dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Õiguskantsleri Kantselei
Sissetulev kiriAvalik

Advokaadibüroo Sirel & Partnerid_avaldus

Õiguskantsleri Kantselei · 9. juuni 2020
Viit
6-1/201062/2003393
Registreeritud
9. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
6 Järelevalve õigustloovate aktide põhiseaduslikkuse ja seaduslikkuse üle
Sari
6-1 Isiku avalduse alusel seaduse põhiseaduspärasuse kontroll
Toimik
6-1/201062
Vastutaja
Arno Tuisk (Õiguskantsleri Kantselei, Üldosakond, Õigusteenistus)
Lahendamise tähtaeg
9. juuli 2020

Failid

  • 📎Advokaadibüroo Sirel & Partnerid, 9.06.2020.asice153 KB
  • 📎Lisa 1_juhiluba.pdf228 KB

Sisu (failidest)

Lp õiguskantsler Ülle Madise 05. juuni 2020 Kohtu 8 15193 Tallinn Edastatud e-posti aadressil [email protected] Avaldaja: Tõnis Leetjõe Isikukood 37509126514 Tel +372 50 92 358 E-post [email protected] Avaldaja esindaja: advokaat Mihkel Kivisalu Advokaadibüroo Sirel & Partnerid Vesivärava 50, 10126 Tallinn e-post [email protected] Mootorsõidukijuhi eksamineerimise korra põhjendatuse kontroll Tõnis Leetjõe pöördub Õiguskantsleri poole õiguskantsleri seaduse § 15 lõike 1 alusel seoses liiklusseaduse (edaspidi LS) § 100 lg 3 seadusele vastavuse kontrollimiseks. LS § 100 lg 3 sätestab, et „Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab juhtimisõiguse taotleja läbima käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud ettevalmistuse ning lõike 8 alusel kehtestatud nõuete kohase esmaabikoolituse ja sooritama edukalt lõike 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami. Liiklusteooria eksamit ei ole vaja sooritada käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 3 nimetatud juhtudel, kus üleminekul madalama kategooria mootorratta juhtimiselt kõrgema kategooria mootorratta juhtimisele antakse juhtimisõigus pärast edukat sõidueksami sooritamist.“ Tõnis Leetjõe on veendumusel, et mootorsõidukijuhi täiendav eksamineerimise kord teooria üldküsimuste osas olukorras, kus isik juba omab ühe või mitme kategooria juhtimisõigust, on vastuolus haldusmenetluse (edaspidi HMS) § 5 lg 3 sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega. Tõnis Leetjõe omab alates 1993.a A, B ja C kategooria juhilubasid, mis tähendab, et tal on juhtimisstaaži 27 aastat ja seda kõigis kolmes kategoorias (lisa 1). Käesoleval aastal soovis ta juurde teha kategooria BE, mistõttu suunati ta taaskord liiklusteooria eksamit sooritama. Eksamiks valmistudes selgus, et suurem osa eksamist moodustavad Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 Telefon +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583 10126 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 Faks +372 606 9601 SEB Pank EE801010220043418018 E-post [email protected] www.sirel.com küsimused, mis on sõidukijuhtimise üldteooriat puudutavad küsimused ehk tegemist on sisuliselt sama eksamiga, mille ta on juba läbinud 1993.a, kui tegi A, B ja C kategooria load. Seega tekkis olukord, kus kehtivat juhtimisõigust omav isik, kellelt ei ole juhtimisõigust ära võetud või muul viisil karistatud, suunati sisuliselt tegema korduseksamit. Eeltoodu aga riivab tugevalt Tõnis Leetjõe õiguseid. Ta on sunnitud taaskord kulutama aega, et minna eksamit tegema. Raha, et tasuda autokoolile ja tasuda riigilõiv teooriaeksami sooritamiseks (mis on juba varasemalt A, B ja C kategooria eksami ajal juba tasutud), et taaskord tõestada, et sõiduki juhtimise üldised põhimõtted on talle selged. Tõnis Leetjõe märgib, et selleks, et ta saaks võimalikult kiiresti eksamile, oli ta sunnitud sõitma Tartust Haapsallu, kuna seal avanes esimene võimalus eksamit teha. Eksamile mineku tõttu ei saanud Tõnis Leetjõe olla tööl terve päeva. Teiseks soovib Tõnis Leetjõe rõhutada, et juhul, kui ta ei oleks teooria eksamit sooritanud, poleks keegi tema juhtimisõigust A, B ja C kategooria osas ära võtnud ja tal oleks olnud võimalus sõita rahulikult tagasi koju, olenemata sellest, et ta ei läbinud liiklusteooria eksamit. Eeltoodu tõstatab küsimuse, et kui mõttekas on lisakategooriate tegemisel küsida liikluse üldteooria küsimusi? Tõnis Leetjõe hinnangul on eeltoodud eksamikorraldus äärmiselt suures mahus riigi ressurssi raiskav ja kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Loogiline ja põhjendatud oleks, et isikult kellel on juhtimisõigus olemas, küsitaks iga lisakategooria soovimisel konkreetselt seda kategooriat puudutavaid lisaküsimusi (näiteks B kategooria juhtimisõiguse olemasolul ja A kategooriat taotledes konkreetselt ainult a kategooria ehk mootorrattaga liiklemise erisusi, võrreldes sõiduautoga liiklemisele). Eelduslikult võimaldaks see vähendada liikluseksamite sooritamise järjekordi, riigilõive, eksamite tegemise aegu jne. Täiendavalt võimaldaks see kohustatud isikul keskenduda sellele, mis on konkreetselt taotletava kategooria puhul oluline, tõstes sellega ühtlasi ka liiklusohutust. HMS § 5 lg 3 sätestab, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-3-1-94-08, p 19). Ka eriseaduses (mh Liiklusseaduses) ettenähtud menetluskord peab vastama hea halduse põhimõtetele (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-3-1-1-04, p 20). Arvestades, et liiklusseadus kehtib igale sõidukijuhile ühtemoodi, siis on ebamõistlikult koormav ja riigi ressursse raiskav olukord, kus tuleb sama sisuga teooria eksamit igakordselt uue 2 (3) juhtimisõiguse kategooria taotlemisel uuesti sooritada. Selline olukord tekitab väga palju üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi sarnastes olukordades olevatele isikutele, mistõttu on LS § 100 lg-s 3 sätestatud liiklusteooria eksamineerimise kord vastuolus HMS sätestatud eesmärgipärasuse ja efektiivusse põhimõttega. Selline tegevus ei ole ka praktiliselt tulemuslik, kui isik on juba korduvalt ennast üldteooria küsimustes tõestanud ja talle on varasemalt antud üks või mitu sõiduki juhtimisõiguse kategooriat. Veelgi enam, selline eksamineerimise kord eeldab igakordselt ka riigilõivude tasumist, mistõttu on see ebamõistlikult koormav ka rahaliselt isikule, kes peab korduvalt ennast üldteooria küsimuste sooritamisega tõestama. Tõnis Leetjõe kinnitab, et tal ei ole mitte midagi selle vastu, kui juhilt kontrollitakse konkreetselt taotletavat kategooriat puudutavaid eriküsimusi ja nõutakse ka sõidueksamit, kuid suunata juht, kes omab 27 aastast staaži tegema uuesti liiklusteoora eksamit on ilmselgelt ebamõistlikult koormav. Näiteks analoogia korras ei suunata relvaluba omavat isikut uuesti relvaeksamit tegema, kui ta soovib täiendavale relvaliigile õigust saada, vaid selleks viiakse läbi praktiline laskekatse. Tõnis Leetjõele jääb arusaamatuks, et miks liikluseksam peab keerukam ja koormavam olema. Tulenevalt eeltoodust palub Tõnis Leetjõe õiguskantsleri hinnangut, kas mootorsõidukijuhi eksamineerimise kord on isikut ebamõistlikult koormav? Lisad: 1) Juhiluba. Lugupidamisega /digitaalselt allkirjastatud/ Mihkel Kivisalu advokaat Tõnis Leetjõe lepinguline esindaja 3 (3)
Allikas: Õiguskantsleri Kantselei dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel