Paul Puustusmaa Teie nr
Riigikogu põhiseaduskomisjon
[email protected] Meie 04.06.2020 nr 6-8/190966/2003313
Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse täiendamine seoses
Riigikohtu 17.04.2020 otsusega nr 5-19-45
Lugupeetud Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees
Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium rahuldas 17.04.2020 õiguskantsleri taotluse
ja tunnistas oma otsusega nr 5-19-45 kehtetuks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (KOKS)
§ 18 lg 1 p 6 põhiseadusvastase osa (lauseosa „või töötamisega sama valla või linna ametiasutuses
töölepingu alusel“). Kohus lükkas otsuse jõustumise kuue kuu võrra edasi, et anda Riigikogule
aega vajalike sätete kehtestamiseks.
Kohtuotsus annab hea võimaluse saavutada senisest parem tasakaal valimisõiguse piirangute ja
volikogu liikme huvide konflikti (korruptsiooniohu) vältimise meetmete vahel. Seejuures tuleb
järgida omavalitsustöötajate võrdse kohtlemise nõuet.
Konflikt mandaadi ja töökoha huvide ning avalike ja erahuvide vahel võib tekkida mitte ainult
kohaliku omavalitsuse ametiasutuse, vaid ka hallatava asutuse töötajatel (vt otsuse p 88).
Võrdse kohtlemise põhimõte nõuab Riigikogult mh selget ja argumenteeritud vastust küsimusele,
kas volikogu liikmeks valitud valla või linna ametiasutuse töölepinguliste töötajate huvide konflikt
on või ei ole intensiivsem kui volikogu liikmeks valitud omavalitsuse ametiasutuse hallatava
asutuse juhtide ja nende asetäitjate huvide konflikt.
Alates 2021. aasta kohalike valimistulemuste väljakuulutamise päevast kohaldatakse KOKS § 482.
Selle sätte kohaselt ei või volikogu revisjonikomisjoni liige täita sama valla või linna valitseva
mõju all oleva äriühingu, sihtasutuse ega mittetulundusühingu tegevjuhi, juhataja, juhatuse liikme
ega sama valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema asetäitja ülesandeid.
Volituste peatumist KOKS § 19 lg 2 valla või linna ametiasutuse hallatava asutuse juhi või tema
asetäitja puhul ette ei näe.
Õiguskantsleri taotluse rahuldamiseks piisas kohtule selle tuvastamisest, et sama eesmärgi
tõhusaks saavutamiseks on volituste ennetähtaegse lõppemise asemel olemas leebem abinõu –
volituste peatumine. Seetõttu polnud Riigikohtul tarvidust liikuda analüüsi järgmisele - piirangu
sisulise mõõdupärasuse hindamise - astmele.
Riigikogul on ka pärast kohtuotsust kaalutlusõigus selle üle otsustamisel, kas volikogusse valitud
valla või linna ametiasutuse töölepingulise töötaja mandaadi ja tema teenistuskoha huvide vahelise
2
konflikti ohu ärahoidmiseks (vt otsuse p 76) on sobivaim abinõu volituste peatumine või
konkreetsetel juhtudel otsustamisest taandumine.
Palun Riigikogu põhiseaduskomisjonil arvestada KOKS täiendamisel Riigikohtu järeldusi ja
õiguskantsleri tähelepanekuid.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Vallo Olle
[email protected]
Tel 693 8445