dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Väljaminev kiriAvalik

Riigikogu liige Kert Kingo_vastus

Õiguskantsleri Kantselei · 12. juuni 2020
Viit
10-2/201006/2003452
Registreeritud
12. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
P. K. K.
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
10 Riigikogu liikme pöördumise läbivaatamine
Sari
10-2 Riigikogu liikme kirjalik küsimus ja seotud kirjavahetus
Toimik
10-2/201006
Vastutaja
Evelin Lopman (Õiguskantsleri Kantselei, Ettevõtluskeskkonna osakond)

Failid

  • 📎10-22010062003452 12.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc406 KB

Sisu (failidest)

Pr Kert Kingo Teie nr [email protected] Meie 12.06.2020 nr 10-2/201006/2003452 Järelevalve ameti või inspektsiooni peadirektori tegevuse üle Austatud Kert Kingo Soovisite ülevaadet, kuidas on reguleeritud ameti või inspektsiooni peadirektori tegevuse üle järelevalve tegemine ja vastust küsimusele, kas nimetatud tippjuhid on õiguskorra puuduste tõttu väljaspool järelevalvet. Õiguslünka meie hinnangul siiski ei ole, küll võib järelevalve tippjuhi üle olla praktikas keeruline. Need võimalikud keerukused ei ole ületamatud. Tõenäoliselt jääb ametlik järelevalve sageli läbi viimata seetõttu, et oluliste vigade ilmnemisel lahkub inimene ise ametist. Ameti või inspektsiooni peadirektori tegevuse üle on ette nähtud distsiplinaar- ja teenistuslik järelevalve (asutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll). Kui on kahtlus, et peadirektor on toime pannud distsiplinaarsüüteo (st rikkunud süüliselt oma teenistusülesandeid), siis selgitatakse asjaolud ja määratakse vajadusel karistus avaliku teenistuse seaduses (ATS) 8. peatükis ettenähtud korras. ATS § 72 lg 1 järgi võib distsiplinaarmenetluse algatada ametisse nimetamise õigust omav isik käskkirjaga või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on distsiplinaarmenetluse algatajal või tema poolt selleks volitatud isikul (ATS § 73 lg 1). Üldjuhul nimetab peadirektori ametisse minister, seega on ka distsiplinaarmenetluse algatamise pädevus ministril. Mõnel juhul, kui seaduse järgi nimetab peadirektori ametisse Vabariigi Valitsus (nt Statistikaameti, Kaitsepolitseiameti, Andmekaitse Inspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori), siis on distsiplinaarmenetluse algatamine Vabariigi Valitsuse ülesanne. Seejuures võib peadirektor olla aruandekohustuslik ja teenistusliku järelevalve osas vastutav ministri ees (vt nt Statistikaameti põhimääruse § 4). Distsiplinaarmenetluse käigus selgitatakse välja, kas on toime pandud distsiplinaarsüütegu. ATS § 73 annab üsna üksikasjalikud juhised, kuidas menetlus tuleb läbi viia. 1 Kui süütegu on toime 1 Tõendite kogumise ja asjaolude väljaselgitamise kohta vt nt RKHKo 13.05.2013 nr 3-3-1-76-12, p 17 - Distsiplinaarsüüteo menetluses tagab seadus karistusõigusele omase isiku kõrgendatud kaitstuse ja süütuse 2 pandud, siis saab selle eest määrata karistuse. Karistus määratakse proportsionaalselt süüteo raskusega (ATS § 75 lg 1). Distsiplinaarkaristus on välistatud, kui tegutseti nt hädakaitseseisundis või muudel ATS § 75 lõikes 3 nimetatud juhtudel. Kui rikkumine on oluline võib isiku distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada (ATS § 75 lg 4). Rikkumine on oluline, kui see toob endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5 ja asjakohane on ka § 75 lg 6). Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena teenistusest vabastamine (ATS § 78 lg 1). Distsiplinaarkaristuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga, hinnates kõiki distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina (ATS § 76 lg 1). Distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik, kellele süüdlane teenistusalaselt allub (ATS § 77 lg 1). Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgani tehtavat järelevalvet on ilmselt küll võrreldes ministri tehtava distsiplinaarmenetlusega keerulisem korraldada. Samas lubab ATS § 73 lg 1 volitada menetlust läbi viima konkreetse isiku. Vabariigi Valitsuse tehtavat järelevalvet saab tehniliselt toetada näiteks riigisekretär koostöös Riigikantseleiga. Menetluse läbiviija kogub vajaliku materjali ja teeb menetlustoimingud, kuid menetluse tulemi üle otsustab menetluse algataja. Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse tagamiseks saab teha ka teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve normid on Vabariigi Valitsuse seaduses (VVS). Teenistuslik järelevalve hõlmab valitsusasutuse (sh amet või inspektsioon, vt lähemalt VVS § 39 ja § 41) ja nende hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja ka otstarbekuse kontrollimist. Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus (VVS § 93 lg 1). Oluliseks ja põhimõtteliseks erandiks on seejuures riikliku järelevalve toimingud ning riikliku sunni kohaldamisel tehtud otsused ning veel mõned VVS § 93 lõikes 6 nimetatud juhtumid, mille osas teenistuslikku järelevalvet teha ei saa. Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus, tunnistada akt kehtetuks (VVS § 93 lg 2). Teenistusliku järelevalve teostamisel annavad Vabariigi Valitsus ja valitsusasutused ning ametiisikud üksikakte. Ministri määruse kehtetuks tunnistamiseks annab Vabariigi Valitsus määrusi (VVS § 93 lg 3). Vabariigi Valitsuse järelevalvepädevus on lähemalt reguleeritud VVS §-s 94 ning ministri teenistusliku järelevalve pädevus VVS §-s 95. Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse üle (VVS § 95 lg 1). Minister tunnistab kehtetuks ministeeriumi kantsleri, osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega (VVS § 95 lg 2). Ministril on õigus presumptsiooni. Eeltoodust tulenevalt laienevad distsiplinaarmenetlusele ka kõrgendatud nõuded tõendite kogumisel ja asjaolude väljaselgitamisel. Haldusorgan peab asjaolude väljaselgitamisel põhjendama, kuidas on tõendite alusel jõutud oluliste asjaolude, st süütegude toimepanemise tuvastamiseni ning miks ta eelistab üht tõendit teisele. 3 tunnistada kehtetuks eelnimetatud akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt VVS §-le 100 (VVS § 95 lg 3). Teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametiisikute toimingute üle võib minister panna ministeeriumi kantslerile (VVS § 95 lg 4). Teenistusliku järelevalve käigus on võimalik akti täitmist või toimingu tegemist peatada kuni seitsmeks päevaks (VVS § 99). VVS § 100 lubab akti või toimingu tunnistada kehtetuks ebaotstarbekuse motiivil, kui akt või toiming on ilmses mittevastavuses seadusest tuleneva ning Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi poolt realiseeritava riikliku poliitikaga või põhjustab riigi vara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist või muul viisil kahjustab riiklikke huve. Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks riigiteenistuse korraldamisel antud üksikakte ja toiminguid, samuti muid akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest või muudest õigusaktidest (VVS § 100 lg 2). Akti või toimingu tunnistamine kehtetuks ebaotstarbekuse tõttu peab olema motiveeritud (VVS § 100 lg 3). Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda (VVS § 101 lg 1). Ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised, samuti ministeeriumi hallatavate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendab minister (VVS § 101 lg 2). Erinevatesse valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus (VVS § 101 lg 3). Õiguslike vaidluste lahendamise täpsema korra määrab Vabariigi Valitsus (VVS § 101 lg 4). Mõistagi oleme huvitatud Teie täpsematest argumentidest ja tähelepanekutest neis küsimustes. Suur tänu olulise küsimuse eest. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Madise Evelin Lopman 693 8431 [email protected]
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel