dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Maaeluministeerium_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 18. juuni 2020
Viit
7-4/200923/2003565
Registreeritud
18. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
7 Järelevalve põhiõiguste ja -vabaduste järgimise üle
Sari
7-4 Isiku kaebuse alusel riigiorgani või -asutuse tegevuse kontroll
Toimik
7-4/200923
Vastutaja
Marje Kask (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎OK_paikesepaneelid.asice302 KB

Sisu (failidest)

Marje Kask Teie: 27.05.2020 Õiguskantsleri Kantselei Meie: 17.06.2020 nr 4.2-14/1367-1 Päikesepaneelide aluse maa toetusõiguslikkusest Lugupeetud proua Kask Soovisite Maaeluministeeriumi seisukohta Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) tõlgendusele päikesepaneelide aluse maa toetusõiguslikkuse kohta seoses sellise maa kohta toetuse maksmata jätmisega ja sellise tõlgenduse vastavusega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 1307/2013 ning Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduses (edaspidi ELÜPS) sätestatud tingimustele. Nii määruse (EL) nr 1307/2013 kui ka maaeluministri 17. aprilli 2015. a määruse nr 32 „Otsetoetuste saamise üldised nõuded, ühtne pindalatoetus, kliima- ja keskkonnatoetus, ning noore põllumajandustootja toetus” (edaspidi määrus nr 32) kohaselt võib toetust taotleda sellise põllumajandusmaa kohta, millel tegeletakse põllumajandusliku tegevusega. Samas on määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 lõikes 3 sätestatud tingimustel ette nähtud võimalus taotleda otsetoetusi ka sellise põllumajandusmaa kohta, mida kasutatakse mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, kui see ei kahjusta oluliselt põllumajanduslikku tegevust. Määruse nr 32 § 3 lõikes 5 on loetletud mittepõllumajanduslikud tegevused ja piiritletud tingimused, mille täitmise korral on selline põllumajandusmaa toetusõiguslik. Samuti tuleb määruse nr 32 § 3 lõike 6 kohaselt lähtuda toetusõigusliku põllumajandusmaa määratlemisel põllumajandusministri 10. märtsi 2015. a määruse nr 22 „Põllumassiivi kaardi koostamise, põllumassiivi piiripunktide määramise, põllumassiivile unikaalse numberkoodi andmise, põllumassiivi toetusõigusliku pindala ning põllumassiivil asetsevate maastikuelementide määramise ja korra ning põllumassiivi kasutamise kohta esitatavad andmed ja nende esitamise kord” (edaspidi määrus nr 22) §-s 5 sätestatud tingimustest. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Määruse nr 22 § 5 lõike 2 kohaselt tuleb põllumassiivi maksimaalsest toetusõiguslikust pindalast maha arvata põllumassiivil paiknev üle 0,01 hektari suurune maa-ala, millel põllumajanduslik tootmine ei ole võimalik. Täpsemaid reegleid, mida tuleb järgida põllumajandustoetuste ja põllumajandusmassiivide registris toetusõigusliku põllumajandusmaa kindlaks määramisel, käsitletakse Euroopa Komisjoni poolt liikmesriikide jaoks välja töötatud suunisdokumendis DS/CDP/2018/11 „Guidance document on the LAND PARCEL IDENTIFICATION SYSTEM (LPIS) under Art. 5, 9 and 10 of Commission Delegated Regulation (EU) NO 640/2014 and on the establishment of the EFA-LAYER referred to in Art. 70(2) of Regulation (EU) NO 1306/2013”. Punkti 2.3.1 kohaselt loetakse mittetoetusõiguslike elementide hulka, olenemata nende suurusest, kõik nn inimtekkelised konstruktsioonid nagu ehitised, tehnorajatised, laudad jne, mis on püsiva iseloomuga ja millel põllumajandustootmine ei ole võimalik. Sama käsitlus kehtib ka päikesepaneelide aluse maa kohta, kuna päikesepargi puhul on tegemist iseloomult püsiva ehitisega, s.o tehnorajatisega, mille eesmärk on energia tootmine. Sama käsitlust toetab ka teine, veelgi tehnilisem komisjoni suunisdokument „The Common Technical Specifications for 2020”1. Siiski saab nn inimtekkeliste ehitiste alune maa muutuda