Pr Kert Kingo Teie nr
[email protected]
Meie 12.06.2020 nr 10-2/201006/2003452
Järelevalve ameti või inspektsiooni peadirektori tegevuse üle
Austatud Kert Kingo
Soovisite ülevaadet, kuidas on reguleeritud ameti või inspektsiooni peadirektori tegevuse üle
järelevalve tegemine ja vastust küsimusele, kas nimetatud tippjuhid on õiguskorra puuduste tõttu
väljaspool järelevalvet.
Õiguslünka meie hinnangul siiski ei ole, küll võib järelevalve tippjuhi üle olla praktikas keeruline.
Need võimalikud keerukused ei ole ületamatud. Tõenäoliselt jääb ametlik järelevalve sageli läbi
viimata seetõttu, et oluliste vigade ilmnemisel lahkub inimene ise ametist.
Ameti või inspektsiooni peadirektori tegevuse üle on ette nähtud distsiplinaar- ja teenistuslik
järelevalve (asutuse tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse kontroll).
Kui on kahtlus, et peadirektor on toime pannud distsiplinaarsüüteo (st rikkunud süüliselt oma
teenistusülesandeid), siis selgitatakse asjaolud ja määratakse vajadusel karistus avaliku teenistuse
seaduses (ATS) 8. peatükis ettenähtud korras.
ATS § 72 lg 1 järgi võib distsiplinaarmenetluse algatada ametisse nimetamise õigust omav isik
käskkirjaga või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi asjaolusid distsiplinaarsüüteo
toimepanemise kohta. Distsiplinaarmenetluse läbiviimise õigus on distsiplinaarmenetluse algatajal
või tema poolt selleks volitatud isikul (ATS § 73 lg 1).
Üldjuhul nimetab peadirektori ametisse minister, seega on ka distsiplinaarmenetluse algatamise
pädevus ministril. Mõnel juhul, kui seaduse järgi nimetab peadirektori ametisse Vabariigi Valitsus
(nt Statistikaameti, Kaitsepolitseiameti, Andmekaitse Inspektsiooni, Politsei- ja Piirivalveameti
peadirektori), siis on distsiplinaarmenetluse algatamine Vabariigi Valitsuse ülesanne. Seejuures
võib peadirektor olla aruandekohustuslik ja teenistusliku järelevalve osas vastutav ministri ees (vt
nt Statistikaameti põhimääruse § 4).
Distsiplinaarmenetluse käigus selgitatakse välja, kas on toime pandud distsiplinaarsüütegu. ATS
§ 73 annab üsna üksikasjalikud juhised, kuidas menetlus tuleb läbi viia. 1 Kui süütegu on toime
1
Tõendite kogumise ja asjaolude väljaselgitamise kohta vt nt RKHKo 13.05.2013 nr 3-3-1-76-12, p 17 -
Distsiplinaarsüüteo menetluses tagab seadus karistusõigusele omase isiku kõrgendatud kaitstuse ja süütuse
2
pandud, siis saab selle eest määrata karistuse. Karistus määratakse proportsionaalselt süüteo
raskusega (ATS § 75 lg 1). Distsiplinaarkaristus on välistatud, kui tegutseti nt hädakaitseseisundis
või muudel ATS § 75 lõikes 3 nimetatud juhtudel. Kui rikkumine on oluline võib isiku
distsiplinaarsüüteo eest teenistusest vabastada (ATS § 75 lg 4). Rikkumine on oluline, kui see toob
endaga kaasa usalduse kaotuse ametniku vastu põhjusel, et rikkumise laadist tulenevalt võib
arvata, et ametnik ei suuda ka edaspidi tagada teenistuskohustuse täitmist (ATS § 75 lg 5 ja
asjakohane on ka § 75 lg 6). Distsiplinaarkaristuse määramise õigust omaval isikul on õigus
kõrvaldada ametnik teenistusest distsiplinaarmenetluse ajaks, kui distsiplinaarsüütegu esialgselt
hinnates võib eeldada, et distsiplinaarmenetluse tulemusel määratakse ametnikule karistusena
teenistusest vabastamine (ATS § 78 lg 1).
Distsiplinaarkaristuse määrab ametisse nimetamise õigust omav isik haldusaktiga, hinnates kõiki
distsiplinaarmenetluse raames kogutud tõendeid ja asjaolusid kogumina (ATS § 76 lg 1).
Distsiplinaarkaristuse võib määrata kahe aasta jooksul distsiplinaarsüüteo toimepanemise päevast
arvates, kuid hiljemalt kuue kuu möödumisel päevast, kui distsiplinaarsüüteost sai teada isik,
kellele süüdlane teenistusalaselt allub (ATS § 77 lg 1).
Vabariigi Valitsuse kui kollegiaalorgani tehtavat järelevalvet on ilmselt küll võrreldes ministri
tehtava distsiplinaarmenetlusega keerulisem korraldada. Samas lubab ATS § 73 lg 1 volitada
menetlust läbi viima konkreetse isiku. Vabariigi Valitsuse tehtavat järelevalvet saab tehniliselt
toetada näiteks riigisekretär koostöös Riigikantseleiga. Menetluse läbiviija kogub vajaliku
materjali ja teeb menetlustoimingud, kuid menetluse tulemi üle otsustab menetluse algataja.
