Lp õiguskantsler Ülle Madise 05. juuni 2020
Kohtu 8
15193 Tallinn
Edastatud e-posti aadressil
[email protected]
Avaldaja: Tõnis Leetjõe
Isikukood 37509126514
Tel +372 50 92 358
E-post
[email protected]
Avaldaja esindaja: advokaat Mihkel Kivisalu
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid
Vesivärava 50, 10126 Tallinn
e-post
[email protected]
Mootorsõidukijuhi eksamineerimise korra põhjendatuse kontroll
Tõnis Leetjõe pöördub Õiguskantsleri poole õiguskantsleri seaduse § 15 lõike 1 alusel
seoses liiklusseaduse (edaspidi LS) § 100 lg 3 seadusele vastavuse kontrollimiseks. LS §
100 lg 3 sätestab, et „Mootorsõidukijuhi kvalifikatsiooni omandamiseks peab
juhtimisõiguse taotleja läbima käesoleva paragrahvi lõike 6 alusel kehtestatud
ettevalmistuse ning lõike 8 alusel kehtestatud nõuete kohase esmaabikoolituse ja
sooritama edukalt lõike 7 alusel kehtestatud korras liiklusteooria- ja sõidueksami.
Liiklusteooria eksamit ei ole vaja sooritada käesoleva seaduse § 107 lõigetes 2 ja 3
nimetatud juhtudel, kus üleminekul madalama kategooria mootorratta juhtimiselt
kõrgema kategooria mootorratta juhtimisele antakse juhtimisõigus pärast edukat
sõidueksami sooritamist.“ Tõnis Leetjõe on veendumusel, et mootorsõidukijuhi täiendav
eksamineerimise kord teooria üldküsimuste osas olukorras, kus isik juba omab ühe või
mitme kategooria juhtimisõigust, on vastuolus haldusmenetluse (edaspidi HMS) § 5 lg 3
sätestatud haldusmenetluse eesmärgipärasuse ja efektiivsuse põhimõttega.
Tõnis Leetjõe omab alates 1993.a A, B ja C kategooria juhilubasid, mis tähendab, et tal
on juhtimisstaaži 27 aastat ja seda kõigis kolmes kategoorias (lisa 1). Käesoleval aastal
soovis ta juurde teha kategooria BE, mistõttu suunati ta taaskord liiklusteooria eksamit
sooritama. Eksamiks valmistudes selgus, et suurem osa eksamist moodustavad
Advokaadibüroo Sirel & Partnerid OÜ
Kadrioru Plaza, Vesivärava 50 Registrikood 10332163 Telefon +372 606 9600 Swedbank EE712200221010448583
10126 Tallinn, Eesti KMKR EE100352496 Faks +372 606 9601 SEB Pank EE801010220043418018
E-post
[email protected]
www.sirel.com
küsimused, mis on sõidukijuhtimise üldteooriat puudutavad küsimused ehk tegemist on
sisuliselt sama eksamiga, mille ta on juba läbinud 1993.a, kui tegi A, B ja C kategooria
load.
Seega tekkis olukord, kus kehtivat juhtimisõigust omav isik, kellelt ei ole juhtimisõigust
ära võetud või muul viisil karistatud, suunati sisuliselt tegema korduseksamit. Eeltoodu
aga riivab tugevalt Tõnis Leetjõe õiguseid. Ta on sunnitud taaskord kulutama aega, et
minna eksamit tegema. Raha, et tasuda autokoolile ja tasuda riigilõiv teooriaeksami
sooritamiseks (mis on juba varasemalt A, B ja C kategooria eksami ajal juba tasutud), et
taaskord tõestada, et sõiduki juhtimise üldised põhimõtted on talle selged. Tõnis Leetjõe
märgib, et selleks, et ta saaks võimalikult kiiresti eksamile, oli ta sunnitud sõitma Tartust
Haapsallu, kuna seal avanes esimene võimalus eksamit teha. Eksamile mineku tõttu ei
saanud Tõnis Leetjõe olla tööl terve päeva.
Teiseks soovib Tõnis Leetjõe rõhutada, et juhul, kui ta ei oleks teooria eksamit sooritanud,
poleks keegi tema juhtimisõigust A, B ja C kategooria osas ära võtnud ja tal oleks olnud
võimalus sõita rahulikult tagasi koju, olenemata sellest, et ta ei läbinud liiklusteooria
eksamit. Eeltoodu tõstatab küsimuse, et kui mõttekas on lisakategooriate tegemisel küsida
liikluse üldteooria küsimusi?
Tõnis Leetjõe hinnangul on eeltoodud eksamikorraldus äärmiselt suures mahus riigi
ressurssi raiskav ja kohustatud isikule ebamõistlikult koormav. Loogiline ja põhjendatud
oleks, et isikult kellel on juhtimisõigus olemas, küsitaks iga lisakategooria soovimisel
konkreetselt seda kategooriat puudutavaid lisaküsimusi (näiteks B kategooria
juhtimisõiguse olemasolul ja A kategooriat taotledes konkreetselt ainult a kategooria ehk
mootorrattaga liiklemise erisusi, võrreldes sõiduautoga liiklemisele). Eelduslikult
võimaldaks see vähendada liikluseksamite sooritamise järjekordi, riigilõive, eksamite
tegemise aegu jne. Täiendavalt võimaldaks see kohustatud isikul keskenduda sellele, mis
on konkreetselt taotletava kategooria puhul oluline, tõstes sellega ühtlasi ka
liiklusohutust.
HMS § 5 lg 3 sätestab, et haldusmenetlus tuleb läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt,
samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi
isikutele. HMS § 5 lg 2, mis seondub ka hea halduse põhimõttega, eeldab isiku taotluse
lahendamisel tõhusat ja tulemuslikku tegevust (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-3-1-94-08, p
19). Ka eriseaduses (mh Liiklusseaduses) ettenähtud menetluskord peab vastama hea
halduse põhimõtetele (Riigikohtu kohtuotsus nr 3-3-1-1-04, p 20). Arvestades, et
liiklusseadus kehtib igale sõidukijuhile ühtemoodi, siis on ebamõistlikult koormav ja riigi
ressursse raiskav olukord, kus tuleb sama sisuga teooria eksamit igakordselt uue
2 (3)
juhtimisõiguse kategooria taotlemisel uuesti sooritada. Selline olukord tekitab väga palju
üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi sarnastes olukordades olevatele isikutele, mistõttu
on LS § 100 lg-s 3 sätestatud liiklusteooria eksamineerimise kord vastuolus HMS
sätestatud eesmärgipärasuse ja efektiivusse põhimõttega. Selline tegevus ei ole ka
praktiliselt tulemuslik, kui isik on juba korduvalt ennast üldteooria küsimustes tõestanud
ja talle on varasemalt antud üks või mitu sõiduki juhtimisõiguse kategooriat.
Veelgi enam, selline eksamineerimise kord eeldab igakordselt ka riigilõivude tasumist,
mistõttu on see ebamõistlikult koormav ka rahaliselt isikule, kes peab korduvalt ennast
üldteooria küsimuste sooritamisega tõestama.
Tõnis Leetjõe kinnitab, et tal ei ole mitte midagi selle vastu, kui juhilt kontrollitakse
konkreetselt taotletavat kategooriat puudutavaid eriküsimusi ja nõutakse ka sõidueksamit,
kuid suunata juht, kes omab 27 aastast staaži tegema uuesti liiklusteoora eksamit on
ilmselgelt ebamõistlikult koormav. Näiteks analoogia korras ei suunata relvaluba omavat
isikut uuesti relvaeksamit tegema, kui ta soovib täiendavale relvaliigile õigust saada, vaid
selleks viiakse läbi praktiline laskekatse. Tõnis Leetjõele jääb arusaamatuks, et miks
liikluseksam peab keerukam ja koormavam olema.
Tulenevalt eeltoodust palub Tõnis Leetjõe õiguskantsleri hinnangut, kas
mootorsõidukijuhi eksamineerimise kord on isikut ebamõistlikult koormav?
Lisad:
1) Juhiluba.
Lugupidamisega
/digitaalselt allkirjastatud/
Mihkel Kivisalu
advokaat
Tõnis Leetjõe lepinguline esindaja
3 (3)