Tiit Terik
Mihhail Kõlvart Meie 19.06.2020 nr 6-4/200236/2003632
Tallinna Linnakantselei
[email protected]
Eskiisi nõudmine Tallinna linna ehitusmääruses
Austatud linnavolikogu esimees, austatud linnapea
Tallinna Linnavolikogu 06.09.2012 määruse nr 21 „Tallinna linna ehitusmääruse“ (edaspidi
ehitusmäärus) § 33 kohaselt võib Tallinna Linnaplaneerimise Amet (edaspidi amet) nõuda enne
ehitusprojekti koostamist ehitise eskiisi. Amet võib eskiisi heaks kiita, nõuda eskiisi täiendamist
või lisaandmete esitamist.
Seadused paraku ei luba sellist nõuet esitada ja kohalikul omavalitsusel ei ole õigust ise seda nõuet
kehtestada. Ehitusõiguse saamise menetlused piirduvad seaduste kohaselt
planeeringumenetlustega (planeerimisseadus (PlanS) üldplaneering, detail- ja eriplaneering) või
erandjuhul projekteerimistingimuste (EhS §-d 26–27) ja ehitusteatise ning ehitusloa menetlusega
(ehitusseadustik (EhS) §-d 35, 38). Seadustes on need menetlused piisavalt reguleeritud.
Kuigi ruumilise arengu suunamise ja ehitusõiguse andmise üle otsustab linn ja see on kohaliku elu
küsimus, peab seejuures järgima seadusi (PS § 154 lg 1). Kui „küsimuse lahendamine on
seadusega reguleeritud, ei ole kohalikul omavalitsusel õigust seadust ignoreerida ega iseseisvalt
oma võimuvolitusi, sh õigustloovat pädevust laiendada“ (RKPSJKo, 3-4-1-14-04, p 17). Linn ei
või kehtestada seaduse väliseid menetlusi ega esitada nõudeid, millel pole seaduslikku alust.
Eskiisi nõudmine riivab lubamatult ettevõtlusvabadust (PS § 31) ja omandipõhiõigust (PS § 32).
Sellel nõudel puudub seaduslik alus (PS § 3) ning ühtlasi riivab see õigust heale haldusele ning ei
kaitse isikut riigivõimu omavoli eest (PS §-d 13 ja 14).
Põhiseaduse § 142 ja õiguskantsleri seaduse § 17 alusel teen ettepaneku viia ehitusmääruse § 33
seadusega kooskõlla.
Eskiisi menetlus
1. Ehitusmääruses sätestatud viisil on ehitise eskiisi menetlus projekteerimistingimuste ja
ehitusloa menetluste vahele jääv ehitusprojekti sisu kujundav lisamenetlus, millel puudub
seaduslik alus. Seaduslik alus on aga PS § 3 lg 1 järgi vajalik.
2. Ehitusseadustiku alusel kehtestatud ministri määrused näevad eskiisi esitamiste võimaluse,
mille kasutamise üle otsustab ehitusloa taotleja. Mõnel juhul võib eskiisi koostamine ja esitamine
2
olla praktiline ja vajalik oma kavatsuste selgitamiseks ning see võib soodustada menetluse kulgu:
menetlejal ja menetlusse kaasatud isikutel on eskiisi abil lihtsam saada ettekujutust soovitavast
ehitusõigusest. Seetõttu nähakse näiteks majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruse nr 84
„Projekteerimistingimuste taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“ lisa 1 ja lisa 2
punktis 5.2 ette, et koos projekteerimistingimuste taotlusega võib esitada ka eskiisi, selle
olemasolul. Eskiisi koostamise nõue riivab ka majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse
nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ §-s 13 sätestatut, mille kohaselt esitab ehitusloa taotleja
ehitusprojekti enda valitud staadiumis (s.t põhimõtteliselt võib ehitusloa taotlemisel esitada
ehitusprojekti, mis on eelprojekti staadiumis − detailsuse poolest on see kõige lähedasem eskiisile).
Kuid nimetatud õigusaktid ei anna õigust eskiisi nõuda, ammugi mitte väljaspool seaduses
ettenähtud menetlusi ning teha selleks uut ja täiendavat menetlusetappi.
3. Kui ehitusloa taotleja soovib saada linnalt eelhinnangut, kas projekteeritav ehitis linna
arvates sobib linnakeskkonda, siis võib ta soovi korral linnaga konsulteerida ka väljaspool
seaduses sätestatud menetlusi. Sellist võimalust ei saa aga linna õigusaktis sätestada
kohustuslikuna. Nagu mainitud, saab ehitusõiguse taotleja juba koos projekteerimistingimuste
taotlusega esitada ka eskiisi. See on aga tema enda vaba valik ja selle võimaluse kasutamata
jätmisega ta riskib sellega, et ehitusloa taotlusega esitatud ehitusprojekti tuleb muuta.
4. Ehitusmääruse § 33 lg 4 kohaselt kiidab amet eskiisi heaks, nõuab selle täiendamist või
lisaandmete esitamist. Järelikult võib amet eskiisi ka heaks kiitmata jätta. Kui amet jätab eskiisi
heaks kiitmata, on see ehitusloa menetlust takistav asjaolu. Niisamuti võib ehitusloa menetluse
alustamise takistuseks saada eskiisi menetluses esitatud nõuete arvestamata jätmine. Eskiisi
menetlus on sisuliselt ehitusprojekti sisu kujundav nõue. Ehitusloa taotlusega tuleb esitada
nõuetele vastav ehitusprojekt (EhS § 40 lg 3) ehk ehitusmääruse § 33 kohaselt heakskiidetud
eskiisiga kooskõlas olev ehitusprojekt. See võib kokkuvõttes pikendada ehitusõiguse saamise aega
ja riivab seeläbi lubamatult nii ettevõtlusvabadust (PS § 31) kui ka omandipõhiõigust (PS § 32).
5. Ehitusmääruse § 33 kohaselt eskiisi läbi vaadates saab amet kontrollida asjaolusid, mida ta
peaks niikuinii kontrollima ehitusloa menetluses. Erinevus on vaid selles, et esimesel juhul on
tegemist seadusevälise menetlusega, teisel juhul aga seaduses ettenähtud menetlusega. Amet
hindab eskiisi läbi vaadates seda, kas eskiisis kujutatud ehitis sobib linnakeskkonda, ja kontrollib,
kas arvestatud on ka planeeringut ja muudes asjakohastes maakasutust korraldavates
dokumentides esitatud ehitustingimusi. Seda, kas ehitis sobib linnakeskkonda ja kas asjakohastest
dokumentidest tulenevate ehitustingimustega on arvestatud, peab amet kontrollima niikuinii
ehitusloa menetluses (EhS § 12 lg 2, § 13 lg 1, § 42). Ka ehitusloa menetluses saab amet nõuda
ehitusprojekti muutmist, täiendamist või lisaandmete esitamist. Vajaduse korral saab ehitusloa
menetluses anda ka osa- või eelhaldusakti (HMS § 52).
6. Ehitusmäärus ei kohusta kaasama ehitusprojekti eskiisi menetlusse puudutatud isikuid (nt
naabreid), nii nagu see on ette nähtud ehitusloa menetluses (EhS § 42 lg 6 ja 7). Selline kaasamine
ei ole küll välistatud, kuid puudutatud isikud võivad eeldada, et neid kaasatakse üksnes seaduses
ette nähtud menetlustesse. Isikud ei pruugi seadusevälisest menetlusest midagi teada, see ei ole
neile ootuspärane. Kui projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa (samuti ehitus- ja
kasutusteatiste) menetlus toimub ehitisregistri vahendusel (EhS § 60 lg 1 p 10), siis eskiisi
menetluse andmed kajastatakse ehitusmääruse § 33 lg 5 kohaselt Tallinna planeeringute registris.
Tallinna planeeringute registri avalik vaade kajastab aga üksnes planeeringutega seonduvat, sealt
ei nähtu ehitusloamenetluse eelset eskiisi menetlust. Seega võib juhtuda, et ehitusprojekti eskiisi
ja ehitusloa taotluse menetlusse kaasatakse erinevad isikud.
3
7. Ehitusloa menetluses võib selguda, et ameti kooskõlastatud eskiisi alusel koostatud
ehitusprojektis tuleb teha veel muudatusi. Kui sama küsimust käsitletakse mitmes menetluses
korduvalt, siis on see koormav ega ole kooskõlas haldusmenetluse põhimõttega korraldada
menetlus efektiivselt, lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele
(haldusmenetluse seaduse (HMS) § 5 lg 2). Ebaefektiivne menetlus koormab ka haldusorganit.
8. Ehitusloa taotlusele eelnev eskiisi menetlus seega ei pruugi kiirendada ega hõlbustada
järgnevat ehitusloa menetlust. Ehitise eskiisi menetlus ei anna ka ehitusõiguse taotlejale kindlust,
et ehitusprojekti ei ole vaja hiljem muuta. Ehitusloa menetluses võib selguda vajadus hinnata samu
aspekte, mida amet eskiisi menetluses on juba hinnanud, ja ei saa välistada, et see hinnang on
teistsugune. Ehitise eskiisi menetlust ei saa pidada ehitusloa eelhaldusaktiks (HMS § 52 lg 1 p 2),
sest eskiisile antav hinnang ei saa olla lõplik ja ehitusloa menetluses siduv. Pealegi algab ehitusloa
menetlus tegelikult alles ehitusloa taotluse esitamisega (HMS § 35 lg 1). Seega toimub eskiisi
menetlus ehitusloa menetlusest eraldi ja selle algatamise otsustab amet. Ehitusmääruse teksti alusel
pole taotlejal võimalik seda ette aimata.
