Indrek Parrest Teie 05.03.2020 nr
Eesti Kohtunike Ühing
[email protected]; Meie 19.06.2020 nr 6-3/200469/2003630
[email protected]
Kohtute infosüsteemi põhimäärusest
Austatud Eesti Kohtunike Ühingu esimees Indrek Parrest
Olen seisukohal, et kohtute seaduse § 34 lõige 4 on erinorm menetlusseadustike suhtes. Säte annab
aluse seadusega pandud ülesande täitjale kohtute infosüsteemile juurdepääsu andmiseks ilma
selleks igakordselt kohtu esimehe luba küsimata. Justiitsministeeriumil ei ole õigust nõuda kohtute
infosüsteemis kohtumenetlust puudutavate muudatuste tegemist ega teha neid muudatusi oma
algatusel. Justiitsministeeriumil ei ole järelevalvepädevust kohtunike üle kohtute infosüsteemi
kasutamisel. Nende nõuete järgimise tagamiseks teen KIS põhimääruse muutmise ettepaneku
justiitsministrile.
Menetlusseadustike ja kohtute seaduse võimalikust vastuolust
1. Kohtute seadus (KS) reguleerib eelkõige kohtute infosüsteemi (KIS) kasutamist,
menetlusseadustikud sätestavad juurdepääsu kohtutoimikule. Õiguskantslerile teadaolevalt on
tsiviil- ja halduskohtumenetluses KIS-is sisalduv info võrreldav kohtutoimikuga, kuid
kriminaalmenetluses ei ole KIS-is kõiki kriminaaltoimikus olevaid andmeid.
2. Kohtute infosüsteem on elektrooniline töökeskkond, dokumentide register, mis on liidestatud e-
toimiku süsteemiga. KS § 34 lõike 4 alusel on KIS andmetele juurdepääsuõigus riigi- ja kohaliku
omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega sätestatud ülesannete
täitmiseks. Nii näiteks on õiguskantsleril juurdepääs KIS-le tuvastamaks, kas talle esitatud
avaldusealuses asjas on toimunud või toimumas kohtumenetlus (õiguskantsleri seaduse § 25 lõikes
2 esitatud nõude täitmiseks), samuti kohtuniku suhtes võimaliku distsiplinaarmenetluse algatamise
otsustamiseks (KS § 91 lg 2 p 2). Seadusega pandud ülesannete täitmiseks on antud KIS
kasutamise õigused Kaitsepolitseiametile, Välisluureametile, Tööinspektsioonile,
Sotsiaalkindlustusametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Patendiametile, notaritele,
Rahandusministeeriumile, Eesti Advokatuurile ning Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile. Piiratud
ligipääsu andmine on mõistlik, kuna nii saavad teavet saama õigustatud asutused neile vajaliku
info kohut liigselt koormamata.
2
3. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS § 59) ja halduskohtumenetluse seadustikus
(HKMS § 89) sätestatud menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise regulatsioon peab
tasakaalustama menetlusvälise isiku huvi toimikuga tutvumiseks ja menetlusosaliste isikuandmete
ja informatsioonilise enesemääramisõiguse kaitset. Näiteks võib toimikuga tutvumise huvi olla
ajakirjanikel (kõmulisema kohtuasja või huvitava õigusliku küsimuse kajastamiseks), aga ka
konkreetse kohtuasjaga puutumust omavatel isikutel (nt inimesel, kes soovib infot
naaberkinnisasjaga seotud kohtuvaidluse kohta). Sellistel juhtudel on kohtuasja andmetega
tutvumiseks loomulikult vaja menetlusosaliste nõusolekut või (toimikuga tutvumise taotleja
ülekaaluka õigustatud huvi korral) kohtu esimehe luba.
4. Kriminaalmenetluse seadustikust (KrMS) võib järeldada, et menetluse ajal ei ole
menetlusvälisel isikul üldjuhul õigust kriminaaltoimiku materjalidega tutvuda. Kriminaal- ja
kohtutoimikuga tutvumiseks pärast kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist tuleb
tutvumisloa taotlused lahendada üldises korras selle seaduse alusel, millele rajaneb toimikuga
tutvuda sooviva isiku taotlus.1
5. KS § 34 lõige 4 ei esita tingimust, et KIS andmetele ligipääsuks tuleb küsida menetlusosaliste
nõusolekut või kohtuniku või kohtu esimehe luba. KS § 34 lg 4 punktis 1 nimetatud avaliku võimu
asutuste ja isikute toimikuga tutvumise võimalus ei saa sõltuda menetlusosaliste arvamusest või
koguni nõusolekust, kuna avaliku võimu teostamise ulatuse üle ei saa otsustada menetlusosalised.
6. Kohtute seadus ja kohtumenetlust reguleerivad seadustikud vajavad seadusena vastuvõtmiseks
Riigikogu koosseisu häälteenamust (mõlemad on konstitutsionaalsed seadused), seega ei saa
automaatselt eeldada, et kohtuasja materjalidega tutvumisel peab lähtuma ainult
menetlusseadustikest.
7. KS § 34 lõige 4 lisati seadusesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja teiste
seaduste muutmise seadusega (SE 586). Seaduse seletuskirjast võib järeldada, et Riigikogu soovis
reguleerida avalik-õiguslike ülesannete täitjate juurdepääsu KIS-le täies ulatuses KS § 34 lõikega
4 ja välistada, et sel juhul kohaldataks täiendavalt ka menetlusseadustike üldisi nõudeid. Seega on
KS § 34 lõige 4 erinorm menetlusseadustike üldnormide suhtes ja mitte vastupidi.
Menetlusseadustike üldnorme oleks keeruline pidada erinormideks kohtute seaduse suhtes, sest
kohtute seadus reguleerib spetsiifiliselt juurdepääsu KIS-le, kohtumenetlusseadustike sätted
reguleerivad juurdepääsu toimikule üldisemalt. Pealegi, kui kohtumenetlusega seotud teabe
saamiseks KIS-ist peaks avalik-õiguslike ülesannete täitjatele ikkagi kohalduma
menetlusseadustike nõuded, siis muutuks kohtute seaduse vastavad normid praktiliselt sisutühjaks,
sest KIS põhimääruse §-i 9 järgi ei saa infosüsteemis olla sellist infot, mis mõne kohtumenetlusega
üldse ei seondu. Selline tõlgendus paneks ühtlasi kohtute esimeestele lubade andmisega seoses
ebamõistliku ja ülemäärase halduskoormuse.
8. TsMS § 59 lõike 2 lause 2 ja HKMS § 89 lg 4, mis lubavad riigiasutusel oma ülesannete
täitmiseks tutvuda toimikuga kohtu esimehe loal, jäävad kohaldatavaks olukorras, kus ei ole
põhjendatud anda vastavale riigiasutusele üldist püsivat juurdepääsu KIS-le (riigiasutuse
õigustatud huvi võib olla ka ühekordne).
9. Seega ei ole hoopis KIS põhimääruse § 17 lõike 7 teine lause, mille kohaselt tuleb vaatlejate
andmetele juurdepääsu piirata kooskõlas menetlusseadustikega, kooskõlas KS § 34 lõikega 4. KIS
põhimääruse muutmisel tuleks nimetatud säte põhimäärusest välja jätta.
1
RKKKm 16.04.2020, nr 1-19-8262, p 43.
3
10. Seadusega pandud ülesannete täitmiseks antud juurdepääs KIS-le võib teatud juhtudel
kohtumenetlust või selles osalenud isikuid kahjustada. Selle välistamiseks tuleks hinnata, kas
juurdepääsuvajadus on suurem selle andmisega kaasnevast ohust ja seda tuleks hinnata
konkreetsele asutusele või isikule KIS-le juurdepääsu andmise otsustamisel (juurdepääs ainult siis,
kui see on seadusega pandud ülesande täitmiseks vältimatult vajalik ja ülesande iseloomu
arvestades ei saa mõistlikult eeldada igakordselt kohtu esimehelt loa küsimist). Välja tuleb
selgitada tüüpilised olukorrad kohtumenetluses, mille puhul KIS-le juurdepääsuga kaasnev oht on
eriti suur. Sellistel juhtudel võib juurdepääsu saamise täiendavalt siduda kohtuasja menetleva
kohtuniku eelneva nõusolekuga. Sealjuures on võimalik eristada jõustunud ja jõustumata
lõpplahendiga kohtuasju. Kui täiendavateks piiranguteks leitakse olevat vajadus, on kohane need
kehtestada kohtute seaduses.
11. Juurdepääsu KIS-le võidakse ka kuritarvitatada, kuid seda ohtu aitab vähendada järelevalve
KIS kasutamise üle. Kohtuasja materjalidega tutvumist üksnes vajalikul juhul aitaks tagada (ja
järelevalve teostajal hinnata) see, kui toimikuga tutvuv inimene peaks lisama KIS-i selgituse, miks
ta konkreetse kohtuasja materjale vaatas. Õiguskantslerile teadaolevalt peaks KIS vastav arendus
valmima sel aastal.
Andmete muutmine kohute infosüsteemis
12. Kohtuasja materjalide või kohtuasja menetlusega seotud info muutmise õigust ei anna
andmetega tutvumise õigust omavale isikule ükski seadus. Kõrvalise isiku algatusel KIS-is
muudatuste tegemine peab seega olema välistatud.
13. Justiitsministeeriumi sõnul saab kõrvaline isik KIS-is muudatusi teha üksnes juhul, kui
kohtuasja menetleja pöördub IT-abi poole ja palub IT-abi infosüsteemi kasutamisel. IT-abi
tehnilise toe pakkumine ja selle raames infosüsteemis tehnilist laadi muudatuste tegemine on
loomulikult aktsepteeritav. Kuid isegi kui tegemist on üksnes tehnilise muudatusega, peaks
selliseid muudatusi saama teha üksnes kohtuniku või seda kohtuasja menetleva muu inimese (nt
kohtujuristi) kaudu, s.t kas menetleja algatusel või kui keegi juhib menetleja tähelepanu
võimalikule veale kohtuasja materjalides ja menetleja sellega nõustub. Igast sellisest muudatusest
peab jääma jälg, lisaks peaks olema võimalik lisada selgitus, mida ja miks muudeti.
14. Selle tagamiseks tuleb KIS põhimääruse § 17 lg 4 sõnastada nii, et infosüsteemi halduri
õigustega kasutajal on õigus muuta kohtuasjade andmeid üksnes kohtu selleks pädeva esindaja
nõusolekul.
15. KIS põhimääruse § 12 punktiga 5 on Justiitsministeeriumile (kui KIS vastutavale töötlejale)
antud õigus nõuda infosüsteemis muudatuste tegemist. Põhiseaduse § 146 kaitseb kohtu
sõltumatust. Õigust mõistab ainult kohus. Kohus on oma tegevuses sõltumatu ja mõistab õigust
kooskõlas põhiseaduse ja seadustega. Seega ei tohi Justiitsministeeriumile anda pädevust nõuda
infosüsteemis muudatuste tegemist kohtumenetlusi puudutavas osas. Muudatuste tegemist saaks
ministeerium nõuda üksnes infosüsteemi selle osa kohta, mis ei puuduta kohtumenetlust, kuid KIS
põhimääruse §-i 9 järgi ei saa infosüsteemis olla infot, mis ühe või teise kohtumenetlusega üldse
ei seondu.
16. Kuigi õiguskantslerile teadaolevalt ei ole Justiitsministeerium nõudnud KIS põhimääruse § 12
p 5 alusel KIS-is muudatuste tegemist kohtumenetlusi puudutavas osas, tuleks selline võimalus
4
välistada KIS põhimääruse muutmisega. Peale KIS põhimääruse § 12 punkti 5 vajab muutmist ka
KIS põhimääruse § 13 lõike 1 punkt 6.
Järelevalve kohtunike üle KIS kasutamisel
17. Justiitsministeerium selgitas vastuses õiguskantslerile, et ministeerium vaid täheldas, et KIS-
st laaditakse dokumente alla ning teavitas sellest Riigikohtu esimeest. Seejuures ei kujundatud
seisukohta, kas selline kasutus on lubatud ja seetõttu ei olnud tegemist järelevalvega KS § 45
tähenduses.
18. Põhimõtteliselt võib nõustuda, et kui infosüsteemi kasutades märgatakse andmeid, mis võivad
viidata kellegi teise õigusrikkumisele, siis ei tähenda nende andmete järelevalve teostajale
edastamine iseenesest veel järelevalvet. Ent kui süsteemist otsitakse andmeid üksnes selleks, et
saada teavet kellegi teise võimaliku õigusrikkumise kohta, on tegu järelevalve alustamise
toiminguga. Seetõttu tuleks sellise olukorra kordumine tulevikus kindlasti välistada. Selleks tuleb
põhimääruses selgelt sätestada, et järelevalvet kohtunike tegevuse üle KIS kasutamisel saavad teha
üksnes kohtunike suhtes järelevalvepädevust omavad isikud - kohtu esimees (KS § 45 lg 1) või
distsiplinaarmenetluse algatamiseks pädevust omavad isikud (KS § 91 lg 2). Kuna järelevalve KIS
kasutamise üle peaks olema süsteemne ja perioodiline, siis võiks kaaluda kohtusüsteemisisese
kontrollorgani loomist, mis teostaks KIS kasutamise üle järelevalvet.
19. Siinkohal on asjakohane ka Euroopa Liidu õigus. Seda küsimust puudutab nt isikuandmete
kaitse üldmääruse põhjenduspunkt 20: „Kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks
kohtumenetlusega seotud ülesannete täitmisel, sealhulgas otsusetegemisel, ei peaks
järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete töötlemist juhul, kui kohtud täidavad oma
õigust mõistvat funktsiooni. Selliste andmetöötlustoimingute järelevalve peaks olema võimalik
teha ülesandeks liikmesriigi kohtusüsteemi konkreetsetele asutustele, kes peaksid eelkõige tagama
käesoleva määruse eeskirjade järgimise, teavitama kohtunikke nende käesoleva määruse kohastest
kohustustest ning käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi.“
KS § 45 lõike 1 kohaselt teeb kohtu esimees muu hulgas järelevalvet KIS andmete korrakohase
edastamise üle. Isikuandmete kaitse reeglite täitmise tagamiseks tuleks seda sätet täpsustada.
Üheks võimaluseks on luua kohtusüsteemi sees kontrollorgan, mis jälgiks isikuandmete kaitse
reeglite täitmist.
20. KIS põhimääruses tuleb selgelt sätestada, et Justiitsministeerium ei saa nõuda KIS-is
kohtumenetlusega seotud andmete lisamist, eemaldamist või muutmist ega teha neid muudatusi
oma algatusel. Samuti ei saa Justiitsministeerium teostada järelevalvet kohtunike tegevuse üle
infosüsteemi kasutamisel. Isikuandmete kaitse nõuete täitmiseks tuleks täpsustada kohtunike
suhtes järelevalvet tegevate organite järelevalvepädevust. Seetõttu pöördun KIS põhimääruse
muutmise ettepanekuga justiitsministri poole.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]
Liina Lust-Vedder 693 8429
[email protected]