Valitsusasutuste ja nende hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse ja otstarbekuse
tagamiseks saab teha ka teenistuslikku järelevalvet. Teenistusliku järelevalve normid on Vabariigi
Valitsuse seaduses (VVS).
Teenistuslik järelevalve hõlmab valitsusasutuse (sh amet või inspektsioon, vt lähemalt VVS § 39
ja § 41) ja nende hallatavate asutuste tegevuse seaduslikkuse ja ka otstarbekuse kontrollimist.
Teenistusliku järelevalve korraldamine on Vabariigi Valitsuse ja valitsusasutuste kohustus (VVS
§ 93 lg 1). Oluliseks ja põhimõtteliseks erandiks on seejuures riikliku järelevalve toimingud ning
riikliku sunni kohaldamisel tehtud otsused ning veel mõned VVS § 93 lõikes 6 nimetatud
juhtumid, mille osas teenistuslikku järelevalvet teha ei saa.
Teenistusliku järelevalve teostajal on õigus teha ettekirjutus akti või toimingu puuduste
kõrvaldamiseks, peatada toimingu sooritamine või akti kehtivus, tunnistada akt kehtetuks (VVS §
93 lg 2). Teenistusliku järelevalve teostamisel annavad Vabariigi Valitsus ja valitsusasutused ning
ametiisikud üksikakte. Ministri määruse kehtetuks tunnistamiseks annab Vabariigi Valitsus
määrusi (VVS § 93 lg 3). Vabariigi Valitsuse järelevalvepädevus on lähemalt reguleeritud VVS
§-s 94 ning ministri teenistusliku järelevalve pädevus VVS §-s 95.
Minister valvab ministeeriumi struktuuriüksuste, ministeeriumi valitsemisala valitsusasutuste ja
nende ametiisikute, samuti muude ministeeriumi hallatavate riigiasutuste tegevuse seaduslikkuse
ja otstarbekuse üle (VVS § 95 lg 1). Minister tunnistab kehtetuks ministeeriumi kantsleri,
osakonnajuhatajate, ametite ja inspektsioonide peadirektorite ja teiste ministeeriumi ametiisikute
akte ja toiminguid, mis ei ole vastavuses põhiseaduse, muude seaduste, Vabariigi Valitsuse
määruste ja korralduste ning ministri määruste ja korraldustega (VVS § 95 lg 2). Ministril on õigus
presumptsiooni. Eeltoodust tulenevalt laienevad distsiplinaarmenetlusele ka kõrgendatud nõuded tõendite kogumisel
ja asjaolude väljaselgitamisel. Haldusorgan peab asjaolude väljaselgitamisel põhjendama, kuidas on tõendite alusel
jõutud oluliste asjaolude, st süütegude toimepanemise tuvastamiseni ning miks ta eelistab üht tõendit teisele.
3
tunnistada kehtetuks eelnimetatud akte ja toiminguid nende ebaotstarbekuse motiivil vastavalt
VVS §-le 100 (VVS § 95 lg 3). Teenistusliku järelevalve ministeeriumi ametiisikute toimingute
üle võib minister panna ministeeriumi kantslerile (VVS § 95 lg 4).
Teenistusliku järelevalve käigus on võimalik akti täitmist või toimingu tegemist peatada kuni
seitsmeks päevaks (VVS § 99). VVS § 100 lubab akti või toimingu tunnistada kehtetuks
ebaotstarbekuse motiivil, kui akt või toiming on ilmses mittevastavuses seadusest tuleneva ning
Vabariigi Valitsuse või ministeeriumi poolt realiseeritava riikliku poliitikaga või põhjustab riigi
vara ja eelarveliste vahendite ebaratsionaalset kasutamist või muul viisil kahjustab riiklikke huve.
Ebaotstarbekuse motiivil ei saa tunnistada kehtetuks riigiteenistuse korraldamisel antud üksikakte
ja toiminguid, samuti muid akte ja toiminguid, mille andmise tingimused tulenevad seadusest või
muudest õigusaktidest (VVS § 100 lg 2). Akti või toimingu tunnistamine kehtetuks
ebaotstarbekuse tõttu peab olema motiveeritud (VVS § 100 lg 3).
Valitsusasutuste ja muude riigiasutuste omavahelised õiguslikud vaidlused lahendatakse
alluvuskorras, kui seadusega ei ole mõnda liiki vaidluse jaoks kehtestatud teistsugust korda (VVS
§ 101 lg 1). Ministeeriumi struktuuriüksuste vahelised, samuti ministeeriumi hallatavate
riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendab minister (VVS § 101 lg 2). Erinevatesse
valitsemisaladesse kuuluvate riigiasutuste õiguslikud vaidlused lahendavad asjaomased ministrid.
Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendab vaidluse Vabariigi Valitsus (VVS § 101 lg 3). Õiguslike
vaidluste lahendamise täpsema korra määrab Vabariigi Valitsus (VVS § 101 lg 4).
Mõistagi oleme huvitatud Teie täpsematest argumentidest ja tähelepanekutest neis küsimustes.
Suur tänu olulise küsimuse eest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Evelin Lopman 693 8431
[email protected]