9. Ehitusmääruses ei ole sätestatud ehitusprojekti eskiisi menetlusreegleid, seega menetleb
amet eskiisi omal äranägemisel. Ehitise eskiisi menetluse aega piirab üksnes HMS § 5 lg-st 2
tulenev üldpõhimõte korraldada menetlus võimalikult kiirelt. Tähtaja ja menetlusreeglite
puudumine teeb ehitusõigusest huvitatud isikutele oma õiguste ja huvide kaitsmise keerulisemaks,
see riivab lubamatult ka õigust heale haldusele ja menetlusele (PS § 14) ega kaitse teda ameti
omavoli eest (PS § 13).
Eskiisi nõudmine projekteerimistingimustega ja arhitektuur-ehituslike tingimustega
10. Amet saab ehitusprojekti eskiisi nõuda piiratud juhtudel ja sisuliselt üksnes
projekteerimistingimustega (ehitusmääruse § 33 lg-d 2 ja 3). Projekteerimistingimuste menetlus
on seaduse kohaselt võimalik vaid erandjuhtudel: ehitusloakohustusliku ehitise ehitamiseks, kui
detailplaneeringut ei ole ja selle koostamine pole ka nõutav (EhS § 26) ja detailplaneeringu
olemasolul seaduses määratletud juhtudel ja ulatuses planeeringulahenduse täpsustamiseks (EhS
§ 27). Peale selle on projekteerimistingimustes lubatud käsitleda üksnes seaduses nimetatud
nõudeid (EhS § 26 lg 4, § 27 lg 4).
11. Kohalik omavalitsus võib loobuda detailplaneeringu nõudmisest ja asendada planeeringu
projekteerimistingimustega, kui täidetud on kaks tingimust (PlanS § 125 lg 5). Esiteks peab ehitis
sobituma mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda ja arvestama piirkonna
hoonestuslaadi. Teiseks peab olema üldplaneeringus määratud üldised kasutus- ja
ehitustingimused, sh projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused ja ehitise
ehitamine ei tohi olla vastuolus ka muude üldplaneeringust tulenevate nõuetega. Seega on
detailplaneeringu nõudest loobumine ja selle asendamine EhS § 26 kohase
projekteerimistingimuste menetlusega erandina küll võimalik, kuid see võimalus ei sobiks
ehitusmääruse § 33 lg 2 punktides 1–3 nimetatud juhtudel. Planeerimisseaduse § 125 lg-s 5
sätestatud erandlikku võimalust saab kasutada üksnes siis, kus puudub avalikkuse kõrgendatud
huvi ning planeeringumenetlus ei pakuks mingit lisandväärtust.
12. Ehitusmääruse § 33 lg 3 kohaselt võib amet eskiisi koostamise nõude esitada ka
arhitektuur-ehituslike tingimustega. Kuni 1. juulini 2015 kehtinud ehitusseaduse § 19 lg 1 p 1
kohaselt võis detailplaneeringu koostamise kohustuse korral linn kehtestada detailplaneeringule
lisaks arhitektuuriseid ja ehituslikke tingimusi, mida detailplaneering ei sisaldanud. Seadused ei
võimalda enam arhitektuur-ehituslikke tingimusi eraldi haldusaktiga kehtestada. Nende tingimuste
4
andmist käsitlenud ehitusmääruse § 30 ongi seetõttu kehtetuks tunnistatud. Paraku on
ehitusmääruses veel sätteid, milles on mainitud eraldi haldusaktiga antavaid arhitektuur-
ehituslikke tingimusi (nt ehitusmääruse § 34 lg-d 6, 7). Seega on ehitusmäärus eksitav ja ei ole
enam kooskõlas kehtivate seadustega. See kahandab õigusselgust.
Eskiisi nõudmise juhud
13. Ehitusmäärusest ei selgu tegelikult, millistel juhtudel võiks amet enne ehitusloa taotluse
esitamist üldse nõuda eskiisi. Ehitusmääruse § 33 lg-s 2 loetletud juhtudest on oluline loetelu
viimane punkt: „põhjendatud vajaduse korral teistel juhtudel“. Ehitusmääruse § 33 lg-s 2 loetletud
ülejäänud juhtudel tuleks koostada detailplaneering. Detailplaneeringu või selle koostamise
kohustuse olemasolu aga välistab üldjuhul projekteerimistingimuste andmise. Seega, eeldusel, et
amet järgib kehtivaid seadusi, ei saa linnal tekkida võimalust eskiisi nõuda juhtudel, mil nõutav
oleks detailplaneering.
14. Ehitusmääruse § 33 lg 2 p-s 1–3 nimetatud juhtudel tuleks kehtivate seaduste kohaselt
koostada detailplaneering. Detailplaneeringu või ka selle koostamise kohustuse olemasolu välistab
projekteerimistingimuste andmise EhS § 26 kohaselt. Detailplaneeringu olemasolul saaks
projekteerimistingimusi anda üksnes selle mõningaseks täpsustamiseks EhS § 27 juhtudel ja
tingimustel.
15. Ehitise kohta, millega kaasnevad linnaehituslikult olulised muudatused, mis asub
linnaehituslikult olulises piirkonnas või on olulise ruumimõjuga (ehitusmääruse § 33 lg 2 p-d 1 ja
2), tuleb koostada detailplaneering (PlanS § 125 lg 1). Suurõnnetuse ohuga seonduva ehitise
(ehitusmääruse § 33 lg 2 p 3) kohta on kemikaaliseaduses eriregulatsioon ja linna sekkumine
ehitusprojekti eskiisi nõudega ei anna selle kavandamise protsessile lisandväärtust. On ka
kaheldav, kas linna territooriumile võiks ehitada suurõnnetuse ohuga ehitise planeeringut
koostamata.
16. Suurte rahvahulkade kogunemise või muul moel kõrgendatud riskiga ehitistega
(ehitusmääruse § 33 lg 2 p 3) seotud riskide maandamiseks sobivad muud abinõud. Näiteks võib
sel juhul nõuda, et ehitamise aluseks olevale ehitusprojektile tehtaks ekspertiis (EhS § 14 lg 3 p 1)
või nõuda valminud ehitisele enne kasutusloa andmist auditi tegemist (EhS § 54 lg 3 p 6). Pealegi
on kaheldav, kas kõrgendatud riskiga ehitist saaks rajada üksnes projekteerimistingimuste alusel.
Suurte rahvahulkade kogunemisega ehitiste rajamiseks on samuti sobiv detailplaneeringu
koostamine.
17. Ehitusmääruse § 33 lg 2 p-des 1–3 nimetatud juhtudel on avalikkuse kõrgendatud huvi
eeldatav, mistõttu tuleks eelistada planeeringumenetlust ning käsitleda ehitise linnaruumi sobivuse
küsimust planeeringus. Planeeringumenetluses on eskiisi koostamine tavapärane ja
planeerimisseaduse kohaselt lubatud. Peale selle saaks nii üld- kui ka detailplaneeringus vajaduse
korral ette näha arhitektuurikonkursi korraldamise nõude (PlanS § 75 lg 2 p 25, § 126 lg 1 p 18).
Nagu eespool mainitud, peaks kõiki neid küsimusi, mida ehitusmääruse kohaselt hinnatakse eskiisi
menetluses, käsitlema ehitusloa menetluses.
18. Ehitusmääruse § 33 lg-s 2 on esitatud avatud loetelu juhtudest, millal amet võib nõuda
ehitusprojekti eskiisi. Ehitusmääruse kohaselt on ametil eskiisi nõudmisel ja eskiisi menetluse
kujundamisel väga avar kaalutlusruum. Eskiisi on võimalik nõuda siis, mil ameti hinnangul on
selleks põhjendatud vajadus (ehitusmääruse § 33 lg 2 p 4). See võib süvendada ja soodustada
suvahaldust.
5
19. Eskiisi menetlus võis olla võimalik enne 1. juulit 2015 kehtinud ehitusseaduse ja
planeerimisseaduse kohaselt. Praegu kehtivad seadused ei võimalda kohaliku omavalitsuse
määruses kehtestada seaduses sätestatud planeeringu, projekteerimistingimuste ja ehitusloa
menetlustele lisaks menetlusi, nagu näiteks eskiisi menetlus. Ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse § 7 lg 2 kohaselt pidid vallad ja linnad oma ehitusmäärused viima seadusega
kooskõlla hiljemalt 1. juuliks 2017. Kuigi Tallinna ehitusmäärust on seoses ehitusseadustiku ja
planeerimisseaduse jõustumisega 1. juulil 2015 muudetud, on selles endiselt seadusega vastuolus
olevaid sätteid.
Palun andke hiljemalt 7. septembriks 2020 teada, kuidas kavatsete ettepanekut järgida.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]