VÄLJAVÕTE
Riigikogu majanduskomisjoni
istungi protokoll nr 65
Eesti, videosild Teisipäev, 09. juuni 2020
Algus 14.00, lõpp 16.37
Juhataja: Sven Sester (esimees)
Protokollija: Mari Tänav (konsultant)
Võtsid osa:
Komisjoni liikmed: Annely Akkermann, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Kalvi Kõva,
Kristen Michal, Kai Rimmel
Komisjoni ametnikud: Kaido Rosin (nõunik-sekretariaadijuhataja), Piia Schults (nõunik), Elis
Themas (konsultant)
Puudus: Mihhail Korb
Kutsutud: majandus- ja taristuminister Taavi Aas, ministri nõunik Moonika Parksepp ning
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek
Allvee (2. päevakorrapunkt)
Päevakord:
…
2. Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE)
arutelu esimesele lugemisele saatmiseks
Majandus- ja taristuminister Taavi Aas tutvustas Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse
muutmise seaduse eelnõu (191 SE). Eelnõuga luuakse elektritõukerataste ja muude kergete
elektrisõidukite kasutamise turvalisuse ja liiklejate ohutuse huvides asjakohased liiklusreeglid
ja nõuded selliste sõidukite kasutamisel. Kasutusele võetakse uus sõidukite kategooria –
kergliikur, mis hõlmab erinevaid ühe inimese vedamiseks ette nähtud elektri jõul liikuvaid
sõidukeid, näiteks elektrilised tõukerattad, elektrirulad, tasakaaluliikurid ja muud taolised
istekohata sõidukid. Kergliikuritele kehtestatakse ka nõuded võimsusele, helkurite ja tulede
kasutamisele, sätestatakse kergliikuri suurim lubatud laius, nõuded peatumisele ja parkimisele
ning sätestatakse trahvimäärad liiklusnõuete rikkumise eest. Suurim lubatud võimsus
kergliikuril on 1kW ja valmistaja tehase poolt antud kiirus kuni 25 km/h. Eelnõu näeb ette, et
kergliikurid lubatakse sõitma eelkõige jalakäijale ja jalgratturile ettenähtud keskkonda,
erandina ka sõiduteele. Jalakäija läheduses tohib sõita jalakäijat mitteohustava kiirusega ning
sõiduteed tuleb ületada jalakäija tavakiirusega. Kergliikuriga sõiduteel liiklemiseks nõutakse
10–15-aastaselt kergliikuri juhilt jalgratta juhtimisõigust ja alla 16-aastane juht peab kandma
teel sõites kinnitatud rihmaga kiivrit.
Sven Sester küsis, kas juhul, kui kergliikuri maksimaalne sõidukiirus on kõrgem kui 25 km/h,
siis muutub kergliikur teiseks sõidukiks, millele kohaldatakse ka teisi reegleid.
Taavi Aas vastas, et sellisel juhul liigitatakse kergliikur mopeedi alla.
Sven Sester tundis, millal mopeed muutub mootorrattaks.
Taavi Aas selgitas, et see tuleneb tehase parameetritest.
Hindrek Allvee lisas, et seal on tehniliselt vastavad kategooriad kehtestatud ja vastavalt
2
VÄLJAVÕTE
sellele sõidukid liigitatakse. Sõidukite valdkond on Euroopa Liidu (EL) poolt väga
reguleeritud tüübikinnituse osas. Kergliikur on ilma istmekohata sõiduk. Kui on olemas
istmekoht ja sõidab kiiremini kui 25 km/h, siis läheb sõiduk vastava teise kategooria alla. Kui
istekoht puudub ja sõidab kiiremini, siis ei ole edaspidi õigust sellist sõidukit Eestis kasutada.
Sven Sester uuris seaduse eelnõu kiireloomulisuse kohta ning palus selgitada eelnõu
menetlemise plaani. Sesteri sõnul, kuna seal on tehnilise normi küsimused, mis tekitavad
olukorra, et kõikidest EL liikmesriikidest tuleb võtta nõusolekud, siis kandub seaduse
vastuvõtmine sügisesse.
