Marje Kask Teie: 27.05.2020
Õiguskantsleri Kantselei
Meie: 17.06.2020 nr 4.2-14/1367-1
Päikesepaneelide aluse maa toetusõiguslikkusest
Lugupeetud proua Kask
Soovisite Maaeluministeeriumi seisukohta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti
(edaspidi PRIA) tõlgendusele päikesepaneelide aluse maa toetusõiguslikkuse kohta seoses
sellise maa kohta toetuse maksmata jätmisega ja sellise tõlgenduse vastavusega Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013 ning Euroopa Liidu ühise
põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (edaspidi ELÜPS) sätestatud tingimustele.
Nii määruse (EL) nr 1307/2013 kui ka maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32
„Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus, ning
noore põllumajandustootja toetus” (edaspidi määrus nr 32) kohaselt võib toetust taotleda sellise
põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega. Samas on määruse
(EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 3 sätestatud tingimustel ette nähtud võimalus taotleda
otsetoetusi ka sellise põllumajandusmaa kohta, mida kasutatakse mittepõllumajanduslikuks
tegevuseks, kui see ei kahjusta oluliselt põllumajanduslikku tegevust. Määruse nr 32 § 3 lõikes
5 on loetletud mittepõllumajanduslikud tegevused ja piiritletud tingimused, mille täitmise
korral on selline põllumajandusmaa toetusõiguslik. Samuti tuleb määruse nr 32 § 3 lõike 6
kohaselt lähtuda toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel põllumajandusministri 10.
märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide
määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku
pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning
põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” (edaspidi määrus
nr 22) §-s 5 sätestatud tingimustest.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Määruse nr 22 § 5 lõike 2 kohaselt tuleb põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust
pindalast maha arvata põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel
põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik. Täpsemaid reegleid, mida tuleb järgida
põllumajandustoetuste ja põllumajandusmassiivide registris toetusõigusliku põllumajandusmaa
kindlaks määramisel, käsitletakse Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikide jaoks välja töötatud
suunisdokumendis DS/CDP/2018/11 „Guidance document on the LAND PARCEL
IDENTIFICATION SYSTEM (LPIS) under Art. 5, 9 and 10 of Commission Delegated
Regulation (EU) NO 640/2014 and on the establishment of the EFA-LAYER referred to in Art.
70(2) of Regulation (EU) NO 1306/2013”. Punkti 2.3.1 kohaselt loetakse mittetoetusõiguslike
elementide hulka, olenemata nende suurusest, kõik nn inimtekkelised konstruktsioonid nagu
ehitised, tehnorajatised, laudad jne, mis on püsiva iseloomuga ja millel põllumajandustootmine
ei ole võimalik. Sama käsitlus kehtib ka päikesepaneelide aluse maa kohta, kuna päikesepargi
puhul on tegemist iseloomult püsiva ehitisega, s.o tehnorajatisega, mille eesmärk on energia
tootmine. Sama käsitlust toetab ka teine, veelgi tehnilisem komisjoni suunisdokument „The
Common Technical Specifications for 2020”1. Siiski saab nn inimtekkeliste ehitiste alune maa
muutuda uuesti otsetoetuste raames toetusõiguslikuks, kui sellel maal ei asu eelpool nimetatud
objekte või need objektid on likvideeritud ning sellist maad saab kasutusele võtta
põllumajandusmaana.
Ka maakatastriseaduse § 181 lõike 3 punkti 4 kohaselt peaks päikeseparke hõlmava maa puhul
olema tegemist tootmismaaga (tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa,
sealhulgas tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-,
gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa). See tähendab, et katastriüksuse see osa, millel
paneelid asuvad, tuleks tervikuna põllumassiivist välja lõigata, sest seda katastriüksuse osa
kasutatakse peamiselt energia tootmiseks ning isegi, kui seal toimub mingil määral
põllumajanduslik tegevus, ei ole see maa siiski peamiselt põllumajanduslikus kasutuses. Selline
lähenemine on kooskõlas ka eespool viidatud Euroopa Komisjoni välja töötatud juhisega.
Seisukohta, et päikesepaneelide aluse maa puhul on tegemist sellise maakasutusega, mille
eesmärk on energia tootmine, toetab ka maaelu- ja põllumajandusturu korraldamise seaduse
muutmise seaduse eelnõus väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootvate
taastuvenergia tootmisseadmete kohta kehtestatud erand. Eelnõu kohaselt võib kohaliku
omavalitsuse üksus üldplaneeringuga lubada päikesepaneele väärtuslikule põllumajandusmaale
paigaldada, kuid tingimusel, et tootmisseadmega seotud maa kohta määratakse ajutiselt ehk
tootmisseadme kasutusajaks maakatastriseaduse § 181 lõike 3 punkti 4 kohane tootmismaa
sihtotstarve.
Seoses määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 32 soovime selgitada, et Teie viidatud sätte puhul
on oluline tähele panna ka viitava punkti sõnastust ehk lõike 2 punkti a, mille kohaselt tähendab
mõiste „toetuskõlblik hektar”: „põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaad,
sealhulgas maad, mille põllumajanduslik seisund ei olnud 30. juunil 2003. aastal hea ning mis
1
Juhis ja eespool viidatud suunisdokument on kättesaadavad veebiaadressil
https://marswiki.jrc.ec.europa.eu/wikicap/index.php/Main_Page
2 (4)
asusid 1. mail 2004 liiduga ühinenud liikmesriikides, kes ühinemisel valisid ühtse
pindalatoetuse kava kohaldamise, ning mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või,
kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis peamiselt
põllumajanduslikuks tegevuseks, või…”.
Mittepõllumajanduslik tegevus selle sätte tähenduses saabki Maaeluministeeriumi hinnangul
olla vaid ajutist laadi, ning peamine tegevus sellel maal peab olema ikkagi põllumajanduslik.
Lisaks ei ole põllumajandusloomade lubamine elektrienergia tootmiseks mõeldud rajatisse
meie meelest kuidagi õigustatud, kuna see võib ohustada nii looma tervist kui ka rajatist.
Põllumajandusloomade ajutine lubamine nimetatud maa-alale ei muuda seda maad
põllumajanduslikult kasutatavaks ja põllumajanduslike otsetoetuste mõttes toetusõiguslikuks.
Sarnaselt võib paralleeli tuua teemaadega, metsaaladega või ehitiste alla kuuluva maaga, milles
põllumajandusloomad viibivad, kuid mis pelgalt loomade seal viibimise tõttu ei muutu maaks,
mida peamiselt kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks.
Seoses Teie väitega määruse nr 32 § 3 lõike 5 kohta, et mittepõllumajanduslikud tegevused
välistavad üldjuhul põllumajandusliku tegevuse, selgitame, et määruse nr 32 lõikes 5 on silmas
peetud põllumajandusmaad, millel toimub ajutiselt mõni muu lühiajaline tegevus, mis ei välista
peamist põllumajanduslikku tegevust sellel maal. Sättes on välja toodud just sellised
mittepõllumajanduslikud tegevused, mis ei muuda põllumajandusmaa peamist
kasutusotstarvet, s.o selle kasutamist põllumajanduslikuks tegevuseks. Seega lähtutakse lõikes
5 toetusõigusliku põllumajandusmaa piiritlemisel vastupidisest põhimõttest, mille kohaselt ei
välista sättes nimetatud ajutise iseloomuga mittepõllumajanduslikud tegevused teatud
tingimuste täitmise korral põllumajandusmaa toetusõiguslikkust.
Lubatavad mittepõllumajanduslikud tegevused ei tohi rikkuda põllumajandusliku tegevuse
eesmärgipärasust ega tekitada põhjendamatuid lisakulutusi. Lähtudes eeltoodust, on
põllumajandusmaal lubatud laatade, näituste, spordivõistluste, oksjonite ja
meelelahutusürituste korraldamine; talvisel ajal lumekatte olemasolul suusa-, jää- ja ralliraja
vm talispordiala harrastamiseks asjakohase ala rajamine ja kasutamine ning metsamaterjali
ajutine ladustamine (väljaspool taimekasvuperioodi). Mittepõllumajanduslik tegevus ei tohi
kahjustada põllumajanduskultuuri kasvatamist ega rohukamarat või mullapinda ning seda maad
peab olema võimalik uuesti põllumajanduslikuks tegevuseks kasutusele võtta ilma lisakuludeta.
Üldjuhul peaks tegevuse kestus olema kuni üks nädal.
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 kohaselt tuleb
liikmesriigil kehtestada nende mittepõllumajanduslike tegevuste loetelu, mida on lubatud
põllumajandusmaal teha. Lisaks on selle sätte alusel võimalik kehtestada ka nende maa-alade
loetelu, mida peamiselt ei kasutata põllumajanduslikel eesmärkidel, kuid mis on siiski
põllumajanduslike otsetoetuste mõistes toetusõiguslikud. Eesti ei ole sellist loetelu kehtestanud,
lähtudes sellest, et kui maa-alal on võimalik teha määruse §-s 3 ja §-des 4–7 sätestatud
põllumajandusmaa hooldamiseks vajalikke tegevusi, on see maa põllumajanduslikult kasutatav.
3 (4)
Täiendavate mittepõllumajanduslike maa-alade lisamine põllumajanduslike otsetoetuste
toetusõiguslike maade hulka ei ole olnud meie meelest põhjendatud ja vajalik, sest
maaeluministri määruse nr 22 alusel on ka teatavat tüüpi mittepõllumajanduslikud
maastikuelemendid juba hõlmatud toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka.
Vastuseks teie küsimusele, miks ei ole seadusandja selgesõnaliselt välistanud neid
ettevõtlusvaldkondi, millel tegutsedes ei peaks olema võimalik saada põllumajanduslikke
otsetoetusi selgitame järgmist. Selline lähenemine tugineb kahele olulisele põhjusele. Esiteks
võivad põllumajanduslikke otsetoetusi taotleda ka füüsilised isikud, kes ei ole äriseadustiku
tähenduses ettevõtjad. Füüsiliste isikute võimalus osaleda otsetoetuste kavas tuleneb samuti
määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktist a.
Teiseks on määruse nr 32 rakenduspraktika aastate jooksul näidanud, et konkreetsel tegevusalal
tegutsevate ettevõtjate välistamine (kuni 1. jaanuarini 2019 kehtis eeldus, et teatud
tegevusaladel tegutsevale isikule, sh ainult metsamajandamisega tegelevale isikule otsetoetusi
ei anta, kuid see eeldus oli ümberlükatav ja isikul oli võimalik esitada tõendid, et
põllumajanduslik tegevus ei moodusta tühist osa tema majandustegevusest, ja siiski toetust
saada) toetuse saajate hulgast ei aidanud sisuliselt kaasa mittepõllumajanduslike tegevustega
tegelevate ettevõtjate välistamisele toetuse saajate hulgast ega aidanud toetust paremini suunata
isikutele, kes on selle toetuse sihtgrupis. Sel põhjusel muudeti 2018. aastal ELÜPSi § 12 ja
määrust nr 32. Eesti ettevõtluskeskkond on liberaalne ja väga dünaamiline, mis võimaldab
äriühinguid alustada, jaotada ja ümber kujundada väga kiirelt ja mugavalt, kuid toetuste
sihipärase määramise seisukohast raskendab see kindlaks tegemist, kas äriühing tõesti tegeleb
põllumajandustootmisega või peamiselt siiski muu tegevusalaga. Otstarbekam on hinnata isiku
tegevust sisuliste kriteeriumite järgi, mitte lähtuda eeldusest, et kui isik teatud tegevusalal
tegutseb, on põllumajandustootmine kindlasti välistatud.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
Triin Kraav 625 6121,
[email protected]
Veronika Vallner-Kranich 625 6253,
[email protected]
4 (4)