dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Narva Linnavolikogu_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 30. juuni 2020
Viit
6-4/200879/2003795
Registreeritud
30. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Narva Linnavolikogu
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-4 Isiku avalduse alusel KOV volikogu määruse seaduspärasuse kontroll
Toimik
6-4/200879
Vastutaja
Vallo Olle (Õiguskantsleri Kantselei, Õiguskorra kaitse osakond)

Failid

  • 📎Narva Linnavolikogu, 30.06.2020.asice187 KB

Sisu (failidest)

Ülle Madise Teie: 02.06.2020 nr 6-4/2008 79/2003229 Õiguskantsler Meie: 30 .06.2020 nr 2-11/5132-2 Narva Linnavolikogu 17.01.2008 määruse nr 6 „Narva linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste muude kulude vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine“ § 4 lg 3 Lugupeet av õiguskantsler Esitan seisukoha Teie ettepanku Narva Linnavolikogu 17.01.2008 määruse nr 6 „Narva linna koolieelsete munitsipaallasteasutuste muude kulude vanemate poolt kaetava osa määra kehtestamine“ § 4 lg 3 kohta . 1. Praeguse õigusliku vaidluse lahendamisel omabki suurt tähtsust õi gusaktides sätestatud mõistete hindamine ja nende sisustamine õiguspraktikas väljakujunenud õiguse tõlg endamise üldtunnustatud alustel . Ekslik ja erinevate õigusnormide hindamisel valikuline ning fragmentaarne on järeldus e ttepaneku p-s 8, mille kohaselt „ See, kas eriseaduse sättes nimetatakse volikogu ainupädevust, volikogu pädevust või kasutatakse mingit muud sõnastust (nt otsustab volikogu), ei oma volikogu delegeerimisõiguse olemasolu üle otsustamisel määravat tähtsust. “ Ettepaneku selline väide, kus on sisuliselt sünonüümi dena käsitatud õigustermineid „ainupädevus“, „pädevus“ „ või muu sõnastus“, ei ole selgelt asjakohane ja põhjendatud väide. Kurioosne on asjaolu, et praegusel juhul tuleb hakata õigus likku olukorda selgitama alates terminoloogiast, kuigi erinevatest õigusaktidest ja õigusteooriast nähtuvalt kasutataks e eelnimetatud termineid eristatavatena, sh ka volikogu ja valitsuse pädevuse piiritlemisel. Isegi kui lähtuda ainult viidatud mõistete üldtunnustatud grammatilisest tõlgendamisest, siis ainupädevusena käsitatakse ainult teatavale määratletud isikule, isikute rühmale, asutusele jne. kuuluvat otsustamisõigus t ja kompetentsi . Samuti tunnustatakse ainupädevuse mõistet ka Euroopa Liidu toimimise alusprintsiibina , mille puhul rõhutatakse õigusaktides näiteks ainult Euroopa Liidu pädevust konkreetsetes küsimustes. Siinkohal on oluline märkida, et Euroopa Liidu toimimise lepingus täpsustatakse näiteks liidu pädevuse ulatust kolmes kategoorias: ainupädevus, jagatud pädevus ja toetav pädevus. Pole vaidlust, et Eesti õigussüsteem moodustab ühe osa Euroopa terviklikust õigussüsteemist ja ülalviida tud õigusterminite kasutamine, sh õigusaktide süsteemsel tõlgendamise l, on möödapääsmatu ning määrava tähtsusega . L eian, et praegusel juhul ei ole sobiv jätta tähtsustamata seaduses kasutatavad õigusmõiste d ja väita, et ( eri ) seadus t es kasutatud konkreetsed õigusmõisted ei oma „ määravat tähtsust “! 