SA Erametsakeskus
[email protected] Meie 26.06.2020 nr 7-6/200987/2003723
Soovitus halduspraktika muutmiseks
Austatud juhatuse liige
Õiguskantsleri poole pöördus metsaomanik, kes ei ole rahul sellega, kuidas sihtasutus
Erametsakeskus tõlgendab metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise
investeeringutoetuse määruse nõudeid. Avaldaja taotles Erametsakeskuselt (EMK) toetust tema
omandis olevale metsamaale investeeringute tegemiseks. Metsamaale oli seatud kasutusvaldus
maaomaniku osalusega ettevõttele. EMK selgitas avaldajale, et maaüksuste kohta, millele on
seatud kasutusvaldus, toetust ei anta, ning et toetuse saamiseks tuleb kasutusvalduse kanne
kinnistusraamatust kustutada. EMK lähtus oma halduspraktikas Maaeluministeeriumi 2016. a
kirjas antud selgitustest.
Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (ELÜPS) § 67 lg 2 kohaselt
kehtestab maaelu arengu toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning korra valdkonna eest
vastutav minister määrusega. ELÜPS § 67 lg 3 p 4 võimaldab maaeluministril sätestada toetuse
andmise tingimusena toetusõigusliku maa kohta täpsemad nõuded. Nõuet, et metsamaa ei tohi olla
koormatud kasutusvaldusega, ei ole määruses sätestatud.
Maaeluministeeriumi juhised toetuste maksmiseks peavad lähtuma kehtivatest normidest.
Määruse rakendamisel ei saa lähtuda Maaeluministeeriumi juhistest, kui need ei lähtu kehtivast
maaeluministri määrusest. Täitevvõim ei saa omavoliliselt seada toetuse taotlejatele lisatingimusi
ilma õigusliku aluseta.
Metsaala arengu ja metsade elujõulisuse parandamise investeeringutoetuse määruse § 3 p 2
(edaspidi määrus) kohaselt võib toetust taotleda mh füüsiline isik tema omandis oleva
maapiirkonnas paikneva metsamaa kohta. Seega on määrusega reguleeritud, et toetuse saamiseks
õigustatud isikute seas on ka metsamaa füüsilisest isikust omanik.
Omand on täielik õiguslik võim asja üle, mida võivad kitsendada seadus või teiste isikute õigused
(asjaõigusseaduse (AÕS) § 68). Määruses ei ole toetuse saamise tingimusena sätestatud nõuet, et
maaomanikule kuuluv maa ei tohi olla koormatud piiratud asjaõigustega (nt kasutusvaldusega).
Ühtlasi ei nähtu määrusest, et metsamaa omanikuna on mõeldud kasutusvaldajat või muud piiratud
asjaõiguse alusel maakasutajat.
Maaeluministeeriumi kinnitusel töötati toetuse põhimõtted välja Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika programmiperioodi (2014–2020) alguses. Metsanduse töögrupp leppis siis
kokku, kes on toetuse taotlejate sihtrühm ja peamised toetuse saamise tingimused. Otsustati, et
2
toetust on õigus saada füüsilisest isikust ettevõtjal, mikroettevõtjal ning füüsilisel isikul, kelle
omandis on metsamaa, ning metsaühistul, kelle omandis või kelle liikmete omandis on metsamaa.
Maaeluministeerium leiab ühtlasi, et toetuste sihtrühma laiendamine kasutusvaldajatele nõuab
maaelu arengukava raames põhjalikumat analüüsi, samuti tuleb seda arutada
Keskkonnaministeeriumi ja toetuse rakendusasutusega. Maaeluministeeriumis on praegu
ettevalmistamisel Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika programmiperioodi meetmed
aastateks 2021–2027. Ettevalmistuse käigus analüüsitakse mh olukorda metsanduses, sealhulgas
kasutusvalduse lepingute teemat seoses toetustega.
Tuleb arvestada sellega, et omandiõigusega kaasneb mh õigus teha varaga tehinguid. Kinnisasja
koormamine piiratud asjaõigustega (sh kasutusvaldusega) ei ole omandi sisu muutmine ega
täpsustamine1. Kasutusvaldusest tulenevad õigused ja kohustused on võimalik kindlaks määrata
mh kasutusvalduse tekkimise aluseks oleva tehinguga (AÕS § 213). Kasutusvaldus on
isikutevaheline õigussuhe, mille tingimused on võimalik isikutel omavahel kokku leppida2.
Maaomanik võib kasutusvalduse seada tingimustel, mis arvestavad mh määruse §-s 19 sätestatud
maaomaniku kohustustega.
Toetuse taotluste menetlemisel ei ole EMK seega alati lähtunud kehtivatest normidest. EMK ei
saa seada omavoliliselt maaomanikule kitsendavaid lisatingimusi toetuse saamiseks. Toetuse
taotluste menetlemisel tuleb lähtuda kehtivatest õigusnormidest. Lisanõuete või piirangute
kehtestamine ei ole lubatud ning see on vastuolus õigusselguse, õiguskindluse ja õiguspärase
ootuse põhimõttega.
Leian, et EMK praegune halduspraktika on mh ka sisuliselt põhjendamatu ja arusaamatu, sest
kehtivad normid ei keela koormata kinnisasja kasutusvaldusega pärast toetuse saamist. Füüsilisest
isikust metsaomanikud seavad kasutusvalduse metsamaale enda osalusega ettevõtte kasuks sageli
seetõttu, et metsa majandamine ettevõtluse vormis on neile maksustamise seisukohast soodsam.
Ainuüksi toetuse pärast kasutusvalduse kustutamine kinnistusraamatust ja pärast toetuse
kättesaamist metsamaa uuesti kasutusvaldusega koormamine tekitab metsamaaomanikele vaid
tarbetut asjaajamist ja lisakulu.
Palun EMK-l edaspidi toetuste taotlusi läbi vaadates lähtuda kehtiva määruse normidest. Juhul kui
normid ei täida toetuse eesmärki, võib maaeluminister toetuste andmise tingimusi muuta
määrusega seadusega lubatud piirides.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Maaeluministeerium, PRIA
Marje Kask 6 93 8427;
[email protected]
1
Vt RKTKo 2-18-13609/17, p 12.
2
Vt RKTKm 3-2-1-106-08, p 11.