Riigikogu Kantselei 09.06.2020 nr 5-20-3/19
Vabariigi Valitsus PSJV nr 5-20-3
Õiguskantsleri Kantselei
Justiitsministeerium
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Riigikontroll
Vabariigi Presidendi Kantselei
Eesti Kindlustusseltside Liit
Määruse saatmine ja tähtaja andmine
Saadan põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 9. juuni 2020. a määruse
põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-20-3.
Palume asja fokuseeritud lahendamise huvides vaadata üle, kas Teie arvates on kolleegium
määruses tõlgendanud õigesti Vabariigi Presidendi taotlust ja asjas lahendamist vajavaid
põhiküsimusi. Samuti palume üle vaadata, kas Teie põhiseisukohad asja kohta on määruses
Teie arvates õigesti esile toodud. Kui Teil on selle kohta vastuväiteid või soovite esitada
täiendavaid seisukohti asjas, palume need esitada hiljemalt 9. juulil 2020.
Kuna asjas kogutud seisukohad ja muu materjal on juba praegu erakordselt mahukas, palume
asja lahendamise kiiruse ja tõhususe huvides mitte korrata juba esitatud seisukohti, vaid
piirduda tõepoolest uute seisukohtadega. Kui Te olete kõik olulise juba öelnud, ei ole vaja
täiendavat seisukohta üldkogule esitada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kadri Nõmm
sekretär
Lisa: määrus, 19 lk
Lossi 17, 50093 TARTU. Registrikood 74001127. Telefon 730 9002, faks 730 9003, e-post
[email protected]
www.riigikohus.ee
RIIGIKOHUS
PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM
MÄÄRUS
Kohtuasja number 5-20-3
Määruse kuupäev 9. juuni 2020
Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Velmar Brett, Ants Kull, Heiki
Loot ja Ivo Pilving
Kohtuasi Vabariigi Presidendi taotlus tunnistada põhiseadusega vastuolus
olevaks Riigikogus 11. märtsil 2020 vastu võetud
„Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seadus (kohustusliku kogumispensioni
reform)“
Menetluse alus Vabariigi Presidendi 20. märtsi 2020. a taotlus
Menetlusosalised Vabariigi President
Riigikogu
Õiguskantsler
Vabariigi Valitsus
Justiitsminister
Eesti Pank
Finantsinspektsioon
Riigikontroll
Eesti Kindlustusseltside Liit
Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Anda Vabariigi Presidendi 20. märtsi 2020. a taotlus lahendamiseks Riigikohtu üldkogule.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. Vabariigi Valitsus algatas 14. novembril 2019 „Kogumispensionide seaduse ja sellega seonduvalt
teiste seaduste muutmise seaduse (kohustusliku kogumispensioni reform)“ (edaspidi KoPS muutmise
seadus) eelnõu ning Riigikogu võttis selle samal kuupäeval menetlusse.
2. 24. jaanuaril 2020 otsustas Vabariigi Valitsus siduda KoPS muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmise
usaldusküsimusega.
3. Riigikogu võttis 29. jaanuaril 2020 KoPS muutmise seaduse vastu.
4. Vabariigi President jättis KoPS muutmise seaduse 7. veebruari 2020. a otsusega nr 551 välja
kuulutamata vastuolu tõttu põhiseadusega (PS). President tegi Riigikogule ettepaneku seadust uuesti
arutada ja viia see põhiseadusega kooskõlla.
5-20-3
5. 10. veebruaril 2020 võttis Riigikogu KoPS muutmise seaduse eelnõu uuesti menetlusse ja
11. märtsil 2020 võttis Riigikogu KoPS muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastu.
6. Vabariigi President jättis seaduse 20. märtsil 2020 välja kuulutamata ja pöördus Riigikohtu poole
taotlusega tunnistada KoPS muutmise seadus põhiseadusega vastuolus olevaks.
VABARIIGI PRESIDENDI TAOTLUS
7. President leiab, et KoPS muutmise seadus on vastuolus PS §-dega 10, 12, 14, § 28 lõikega 2 ning
§-dega 31 ja 32.
7.1. PS § 28 lõikest 2, mis annab igaühele õiguse riigi abile vanaduse korral, tuleneb riigi kohustus
luua toimiv pensionisüsteem. Põhiõigusi ja -vabadusi kohustab tagama ka PS § 14.
7.1.1. Arvestades PS §-s 10 sätestatud inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtteid, kohustab PS § 28
lõige 2 riiki tagama pensionieas isikutele väärika toimetuleku. See tähendab elatusmiinimumist
oluliselt paremat äraelamisvõimalust, ennetamaks sotsiaalsete riskide realiseerumist ja inimeste
jäämist puudusesse. Elatusmiinimumi tagamise kohustus on riigil ka pensionisüsteemi loomata ning
see ei asenda abi vanaduse korral. Pensionikindlustus on seotud ka inimese panustamisega riigi
toimimisse tööelu ajal. Samuti on õigus pensionile kaitstud PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega.
7.1.2. Põhiseaduse preambulist tuleneb põlvkondadevaheline kokkulepe, et tulevastele põlvedele ei
panda ebamõistlikke rahalisi kohustusi riigi tuumikfunktsioonide täitmisel. Kahaneva elanikkonnaga
riigis ei ole võimalik sõlmida ühiskondlikku kokkulepet, et järeltulev põlv tasub eelmise põlvkonna
vanaduspensionid. Seetõttu nõuab põlvkondadevaheline kokkulepe, et eelmine põlvkond vähemalt
osaliselt oma pensionivara ise akumuleeriks ning osaleks seeläbi oma pensionipõlve vaesusriski
maandamisel.
7.1.3. Praeguses pensionisüsteemis tagavad PS § 28 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmist eelkõige
riiklik pension ja kohustuslik kogumispension. Viimane võimaldab sihtotstarbeliselt akumuleerida
süsteemiga hõlmatud inimeste vara, vähendades nende vaesusriski sattumist ja suurendades
pensionikindlustuse jätkusuutlikkust. Vabariigi Valitsuse eesmärk on olnud hoida keskmine pension
tasemel, mis vastaks 40%-le keskmisest palgast, mis eelduslikult tagab vanaduses piisava
elatustaseme. 2018 oli keskmise palga ja pensioni suhe 41,9%.
7.1.4. KoPS muutmise seaduse § 1 punktiga 67 täiendatakse kogumispensionide seadust
(KoPS) §-ga 431, millega antakse isikutele, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile,
õigus nõuda kõigi kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmist ja neile vastava raha
väljamaksmist, samuti pensioni investeerimiskontol oleva raha väljamaksmist. KoPS muutmise
seaduse § 1 punktiga 120 täiendatakse KoPS-i §-ga 724, millega antakse kindlustusvõtjale võimalus
öelda üles enne 1. jaanuari 2021 sõlmitud pensionileping ning saada kätte raha pensionilepingu
tagastusväärtuses. Seeläbi võimaldatakse inimestel kogutud või edaspidi kogutavate
pensionivahendite sihtotstarbest loobuda, muutes kohustusliku kogumispensioni tagasiulatuvalt
vabatahtlikuks. Vabatahtlik kogumispension ei taga aga pensionivara akumuleerimist piisava
kindlusega. Kohustusliku kogumispensioni kaotamisega lakkab pensionisüsteem eesmärgipäraselt
toimimast ning suureneb vaesusriski sattuvate pensionäride arv tulevikus. KoPS muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja kohaselt langeb vanaduspensioni ja palga suhe vaidlustatud seaduse jõustumisel
tõenäoliselt rohkem kui kehtiva pensionisüsteemi jätkudes.
2(19)
5-20-3
Seetõttu rikuvad KoPS muutmise seadusega tehtavad muudatused PS § 28 lõikes 2 ning §-des 14 ja 32
sätestatud põhiõigusi, samuti PS §-s 10 tagatud inimväärikuse, sotsiaalriigi ja õiguspärase ootuse
põhimõtteid ning põhiseaduse preambulist tulenevat põlvkondadevahelist kokkulepet.
7.1.5. Eesmärk anda inimestele vanaduspensioni kogumisel suurem valikuvabadus, luua
lisavõimalused pensionivara investeerimisel ja tagada seeläbi parem toimetulek pensionieas ei õigusta
nende põhiseaduse nõuete rikkumist. Suurendades vabadust pensionivahendite kasutamisel, ei vabane
riik põhiseadusest tulenevast kohustusest tagada piisav toimetulek vanaduses. Abi vanaduse korral ei
asenda ebamäärane võimalus kasutada muid sotsiaalseid tagatisi, mis on mõeldud teist laadi
sotsiaalsete riskide vajaduspõhiseks maandamiseks. Kohustusliku kogumispensioni süsteemiga on
liitunud üle 740 000 inimese, kellel on tekkinud õiguspärane ootus, et senine pensionisüsteem jääb
nende jaoks põhilises osas kehtima. Järeltulevatele põlvkondadele langeb ülemäärane maksukoormus
riigi PS § 28 lõikes 2 sätestatud kohustuse täitmiseks, kuna ilma selleta satuksid tulevased pensionärid
suuremasse vaesusriski.
7.2. KoPS § 431 kehtestamise tõttu on KoPS muutmise seadus vastuolus ka võrdsuspõhiõiguse
(PS § 12) ja ühetaolise maksustamise põhimõttega.
7.2.1. Võrreldes kogumispensioni süsteemiga mitteliitunud isikutega koheldakse süsteemiga liitunud
inimesi erinevalt, kuna neile antakse tagasiulatuvalt võimalus kaks korda välja võtta 4%
sotsiaalmaksu arvel kogutud pensionivara ja seda vabalt kasutada. Kogumispensioniga liitunud isikud
saavad otsustada 4% sotsiaalmaksu osa sihtotstarbe üle ning neile on kehtestatud tagasiulatuva
mõjuga sotsiaalmaksu soodustus. Süsteemiga liitumise ajal ei olnud isikud sellistest võimalustest
teadlikud.
7.2.2. Ebavõrdne kohtlemine on põhjendamatu, kuna pensionireformi deklareeritud eesmärgid
(valikuvabaduse suurendamine, vabaduse andmine varaga ümberkäimisel ja toimetulekuks vajalike
vahendite planeerimisel) ei ole sotsiaalmaksuga seotud. Nimetatud eesmärgid ei saa mõjutada seda,
millise määraga sama liiki tulusid maksustatakse ja millisel sihtotstarbel kogutud sotsiaalmaksu
kasutatakse. Ühte tululiiki tuleb maksustada ühetaoliselt ning kohustusliku kogumispensioni
süsteemiga liitumine või mitteliitumine ei muuda tulu, mida sotsiaalmaksuga maksustatakse.
Sotsiaalmaksu kaudu pensionisüsteemi käigus hoidmiseks kogutud vahendite sihtotstarbe
tagasiulatuv muutmine on vastuolus ka õigusriigi põhimõttega (PS § 10).
7.3. Lisaks sellele riivab KoPS § 431 kehtestamine ebaproportsionaalselt nende inimeste
omandipõhiõigust, kes ei lahku kohustuslikust pensionifondist.
7.3.1. Riik loob tagasiulatuvalt riski, et kohustusliku pensionifondi osakute väärtus ja sellest tulenevalt
ka fondi jääjate hilisem pension hakkab lisaks finantsturgudel ja majanduses toimuvale senisest
oluliselt enam sõltuma teiste osakuomanike käitumisest. Osakute vahetamiseks on ka praegu võimalik
pensionifondi osakud tagasi võtta, kuid sellest tulenevat mõju osakute väärtusele ei saa pidada sama
oluliseks. Kui antakse õigus fondiosakud tagasi võtta raha väljamaksmiseks, on osakute tagasivõtmise
tehinguid rohkem.
7.3.2. Pensionifondidest lahkumisega seotud kulud jäävad nende osakuomanike kanda, kes ei lahku
kohustuslikust pensionifondist, ning see mõjutab osakute väärtust negatiivselt. See on oluline varaline
lisakohustus, mis on ebaproportsionaalne.
7.3.3. Kohustusliku kogumispensioni süsteemis tehakse olulisi muudatusi tagasiulatuvalt ja
kiirkorras. Seadusandja ei ole analüüsinud reformiga kaasnevaid riske, pidades neid üksnes
3(19)
5-20-3
hüpoteetilisteks. Ka hüpoteetiliste riskide mõju ja esinemise tõenäosust tuleb seadusandjal analüüsida
ning kehtestada efektiivsed meetmed riskide maandamiseks.
7.3.4. Kuivõrd riik halvendab kohustusliku kogumispensioni süsteemi jääjate väljavaateid
vanaduspensionile, on vaidlustatud seadus vastuolus ka õiguskindluse ja õiguspärase ootuse
põhimõttega (PS § 10).
7.4. KoPS muutmise seadusega kehtestatav KoPS § 724, mis annab õiguse öelda üles pensionilepingu,
riivab ebaproportsionaalselt kindlustusandjate ettevõtlusvabadust (PS § 31) koos õiguskindluse
põhimõttega.
7.4.1. Ettevõtlusvabaduse riivet ei saa õigustada pensionikogujate ja pensionilepingu sõlminud isikute
(kindlustusvõtjate) võrdse kohtlemisega. Pensionikogujaid ei ole õige võrrelda inimestega, kes on
juba pensionilepingu sõlminud.
7.4.2. Muudatuse mõju võib olla väga intensiivne. Kindlustusandja võib olla sunnitud loobuma
teenuse osutamisest, kuna lepinguga võetud kohustusi ei ole võimalik muutunud olukorras täita või
jätkamisega kaasneks suur kahju või maksejõuetus. Õigus öelda üles eluaegsed pensionilepingud on
asjasse puutuvatele isikutele üllatuslik, kuna see leping on oma olemuselt tähtajaline (sh
kindlustusvõtja surmani kestev). Lepingu mõlemal poolel on õiguspärane ootus, et õigusloomega ei
sekkuta juba välja kujunenud lepingulisse suhtesse.
7.5. KoPS § 724 kehtestamine riivab ebaproportsionaalselt ka pensionilepingu sõlminud
kindlustusvõtjate omandipõhiõigust – õigust saada eluaegse pensionilepingu alusel jätkuvalt
pensioni – koostoimes õiguspärase ootuse põhimõttega. Osa kindlustusvõtjate huvi öelda
pensionileping üles ja võtta raha välja ei kaalu üles nende kindlustusvõtjate õiguspärast ootust
süsteemi stabiilsusele ja jätkusuutlikkusele, kes ei soovi oma pensionilepingut üles öelda. Õigus raha
välja võtta ka ei tasakaalusta nende isikute põhiõiguste riivet.
7.6. KoPS § 724 kehtestamisega koheldakse tagasiulatuvalt ja põhjendamatult ebavõrdselt
pensionilepingu sõlminud isikuid ja ainult riiklikku pensioni saavaid isikuid, mistõttu KoPS muutmise
seadus on vastuolus võrdsuspõhiõiguse ja ühetaolise maksustamise põhimõttega. Pensionilepingu
sõlminud isikutele antakse võimalus võtta korraga 4% sotsiaalmaksu osa välja ning seda vabalt
kasutada, seega muuta tema palgalt tasutud sotsiaalmaksu sihtotstarvet. Kohustusliku
kogumispensioniga liitumisel sellist võimalust ei olnud. Sotsiaalmaksu sihtotstarbe tagasiulatuv
muutmine on vastuolus õigusriigi põhimõttega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
Riigikogu
8. Riigikogu nimel arvamuse esitanud rahanduskomisjon leidis, et KoPS muutmise seadus on
põhiseadusega kooskõlas. Rahanduskomisjoni vähemus (viis liiget) esitas eriarvamuse ja leidis, et
KoPS muutmise seadus on põhiseadusega vastuolus.
8.1. Rahanduskomisjoni arvates suurendab kohustusliku kogumispensioni vabatahtlikuks muutmine
inimeste vabadust ning parandab teadlikkust pensionisüsteemist. Samuti laienevad
investeerimisvõimalused ja suureneb konkurents, mille tulemusena peavad fondihaldurid klientide
hoidmiseks senisest rohkem pingutama. Eelduslikult toob see kaasa parema pensionifondide tootluse,
mis tagab tulevikus omakorda suurema pensioni.
4(19)
5-20-3
8.1.1. Ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et KoPS muutmise seadus seab ohtu inimeste toimetuleku
ning riik jätab tulevikus täitmata põhiseadusest tulenevad kohustused isikute sotsiaalsete põhiõiguste
tagamisel. PS § 28 lõikes 2 tulenev riigi kohustus anda isikule abi vanaduse korral on täidetud
eelkõige riikliku pensionikindlustuse seadusega (RPKS). Kuna kohustuslike kogumispensionide
süsteemile ei ole põhiseadusega ega muude aktidega kehtestatud erinõudeid, siis ei ole vajalik hinnata,
kas KoPS muutmise seadus mõjutab vanaduspensioni suuruse vastavust kohasele elustandardile.
8.1.2. Inimväärikuse ning sotsiaalriigi põhimõtetest tuleneb põhiõigus elatusmiinimumile ja
inimväärsele äraelamisele. Abi täpsema mahu määrab kindlaks riigi majanduslik olukord.
Seadusandjal on sotsiaalsete õiguste tagamisel avar kaalutlusõigus ja põhiseadusevastane on üksnes
abi langemine minimaalsest vajalikust tasemest allapoole.
8.1.3. KoPS muutmise seadus ei ole vastuolus PS §-s 14 sätestatud üldise põhiõigusega korraldusele
ja menetlusele. Kui peaks selguma, et kehtivas õiguslikus raamistikus tervikuna leidub puudusi, mis
ei taga sotsiaalsete põhiõiguste nõutud taset, ei saa sellest veel järeldada, et puudused tulenevad
üksnes vaidlustatud seadusest. KoPS muutmise seaduse normid iseenesest senises pensionisüsteemis
olulisi muudatusi kaasa ei too. Mõjutused tulenevad inimeste käitumisest, mida need normid
võimaldavad. Riik jälgib KoPS muutmise seaduse järgi järjepidevalt Eesti pensionisüsteemi toimimist
ning parendab vajadusel perioodiliselt süsteemi.
8.2. Vaidlustatud seadusest tulenev omandipõhiõiguse riive ei ole intensiivne ning on põhiseadusega
kooskõlas.
8.2.1. Finantsinspektsiooni tehtud pensionifondide likviidsuse stressitestid näitasid, et fondide jaoks
ei tekita raha väljamaksmine väga suures mahus likviidsusriske, mistõttu mõõdukama
väljumisstsenaariumi puhul pensionifondide korrapärane valitsemine tõenäoliselt ei häiru.
8.2.2. II pensionisambasse kogumist jätkata soovivate inimeste varaliste huvide kaitseks sätestati
vaidlustatud seaduses mitmeid meetmeid. Nähti ette võimalus, et fond võib seaduses fondi varade
struktuurile sätestatud nõudeid aastatel 2021–2024 ajutiselt mitte järgida. Hõlbustamaks
investeeringuid ja leevendamaks pensionifondist väljumisega kaasneda võivat survet pensionifondi
varade müügiks, sätestati fondist raha väljavõtmisele ja ka II sambast väljumisest etteteatamisele
tähtaeg viis kuud. Samuti sätestati fondivalitsejate õigus võtta pensionifondi arvel senisest rohkem
laenu (25% senise 10% asemel). Seadusega ei kehtestatud osaku tagasivõtmise tasu kõrgemat määra,
kuna sellel ei oleks mõju. Inimesed saaksid tasu vältida, suunates raha esmalt pensioni
investeerimiskontole ning võttes selle sealt ilma tagasivõtmistasuta välja.
8.3. Vaidlustatud seadus ei riku võrdsuspõhiõigust.
8.3.1. Kuna I ja II pensionisammas on erinevad, on II pensionisambaga liitunute ja mitteliitunute
erinev kohtlemine õigustatud. II pensionisambaga mitteliitunud inimene ei omanda otseselt varalisi
õigusi, vaid ainult õiguse nõuda pensioniikka jõudes riigilt seaduses sätestatud tingimustel ja ulatuses
garanteeritud pensioni maksmist.
8.3.2. II pensionisambaga liitunud inimese töötasudelt arvestatavast sotsiaalmaksust suunatakse
riikliku pensionikindlustussüsteemi vahenditesse 16%, mistõttu on tema I samba pension väiksem. II
sambasse makstud 4% sotsiaalmaksuosa eest omandab isik kohustusliku pensionifondi osakuid, mis
muutuvad tema isiklikuks varaks, mida saab vahetada ja pärida. II pensionisambaga liitunud
pensionikoguja saab 4% sotsiaalmaksu osa eest pensionifondi osakuid üksnes tingimusel, et ta
panustab ise 2% maksega töötasult osakute omandamisesse. Seega kannab ta kõrgemat
5(19)
5-20-3
maksukoormust, samuti investeerimisriski. Pensionifondist raha väljavõtmisega kaasneb risk saada
tulevikus väiksemat pensioni, mida I pensionisamba tulude puhul ei teki.
8.3.3. KoPS § 724 muudatustega ei jää inimesed, kes soovivad pensioni lepingu alusel edasi saada,
sellest ilma. Vaidlustatud seadus annab pensionilepingu juba sõlminud inimestele tähtajalise õiguse
leping üles öelda ja valida, mil viisil oma II sambasse kogutud raha välja võtta. Eluaegse pensioni
asemel on lubatud valida edaspidi ka tähtajaline pension või kogu raha korraga väljavõtmine. Sarnane
õigus on juba praegu inimestel, kes saavad II sambast tähtajalist fondipensioni. Nemad võivad ka oma
fondipensionid lõpetada ja allesjäänud raha korraga välja võtta.
8.4. KoPS muutmise seaduse § 1 punkt 120 (KoPS § 724) ei riku pensionilepingud sõlminud
kindlustusandjate ettevõtlusvabadust. Kindlustusvõtjatele antud õigus kindlustusleping üles öelda
avaldab mõningast ebasoovitavat mõju kindlustusandjate majandustegevusele. Samas on seadus
näinud ette mitmeid meetmeid selle mõju leevendamiseks.
8.4.1. Kindlustusandjal on õigus loobuda alates 2022. aasta 1. veebruarist kehtima jäänud
pensionilepingute alusel pensionimaksete tegemisest. Kui kindlustusandja loobub pensionimaksete
tegemisest, jätkab riik Sotsiaalkindlustusameti kaudu kindlustusvõtjatele maksete tegemist. Sama
võimalus kehtib ka juhul, kui kindlustusandja vahetamise võimalust (KoPS § 522) kasutab liiga suur
hulk kindlustusvõtjaid ja kindlustusandja ei suuda pensionikindlustuse pakkumist enam majanduslikel
põhjustel jätkata. Juba sõlmitud pensionilepingute ülesütlemise võimalus tasakaalustab
kindlustusandjate jaoks asjaolu, et koos pensionilepingu sõlmimise kohustuse kadumisega võib
kindlustusandjatele uusi kliente tulla oluliselt vähem, mistõttu nad ei saa nende kindlustusmaksetega
arvestada.
8.4.2. Kindlustuslepingute ülesütlemise võimalus on ajutine ja kehtib ainult kolme kuu jooksul
seaduse jõustumisest ega laiene uutele lepingutele. Arvestades pensionilepingute sõlmimise
muutumist vabatahtlikuks ja tõika, et pensionilepingute maht eelduslikult väheneb, on loobutud
kindlustusandja kohustusest jaotada kindlustusvõtjatele ja soodustatud isikutele oma kasumit
(KoPS muutmise seaduse § 1 punkt 118 (KoPS § 70 lõige 4)). Kindlustusandjal on õigus võtta
kindlustuslepingu ülesütlemise eest tasu. Kokkuvõttes on võimalik ebasoodne mõju kindlustusandjate
ettevõtlusvabadusele muudetud minimaalseks ning ettevõtlusvabaduse riivet saab lugeda
põhiseaduspäraseks.
8.5. Õiguspärase ootuse põhimõte ei võta parlamendilt õigust juba kehtivaid seadusi muuta.
Vaidlusalune seadus ei too kaasa ebasoodsa tagasiulatuva mõjuga muudatusi. Kohustuslikku
kogumispensionit ei kehtestatud kindlaks perioodiks ega antud lubadust, et reeglid edaspidi ei muutu.
Riigikogu arvestas seaduse vastu võtmisel muu hulgas seda, et asjaosalistele jääks muutustega
kohanemiseks piisavalt aega.
9. Riigikogu rahanduskomisjoni vähemus leidis, et KoPS muutmise seadus on põhiseadusega
vastuolus järgmistel põhilistel argumentidel.
9.1. KoPS muutmise seaduse normid riivavad põhiseadusevastaselt PS § 28 lõikest 2 tulenevat õigust
riigi abile vanaduse korral.
Vaidlusaluse seaduse vastuvõtmisele ei eelnenud nõuetekohast mõjude hindamist. Samuti ei ole
seaduse eelnõu menetlemise käigus esitatud ühtegi kaalukat eesmärki, mis õigustaks põhiõiguste
riivamist ja Eesti pensionisüsteemi alusloogika muutmist. Teisest pensionisambast raha väljavõtmise
lubamisega saavutatakse pensionisüsteemi lõhkumise hinnaga vaid lühiajaline lisatulu riigieelarvesse,
millele järgneb vaesusriski sattuvate pensionäride arvu oluline suurenemine. Kogumispensioni ei saa
6(19)
5-20-3
käsitada kui üksnes riigi tagatud sissetuleku kõrval antavat lisasissetulekut. Teine ja kolmas sammas
on halvenevas demograafilises olukorras pensionisüsteemi hädavajalik osa, et tagada inimväärne
toimetulek Eesti pensionäridele, kellel on Euroopa Liidu suurima suhtelise vaesuse risk. Inimeste
hakkamasaamine pensionieas ei ole üksnes nende enda asi. Sotsiaalriigi põhimõtte järgi peab riik
tagama, et pensionärid ei satuks pensionieas vaesusriski, ning pensionisüsteemis on teisel
pensionisambal selles keskne roll. Kui tulevikus tugineb enamiku pensionäride pension üksnes
esimesele sambale, paneb see tulevastele põlvkondadele ebamõistlikult suured rahalised kohustused
ja asetab tulevased pensionärid senisest suuremasse vaesusse.
9.2. KoPS muutmise seadus on vastuolus võrdsuspõhiõigusega, kuna puudub põhjus inimeste
ebavõrdseks kohtlemiseks. Sarnases olukorras olevate isikute kohustusliku sotsiaalkaitse ulatus on
erinev sõltuvalt minevikus tehtud valikutest. Samuti rikutakse tagasiulatuvalt ühetaolise
maksustamise ja õigusriigi põhimõtteid. II sambaga liitunud inimesed saavad enda käsutusse summa,
mis on II sambasse kogunenud 4% sotsiaalmaksu ning riigi täiendava sisse makse arvel. Tagastatavalt
summalt on tasumata ka sotsiaalmaks.
9.3. Fondidest vara ulatusliku lahkumise võimaldamine lööb tasakaalust välja finantsjuhtimise, sunnib
peale teistsuguse likviidsuse, riskijuhtimise, investeeringute pikkuse ega võimalda enam sellist
investeeringute tootlust, mida saab pakkuda kohustuslik pensionifond. Fondist lahkumise kulud (nt
osakute tagasiostmiseks võetud likviidsuslaenu kulu, suurema likviidsuspuhvri hoidmise kulu või
mahtude vähenemisest tingitud fondide tasu suurenemine) jäävad fondi jääjate kanda. Osaliste
lahkumine süsteemist ei ole prognoositav ja kompenseeritav ega konkurentsi tulem.
9.4. Õigus kindlustusleping üles öelda rikub kindlustusandjate ettevõtlusvabadust. Lepingu sõlminud
pooltel on õiguspärane ootus, et õigusloomega ei sekkuta lepingusse. Kui kindlustusandjad lõpetavad
teenuse pakkumise ja osutamise, siis see kahjustab ka pensionikoguja ja -saaja huvi valida erinevate
toodete ja pakkujate vahel ning saada kõrgemat ja eluaegset pensioni. Eluaegne pension on avaliku
huvina kaalukam kui kodaniku huvi saada pension kätte enne pensioniiga või korraga, katmata
üleelamisriski.
Vabariigi Valitsus ja justiitsminister
10. Vabariigi Valitsus ja justiitsminister on ühiselt esitatud arvamuses seisukohal, et KoPS muutmise
seadus ei ole põhiseadusega vastuolus.
10.1. Pensionireform ei riiva PS § 28 lõikes 2 sätestatud õigust riigi abile, inimväärikuse ja
sotsiaalriigi põhimõtteid ega preambulit.
10.1.1. On kaheldav, kas kohustusliku kogumispensioni süsteem langeb PS § 28 lõikes 2 sätestatud
riigi abi saamise õiguse esemelisse kaitsealasse. Teise samba kaudu ei anna riik abivajajale ainelist
abi, vaid loob tingimused kohustuslikuks pensionikogumiseks. Isegi kui kohustusliku
kogumispensioni süsteem langeks PS § 28 lõike 2 kaitsealasse, siis pensionireform otseselt seda
kaitseala ei riiva. PS § 28 lõikes 2 nimetatud abi liigi ja ulatuse kindlakstegemisel on seadusandjal
avar kaalutlusruum ning riive on võimalik vaid siis, kui isikule antud abi langeb allapoole seaduses
ettenähtud elatusmiinimumist. Praegu ja ettenähtavas tulevikus täidab riik piisava abi osutamise
kohustuse ka juhul, kui kohustusliku kogumispensioni süsteem tervikuna kaotada.
10.1.2. Eesti Vabariik täidab KoPS muutmise seaduse jõustumisel ka Euroopa sotsiaalhartast ja
Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksist tulenevad kohustused. Sotsiaalministeeriumi ja
Rahandusministeeriumi analüüsi kohaselt on Eesti Vabariigis pension ületanud ja ületab ka praegu
Euroopa sotsiaalkindlustuskoodeksiga nõutavat abimäära vähemalt kaks korda. Isegi Eesti Panga ning
7(19)
5-20-3
Riigikontrolli äärmiselt pikaajaliste prognoosidega arvestades on ülimalt tõenäoline, et ka
reformijärgne pensionisüsteem tagab isikule jätkuvalt elatusmiinimumi. Abi vanadusriskis olijatele
võib väljenduda ka mistahes muudes meetmetes, mis ei ole pension. Näiteks on selliseks meetmeks
toimetulekutoetuse maksmine.
10.1.3. Pensionireform ei riiva isikute õiguspärast ootust tulevikus saadava pensioni suuruse ega
pensionisüsteemi toimimise osas. Isikutel pole tekkinud õiguspärast ootust kehtiva pensionisüsteemi
püsimajäämisele selliselt, et seda kunagi ei muudeta. Pensionireform laiendab, mitte ei kitsenda isiku
õiguslikke positsioone. Milline regulatsioon on isikutele vanaduspõlves toimetulekuks vajalike
vahendite kogumiseks otstarbekas ja jätkusuutlik, on põhiseaduse kohaselt seadusandja otsustada.
Otsused sotsiaalpoliitika ja riigieelarve kujundamisel, kui need toimuvad kooskõlas PS-ga, ei allu
kohtute ega Vabariigi Presidendi järelevalvele.
10.1.4. Põhiseaduse preambulist ei tulene Vabariigi Presidendi väidetud põlvkondadevahelise
kokkuleppe põhimõtet. Kui tulevikus peaks tekkima vajadus riigi ülesannete täitmiseks suurendada
makse, vähendada teisi hüvesid või riigi kulutusi, on seadusandja pädev neid muutusi ellu viima.
Pensionireformi järel jääb tagatuks riigi toimimiseks vajalik riigieelarveline keskkond, milles riigi
tulu laekub plaanipäraselt.
10.1.5. Nõudluse muutumise puhul on loomulikuks tagajärjeks pensionifondide lisapingutused
nõudluse rahuldamisel. Seega on tõenäoline, et pensionifondid hakkavad pakkuma isikutele paremaid
tingimusi, et nende teenuseid kasutataks. Presidendi etteheited maksukoormuse võimalikust
suurenemisest põhinevad sellel, et ta ei pea võimalikuks riigi sunnita pensionipõlveks säästude
kogumist.
10.2. Kuigi KoPS muutmise seadus kohtleb pensioni I ja II sambasse koguvaid inimesi erinevalt, on
erinev kohtlemine põhjendatud, kuna gruppide õiguslik seisund on kehtiva õiguse järgi erinev.
10.2.1. II samba grupi liikmete maksukoormus on kõrgem, samuti on nende tulevikus saadav I samba
pension vastavalt väiksem. II samba grupp omandab pensionifondi osakud, mis on isiku enda vara ja
piiratud ulatuses käsutatavad. Nad kannavad aga investeerimisriski, millega kaasneb ebakindlus
tulevikus saadava pensioni suhtes. I samba grupil sellist riski ei ole. Nad saavad avalik-õigusliku
kindlustusosaku, mille alusel neil on pensioniikka jõudes õigus riigilt nõuda pensioni maksmist.
Gruppide võrdlemisel tuleb arvestada ka I ja II samba erinevaid õigusi pärimisel.
10.2.2. I samba grupile ei ole sotsiaalmaksu osalist tagastamist võimalik ette näha, kuna nende
tööandja maksudest finantseeritakse pensioni maksmist praegustele pensionäridele, mistõttu tuleks
koguda lisavahendeid riigieelarvesse. Seega õigustab ebavõrdset kohtlemist mh vajadus kasutada riigi
raha säästlikult. Gruppide tagasiulatuvalt võrdsesse olukorda seadmine oleks äärmiselt keeruline.
I samba grupile ei ole võimalik anda II samba grupiga sarnaseid varalisi õigusi. I ja II samba gruppide
väljamakseid ei oleks võimalik teha ühetaoliselt, kuna esimesel juhul on 4% sotsiaalmaksuosa
muutunud indekseerimise tõttu, teisel juhul toimuks osakute tagasivõtmine vastavalt nende
puhasväärtusele, mida on mõjutanud fondi tootlus ja kulud. Ka administratiivset keerukust saab
pidada ebavõrdse kohtlemise legitiimseks põhjuseks teiste põhjenduste seas.
10.2.3. Vaidlustatud seadusega ei muudeta sotsiaalmaksu sihtotstarvet tagasiulatuvalt. I ja II samba
grupi liikmete töötasudelt makstava sotsiaalmaksu sihtotstarve on erinev juba kehtiva seaduse
kohaselt.
10.3. KoPS § 431 ei riku fondidesse jääjate omandipõhiõigust. Kuigi isikule kuuluv pensionifondi
osak on omandipõhiõiguse esemelises kaitsealas, ei pruugi osakute väärtuse vähenemise oht
8(19)
5-20-3
omandipõhiõigust riivata või on riive intensiivsus madal. Osakute tagasivõtmise võimaldamine on
seaduse eesmärkide saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas abinõu.
10.3.1. Negatiivne mõju võiks tekkida väga äärmuslike stsenaariumide puhul fondide likviidsuse
suurendamise vajaduse ja varade kiire võõrandamise tõttu, kuid nn fondijooksu suure tõenäosusega
ei toimu. Kohustuslike pensionifondide likviidsuse tase on üldjuhul hea. Väljumistaotlused on
hajutatud 23 fondi vahel ning fondidel on väljumistaotluste rahuldamiseks aega viis kuud.
Pensionifondidele antakse õigus võtta laenu suuremas määras ning lubatud on investeerimispiiranguid
ajutiselt ületada. Valitsemistasu määra tõusu mõju kogutavale varale on väike. Keskmine
valitsemistasu on praegu 0,61%, järgmisel aastal tõenäoliselt 0,59% või selle lähedal. KoPS muutmise
seaduse eelnõu seletuskirjas märgitud valitsemistasude tõus (1,14%-ni) on ebatõenäoline. Fondide
mahud võivad pikema aja jooksul taastuda ja valitsemistasud väheneda.
10.3.2. Isikutel ei ole tekkinud õiguspärast ootust, sest õiguslikud positsioonid ei ole isikute jaoks
soodsad või nad ei ole neid realiseerima asunud. Pole tõendatud, et pensionifondidesse jääjad saavad
tulevikus vähem pensioni võrreldes olukorraga, kui reformi ei oleks tehtud.
10.4. KoPS muutmise seaduse § 1 p 120 (KoPS § 724) ei riku pensionilepinguid sõlminud
kindlustusandjate põhiõigusi.
10.4.1. Andes kindlustusvõtjatele tagasiulatuva õiguse üles öelda juba sõlmitud pensionilepinguid kui
kestvuslepinguid, riivab riik kindlustusandjate ettevõtlusvabadust, kuna sekkub nende
majandustegevuses sõlmitud lepingutesse. Ettevõtlusvabadust riivab riik koostoimes
kindlustusandjate õiguspärase ootusega sellele, et sõlmitud pensionilepingud jäävad kehtima. Riik
riivab ka kindlustusandjate omandivabadust, kuna kindlustusandjad kaotavad võimaluse teenida
ülesöeldud kindlustuslepingute alusel tulu.
10.4.2. Riive esimene eesmärk on tagada kõigi II sambasse pensionikogujate võrdne kohtlemine.
Olukorras, kus osal isikutel tekib võimalus lõpetada II samba kaudu pensioni kogumine koos õigusega
nõuda kõigi pensioniosakute tagasivõtmist, ei saa põhjendatuks pidada seda, et isikuid, kes on olnud
sunnitud sõlmima kindlustuslepingu, koheldakse ebavõrdselt ning jäetakse ilma samasugusest
õigusest. Riive teiseks eesmärgiks on pensionilepingu kohustuslikkuse kaotamine, et kooskõlas
reformi üldiste eesmärkidega tagada isikutele suurem vabadus kogutud pensioni kasutamiseks.
Praegusel juhul on kindlustuspensioni süsteem kindlustusandja kasuks ebamõistlikult kaldu, mis loob
kindlustusandjale sisuliselt garanteeritud sissetuleku pikaks perioodiks, ent teisalt lukustab
nõrgemaks pooleks oleva kindlustusvõtja olukorda, kus tal puuduvad võimalused oma kogutud
pensioni käsutamiseks just tema konkreetset olukorda arvestaval viisil. Mõlemad eesmärgid on nii
legitiimsed kui ka kaalukad.
10.4.3. Kindlustusandjate ettevõtlusvabadus ja omandiõigus ei kaalu üles kindlustusvõtjate õigust ja
huvi enda omandi senisest vabamale kasutamisele ja sundlepingust vabanemisele.
Pensionikindlustuslepingu sõlmimine on seni kehtiva seaduse järgi enamasti kohustuslik, mistõttu ei
ole tegemist ettevõtlusega, mis oleks välja kasvanud kindlustusandja enda pingutuste tulemusena ja
vastusena turu nõudlusele. Seega on riive ettevõtlusvabadusele koosmõjus õiguspärase ootusega
võrdlemisi väheintensiivne, kuna seadusandja ei mõjuta ebasoodsalt ettevõtlusvabaduse tuumikusse
kuuluvaid õigusi. Samadel põhjustel on väheintensiivne ka õiguspärase ootuse ja omandipõhiõiguse
riive. Riive kaalukust vähendab seegi, et ka seni kehtiva regulatsiooni kohaselt on kindlustusvõtjal
õigus öelda pensionileping üles selleks, et vahetada kindlustusandjat (KoPS § 522). Tegemist on
rakendussättega, mille kohaldamine on ajaliselt piiratud ning kindlustusandjal tuleb teha otsus
lepingust väljumise kohta kindlaks tähtajaks. Riivet vähendavad ka võimalus kindlustustegevus
9(19)
5-20-3
lõpetada ning anda kehtivate kindlustusmaksete tasumise kohustus üle riigile ning kindlustusandja
kohustuse kaotamine kasumit jaotada.
10.4.4. Õigus öelda üles eluaegseid pensionilepinguid ei riiva kindlustusvõtja põhiõigusi, isikul jääb
alles võimalus saada kindlustuspensioni. Vajaduse korral võtab kindlustuslepingutest tulenevad
kohustused üle riik.
Kindlustusandjate tehnilise kasumi jaotamise kohustuse kaotamine ei ole põhiseadusega vastuolus.
Selle muudatuse mõju kindlustusvõtjate omandipõhiõigusele ei ole märkimisväärne. Kümne aasta
jooksul on kasumit jaotatud keskmiselt 20 000 eurot aastas.
Õiguskantsler
11. Õiguskantsler leiab, et KoPS muutmise seadus on põhiseadusega vastuolus.
11.1. Lähtudes PS §-st 10 ning tõlgendades PS § 28 lõiget 2 kooskõlas Euroopa sotsiaalharta
artikli 12 lõikega 3 ja ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste õiguste pakti artikli 2 lõikega 1
ja artikliga 9, ei saa vaidlusalust seadusemuudatust pidada põhiseaduspäraseks, kuna KoPS muutmise
seaduse jõustudes vanaduspuhuse sotsiaalse kaitse tase väheneks.
11.1.1. Tulenevalt inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtetest tuleb PS § 28 lõiget 2 sisustada nii, et
riik peab andma eakatele sissetuleku kaotuse puhul abi ning tagama neile inimväärseks eluks
vajalikud teenused ja abivahendid. Kui tõlgendada PS § 28 lõiget 2 koos Euroopa sotsiaalharta
artiklitega 12 ja 13, tuleb põhiseaduse järgi tagada traditsiooniliste sotsiaalsete riskide puhul
inimestele abi esmajoones kindlustushüvitiste maksmisega, olenemata sellest, kas inimene on
puuduses või see ohustab teda.
11.1.2. Riigilt abi saamise õiguse tuuma tuleks sisustada avaramalt kui üksnes puuduse korral tagatud
kaitset: abi on piisav siis, kui inimesele antakse sissetuleku kaotuse puhuks sellist rahalist tuge, et
säiliks mõistlik proportsioon varasema sissetuleku ja riigi tagatava asendussissetuleku vahel. Abi peab
võimaldama väärikalt ja häbita osaleda ühiskonnaelus, realiseerida PS-s sätestatud õigusi ja vabadusi,
kasutades selleks vajaduse korral avalikke teenuseid. Sel juhul on tagatud põhiseaduse tõlgendamine
kooskõlas Euroopa sotsiaalõiguste komitee seisukohaga, et Euroopa sotsiaalharta artiklis 12
nimetatud hüvitiste eesmärk on tagada inimestele vaesuskaitse kõrval varasema sissetuleku osaline
kaitse.
11.1.3. Eesti on Euroopa sotsiaalharta artikli 12 lõiget 3 ning ÜRO majanduslike, sotsiaalsete ja
kultuuriliste õiguste pakti ratifitseerides võtnud endale kohustuse tõsta järk-järgult sotsiaalkaitse taset.
See tähendab, et hüvitisi tuleb suurendada, sotsiaalkindlustussüsteemi ei tohi asendada
hoolekandesüsteemiga ning juba saavutatud sotsiaalkaitse tasemest ei tohi kergel käel loobuda.
Sotsiaalse kaitse taseme tõstmise kohustus on tuletatav ka sotsiaalriigi põhimõttest. Kui PS § 28
lõiget 2 tõlgendada eelnimetatud rahvusvaheliste lepingute vaimus, lasub riigil kohustus
vanaduspuhuse sotsiaalse kaitse taset järk-järgult tõsta, kuna nii on tagatud teiste PS-s nimetatud
põhiõiguste ja -vabaduste parem realiseeritavus. Sotsiaalse kaitse taseme vähendamine on lubatud
vaid erandlikel asjaoludel ning keelatud on sotsiaalkindlustussüsteemi asendamine
hoolekandesüsteemiga.
11.1.4. Kuigi 2018. aastal vastas Eesti pensionide tase Euroopa sotsiaalhartas nõutud tasemele ja ei
saa väita, et kohe pärast KoPS muutmise seaduse jõustumist langeksid pensionid alla nõutud määra,
ei saa ka väita, et need jääksid kohustusliku kogumispensionita täpselt samale tasemele, sest
10(19)
5-20-3
Riigikogu pole samal ajal RPKS-i märkimisväärselt muutnud. Seaduse vastuvõtmise ajal ei olnud
Eestis ka majanduskriisi, mis KoPS muutmise seadusega tehtud muudatusi õigustanuks.
11.2. KoPS § 431 on vastuolus omandipõhiõiguse ja põhiõigusega menetlusele ja korraldusele, samuti
õiguspärase ootuse põhimõttega.
11.2.1. Pensionifondi osak kuulub omandipõhiõiguse kaitsealasse. Osanike võimalus ennetähtaegselt
ühiselt kogutud rahaga fondist väljuda mõjutab kogumist jätkavale osakuomaniku varalisi õigusi
ebasoodsalt. Tekib senisest ulatuslikum, teiste osakuomanike käitumisest sõltuv osakute väärtuse
vähenemise risk. Väljamaksete tegemiseks tuleb muuta fondide investeerimisstrateegiat, sealhulgas
väljuda pikaajalistest investeeringutest enne majanduslikult põhjendatud tähtaega. Väljumistega
seotud kulud jäävad pigem fondi jäävate osakuomanike kanda. Kuna KoPS § 431 hõlmab ka seda
pensionivara, mis on kogutud enne normi jõustumist, riivab see osakuomanike omandipõhiõigust
koostoimes õiguspärase ootusega. Pensionifondi osakuid omandatud inimestel on mõistlik põhjus
uskuda, et riik ei loo tagasiulatuvalt vara väärtust vähendavaid riske ning ohustada süsteemi eesmärgi
saavutamist.
11.2.2. Muudatus ei suurenda II samba pensionifondide tootlust, vaid pigem vähendab seda ja
kasvatab valitsemistasusid. Mõjutamaks pensionifondi valitsejaid pakkuma klientidele paremaid
tingimusi, on tõhusamaid alternatiive, mis ei põhjusta osakuomanikele lisariske ja -kulusid. Võimalik
on sätestada II sambast väljumise õigus nii, et kogutud raha jääks kuni pensionieani fondi. Täiendava
konkurentsi loomiseks piisaks pensioni investeerimiskonto sätestamisest. Keeruline on näha
tagasiulatuva mõjuga muudatuse eesmärgina kogumispensioni vabatahtlikuks muutmist. Eesmärk
anda pensioniks kogutud raha üle vaba otsustusõigus ei ole kaalukas ning muudatused ei toeta
pensionisüsteemi jätkusuutlikkust. II samba pensionivara käsutamisele ja kasutamisele jäävad ka
pärast reformi olulised piirangud. Muudatuse fiskaalset eesmärki ei saa pidada kaalukaks.
11.2.3. Seaduses ette nähtud abinõud osakuomanike riske ei maanda. Ei ole reguleeritud laenu
võtmisega seotud kulude katmist, samuti pole ette nähtud osakute tagasivõtmise tasusid ulatuses, mis
kataksid II sambast väljumisega seotud kulud. Viiekuuline etteteatamistähtaeg ei leevenda
pikaajalisest investeeringutest väljumisega seotud kahjusid. Samuti on võimalik kuu aega enne raha
välja võtmist avaldus tagasi võtta.
11.3. KoPS § 431 on vastuolus PS §-ga 12. Võrdluse lähtekohaks on enne 1983. aastat sündinud
tööealised inimesed, kelle töötasu maksustatakse sotsiaalmaksuga. Võrreldavad grupid on
kohustusliku kogumispensioniga vabatahtlikult liitunud ja mitteliitunud inimesed.
11.3.1. Kuigi kehtiv seadus kohtleb kohustusliku kogumispensioniga liitunud ja mitteliitunud isikuid
erinevalt, on grupid sotsiaalmaksuga maksustamise aspektist sarnases olukorras. Mõlemasse gruppi
kuuluvate inimeste töötasult on makstud sotsiaalmaksu samas määras ja otstarbel – vanaduspõlves
regulaarse sissetuleku tagamiseks. Mõlemasse gruppi kuuluvatele inimestele tekivad põhiolemuselt
sarnased varalised õigused – nõue pensioni saamiseks.
11.3.2. Kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimestel on õigus võtta enne seaduse jõustumist
kogutud raha (sh riigi eraldatud sotsiaalmaksu osa) enne pensioniea saabumist pensioniskeemist välja
ning kasutada seda omal äranägemisel. See alandab tagasiulatuvalt nende sotsiaalmaksukoormust ja
nad saavad sotsiaalmaksu arvel sisuliselt palgalisa, mida ei maksustata sotsiaalmaksu ja
töötuskindlustusmaksega. Samaealistel kohustusliku kogumispensioniga mitteliitunud inimestel ei
ole võimalust võtta enne seaduse jõustumist kogutud sotsiaalmaksu osa kasutusele enne pensioniiga.
11(19)
5-20-3
11.3.3. Riigikogu on jätnud kaalumata alternatiivid, mis oleks kooskõlas pensionisüsteemi
eesmärkidega ning millega ei kaasneks ebavõrdset kohtlemist. II sammas on võimalik muuta
vabatahtlikuks alates seadusemuudatuste jõustumisest, samuti anda õigus välja võtta üksnes pärast
seadusemuudatuse jõustumist (nt kümne aasta jooksul) kogutud raha. Võimalik oleks suunatata
II samba pensionifondi kogutud sotsiaalmaks koos vara vastava juurdekasvuga riigieelarvesse ning
teisendada inimese I samba pensioniõigusteks, seevastu kogumispensioni maksena kinni peetud raha
(2%) ning sellele vastav tootlus makstakse inimesele välja. Inimeste teadlikkus pensionisüsteemist ei
ole selline väärtus, mis õigustaks põhiõiguste riiveid. Selle saavutamiseks on paremaid alternatiive
(täienduskoolitused, teavitustöö, koolide õppekavade täiendamine jne).
11.4. Kindlustuslepingute ülesütlemise regulatsioon (KoPS § 724 koostoimes § 70 lõikega 4) riivab
II sambaga liitunud inimeste omandipõhiõigust koostoimes õiguspärase ootusega.
11.4.1. Kindlustuslepingute kaudu on sarnaseid riske kandvad isikud on oma riskid ja ressursid
ühendanud, mis võimaldab kindlustusandjatel teenust pakkuda. Kindlustusandjal võib olla äriliselt
mõistlik teenuse pakkumine üldse lõpetada ja kindlustusvõtjate jaoks muutuvad pensionimaksete
tingimused. Kindlustusandja kulude kompenseerimiseks ei pea ta alates 2021. aasta 1. jaanuarist
jaotama 2020. aastal ja hiljem tekkinud kasumit. Seega jäetakse väljumiskulud II sambasse jääjate
kanda ning inimene jääb ilma tema pensioni ostujõudu suurendavast meetmest, millega ta võis lepingu
sõlmimise ajal arvestada. Kui kindlustusandjad loobuvad teenuse osutamisest, ei pruugi inimestel, kes
jõuavad pensioniikka pärast kogumispensioni reformi, olla võimalik eluaegse pensioni saamiseks
lepingut sõlmida või pakutakse pensionilepingut senisest ebasoodsamatel tingimustel.
Kindlustusvõtjatel ega kindlustusandjatel ei olnud võimalik vaidlusaluseid muudatusi prognoosida
ning neil oli ootust, et nende lepinguline suhe jääb kehtima olulises osas neil tingimustel, millega see
sõlmiti.
11.4.2. Muudatuste põhjendused – vajadus kohelda pensionilepingu sõlminud inimesi võrdselt
inimestega, kes saavad raha pensionifondidest välja võtta ja leevendada väljamaksete süsteemi
jäikust – riiveid ei õigusta.
11.5. KoPS § 724 rikub pensionilepingud sõlminud kindlustusandjate tagatud ettevõtlusvabadust
koostoimes õiguspärase ootusega. On mõistlik eeldada, et seadusandja ei avarda oluliselt pikaajaliste
lepingute ülesütlemise võimalusi, vähendades sellega ettevõtluse õiguslikku kaitstust ja suurendades
riske. Kui ettevõtja on sunnitud seaduse ootamatu muutumise tagajärjel pensionilepingute mahu
vähenemisest tingitult tegevusest loobuma, on tegu õiguste intensiivse riivega. Lepingute riigile
üleandmise võimalus ei heasta kindlustusandjatele kehtivat õigust usaldades tekitatud kulusid, mis on
tingitud aastakümneteks ette planeeritud tegevusest.
Eesti Pank
12. KoPS muutmise seadus vähendab pensionisüsteemi jätkusuutlikkust olukorras, kus töötajate ja
vanaduspensionäride suhtarv rahvastiku vananemise tõttu kahaneb, ning selle tulemusel kasvavad
pensionikulud ja maksukoormus. Mida pikemat aega on inimesed II pensionisambasse kogunud, seda
rohkem mõjutab raha väljavõtmine nende tulevast pensioni. Kohustusliku kogumispensioni
kaotamine ei suurenda inimeste soovi säästa ja vabatahtlikult pensionipõlveks investeerida. Nt ei ole
II pensionisambaga mitteliitunud 2% suurust lisatulu investeerinud.
13. Muudatus võib mõjutada ka neid osakuomanikke, kes kogumispensioniks säästmist ei lõpeta.
Suures mahus väljamaksete tegemiseks peaksid fondivalitsejad väljuma pikaajalistest
investeeringutest ning see võib vähendada vara väärtust, eelkõige juhul, kui on investeeritud Eesti
kinnisvarasse. Likviidsuspuhvri hoidmine tähendab fondide madalamat tootlust (nt pangahoius, mis
12(19)
5-20-3
on likviidne, aga nullilähedase intressiga), mille kompenseerimiseks riskantsematesse varadesse
investeerimine suurendab osakuomanike riske. Fondide tootlus on ülitähtis, sest sellega tagatakse
pensionivarade väärtus ja pensionide kasv. Tavapäraselt on tootluse kasvu taganud
aktsiainvesteeringud, kuna aktsiaturud on saavutanud paremat tootlust kui teised finantsturud.
14. Pole võimalik hinnata, palju inimesi fondidest väljub ning milline on väljujate nõuete
koondsumma, samuti pole teada, millistest fondidest väljutakse. Varade kiirmüügi korral kannataksid
nii fondist lahkuda soovijad kui ka sinna jäävad pensioniinvestorid, kuna vara müügihind jääks alla
turuväärtuse. Võimalus võtta laenu on pigem lühiajaline meede likviidsuspuudujäägi katmiseks.
Investeerimisfondide kulud, sh fondist väljumisega seotud tehingukulud (kontohaldus-, maakleri-
jms teenustasud, kursivahe) ja tavapärasest kõrgemal hoitud likviidsusest tulenev kulu, jagunevad
kõigi osakuomanike vahel.
15. 12 pensionifondil, kelle portfell koosneb suures osas likviidsetest varadest, peaks väljamaksete
tegemine olema lihtne. Ülejäänud 11 pensionifondist peaksid rohkem kui pooled hakkama aegsasti
kavandama vähelikviidsete varade müüki. Keeruline on 5 fondi olukord, kelle koondvarast
(1,5 miljardit eurot) on vähelikviidseid varasid vähemalt kuuendik (300 miljonit eurot). Väljamaksete
tegemiseks ette nähtud periood (kuus kuud) aitab fondijuhtidel rahavooge planeerida ja vähesel
määral hajutada, kuid väljamakseperioodi kokku surumine võib vallandada kiirmüügi. Kui peaks
juhtuma, et fondidest kokku väljub 70–80% rahast, siis lühiajaliselt võib see tekitada probleeme.
31. märtsi 2020 seisuga oli pensionifondide varade hulgas väga hea ja hea likviidsusega varade
osakaal 46%, vähem likviidsete varade osakaal 11%.
Finantsinspektsioon
16. Uuringute kohaselt kavatseb pensionifondidest lahkude ligikaudu 50% osakuomanikest
(mõõdukas väljumine), kuid fondi likviidsuse seisukohalt on suurem tähtsus tagasivõetavate osakute
ja sellele vastava investeeringu mahul. Riigi tehtavate maksete peatamine võib lahkumist ergutada.
17. Fondide tegevustingimused on eelduslikult püsivad, andes osakuomanikule ja fondivalitsejale
kindluse tegutsemiseks. Kuna teenuseosutajad püüavad muutuste võimalikkust hinnastada, kaasnevad
seaduste muutmisega kulud, mille kannavad kliendid. Osakuomanikud ei saanud fondi
investeerimisel ja fondivalitsejad fondi tingimuste loomisel ning investeerimispoliitika kujundamisel
arvestada, et osakuomanik võib osakud alati tagasi võtta. Mida avatum on fond, seda likviidsemasse
varasse tuleb investeerida. Seega ei saa teha ebalikviidseid, kuid suurema oodatava tuluga ja suurema
riskiga investeeringuid. Äärmuslikes olukordades (nt finantskriis), ei ole neid investeeringuid
võimalik piisava kiirusega ja fondi vara väärtuses kajastatud hinnaga müüa. Pikaajalises perspektiivis
toob seadusmuudatus kaasa fondide investeerimispoliitikate muutuse, et see oleks kooskõlas osakute
tagasivõtmispoliitikaga. Mõju fondide tootlusele pole võimalik hinnata. Mahtude vähenemise tõttu
võivad suurenda valitsemise kulud ning ahened fondide valik. Lisaks likviidsusriskile toob reform
kaasa ka muid riske – infotehnoloogilisi, operatsioonilisi, fondivalitseja ärimudeli, samuti võimalusi
huvide konfliktiks.
18. 2019. a lõpus tehtud stressitestid näitasid, et mõõduka väljumise (50% osakuomanikest) puhul
suudavad pensionifondid osakud korrakohaselt tagasi võtta. Äärmusliku väljumise korral
(75% osakuomanikest) ei suudaks ühe fondivalitseja neli fondi (kellele kuulub 27% kõigi 25 fondi
koguvarast) realiseerida investeeringuid piisavas mahus või hoida portfelli struktuuri nõuetele
vastavana. Väga äärmuslikul juhul (90% osakuomanikest) tekivad raskused kaheksal fondil (neile
kuulub 52% fondide koguvarast).
13(19)
5-20-3
19. Kui fond ei suuda ette nähtud aja jooksul väljamakseid teha ebapiisava likviidsuse tõttu või läheks
vara koosseis vastuollu fondi tingimustega, on fondivalitseja kohustatud peatama osakute
tagasivõtmise, kuni fondi korrapärane valitsemine on taas võimalik. Kui taastamine ei ole võimalik
(likviidsusprobleemi tõttu soovivad lahkuda ka teised osakuomanikud) ning seda ei ole võimalik üle
anda teisele valitsejale, läheb likviidsuskriisi sattunud fond likvideerimisele. Likvideerija võõrandab
fondi vara võimalikult kiiresti ja jagab osakuomanike vahel. Reformi ajal (aastatel 2021–2024) on
fondivalitsejal lubatud temast mitte olenevatel põhjustel minna ajutiselt vastuollu seaduse nõuete,
fonditingimustega ja prospektiga.
20. Väljamaksete tegemiseks antud 6 kuud võimaldab fondivalitsejal riske üldistes huvides juhtida,
kuna võimaldab hinnata tagasivõtmiskorralduste mahtu. See ei ole osakute tagasivõtmist nõudva
osakuomaniku huvides, kuna tema kannab osaku hinna muutuse riski selle aja jooksul. Selle riski
tasakaalustamiseks on tal võimalik avaldus tagasi võtta, mis aga teeb keerulisemaks fondivalitseja
tegevuse, kes on juba alustanud tagasivõtmiskorralduse täitmiseks vajalike tegevustega. Kui
esitatakse suures mahus tagasivõtmiskorraldusi, tuleb teha likviidsuse suurendamiseks
väärtpaberitehinguid, mille kulud kantakse fondi vara arvel, st kulud jäävad ka nende osakuomanike
kanda, kes jäävad fondi. Mingil määral aitaks selle vastu osakute tagasivõtmistasu kohaldamine.
Riigikontroll
21. KoPS muutmise tõttu võib tulevikus olla rohkem inimesi, kes ei saa äraelamiseks piisavalt suurt
pensionit, samuti võib muudatus mõjutada praeguste pensionäride sissetulekuid.
22. Madalapalgalistel inimestel on mõistlikum lahkuda II sambast ainult siis, kui lahkub ka piisav
hulk kõrgepalgalisi, sest see suurendab sotsiaalmaksu laekumist riigieelarvesse. Võimalus võtta raha
II sambast sobival ajal välja võib aga motiveerida jõukamaid inimesi II sambaga hoopis liituma, sest
nii saavad nad maksta riigile väiksemat sotsiaalmaksu (20% asemel 16%). Kui II sambaga liituvate
kõrgepalgaliste sissemaksed ületavad 10% võrra II sambast lahkuvate madalapalgaliste sissemakseid,
kaotaks I sammas 2021. aastal 36 miljonit eurot, kui aga 20% võrra, kaotakse I sammas 2023. aastaks
80,4 miljonit.
23. Kogumist jätkavate inimeste vara väärtus võib väheneda, kuna fondide tootlus väheneb ja tasud
tõusevad. Inimeste ebavõrdset kohtlemist väldiks see, kui inimestel võimaldataks välja võtta ainult
enda otsese panusena makstud 2%.
Eesti Kindlustusseltside Liit
24. Eesti Kindlustusseltside Liit leiab, et KoPS muutmise seaduse § 1 punkt 120 (KoPS § 724) rikub
pensionilepinguid sõlminud kindlustusandjate ettevõtlusvabadust.
24.1. Sättest põhjustatud riive eesmärk kohelda pensionilepingu sõlminud isikuid võrdselt isikutega,
kellele on antud KoPS muutmise seadusega õigus II pensionisambast lahkuda, ei sobi õigustama
kindlustusandjate ettevõtlusvabaduse piiramist. Pensionikogujaid ei ole õige võrrelda inimestega, kes
on pensionilepingu juba sõlminud. Esiteks on pensionikogujatel, samuti ka kogumise lõpetanud
pensionile siirdujatel ja fondipensioni saajatel igal hetkel kindlas summas nõue fondihalduri vastu.
Pensionilepingu sõlminud kindlustusvõtja tegelik lepingu kehtivuse ajal tekkiv nõue võib aga olla nii
oluliselt suurem kui ka väiksem võrreldes algse kindlustusmaksega. Kaks isikute gruppi on seega
täiesti erinevas olukorras. Teiseks on pensionilepingu ülesütlemise õigus antud isikuile, kes on
liitunud II sambaga vabatahtlikult ja teadlikuna sellest, et pärast II sambaga liitumist on üldjuhul
kohustuslik sõlmida pensionileping, mida on võimalik üles öelda vaid kindlustusandja vahetamiseks.
Kuna vabatahtlikult II sambaga liitunud kindlustusvõtjaid ja kogumisfaasis isikuid ei kohelda
14(19)
5-20-3
ebavõrdselt, ei sobi kindlustusvõtjatele antud õigus pensionileping üles öelda ka sellist ebavõrdsust
kõrvaldama.
24.2. Kui kindlustusvõtjate ja pensionikogujate võrdset kohtlemist siiski pidada ettevõtlusvabaduse
riive lubatavaks eesmärgiks ja sel eesmärgil pensionilepingute ülesütlemise õiguse andmist sobivaks,
siis pole tegemist vajaliku lahendusega, kuna seadusandja pole kaalunud ühtki ettevõtlusvabadust
vähem riivavat meedet, mis võimaldaks kindlustusvõtjatele suuremat vabadust pensionivara
käsutamisel.
24.3. Igal juhul ei kaalu vabatahtlikult II sambaga liitunud kindlustusvõtja huvi kogutud raha
väljavõtmise vastu üles kindlustusandjate ettevõtlusvabaduse intensiivset riivet, millele lisandub
nende kindlustusvõtjate huvi süsteemi stabiilsuse vastu, kes ei soovi oma pensionilepingut üles öelda.
Pensionilepingute ülesütlemise õigus koos võimalusega optimeerida oma käitumist lähtuvalt
tervislikust seisundist ja hinnangust elueale mõjutab väga oluliselt kindlustusandjate majanduslikku
seisu. See võib kaasa tuua nende maksevõime olulise languse või selle vältimiseks väljumise
pensionikindlustusturult. Tegemist on intensiivse ettevõtlusvabaduse riivega. Seda ei korva KoPS
muutmise seadusega ette nähtud võimalus lõpetada kasumi jaotamine kindlustusvõtjatele ega
võimalus anda pensionimaksete kohustused üle riigile. Reformiga seotud kulud on jäetud ettevõtjate
kanda, kuid selliseid kulusid ei olnud võimalik ette näha.
24.4. Ka kindlustusvõtjad ei pruugi olla huvitatud sellest, et neile jätkab kindlustusseltsi asemel
pensioni maksmist riik, kuna riik ei jaota neile oma kasumit. Kindlustusvõtjate ettevõtlusvabadust
riivatakse praegusel juhul koostoimes õiguspärase ootuse põhimõtte riivega. Kindlustusvõtjad on
eeldanud, et lepingute ülesütlemise piirang jääb kehtima, sellest lähtuvalt ka oma ettevõtlust
kavandanud ja ettevõtlusvabadust pensionilepingute sõlmimisel kasutanud. Lepingute ülesütlemise
võimalust ei õigusta ükski kaalukas avalik huvi.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
25. Arvestades vaidluse all oleva seadusega tehtava reformi suurt ühiskondlikku kaalu ja pikaajalisi
mõjusid, annab kolleegium kohtuasja põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 3
lõikele 3 tuginedes üle Riigikohtu üldkogule.
26. Vabariigi President taotleb KoPS muutmise seaduse põhiseadusevastaseks tunnistamist selle
vastuolu tõttu põhiseaduse mitmete sätetega – PS §-dega 10, 12 ja 14, § 28 lõikega 2 ning §-dega 31
ja 32, samuti põhiseaduse preambuliga. Tutvunud presidendi taotluse, samuti teiste menetlusosaliste
seisukohtadega, mõistab kolleegium taotlust ja vaidluse all olevaid küsimusi järgmiselt.
27. Eesti pensionisüsteem jaguneb praegu kolmeks sambaks: I sammas on riiklik pensionikindlustus
(RPKS), II sammas on kohustuslik kogumispension (KoPS 2. peatükk) ning III sammas on täiendav
kogumispension (KoPS 3. peatükk). KoPS muutmise seadusega tehakse kogumispensionide
seadusesse hulgaliselt kohustuslikku kogumispensionit puudutavaid muudatusi.
28. President seab kahtluse alla KoPS muutmise seaduse § 1 punktide 67 ja 120 vastavuse
põhiseadusele. KoPS muutmise seaduse § 1 punktiga 67 täiendatakse KoPS-i §-ga 431 „Väljamakse
isikule, kellel ei ole veel õigust kohustuslikule kogumispensionile“. KoPS muutmise seaduse § 1
punktiga 120 täiendatakse kogumispensionide seadust §-dega 724–728, millest taotluses pannakse
kahtluse alla § 724 „Enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionileping“ põhiseaduspärasus.
15(19)
5-20-3
29. KoPS § 431 lõike 1 esimese lause esimene alternatiiv annab isikule õiguse nõuda kohustusliku
pensionifondi osakute tagasivõtmist ning neile vastava summa väljamaksmist. Sätte teine alternatiiv
annab õiguse nõuda ka selle raha väljamaksmist, mis on kogutud KoPS muutmise seadusega
sätestatavale pensioni investeerimiskontole (eelkõige § 1 punkt 30, millega lisatakse KoPS-i § 171).
KoPS § 431 sätestab ka nende õiguste kasutamise tingimused ning reguleerib nende kasutamise korda.
29.1. Pensionifondi osakute tagasivõtmise ja väljamaksmise nõudmise õiguse kasutamisel tuleb tagasi
võtta kõik osakud (lõike 1 esimene lause). Seda õigust saab kasutada kuni kaks korda (lõike 1 teine
lause), teist korda pärast seda, kui kogumispensioni makse tasumise kohustuse tekkimisest on
möödunud vähemalt kümme aastat (lõige 6). Raha väljavõtmine lõpetab kogumispensioni maksete
tegemise (lõike 5 esimene lause) ning uuesti tekib maksete tegemise õigus inimesel raha
väljavõtmisest kümne aasta möödumisel (KoPS muutmise seaduse § 1 punktiga 41 kehtestatud
KoPS § 272 lõige 1). Samad piirangud kehtivad pensioni investeerimiskontodel oleva raha
väljamaksmise nõudmisel. KoPS § 431 lõige 2 reguleerib osakute tagasivõtmise ja raha
väljamaksmise aega, raha väljavõtmise avalduse esitamise ja väljamakse tegemise osas viitab
KoPS § 431 lõige 4 aga KoPS §-dele 524–526 (mida omakorda muudetakse, täiendatakse või
kehtestatakse KoPS muutmise seaduse § 1 punktidega 99–113).
29.2. Seega kaotatakse KoPS § 431 lõike 1 esimese lausega kohustusliku pensionifondi osakute
käsutamise piirang, mis praegu välistab osakute tagasivõtmisel osakuomanikule enne pensioniea
saabumist väljamaksete tegemise (IFS § 64 lõige 10 koostoimes KoPS sätetega, mis ammendavalt
sätestavad kohustuslikust pensionifondist väljamaksete tegemise). Seeläbi tühistatakse üks element,
mis praegu muudab kogumispensioni kohustuslikuks.
29.3. KoPS muutmise seadusega kaotatakse ka teine kogumispensioni kohustuslikkust tagav
element – kohustus maksta kogumispensioni makset. Kuigi ühelt poolt säilib seaduses kohustus
makset tasuda (KoPS § 11), antakse teisalt inimesele võimalus sellest kohustusest avalduse
esitamisega vabaneda (KoPS muutmise seaduse § 1 punktiga 41 kehtestatud KoPS § 271 lõige 1).
Kuna inimesele antakse õigus otsustada makse tasumise üle, siis KoPS § 431 lõige 5, mille kohaselt
raha väljavõtmisega maksete tegemine lõpeb, piirab inimese õigust otsustada maksete tasumise või
tasumata jätmise üle.
29.4. KoPS § 431 lõike 1 esimeses lauses sätestatud õigus laieneb kõigile kohustusliku pensionifondi
osakutele – nii enne KoPS muutmise seaduse jõustumist omandatud kui ka pärast vaidlusaluse
seaduse jõustumist omandatavatele osakutele. Pensioni investeerimiskontole saab kanda ka raha, mis
saadakse pensionifondi osakute tagasivõtmisel (vt KoPS muutmise seaduse § 1 punktiga 32 muudetud
KoPS § 18 lõike 2 punkt 2 ning punktiga 39 muudetud KoPS § 23 lõige 1), sealhulgas enne KoPS
muutmise seaduse jõustumist omandatud kohustusliku pensionifondi osakute tagasivõtmisel.
30. KoPS § 724 lõike 1 esimene lause annab kohustusliku kogumispensioniga liitunud inimesele, kes
on sõlminud KoPS § 41 kohase pensionilepingu enne 2021. aasta 1. jaanuari, õiguse leping üles öelda
ja nõuda väljamakse tegemist lepingu tagastusväärtuse ulatuses. Sellisel juhul ei kohaldata
pensionilepingu ülesütlemisele KoPS § 522 lõigetes 1–4 sätestatud piiranguid (KoPS § 724 lõike 1
teine lause).
30.1. Kuna KoPS § 724 lõike 1 esimene lause annab õiguse lõpetada enne 2021. aasta 1. jaanuari
sõlmitud lepingu, puudutab see inimesi, kes liitusid II pensionisambaga vabatahtlikult. Pärast
1983. aasta 1. jaanuari sündinud inimesed, kellele liitumine on kohustuslik, ei ole veel pensioniikka
jõudnud. Pensionilepingu sõlmimine võis olla inimese jaoks ainus võimalus saada pensionieas
väljamakseid II pensionisambast (tal oli kohustus sõlmida pensionileping), kuid pensionilepingu võib
16(19)
5-20-3
olla sõlminud ka inimene, kes oleks saanud nõuda ka ühekordse väljamakse tegemist (KoPS § 43) või
leppida kokku fondipensioni (KoPS § 42).
30.2. KoPS § 724 reguleerib ka selle õiguse kasutamise tingimusi ja korda, pannes seejuures
kindlustusandjale kohustuse teavitada kindlustusvõtjat sellest õigusest (lõige 2). Lepingu ülesütlemise
õigus on ajaliselt piiratud, sellekohase avalduse saab esitada 2021. aasta 1. jaanuarist kuni 31. märtsini
(lõige 3). Leping loetakse lõppenuks 2021. aasta 31. augustil ja väljamakse tuleb teha hiljemalt
30. septembril (lõige 4).
30.3. KoPS § 724 lõike 5 esimene lause annab ka kindlustusandjale õiguse loobuda alates 2022. aasta
1. veebruarist pensionimaksete tegemisest enne 2021. aasta 1. jaanuari sõlmitud pensionilepingute
alusel. See annab omakorda kindlustusvõtjale õiguse pensionileping üles öelda, esitades selleks
avaldus hiljemalt 2021. aasta 30. juuniks (lõiked 9 ja 10). Pensionileping loetakse ka sellisel juhul
lõppenuks 2021. aasta 31. augustil ning väljamakse tuleb teha kindlustusvõtjale hiljemalt
30. septembril (lõige 11). Kui kindlustusandja loobub maksete tegemisest, kuid kindlustusvõtja
lepingut üles ei ütle, läheb pensionilepingu alusel maksete tegemise kohustus alates 2022. aasta
1. veebruarist üle Sotsiaalkindlustusametile (lõike 5 teine lause). KoPS § 724 reguleerib ka seda,
kuidas saab kindlustusandja loobuda pensionilepingu alusel maksete tegemisest ning kuidas toimub
kohustuse üleminek Sotsiaalkindlustusametile (lõiked 5–15).
31. Kolleegiumi hinnangul peab president KoPS § 431 vastuolus olevaks PS § 28 lõikega 2, mis
kohustab riiki tagama inimesele abi vanaduse korral.
31.1. Tegemist on sotsiaalse põhiõigusega, mille kaitseala sisustamisel tuleb arvestada ka põhiseaduse
aluspõhimõtete hulka kuuluvaid inimväärikuse ja sotsiaalriigi põhimõtteid (PS § 10), samuti
preambulit. Põhiseaduse nende sätetega läheb seadusandja vastuollu siis, kui ei taga inimestele
vanaduses (pensionieas) riigi abi põhiseadusega nõutud ulatuses. Kohtuasjas vaieldakse selle üle,
millises ulatuses ja viisil kohustab põhiseadus riiki kõnealust abi andma.
31.2. Kui inimene kasutab KoPS § 431 lõike 1 esimeses lauses antud õigust ja võtab kohustuslikust
pensionifondist või pensioni investeerimiskontolt raha välja enne pensioniea saabumist, ei saa ta
pensionieas kohustusliku kogumispensioni väljamakseid või on need väiksemad võrreldes sellega,
kui inimene oleks kogu aja II sambasse kogunud. KoPS § 431 lõike 1 esimeses lauses antud õiguse
kasutamisel on ka inimese I samba pension väiksem, kuna II sambasse kogumise ajal laekus riikliku
pensionikindlustuse vahenditesse 20% asemel 16% inimese eest makstud sotsiaalmaksust.
31.3. Seega on küsimus eelkõige selles, kas vanaduses jäävad piisava abita inimesed, kes kasutavad
KoPS § 431 lõike 1 esimeses lauses antud õigust võtta raha II sambast välja.
Juhul, kui nende inimeste pension jääb seetõttu allapoole põhiseaduses nõutava määra, on seadusandja
kohustatud leidma rahalised vahendid, mis võimaldaks maksta neile inimestele piisavat pensioni. See
võib tähendada muudatusi maksusüsteemis või riikliku pensioni maksmise reeglites, mis mõjutavad
ka teiste inimeste tulevasi pensioneid (nt võib käibemaksu tõstmine vähendada pensionite ostujõudu;
I samba pensioniõigusi saab edasiulatuvalt muuta), sõltumata sellest, kas nad koguvad pensioni
üksnes I sambasse või ka II sambasse. Olukorras, kus pensioniealiste ja tööealiste inimeste suhtarv
väheneb, peaks riigieelarvesse piisava lisaraha leidmiseks maksutõus olema märkimisväärne, mis
seab kehva olukorda tulevased tööealised inimesed.
32. Presidendi arvates on KoPS § 431 vastuolus ka PS § 32 lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud
omandipõhiõigusega. Seda põhjusel, et osakuomaniku õigus nõuda raha väljamaksmist mõjutab
17(19)
5-20-3
ebasoodsalt nende inimeste pensionifondi osakuid, kes on omandanud osakud enne KoPS muutmise
seaduse jõustumist ning soovivad II pensionisambas kogumist jätkata.
Kolleegiumi hinnangul on kohtuasjas vaidluse all küsimus, kas kohustusliku pensionifondi osakutele
enne pensioniea saabumist kehtiva käsutamise piirangu kaotamine mõjutab ebasoodsalt enne KoPS
muutmise seaduse jõustumist omandatud pensionifondi osakuid (omandipõhiõiguse riive). Need
osakud on omandatud enne kogumispensioni reformi kehtivate normide kohaselt, mh arvestusega, et
kohustuslikust pensionifondist ei saa osakuomanik raha enne pensioniea saabumist välja võtta. Kuna
tegemist on juba omandatud osakutega, tuleb arvestada ka õiguspärase ootuse põhimõtet (PS § 10).
Omandipõhiõiguse riive põhiseaduspärasuse hindamisel on küsimuse all see, kas KoPS muutmise
seaduse eesmärgid riivet õigustavad.
33. Lisaks sellele rikub KoPS § 431 presidendi arvates PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust, samuti
kaasneb sellega inimeste ebavõrdne sotsiaalmaksuga maksustamine.
Kolleegiumi hinnangul on president seadnud kahtluse alla selliste pensionikindlustatud isikute
ebavõrdse kohtlemise, kes on omandanud sotsiaalmaksu vahendite arvel pensionivara enne KoPS
muutmise seaduse jõustumist. Kuigi ka pärast vaidlusaluse seaduse jõustumist kogutud pensionivarale
kohalduvad erinevad reeglid, ei ole sellisel juhul tegemist reeglite tagantjärele muutmisega.
Kohtuasjas on vaidluse all küsimus, kas on olemas põhiseadusega kooskõlas olev põhjus kohelda
erinevalt isikuid, kes on kogunud pensioni üksnes I sambasse (esimene võrdlusgrupp), ning isikuid,
kes kogunud pensioni nii I kui ka II sambasse (teine võrdlusgrupp).
Mõlemasse gruppi kuuluvate isikute töötasusid ja muid sarnaseid tasusid on seni maksustatud
sotsiaalmaksuga. II sambaga liitunud isikutele avab vaidlusalune seadus soovi korral võimaluse saada
sotsiaalmaksu arvelt kogutud vahendid enda kohesesse ja vabasse kasutusse. II sambaga mitteliitunud
isikutel seda võimalust ei teki, ehkki nende tasusid maksustati sotsiaalmaksuga samadel alustel.
34. KoPS § 724, mis annab kindlustusvõtjale õiguse pensionileping üles öelda ja lepingu jääkväärtus
välja nõuda ning kindlustusandjale loobuda pensionilepingu alusel väljamaksete tegemisest, on
presidendi hinnangul vastuolus PS §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabaduse, omandipõhiõiguse ja
võrdsuspõhiõigusega.
Sellest tulenevalt on kohtuasjas küsimuse all, kas kindlustusvõtja õigus öelda KoPS §-s 724 sätestatud
tingimustel üles juba sõlmitud pensionilepingud riivab kindlustusandjate ettevõtlusvabadust
põhiseaduse vastaselt. Lisaks sellele tuleb hinnata, kas KoPS § 724 mõjutab ebasoodsalt nende
kindlustusvõtjate pensionivara (omandipõhiõiguse riive), kes ei ütle enne 2021. aasta 1. jaanuari
sõlmitud pensionilepingut üles, ning kas seda õigustab põhiseaduspärane eesmärk. Kuna vaidluse all
on juba sõlmitud lepingute lõpetamine, tuleb seejuures arvestada ka õiguspärase ootuse põhimõtet
(PS § 10).
KoPS § 724 kohaldub üksnes enne KoPS muutmise seaduse jõustumist sõlmitud pensionilepingutele.
President ei ole seadnud kahtluse alla nende KoPS muutmise seaduse sätete põhiseadusele vastavust,
millega kaotatakse edaspidi kohustus sõlmida pensionleping või leppida kokku fondipension ning
antakse õigus valida II sambast tehtavate väljamaksete viis (KoPS muutmise seaduse § 1 punktidega
62–64 tunnistatakse KoPS §-d 41 ja 42 kehtetuks ning § 43 kehtestatakse uues sõnastuses). Seetõttu
vaidlustab president kolleegiumi hinnangul inimeste ebavõrdset kohtlemist enne KoPS muutmise
seaduse jõustumist kogutud pensionivara osas – II sambaga liitunud inimesed saavad pensionieas
pensionivara piiranguteta käsutada, II sambaga mitte liitunud inimestel pensionieas sellist õigust ei
ole. Kohtuasjas on seega küsimuseks, kas II sambaga liitunud ja mitte liitunud inimesi koheldakse
18(19)
5-20-3
pensionieas pensionivara käsutamisõiguse seisukohalt erinevalt ning kas erinevaks kohtlemiseks on
põhiseadusega kooskõlas olev põhjus.
Villu Kõve Velmar Brett Ants Kull
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Heiki Loot Ivo Pilving
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
19(19)