Andres Laisk
Saue Vallavalitsus
[email protected] Meie 18.06.2020 nr 7-5/201047/2003583
Detailplaneeringu järgimise kohustus
Austatud vallavanem
Õiguskantsleri poole pöörduti kaebusega, et Saue vald ei ole järginud Pilliroo tn 26 ja 28
detailplaneeringut. Vallavalitsus on sõlminud arendaja ja maaomanikuga kokkuleppe, mis ei ole
avaldaja hinnangul kooskõlas kehtiva detailplaneeringuga. Näiteks on loobutud detailplaneeringus
kindlaksmääratud ehitusjärjekorrast, mille kohaselt tulnuks esmalt ehitada 40-kohaline lasteaed,
seejärel juurdepääsuteed ning viimaks kortermajad (planeeringu seletuskirja punkt 4.2.1). Valla
sõlmitud kokkuleppe kohaselt on lasteaia ehitamise nõue asendatud lasteaia ehitamiseks vajaliku
maa vallale tasuta üleandmisega ning muudatusi on tehtud ka muudes aspektides.
Vallal tuleb järgida kehtivaid planeeringuid (õiguskantsleri seaduse § 351). Planeering on
haldusakt ning kehtiv haldusakt on siduv. Vald peab kõigis menetlustes (sh nii ehitus- kui ka
kasutuslube andes ja planeeringu elluviimiseks lepinguid sõlmides) seisma selle eest, et planeering
kui terviklik ruumilahendus viidaks ellu nii, nagu näeb ette kehtestatud planeering.
Mõistagi võivad vajadused aja jooksul muutuda ‒ see, mis võis olla vajalik 10−15 aastat tagasi ja
mis detailplaneeringus endiselt kehtib, ei pruugi praegu enam vajalik olla. Võimalik, et vallal on
piisavalt lastaiakohti ning uut lasteaeda pole kohe vaja ehitada, ka võivad olemasolevad
juurdepääsuteed olla piisavad või on neid tegelikult vaja kunagi hiljem. Sellele vaatamata tuleb
arvestada kehtiva detailplaneeringuga: kõiki sellest tulenevaid nõudeid tuleb täita ja vallal ei ole
õigust neid moonutada, muuta ega loobuda nende täitmise nõudmisest. Kindlasti ei saa
planeeringut muuta arendajaga sõlmitava kokkuleppega. Planeeringut saab muuta üksnes
õiguspärase haldusaktiga.
Õiguskindluse põhimõttega tuleb arvestada ka planeeringute puhul. See tähendab, et huvitatud
isikud võivad eeldada, et detailplaneeringusse lisatud tingimustega arvestatakse kõigis järgnevates
menetlustes ning planeeringus kokkulepitud tingimusi järgitakse. Planeeringust tulenevad õigused
ja kohustused tuleb tagada vallal (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 14, § 154 lg 1, planeerimisseaduse
(PlanS) § 4 lg 2 p 6).
Planeeringus lahendatakse muu hulgas huvide konflikte, mistõttu võib planeering olla keerukate
vaidluste ning kompromisside tulemus. Planeeringu kehtestamine võib osutuda võimalikuks
üksnes sellesse lisatud tingimuste tõttu. Nii võib ka planeeringusse kirja pandud ehitusjärkude
nõue olla oluline tingimus, mis on mõeldud motiveerima arendajat planeeringut ellu viima just
kokkulepitud viisil ja järjekorras ning terviklikult (vt ka RKHKo 3-17-1909/65, p 20). Kuigi
planeeringuga kehtestatud nõue loob iseseisva subjektiivse õiguse, mille riive võib anda isikule
2
õiguse pöörduda kohtusse (RKHKo 3-3-1-69-16, p 26), tuleb eelkõige vallal tagada planeeringu
järgimine.
Planeeringus (sh selle seletuskirjas) sätestatud tingimused on planeeringu elluviimisel siduvad.
Vald peab nii loamenetlustes kui ka sõlmitavate lepingutega tagama, et detailplaneeringuga
ettenähtu viiakse ellu nii, nagu planeering kindlaks määras (nt RKHKo 3-13-385/90, p-d 11−12).
See tähendab ühtlasi seda, et ehitusloa saab anda üksnes kooskõlas detailplaneeringuga või
erandjuhul detailplaneeringut muutvate projekteerimistingimustega (ehitusseadustiku (EhS) § 42
lg 1).
Kui planeering ei ole mõnes aspektis enam aja- või asjakohane, siis tuleb seaduses ettenähtud
korras algatada kas planeeringu muutmine, osaline või terviklik kehtetuks tunnistamine või
projekteerimistingimuste menetlus (PlanS § 140 ja EhS § 27). Need menetlused tuleb korraldada
avatud menetluse põhimõttel ja võimaldada kõigil asjast huvitatud isikutel avaldada oma seisukoht
(haldusmenetluse seaduse §-d 46−50). Avatud menetluses saab uuesti välja selgitada kõik
asjakohased huvid ja hinnata, kas planeeringu mõni tingimus on endiselt vajalik ja sobiv või tuleb
seda muuta. Neid menetlusi ei saa asendada kokkuleppega, mille osaliseks on vaid vald,
planeeringust huvitatud arendaja ning maaomanik.
Seejuures tuleb arvestada, et EhS § 27 kohaselt antavad projekteerimistingimused on erandlik
võimalus ajakohastada ja täpsustada detailplaneeringut. Kuna tegu on erandliku võimalusega, on
selle kasutamine mitmeti piiratud: esiteks tohib projekteerimistingimustes käsitleda vaid seaduses
loetletud aspekte (EhS § 27 lg 4) ja teiseks, planeeringut ei või olemuslikult muuta (EhS § 27 lg 3).
Planeeringus sätestatud ehitusjärjekorra muutmist ei saaks käsitleda EhS § 27 alusel antavates
projekteerimistingimustes. Ehitusjärjekord on oluline tingimus, mis oleks taganud
planeeringulahenduse tervikliku, ettenähtud viisil ja järjekorras elluviimise.
Ühtlasi märgin, et kõnealuse detailplaneeringu elluviimiseks sõlmitud kokkuleppes on vald
lubanud kehtestada projekteerimistingimused, millega muudetaks üht teist, 2004. aastal
kehtestatud detailplaneeringut, ja mis lubaks lasteaia ehitamiseks ettenähtud maaüksusele anda
ehitusõiguse elamu ehitamiseks. Kuigi EhS § 27 lg 4 p 1 kohaselt on võimalik detailplaneeringus
ettenähtud tingimust selliselt muuta, on niisuguse lubaduse andmine lepingus sobimatu.
EhS § 27 kohaselt tuleb projekteerimistingimusi menetleda avatud menetlusena (EhS § 31 lg 1)
ning vald ei saa lepinguga kindlaks määrata menetluse tulemust. Avatud menetluse tulemus selgub
alles menetluse käigus. Võimalik, et vald peab menetluse käigus asuma hoopis teisele seisukohale
ja andma teistsugused projekteerimistingimused või nende andmisest keelduma.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]