uuesti otsetoetuste raames toetusõiguslikuks, kui sellel maal ei asu eelpool nimetatud objekte või need objektid on likvideeritud ning sellist maad saab kasutusele võtta põllumajandusmaana. Ka maakatastriseaduse § 181 lõike 3 punkti 4 kohaselt peaks päikeseparke hõlmava maa puhul olema tegemist tootmismaaga (tootmis- ja tööstusehitiste alune ja neid ehitisi teenindav maa, sealhulgas tehnorajatiste maa, mis moodustab iseseisva katastriüksuse, sealhulgas kütte-, vee-, gaasi- ja elektrivarustusega seotud ehitiste maa). See tähendab, et katastriüksuse see osa, millel paneelid asuvad, tuleks tervikuna põllumassiivist välja lõigata, sest seda katastriüksuse osa kasutatakse peamiselt energia tootmiseks ning isegi, kui seal toimub mingil määral põllumajanduslik tegevus, ei ole see maa siiski peamiselt põllumajanduslikus kasutuses. Selline lähenemine on kooskõlas ka eespool viidatud Euroopa Komisjoni välja töötatud juhisega. Seisukohta, et päikesepaneelide aluse maa puhul on tegemist sellise maakasutusega, mille eesmärk on energia tootmine, toetab ka maaelu- ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõus väärtuslikule põllumajandusmaale päikese abil elektrit tootvate taastuvenergia tootmisseadmete kohta kehtestatud erand. Eelnõu kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksus üldplaneeringuga lubada päikesepaneele väärtuslikule põllumajandusmaale paigaldada, kuid tingimusel, et tootmisseadmega seotud maa kohta määratakse ajutiselt ehk tootmisseadme kasutusajaks maakatastriseaduse § 181 lõike 3 punkti 4 kohane tootmismaa sihtotstarve. Seoses määruse (EL) nr 1307/2013 artikliga 32 soovime selgitada, et Teie viidatud sätte puhul on oluline tähele panna ka viitava punkti sõnastust ehk lõike 2 punkti a, mille kohaselt tähendab mõiste „toetuskõlblik hektar”: „põllumajandusliku majapidamise põllumajandusmaad, sealhulgas maad, mille põllumajanduslik seisund ei olnud 30. juunil 2003. aastal hea ning mis 1 Juhis ja eespool viidatud suunisdokument on kättesaadavad veebiaadressil https://marswiki.jrc.ec.europa.eu/wikicap/index.php/Main_Page 2 (4) asusid 1. mail 2004 liiduga ühinenud liikmesriikides, kes ühinemisel valisid ühtse pindalatoetuse kava kohaldamise, ning mida kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks või, kui maad kasutatakse ka mittepõllumajanduslikuks tegevuseks, siis peamiselt põllumajanduslikuks tegevuseks, või…”. Mittepõllumajanduslik tegevus selle sätte tähenduses saabki Maaeluministeeriumi hinnangul olla vaid ajutist laadi, ning peamine tegevus sellel maal peab olema ikkagi põllumajanduslik. Lisaks ei ole põllumajandusloomade lubamine elektrienergia tootmiseks mõeldud rajatisse meie meelest kuidagi õigustatud, kuna see võib ohustada nii looma tervist kui ka rajatist. Põllumajandusloomade ajutine lubamine nimetatud maa-alale ei muuda seda maad põllumajanduslikult kasutatavaks ja põllumajanduslike otsetoetuste mõttes toetusõiguslikuks. Sarnaselt võib paralleeli tuua teemaadega, metsaaladega või ehitiste alla kuuluva maaga, milles põllumajandusloomad viibivad, kuid mis pelgalt loomade seal viibimise tõttu ei muutu maaks, mida peamiselt kasutatakse põllumajanduslikuks tegevuseks. Seoses Teie väitega määruse nr 32 § 3 lõike 5 kohta, et mittepõllumajanduslikud tegevused välistavad üldjuhul põllumajandusliku tegevuse, selgitame, et määruse nr 32 lõikes 5 on silmas peetud põllumajandusmaad, millel toimub ajutiselt mõni muu lühiajaline tegevus, mis ei välista peamist põllumajanduslikku tegevust sellel maal. Sättes on välja toodud just sellised mittepõllumajanduslikud tegevused, mis ei muuda põllumajandusmaa peamist kasutusotstarvet, s.o selle kasutamist põllumajanduslikuks tegevuseks. Seega lähtutakse lõikes 5 toetusõigusliku põllumajandusmaa piiritlemisel vastupidisest põhimõttest, mille kohaselt ei välista sättes