Justiitsministeerium
[email protected] Teie 05.03.2020 nr
Meie 19.06.2020 nr 6-3/200469/2003629
Kohtute infosüsteemi põhimäärus
Ettepanek
Austatud minister
Õiguskantsleri poole pöördus Eesti Kohtunike Ühing (EKoÜ) kahtlusega, et kohtute seaduse (KS)
§ 34 lõike 3 alusel kehtestatud kohtute infosüsteemi põhimäärus (edaspidi KIS põhimäärus) ei ole
täielikult kooskõlas menetlusseadustikes (tsiviilkohtumenetluse seadustikus,
halduskohtumenetluse seadustikus ja kriminaalmenetluse seadustikus) sätestatud regulatsiooniga.
Probleemina tõi EKoÜ välja ka Justiitsministeeriumi järelevalve kohtunike tegevuse üle KIS
kasutamisel.
Leian, et kohtute seadus ja menetlusseadustikud ei ole omavahel vastuolus, kuid kohtute seaduse
ja põhiseadusega on vastuolus KIS põhimääruse need sätted, mis viitavad vaatleja õiguste
teostamisel menetlusseadustike piirangutele, mis ei esita kohtuasjade andmete muutmise
eeltingimusena kohtu nõusolekut ning mis annavad Justiitsministeeriumile õiguse nõuda
kohtunikelt KIS-is muudatuste tegemist ja järelevalvepädevuse kohtunike üle kohtute
infosüsteemi kasutamisel.
Menetlusseadustike ja kohtute seaduse võimalikust vastuolust
1. Kohtute infosüsteem on elektrooniline töökeskkond, dokumentide register, mis on liidestatud e-
toimiku süsteemiga. KS § 82 lg 1 ütleb, et kohtusse saabunud ja välja saadetud
menetlusdokumendid registreeritakse KIS-is ja kohtutoimikus. KS reguleerib eelkõige KIS-i
kasutamist, menetlusseadustikud sätestavad juurdepääsu kohtutoimikule. Õiguskantslerile
teadaolevalt on tsiviil- ja halduskohtumenetluses KIS-is sisalduv info võrreldav kohtutoimikuga,
kuid kriminaalmenetluses ei ole KIS-is kõiki kriminaaltoimikus olevaid andmeid.
2. Tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS § 59) ja halduskohtumenetluse seadustikus
(HKMS § 89) sätestatud regulatsioon seab menetlusvälise isiku toimikuga tutvumise eelduseks
üldjuhul menetlusosaliste nõusoleku. Õigustatud huvi korral on kohtuasja materjalidega õigus
tutvuda ka kohtu esimehe loal. Selle regulatsiooni eesmärk on tasakaalustada ühelt poolt
menetlusvälise isiku huvi toimikuga tutvumiseks ja teiselt poolt menetlusosaliste isikuandmete ja
informatsioonilise enesemääramisõiguse kaitset. Näiteks võib toimikuga tutvumise huvi olla
ajakirjanikel (kõmulisema kohtuasja või huvitava õigusliku küsimuse kajastamiseks), aga ka
2
konkreetse kohtuasjaga puutumust omavatel isikutel (nt inimesel, kes soovib infot
naaberkinnisasjaga seotud kohtuvaidluse kohta). Sellistel juhtudel on kohtuasja andmetega
tutvumiseks loomulikult vaja menetlusosaliste nõusolekut või (toimikuga tutvumise taotleja
ülekaaluka õigustatud huvi korral) kohtu esimehe luba.
