Priit Jagomägi Teie 09.04.2020 nr
MTÜ Emajõe Lodjaselts
[email protected] Meie 04.06.2020 nr 6-3/200957/2003283
Ettevõtja määratlus toetusmeetmete rakendamisel
Austatud Priit Jagomägi
Kirjutasite, et soovite saada KredEx SA kaudu erakorralist laenu (arenduslaenu, ettevõtluslaenu),
kuid seda väljastatakse KredEx SA erakorraliste laenutingimuste ja väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri määruse „Ettevõtluslaenude andmise tingimused“ kohaselt üksnes
ettevõtetele, kes on registreeritud äriregistris (äriühingutele).
Palusite õiguskantsleril hinnata, kas riigil on õigus riigiabi jagades kitsendada Euroopa Komisjoni
määruses (grupierandi määrus) toodud ettevõtja mõistet (I lisa artikkel 1) ja pidada ettevõtjateks
ainult äriühinguid ja FIE-sid. Teie hinnangul koheldakse nõnda äriühinguid ja FIE-sid teisiti kui
ettevõtlusega tegelevaid mittetulundusühinguid (MTÜ) ja sihtasutusi. MTÜ Emajõe Lodjaselts
pakub avalduse kohaselt turismilaevateenust (majandustegevus), kuid on registreeritud
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris.
Tänan Teid olulise küsimuse eest.
Euroopa Liidu reeglid lubavad näha sedalaadi toetusmeetmed ette vaid osale ettevõtjaist ja
põhiseaduse kohaselt pole seesuguste toetuste maksmine kohustuslik. Seega on riigil toetuse
tingimuste üle otsustamisel avar kaalutlusruum. Ettevõtluslaenu andmist ainult äriühingutele ei saa
pidada põhiseadusega vastuolus olevaks. Loomulikult on oluline tagada aus konkurents ning
toetusmeetmete jaotamise aluste ja tehtud otsuste läbipaistvus.
Nõuded taotlejale
MTÜ Emajõe Lodjaselts tegeleb majandusetegevusega. Euroopa Liidu Toimimise Lepingu
(ELTL) artikli 107 lg 1 kohaselt on ettevõtja mõiste väga lai: näiteks võib ettevõtja olla ka avaliku
halduse osa või mittetulunduslik üksus, kui see üksus tegeleb majandustegevusega. Kui üksus
tegeleb nii majandusliku kui ka mittemajandusliku tegevusega, loetakse ta ettevõtjaks ainult seoses
esimesega. Seega võib ka MTÜ olla ELTL art 107 lg 1 ja konkurentsiseaduse (KonkS § 2)
tähenduses ettevõtja.
Erakorraline ettevõtluslaen on üks meede, mis on võetud Covid-19 põhjustava koroonaviiruse
levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ning eriolukorra
lahendamiseks. Seega on need kriisimeetmed osa Eesti riigiabi kavast, mille on 1,75 miljardi euro
ulatuses heaks kiitnud ka Euroopa Komisjon.
2
Riigiabi peab vastama ELTL art 107 lg-s 1 sätestatud tingimustele: abisaaja peab olema ettevõtja,
abi peab tulema riigilt, looma majandusliku eelise, olema valikulise iseloomuga ning mõjutama
konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu siseturul. Kõiki neid kriteeriume täpsustab Euroopa
Kohtu ja Euroopa Komisjoni praktika. Riigiabi andmise valikulisus on selles osas üks ELTL art
107 lg-s 1 sätestatud riigiabi tunnus, mis võimaldab senise Euroopa Kohtu praktika kohaselt
eristada ettevõtjaid ka nende õiguslikust vormist lähtuvalt. Seega tohib riigiabi andmisel lähtuda
abi saaja õiguslikust vormist. Riigiabi kava kohaselt on Euroopa Komisjon sisuliselt kinnitanud
äriregistripõhise valiku tegemist (ettevõtluslaenud, meede p 2.1 (2.1.5) abisaajad).
Erakorralisi laene väljastatakse Vabariigi Valitsuse määruse „COVID-19 haigust põhjustava
koroonaviiruse levikuga seotud kriisi ja sellest tuleneva eriolukorra mõju leevendamiseks ette
nähtud toetusmeetmete üldtingimused“ (edaspidi Covid-19 määrus) ja ettevõtluse toetamise ja
laenude riikliku tagamise seaduse (ETS) alusel.
Covid-19 määrus sätestab üksnes kriisimeetmete üldtingimused, mille kohaselt (§ 7) võidakse
lisaeelarve raha anda toetusena juriidilisele isikule, FIE-le või valitsusasutuse hallatavale
riigiasutusele, finantsinstrumendina juriidilisele isikule ja investeeringuteks antavate toetustena.
Meetmete tingimuste kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et meetme alusel hüvitise, toetuse või
finantsinstrumendi eraldamine oleks läbipaistev ja mittediskrimineeriv (Covid-19 määruse § 5).
Samuti tuleb tagada sihtrühma kuuluvate isikute võrdne kohtlemine nii ühe meetme raames kui ka
mitme meetme vahel.
Määruse seletuskirja kohaselt tuleb meetmete rakendamisel järgida võrdse kohtlemise põhimõtet,
mille alusel peab meede olema kättesaadav kõikidele samadele tingimustele vastavatele isikutele
kuni vahendite ammendumiseni. Peale selle on seletuskirjas märgitud, et meede hõlmab ka
kohaliku omavalitsuse üksusi, kuivõrd ka need on juriidilised isikud.
Niisiis, kriisimeetmete üldtingimuste kohaselt on soovitud kaasata võimalikult lai ring juriidilisi
isikuid, sh kohaliku omavalitsuse üksusi. Sellest võiks järeldada, et MTÜ kui juriidiline isik võiks
saada toetust taotleda võrdselt teiste juriidiliste isikutega. Samas ei tähenda see siiski kõikide
kriisimeetmete osas juriidiliste isikute laiema ringi kaasamist, mistõttu võidakse ettevõtluslaenude
andmisel seda ringi kitsendada.
Ettevõtluslaenu taotlemise täpsemad tingimused on kehtestatud väliskaubandus- ja
infotehnoloogiaministri määrusega „Ettevõtluslaenude andmise tingimused“. Määrus kitsendab
juriidiliste isikute ringi, sätestades, et ettevõtluslaenu võib saada üksnes äriregistrisse kantud
ettevõtja (§ 1). Kuigi ettevõtja määratlemist ei ole otseselt äriühingutega piiritletud, on seda tehtud
äriregistris registreerimise kaudu. Erinevalt äriühingutest on MTÜ-d kantud
mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 75).
Ettevõtja mõiste sisustamine
Äriseadustiku (ÄS) kohaselt on ettevõtja tähendust piiritletud füüsilise isikuga, kes pakub oma
nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv
tegevus, ning äriühinguga (ÄS § 1). ÄS § 2 lg 1 kohaselt on äriühinguteks täisühing, usaldusühing,
osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu.
MTÜ-d ja sihtasutused ei ole äriühingud. MTÜ eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla
majandustegevuse kaudu tulu saamine (MTÜS § 1 lg 1). MTÜ tulu võib kasutada üksnes
põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks ning MTÜ ei või jaotada kasumit oma liikmete vahel
3
(MTÜS § 1 lg 2). Kuigi MTÜ-de eesmärk peaks olema mittetulunduslik, tegelevad MTÜ-d vahel
ka majandustegevusega.
Riigiabi andmise riigisisesed protseduurireeglid on sätestatud KonkS-s (6. peatükk), millest tuleb
ka riigiabi andmisel lähtuda. Ettevõtja on äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandus-
või kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides
tegutsev isik (KonkS § 2 lg 1). Seega ei välista KonkS § 2 lg 1, et MTÜ-d käsitatakse ettevõtjana.
Ettevõtja ja majandustegevuse mõistete tähendust riigiabi andmisel on selgitanud Euroopa
Komisjon eraldi riigiabi mõiste teatises. Ettevõtjaks loetakse mis tahes isikut, kes tegeleb
majandustegevusega, sõltumata tema õiguslikust vormist ja finantseerimisviisist.
Majandustegevus on igasugune tegevus, mis sisaldab kaupade või teenuste pakkumist teatud
kaubaturul. Sellistele tingimustele võivad tõesti vastata ka MTÜ-d.
MTÜ-del võimaldatakse ettevõtjana riigiabi saada näiteks rahandusministri 13.05.2020 määruse
„COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse puhangust negatiivselt mõjutatud kaubandus- ja
teenindusettevõtjate rendimaksete toetus“ § 8 lg 1 alusel. Toetust saab taotleda Eesti äriregistris
või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registris registreeritud kaubandus- või
teenindusettevõtja.
Seega on MTÜ-del võimalik (kaubandus- ja teenindus) ettevõtjana teatud kriisimeetmetest toetust
saada.
Erakorraliste laenude väljastamine ainult äriühingutele
ELTL artikli 107 lg 1 alusel on riigiabi üks tunnus valikuline iseloom, s.t see võib olla ette nähtud
kindlale ettevõtjale või ettevõtjate grupile. Riigiabi valikulisus määratakse täpsemalt juba
riigisiseselt.
Valikulisus tähendab, et riigiabi meede peab soodustama teatud ettevõtteid või teatud kaupade
tootmist, teatud ettevõtete kategooriaid või majandussektoreid. Kuigi abimeetmeid võib rakendada
kõigi ettevõtjate suhtes, on need teatud ulatuses siiski selektiivsed.
Riigiabi annab teatud eelise abi saajale ning abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi
ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
Euroopa Komisjoni riigiabi teatise (p 121) kohaselt on praegusel juhul tegu õigusliku
valikulisusega, mis tuleneb vahetult õigusnormides sätestatud kriteeriumidest meetme andmise
kohta, mis on ette nähtud vaid teatud ettevõtjatele. Praegusel juhul on Eestis eelistatud just ühingu
õiguslikust vormist tulenevat valikulisust.
Oma olemuselt on MTÜ isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või
olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Statistikaameti ülevaate kohaselt oli näiteks 2017.
aastal tegutsenud majandusüksuste seas MTÜ-sid üksnes 17%, kuid äriühinguid 66%. Samuti näeb
seadus äriühingutele majandustegevuses osalemiseks ette reeglid, mis tagavad kas osanike isikliku
vastutuse ühingu kohustuste eest või omakapitali säilitamise kohustuse.
Seadus ei näe MTÜ-le ette kapitalinõudeid ega liikmete täiendavat isiklikku vastutust ühingu
kohustuste eest. Seetõttu võib Riigikohtu hinnangul äriühing eelnimetatud nõuete täitmise
kohustuse tõttu olla MTÜ-ga konkureerides halvemas olukorras.
4
Ettevõtluslaenude põhieesmärk on parandada kapitalile ligipääsu võimalusi, millega kaasneb
positiivne mõju majandusele, regionaalarengule ja sotsiaalvaldkonnale. Statistika kohaselt on
äriühingute majanduslik aktiivsus mitu korda suurem kui MTÜ-del, mistõttu on suurem ka nende
mõju majandusvõimekusele. Sellest lähtudes ei ole põhjust pidada ka toetuse tingimusi
meelevaldseteks.
Väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri määruses tehtud valikut –lubada ettevõtluslaene
üksnes äriregistrisse kantud ettevõtjatele- ei saa pidada põhiseadusevastaseks.
Loodan, et neist selgitustest on Teile olukorra mõistmise abi.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Rait Sannik 693 8438
[email protected]