Taavi Aas vastas, et EL seadusandlusest tulenevalt tõepoolest suveks seadust vastu võtta ei
saa, kuna eelnõu vajab täiendavat kooskõlastust ELi poolt.
Sven Sester palus selgitada nimetatud tehnilise normi olemust ning selle menetlemise ajalist
aspekti.
Hindrek Allvee selgitas, et kui ei oleks olnud COVID-19 viirusest tulenevat kriisi, siis oleks
tehnilise normi teavitamisega jõutud lõpule suve alguseks, kuid muud kriisist tingitud
ülesanded lükkasid selle kaugemale. Tehniline norm tähendab seda, et kui seatakse tehnilised
nõuded toodetele, siis selleks, et ei kehtestataks ühist turgu ebamõistlikult piiravaid reegleid,
tuleb enne normi kehtestamist saata sellekohane teavitus liikmesriikidele. Kui mõnel
liikmesriigil on vastuväiteid, siis on võimalik need esitada. Aeg, mil vastuväiteid saab esitada,
on kolm kuud. Nimetatud kolme kuu jooksul ei tohi õigusakti vastu võtta ega jõustada.
Sven Sester palus täpsustada, kas teavitus EL liikmesriikidele on praeguseks tehtud ning
hetkel jookseb kolmekuuline ooteaeg.
Hindrek Allvee vastas, et nii see on. Vastuväidete esitamise tähtaeg on 1. august 2020.
Sven Sester tõi välja, et soovib ministrilt küsida käesoleva eelnõu sõnastust otseselt
mittepuudutava küsimuse. Nimelt 17. oktoobril 2019 toimus majanduskomisjoni istungil
arutelu, kus planeeriti liiklusseadusesse lisada lapsi vedavate busside turvavööde olemasolu
kohustus. Sester soovis teada, kui kaugel teemaga ollakse, kuna õiguskantsler tunneb huvi,
miks ei ole sellekohast muudatust lisatud käesolevasse liiklusseaduse muutmise seaduse
eelnõusse.
Hindrek Allvee vastas, et lapsi vedavate busside turvavööde nõuet antud eelnõusse lisatud ei
ole, kuna antud eelnõu on väga spetsiifiline ja üksnes kergliikuritele suunatud. Mis puudutab
n-ö suurt liiklusseaduse muudatust, siis seal on probleem, et see on väga mahukas ja hetkel
ootab Justiitsministeeriumisse saatmist. Mõned teemad on veel lahtised, pidevalt lisandub ka
uusi asju, mistõttu on eelnõu valmimine viibinud. Võimalik, et tekib vajadus erinevate
plokkide eraldamiseks ja eraldi Riigikogu menetlusse esitamiseks. 191 SE-s sisalduvad
jalakäijate ja kergemate sõidukitega seonduvad muudatused on võetud välja suurest
liiklusseaduse eelnõust. Otsustuskoht on, kas sügisel, kui 191 SE menetlusega edasi
minnakse, lisatakse turvavööde muudatus sinna juurde, muudatus tehakse eraldi eelnõuga või
tehakse mööndus, et oodatakse suurt liiklusseaduse eelnõud. Aasta alguses oli plaan, et suure
liiklusseaduse eelnõuga jõuaks Riigikogusse sügisel, kuid hetkel peab tõdema, et see võib
jääda sügise lõppu.
Taavi Aas arvas, et turvavööde nõude võiks lisada 191 SE-sse. Suured eelnõud võtavad palju
aega ja suurde liiklusseaduse eelnõusse võib veel tulla täiendavaid märkuseid, mistõttu oleks
mõistlik teema kohe 191 SE juurde lisada.
Sven Sester nõustus ministri lähenemisega. Majanduskomisjoni poolt selline suunis sügisel
antud sai ja ka MKM nentis, et muudatuse tegemine on mõistlik. Sester palus ministeeriumil
sõnastada muudatus eelnõule 191 SE. Kuna tegemist on laste turvalisusega, siis mida
kiiremini saab muudatus sisse viidud, seda parem.
Sven Sester palus täpsustada, kas nimetatud turvavööde nõue ei ole tehniline norm nagu
kergliikurite puhul.
Hindrek Allvee mäletamist mööda ei seatud turvavööde muudatuse juures tehnilisi nõudeid,
mida saaks käsitleda tehnilise normina. Allvee lubas selle osa aga üle täpsustada.
Kai Rimmel soovis täpsustada üldkasutatavates liiklusvahendites ehk bussides ja trammides
3
VÄLJAVÕTE
turvavööde kasutamist. Kindlustades kõik liinibussid turvavöödega, oleks tegemist väga suure
investeeringuga.
Sven Sester selgitas, et tegelikult ta avas teema, mis 191 SE-ga otseselt seotud ei ole ja arvas,
et hetkel seda teemat rohkem ei käsitleks. Kui teemat sügisel arutati, jõuti kokkuleppele, et
liinibussides turvavööde nõue oleks ebapraktiline, kuna kaasneks uute busside turule toomine,
mida rahalises mõttes ei oleks ilmselt võimalik ellu viia. Küsimus oli tol korral muudes
liinides. Kui muudatus tuleb lauale, siis peatuks sellel pikemalt.
Kai Rimmeli sõnul selline lähenemine sobib.
Piia Schults lisas infoks, et muudatusettepanekute kohta arvamuse avaldamisel kaastakse ka
huvigrupid, mistõttu on võimalik neil ka selle muudatusettepaneku juures oma arvamust
väljendada.
Otsustati:
2.1. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15.06.2020 (konsensus: Riho Breivel,
Jüri Jaanson, Kalev Kallo, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Kai Rimmel, Sven Sester).
2.2. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensus: Riho Breivel, Jüri Jaanson, Kalev
Kallo, Kalvi Kõva, Kristen Michal, Kai Rimmel, Sven Sester).
…
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Sven Sester Mari Tänav
juhataja protokollija
Väljavõte õige
(allkirjastatud digitaalselt)
Mari Tänav
Majanduskomisjoni konsultant
17.06.2020
Ülle Madise Teie 18.05.2020 nr 6-1/181326/2002877
Õiguskantsler
[email protected] Meie .06.2020 nr 1-6/20-67/2
Laste bussisõidu turvalisusest
Austatud õiguskantsler
Riigikogu majanduskomisjoni nimel tänan pöördumise eest, milles juhite veel kord
tähelepanu turvavööde vajalikkusele lastegruppide sõidutamiseks kasutatavates bussides.
Majanduskomisjoni menetlusse laekunud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (191 SE)
seda muudatust tõesti ei sisaldunud, milles eelmise aasta 17. oktoobril toimunud istungil
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatega kokku sai lepitud.
Esialgse teabe kohaselt soovis valitsus eelnõu 191SE seadusena vastu võtmise planeerida
kevadistungjärgu lõppu. Niisiis kaalusime võimalust turvavööde nõude lisamist arutada
eelnõu teise lugemise eel. Menetluse käigus selgus siiski, et tehnilise normi kooskõlastamise
vajaduse tõttu ei ole eelnõu teine lugemine ja vastuvõtmine enne sügisistungjärku võimalik.
Eelmise nädala teisipäeval toimunud komisjoni istungil, kus toimus 191 SE arutelu esimesele
lugemisele saatmiseks, käsitlesime uuesti ka Teie pöördumises tõstatud küsimust. Eelnõu
algataja esindajad andsid komisjonile lubaduse sõnastada eelnõu teiseks lugemiseks
ettepaneku selle täiendamiseks nõuetega laste vedamiseks kasutatavatele reisibussidele.
Tänan Teid hea koostöö eest!
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Sven Sester
Esimees
Lisa: 1-6-20-67-2 - MAJK protokoll nr 65 09.06.2020 191 SE väljavõte.asice
Piia Schults
631 6437
[email protected]