3. Kriminaalmenetluse seadustikus (KrMS) on küll sätted, mille alusel on kohtueelse menetluse
lõpule viimisel menetlusosalistel võimalik tutvuda kriminaaltoimiku materjalidega, kuid erinevalt
TsMS-st ja HKMS-st ei ole kriminaalmenetluse seadustikus kehtestatud menetlusvälise isiku
toimikuga tutvumise korda. Sellest võib järeldada, et menetluse ajal ei ole menetlusvälisel isikul
üldjuhul õigust kriminaaltoimiku materjalidega tutvuda. Riigikohus on leidnud, et kuna
kriminaalmenetluse seadustikus pole erikorda kriminaal- ja kohtutoimikuga tutvumiseks pärast
kriminaalmenetluse lõpetamist ja toimiku arhiivimist, tuleb tutvumisloa taotlused lahendada
üldises korras selle seaduse alusel, millele rajaneb toimikuga tutvuda sooviva isiku taotlus.1
4. Kohtute seaduse § 34 lõike 4 alusel on kohtute infosüsteemi andmetele juurdepääsuõigus:
1) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusel ning juriidilisel või füüsilisel isikul seadusega
sätestatud ülesannete täitmiseks;
2) välisriigi asutusel ja isikul, kui see õigus on sätestatud välislepinguga.
5. KS § 34 lõige 4 ei esita tingimust, et KIS andmetele ligipääsuks tuleb küsida menetlusosaliste
nõusolekut või kohtuniku või kohtu esimehe luba. KS § 34 lg 4 punktis 1 nimetatud avaliku võimu
asutustel ja isikutel on vaja andmetega tutvuda selleks, et täita neile seadusega pandud ülesandeid.
Niisugusel juhul ei saagi toimikuga tutvumise võimalus sõltuda menetlusosaliste arvamusest või
koguni nõusolekust, kuna avaliku võimu teostamise ulatuse üle ei saa otsustada menetlusosalised.
Samas näevad TsMS § 59 lõike 2 lause 2 ja HKMS § 89 lg 4 ette, et riigiasutus võib teatud
tingimustel tutvuda toimikuga asja menetleva kohtu esimehe loal. Tuleb lahendada küsimus, kas
kohtu esimehe luba on vaja ka KS § 34 lg 4 alusel antud juurdepääsu igakordsel kasutamisel, kui
see puudutab kohtuasja toimikut.
6. Kohtute seadus ja kohtumenetlust reguleerivad seadustikud on õigusaktide hierarhias sama
tasandi õigusaktid (need on konstitutsionaalsed ehk vajavad seadusena vastuvõtmiseks Riigikogu
koosseisu häälteenamust), seega ei saa automaatselt eeldada, et kohtuasja materjalidega tutvumisel
peab lähtuma menetlusseadustikest.
7. Seetõttu kerkib küsimus, kas Riigikogu tahtis KIS-le juurdepääsu reguleerida täiendavalt
menetlusseadustikes või tahtis avalik-õiguslike ülesannete täitjate juurdepääsu KIS-le reguleerida
täies ulatuses KS § 34 lõikega 4. Nimetatud säte ei näe ette, et lisaks tuleks kohaldada ka
menetlusseadustikes sätestatud piiranguid. Riigikogu sellisele tahtele ei viita ka eelnõu menetluse
materjalid. KS § 34 lõige 4 lisati seadusesse tsiviilkohtumenetluse seadustiku, kohtute seaduse ja
teiste seaduste muutmise seadusega (SE 586). Selle seaduse seletuskirjast võib lugeda, et „kohtute
seadust täiendatakse KISi juurdepääsuõiguse andmise osas. Hetkel sätestavad
menetlusseadustikud toimikuga ning menetlusdokumentidega tutvumise korra, samas on KISile
juurdepääsuvajadus ilmnenud ka muude avalik-õiguslike ülesannete täitmise korral näiteks
prokuröridel, notareil, Sotsiaalkindlustusametil, Patendiametil jne. Lõige 4 määrab ära, et avalik-
õigusliku ülesande täitmise kohustus peab tulenema seadusest ning seda ei saa reguleerida
madalama õigusaktiga. Kuna toimikuga tutvumise regulatsioon on kehtestatud konstitutsioonilise
seadusega, ei ole võimalik laiendada dokumentide nägemise võimalust seadusest madalamatele
õigusaktidele“.
1
RKKKm 16.04.2020, nr 1-19-8262, p 43.
3
8. Sellest selgitusest võib järeldada, et Riigikogu soovis reguleerida avalik-õiguslike ülesannete
täitjate juurdepääsu KIS-le täies ulatuses KS § 34 lõikega 4 ja sealjuures välistada, et sel juhul
kohaldataks täiendavalt ka menetlusseadustike üldisi nõudeid. Seega saab KS § 34 lõiget 4
käsitleda erinormina menetlusseadustike üldnormide suhtes ja mitte vastupidi –
menetlusseadustike nimetatud norme oleks keeruline pidada erinormideks kohtute seaduse suhtes,
sest kohtute seadus reguleerib spetsiifiliselt juurdepääsu KIS-le, kohtumenetlusseadustike sätted
reguleerivad juurdepääsu toimikule üldisemalt. Pealegi, kui tõlgendada seaduseid omavahelises
koostoimes nii, et kohtumenetlusega seotud teabe saamiseks KIS-ist peaks avalik-õiguslike
ülesannete täitjatele ikkagi kohalduma menetlusseadustike nõuded, siis selline tõlgendus muudaks
kohtute seaduse vastavad normid praktiliselt sisutühjaks, sest KIS põhimääruse §-i 9 (reguleerib,
mida KIS sisaldab) hinnates tundub, et infosüsteemis ei saa olla sellist infot, mis ühe või teise
kohtumenetlusega üldse ei seondu. Selline tõlgendus paneks ühtlasi kohtute esimeestele lubade
andmisega seoses ebamõistliku ja ülemäärase halduskoormuse.
9. TsMS § 59 lõike 2 lause 2 ja HKMS § 89 lg 4, mis lubavad riigiasutusel oma ülesannete
täitmiseks tutvuda toimikuga kohtu esimehe loal, jäävad kohaldatavaks olukorras, kus ei ole
põhjendatud anda vastavale riigiasutusele üldist püsivat juurdepääsu KIS-le (riigiasutuse
õigustatud huvi võib olla ka ühekordne).
10. Eelnevast võib järeldada, et KS § 34 lõikega 4 ei ole kooskõlas hoopis KIS põhimääruse § 17
lõike 7 teine lause, mille kohaselt tuleb vaatlejate andmetele juurdepääsu piirata kooskõlas
menetlusseadustikega. KIS põhimääruse nimetatud säte tuleks põhimäärusest välja jätta.
11. Samas ei saa eitada, et menetlusväliste isikute juurdepääs KIS-le võib teatud juhtudel
kohtumenetlust või selles osalenud isikuid kuidagi kahjustada. Selle välistamiseks tuleks hinnata,
kas juurdepääsuvajadus on ülekaalukas selle andmisega kaasneva ohu suhtes. See tuleks esmaselt
lahendada juba konkreetsele asutusele või isikule KIS-le juurdepääsu andmise otsustamisel
(juurdepääs ainult siis, kui see on seadusega pandud ülesande täitmiseks vältimatult vajalik ja
ülesande iseloomu arvestades ei saa mõistlikult eeldada igakordselt kohtu esimehelt loa küsimist).
Kui võimalik, siis tuleks täiendavalt välja selgitada tüüpilised olukorrad kohtumenetluses, mille
puhul KIS-le juurdepääsuga kaasnev oht on eriti suur. Sellistel juhtudel võiks juurdepääsu saamise
täiendavalt siduda kohtuasja menetleva kohtuniku eelneva nõusolekuga. Sealjuures on võimalik
eristada jõustunud ja jõustumata lõpplahendiga kohtuasju. Kui täiendavateks piiranguteks leitakse
olevat vajadus, on kohane need kehtestada kohtute seaduses.
12. Samuti on võimalik, et juurdepääsu KIS-le kas ei kasutata eesmärgipäraselt või lausa
pahatahtlikult kuritarvitatakse, kuid seda ohtu aitab vähendada järelevalve KIS kasutamise üle.
Kohtuasja materjalidega tutvumise vajalikkust aitaks tagada (ja järelevalve teostajal hinnata) see,
kui toimikuga tutvuv inimene peaks lisama KIS-i selgituse, miks ta toimikut vaatas.
Andmete muutmine menetlusvälise isiku poolt
Kohtuasja andmete muutmine menetlusvälise isiku poolt
13. Kohtuasja materjalide või kohtuasja menetlusega seotud info muutmise õigust ei anna
menetlusvälisele isikule ükski seadus. Menetlusvälise isiku poolt omal algatusel KIS-is
muudatuste tegemine peab seega olema välistatud. IT-abi poolt tehnilise toe pakkumine ja selle
raames infosüsteemis tehnilist laadi muudatuste tegemine on loomulikult aktsepteeritav. Kuid
isegi kui tegemist on üksnes tehnilise muudatusega, peaks selliseid muudatusi saama teha üksnes
4
kohtuniku või selle kohtuasja n-ö menetlusgrupi (nt kohtujuristi) kaudu, s.t kas menetleja algatusel
või juhul, kui keegi juhib menetleja tähelepanu võimalikule veale kohtuasja materjalide juures ja
menetleja sellega nõustub. Igast sellisest muudatusest peab jääma jälg, lisaks peaks olema
võimalik lisada selgitus, mida ja miks muudeti ja kes menetlejatest andis muutmiseks nõusoleku.
14. KIS põhimääruse § 17 lg 4 vajab muutmist selliselt, et infosüsteemi halduri õigustega kasutajal
on õigus muuta kohtuasjade andmeid üksnes kohtu selleks pädeva esindaja nõusolekul.
Vastutava töötleja õigus nõuda muudatuste tegemist KIS-is
15. KIS põhimääruse § 12 punktiga 5 Justiitsministeeriumile (kui KIS vastutavale töötlejale) antud
õigus nõuda infosüsteemis muudatuste tegemist on problemaatiline. Põhiseaduse § 146 kaitseb
kohtu sõltumatust. Seda arvestades ei tohi Justiitsministeeriumile anda pädevust nõuda
infosüsteemis muudatuste tegemist kohtumenetlusi puudutavas osas. Põhimõtteliselt võiks selline
nõudevõimalus kehtida üksnes infosüsteemi selle osa kohta, mis ei puuduta kohtumenetlust, kuid
KIS põhimääruse §-i 9 (reguleerib, mida KIS sisaldab) hinnates tundub, et infosüsteemis ei saa
olla sellist infot, mis ühe või teise kohtumenetlusega üldse ei seondu.
16. Kuigi õiguskantslerile teadaolevalt ei ole Justiitsministeerium nõudnud KIS põhimääruse § 12
p 5 alusel KIS-is muudatuste tegemist kohtumenetlusi puudutavas osas, tuleks selline võimalus
välistada KIS põhimääruse muutmisega. Peale KIS põhimääruse § 12 punkti 5 vajab muutmist ka
KIS põhimääruse § 13 lõike 1 punkt 6.
Järelevalve kohtunike üle KIS kasutamisel
17. Palusin Teilt infot, kas ja kuidas teostab ministeerium järelevalvet selle üle, kuidas kohtunikud
KIS-i kasutatavad. Vastusest nähtuvalt tehti ministeeriumis tähelepanek, et infosüsteemis
laaditakse dokumente alla ning juhiti sellele Riigikohtu esimehe tähelepanu. Kuna sealjuures ei
kujundatud seisukohta sellise kasutuse lubatavuse suhtes, siis ei olnud Teie hinnangul tegemist
järelevalvega KS § 45 tähenduses.
18. Põhimõtteliselt võib nõustuda, et kui infosüsteemi kasutades märgatakse andmeid, mis võivad
viidata kellegi teise õigusrikkumisele, siis ei tähenda nende andmete järelevalve teostajale
edastamine iseenesest veel järelevalvet. Teistsugune on aga olukord siis, kui süsteemist otsitakse
andmeid üksnes selleks, et saada teavet kellegi teise võimaliku õigusrikkumise kohta. Seda tuleb
juba käsitleda järelevalve alustamise toiminguna. Seetõttu tuleks sellise olukorra kordumine
tulevikus kindlasti välistada. Selleks tuleb põhimääruses sätestada selge regulatsioon, et
järelevalvet kohtunike tegevuse üle KIS kasutamisel saavad teha üksnes kohtunike suhtes
järelevalvepädevust omavad isikud - kohtu esimees (KS § 45 lg 1) või distsiplinaarmenetluse
algatamiseks pädevust omavad isikud (KS § 91 lg 2) või vastav kohtusüsteemisisene
kontrollorgan.
19. Lisaks kohtute seadusest tulenevale üldisele järelevalvepädevusele kohtunike üle on siinkohal
asjakohane ka Euroopa Liidu õigus. Antud küsimust puudutab nt isikuandmete kaitse üldmääruse
põhjenduspunkt 20: „Kohtusüsteemi sõltumatuse kaitsmiseks kohtumenetlusega seotud ülesannete
täitmisel, sealhulgas otsusetegemisel, ei peaks järelevalveasutuste pädevus hõlmama isikuandmete
töötlemist juhul, kui kohtud täidavad oma õigust mõistvat funktsiooni. Selliste
andmetöötlustoimingute järelevalve peaks olema võimalik teha ülesandeks liikmesriigi
5
kohtusüsteemi konkreetsetele asutustele, kes peaksid eelkõige tagama käesoleva määruse
eeskirjade järgimise, teavitama kohtunikke nende käesoleva määruse kohastest kohustustest ning
käsitlema selliste andmetöötlusega seotud toimingute suhtes esitatud kaebusi.“ KS § 45 lõike 1
kohaselt teostab kohtu esimees muu hulgas järelevalvet KIS andmete korrakohase edastamise üle.
Isikuandmete kaitse nõuete tagamiseks vajaks see säte täpsustamist. Üheks võimaluseks on luua
kohtusüsteemisisene kontrollorgan, mis jälgiks isikuandmete kaitse reeglite täitmist (muu hulgas
teeks süsteemset perioodilist järelevalvet KIS kasutamise üle).
Ettepanekud KIS põhimääruse muutmiseks
1) Kehtetuks tuleks tunnistada KIS põhimääruse § 17 lõike 7 teine lause, mille kohaselt tuleb
vaatlejate andmetele juurdepääsu piirata kooskõlas menetlusseadustikega.
2) KIS põhimääruse § 17 lg 4 vajaks muutmist selliselt, et infosüsteemi halduri õigustega
kasutajal on õigus muuta kohtuasjade andmeid üksnes kohtu selleks pädeva esindaja
nõusolekul.
3) KIS põhimääruses tuleks selgelt sätestada, et Justiitsministeerium kui KIS vastutav töötleja
ei saa nõuda KIS-is kohtumenetlusega seotud andmete lisamist, eemaldamist või muutmist
ega teha järelevalvet kohtunike tegevuse üle infosüsteemi kasutamisel. Muutmist vajavad
KIS põhimääruse § 12 punktid 3, 4 ja 5, § 13 lg 1 p 6 ja § 19.
4) Isikuandmete kaitse nõuete järgimiseks tuleks täpsustada KS § 45 järelevalvepädevust.
Üheks võimaluseks on luua kohtusüsteemisisene kontrollorgan, mis jälgiks isikuandmete
kaitse reeglite täitmist.
Palun tagasisidet KIS põhimääruse muutmise kohta hiljemalt 13. juuliks 2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Marju Agarmaa 693 8447
[email protected]
Liina Lust-Vedder 693 8429
[email protected]