2. Asjas ei ole vaidlust, et Eesti õigusloomes on kohaliku omavalitsuse tegevust reguleeriv ates õigusaktides paralleelselt kasutatud õigustermineid „pädevus“ ja ainupädevus“. Tulenevalt ülaltoodust on seadusandja konkreetse t ermini kasutamise kaudu soovinud rõhutada ka kohalike omavalitsuste pädevuse ulatust – neid termineid ei ole kasutatud suvaliselt või ilma määravat tähtsust omistamata. Selline asjaolu nähtub ka õigusaktide süstemaatilisel tõlgendamisel. Peetri plats 1 20308 Narva www.narva .ee tel: 35 99031 narvavk@narva .ee Registrikood 75028016 a /a EE221010562002025 SEB Pank 2.1. A sjas ei ole mingit vaidlust, et KELS vaidlusalustes õigusnormides , sh ka KELS §-s 27 lg 3 ja 4, ei kasutata terminit „ainupädevus“. Volikogu ainupädevus selliste küsimuste otsustamisel ei tulene ka seaduse või erinevate muude õigusaktide sõnastusest või nende juurde lisatud seletuskirjadest, sh haridusseaduse eelnõu seletuskirjast. Ometigi nähtub neist, et seadusandja kasutab paralleelselt termineid „pädevus“ ja „ainupädevus“ ka näiteks kehtiva haridusseaduse §-s 5 lg 1, kuid §-s 5 lg 2 ja §-s 6 kasutatakse sõna „pädevus“. Samuti on haridusseaduse seletuskirjas viidatud KOKS §-le 22 lg 1 p 34 kui volikogu ainupädevust reguleerivale õigusaktile koolieelse lasteasutuse, üldhariduskooli kui ka kutseõppeasutuse moodustamisel kohaliku omavalitsuse volikogu poolt ( KelS § 11 lg 1, PGS § 61 lg 1, KutÕS § 5 lg 2). 2.2. Asjas ei ole ka mingit vaidlust, et KOKS § 22 lg 1 jj normides kasutatakse õigusmõisteid „ainupädev us“ ja „pädevus“ sihipäraselt eristatud tähenduses. KOKS § -s 22 lg 1 on volikogu ainupädevusse kuuluvate küsimuste mitteammendav loetelu. KOKS § 22 lg 1 p 37 kohaselt kuluvad volikogu ainupädevusse ka muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused. Seega tuleneb juba normitehnilisest aspektist , et sellise küsimuse volikogu ainupädevusse andmisel peab seaduses olema ka vastav üheselt arusaadav sõnastus , millest sõnaselgelt nähtub mingi küsimuse kuulumine ainult volikogu pädevusse ehk ainupädevusse. KELS vastavast sõnastusest ei tulene, et volikogu poolt oleks välistatud KOKS § 22 lg 2 õiguslik võimalus anda vaidlusalune küsimus linnavalitsuse lahendada . 2.3 . KOKS § 22 lg 2 on sisuliselt volitusnormiks ka tulenevalt HMS §-dest 90 ja 91 lg 2 . Ettepaneku esitaja ei ole sisuliselt põhjendanud, mis peaks Narva linn jätma tähelepanuta KOKS § 22 lg 2, mille kohaselt õigusaktiga kohaliku omavalitsuse, kohaliku omavalitsuse üksuse või kohaliku omavalitsuse organi pädevusse antud küsimused otsustab omavalitsusüksuse nimel volikogu, kes võib nende küsimuste lahendamise volitada valla- või linnavalitsusele või volikogu poolt määratud osavalla või linnaosa esinduskogule, ametiasutusele, asutuse struktuuriüksuse le või ametnikule. E ttepane kust ei nähtu asjaolud, millest võiks järeldada, et vaidlusaluses küsimuses puudub üldse volitusnorm ja tegemist on volikogu ainupädevusega. Seniajani ei ole keegi esitanud asjakohast ja argumenteeritud põhistust, miks vaidlusalune õiguspädevus pea b kuuluma ainult volikogule ja seda ei saa üle anda. KOKS § 22 lg 1 p 37 on normitehniliselt vägagi kõnekas, sest selle sõnastusest tulenevalt - muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused – tähendab , et eriseaduses peavad need „muud seadusega volikogu ainupädevusse antud küsimused “ olema ka sõnaselgelt , üheselt arusaadavalt volikogu ainupädevusse antud . Kusjuures seda olnuks võimalik vastava tahte korral ka normitehniliselt sõnastada ! Ükski ametnik ei saa hilj em lihtsalt niisama väita, et tema arvates, olgugi, et seaduses pole seda märgitud, kuulub see õigus volikogu ainupädevusse! Praegusel juhul kuulub s elli ste vaidluste lahendamine kohtu pädevusse ja soovitavalt erapooletute kohtunike poolt. 2.4 . E ttepanekus ei ole esitatud sisulist põhistust, millest tuleneb Narva linnavolikogu vaidlustatud õigusakti õigusvastasus . Paraku on õiguskantsler tuginenud ainult ühele üldsõnalisele ja vastuolulisele väitele: „ Selline delegeerimine ei ole kooskõlas volitusnormide (KELS § 27 lg –d 3 ja 4) eesmärgi mõtte ja ulatusega“. Viimatinimetatust nähtub samuti vastuolu ettepanekus, kuna selle ülaosas väide takse , et volitusnorm üldse puudub , kuid ettepaneku p-s 9 on te ht ud vii d e volitusnormidele (KELS § 27 lg-d 3 ja 4), väidetavalt mille eesmärgi, mõtte ja ulatusega on Narva linnavolikogu määrus vastuolus. Seega pidanuks ikkagi tegema valiku, kas volitusnorm puudub üldse või volitusnorm on KELS § 27 lg 3 ja 4 alusel olemas, kuid Narva linnavolikogu määrus on millegipärast vastuolus volitusnormide eesmärgi , mõtte ja ulatusega! ? 2.5. E ttepanekus esitatud väite põhjal , et „ määrus nr 6 § 4 lg 3 volitusnorm on linnavalitsusele sõnastatud aga nii avaralt, et see võimaldab linnavalitsusel vabastada oma õigusaktiga kõik lapsevanemad eriolukorra ajaks koolieelse munitsipaalasutuse muude kulude tasumise kohustusest.“ jääb vaidlusaluse määruse õigusvastasus üldse arusaamatuks. Peame viimatinimetatud etteheidet mittekohaseks ja vastuolus olevaks kohaliku omavalitsus e toimimise aluseks olevate printsiipidega, sh KOKS ja KEL S § 27 lg 3 ja 4 õigusnormidega. Kuna viidatud kulude kandmine toimub nagunii gi linnaeelarve vahenditest või osaliselt vanemate poolt, siis see küsimus ongi kohaliku omavalitsuse otsustada, kas, kellelt ja kui palju vahendeid saadakse . Järelikult ei ole väide määruse liigavara sõnastuse kohta relevantne. Mõistkem, et lapsevanemaid tuleb samuti k ohelda võrdselt ning kurioosumina nähtub ettepanekust hoopis etteheide lapsevanemate võimalikust võrdsest kohtlemisest (võib vabastada kõik) ning kohalike elanike raskel ajal aitamisest kohaste abistavate meetmetega. Tulenevalt KOKS §-st 3 lähtub Narva linn kohaliku elu küsimuste otsustamisel sead uslikest põhimõtetest, sh koha l iku elu korraldamisel iseseisvalt, avalike teenuste osutamisel soodsaimatel tingimustel jms. Tuletan teile meelde, et siseriiklik õigus peab olema kooskõlas ka Euroopa Liidu õigusega, sh ka subsidiaarsuse põhimõttega . Lähimuse põhimõte on Euroopa Liidu keskseid põhimõtteid, millest tulenevalt tuleb otsused teha võimalikult madalal tasandil. Kontekstis eriolukorraga on ettepaneku etteheide arusaamatu, kuna subsidi aarsuse põhimõttest tulenevalt iga ülesannet peab täitma väikseim ning madalaim üksus, mis on suuteline seda lahendama. Tänu sellele, et otsustamine viiakse võimalikult madalale, kasvab funktsiooni täitmise efektiivsus (suureneb paindlikkus, väheneb ajakulu). Lähtudes eriolukorrast oli hädavajalik otsustusprotsessi muutmine operatiivsuse ja asjakohasuse kasuks. 2.6. Iseg i juhul, kui eeldada, et ettepaneku tõlgenduses KELS § 27 lg-s 4 sätestatu on volikogu ainupädevus (millist seisukohta me mingil juhul ei jaga), on ettepanekus jäet ud kahetsusväärselt tähelepanuta asjaolu, mida siis konkreetselt ja sisuliselt on delegeeritud linnavalitsusele. KELS § 27 lg 4 kohaselt kehtestab volikogu muude kulude vanemate poolt kaetava määra Volikogu k äsitletava määruse kohaselt on aga linnavalitsusele delegeeritud riigis valitseva eriolukorra ajal õigus otsustada vanemate poolt kaetava osa määra maksmise kohustuse lahendamine . Teisisõnu linnavalitsust ei ole volitatud kehtestama nn kulude katmise määra vaid linnavalitsus saab vajaduspõhiselt otsustada üksnes vanemate ajutist vabastamist omaosaluse tasumisest . Seega ei ole delegeeritud isegi volikogu pädevust , rääkimata ainupädevusest. 2. 7 . Vaadeldaval juhul jääb sisuliselt arusaamatuks, kelle ja missuguseid õigusi vaidlusaluse määrusega sisuliselt rikuti? V olikogu poolt delegeeriti konkreetne õigus selgelt ja mõistlikult piiritletud eesmärgi, mõtte ja ulatusega . Linnavalitsus ei ole õigust kuritarvitanud ja see vastab mitte ainult KELS vastavatele õigusnormidele , vaid ka kohalike elanike huvidele, olles seega väga eesmärgipärane, vastav õigusnormi mõttele ja kohase ulatusega. Juhul, kui linnavalitsus oleks oma otsustuspädevust ületanud, saanuks linnavolikogu linnavalitsuse pädevust ületava, õigusvastase jms õigusakti alati tühistada, kuid selleks puudus sisuline ja ka ülaltoodud analüüsist tulenevalt õiguslik vajadus. Tulenevalt erikolukorrast oli tehniliselt keeruline volikogu tegevuse kohene ümberorganiseerimine jms linna ülesannete täitmiseks vajalike abinõude tagamine , millest on ka õiguskantsler teadlik . E ttepaneku ühestki asjaolust ei nähtu Narva linnavolikogu määruse õiguse ega õigluse vastasus. 2. 8 . V iidatud vaidlusalune määrus on eriolukorra lõppemise tõttu sisuliselt muutunud ainetuks. Teen õigusrahu ja õigusselguse huvides ettepaneku tutvuda kohalikes omavalitsustes analoogiliste küsimuste (volitusnormide tõlgendamine) lahendamise praktikaga. Riigi Teatajas avaldatud õigusaktide põhjal saab teha järelduse, et KOKS § 22 lg 2 jm õigusaktide tõlgendamisel nende koostoimes , on Narva linna ülalkäsitletud õiguslik loogi ka kohalike omavalitsus te seas pikka aega laialt praktiseeritav. Ja seda paraku ilma õiguskantsleri sekkumiseta. 2.9. Lisaks oleme seisukohal, et ettepanek on suuresti üles ehitat ud HMS § 91 vääral e tõlgenduse l e (vt p 8. kaks viimast lauset, milles on lg-d 2 väga loominguliselt interpreteeritud). Seaduse (õigusnormi) tõlgendamisel on muuhulgas abiks hea õigusloome ja normitehnika eeskiri (HÕNTE) . Selle § 11 lg 2 sätestab, et l õikes 1 nimetatud õiguse või kohustuse edasivolitus toimub haldusmenetluse seaduse §-s 91 sätestatud korras. HÕNTE § 24 lg 3 sätestab, et p aragrahvi esimene lõige sisaldab üldreeglit. Järgmistes lõigetes sätestatakse selle üldreegli täpsustused ja erandid. HMS § 91 lg 2 sätestab, et k ui küsimuse otsustamine on seadusega antud kohaliku omavalitsuse pädevusse, siis igal konkreetsel juhul, kui küsimus ei ole seadusega antud valla- või linnavolikogu ainupädevusse , võib valla- või linnavolikogu määruse andmise edasi volitada valla- või linnavalitsusele. ​Seega, kui juhinduda normitehnika loogikast (millest eelduslikult juhindub ka seadusandja) on HMS § 91 lg 2 sõnastusest (täpsustab lg-t 1) tulenevalt kohane edasivolitamisel juhinduda KOKS § 22 lg-st 2 (ka HMS § 91 eristab mõiste i d pädevus ja ainupädevus). 3.0. Vaatamata meie erimeelsusele käsitletavas küsimuses hindame Teie soovi aidata kaasa Narva linna paremale õigusloomealasele tegevusele. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Irina Janovitš Narva Linnavolikogu esimees
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel