raadiuses) paiknevate elamumaade kinnistute suurused on alljärgnevad: Lõunas jäävad mere ääres paiknevate elamumaa sihtotstarbega kinnitute suurused 1,20 kuni 1,38 ha vahemikku (Rannapaju kinnistu pindala on 12 007 m², Rannaroosi 12 042 m², Rannakase 12 724 m², Rannasaare 12 160 m²; Rannatamme 12 362 m², Rannalageda 13 805 m²); Läänes mere ääres paiknevate planeeringuala naaberkinnistute suurused jäävad vahemikku 0,74 kuni 0,87 ha (Kullatüki 8235 m², Kullaaugu 8777 m², Kullasoone 7464 m², Kullaliiva 7581 m²); Loodes mere ääres paiknevate planeeringuala naaberkinnistute suurused jäävad vahemikku 0,49 – 0,59 ha vahemikku (Lea 4939 m², Sireli 5380 m², Männi 5930 m², Remmelga 5817 m²); Põhjas, kuni 250 m kaugusel planeeringualast, jäävad mere ääres paiknevate elamumaa sihtotstarbega kinnistute suurused 0,14 kuni 0,41 ha, üks kinnistu pindala on üle 1,1 ha (Karumere 11004 m², Hülgehalli 1448 m², Merelaane tee 12 pindala on 2168 m², Merelaane tee 14 pindala on 3994 m², Merelaane tee 16 pindala on 3499 m², Merelaane tee 18 pindala on 3711 m², Merelaane tee 20 pindala on 4171 m², Merelaane tee 22 pindala on 3456 m²); Põhjas, olemasolevas Merelaane suvilapiirkonnas, jäävad kinnistute suurused 0,11 kuni 0,19 ha vahemikku (Kivika 1662 m², Nurmiku 1704 m², Luite 1794 m², Merelaane tee 1 // Lagle 2135 m², Merelaane tee 2 1154 m², Merelaane tee 3 // Luige 1967 m², Merelaane tee 4 1273 m², Merelaane tee 5 1271 m², Merelaane tee 6 1240 m², Merelaane tee 7 1276 m², Merelaane tee 8 1232 m², Merelaane tee 9 1304 m², Merelaane tee 10 1162 m², Merelaane tee 11 1340 m², Merelaane tee 13 1290 m²); Läänes planeeringuala naaberkinnistute suurused jäävad 0,16 kuni 0,53 ha vahemikku (Kiivitaja 3178 m², Albatrossi 1911 m², Tormilinnu 1698 m², Ripslendlase 2707 m², Tiigilendlase 2689 m², Suurlendlase 5371 m², Veelendlase 3250 m², Suurvidevlase 4367 m², Väikevidevlase 3093 m²). Kokkuvõtvalt jäävad kontaktvööndis mere ääres paiknevate kinnistute suurused 0,14 ha kuni 1,20 ha vahemikku ja mandriosas on kinnistute suurused 1100 m 2 kuni 5300 m 2 vahemikus. Planeeringuala paiknemine on toodud joonisel „Situatsiooniskeem“ ja planeeringuala piirinaabrid on toodud joonisel „Olemasolev olukord”. Planeeringuala piir on joonise loetavuse huvides nihutatud krundipiiri kõrvale. Planeeringuala asub Liivi lahe ranna veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndis. Pärnu maakonnaplaneeringu lisale 3 „Pärnumaa väärtuslikud maastikud“ j ärgi jääb planeeringuala Ikla-Kabli-Jaagupi rannikumaastikule (ala A13) ning Häädemeeste-Ikla vana maantee on määratud kauniks teelõiguks . Rannikumaastikul m eri on madal ja liivane ning rannajoonest sisemaa poole kerkivad madalalt pinnalt järsult piki rannikut levivad luited, väiksemad luited ulatuvad paiguti otse merre . P iirkonda iseloomustab valdavalt hajus asustusmuster, kus esineb väiksemaid kompaktse iseloomuga asustusalasid. Planeeringute koostamisel on rakendatud hajaasustusele tüüpilist lahendust, kus elamumaa krundid on planeeritud suured (valdavalt ca 4500 m 2 kuni 8000 m 2 ) ning hoonete paigutamisel on arvestatud üldplaneeringu 50 m kauguse nõuet naabruses olemasolevatest teistest elamutest. Välditud on linnalise kesk k onna kujunemist laiade teede rajamisega ning uushooned on planeeritud hajutatult kogu alal (määratud ei ole kohustuslikku ehitusjoont, mis asetab hooned ühele joonele). Rannametsa-Ikla maanteelt avatud vaade planeeringualale ning Liivi lahele puudub. Kuna planeeringuala on kasutusest väljas siis alale on tekkinud kohati isetekkeline noorendik ning ulatuslikumat kõrghaljastust leidub ehituskeeluvööndis, vahetult enne liivaranda. Haljastuse tõttu on ka planeeringuala sisestelt teedelt vaade Liivi lahele piiratud. Planeeringuala jääb Pärnu maakonnaplaneeringu strateegiaplaani järgi Häädemeeste-Ikla puhkepiirkonda . Puhkealad on määratud, et maakonna elanikud ja turistid saaksid neid avalikult kasutada erinevateks vabaaja harrastusteks. Planeeringuga on kavandatud avalik juurdepääs kallasrajale ning liivaranna osale on määratud avalikult kasutatava ranna maa-ala servituudi seadmise vajadus. Vastavalt Häädemeeste valla rannaalade osaüldplaneeringule on planeeringuala maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamu maa-ala. Üldplaneeringuga on planeeritud Rannametsa – Ikla maanteelt läbiv juurdepääsutee (vt skeem 1). Skeem 1. Väljavõte Häädemeeste valla ra nnaalade osaüldplaneeringust (03.01.2020 ) Vastavalt osaüldplaneeringule (pk 5.2.1) hajaasustuses elamu ehitamiseks lähemale kui 50 m teisest elamust tuleb võtta hoone projektile naaberkinnistu omanike nõusolek. Juurdepääs planeeritavale alale on tagatud pinnasteelt, mis saab alguse Rannametsa – Ikla teelt. Planeeritud lahendus vastab osaüldplaneeringule. Planeerimisettepanek Planeeritud kruntimiskava Planeeringualal moodustatakse 11 hooajalise kasutusega elamumaa krunti (pos 1-11), 5 krunti tee tarbeks (pos 14-1 7 ), 1 krunt rajatava puurkaevu tarbeks (pos 13) ja 1 krunt jääb looduslikuks rohumaaks (pos 12). Vastavalt Keskkonnaministri 14.08.2018. a. määrusele nr 30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 12 lg 2 p1 tuleb katastriüksuse piiri määramisel arvestada avalikul veekogul maakatastri aluskaardil olevale kaldajoonega. Mihkli ja Väike-Mihkli katastriüksuse vormistamisel kasutati tolleaegset aluskaarti, kus kaldajoon asus selle koha peal, kus katastrikaardil praegu katastriüksuse piir (kaldajoont ei ole maamõõtja mõõdistanud). Kuna kaldajoone asukohta on täpsustatud aluskaardil, siis uue mõõdistamise aluseks tuleb võtta uus hetkel kehtiv kaldajoon. Alale, mis jääb avaliku veekogu piiresse, ei moodustata eraldi üksust ning s ee jääb avalikuks veekoguks. Vastavalt eeltoodule läheb Väike-Mihkli kinnistust 564 m 2 avaliku veekogu arvele ning Mihkli kinnistust 4138 m 2 . Planeeritavate kruntide piirid on näidatud joonisel „Põhijoonis ja tehnovõrgud “ ja tekkivate uute kruntide pindalad on toodud joonisel oleval tabelis „Kruntide maakasutus ja ehitusõigus“. Krundi ehitusõigus Hooajalise kasutusega elamumaa krundile on lubatud rajada kuni kaks ehitusloakohustuslikku hoonet (üks põhihoone ja üks abihoone) ja kuni2 alla 20 m 2 abihoonet. , P õhihoone maksimaalseks kõrguseks on määratud kuni 8,5 m maapinnast ja maksimaalne korruselisus on kuni 2 korrust. Kruntide ehitusõigused on toodud joonisel „Põhijoonis ja tehnovõrgud” tabelis „Kruntide maakasutus ja ehitusõigus“. Tänava maa-alade ning liiklus – ja parkimiskorralduse määramine Juurdepääs planeeringualale säilitatakse Rannametsa – Ikla maanteelt olemasoleva Merelaane tee kaudu. Olemasolev tee on pinnaste e , mis kulgeb läbi RMK hallatava Orajõe metskond 15 maatüki. RMK on andnud nimetatud tee riigimetsa läbiva osa avalikku kasutusse, sõlmides Häädemeeste Vallavalitsusega vastavasisulise lepingu nr 3-1.21/11. Olemasolev juurdepääsutee on kitsas pinna s tee ning suvisel kõrghooajal ei ole tagatud sujuv kahesuunaline liiklemine. Meretee kinnistu (katastritunnus 21303:002:0521) on vastavalt kinnistu omaniku OÜ Endla ja Häädemeeste Vallavalitsuse vahel sõlmitud kokkuleppele antud avalikku kasutusse. Rannikulähedased riigimetsad on kõrgendatud avaliku huvi keskpunktis ja kaitsemetsa iseloomuga suvisel perioodil, seetõttu pole mõeldav riigimetsa läbiva lõigu muutmine laiaks kahesuunaliseks teeks. Liiklemise sujuvus on planeeritud tagada olemasoleva tee äärde rajatavate möödapääsutaskutega. Taskud on planeeritud sellistesse kohtadesse, kus tee ääres puude maha võtmine oleks minimaalne ehk vabadele aladele. Säilitamaks looduslikku keskkonda on planeeritud jätkuvalt pinnaskattega. Meretee kinnistu osas teekate on planeeritud tolmuvaba kate, kus liiklusohutuse tagamiseks on soovitav kiirus viia võimalikult väikeseks. Vajadusel tuleb kasutada täiendavaid liiklust rahustavaid meetmeid, nt kiirusetõke ehk nn lamav politseinik. Planeeringuala sisene olemasolev sõidutee (pos 14) on planeeritud laiendada 5 m laiuseks, selle äärde 1,5 m haljasala ühele poole teed ning teisele poole teed ca 1,5-3 m haljasala, vastavalt ruumi vajadusele, mis tuleneb olemasolevast kraavist. Juurdepääsutee on kavandatud pikendada Väike-Mihkli kinnistuni . Planeeringuala sisse on kavandatud 2 tupikteed, mille teemaa laius on 9 m (5 sõidutee tarbeks, 2 m haljasala mõlemale poole sõiduteed). Lisaks on planeeritud välja kruntida Mereteest edasi kulgev tee osa (pos 1 6 ) . Kõik transpordimaa krundid (sh erateeks jäävad teed) on planeeritud avalik ult kasutatavaks teeks . Pos 14 tee maa-ala krunt antakse üle peale välja ehitamist kohalikule omava litsusele ning pos 15-17 jäävad erateeks, mille kasutamiseks sõlmib tee omanik täiendava kokkuleppe kasutajaga. Planeeringuala l juurdepääsutee kattematerjal pos 14 osas on kavandatud tolmuvaba kate ning pos 15-17 tee kate on kavandatud vett läbilaskev , hõlbustamaks sadevee pinnasesse imbumist, soovitatav on kasutada kruusa , liiva või killustikku. Servituudialadel juurdepääsutee on planeeritud pinnastee na. Jalgsi liiklejad saavad liikuda juurdepääsuteede servas. Kallasrajale on tagatud juurdepääs planeeritud tupikteelt jätkuvana läbi positsiooni 5 kavandatud jalgtee kaudu (juurdepääsuservituudi seadmise vajadus laiusega 3 m). Juurdepääs kallasrajani on toodud joonisel “Põhijoonis ja tehnovõrgud”. Ranna ehituskeeluvööndi ulatuses on liivaranna osa planeeritud avalikku kasutusse. Teede ja kruntide mahasõitude ristumine kraavidega tuleb lahendada truupidega. Olemasolev kraavitus peab säilima. Juurdepääs Kullatüki (21303:002:0126), Kullaaugu (21303:002:0125), Kullasoone (21303:002:0124) ja Kullaliiva (21303:002:0123) kinnistutele on tagatud juurdepääsuservituudi kaudu (7 m laiune juurdepääsutee koridor), mis kulgeb läbi positsioonide 1-3. Reserveeritud on maa-ala juurdepääsuks, kuid tee väljaehitamise kohustus lasub teest huvitatud isikutel. Sireli (21302:002:0025) kinnistule on juurdepääs tagatud servituudi kaudu läbi positsiooni 11 ja Lea (21302:002:0028) kinnistu le läbi positsiooni 11 ja 9. Männi ( 21302:002:002 7) kinnistule saab juurde planeeritud juurdepääsuteelt (pos 1 7 ja pos 11 asuva juurdepääsuservituudi kaudu. Servituudi alal on maa-ala reserveeritud juurdepääsuks, kuid tee väljaehitamise kohustus lasub teest huvitatud isikutel . Suvila kruntide parkimine tuleb lahendada krundil, parkimiskohtade rajamine teemaale ei ole lubatud. Teede äärde ja positsioonile 12 on planeeritud talvisel perioodil lume ladustamise alad. Ehitiste vahelised kujad Detailplaneeringuga lubatud hoone madalaim hoone tulepüsivusklass on TP3 (tuld kartev) . Planeeritud hoonestusalad on seotud krundipiiridega ja toodud skemaatilisel joonisel „Põhijoonis ja tehnovõrgud“. Ehitistevaheliste tuleohutuskujade määramisel on lähtutud Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 a. määrusest nr . 17 “Ehitisele esitatavad tule ohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele ” . Hoonetevaheline kuja peab olema vähemalt 8 meetrit. Kui hoonetevaheline kuja on vähem kui 8 meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet rakendatakse ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. oonetevahelist kuja mõõdetakse üldjuhul välisseinast. Kui välisseinast on üle poole meetri pikkuseid eenduvaid põlevmaterjalist osi, mõõdetakse kuja selle osa välisservas Arhitektuursed nõuded ehitistele Planeeritavad hooned peavad paiknema hoonestusalal. Hoonestusala minimaalne kaugus krundipiirist on 4 meetrit või 50 m olemasolevast elamust. Rajatisi (nt teed ja tehnovõrgud) on lubatud ehitada väljapoole hoonestusala. Positsioonile 1-11 on planeeritud hooajalise kasutamisega elamu ning abihoone (1 põhihoone + 1 abihoone, mille ehitisalune pind on suurem kui 20 m 2 ). Alla 20 m 2 abihooneid on lubatud rajada kogu planeeritud hoonestusala ulatuses ning nende lubatud arv on kuni 2 . Alla 20 m 2 abihoonete asukoht ning projekt tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Planeeritud hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala sisaldab nii põhihoone kui abihoone(te) pindalade summat . Grillimismajade, paadikuuride, garaažide, paadisildade jms ehitiste rajamine ehituskeeluvööndi sse on keelatud. Hooned peavad sobima ümbritsevasse keskkonda. Planeeritavate hoonete arhitektuur peab olema kvaliteetne ja kõrgetasemeline. Põhihoone ja abihooned peavad omavahel harmoneeruma. Planeeritavate elamute välisviimistlusmaterjalidest on lubatud kasutada looduslikke ja keskkonda sulanduvaid materjale (nt puitu, klaasi, krohvi, kivivoodrit ja keraamilisi telliseid hoone seinal). Keelatud on kasutada imiteerivaid materjale (nt kiviimitatsiooniga plekk seintel, plastvooder). Hoone täpsed värvilahendused lahendatakse ehitiste arhitektuursete projektide koostamise käigus. Edasisel p rojekteerimisel tuleb arvestada Mati Kose, mag. loomaökoloog 2008 a. koostatud eksperthinnanguga „ Häädemeeste e ksperthinnang uga Küllise maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjudele “. Nahkhiirtele sobivate varjekastide paigaldamise kohustus on krundi hoonestajal ning hoonestaja kaasab projekteerimisse vastava spetsialisti. Käsitiivalistega kokkupõrke vältimiseks tuleb: hoonete rajamisel kasutada looduslikke ja sobivalt keskkonda sulanduvaid ehitusmaterjale; hooned peaksid olema võimalikult madalad ja mitte liialt vertikaalselt esile tungima; vältida suurte akende või klaaspindadega arhitektuuri, eriti hoonete põhja- ja lõunakülgedes. Soovitatav on akende väikesteks ruutudeks jagamine, võib kasutada peegeldusi ja eksitamist vältivaid ruloosid, hoone välisseinas asuvaid ribisid, aknaluuke jms. Kokkupõrgete ohtu aitab vähendada ka akende kohal katuse või rõdu eenduvate osade kasutamine. Piirete rajamine kruntidel on lubatud juhul, kui on täidetud järgmised nõuded: elamute piirete lubatud kõrgus on kuni 1,5 m; piirded rajatakse vähemalt 2 m kaugusel teekatte servast; juurdepääsu servituudi alad tuleb jätta piiratavast alast välja; v ärvitoonid peavad olema naturaalsed ja sobima kokku piirkonnas olemasolevate tarade värvidega. Keelatud on ultra toonid ; lubatud on puidust tarad, tarasid võib kombineerida kiviga. Aialippide paigutus on kas vertikaalne (vertikaallippidega tara, näide foto 1), horisontaalne (lattaia tüüp, näiteks foto 2 ) või kaldu lippidega tara (püstandtara tüüp, näiteks foto 3 ). Aedasid võib kombineerida maa- või paekiviga. Lippide paigutuse peab olema sellise tihedusega, et ei tekiks visuaalselt plankaia ilmet. 3558540 207010 0 0 1648778 197485 0 0 Foto 1. Vertikaalne tara . Foto 2. Horisontaalne tara. Foto 3. Kaldu lippidega tara. Joonisel “Põhijoonis ja tehnovõrgud” on toodud piirete võimalikud soovituslikud asukohad. Piirete rajamise kohustust planeeringuga ei sätestata. Planeeringuga piiritletud hoonestuse arhitektuurinõuded on toodud tabelis 3.1. Tabel 3.1 Arhitektuursed nõuded Põhilised välisviimistlusmaterjalid Puit, klaas, krohv, kivivooder ja keraamiline tellis. Katusekalle º ja katusetüüp 35 – 45 ° , viilkatus. Kohustuslik ehitusjoon Ei määrata H oone ±0.00 L ahendada projekteerimise käigus. Sokli lubatud maksimaalne kõrgus on kuni 60 cm maapinnast . Minimaalne tulepüsivusklass TP3 Haljastus ja heakord Planeeringuala asub looduslikul haljasmaal, ala läbivad kuivenduskraavid. Kõrghaljastus paikneb ranna ääres. Kuna planeeringuala on kasutusest väljas, siis kogu alale on tekkimas võsa. Tagamaks liigvee äravoolu, kraavide võrgustik säilitatakse. Planeeringu realiseerimisel tuleb puhastada olemasolevad kraavid ja vajadusel laiendada, et oleks tagatud kogu piirkonnas liigvee äravool. Teede ja hoonete ehitamisel tuleb kaevetööde teostamisel jälgida, et säilitamist väärivaid puid ei vigastataks. Detailplaneeringuga ei ole ette nähtud olulisi maapinna kõrguste muutmisi. Kruntide haljastamisel tuleb kasutada võimalikult looduslikke taimeliike, mis antud kasvutingimustesse (liivasele pinnasele ja meretuultest mõjutatud alale) sobivad. Kasutada selliseid pinnakattetaimi, mis oleksid tallamisele suhteliselt vastupidavad. Krundi kaugemad osad, mida sageli ei kasutata, on soovitav kujundada võimalikult looduslähedastena, nt lilleniitudena. Ei ole soovitav rajada hooldatud muruväljakuid ega kasutada selliseid dekoratiivtaimede liike, mis looduses iseeneslikult levima hakkavad. Puude ja põõsaste istutamisel juurdepääsutee äärde tuleb jälgida, et ei halveneks nähtavus sõiduteedel ja mahasõitudel e . Juurdepääsuteede laiendamise vajalikkuse korral tuleb vältida väärtuslike puude raiet metsaalal ning minimaalselt kahjustada metsaalust pinnast ja taimkatet. Planeeringualal tuleb säilitada võimalikult palju olemasolevat looduslikku haljastust. Hoonestusalast välja jääv haljastus on planeeritud säilitada. Võsastunud alale (sh planeeritud hoonestusala alla jääv võsastunud ala) tuleb teostada harvendusraiet, et kasvama jääks terved ja elujõulised puud vajalikus ulatuses kasvuruumis. Positsioonidele 1-2 ja 4 juurdepääsutee äärde on planeeritud istutada mets (soovitavalt harilik mänd), mis jätkab olemasolevat metsaala ning tekitab puhverala Väikevidevlase kinnistu ja planeeritud suvila vahele. Tehnovõrgud Planeeritud hoonetele planeeritakse vee-, reovee-, elektri- ja telekommunikatsiooniühendus. Küttesüsteem planeeritakse kohaliku küttena. Veevarustus , sh tuletõrjevesi Planeeringualale on koostatud Alkranel OÜ poolt Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu veevarustuse ja reoveekäitluse analüüs ( töö nr 22-03-2019-ÜVK ). Planeeritava ala maksimaalne a rvutuslik veetarbimine (EVS 835:2014 järgi) on keskmiselt ~12 m 3 /d, maksimaalselt ~14 m 3 /d. Planeeritava ala elanike arv koos naaberkinnistutega: (11+14)*3=75. Vee eritarve: 150 l/elaniku kohta ööpäevas . Kuna ööpäevane veekasutus on suurem kui 10 m³, tuleb taotleda vee erikasutusluba. Veevarustus on planeeritud positsioonile 13 rajatava puurkaevu baasil. Lisaks planeeritud 11 suvilakrundi tarbeks on ette nähtud ühenduse võimalus ka naaberkruntidele. Planeeritud ühisveevärgi joogivesi peab vastama SM määruses nr 61 kehtestatud nõuetele. Vajadusel tuleb projekteerimistöödel ette näha veetöötlus (eeldatavalt rauaärastus) ja/või II astme rõhutõstepumpla täiendava puhvermahutiga. Veetöötluse filtripesuvesi tuleb käidelda POS 13 krundil ja heitvesi juhtida kraavi väljaspool puurkaevu sanitaarkaitsele piiri. Lähtuvalt planeeringuala lähipiirkonnas asuvate puurkaevude geoloogilise läbilõike andmetest on põhjavee allikana võimalik kasutada kahte erinevat põhjaveekihti. PRK0051061 (Veelendlase kinnistul, sügavus 115 m) võetakse vett D2pr kihist (liivakivi), mis on kaetud Narva regionaalse veepidemega ja on seetõttu kaitstud põhjaveekiht (VeeS §68 lg 3 p 5). PRK0053704 (Kiivitaja kinnistul, sügavus 30 m) võetakse vett D2ar kihist (liivakivi), mis on kaetud pinnakattega (moreen ~10 m) ja on seetõttu nõrgalt kaitstud põhjaveekiht (VeeS §68 lg 3 p 3). Lähtuvalt kasutatava põhjaveekihi kaitstusest ning VeeS §149 nõuetest kujuneb ülaltoodust tulenevalt madalama puurkaevu (sügavus ~30 m) rajamise korral puurkaevu sanitaarkaitseala ulatuseks 50 m ja sügavama puurkaevu (sügavus >100 m) rajamise korral 10 m. Rajataval puurkaevul on planeeringus ette nähtud sanitaarkaitseala 50 m. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud: veehaarderajatiste teenindamine; metsa hooldamine; heintaimede niitmine; veeseire. Planeeritud hoonete minimaale tulepüsivusklass on TP3, I kasutusviis, suletud netopind <300 m 2 . Arvestades planeeritava veevärgi suhteliselt väikest veetarvet ja torustike läbimõõtu (tänavatorustik eeldatavalt DN50), ei ole ühisveevarustuse torustikule hüdrantide rajamine tuletõrjevee saamiseks tehniliselt võimalik. EVS 812-6:2012 kohaselt tuleb piirkonnas arvestada ühe samaaegse tingliku tulekahjuga ja I kasutusviisiga (sh suvila, aiamaja) kuni 800 m 2 piirpindalaga ehitise korral tagada 3 tunni jooksul kustutusvee normvooluhulk 10 l/s. Kuna tegemist on hajaasustusega piirkonnaga, siis üksik- ja kaksikelamutele ning nende abihoonetele ei nähta ette eraldi välist veevõtukohta kustutusveele. Hoone ehitusprojektis antakse teave lähima kasutuskõlbliku veevõtukoha kohta. Tuletõrjevee saamiseks on siiski planeeringuala keskmesse ette nähtud mahuti suurusega 108 m 3 , mille taas täitmine peab toimuma 72 tunni jooksul. Veevõtukoha (hüdrandi) kaugus hoonest maksimaalselt 200 m. Reoveekanalisatsioon Parima reoveekäitluse välja töötamiseks on Alkranel OÜ poolt koostatud Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute detailplaneeringu veevarustuse ja reoveekäitluse analüüs ( töö nr 22-03-2019-ÜVK ). Analüüsis on kaalutud kolme alternatiivi: a lternatiiv 1 – kogumismahutid igale krundile ; a lternatiiv 2 – lokaalsed puhastid ; a lternatiiv 3 – ühiskanalisatsioon ja reoveepuhasti . Arvestades planeeritavate eluhoonete hooajalist kasutamist, on tekkiv reovee kogus ja reostuskoormus nii sesoonselt kui ka nädalate lõikes väga suures ulatuses kõikuv, mistõttu kujuneb nii tsentraalse kanalisatsioonisüsteemi kui ka (bioloogilise) reoveepuhasti käigushoidmine majanduslikult ebamõistlikuks ning tehnoloogiliselt väga keerukaks. Viimane omakorda seab ohtu ka heitvee pideva nõuetekohase kvaliteedi tagamise, mis on ohuks keskkonnale. Analüüsist tulenevalt kokkuvõttes on soovitav reovee käitlemiseks hoonete hooajalise (suvise) kasutuse korral kasutada reovee kogumismahuteid (alternatiiv 1) ning pikema kasutusperioodi korral ka kinnistu lokaalseid omapuhasteid (alternatiiv 2). Häädemeeste valla ÜVK arendamise kava andmetel puudub lähipiirkonnas reoveepuhasti, mis võimaldaks vastu võtta planeeringualal tekkivat reovett. Samuti ei ole kavandatud piirkonnas reoveekogumisala moodustamist. Lähtuvalt Veeseadusest peab reoveekogumisala suurus olema vähemalt 5 ha ning koormus nõrgalt kaitstud põhjaveega piirkonnas vähemalt 10 ie/ha. Arvestades, et tegemist on hajaasustusega piirkonnaga ja planeeringuala keskmist krundi suurust (~5 000 m 2 hoonestusala ümber), kujuneks planeeringuala pindalaks 11*0,5=5,5 ha ja (suviseks) reostuskoormuseks 3 ie 0,5 ha kohta ehk 6 ie/ha. Seega pole reoveekogumisala moodustamine planeeringualal vajalik. Planeeringulahenduses on kasutatud kombineeritult nii alternatiiv 1 (kogumismahutid) kui alternatiiv 2 (lokaalne puhasti) lahendusi. Suvila kruntidele, mis jäävad puurkaevu hooldusalale (pos 10-11) on planeeritud lekkekindlad kogumismahutid, mille tühjendamise eest vastutab krundi omanik, kohustudes sõlmima vastavat litsentsi omava teenusepakkujaga lepingu kogumismahutite tühjendamiseks. Reoveemahuti suuruseks on soovitatav arvestada kuni ca 15 m³. Reoveemahutid tühjendatakse vastavalt vajadusele paakautodega Häädemeeste Vallavalitsuse poolt ette nähtud puhastusseadmesse . Mahuti kaitsevööndiks tuleb arvestada 10 m ümber kaevu . Ülejäänud positsioonidele (pos 1-9) on planeeritud lokaalsed omapuhastid, kus reovesi käideldakse igal krundil eraldi või kahe krundi peale ühiselt rajatavas reovee omapuhastis . Arvutuslik reostuskoormus ühe krundi kohta on 3-5 ie. Vooluhulk 150 l/ie kohta, st ühe krundi peale kokku ~0,5 m 3 /d, maksimaalselt ~0,6-0,7 m 3 /d. Reovee puhastuseks on sobivad reovee omapuhastid, mis rajatakse kompaktpuhastina kinnistesse maa-alustesse mahutitesse. Kruntidel, kus puuduvad heitvee ära juhtimiseks kraavid, on võimalik lahendada reoveekäitlus (pinnas) filtersüsteem i baasil . Positsioonidele 1-9 on lubatud rajada ka lekkekindlad kogumismahutid omapuhasti asemel. Puhastatud heitvee näitajad peavad vastama järgmistele nõuetele (KKM määrus nr 61): heljum 35mg/l, KHT 150 mg/l, BHT 40 mg/l. Pärast reovee bioloogilist puhastamist suunatakse heitvesi kraavi või immutatakse pinnasesse. Kuni 1 m 3 heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või kuni 5 m 3 heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas veeluba taotleda pole vaja. Imbväljaku rajamisel peab heitvee immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest (KKM määrus nr 61), vajadusel tuleb seega heitvesi imbväljakule pumbata ning imbväljak rajada ümbritsevast maapinnast kõrgemale muldesse. Puhasti kuja (KKM määrus nr 31) <50 ie puhasti korral peab olema vähemalt 10 m, pealt kinnise või maa-aluse mahuti puhul 5 m. Puurkaevu ja ühistorustiku majandamine, kasutamine ja käsutamine toimub kas ve tt kasutatavate kruntide ühistu moodustamise teel või seda hakkab majandama ettevõte, kes pakub oma teenust antud kruntidele. Kruntide omanikud, kohalik omavalitsus ja arendaja võivad leppida kokku teisiti. Projekteerimisel tuleb järgida Eesti Vabariigis kehtivat seadusandlust ja keskkonnaohutust. Planeeritud veevõrguga on jäetud võimalus liituda ka naaberkinnistutel. L iitumise eelduseks on vastavad kokkulepped vee võrgu rajaja ning võrguga liituda soovivate kruntide omanike vahel. Sademeveekanalisatsioon Eraldi sademeveekanalisatsiooni rajamise vajadus planeeringualal juurdepääsuteede kuivendamiseks puudub. Teekatted on planeeritud vett läbilaskvad ning ülejäänud vesi imbub tee ääres haljasalal. Lisaks on planeeringualal positsioonile 14-15 planeeritud tee ääres olemas kraavitus. Elamumaal tekkivad sademeveed on planeeritud immutada krundi piires maasse . Lisaks on planeeringuala sees olemas kraavitus, mis võimaldab sademetest tulenevat liigvee juhtimist Liivi lahte. Soojavarustus Planeeringualal lubatud lokaalkütteviisid on maakütte-, elektri-, tahkekütte- või kombineeritud kütteviisid. Soojavarustus lahendatakse edaspidi hoone projekteerimise käigus. Keelatud on keskkonda oluliselt saastava raskeõli ja kivisöe kasutamine. Maakütet on lubatud ehitada kogu krundi ulatuses (sh väljapoole hoonestusala). Kalda ehituskeeluvööndisse maakütet rajada ei ole lubatud välja arvatud Pos 5, 8 ja 9 põhijoonisel märgitud asukoh as . Elektrivarustus sh välisvalgustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on võetud Elektrilevi OÜ tehnilised tingimused nr 365666. Detailplaneeringu objektide elektrivarustus tagatakse on planeeritud uue fiidrina Merelaane alajaamast 0,4 kV maakaabelliinid. Tänavavalgustust ei planeerita. Suvilate õuealade valgustuslahenduse projekteerimisel ja rajamisel tuleb kavandada ainult sellised valgustuslahendused, mis valgustavad konkreetseid objekte õuealal ega levita valgust ümbruskonda ning taevasse. Elektrikaabli kulgemine on toodud joonisel „Põhijoonis ja tehnovõrgud“. Täpne majaühendus lahendatakse hoone elektrivarustuse projekteerimise käigus. Telekommunikatsioonivõrk Planeeringuala sideühendus kavandatakse mobiil- või raadioside näol. Keskkonnakaitse abinõud Planeeringuga ei nähta ette hooneid, milledele on vaja koostada keskkonnamõju hinnang. Krundil tuleb tagada prügi ja olmejäätmete kogumine ja äravedu vastavalt jäätmekäitlust reguleerivatele õigusaktidele. Õli- ja muud ohtlikud jäätmed, samuti olmejäätmed, tuleb koguda kinnistesse vastavatesse konteineritesse. Prügi äraveo korraldavad krundi igakordsed omanikud jäätmekäitlusettevõttega sõlmitava lepingu alusel. Jäätmete äravedu võib teostada vastavat luba omav ettevõte. Üleujutuse oht Planeeringuala asub piirkonnas, kus on suur üleujutuse oht. Eesti tingimustes saavad üleujutustes kõige rohkem kannatada hoonete keldrikorrused, kuna niiskus võib sealt seinu mööda ülespoole tõustes kahjustada teisi ehituskonstruktsioone isegi siis, kui nad puutuvad üleujutusveega kokku suhteliselt lühikese aja jooksul. Pärnu Meteoroloogia - ja Hüdroloogiajaama mõõtmis andmetele (perioodil 1923-201 8 ) oli Pärnus mõõdetud kõrgeim veetase 2,75 m BS (jaanuaris 2005.a). Kuna Häädemeestes vastavaid mõõtmisi tehtud ei ole, tuleb kasutada Pärnu MHJ mõõtmisandmeid. Andmete analüüsimisel selgus, et Pärnu lahes on keskmine veetase kõrgem Häädemeeste rannaalast, kuna Pärnu lahte koguneb rohkem vett. Sellest võib järeldada, et Häädemeestes maksimaalne veetase võib jääda alla 2,75 m BS. Kõik planeeritavad hooned jäävad üle 3,00 m BS ja seega üleujutusoht puudub. Arvestades, et ehitamine on väga pikaajalise perspektiiviga tegevus ja kliimasoojenemise taustal võib üleujutusoht suureneda, tuleb ehitusprojektide sh teede ja trasside koostamisel täiendavalt analüüsida üleujutuse ohte. Ehitiste projekteerimisel tuleb jälgida, et üleujutusoht puudub või on vaja hoone projekteerida üleujutusele vastupidav. Servituutide määramise vajadus Avalik juurdepääs kallasrajale ja liivarannani on tagatud Pos 5 äärest. Kuna planeeringuala asub Ikla – Kabli – Jaagupi rannamaastikul, mis on tänu oma kauni looduse, liivaranna ja hea ligipääsetavusega kujunenud traditsiooniliseks puhkamise, suvitamise ja ujumise piirkonnaks, siis tuleb jätta liivarand kogu ulatuses avalikult kasutatavaks maa-alaks. Tabel 3.2. Servituutide määramise vajadus Teeniv kinnisasi Valdav kinnisasi/isik Servituudi sisu Pos 5 Häädemeeste vald Juurdepääsu servituut tagab jalgsi liiklejate juurdepääsu kallasrajani. Pos 1 , Pos 5 , Pos 8 , Pos 9 Häädemeeste vald Kasutusvaldus annab liivaranna osa avalikku kasutusse Pos 14 Häädemeeste vald Tee määratakse avalikku kasutusse Pos 15, Pos 16, Pos 17 Arendaja Eratee, mis on planeeritud avalikuks kasutamiseks ning millele sõlmitakse arendaja ja kasutaja vahel täiendav leping. Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 9, Pos 11 Naaberkinnistud Tehnovõrguservituut veetoru tarbeks Läbi pos 1-3 ning pos 9 ka pos 11 on seatud juurdepääsuservituut naaberkinnistute kasuks, et tagada juurdepääs Kullatüki, Kullaaugu, K u llaliiva, Kullasoone, Lea, Sireli , Männi kinnistutele. Pos 15-17 teed on planeeritud avalikus kasutuses olevateks erateedeks, millele tee omanik sõlmib iga kinnistuga eraldi kasutamise lepingu. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused detailplaneeringule Tegevuse piirangud Liivi lahe rannal. Ranna või kalda kaitse eesmärk on rannal või kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, ranna või kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine. Rannal või kaldal on: • r anna või kalda piiranguvöönd; • r anna või kalda ehituskeeluvöönd; • r anna või kalda veekaitsevöönd . Liivi lahe ranna piiranguvöönd on 200 m, ehituskeeluvöönd on 100 m 20 m veekaitsevöönd (arvestatud põhikaardil märgitud veepiirist) ning 10 m kallasrada. Nimetatud vööndite laiuse arvestamise lähtejooneks loetakse ühe meetri kõrgune samakõrgusjoon (korduva üleujutusega ala piir). Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud: r eoveesette laotamine; m atmispaiga rajamine; j äätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja arvatud sadamas; m aavara kaevandamine; m ootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ja radu ning maastikusõidukiga sõitmine, välja arvatud tiheasustusalal haljasala hooldustööde tegemiseks, kutselise või harrastusliku kalapüügiõigusega isikul kalapüügiks vajaliku veesõiduki veekogusse viimiseks ning maatulundusmaal metsamajandustöödeks ja põllumajandustöödeks. Ranna ja kalda piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ja puhketingimuste säilitamine. Ranna piiranguvööndis on keelatud lageraie , välja arvatud maaparandussüsteemi eesvoolu veekaitsevööndis maaparandushoiutööde tegemisel. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud (va rajatised, mis on d e t a ilplaneeringuga luba tu d tehnovõrgud ja rajatised – reoveepuhasti, maaküttetorud, elektrikaablid, vee-ja kanalisatsioonitorud, juurdepääsuteed). Veekogu kalda või ranna erosiooni ja hajuheite vältimiseks on veekogu kaldal või rannal veekaitsevöönd. Veekaitsevööndis on keelatud: Maavara ja maa-ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine Veeseaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; puu- ja põõsarinde raie Veeseaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; keemilise taimekaitsevahendi kasutamine Veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta; ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas Veeseaduse § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega; pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. Vastavalt Keskkonnaseadustiku üldosa seadusele on kallasraja laius on laevatatavatel veekogudel 10 meetrit . Kallasraja laiust arvestatakse lamekaldal põhikaardile kantud veekogu piirist ja kõrgkaldal kaldanõlva ülemisest servast, arvates viimasel juhul kallasrajaks ka vee piirjoone ja kaldanõlva ülemise serva vahelise maariba. Kui kallasrada on üle ujutatud, on kallasrajaks 2 meetri laiune kaldariba veeseisu piirjoonest (edaspidi ajutine kallasrada ). Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada. Kallasraja kasutaja ei tohi kallasraja kasutamisega kahjustada kaldaomaniku vara. Tegevuse pii rangud tehnovõrkude ja -rajatiste kaitsevööndite ja kujade piires. Rajataval puurkaevul on planeeringus ette nähtud sanitaarkaitseala 50 m. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal on majandustegevus keelatud, välja arvatud: veehaarderajatiste teenindamine; metsa hooldamine; heintaimede niitmine; veeseire. Planeeringuala asub Ikla – Kabli – Jaagupi rannamaastikul, mis on tänu oma kauni looduse, liivaranna ja hea ligipääsetavusega kujunenud traditsiooniliseks puhkamise, suvitamise ja ujumise piirkonnaks. Nimetatud tegevuse säilimiseks on planeeringualale jääva liivaala (luiteala) osas ette nähtud selle avaliku kasutuse õigus. Rannaala ulatus on näidatud Põhijoonisel . Planeeritud krundi igakordne omanik, kelle maaüksusele nimetatud ala jääb, ei tohi takistada seal viibimist ega liikumist. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002. Järgnevalt on tehtud kokkuvõte antud piirkonna kuritegevuse riske vähendavatest tingimustest. Kuritegevuse riske vähendavad: elanikes omanikutunde tekitamine ; atraktiivne maastikukujundus, arhitektuur ; tagumiste juurdepääsude vältimine ; selgelt eristatav juurdepääs, valduse sissepääsude arvu piiramine ; korrashoid ; elamute vaheline nähtavus, jälgitavus (naabrivalve) ja valgustatus ; eraautode parkimine vahetult elamute ees ; lukustatud sisenemisruumid ; tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid ; süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine, süttiva prügi kiire eemaldamine. Krundi omanikul on soovitatav hoone projekteerimisel ja hilisemal rajamisel arvestada eelpool tooduga. Planeeringu rakendamise võimalused Enne planeeringu kehtestamist tuleb s õlmida planeeringuala arendaja ja Häädemeeste V allavalitsuse vahel isikliku kasutusõiguse leping ranna-ala kasutamiseks (kruntidele Pos 1 , Pos 5 , Pos 8 , Pos 9) ning juurdepääsuservituudi notariaalne leping positsioonile 5 jalgtee tarbeks. Huvitatud isik ehitab omal kulul pärast kehtestatud detailplaneeringu alusel enne ehitusloa väljaandmist detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri ja avaliku ruumi: Pos 14 , 15 ja 17 transpordimaa kruntidele tee (sh sinna rajatavate tehnovõrkude (veetorud, tuletõrje veemahuti , elektrikaablid) rajamise kohustus on planeeringuala arendajal . Pos 14 tee kate on planeeritud tolmuvaba kate ja pos 15 ja 17 tupikteedel teekate on planeeritud vett läbilaskev , lubatud materjalid liiv, kruus, killustik. Pos 16 teekatet ei ole määratud ning arendaja selle tee väljaehitamises ei osale. Meretee möödasõidutaskute rajamise kohustus RMK maa-alal on planeeringuala arendajal , taskute kate on planeeritud pinnaskate. Meretee kinnistul, mis on määratud kokkuleppeliselt avalikku kasutusse toimub tee laiendamine ja välja ehitamine koostöös arendaja ja Häädemeeste vallaga . Avalikku kasutusse antud teekoridori laiuse tagamise kohustus on kohalikul omavalitsusel (osaliselt ulatuvad Mereteele naaberkinnistute aiad, mis kitsendavad teekoridori). Meretee kinnistul tee põhja (kruusa kattega) planeeringus näidatud ulatuses rajab planeeringuala arendaja. Tolmuvaba katte rajab Häädemeeste vald. Mereteel tolmuvaba katte olemasolu ei ole seotud ehituslubade väljastamisega. Hooajalise kasutusega suvilate ja nende abihoonete ehitusloa väljastamise eelduseks on pos 14 tolmuvaba kattega tee väljaehitamine ja avalikku kasutusse andmine. Lubatud on arendada osade kaupa ning igale krundile enne ehitusloa väljastamist peab olemas olema vee- ja elektri liitumispunkt ning vastav juurdepääsutee planeeringus näidatud mahus. Pos 1-11 s uvila kruntidele rajatava reovee kogumismahutite rajamise kohustus on krundi hoonestajal/omanikul. Arendaja kohustus ei ole välja ehitada naaberkinnistute teenindamiseks vajalikke juurdepääsuteid ega tehnovõrke . Kui arendaja poolt ehitatud tehnovõrkudega saab ühineda, on seda võimalik teha kokkuleppeliselt. Pos 15, 16 ja 17 tee maa-alad on kavandatud avalikuks kasutamiseks erateeks, millele tee omanik sõlmib kasutajaga vastava kokkuleppe tee kasutamiseks arvestades tehtud finantseeringuid . P laneeringuala arendaja võtab kohustuseks ehitada välja planeeritud tupikteed (pos 15 ja 17) planeeringus näidatud mahus, mis on muuhulgas juurdepääsuks ka maaüksustele Kullatüki, Kullaaugu, Kullaliiva, Kullasoone, Lea, Sireli, Männi , Remmelga, Kivika, Nurmiku ja Luite. Praegu eelpool nimetatud kinnistutele juurdepääsuteed ei ole. Pos 16 tee krundil säilib olemasolev tee , arendaja seal tee rajamises ei osale. Läbi pos 5 on planeeritud 3 m laine juurdepääsuservituudi koridor kallasrajale. Kallasrajale juurdepääsutee hakkab kulgema kraavi kõrvalt (vana jalgtee likvideeritakse) ning pos 5 arendades tagab kraavi äärde sileda loodusliku liiva pinnase, et jalakäijad saaksid liikud kallasrajale. Tee pos 15 on kõikidele kallasrajale jalgsi, rattaga, ratsa liikujatele avalikuks kasutamiseks . Detailplaneeringu alal paikneva kinnistu, mõttelise osa kinnistu, kinnistu jagamise teel moodustatava kinnistu või hoonestusõiguse võõrandamisel kolmandatele isikutele eelnevalt täitma lepinguga võetud kohustused või andma need kolmandatele isikutele (omandajatele) üle, fikseerides selle võõrandamislepingus ja informeerima Häädemeeste valda kohustuste üleminekust ning muutma käesolevat lepingut. Pärast detailplaneeringu kehtestamist huvitatud isik esitab esimeses järjekorras Häädemeeste vallale taotluse projektikohaste ehituslubade väljastamiseks detailplaneeringu järgse tehnilise infrastruktuuri, sealhulgas teed e väljaehitamiseks. Kruntide hoonestamisel kohustuvad kruntide omanikud välja ehitama kruntidele sisse- ja väljasõidud kuni kruntide piirini. Hoonete sh krundi päraldiste ehitamise kohustus on kruntide hoonestajatel/omanikel . Kinnistute müügiprotsessis arendaja teavitab potentsiaalseid ostjaid, et tegemist on nahkhiirerohke piirkonnaga ning hoonete projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel on vajalik arvestada nende kaitsealuste loomadega kooseksisteerimisega. Samuti tuleb teavitada ostjaid kruntidel laskuvate kitsendustest (veekaitselised piirangud jt piiratud asjaõigused ning üleujutusoht). Planeeringuala ümbrusesse (metsa-alale) tuleks paigaldada sobival arvul ja konstruktsiooniga spetsiaalselt nahkhiirtele sobivaid varjekaste. Nende paigaldamine arendusalast kaugemale sobivatesse metsapiirkondadesse aitaks vähendada elamuala rajamise ja kasutamisega tekkida võiva häirimise mõju ning tõsta nahkhiirte varjepaikade hulka ja kvaliteeti. H oonete projekteerimisel tuleb kaasata konsuldant, kelle ülesandeks jääb elamuala rajamise häirimise mõju kompenseerimiseks nahkhiirtele sobivate varjekastide paigaldamine. Edasisel p rojekteerimisel tuleb arvestada Mati Kose, mag. loomaökoloog 2008 a. koostatud eksperthinnanguga „ Häädemeeste e ksperthinnang uga Küllise maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõjudele “. Nahkhiirtele sobivate varjekastide paigaldamise kohustus on krundi hoonestajal . Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitajaks on kinnistute igakordne omanik. Planeeringu rakendamisest tulenevad võimalikud kahjud kuuluvad hüvitamisele vastavalt asjaõigusseadusele. Koostöö ja kooskõlastuste kokkuvõte Kooskõlastused ametkondade ja tehnovõrkude valdajatega Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija Maanteeamet 27.11.2020 Kooskõlastatud. Kooskõlastatud kirjaga 27.11.2020 nr 15-2/20/51073-2 Marek Lind MNT j uhtivspetsialist Taristu teenuste osakond Keskkonnaamet 27.11.2020 Kooskõlastatud. Kooskõlastatud kirjaga 27.11.2020 nr 6 2/20/18414 2 Toomas Padjus K eskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Elektrilevi OÜ 10.01.2021 Kooskõlastatud. Allkirjastatud digitaalselt Enn Truuts Tehnovõrkude spetsialist Päästeamet 26.02.2021 Kooskõlastatud. Kooskõlastatud kirjaga Meie 26.02.2021 nr 7.2-3.4/938-2 Margo Kubjas Ohutusjärelevalve büroo nõunik Lääne päästekeskus Koostöö naabrite ja teiste asjast huvitatud isikutega Asutus/aadress Kuupäev Koostöö tulemus Koostöö tegija Eskiislahenduse tutvustamine 05.05.2020 Koostöö tehtud kirjaga 05.05.2020 6-1/9-18 Häädemeeste Vallavalitsus Planeeringu-lahendusele arvamuse küsimine 02.11.2020 Koostöö tehtud kirjaga 02.11.2020 nr 6-1/9-27 Häädemeeste Vallavalitsus Graafiline osa
Leppemärgid:
planeeringuala piir
haldusüksuse piir
Häädemeeste vald Majaka küla
Kärt Vabrit Mihkli (21303:002:0121) ja Väike - Mihkli (21303:002:0127) maaüksused
Tiina
Kuusepuu Situatsiooniskeem 5 1
Koskla OÜ M 1:2000 04. 2022 DP 0501 - 15
M 1:2000 10 m 20 m 30 m 40 m 50 m 60 m 70 m 80 m 90 m 100 m 110 m 120 m 130 m
20)
03.0 piir
2.20
ere
et se gitud m
POS 16
isu ga
LT
- - -
är
ulatu on 390 m²
(Maa aardil m
luvö laiuseks
B
s
-am
ik
öndi
Põh
u
eh itu võrgustik
POS 12
HL
skee
- 130 m² -
3089 m²
e
Roh
POS 17
LT
B
- - -
1900 m²
POS 11
ES
2 300 m² 2
6033 m²
POS13
OV
2 300 m² 2
9275 m²
POS 9
ES
2 300 m² 2 POS 14
7554 m² TL
- - -
5950 m²
POS 10
ES
2 300 m² 2
5845 m²
POS 8
ES
2 300 m² 2
8418m²
POS 5
ES POS7
2 300 m² 2 ES
7553m² 2 300 m² 2
4939 m²
POS 6
E
TE
ES
AN
2 300 m² 2
MA
4573 m²
LA
- IK
SA
POS 15
T
ME
LT
- - -
A
NN
1676 m²
RA
POS 3
ES
2 300 m² 2
4549 m²
POS 4
ES
2 300 m² 2
4405 m²
POS 2
ES
2 300 m² 2
5819 m²
POS 1
ES
2 300 m² 2
10247 m²
Leppemärgid:
planeeringuala piir
katastriüksuse piir
planeeritud krundi piir
planeeritud hoonestusala
olemasolev (sh rajatav) hoone
naaberalade planeeringuga kavandatud hoone/hoonestusala
planeeritud/olemasolev sõidutee
olemasolev kraav
olemasolev mets/haljasala
rannaala
meri
juurdepääsu servituudi määramise vajadus
jalakäijate liikumissuunad
B olemasolev bussipetus
Häädemeeste vald Majaka küla
Kärt Vabrit Mihkli (21303:002:0121) ja Väike - Mihkli (21303:002:0127) maaüksused
Tiina
Kuusepuu Kontaktvöönd 5 3
Koskla OÜ M 1:2500 04.2022 DP 0501 - 15
M 1:2500 20 m 40 m 60 m 80 m 100 m 120 m 140 m 160 m 180 m 200 m 220 m 240 m 260 m 280 m 300 m 320 m 340 m
Häädemeeste vald Majaka küla
Kärt Vabrit Mihkli (21303:002:0121) ja Väike - Mihkli (21303:002:0127) maaüksused
Tiina
Kuusepuu Illustreeriv joonis 5 5
Koskla OÜ M 1:2000 04.2022 DP 0501 - 15
M 1:2000 10 m 20 m 30 m 40 m 50 m 60 m 70 m 80 m 90 m 100 m 110 m 120 m 130 m
HÄÄDEMEESTE VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Häädemeeste vald 8. juuni 2022 nr 240
Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli
kinnistute detailplaneeringu kehtestamine
Häädemeeste Vallavalitsus algatas Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistute
detailplaneeringu 22.10.2019 korraldusega nr 517. Detailplaneeringu algatamisest teavitati
ajalehes Pärnu Postimehes 07.11.2019 ja Ametlikes Teadaannetes 29.10.2019.
Planeeringuala hõlmab Mihkli (9,07 ha) ja Väike-Mihkli (0,6 ha) kinnistuid Majaka
külas Häädemeeste vallas ning jääb mereranna ja Rannametsa-Ikla tee vahelisele alale.
Detailplaneeringuga on kavandatud 11 (üksteist) hooajalise kasutusega elamumaa krunti,
suurustega 4405 m2 kuni 10 441 m2. Igale elamumaa krundile on lubatud ehitada üks 8,5 m
kõrgune 2-korruseline põhihoone ja üks 5 m kõrgune 1-korruseline abihoone. Iga elamumaa
krundi maksimaalne hoonete ehitisealune pind on 300 m2. Alla 20 m2 abihooneid on lubatud
rajada kogu planeeritud hoonestusala ulatuses ning nende lubatud arv krundil on 2. Lisaks
elamualadele kavandatakse 5 (viis) avaliku kasutusega krunti tee tarbeks, 1 (üks) krunt rajatava
puurkaevu tarbeks ja 1 (üks) krunt (pindala 3 089 m2) jääb looduslikuks rohumaaks. Juurdepääs
planeeringualale toimub Rannametsa-Ikla maanteelt, üle Orajõe metskond 15 ja Meretee
kinnistu (viimasele on seatud notariaalne eelmärge koormamaks kinnistut kasutusõigusega
Häädemeeste valla kasuks). Kõiki planeeritavaid majapidamisi varustab veega üks puurkaev. Igale
majapidamisele peab rajama omapuhasti, olenevalt kinnistu suurusest kas kogumismahuti või
imbväljaku.
Keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata Häädemeeste Vallavalitsuse 13.04.2021
korraldusega nr 175.
Detailplaneeringu on kooskõlastanud Päästeamet (26.02.2021) ja Maanteeamet (27.11.2020).
Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ja võrguvaldajad on esitanud
planeeringulahenduse kohta arvamused. Muinsuskaitseametile on detailplaneering saadetud
kooskõlastamiseks 03.03.2021, kuid amet ei ole vastanud. PlanS § 133 lõike 2 kohaselt juhul,
kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest
keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse detailplaneering
kooskõlastaja (st Muinsuskaitseameti) poolt vaikimisi kooskõlastatuks.
Detailplaneering võeti vastu Häädemeeste Vallavalitsuse 13.04.2021 korraldusega nr 176 ja avalik
väljapanek toimus 03.05.2021 kuni 17.05.2021. Teade avalikust väljapanekust ilmus Häädemeeste
Vallavalitsuse veebilehel ja ajalehes Pärnu Postimehes 17.04.2021. Avalik väljapanek toimus
18.06.2021. Avaliku väljapaneku ja arutelu tulemused avalikustati ajalehes Pärnu Postimehes
06.07.2021.
21.09.2021 toimus arvestamata jäänud arvamuste ärakuulamine.
26.11.2021 kirjaga nr 14-11/5646-5 andis Rahandusministeerium oma heakskiidu Mihkli ja Väike-
Mihkli kinnistute detailplaneeringule.
Häädemeeste Vallavalitsus on seisukohal, et avalikul väljapanekul tehtud ettepanek planeerida
planeeringuala sisene tee ringteena üle riigi omandisse kuuluva Orajõe metskond 15 kinnistu
(katastritunnus 21303:002:0477) kulgeva metsatee ei ole otstarbekas. Esiteks tekitaks see olukorra,
kus Väikevidevlase kinnistu (katastritunnus 21303:002:0716) oleks piiratud kolmest küljest teega.
Seetõttu võib see omada olulist negatiivset mõju kinnistu omanikele (teelt tekkiva tolmu ja müra
tõttu). Lisaks vajaks Orajõe metskond 15 kinnistul kulgev metsatee rekonstrueerimist, sest tee
on kitsas ning kaks autot sinna kõrvuti liikuma ei mahuks. Mihkli ja Väike-Mihkli kinnistutele
kavandatav tee on planeeritud piisavalt lai, et sellel saaksid autod üksteisest mööda liikuma ning
tee lõppu on kavandatud nõuetele vastav ümberpööramisplats. Lisaks on kavandatud laiendada
Meretee kinnistul kulgevat olemasolevat Merelaane teed ja rajada möödasõidutaskud Orajõe
metskond 15 kinnistu osas kulgevale Merelaane teele. Seega muutub liiklusolukord tee alguses
ohutumaks.
Lähtudes eeltoodust ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 139 lõike 1, annab Häädemeeste
Vallavalitsus korralduse:
1. Kehtestada käesoleva korralduse lisaks olev Majaka küla Mihkli ja Väike-Mihkli
kinnistute detailplaneering, töö nr nr 0501 – 15.
2. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest,
esitades vaide Häädemeeste Vallavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras
või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
3. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Külliki Kiiver
vallavanem
Andres Annast
vallasekretär