Riigikogu sotsiaalkomisjon Teie nr
[email protected]
Meie 22.06.2020 nr 6-1/200661/2003653
Ettevõtluskonto kasutaja õigus saada põhitöö kaotamisel töötuskindlustushüvitist
Lugupeetud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed
Õiguskantsleri poole pöördus inimene, kes juhtis tähelepanu töötuskindlustuse seadusele, mille
kohaselt ei saa oma põhitöö kaotanud inimene taotleda töötuskindlustushüvitist, kui tal on
ettevõtluskonto.
Leian, et töötuskindlustuse seadus (TKindlS) piirab liialt ettevõtluskonto kasutaja õigust
töötuskindlustushüvitisele ja on vastuolus omandipõhiõigusega (Eesti Vabariigi põhiseaduse
§ 32). Kuna Riigikohus on juba tunnistanud sarnase regulatsiooni nn juhatuse liikmete
töötuskindlustuse asjas põhiseadusvastaseks, pöördun otse Riigikogu sotsiaalkomisjoni poole ja
palun komisjonil kaaluda seaduse muutmise eelnõu algatamist. Kui komisjon leiab, et seadus on
põhiseaduspärane, palun seda põhjendada. Ootan teie vastust hiljemalt 28. septembriks 2020.
Ettevõtluskonto loomisega on riik soovinud soosida mikroettevõtlust ja parandada
mikroettevõtjate maksukohustuse täitmist. Konto kaudu võivad ettevõtlusega tegelda inimesed,
kes soovivad oma kaupa või teenust müüa põhitegevusena, aga ka need, kes teevad seda oma
põhitegevuse kõrvalt (ELMS seletuskiri, lk 1 ja 3).
Ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse § 8 (ELMS) järgi maksab ettevõtluskonto
kasutaja sotsiaalmaksu, tulumaksu ja kogumispensioni makset (kui ta on kogumispensioniga
liitunud) iga kuu eest, mil tema ettevõtluskontole on laekunud tulu. Vastutasuks saab ta riigilt ravi-
ja pensionikindlustuse ning vanemahüvitise. Töötuse vastu end ettevõtluskonto kaudu kindlustada
ei saa. Sestap on mõistetav ka töötuskindlustuse seaduse säte, mille järgi pole selle seaduse mõttes
kindlustatu isik, kes on teenuse osutaja või kauba müüja ELMS tähenduses (TKindlS § 3 lg 2 p 6).
Teisalt võib aga ettevõtluskonto omanik olla samal ajal hõivatud muu tegevusega, mis annab talle
õiguse töötuskindlustusele: näiteks töötab ta töölepingu alusel, on tasunud nõutud ulatuses
töötuskindlustusmakseid ning vastab muudele kindlustuse tingimustele. Töö kaotanud inimese
õigust töötuskindlustusele (TKindlS § 3 lg 1) piirab aga TKindlS § 6 lg 1 p 1, mille järgi on õigus
töötuskindlustushüvitisele kindlustatul, kes on töötuna arvele võetud tööturuteenuste ja -toetuste
seaduse (TTTS) § 6 kohaselt. Nimelt ei võeta inimest töötuna arvele, kui ta osutab teenust või
müüb kaupa ELMS tähenduses (TTTS § 6 lg 5 p 3).
Kuna seadus ei seo töötuna arvelevõtmist tingimusega, et ettevõtluskonto pole aktiivses kasutuses,
jääb inimene töötuskindlustushüvitisest ilma juba pelgalt seetõttu, et tal on ettevõtluskonto. Selleks
et niisuguses olukorras töötuskindlustushüvitist saada, tuleks inimesel sulgeda ettevõtluskonto või
2
võtta tagasi krediidiasutusele antud maksude riigile ülekandmise juhis. Tegu pole keerulise või
kuluka protseduuriga. Ka ei too ettevõtluskonto taasavamine kaasa lisakulutusi, kuna konto
avamine on tasuta. Samas on konto sulgemine tarbetu, sest selle kaudu saab riik hõlpsalt tuvastada,
kas inimene on saanud töötuskindlustushüvitisega samaaegselt sissetulekut. Seega ei õigusta
kõnealust hüvitise saamise piirangut ka kardetud kuritarvituste oht. Samuti töötab ettevõtluskonto
sulgemine või maksude riigile ülekandmise juhise tagasivõtmine vastu ELMS eesmärgile
parandada mikroettevõtjate maksukäitumist. Kui inimene on riigilt kindlustushüvitise saamiseks
kord juba pidanud ettevõtluskontost loobuma, siis tõenäoliselt ei ole ta hiljem enam motiveeritud
ettevõtluskontot uuesti kasutama ja selle kaudu riigile makse tasuma.
Riigikogu võttis 18.06.2020 vastu tööturuteenuste ja -toetuste seaduse ning töötuskindlustuse
seaduse muutmise seaduse. Selle järgi on alates 01.09.2020 lubatud töötuna arveloleku ajal
ajutiselt töötada töölepingu või töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud
võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses, mille ühekordne kestus ei ületa viit päeva
(TTTS § 42 lg 1). Tingimus kehtib siis, kui tööd tehakse kuni kaheksa päeva kalendrikuus, kuid
kõige rohkem 12 kalendrikuul 24-kuulise ajavahemiku jooksul (TTTS § 42 lg 2), ning makstav
tasu ühes kalendrikuus kokku ja iga ühekordse töötamise eest ei ületa 40% töölepingu seaduse
§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuu töötasu alammäärast (TTTS § 42 lg 3). Nii-öelda tööampse on
Riigikogu lubanud töötutel teha mh põhjusel, et inimesed ei langeks töötuna vaesusesse (seaduse
seletuskiri, lk-d 2-3).
Seega on töötutel võimalik edaspidi tööd otsides samal ajal ka tööga veidi tulu teenida. Siit kerkib
küsimus, millega on õigustatud see, et ettevõtluskonto kasutaja on jäetud ilma õigusest saada
töötuskindlustushüvitist pelgalt selle konto omamise tõttu. Samuti jääb selgusetuks, miks ei võiks
oma põhilise sissetulekuallika kaotanud inimesel, kellel on ettevõtluskonto, olla samamoodi
võimalus saada töötuskindlustushüvitist ja tööotsingute ajal väikeses mahus ettevõtluskonto kaudu
tegutseda. Seda enam, et ettevõtluskontole laekunud tulu suuruse saab hõlpsalt tuvastada.
Töötuskindlustusega hõlmatud inimese kindlustushüvitisest ilmajätmine pelgalt avatud
ettevõtluskonto tõttu riivab intensiivselt omandipõhiõigust (PS § 32). Riigikohus on sarnast asja
juba lahendanud. Siis oli vaatluse all samuti olukord, kus inimene oli kindlustatud mõnes teises
õigussuhtes ning vastas ülejäänud töötuskindlustushüvitise maksmise eeldustele, ent jäi töise
sissetuleku kaotuse korral siiski kindlustushüvitiseta (nn juhatuse liikme töötuskindlustuse asi).
Riigikohus pidas säärast regulatsiooni põhiseadusvastaseks (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-17-16).
Selles asjas leidis Riigikohus, et kuna kindlustatud risk on töise sissetuleku kaotus, ei saa inimese
kindlustushüvitisest ilmajätmist põhjendada üksnes asjaoluga, et inimesel on töö või tööks loetav
tegevus, vaid loeb see, kas inimesel on töine sissetulek (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-17-16, p 57).
Kohus märkis veel, et kuna töötuskindlustushüvitise maksmine pole seatud sõltuvusse kindlustatu
varalisest olukorrast ega võimalikest muudest sissetulekuallikatest (nt dividenditulu), ei saa
hüvitise maksmist ühe isikute grupi puhul välistada üksnes põhjusel, et tema tegevus võib talle
mingil ajahetkel tuua tulu (p 59).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Sotsiaalministeerium
Kärt Muller 693 8418;
[email protected]