nimetatud ajutise iseloomuga mittepõllumajanduslikud tegevused teatud tingimuste täitmise korral põllumajandusmaa toetusõiguslikkust. Lubatavad mittepõllumajanduslikud tegevused ei tohi rikkuda põllumajandusliku tegevuse eesmärgipärasust ega tekitada põhjendamatuid lisakulutusi. Lähtudes eeltoodust, on põllumajandusmaal lubatud laatade, näituste, spordivõistluste, oksjonite ja meelelahutusürituste korraldamine; talvisel ajal lumekatte olemasolul suusa-, jää- ja ralliraja vm talispordiala harrastamiseks asjakohase ala rajamine ja kasutamine ning metsamaterjali ajutine ladustamine (väljaspool taimekasvuperioodi). Mittepõllumajanduslik tegevus ei tohi kahjustada põllumajanduskultuuri kasvatamist ega rohukamarat või mullapinda ning seda maad peab olema võimalik uuesti põllumajanduslikuks tegevuseks kasutusele võtta ilma lisakuludeta. Üldjuhul peaks tegevuse kestus olema kuni üks nädal. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 32 kohaselt tuleb liikmesriigil kehtestada nende mittepõllumajanduslike tegevuste loetelu, mida on lubatud põllumajandusmaal teha. Lisaks on selle sätte alusel võimalik kehtestada ka nende maa-alade loetelu, mida peamiselt ei kasutata põllumajanduslikel eesmärkidel, kuid mis on siiski põllumajanduslike otsetoetuste mõistes toetusõiguslikud. Eesti ei ole sellist loetelu kehtestanud, lähtudes sellest, et kui maa-alal on võimalik teha määruse §-s 3 ja §-des 4–7 sätestatud põllumajandusmaa hooldamiseks vajalikke tegevusi, on see maa põllumajanduslikult kasutatav. 3 (4) Täiendavate mittepõllumajanduslike maa-alade lisamine põllumajanduslike otsetoetuste toetusõiguslike maade hulka ei ole olnud meie meelest põhjendatud ja vajalik, sest maaeluministri määruse nr 22 alusel on ka teatavat tüüpi mittepõllumajanduslikud maastikuelemendid juba hõlmatud toetusõigusliku põllumajandusmaa hulka. Vastuseks teie küsimusele, miks ei ole seadusandja selgesõnaliselt välistanud neid ettevõtlusvaldkondi, millel tegutsedes ei peaks olema võimalik saada põllumajanduslikke otsetoetusi selgitame järgmist. Selline lähenemine tugineb kahele olulisele põhjusele. Esiteks võivad põllumajanduslikke otsetoetusi taotleda ka füüsilised isikud, kes ei ole äriseadustiku tähenduses ettevõtjad. Füüsiliste isikute võimalus osaleda otsetoetuste kavas tuleneb samuti määruse (EL) nr 1307/2013 artikli 4 lõike 1 punktist a. Teiseks on määruse nr 32 rakenduspraktika aastate jooksul näidanud, et konkreetsel tegevusalal tegutsevate ettevõtjate välistamine (kuni 1. jaanuarini 2019 kehtis eeldus, et teatud tegevusaladel tegutsevale isikule, sh ainult metsamajandamisega tegelevale isikule otsetoetusi ei anta, kuid see eeldus oli ümberlükatav ja isikul oli võimalik esitada tõendid, et põllumajanduslik tegevus ei moodusta tühist osa tema majandustegevusest, ja siiski toetust saada) toetuse saajate hulgast ei aidanud sisuliselt kaasa mittepõllumajanduslike tegevustega tegelevate ettevõtjate välistamisele toetuse saajate hulgast ega aidanud toetust paremini suunata isikutele, kes on selle toetuse sihtgrupis. Sel põhjusel muudeti 2018. aastal ELÜPSi § 12 ja määrust nr 32. Eesti ettevõtluskeskkond on liberaalne ja väga dünaamiline, mis võimaldab äriühinguid alustada, jaotada ja ümber kujundada väga kiirelt ja mugavalt, kuid toetuste sihipärase määramise seisukohast raskendab see kindlaks tegemist, kas äriühing tõesti tegeleb põllumajandustootmisega või peamiselt siiski muu tegevusalaga. Otstarbekam on hinnata isiku tegevust sisuliste kriteeriumite järgi, mitte lähtuda eeldusest, et kui isik teatud tegevusalal tegutseb, on põllumajandustootmine kindlasti välistatud. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Triin Kraav 625 6121, [email protected] Veronika Vallner-Kranich 625 6253, [email protected] 4 (4)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →