Valdur Jänes Teie nr
juhatuse esimees
Wismari Haigla AS Meie 29.06.2020 nr 7-9/191875/2003778
[email protected]
Kontrollkäik Wismari Haiglasse
Austatud dr Valdur Jänes
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 30.11.2019 ette teatamata Wismari Haigla AS-i (edaspidi:
haigla) tegevust.
Haigla palatid ja ühisruumid on puhtad. Tualett- ja pesemisruume on võimalik seestpoolt
lukustada. Patsientide sõnul on personal toetav ning toit hea. Patsiendid saavad kanda isiklikke
rõivaid. Töötajad kinnitasid, et haigla meeskond toetab üksteist ning nii õdedel kui ka arstidel on
pikaajaline võõrutusnähtudega patsientide ravimise kogemus.
Õiguskantsler rõhutab, et kui meedikud ei luba patsiendil omal soovil haiglast lahkuda, peab selle
kohta vormistama tahtest olenematu ravi otsuse. Kui sellist otsust pole tehtud, ei tohi takistada
patsienti haiglast lahkumast. Patsiendid peaksid vähemalt kord päevas saama õues jalutada ning
kõigile haiglasse tulnud patsientidele tuleb anda joogitopsid ja vannilinad.
Patsientidele tuleks pakkuda mitmekesisemaid vaba aja veetmise võimalusi. Kaaluma peaks ka
terapeutilise tegevuse korraldamist statsionaarsel ravil viibijatele. Videovalvest ja selle ulatusest
tuleb patsienti paremini teavitada ning haigusloos põhjendada, miks inimese jälgimiseks
rakendatakse videovalvet.
Wismari Haiglas on 25 voodikohta. Kontrollkäigu päeval viibis ravil 20 patsienti. Kõik patsiendid
olid ravil vabatahtlikult. Haiglas on pidevalt kohal valvepsühhiaater. Päeval on haiglas kaks õde
ning kaks hooldajat, õhtul ja öösel (18.00–08.00) üks õde ja üks hooldaja.
Õiguskantsleri nõunikud ja tervishoiuekspert vaatasid üle haigla ruumid, vestlesid haigla töötajate
ja patsientidega ning tutvusid dokumentidega.
1. Psühhiaatrilise ravi vabatahtlikkus
Personal kinnitas, et Wismari Haiglas tahtest olenematut ravi (TOR) enam ei osutata, samuti on
loobutud ohjeldusmeetmete rakendamisest. Õiguskantsler kordab oma seisukohta, et
ohjeldusmeetmeid tohib rakendada vaid siis, kui seda tehakse nõuetekohaselt ja ohutult.
Patsiendid teavad, et enne raviarstiga kokkulepitud ja ravilepingus märgitud raviperioodi
lõppemist nad ravilt lahkuda ei tohi. Üks patsient ütles, et oli soovinud ravi katkestada ja haiglast
2
lahkuda, kuid seda ei lubatud: haigla põhjendas keeldu sellega, et kokkulepitud raviaeg ei olnud
veel lõppenud.
2017. aastal tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes on õiguskantsler selgitanud, et psühhiaatriline ravi
on üldjuhul vabatahtlik. See tähendab, et inimene on nõus ravi saama ja haiglas viibima
(PsAS § 3 lg 1). Kui vabatahtlikult ravil olev patsient soovib, võib ta haiglast lahkuda ja ravi
katkestada. Wismari Haigla ravilepingu sõnastus annab patsiendile võimaluse raviks antud
nõusolek mõistliku aja jooksul tagasi võtta.1 Üldjuhul on tervishoiuteenust saaval inimesel
võimalik ravimiseks antud nõusolek tagasi võtta vaid mõistliku aja jooksul pärast selle andmist
(võlaõigusseaduse (VÕS) § 766 lg 3). Psühhiaatrilise abi andmist reguleerib aga eriseadus (PsAS),
seega psühhiaatriahaigla patsientidele VÕS regulatsioon ei laiene. See tähendab, et haigla
ravilepingu sõnastus ei ole kooskõlas seadusega. Psühhiaatrilisel ravil vabatahtlikult viibiv
patsient võib igal ajal ravist keelduda ning haiglast lahkuda. Kui patsient ei ole enam nõus
psühhiaatriahaiglas olema ega ravi saama, kuid tal ei lubata haiglast lahkuda või ravi lõpetada, on
sisuliselt tegu isiku vabaduse piiramisega. Psühhiaatrilist ravi saava patsiendi liikumisvabadust
tohib piirata üksnes siis, kui inimesele on määratud tahtest olenematu ravi (PsAS § 11) või
sundravi. Kui arstid hindavad patsiendi seisundi piisavalt raskeks ning haiglaravi on vajalik, kuid
patsient ei soovi haiglas olla, peab haigla pöörduma TOR kohaldamiseks kohtusse. Üksnes kuni
48 tundi kestva TOR alustamiseks võib otsuse teha haigla psühhiaater (PsAS § 11 lg-d 3 ja 4).
Õiguskantsler palub järgida psühhiaatrilise abi osutamisel PsAS-s kehtestatud korda ning
vormistada tahtest olenematu ravi otsuse, kui haigla seda patsiendile sisuliselt osutab. Kui puudub
alus tahtest olenematu ravi osutamiseks, ei tohi patsiendi haiglast lahkumist takistada. Haigla
ravilepingu sõnastus tuleb viia kooskõlla seadusega.
2. Teraapia- ning vaba aja veetmise võimalused
Vaba aja veetmise võimalusi on haiglas napilt: saab vaadata telerit ning lugeda raamatuid, mida
on üsna vähe. Mõni patsient oli kaasa võtnud oma arvuti ja raamatud. Patsiendid tunnistasid, et
tunnevad puudust lauamängudest (näiteks lauajalgpall). Samuti ei olnud patsiendid rahul sellega,
et neid ei lubata õue jalutama. Inimeste üleriideid hoitakse keldrikorrusel asuvas garderoobis.
Personali sõnul ei lubata patsiente õue jalutama sellepärast, et haigla läheduses asub alkohoolseid
jooke müüv kauplus. Kui patsient tarvitab ravi ajal alkoholi, tuleb raviga uuesti alustada. Haigla
väikest hoovi kasutavad töötajad autode parkimiseks.
CPT on märkinud2, et jalutuskäigud värskes õhus mõjuvad hästi patsiendi vaimsele seisundile,
seetõttu tuleb õues jalutamist toetada ja soodustada. CPT standardites3 on öeldud, et patsientidel
peaks olema võimalik iga päev väljas jalutada. Selleks et patsiendid saaksid õue minna, peavad
nad üleriided ja jalatsid hõlpsalt kätte saama4. Raviasutuses peab olema piisavalt töötajaid, et
vajaduse korral oleks võimalik patsiente jalutuskäikudel saata5.
Patsientide raviplaanides puudusid individuaalse psühhoteraapia plaanid. Mitu patsienti avaldas
arvamust, et nad sooviksid rohkem psühholoogilist tuge. Ainult üks patsient mainis, et on haiglas
1
Wismari Haigla patsiendi teavitamise ja nõusoleku (ravileping) vormi punkt 8: „Olen teadlik, et võin käesoleva
nõusoleku mõistliku aja jooksul pärast selle andmist tagasi võtta“.
2
Vt p 158; vt ka CPT 2016. aasta Suurbritannia visiit (p 112);
3
Vt p 37.
4
CPT 2012. aasta Horvaatia visiit (p 96); CPT 2016. aasta Läti visiit (p 111).
5
CPT 2014. aasta Gruusia visiit (p 148); CPT 2018. aasta Albaania visiit (p 118).
3
viibimise ajal korra vestelnud psühholoogiga. Suurem osa patsientidest kaebas, et neil ei ole
piisavalt infot järelravi kohta. Personali selgituse kohaselt ei pakuta haiglas teraapiat seetõttu, et
haiglaravi kestab üldjuhul väga lühikest aega – keskmiselt kaks või kolm päeva. Patsientidele
jagatakse infovoldikuid, milles on tutvustatud muid abi saamise võimalusi, näiteks AA rühmade
tegevust. Infostendil oli teave narkootikumide tarvitajatele mõeldud programmi SÜTIK kohta.
Farmakoteraapia (ravimitega ravimine) on patsiendi ravis sageli olulisel kohal6. Samas peaks
psühhiaatriline ravi põhinema individuaalsel lähenemisel. See tähendab, et igale patsiendile
koostatakse raviplaan, mis hõlmab peale vajalike ravimite määramise ka teraapiat (nt rühmateraapia,
individuaalne psühhoteraapia, kunsti-, muusikateraapia, liikumis- ja sporditeraapia). Teraapiate
korraldamiseks peavad psühhiaatriahaiglas olema nii vastavad spetsialistid kui ka ruumid7. CPT on
korduvalt rõhutanud teraapia olulisust psühhiaatrilise ravi osana8.
Kontrollkäigul osalenud tervishoiuekspert märkis samuti, et patsiendi rehabilitatsiooniprotsess peaks
hõlmamas teraapiavõimalusi ning et ka mõne haiglas olemise päeva jooksul võib patsiendile
pakkuda individuaal- või rühmateraapiat. Juhul kui statsionaarne psühhiaatriline ravi on lühiajaline
ning tagab vaid seisundi stabiliseerumise, peaks koostama selge ambulatoorse järelravi plaani.
Õiguskantsler palub luua statsionaarse osakonna patsientidele mitmekesisemad võimalused vaba
aja veetmiseks ja ka terapeutiliseks tegevuseks. Haigla peaks läbi mõtlema, kuidas korraldada, et
patsiendid saaksid iga päev õues jalutada. Patsientidele tuleks jagada rohkem infot, millised on
alkoholismi ravimise võimalused ning riiklikud programmid.
3. Olmetingimused ja videovalve
Haigla jälgimisruumi sisustus on samasugune, nagu oli õiguskantsleri eelmise kontrollkäigu ajal
(2017. aastal). Kontrollkäigu päeval oli jälgimisruumi kaugemas, lükandseinaga eraldatud osas
üks patsient.
Tualett- ja pesemisruumid asuvad osakonna koridorides. Nende ruumide uksi saab seestpoolt
lukustada. Inimesed võivad valida, kas kanda isiklikke või haigla pakutud riideid. Mõlemas
osakonnas on suitsetamiseks mõeldud ruum. A-osakonna suitsetamisruumist levis tugevat
suitsulõhna ka osakonna teistesse ruumidesse.
Tualett- ja pesemisruumid ning palatid olid puhtad. Patsiendid kurtsid, et palatites on jahe, sest
aknad on tihendamata. Mitmes palatis oli elektriradiaator.
Mõned patsiendid arvasid, et haigla võiks anda patsientidele esmased hügieenitarbed (nt
hambapasta). Kuna inimesed satuvad haiglasse keerulises seisundis, võivad nad hügieenitarbed
(ka rätikud) koju unustada. Haigla pakub ainult väikeseid kuivatusrätikuid, millega võib olla
ebamugav ennast pärast duši all käimist kuivatada. Patsiendid ütlesid, et palatites ei ole joogitopse
ning neid tuleb käia köögist küsimas. Haigla peab andma igale patsiendile nii joogitopsi kui ka
vannilina.
Jälgimisruumis ning B-osakonna koridoris on sisse seatud videovalve. Kaamerapilti saab reaalajas
jälgida õepostis ning videopilt salvestatakse. Videovalvest teavitamiseks on jälgimisruumi ukse
6
CPT standardid. CPT/Inf(98)12-part (p 38).
7
Vt sotsiaalministri 19.08.2004 määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ § 68, § 44 lg 3, § 19 lg 5 p 5.
8
Vt nt CPT 2007. aasta Eesti visiit (p 105-108); CPT 2014. aasta Gruusia visiit (p 144-149); CPT 2015. aasta Rootsi
visiit (p 112).
4
kohal silt „Õe videovalve“. Kontrollkäigu ajal oli pideva videovalve all üks patsient, kuid tema
haigusloos puudus info, miks ta otsustati videovalvega palatisse panna. Patsient ütles, et on ravil
omal soovil, videovalve suhtes ei osanud ta seisukohta võtta.
Õiguskantsleri seisukoht videovalve kasutamise kohta psühhiaatriahaiglas on kajastatud SA Pärnu
Haigla psühhiaatriakliinikusse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes ja see kehtib ka Wismari Haigla
kohta.
Videovalve on paigaldatud vaid jälgimispalatisse, kuhu viiakse keerulisemas seisus ning arsti
hinnangul pidevat jälgimist vajavaid patsiente. Seega lähtub haigla palatis videovalve
rakendamisel suuresti Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetest. Siiski peaks
arst esitama patsiendi haigusloos põhjendused, miks inimene otsustati videovalvega palatisse
paigutada. Raviarstil tuleb patsiendile selgitada, miks on pidev videojälgimine tema seisundis
vajalik ning hea oleks haigusloos ära märkida ka see, et patsient on videovalvega nõus. Patsiendile
peab muu hulgas olema selge, kellel on juurdepääs videokaamera edastatavale pildile ning kui
kaua salvestisi säilitatakse9. Ravilepingusse ja haigla kodukorda tuleks lisada info haiglas
rakendatava videovalve ning selle ulatuse kohta. Jälgimisruumis on videovalvest teavitav silt, ent
seda ei saa pidada üldmääruse nõuetele vastavaks teavitamiseks.
Õiguskantsler palub anda patsientidele joogitopsid ja vannilinad, nii nagu seadus ette näeb. Samuti
võiks patsientidele jagada esmaseid hügieenitarbeid (nt hambapasta), kui patsient pole neid mingil
põhjusel kaasa võtnud. Videovalvest ja selle ulatusest tuleb patsiente paremini teavitada.
Vabatahtlikult ravil viibivalt patsiendilt tuleb küsida tema videojälgimise kohta nõusolekut. See
tähendab, et patsienti tuleb teavitada, miks videojälgimine on vajalik.
4. Tervishoiueksperdi hinnang
Kirjale on lisatud kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus. Palun Wismari Haiglal
esitada oma seisukoht tervishoiueksperdi arvamuses ja siinses kirjas toodud tähelepanekute ja
soovituste kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 31.07.2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus
Koopia: Sotsiaalministeerium
Terviseamet
Andmekaitse Inspektsioon
Maria Sults 693 8448
[email protected]
9
Vt üldmääruse artikkel 13: „Teave, mis tuleb anda juhul, kui isikuandmed on kogutud andmesubjektilt“.