Keit Pentus-Rosimannus Teie nr
[email protected]
Meie 19.06.2020 nr 10-1/201046/2003637
Lugupeetud pr Keit Pentus-Rosimannus
Küsisite eriolukorra ajal COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse diagnoosi saanud isikute
ja nendega koos elavate või samas elukohas püsivalt viibivate isikute andmete Terviseameti poolt
Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) edastamise turvalisuse kohta; samuti terviseandmete
valdkonnas esitatud kaebuste kohta. Tänan Teid väga oluliste küsimuste eest.
Terviseamet esitas eriolukorra ajal PPA-le ametiabi taotluse, et tagada COVID-19 põhjustavasse
viirusesse nakatunud inimestele, nendega koos elavatele või samas elukohas püsivalt viibivatele
inimestele kehtestatud liikumispiirangute täitmine (korraldus nr 52).
Liikumispiirangute täitmise kontrollimiseks edastas Terviseamet PPA-le esialgu nakatunute ja
nendega koos elavate või samas elukohas püsivalt viibivate inimeste andmed krüpteeritult Exceli
tabelis. Andmete efektiivsemaks ja turvalisemaks edastamiseks loodi eriolukorra ajal politsei
andmekogu (POLIS) juurde e-infosüsteem APOLLO. Andmete edastamiseks X-tee kaudu
täiendati politsei andmekogu põhimäärust ja lisati andmeandjate loetellu eriolukorra ajaks
Terviseamet (vt politsei andmekogu põhimääruse § 291 lõige 1). APOLLO-sse nakkushaiguste
registrist automaatselt kantud andmete loetelu on avatud politsei andmekogu põhimääruse § 291
lõikes 3.
Inimeste terviseandmete kaitsmist ja privaatsust puudutavate muredega pöörduti õiguskantsleri
poole üpris palju.
Esitati kahtlusi, et inimesi on asutud mobiiltelefonide reaalajas positsioneerimise teel pidevalt
jälgima. Selgitasime, et eraisikute mobiiltelefonide asukohaandmeid liikumispiirangu täitmise
kontrollimiseks üldjuhul kasutada ei tohi. Mobiiltelefoni asukohaandmeid oleks võimalik kasutada
üksnes väga piiratud juhtudel kõrgendatud ohu (s.o oht isiku elule) väljaselgitamiseks või
tõrjumiseks, väärteomenetluses kohtu loal ning kriminaalmenetluses prokuröri loal.
Õiguskantsleri poole pöörduti ka seoses Statistikaameti sooviga töödelda inimeste passiivse
mobiilpositsioneerimise andmeid, mis reaalajas inimese jälgimist ei võimalda. Selgitasime, et
juhul, kui sideettevõtted tahavad Statistikaametile andmeid väljastada, peavad nad tagama, et
andmed oleksid anonüümsed. Seega peab sideettevõtte valitud anonüümimise metoodika tagama,
et edastatud asukohaandmed on ka tegelikkuses anonüümsed ja isikuid nende põhjal tuvastada
pole mõistliku tõenäosusega võimalik. Vastasel juhul ei ole klientide asukohaandmete edastamine
õiguspärane. Teadaolevalt jõuti kokkuleppele, et soovitud analüüsid tegid sideettevõtjad
2
andmeturvalisuse kaalutlusel ise ja klientide asukohaandmeid Statistikaametile ei väljastatud.
Liikumisanalüüside põhjal koostatud analüütilise väljundiga saab tutvuda siin.
Õiguskantsler palus abipolitseiniku seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse 170 SE eelnõust
jätta välja planeeritud hädaolukorra seaduse muudatused (§ 251 ja 261), mis lubanuks mh
eriolukorra juhil ja eriolukorra juhi määratud ametiisikul töödelda hädaolukorra lahendamisel
riiklikes andmekogudes olevaid andmeid, sh terviseandmeid. Andmetöötluse põhimõtted on kirjas
Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruses, mis kehtib vaieldamatult ka häda- ja eriolukorras.
Leidsime, et eelnõu seletuskiri ei selgitanud, millist probleemi eelnõus planeeritud piiritlemata ja
üldsõnaliste volitustega lahendada püütakse. Kuivõrd konkreetse probleemi kiire lahendamise
vajadus puudus, ei olnud asjakohane antud sätteid selles eelnõus kiireloomulisena ka käsitleda.
Õiguskantsleri poole pöörduti ka seoses terviseandmete avaldamisega ajakirjanduses. Rõhutasin,
et juhul kui inimene pole enda andmete avaldamisega nõus, on tema terviseandmete avaldamine
ajakirjanduses üldjuhul keelatud. Erandi kehtestab sellele isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 4.
Selles sättes on kirjas, et inimese isikuandmeid võib ajakirjanduses avaldada tema nõusolekuta,
kui on täidetud kindlad kriteeriumid. Meediakanal peab olema veendunud, et üheaegselt on
täidetud kolm peamist tingimust: konkreetse inimese andmete avaldamiseks peab olema avalik
huvi, avaldamisel tuleb järgida ajakirjanduseetika põhimõtteid ja inimese õigusi ei tohi
isikuandmete avaldamisega ülemäära kahjustada.
Eesti ajakirjanduseetika koodeks sätestab, et andmeid ja arvamusi konkreetsete inimeste tervisliku
(nii vaimse kui ka füüsilise) seisundi kohta ei avaldata. Koodeks toob erandina välja juhud, millal
andmete avaldamine on lubatud: kui inimene on andmete avaldamisega nõus või kui niisuguste
andmete avaldamist nõuab avalikkuse huvi. Andmete avaldamiseks ei piisa üksnes sellest, et
temaatika (nt koroonaviiruse levik) avalikkust põhimõtteliselt huvitab. Isikuandmete
avalikustamine peab panustama avalikkuse jaoks olulise küsimuse arutellu, mitte teenima üksnes
inimeste loomupärase uudishimu või ajakirjandusväljaande majanduslikke huve.
Õiguskantsler seisis järjekindlalt vastu nakatunute andmete avaldamisele. Terviseametilt küsiti
andmeid haigestunute kohta, mis on tingitud loomupärasest ja mõistetavast hirmust viiruse ees.
Näiteks taheti sageli teada, kes on haigestunud ja kus konkreetne inimene elab. Nakatunute
häbimärgistamine ei aita kuidagi kaasa koroonaviirusega võitlemisele, kuivõrd õhutaks inimesi
haigustunnuseid varjama. Sellise delikaatse terviseinfo jagamine avalikkusele on keelatud. On
äärmiselt oluline, et kõik annavad oma parima, et nakatumist ja nakatamist vältida; et inimesed,
kel ilmnevad haigustunnused, pöörduvad perearsti poole, lubavad end vajadusel testida ning
järgivad kõrvalekaldumatult liikumispiiranguid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Erkki Sven Margna 693 8430
[email protected]