Urmas Sule Teie nr
Juhatuse esimees
SA Pärnu Haigla Meie 02.06.2020 nr 7-9/191759/2003242
[email protected]
Kontrollkäik SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikusse
Austatud härra Sule
Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 09.11.2019 SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikut (edaspidi:
kliinik).
Kliinikus on hästi korraldatud patsientide vaba aja sisustamine. Patsiendid kiitsid
tegevusjuhendajat, kes aitab valmistada käsitööesemeid ja joonistada. Haiglaravil olevad inimesed
saavad vaba aega veeta ka päevakeskuses, mis asub kliiniku kõrval. Kliinikul on suur
jalutamishoov varjualuse ja pinkidega. Patsientide sõnul on kliiniku personal tähelepanelik ja
toetav. Patsientidele pakutakse mitmesugust teraapiat (näiteks pereteraapiat, individuaalset
psühhoteraapiat) ning sotsiaaltöötajad aitavad patsientide elukorraldusega seotud muresid
lahendada. Üksustes on sisse seatud eraldi ruumid, kus patsiendid saavad lähedastega segamatult
suhelda. Töötajad kinnitasid, et juhtkond toetab täiendusõpet ning kliinikus toimuvad regulaarselt
ohjeldusmeetmete ohutu rakendamise koolitused.
Kliiniku akuutraviüksuse ning ebastabiilse remissiooniüksuse ruumid tuleb muuta hubasemaks, et
pakkuda patsientidele terapeutilist keskkonda. Psühhiaater peab dokumentides selgelt ning
nõutava regulaarsusega põhjendama ohjeldusmeetmete rakendamise vajadust ning meetmete
rakendamise jätkamise vajadust. Ravimitega ohjeldamine ning vägivallajuhtumite lahendamiseks
vajalike ohjeldusmeetmete rakendamine tuleb alati vormistada nõuetekohaselt ning kanda
ohjeldusmeetmete rakendamise koondregistrisse. Palatis võib videovalvet rakendada vaid siis, kui
see on patsiendi terviseseisundit arvestades möödapääsmatult vajalik. Kaebuste ja ettepanekute
esitamiseks üles pandud postkastid peaksid olema patsientidele hõlpsamini ligipääsetavad.
Kliinikus on sama palju üksusi ja voodikohti, kui oli õiguskantsleri eelmise kontrollkäigu ajal.
Akuutraviüksuses viibis 5 patsienti, kellest üks sai tahtest olenematut ravi (TOR); ebastabiilse
remissiooni üksuses oli 11 patsienti (sh 6 TOR patsienti); üldpsühhiaatria üksuses 10 patsienti (sh
1 TOR patsient) ning depressiooni- ja ärevushäirete üksuses 7 vabatahtlikul ravil viibijat.
Akuutraviüksuses on päeval tööl kaks õde ja kaks hooldajat, õhtul ja öösel (18.00−08.00) on
üksuses üks õde ja üks hooldaja. Ebastabiilse remissiooni üksuses ning üldpsühhiaatria üksuses on
päeval ja öösel tööl üks õde ja üks hooldaja. Depressiooni- ja ärevushäirete üksuses on päeval tööl
2
üks õde ja üks hooldaja, ööseks jääb osakonda üks õde. Üksustes töötavad ka koristajad
(08.00−16.00 või kuni kella 18.00). Psühhiaatrid on kohal tööpäeviti kella 08.00−16.00, õhtuti ja
nädalavahetustel on psühhiaatrid kliiniku juhi kinnitatud graafiku kohaselt koduvalves. Tööpäeviti
korraldab patsientide vaba aja veetmist tegevusterapeut. Kliinikus töötab ka kolm kliinilist
psühholoogi ning kuus psühholoogi.
Õiguskantsleri nõunikud külastasid koos eksperdiga kliiniku ruume, vestlesid kliiniku töötajate ja
patsientidega ning tutvusid dokumentidega.
1. Olmetingimused
Akuutravi- ning ebastabiilse remissiooni üksus on sisustatud askeetlikult: palatid on puhtad, kuid
napi sisustusega, puuduvad hubast õhkkonda tekitavad esemed. Mitme voodi juures ei ole nõutavat
kohtvalgustit. Palatites puuduvad lukustatavad kapid isiklike asjade hoidmiseks1, mistõttu hoiavad
patsiendid oma väärtasju õepostis asuvas seifis.
