Justiitsministeerium
[email protected] Teie nr
Tallinna Vangla Meie 04.06.2020 nr 7-7/200219/2003282
[email protected]
Tartu Vangla
[email protected]
Viru Vangla
[email protected]
Avavanglatesse tehtud kontrollkäikude kokkuvõte
Austatud justiitsminister ja vanglate direktorid
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid ette teatamata 03.02.2020 Viru Vangla avavanglat ning
lühikese etteteatamisajaga 10.02.2020 Tallinna Vangla avavanglat ja 28.02.2020 Tartu Vangla
avavanglat.
Õiguskantsleri nõunikud vestlesid avavanglate kinnipeetavate ja ametnikega ning tegid vanglate
ruumides ringkäigu. Valikuliselt tutvuti ka dokumentidega.
Olme ja avavanglates valitsev sisekliima jättis hea üldmulje. Tallinna avavangla ametnikud ja
naiskinnipeetavad arvasid, et naisteosakonnas on pingeline õhustik. Eriti mures oli kinnipeetavast
ema, kelle sõnul on naised konfliktide käigus karjunud ja öelnud halvasti ka temaga avavanglas
elavale lapsele ning ta kartis, et last võidakse rünnata. Õiguskantsleri nõunikud palusid kohe pärast
külastust, et naisteosakonda tähelepanelikult jälgitaks ja et vangla aitaks luua osakonnas pingevaba
õhkkonna.
Hoolimata õiguskantsleri 2016. aastal Justiitsministeeriumile ja vanglatele saadetud soovitusest ei
saa avavanglate kinnipeetavad seni kasutada arvutit ja internetti ega väljaspool vanglat
mobiiltelefoni. Digimaailmast äralõikamine ei aita kaasa õiguskuulekale käitumisele ega
hakkamasaamisele tavaellu naasmisel. Ka ei aita see säästa vanglateenistuse tööaega.
Täieliku lahtiriietamisega läbiotsimise otsus peab põhinema ohuhinnangul, mille aluseks on
konkreetse kinnipeetava käitumine.
Kinnipeetavate juurdepääs tervishoiuteenustele muutuks hõlpsamaks ning aega ja ressursse aitaks
säästa see, kui kinnipeetavad ei peaks lihtsamate raviprotseduuride tegemiseks oma osakonnast
lahkuma, vaid nõuetele vastav ruum seataks sisse avavangla hoones.
2
Tartu avavangla naiskinnipeetavad peaksid saama vangla õuealal sporti teha. Samuti võiks kaaluda
võimalust hankida Tallinna avavangla õuealale juurde erinevas vanuses lastele eakohaseks
ajaveetmiseks sobilikke tarvikuid.
Vanglatel tuleb koostöös Justiitsministeeriumiga kaaluda avavanglate kinnipeetavate toitlustamise
korralduse muutmist, et avavanglates ei peaks nii palju vanglas valmistatud toitu ära viskama ning
et toitlustamise korraldus toetaks avavangla kinnipeetavate iseseisvat hakkamasaamist.
Vanglatel tuleb hoolitseda selle eest, et töötajad saaksid tööpäevasiseste vaheaegade ajal olla
selleks otstarbeks sisustatud puhkeruumis.
Info- ja sidetehnika kasutamine
2016. aastal saadetud soovituses asus õiguskantsler seisukohale, et avavanglates tuleb üle vaadata
kinnipeetavate info- ja sidetehnika, samuti väljaspool vanglat viibimise ajal mobiiltelefonide
kasutamise võimalused. Justiitsminister kinnitas 03.01.2017 vastuses õiguskantslerile, et vastavad
seaduse muutmise ettepanekud on kavas esitada Riigikogule 2017. aastal. Kahjuks pole olukord
võrreldes 2016. aastaga muutunud.
Justiitsministeeriumil tuleb viibimata astuda samme, et arvutite ja mobiiltelefonide kasutamise
võimalused täidaksid nüüdisaegse vangistuse eesmärke, suurendaksid kinnipeetavate algatus- ja
vastutusvõimet ning aitaksid säästa vanglateenistuse tööaega.
Läbiotsimised
Väljast (nt töölt, poest, kokkusaamiselt jne) tulnud Tallinna ja Viru avavangla kinnipeetavad ja
nende asjad otsitakse alati läbi kompamisega. Täieliku lahtiriietamisega läbiotsimist rakendatakse
pisteliselt või kahtluse korral. Ametnikele ei meenunud, et nende avavanglas töötamise ajal oleks
kinnipeetavate kehalt leitud keelatud esemeid või aineid.
Tartu avavanglas otsitakse kõik väljast tulnud kinnipeetavad alati läbi täielikult lahti riietades. See
tähendab, et väljaspool vanglat töötavad ja õppivad kinnipeetavad peavad end iga päev ametniku
ees alasti võtma. Eriti alandavana tajus olukorda naiskinnipeetav, kes kirjeldas, et peab iga päev
aluspesu seljast võtma ja kükitama. Silmas tuleb pidada, et avavanglasse paigutatakse
kinnipeetavad, kelle käitumise alusel eeldatakse juba õiguskuulekust.
Vangla julgeolek on väga tähtis, ent selle tagamiseks tuleb rakendada meetmeid, mis on eesmärgi
suhtes proportsionaalsed. Mida piiravam on meede, seda põhjalikumalt tuleb kaaluda selle
kasutamist. Kui kõik avavangla kinnipeetavad otsustatakse iga kord täieliku lahtiriietamisega läbi
otsida, viitab see kinnistunud reeglile ja kaalutluse puudumisele ja/või sellele, et avavanglasse on
eksikombel paigutatud suur hulk inimesi, kelle suhtes vangla on mingil põhjusel veendunud, et
nad panevad pidevalt toime õigusrikkumisi.
Vangistusseaduse (VangS) § 20 kohaselt võib eeldada, et avavanglasse ei pääse kinnipeetavad, kes
ei ole veennud vanglat selles, et nad suudavad käituda vanglas ja väljaspool seda õiguskuulekalt.
Reeglite rikkumisel võib kinnipeetav sattuda tagasi kinnisesse vanglasse. Samuti seab ta ohtu
3
võimaluse ennetähtaegselt vangistusest vabaneda. Need on piisavalt kaalukad tagajärjed
heidutamaks kinnipeetavat keelatud aineid ja esemeid vanglasse sisse tuua, seda enam keha külge
kinnitatuna. Kinnipeetavate riiete ja asjade seast on keelatud esemeid ja aineid võimalik avastada
ka vähem intensiivsete meetmetega (skänneriga, kompamisega läbi otsides jne).
Õiguskantsler on läbiotsimiste korraldamise kohta saatnud vanglatele mitmeid soovitusi.1 CPT
taunis täieliku lahtiriietamisega läbiotsimise regulaarset kasutamist 2019. aasta soovituses Eestile.
Sarnast praktikat on CPT pidanud vastuvõetamatuks 2019. aasta soovitustes Tšehhile ja Norrale,
2016. aasta soovituses Portugalile, 2016. aasta soovituses Bosnia ja Hertsegoviinale ja 2013. aasta
soovituses Poolale.
ÜRO piinamise ning muu julma, ebainimliku või inimväärikust alandava kohtlemise ja karistamise
ennetamise alamkomitee (SPT) asus 2020. aastal Poolale saadetud soovitustes samuti seisukohale,
et niivõrd intensiivne meede peab olema erandlik ning põhinema konkreetsel ohuhinnangul. Sama
põhimõtet rõhutas Euroopa Inimõiguste Kohus lahendites Dejnek vs. Poola ja Pugžlys vs. Poola.
Täieliku lahtiriietamisega läbiotsimise otsus peab avavanglates põhinema ohuhinnangul, mille
aluseks on konkreetse inimese käitumine.
Juurdepääs tervishoiule
Tallinna avavangla kinnipeetavad ja töötajad kirjeldasid, et avavangla kinnipeetavad peavad
tervishoiuteenuste saamiseks minema vangla kinnises osas asuvasse meditsiiniosakonda, kuhu
liikumine võtab ebamõistlikult kaua aega. Kinnisesse vanglasse sisenetakse tavajärjekorras ning
sisenemisel ja väljumisel tuleb läbi teha kõik tavapärased toimingud (sh läbiotsimine). Sestap pole
võimalik arsti juures käimiseks kuluvat aega ka umbkaudu planeerida. Väljaspool vanglat töötavad
ja õppivad kinnipeetavad kardavad kaotada liialt töö- ja õppeaega ning seetõttu loobuvad nad tihti
oma tervisemurega arsti vastuvõtule minemast. Aeganõudev saatmine koormab ka ametnikke ega
võimalda neil pühenduda tööle avavanglas. Hoopis paremini on saatmine lahendatud näiteks Tartu
avavanglas.
Kui vanglal on võimalik korraldada arsti juurde minek sujuvamalt, tuleb seda kinnipeetavate
tervise kaitseks ka teha. Juurdepääsu tervishoiuteenustele muudaks hõlpsamaks ning aitaks aega
ja ressursse säästa see, kui lihtsamate raviprotseduuride jaoks seataks nõuetekohane ruum sisse
avavangla hoones. Kuni selline võimalus tekib, peab Tallinna Vangla kaaluma, kuidas saaks muuta
avavangla kinnipeetavate liikumine meditsiiniosakonda ja tagasi sujuvamaks.
Õueala sisustamine
Tartu avavangla naiskinnipeetavate jalutusalal puuduvad endiselt treenimisvõimalused, mida
õiguskantsler soovitas juba 2016. aastal tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. Vanglal tuleb
paigaldada vajalikud spordiseadmed õuealale või määrata naistele meeskinnipeetavate õuealal
1
Vt nt 20.01.2020 soovitus Tallinna Vanglale, 05.11.2019 soovitus Tallinna Vanglale, 2019. aastal Viru Vanglasse
tehtud kontrollkäigu kokkuvõte, 2017. aastal Tallinna Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõtte lisa, 2016. aasta
Tartu Vangla kontrollkäigu kokkuvõtte lisa, 2016. aasta soovitus Tallinna Vanglale, 2014. aasta soovitus Tallinna
Vanglale, 2014. aastal Viru Vanglasse tehtud kontrollkäigu kokkuvõte.
4
oleva spordiplatsi kasutamiseks kindel aeg. Aja planeerimisel tuleks lähtuda sellest, millal on
naistel kõige rohkem võimalik avavangla õuealal viibida (nt tööpäeva lõpus, nädalavahetusel).
Tallinna avavangla kontrollkäigu ajal viibis avavanglas üks ema lasteaiaealise lapsega. Ema sõnul
on lapsel lasteaias piisavalt võimalusi eakohaseks mänguks ja arenguks. Avavanglasse võivad oma
emaga sattuda ka lapsed, kes on nooremad ja/või lasteaias ei käi. Neil lastel peavad samuti olema
vanglas küllalt head võimalused õues mängimiseks ja eakohaseks ajaveetmiseks. Sarnaselt
kinnises vanglas emade-laste osakonna õueala sisustusele võiks kaaluda ka avavangla õuealale
erinevas vanuses lastele sobiva kiige paigaldamist.
Toitlustamise korraldus
Avavangla kinnipeetavaid toitlustatakse vangla kulul (VangS § 47).
Kinnipeetavad ja töötajad rääkisid, et avavanglas visatakse väga suur osa vanglatoidust ära.
Avavangla kinnipeetavad käivad tööl ja neil on võimalik vangla loal käia linnas poes. Sestap
hoolitsevad paljud kinnipeetavad suures osas või ka täielikult enda toitlustamise eest. Sellele
vaatamata loobuvad kinnipeetavad ametlikult vanglatoidust harva, jättes sellega endale võimaluse
valida vanglatoidust vaid meelepärasemaid toite või toiduaineid.
Avavanglate toitlustamise korraldus peab toetama kinnipeetavate sujuvat naasmist tavaellu.
Tavaelus peab inimene suutma ennast ülal pidada ning oskama toitu hankida ja/või valmistada.
Võimalus enda eelarvet planeerida, otsustada enda toidu üle ja toitu valmistada soodustab
kinnipeetavate positiivse identiteedi taastamist ja kujunemist.2
Avavangla kinnipeetavad, kellel on piisavalt raha, saavad tavapoes osteldes ja ise toitu valides
tavaellu naasmist harjutada. Need avavangla kinnipeetavad, kelle sissetulekud on väiksemad (nt
vangla majandustöid tegevad kinnipeetavad) või puuduvad sootuks (nt ajutiselt või püsivalt
töövõimetud kinnipeetavad), jäävad aga sellest rehabilitatsiooni osast kõrvale. Ka on suurte
toidukoguste äraviskamine probleemiks keskkonnale ja ühiskonnale.3
Vanglatel tuleb koostöös Justiitsministeeriumiga kaaluda avavanglate kinnipeetavate toitlustamise
korralduse muutmist, et vähendada toidu raiskamist ning et toitlustamise korraldus toetaks kõigi
avavangla kinnipeetavate iseseisvat hakkamasaamist.
Töötajate heaolu
Avavanglates puuduvad töötajatele ette nähtud puhkeruumid. Kahjuks ei ole ka hiljuti valminud
Tallinna avavangla ehitamisel arvestatud töötajate vajadusega puhkeruumi järele. Viru ja Tartu
avavanglas on puhkenurgaks kohandatud osa valvurite ruumist.
2
Vt nt World Health Organization. Food Systems in Correctional Settings: A Literature Review and Case Study ,
2016; L. K. Minke. Cooking in prison - From crook to cook. International Journal of Prisoner Health, Vol 10(4)/2014,
lk 228−238.
3
Vt nt E. Närvänen, N. Mesiranta, M. Mattila, A. Heikkinen (Eds.). Food Waste Management: Solving the Wicked
Problem. Palgrave Macmillan, 2020.
5
Vanglatöötajate heaolust sõltub otseselt kinnipeetavate heaolu ning nende alandamist vältiv
kohtlemine. Vastutus- ja pingerikast tööd toetaks see, kui töötajad saaksid seadusega ette nähtud
tööpäevasiseste vaheaegade ajal tööst ja sellega seotud mürast eemalduda, et lühikest aega puhata
ja ennast töökeskkonnast välja lülitada. Mõneks hetkeks tööprotsessist ja töömõtetest
eemaldumine leevendab töötaja stressi ning parandab seeläbi töö produktiivsust ja kvaliteeti.4
Vanglatel tuleb kaaluda võimalusi, kuidas tagada töötajatele tööpäevasiseste vaheaegade veetmine
selleks otstarbeks sisustatud puhkeruumis.
Ootan teie tagasisidet 28. augustiks 2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8404
[email protected]
4
Analoogiana vt nt psühhosotsiaalsete riskide ennetamise ja hea töökeskkonna loomise kohta Tööinspektsiooni
töötervishoiu ja tööohutuse juhist (2016), lk 26−28.