Olav Avarsalu
Keskkonnainspektsioon
[email protected] Meie 05.06.2020 nr 7-4/200620/2003331
Riikliku järelevalve kohustus
Lugupeetud peadirektor
Õiguskantsler on saanud avaldusi maaomanikelt, kelle maadel on peetud jahti maaomaniku loata,
eirates maaomaniku jahikeeldu. Keskkonnainspektsioon1 on sellistel juhtudel riikliku järelevalve
algatamisest keeldunud, sest leiab, et maaomaniku kehtestatud jahikeelu rikkumise korral ei ole
tegemist jahiseaduse §-s 57 nimetatud väärteo koosseisuga ja maaomanikul on võimalik pöörduda
omandiõiguse kaitseks tsiviilkohtusse. Sarnase seisukoha on avaldanud ka
2
Keskkonnaministeerium. Leian, et neil põhjustel riikliku järelevalve algatamata jätmine ei ole
õiguspärane, sest ei vasta jahiseaduse ja korrakaitseseaduse eesmärkidele.
Jahipidamine peab olema õiguspärane. See tähendab, et jahipiirkonna kasutajal ja jahiloa omanikul
tuleb tagada jahiseaduses sätestatud piirangutest kinnipidamine, maaomanike omandiõigusega
arvestamine ja jahipidamise ohutus.
Korrakaitseseaduse § 2 lg 4 kohaselt on riiklik järelevalve korrakaitseorgani tegevus, mille
eesmärk on ennetada ohtu, selgitada see välja ja tõrjuda või kõrvaldada korrarikkumine. Riiklik
järelevalve hõlmab seega ka ohu ennetamist.
Võõral maatükil võib üldjuhul viibida üksnes omaniku loal (keskkonnaseadustiku üldosa seaduse
(KeÜS) § 32 lg 1). Omaniku luba maatükil (v.a õuemaal) viibimiseks võib eeldada vaid siis, kui
ta ei ole maatükki piiranud või tähistanud viisil, millest võib järeldada, et ta tahab piirata võõraste
viibimist maatükil, või kui see tahe ei ilmne muudest asjaoludest (KeÜS § 32 lg 2).3
Jahipidamisel võidakse kasutada mh tulirelvi, mis võib inimesi ohustada. Seega ei tähenda
jahipidamine pelgalt võõral kinnisasjal viibimist. Relvaga võõral kinnistul viibimine on ka
intensiivsem omandiõigusesse sekkumine kui näiteks matkamine või seente-marjade korjamine.4
Jahiseaduse (JahiS) § 25 lg 1 sätestab, et jahipidamiseks tuleb jahipiirkonna kasutajal sõlmida
kinnisasja omanikuga leping. Ilma lepinguta võib piiramata või tähistamata kinnisasjal jahti pidada
1
Keskkonnainspektsiooni 6.12.2019. a kiri nr 2-9/19/6972-4.
2
Keskkonnaministeeriumi 23.01.2020. a kiri nr 1-17/19/6796-3.
3
Vt RKKKo 4-19-2839/23, p 10.
4
Vt RKHKo 3-17-1268/31, p 11.
2
päikesetõusust päikeseloojanguni, kui maaomanik ei ole jahipidamist keelanud. Samas ei tohi
kunagi jahti pidada lähemal kui 200 meetri kaugusel hoonetest (JahiS § 25 lg 2). Omanik ei tohi
keelata oma maal viibimist vaid siis, kui jahisaadusi ära viiakse, haavatud ulukit jälitatakse või
ulukite kaudu levivat haigust tõkestatakse (JahiS § 25 lg 3). Hoonete lähedal (lähemal kui 200 m
kaugusel hoonetest) need erandid maaomanikku teavitamata ei kehti.5
Seega näeb jahiseadus ette, et võõral kinnistul jahipidamiseks on vaja jahipiirkonna kasutajal ehk
jahiseltsil jõuda maaomanikuga kokkuleppele ja sõlmida leping. Seadusest tuleb küll eeldus, et kui
kinnisasi on piiramata või tähistamata, siis on omanik vaikimisi lubanud jahti pidada. Seevastu
juhul, kui maaomanik ei ole jahiseltsiga lepingut sõlminud ja kinnisasi on piiratud või tähistatud,
tuleb järeldada kinnisasja omaniku soovi, et seal keegi ei käiks (mh ei peaks jahti). Jahti ei või
pidada kinnistutel, millel maaomanik on jahipidamise keelanud. Maaomanik võib alati keelata
oma maatükil jahipidamise või viibimise ka kohapeal suuliselt.6
JahiS § 47 sätestab, et Keskkonnainspektsioonil on õigus ja kohustus teha jahiseaduse nõuete
täitmise üle riiklikku järelevalvet. Järelikult tuleb kontrollida ka JahiS §-s 25 kehtestatud nõuete
täitmist ehk seda, kas kinnisasja kasutatakse jahipidamiseks õiguspäraselt ja ohutul viisil.
Maaomanik võib nõuda, et järelevalveorgan otsustaks järelevalvemenetluse algatamise või
järelevalvemeetme rakendamise küsimuse kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm
kaitseb ka tema õigushüve.7 Maaomaniku jaoks on kaitstav õigushüve nt õigus oma omandit
endale sobival ajal ja viisil kasutada ja tunda end seejuures ohutult. PS §-st 32 tulenev
omandipõhiõiguse tagamine on oluline nii avaliku huvi kui ka erahuvi seisukohast. Omanik peab
saama otsustada enda vara kasutamise viisi ja aja üle ning oleks lubamatu, kui maaomanik ei saa
temaga kooskõlastamata jahi tõttu oma maad ohutult kasutada temale sobival ajal ja viisil.
Riikliku järelevalve eesmärk on hoolitseda selle eest, et avalik-õiguslikke norme ja piiranguid
järgitakse. On avalikes huvides, et jahipidamine toimuks ohutult ja üldjuhul maaomanikega
kooskõlastatult. Ekslik on arvata, et JahiS § 25 reguleerib pelgalt isikute tsiviilõiguslikke suhteid.
JahiS § 25 paikneb seaduse 4. peatükis „Jahipidamine“, mis sätestab jahipidamisele avalik-
õiguslikud piirangud. Seega tuleb pidada JahiS §-s 25 sätestatud norme mh kinnisasja kasutamise
piiranguid sätestatavateks normideks ja riigil tuleb kontrollida, kas seadusega sätestatud
piirangutest on kinni peetud: kas maaomaniku omandiõigus on piisavalt tagatud ja kas jahti
peetakse ohutult.
Haldusorgan, kellel on riikliku järelevalve kohustus, ei saa jätta järelevalvemenetlust algatamata,
kui tal on kohustus kõrvaldada järelevalvemenetluses ohukahtlus.8 Korrarikkumine on, kui
vaatamata maaomaniku keelule peetakse tema maal jahti. Riiklikku järelevalvet ei saa jätta
algatamata pelgalt seetõttu, et maaomanikul on võimalik pöörduda tsiviilkohtusse ja maaomaniku
keelu eiramine ei ole väärteokoosseisu element. Tuleb aru saada, et riiklik järelevalve ei ole ainult
süütegude avastamise abifunktsioon, vaid riigi iseseisev korrakaitsefunktsioon, mille tähendus on
lai ja oluline.9 Samuti ei ole isikul võimalik saada kohe tsiviilkohtulikku omandikaitset olukorras,
kus ta keelab juba käimasoleva jahipidamise. Kui maaomanik nõuab ja see on oluline avaliku korra
5
Vt RKKKo 4-19-2839/23, p 12.
6
Vt RKHKo 3-17-1268/31, p 11.
7
Vt RKHKo 3-3-1-44-10, p 15.
8
Vt RKHKo 3-16-1050/68, p 30.
9
Vt korrakaitseseaduse seletuskiri https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8a9c2286-06fc-65d2-957b-
bd9e11a940c4.
3
tagamiseks, tuleb Keskkonnainspektsioonil kaaluda, kas on alust riikliku järelevalvemenetluse
käigus rakendada riikliku järelevalve üld- või erimeetmeid (KORS § 26 jj ja JahiS § 471).
Keskkonnainspektsioon peab riikliku järelevalve käigus mh välja selgitama, kas kinnisasja
kasutamine jahipidamiseks on õiguspärane ja ohutu. Inspektsioonil tuleb asja uurida ja lähtuda
kõigist õigusnormidest, mis aitavad järelevalve eesmärke täita. Sealhulgas tuleb välja selgitada ka
tsiviilõiguslikud asjaolud, kui need omavad tähtsust asja lahendamisel.10
Palun Keskkonnainspektsioonil edaspidi arvestada jahiseaduse § 47 riikliku järelevalve tegemise
kohustusega ja lähtuda järelevalve tegemisel jahiseaduse ja korrakaitseseaduse eesmärkidest.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium
Marje Kask 6 93 8427
[email protected]
10
RKHKo 3-3-1-59-06 p-d 10,11.