Kontrollkäigul osalenud ekspert (psühhiaater) märkis, et haigla füüsiline keskkond on patsiendi
paranemise seisukohalt väga oluline. Akuutraviüksuse ning ebastabiilse remissiooni üksus tuleks
muuta hubasemaks, et see saaks avaldada patsientidele positiivset terapeutilist mõju. Nende
üksuste praegune range ilme seda eesmärki ei täida.
Positiivse teraapilise keskkonna tähtsust on õiguskantsler käsitlenud nt SA Viljandi Haigla
psühhiaatriakliinikusse tehtud kontrollkäigu kokkuvõttes. See käsitlus on asjakohane ka Pärnu
Haigla psühhiaatriakliiniku puhul. Mõistagi on akuutses ja ebastabiilses seisundis patsientide
haiglaruumide sisustamine keeruline ülesanne, kuid selleks tuleb leida paindlikke lahendusi.
Näiteks raamitud maalid võib asendada seinamaalingutega, anda patsientidele võimalus seinale
joonistada (nt muutes mõne seina ajutiselt tahvliks vms). Mõni sisustuselement võib olla ka
teisaldatav (näiteks lilled, kott-toolid jms).
Psühhiaatriaosakonna invatualeti metallsisustus ei vasta ratastooli kasutavate inimeste
vajadustele, muutes tualettruumi kasutamise põhjendamatult ebamugavaks.
Õiguskantsler palub kliinikul akuutraviüksuse ning ebastabiilse remissiooni üksuse sisustust
täiendada, et pakkuda patsientidele terapeutilist keskkonda. Invatualeti metallsisustus tuleb
asendada tavapäraselt kasutatavatest materjalidest sisseseadega.
2. Videovalve patsientide palatites
Videovalvet rakendab kliinik sisuliselt samamoodi nagu eelmise kontrollkäigu ajal: videovalve on
väga ulatuslik ning on paigutatud ka palatitesse. Haigusloo vormi teisele lehele on lisatud teavitus
psühhiaatriakliiniku palatite videovalve kohta. Seega mõnevõrra on paranenud patsientide
teavitamine videovalve ulatusest. Kuna videovalve rakendamises sisulisi muudatusi kliinikus
siiski toimunud pole, siis on õiguskantsleri eelmise kontrollkäigu järgselt väljendatud seisukoht ja
soovitused endiselt asjakohased. Õiguskantsler on videovalve kasutamist käsitlenud ka SA Tartu
Ülikooli Kliinikumi Psühhiaatriakliiniku laste- ja noorukite osakonda tehtud kontrollkäigu
kokkuvõttes. Selles esitatud tähelepanekud kehtivad ka kliiniku kohta.
Patsiendi palat on olemuslikult tema privaatne ala ka siis, kui ta jagab seda mõne teise patsiendiga.
Seetõttu ei pruugi igaühele sobida, kui teda palatis pidevalt jälgitakse ning salvestist säilitatakse.
1
Vt CPT standards. CPT/Inf(98)12-part. Involuntary placement in psychiatric establishments (p 34).
3
Videojälgimine annab võimaluse saada teada ja koguda jälgitava kohta väga palju informatsiooni
– seega on tegemist isiku privaatsuse riivega2.
Vabatahtlikult ravile tulnud patsiendi videojälgimiseks antud nõusolek ei ole vabatahtlik, kui
ravile pääsemise üheks tingimuseks on nõustumine palati videojälgimisega ning kui valve vajadust
inimesele ei põhjendata. Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse selgituspunktides 41 ja
43 on kirjas, et inimese nõusolekut ei tohiks pidada vabatahtlikuks, kui tal pole tõelist või vaba
valikuvõimalust või kui ta ei saa nõusoleku andmisest keelduda või seda tagasi võtta, ilma et
sellega kaasneksid kahjulikud tagajärjed. Nõusolekut ei loeta vabatahtlikuks mh siis, kui lepingu
täitmine, sealhulgas teenuse osutamine, sõltub sellisest nõusolekust, ehkki see ei ole lepingu
täitmiseks vajalik.
Vahel on põhjendatud ka vabatahtlikult ravile tulnud patsiendi pidev videojälgimine, kuid see on
lubatud vaid patsiendi nõusolekul. Raviarstil tuleb patsiendile selgitada, miks videovalve on tema
puhul tarvilik ja kuidas see haigestunu paranemisele kaasa aitab.
Kliiniku õed osaliselt juba arvestavad palatite jälgimisel isikuandmete töötlemise põhimõtteid,
kuna õeposti monitorile kuvatakse üldjuhul vaid keerulisemate patsientidega palatite videopildid.
Nende patsientide pidev jälgimine on ilmselt põhjendatud. Samuti on hea tõdeda, et enamiku
patsientide kinnitusel on õde või hooldaja neid palati videokaamerast eraldi teavitanud. Nende
positiivsete arengute põhjal ei saa siiski järeldada, et pidev videojälgimine patsientide palatites
toimub üldmääruse nõuete kohaselt.
Õiguskantsler palub, et kliinik hindaks videojälgimise vajalikkust iga patsiendi puhul eraldi ning
rakendaks seda palatites vaid siis, kui see on möödapääsmatult tarvilik. Vabatahtlikult ravil
viibivalt patsiendilt tuleb küsida videojälgimiseks nõusolekut, mis tähendab, et patsiendile tuleb
vältimatult selgitada, miks tema palatis on videojälgimine vajalik.
3. Ohjeldusmeetmete rakendamine ja selle dokumenteerimine
Kontrollkäigu ajal kliinikus ohjeldatud patsiente ei olnud. Jälgimispalatites olid pigem somaatiliste
vaevuste tõttu pidevat järelevalvet vajavad patsiendid.
Kliinik on koostanud ohjeldusmeetmete rakendamise kohta hästi läbimõeldud juhendi. Positiivne
on, et juhendis on toonitatud ka ohjeldatud patsiendi turvalisuse ja õiguste tagamise vajadust.
Eraldi on rõhutatud, et mehaaniliselt ohjeldatud patsiendi juures peab pidevalt viibima haigla
töötaja. Juhendis on käsitletud ka ohjeldatud patsiendi toidu- ja vedelikuvajadust ning
hügieenitoiminguid.
Akuutraviüksuse eraldusruumi aknakate oli katki, mistõttu võis õuest eraldusruumi sisse vaadata.
Kliiniku juhataja sõnul sai aknakate kahjustada eraldatud patsiendi vägivaldse käitumise tõttu ja
uue aknakatte hankimisega tegeletakse.
Mehaaniliselt ohjeldatud patsient peab olema teiste patsientide nägemisulatusest väljas
(psühhiaatrilise abi seaduse (PsAS) § 14 lg 2 p 3). Ka muude ohjeldusmeetmete rakendamisel peab
patsiendi privaatsus olema võimalikult hästi tagatud. Eraldusruumis tuleb patsiendile pakkuda
rahustavat keskkonda3, kuid kliinikus ei ole see tagatud: eraldatud patsienti võivad häirida akna
2
Vt ka M. Sults. Privaatsusõigus hoolekande- ja tervishoiuasutustes. Õiguskantsleri kontrollkäikudel tuvastatud
probleemid. Juridica 2017/5, lk 294−304.
3
CPT standards. CPT/Inf(2017)6. Means of restraint in psychiatric establishments for adults (p 3.8).
4
taga liikuvad inimesed või ka mõte võimalusest, et ta on teistele nähtav. Seni kuni uut aknakatet
ei ole paigaldatud, peaks eraldusruumi kasutamist vältima.
Kliinik peab ohjeldusmeetmete rakendamise kohta elektroonilist koondregistrit. Üldiselt on
register korrektselt täidetud. Kontrollkäigul uuritud dokumentidest selgus siiski, et kahel juhul oli
jäänud ohjeldamine registrisse kandmata4. Ohjeldusmeetmete rakendamise registri andmed
peaksid olema täpsed, vaid siis täidab register oma eesmärki ehk annab kiire ülevaate kliinikus
rakendatavate meetmete kohta5.
Kliiniku õed on kirjeldanud ohjeldatud patsiendi seisundit nõutud sagedusega ning õdede tehtud
sissekanded on põhjalikud: neis on käsitletud nii patsiendi seisundit, hügieenitoiminguid kui ka
manustatud ravimeid. Õed panevad kirja ka selle, kui mehaaniliselt ohjeldatud patsient
vabastatakse fikseerivatest rihmadest osaliselt. See on hea praktika, kui patsiendi seisundi
paranedes vabastatakse ta järk-järgult ohjeldusrihmadest.
Läbivaadatud dokumentidest selgus, et psühhiaater oli ühel juhtumil jätnud patsiendi jälgimislehel
märkimata info ohjeldatud patsiendi psüühilise seisundi kohta ning ohjeldamise jätkamise
põhjendused. Vormil ei olnud ka märget patsiendiga peetud ohjeldamisjärgsest vestlusest 6, mille
olulisust patsiendile ja raviarstile on rõhutanud7 ka CPT.
Mõned ohjeldamist põhjustanud juhtumite kirjeldused arsti täidetud vormil olid kas napisõnalised
või liiga üldised. Õiguskantsler juhtis sellele tähelepanu ka eelmise kontrollkäigu ajal. Ühel vormil
esitatud ohjeldamise jätkamise põhjendustest ei olnud võimalik aru saada, sest psühhiaatri käekiri
oli äärmiselt raskesti loetav.
Õiguskantsler on leidnud, et kui vormile kantud tekst ei ole loetav, ei saa järelevalvaja (nt kohus,
Terviseamet, õiguskantsler) hinnata, kas ohjeldatud patsientide õigusi on järgitud.
Ohjeldusmeetme rakendamist (sh ohjeldatu jälgimist ja ohjeldamise jätkamise vajadust) peab
saama tagantjärele kontrollida. Sestap peab ohjeldamine olema selgelt dokumenteeritud.
Õiguskantsler on varem juhtinud kliiniku tähelepanu sellele, et ohjeldusmeetme rakendamise
jätkamise asjaolude dokumenteerimisel ei piisa sellest, kui märgitakse, et isik oli rahutu või
agressiivne. Niisugune märkus ei anna teavet, mille poolest oli olukord ohtlik. See õiguskantsleri
seisukoht pole muutunud.
Kliiniku ohjeldusmeetmete rakendamise korra kohaselt ei käsitata arsti määratud n-ö vajadusel
ravimi manustamist ohjeldamisena. Nii saab see olla vaid siis, kui patsient vajadusel määratud
ravimi võtmisega nõustub. CPT on seisukohal, et ravimite tahtevastane manustamine patsiendi
rahustamiseks ei ole psühhiaatrilise ravi loomulik osa, vaid seda tuleb käsitada ravimite abil
ohjeldamisena. Niisiis peab selle ohjeldusmeetme rakendamisel tagama patsiendi turvalisuse, nagu
tehakse kõigi teiste ohjeldusmeetmete kasutamisel8. CPT leiab, et kui vajadusel antavat ravimit
4
Ohjeldusmeetmete registri kanne nr 11: registris on märgitud, et patsient oli viidud eraldusruumi, kuid tema
haiguslooga tutvumisel selgus, et patsienti oli ka mehaaniliselt ohjeldatud. Teine juhtum: ohjeldusmeetme
rakendamise algus 08.10.2019 kl 23.30. Patsient hospitaliseeriti 08.10.2019 kl 13.30.
5
CPT standards. CPT/Inf(2017)6. Means of restraint in psychiatric establishments for adults (p 11.1). Vt ka
õiguskantsleri 13.08.2016 kontrollkäik Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikusse (p 2).
6
Ohjeldamine toimus kuu aega enne kontrollkäigu toimumist (ohjeldamise alguseks märgitud 08.10.2019). Vt ka
õiguskantsleri 13.08.2016 kontrollkäik SA Pärnu Haigla psühhiaatriakliinikusse (p 2).
7
Vt p 110.
8
CPT 2014. aasta Austria visiit (p 124); CPT 16. üldaruanne (CPT/Inf (2006) 35) (p 41).
5
manustatakse vastu patsiendi tahtmist, on tegemist ohjeldusmeetmega ning arst peab selle kohta
iga kord eraldi otsuse tegema9.
Patsiendi jälgimislehtedega tutvumisel selgus, et mõnikord manustatakse patsiendile mehaanilise
ohjeldamise käigus ravimeid tema tahte vastaselt. Sellised kombineeritud ohjeldusmeetmed on
arsti otsusel lubatud, kuid siis peab ravimite manustamise vormistama ravimitega ohjeldamisena,
see peab kajastuma ka ohjeldusabinõu rakendamise lehel ning koondregistris. Sel juhul hõlmaks
ülevaade ohjeldusmeetme rakendamisest kõiki ohjeldamisega seotud asjaolusid.
Vägivallajuhtumi teavituslehtedel oli kirjas, et mõne patsiendi rahustamiseks piisab vestlusest, ent
mõnd patsienti tuleb kinni hoida ning talle rahustavaid ravimeid süstida. Vaadeldud ravimite
süstimise juhtumid10 ei kajastunud ohjeldusmeetmete registris, kuigi kirjeldatud olukorras oli
tegemist nii füüsilise kui ka ravimitega ohjeldamisega (PsAS § 14 lg 2 p 1−2).11 Kui patsiendi
põhjustatud vägivallajuhtumi tõttu on tema suhtes vaja rakendada ohjeldusmeetmeid, tuleb need
meetmed ka nõuetekohaselt dokumenteerida ning lisada ohjeldusmeetmete rakendamise
koondregistrisse. Kui vägivallajuhtumi põhjustab vabatahtlikult ravil viibiv patsient, siis tuleb
ohjeldusmeetmete rakendamise korral vormistada ka tema kohta tahtest olenematu ravi otsus
(PsAS § 14 lg 1).
Õiguskantsler palub kliinikul dokumenteerida ohjeldusmeetme rakendamine nii, et ohjeldamise
põhjustanud ja selle jätkamist õigustavad asjaolud oleksid välja toodud selgelt ja loetavalt.
Dokumentide loetavust aitaks parandada see, kui ohjeldusmeetme rakendamise vormi saaks täita
elektrooniliselt. Ohjeldamise jätkamist põhjendava arsti hinnang tuleb dokumenteerida määruses
ette nähtud sagedusega. Ravimitega ohjeldamine ning vägivallajuhtumi tõttu rakendatud
ohjeldusmeetmed tuleb vormistada nõuetekohaselt.
4. Kaebuste esitamine
Patsientide kaebuste ja ettepanekute kogumiseks mõeldud postkastid on paigutatud õeposti, kuid
patsient pääseb õeposti vaid siis, kui töötaja talle ukse avab. Patsientide kaebuste ja ettepanekutega
tegeleb Pärnu Haigla kvaliteediteenistus. Välja on töötatud patsiendi tagasisideküsimustik ning
patsiendi rahulolu hindamise küsimustik.
CPT on standardites rõhutanud, et väärkohtlemise ennetamiseks on väga oluline anda patsiendile
võimalus esitada raviasutusele või sõltumatule organile kaebusi. CPT on märkinud12, et patsiendid
peavad saama kaebuste kastile hõlpsalt ligi ning selline kast võiks olla asutuse igas üksuses.
Postkasti avamise õigus peab olema selleks määratud inimestel, kes peaksid saama kasti avada
privaatselt13.
Patsiendil võib olla ebamugav paluda personalilt postkastile ligipääsu, kui ta soovib näiteks
kaevata parajasti tööl oleva töötaja tegevuse peale. Patsient ei pruugi soovida, et teda nähakse
kaebust esitamas, kuid õeposti juures ootamine võib äratada teiste patsientide tähelepanu.
9
Vt nt CPT 2012. aasta Portugali visiit (p 111, 118); CPT 2015. aasta Serbia visiit (p 170, 171).
10
Nt 27.03.2019 vägivallajuhtumi teavitusleht.
11
Vt ka õiguskantsleri 10.08.2019 kontrollkäik SA Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku lastepsühhiaatria osakonda
(p 2).
12
CPT 2015. aasta Armeenia visiit (p 138); CPT 2017. aasta Bulgaaria visiit (p 136).
13
CPT 2018. aasta Kreeka visiit (p 51).
6
Kui kliiniku üksustes on postkastide ülespanek mingil põhjusel ebaturvaline (nt patsiendid
tõmbavad neid seinalt maha), siis üheks võimalikuks lahenduseks oleks tekitada tagasiside
postitamiseks kitsas ava õepostis, mille kaudu esitatud tagasiside jõuaks postkasti. Selliselt ei oleks
patsiendid sunnitud ettepanekute või kaebuste esitamiseks personali poole täiendavalt pöörduma.
Õiguskantsler soovitab korraldada patsientide ettepanekute ja kaebuste esitamine selliselt, et see
sõltuks võimalikult vähe üksuse personalist.
5. Tervishoiueksperdi hinnang
Kirjale on lisatud kontrollkäigule kaasatud tervishoiueksperdi arvamus. Palun Pärnu Haiglal
esitada oma seisukoht tervishoiueksperdi arvamuses ja siinses kirjas toodud tähelepanekute ja
soovituste kohta.
Teie seisukohta ootan võimalusel hiljemalt 30.06.2020.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Lisa: Tervishoiueksperdi arvamus
Koopia: Sotsiaalministeerium
Terviseamet
Andmekaitse Inspektsioon
Maria Sults 693 8448
[email protected]