Külli Tammur Teie nr
volikogu esimees
Lääne-Harju Vallavolikogu Meie 01.06.2020 nr 7-5/200640/2003209
[email protected]
Koolieelse eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise kord
Lugupeetud volikogu esimees ja vallavanem
Teile teadaolevalt pöördus õiguskantsleri poole avaldaja, kes palus selgitusi vanemate ja
Laulasmaa lastehoiu vahel sõlmitud lepingute kohta. Avaldaja päringule vastamisel kerkis
küsimus Lääne-Harju Vallavolikogu 17.12.2019 kehtestatud määruse nr 31 „Koolieelse
eralasteasutuse ja lapsehoiuteenuse toetamise kord“ (edaspidi lapsehoiu määrus) § 3 lg 1 p-de 2, 3
ja 9 põhiseaduspärasuse kohta.
Õigusaktidele ja Teie selgitustele tuginedes leian, et lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p-d 2 ja 3 on
vastuolus koolieelse lasteasutuse seaduse (KELS) § 10 lg-ga 1, sotsiaalhoolekande seaduse (SHS)
§ 452 lg-ga 1 ja põhiseaduse (PS) § 3 lg-ga 1 ning § 154 lg-ga 1. Neis määruse sätetes on öeldud,
et vald rahastab lapsehoiuteenust oma eelarvest sel juhul, kui lapsevanem ei saa vanemahüvitist ja
pere mõlemad vanemad töötavad või on hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega. Seaduse kohaselt
ei saa KELS § 10 lg 1 ja SHS § 452 lg 1 alusel lapsehoiuteenuse osutamisele selliseid tingimusi
seada. Kui Riigikogu pole kohalikku omavalitsust volitanud seadma kohustuslikult osutatavale
teenusele teistsuguseid tingimusi võrreldes seadusega, ei või kohalik omavalitsus seda
autonoomiale tuginedes teha. Teen vallale ettepaneku viia määrus seaduse ja põhiseadusega
kooskõlla.
Samuti palun vallal kehtestada KELS § 10 lg 1 ja SHS § 452 lg 1 alusel lapsehoiuteenuse osutamist
reguleerivad õigusaktid kooskõlas SHS § 14 lg-ga 1 nii, et lapsevanemal oleks võimalik mõista,
millal ja mis tingimustel on tal õigus saada lapsehoiuteenust. Vanemale peab olema selge, millal
osutab vald lapsehoiuteenust KELS § 10 lg-s 1 ja SHS § 452 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmiseks
ja millal toetab vald lapsehoiuteenust vabatahtlikult. Samuti peab vanemale olema valla
õigusaktide põhjal üheselt selge, et kui vald korraldab lapsehoiuteenust, täites KELS § 10 lg-st 1
ja SHS § 452 lg-st 1 tulenevat kohustust, siis tuleb rakendada KELS sätteid seaduses toodud
ulatuses. Sellise lapsehoiuteenuse regulatsiooni puudumine on vastuolus SHS § 14 lg-ga 1 ning
seega ka PS §-ga 3 ja § 154 lg-ga 1.
Palun Teil 20 päeva jooksul teada anda, kuidas kavatsete ettepanekut täita.
2
Seisukoha üksikasjalikumad selgitused on järgmised.
I Lasteaia- ja lapsehoiuteenuse osutamise regulatsioon
Lasteaiateenus
1. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 37 lg-s 1 on sätestatud õigus haridusele. Õigus haridusele
hõlmab õigust alusharidusele.
2. Alushariduse korraldust reguleerib KELS. Selle seaduse § 1 lg 1 kohaselt on koolieelne
lasteasutus (lasteaed) koolieast noorematele lastele hoidu ja alushariduse omandamist võimaldav
õppeasutus.
Lasteaiateenuse saamise tingimused on sätestatud KELS § 10 lg-s 1. Selle sätte järgi loob valla-
või linnavalitsus vanemate soovil kõigile pooleteise- kuni seitsmeaastastele lastele, kelle elukoht
on selle valla või linna territooriumil ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia
teeninduspiirkonna lasteasutuses. Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoha võib valla- või
linnavalitsus vanema nõusolekul asendada lapsehoiuteenusega, mille rahastamist reguleerivad
KELS § 27 lg-d 3 ja 4.
3. See tähendab, et kõigil KELS § 10 lg-s 1 nimetatud lastel on õigus lasteaiakohale ning vallad ja
linnad on kohustatud lasteaiakohad tagama, sealhulgas pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele.
Pooleteise- kuni kolmeaastase lapse lasteaiakoht on võimalik asendada lapsehoiukohaga vaid siis,
kui vanem on sellega nõus. Kui vanem asendusega ei nõustu, peab kohalik omavalitsus tagama
vanemale lasteaiakoha. Samas pole vanemal õigust nõuda vallalt või linnalt lapsehoiukohta, kui
vald või linn on valmis tagama lapsele lasteaiakoha.
4. Koolieelse lasteasutuse teenuse pakkumine on kohaliku omavalitsuse avalik-õiguslik ülesanne.
Selle ülesande täitmiseks võivad linnad ja vallad anda perele lasteaiakoha munitsipaallasteaias,
mille tegevust finantseeritakse omavalitsuse eelarvest.1
5. Teine võimalus on osta koolieelse lasteasutuse teenust mõnelt eraõiguslikult isikult. Kohalik
omavalitsus võib eraõiguslikku isikut volitada haldusülesannet täitma
haldusaktiga/halduslepinguga või tsiviilõigusliku lepinguga. Niisugust volitamist reguleerib
halduskoostöö seadus (HKTS). Täpsemalt ütleb selle seaduse § 3 lg 2, et kohalik omavalitsus võib
talle seadusega pandud haldusülesannet volitada täitma seaduse alusel antud haldusaktiga või
seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga. Niisiis on nii
haldusakti andmiseks kui ka halduslepingu sõlmimiseks vaja vastavat volitust seaduses. KELS ei
sätesta HKTS § 3 lg-s 2 nõutud õiguslikku alust, mis lubaks omavalitsusel füüsilist või teist
juriidilist isikut volitada teenust osutama haldusakti või halduslepinguga. Seetõttu pole
lasteaiateenuse tagamiseks eraõigusliku isiku kaudu võimalik haldusakti anda ega halduslepingut
sõlmida.
6. Küll aga võib vald või linn füüsilist või juriidilist isikut volitada lasteaiateenust pakkuma
tsiviilõigusliku lepinguga.2 Sellel juhul halduskoostöö seadus ei kohaldu (HKTS § 1 lg 3).
Tsiviilõigusliku lepinguga võib aga lasteaiateenust pakkuma volitada vaid juhul, kui on täidetud
HKTS § 3 lg-s 4 sätestatud tingimused (seadus ei näe ette üksnes halduslepingu sõlmimist;
lepinguga ei reguleerita avaliku teenuse kasutaja või muu kolmanda isiku õigusi ega kohustusi;
1
Vt ka kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõige 2, Eesti Vabariigi haridusseaduse § 7 lg 2 p 3.
2
RKHKo 20.10.2003, nr 3-3-1-64-03, p 12.
3
kohalikku omavalitsust ei vabastata tema kohustustest ning ülesande täitmisel ei kasutata
täidesaatva riigivõimu volitusi).
Kui need tingimused on täidetud, võib kohalik omavalitsus sõlmida nt eralasteaiaga
lasteaiateenuse osutamise lepingu. Hoolimata lepingust jääb kohalik omavalitsus endiselt
kohustatud isikuks, kes peab tagama lapsele/perele teenuse KELS-s sätestatud tingimustel.
7. Kolmanda võimalusena võivad vallad ja linnad sõlmida lepingu mõne teise valla või linnaga ja
täita KELS-s sätestatud kohustust koostöös nendega.
8. Lasteaiateenust pakuvad ka eraõiguslikud isikud (erakooliseaduse alusel). Erinevalt kohalikest
omavalitsustest pole eraõiguslik isik kohustatud eraõiguslikku lasteaeda pidama ja teenust
pakkuma. See on vabatahtlik tegevus, mida riik peab seaduses sätestatud tingimuste täitmisel
eraõiguslikule isikule võimaldama. Samas pole riik ega kohalikud omavalitsused põhimõtteliselt
kohustatud eraõiguslikke lasteaedu finantseerima ega nende tegevust ja seal käivaid peresid
toetama. Vabatahtliku toetuse maksmisel on kohalikul omavalitsusel lai kaalutlusõigus: igal vallal
ja linnal on õigus ise otsustada, kas ja mis tingimustel toetust maksta.3
Lapsehoiuteenus
9. SHS 2. peatüki 2. jaos on sätestatud sotsiaalteenused, mida vallad ja linnad peavad korraldama.
Üks neist teenustest on lapsehoiuteenus.
SHS § 451 lg 1 järgi on lapsehoiuteenuse eesmärk toetada pere toimetulekut või vanemate
töötamist või vähendada lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust. Seega, erinevalt lasteaiast
ei pea lapsehoid tagama alusharidust.
SHS § 452 lg 1 kohaselt korraldavad vallad ja linnad lapsehoiuteenust KELS § 10 lõike 1 alusel.
See tähendab, et KELS määrab, kes on õigustatud teenust saama: need on pooleteise- kuni
kolmeaastased lapsed, kes ise ja kelle vanem elavad antud valla või linna territooriumil ning kes
on nõus, et lasteaiateenus asendatakse lapsehoiuteenusega. Samuti reguleerib KELS teenuse
rahastamist (KELS § 27 lg 3 ja 4).
SHS § 452 lg 5 kohaselt ei pea kohalik omavalitsus ise lapsehoiuteenust osutama, vaid võib anda
lapsehoiuteenuse osutamiseks volituse (halduslepinguga) eraõiguslikule juriidilisele isikule,
füüsilisest isikust ettevõtjale või teise valla või linna asutusele. Peale selle kehtivad KELS § 10 lg 1
alusel lapsehoiuteenuse kohta üldised sotsiaalteenuste osutamise nõuded (näiteks SHS § 3 p 6
nõue, et abimeetmed tagatakse isikule võimalikult kättesaadaval moel). Sotsiaalseadustiku üldosa
seaduse (SÜS) § 25 lg 1 järgi otsustab hüvitise andja hüvitise andmise kümne tööpäeva jooksul
alates nõuetekohase taotluse esitamisest või muu hüvitisele õiguse tekkimise aluseks oleva
sündmuse toimumisest, asjaolu saabumisest või tingimuse täitmisest, kui seadus ei sätesta teisiti.
Seda nõuet tuleb järgida ka lapsehoiuteenuse tagamisel.
10. Kohalik omavalitsus võib osta lapsehoiuteenust eraõiguslikult juriidiliselt isikult ka
tsiviilõigusliku lepinguga (kooskõlas HKTS regulatsiooniga, vt p 6).
11. Raske ja sügava puudega lapse lapsehoiuteenus on reguleeritud eraldi sätetega. Sel juhul peab
linn või vald hindama iga lapse lapsehoiuteenuse vajadust (SHS § 452 lg 2) ning teenus tagatakse
vajaduse korral kuni kalendriaasta lõpuni, mil noor saab 18-aastaseks (SHS § 452 lg 6). Neile
3
RKPJKo 08.03.2011, nr 3-4-1-11-10, p 62.
4
lastele teenuse osutamist toetab rahaliselt ka riik (SHS § 156 lg 31 jj). Pooleteise- kuni
kolmeaastastele raske ja sügava puudega lastele ette nähtud lasteaiakoha võib asendada
lapsehoiukohaga (SHS § 452 lg 1). Teistele raske ja sügava puudega lastele (vanuses 0–18)
pakutakse lapsehoiuteenust lisateenusena (lasteaia ja kooli kõrval), mida nad puude tõttu võivad
vajada.
12. Sarnaselt eralasteaiateenuse osutajatega tegutsevad turul eraõiguslikud lapsehoiuteenuse
osutajad, kelle kaudu vald või linn lapsehoiuteenust ei korralda. Neile teenuseosutajatele pole vald
või linn kohustatud rahalist tuge pakkuma ega tagama, et teenuse rahastamisele kohaldatakse
KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut. Samas võivad vallad ja linnad soovi korral ka neile rahalist
toetust pakkuda ning toetada otseselt või kaudselt peret, kelle laps selles lapsehoius käib. Seejuures
on vallal ja linnal toetamise tingimuste sätestamisel üsna lai kaalutlusõigus.
13. Ka lapsehoiuteenuse korraldamiseks võivad vallad ja linnad sõlmida kokkuleppeid teise
kohaliku omavalitsusega, et korraldada teenuseid koostöös (SHS § 452 lg 5).
II Lääne-Harju vallas lapsehoiu- ja eralasteaiateenuse toetamise korra põhiseaduspärasus
Lapsehoiuteenuse toetuse saamise tingimus
14. Lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p-de 2 ja 3 kohaselt rahastatakse valla eelarvest lapsehoiuteenust
siis, kui vanem ei saa vanemahüvitist (p 2), mõlemad vanemad töötavad või on hõivatud tööga
võrdsustatud tegevusega (p 3).
15. Nagu selgitatud (p 9), on lapsehoiuteenus SHS §-s 451 jj reguleeritud üks kohustuslikest
kohaliku omavalitsuse osutatavatest sotsiaalteenustest. SHS § 452 lg 1 järgi võimaldab kohaliku
omavalitsuse üksus lapsehoiuteenust KELS § 10 lõike 1 alusel. SHS ega KELS ei näe ette, et
lapsehoiuteenuse saamist välistab see, kui vanem saab samal ajal vanemahüvitist või vanem ei
tööta ega ole hõivatud tööga võrdsustatud tegevusega. Riigikohus on selgitanud (otsus nr 5-18-
7/8, p-d 124, 125), et omavalitsusüksus ei või kehtestada teenuse saamise õigusele piiranguid,
mida seadus ei sätesta.
16. Tõdesite oma vastuses, et lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 2 sõnastus pole õnnestunud. Saan Teie
vastusest aru, et kui vanem saab vanemahüvitist pere teise lapse eest, on pere esimesel lapsel õigus
lapsehoiuteenusele. Pere esimese (ainukese) lapse puhul Te aga vastuolu seadusega ei näinud, sest
KELS § 10 lõikest 1 tulenev valla kohustus algab lapse pooleteiseaastaseks saamisel ja praegu
kehtiva perehüvitiste seaduse järgi lõppeb vanemahüvitise maksmine lapse pooleteiseaastaseks
saamisel.
17. Sätte kohaselt rahastatakse valla eelarvest lapsehoiuteenust siis, kui vanem ei saa
vanemahüvitist. Leian, et lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 2 sõnastus pole ebaõnnestunud ega mitmeti
mõistetav. Sätte sõnastus on selge. Selget normi ei tohi tõlgendada sõnastusest erinevalt, sest see
läheks vastuollu õiguskindluse põhimõttega.4 Seega ei saa praegusel juhul öelda, et sätet saab
tõlgendada põhiseaduspäraselt, sest sellele on võimalik anda sätte sõnastusega täpselt vastupidine
mõte.
18. Lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 2 ei tee vahet vanemahüvitise saamisel pere esimese või järgneva
lapse eest. See, mis kuupäeval lõppeb vanemahüvitis, sõltub sellest, kas lapse ema käis enne lapse
sündi tööl ja jäi rasedus- ja sünnituspuhkusele. Seega ei pruugi vanemahüvitise maksmine lõppeda
4
RKHKo 12.11.2018, nr 3-16-1709, p 19.
5
seaduse järgi täpselt lapse pooleteiseaastaseks saamisel. Alates 1. juulist 2020 saab aga
vanemahüvitise maksmist vanema soovi kohaselt kalendrikuude kaupa peatada ja jätkata kuni
lapse kolmeaastaseks saamiseni. Niisiis pole õigustatud ka pere ainukese lapse puhul siduda
teenuse rahastamist vanemahüvitise mittesaamisega.
19. Lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 3 sõnastuse kohta selgitasite, et see on sätestatud määruse
eesmärgist lähtudes: tegemist on lapse seadusliku esindaja (vanema) toimetulekut või töötamist
toetava või lapse erivajadusest tulenevat hoolduskoormust vähendava teenusega.
20. Paraku ei saa määruse eesmärgiga põhjendada teenust saama õigustatud isikute ringi
kitsendamist võrreldes seadusega. SHS ega KELS ei näe ette lapsehoiuteenuse osutamise
tingimusena seda, et vanem peab töötama või olema hõivatud tööga sarnase tegevusega. Järelikult
ei või ka lapsehoiu määrusega sellist tingimust seada.
21. PS § 3 lg-st 1 tuleneva seaduslikkuse põhimõtte järgi peab madalama õigusjõuga norm olema
kooskõlas kõrgema õigusjõuga normiga. Nii on Riigikohus leidnud, et volituse alusel antud määrus
peab üldiselt arvestama seaduses reguleerituga5 ning vastama volitavale seadusele6. Et määrus
oleks kooskõlas seadusega, peab see vastama seaduses sisalduva volitusnormi eesmärgile, sisule
ja ulatusele.7 Seaduslikkuse põhimõtte näeb ette ka PS § 154 lg 1, mis sätestab, et kõiki kohaliku
elu küsimusi otsustavad ja korraldavad kohalikud omavalitsused, kes tegutsevad seaduste alusel
iseseisvalt.8
22. Seega, kui vald tagab lapsehoiuteenuse KELS § 10 lg-s 1 ja SHS § 452 lg-s 1 sätestatud
kohustuse täitmiseks, on lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 2 ja 3 vastuolus KELS § 10 lg-ga 1,
SHS § 452 lg-ga 1 ja PS § 3 lg-ga 1 ning § 154 lg-ga 1.
23. Kirjutasite, et vallal on kavas lähiajal need määruse punktid üle vaadata ning teha määruses
muudatusi. Palun Teil eespool öeldut määruse muutmisel arvestada.
Vanema osalustasu suurus
24. Lapsehoiu määruse § 3 lg 1 p 9 järgi rahastatakse lapsehoiuteenust või eralasteasutuseteenust
valla eelarvest, kui vanema kaetava osa (v.a toidukulu) suurus ei ületa 20% Vabariigi Valitsuse
kehtestatud palga alammäärast.
25. Lääne-Harju Vallavolikogu 27.12.2018 määruse nr 40 „Lapsevanema osalustasu kehtestamine
Lääne-Harju valla koolieelsetes lasteasutustes“ (edaspidi lasteaia tasu määrus) § 2 lg 1 järgi on
vanema osalustasu ülemmäär lasteaias 65 eurot lapse kohta kuus.
Lasteaia tasu määruse § 2 lg 2 järgi on võimalik saada lasteaia osalustasu soodustust, kui perest
käib lasteaias samaaegselt kaks või enam last. Sellisel juhul tasub lapsevanem osalustasu esimese
lapse eest 100%, teise lapse eest 50% kehtestatud ülemmäärast ja kolmanda ning järgnevate laste
eest osalustasu ei arvestata.
5
RKPJKo 18. 11.2004, nr 3-4-1-14-04, p 17.
6
RKPJKo 25.06.2009, nr 3-4-1-3-09, p 19.
7
RKPJKo 02.05.2007, nr 3-4-1-2-07, p 20.
8
RKPJKo 09.02.2000, nr 3-4-1-2-00, p 17.
6
26. Selgitasite vastuses õiguskantslerile, et Lääne-Harju vald ei osta eraõiguslikelt lasteaedadelt
teenust kooskõlas HKTS-ga, et tagada KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust. Eralasteaias käivale
lapsele mõeldud toetus on vabatahtlik toetus.
Ka lapsehoius käiva lapse perele makstav toetus on Teie sõnul valla vabatahtlik toetus juhul, kui
vald tagab kõigile lastele võimaluse saada koht munitsipaallasteasutuses. Tõdesite, et praegu ongi
valla munitsipaallasteaedadel võimalik pakkuda kohta kõigile soovijatele.
Samas leidsite, et kui vald ei suuda tagada kõigile lastele teenust munitsipaallasteasutuses
KELS § 10 lg 1 kohustuse täitmiseks ning vanematele pakutakse seetõttu võimalust viia laps
lapsehoidu, ei ole vallal õiguspärane küsida vanemalt lapsehoiuteenuse tagamisel osalustasu
rohkem kui 65 eurot kuus. Lisaks sellele tuleb Teie hinnangul vallal sel juhul järgida ka teisi
lasteaia tasu määruse sätteid, aga ka Lääne-Harju Vallavolikogu 27.12.2018 määrust nr 39
„Toidukulu katmise kord Lääne-Harju valla koolieelsetes lasteasutustes“.
27. Saab nõustuda, et kui vald suudab pakkuda kõigile kohta (munitsipaal)lasteaias kooskõlas
KELS § 10 lg-ga 1, ei pea vald pakkuma vanemale alternatiivina võimalust kasutada lapsehoidu
pooleteise- kuni kolmeaastastele lastele. Vald võib siiski vabatahtlikult toetada nii lapsehoius kui
ka eralasteaias käimist, ent toetuse andmise tingimuste (sh vanema osalustasu) sätestamisel on
vallal ulatuslik kaalutlusõigus.
28. Ei saa aga nõustuda Teie kirjas toodud seisukohaga, et kui vald peab täitma talle KELS § 10
lg 1 ja SHS § 452 lg 1 alusel pandud kohustusi, ei ole vallal vaja kehtestada eraldi lapsehoiuteenuse
toetamise korda, sest kõik õigused ja kohustused tulenevad KELS sätetest ja ei tohiks erineda
munitsipaallasteaedade kohta kehtivast regulatsioonist.
29. Nagu öeldud (p 9), on lapsehoiuteenus üks SHS-s sätestatud kohaliku omavalitsuse
kohustuslikest teenustest. Ehkki SHS-s sätestatud ulatuses kohalduvad KELS sätted, tuleb
ülejäänud osas kohaldada mh SHS sätteid. SHS § 14 lg 1 järgi kehtestavad linnad ja vallad
sotsiaalhoolekandeabi andmise korra, mis peab sisaldama vähemalt sotsiaalteenuste ja -toetuste
kirjeldust ja rahastamist ning nende taotlemise tingimusi ja korda. Pole keelatud sätestada
lapsehoiuteenuse saamise korda ühes õigusaktis lasteaiateenust reguleeriva(te) õigusakti(de)ga,
ent sellisel juhul peab olema selgelt aru saada, et selles aktis (neis aktides) on lisaks
lasteaiateenusele reguleeritud lapsehoiuteenust. Niisiis on lapsehoiuteenuse regulatsiooni
puudumine vastuolus SHS § 14 lg-ga 1 ning vastuolu tõttu seadusega ka PS §-ga 3 ja § 154 lg-ga
1.
30. Olukord, kus inimene peab ise aru saama, et KELS § 10 lg 1 alusel lasteaiakoha asemel
pakutava lapsehoiuteenuse saamist reguleerib mitte lapsehoiu määrus, vaid lasteaiateenust
reguleerivad õigusaktid, on vastuolus ka PS § 13 lg-s 2 sätestatud õigusselguse põhimõttega.
Õigusselguse põhimõte nõuab, et õigusaktid oleksid sõnastatud piisavalt selgelt ja arusaadavalt, et
inimesel oleks võimalik avaliku võimu organi käitumist teatava tõenäosusega ette näha ja oma
käitumist reguleerida.9 Õigusselge norm kaitseb inimest haldusorgani omavoli eest.
31. Eelnevat arvestades leian, et vallal tuleb kehtestada õigusaktid nii, et inimesel oleks neist
võimalik aru saada, millal ja mis tingimustel on tal õigus lapsehoiuteenust saada. Vanemale peab
olema selge, millal osutab vald lapsehoiuteenust KELS § 10 lg-s 1 ja SHS § 452 lg-s 1 sätestatud
kohustuse täitmiseks ja millal toetab vald lapsehoiuteenuse kasutamist vabatahtlikult. Samuti peab
vanemale olema õigusaktidest üheselt selge, et kui vald täidab lapsehoiuteenust korraldades KELS
9
RKPJKo 20.12.2016, 3-4-1-3-16, p 113: „Seaduseelnõu keel peab olema selge, ühetähenduslik ja täpne.“
7
§ 10 lg 1 ja SHS § 452 lg 1 kohustust, siis tuleb lapsehoiuteenusele kohaldada KELS sätteid
seaduses toodud ulatuses.
Lasteaiateenuse kättesaadavus
32. Lääne-Harju Vallavolikogu 29.05.2018 otsusega nr 74 kinnitati Lääne-Harju valla koolieelsete
lasteasutuste teeninduspiirkonnaks Lääne-Harju valla haldusterritoorium. Teie selgituse järgi on
Lääne-Harju valla munitsipaallasteaedade võrk selline, et autoga on võimalik igast valla
asustusüksusest jõuda kõige kaugema asustusüksuse lasteaiani ligi 30 minutiga. Ühissõidukiga
sõites kulub rohkem aega, kuid siiski mitte enam kui tund. Samas on vallavalitsus Teie sõnul
munitsipaallasteaia kohtade pakkumisel arvestanud, et pakutav koht oleks pere elukohast
mõistlikul kaugusel ja üldjuhul oleks võimalik sinna jõuda ka ühissõidukiga.
33. KELS § 15 lg 1 kohaselt kinnitab lasteasutuse teeninduspiirkonna kohaliku omavalitsuse
volikogu. Seadus ei keela teeninduspiirkonnaks kehtestada kogu kõnealuse kohaliku omavalitsuse
territooriumi. Paindlikkus lasteaia valimisel võib olla positiivne näiteks juhul, kui vanem soovib
lapsele kohta mitte kodule, vaid nt töökohale või vanavanema elukohale lähimas lasteaias. Sellest
aga ei järeldu, et vald või linn on täitnud KELS § 10 lg-s 1 kehtestatud lasteaiakoha võimaldamise
kohustuse, kui perele pakutakse kohta koolieelses lasteasutuses, mis jääb pere elukohast kaugele,
mistõttu sinna minek võtab ebamõistlikult kaua aega ja/või on liiga kulukas. Lasteaiateenus peab
olema ka asupaiga poolest kättesaadav.
34. KELS ei sätesta, kui kaua võib kuluda aega kodust lasteaeda jõudmiseks. Põhikooli- ja
gümnaasiumiseaduse § 7 lg 3 (kooli jõudmiseks võib kuluda 60 minutit) pole asjakohane. Kui
koolilapsed saavad koolis käia ka iseseisvalt, nende koolipäev ei kesta kaheksa tundi (eriti
noorematel) ning palju kasutatakse ka spetsiaalset koolitransporti, siis lasteaialaste puhul see nii
ei ole. Arvestades, et koolieelse lasteasutuse teenuse üks eesmärk on ka töö ja pereelu ühitamine,
võib sõltuvalt asjaoludest olla selline ajakulu ebamõistlik. Peale töö võib perel olla ka muid
kohustusi, mille täitmiseks peab aega jääma (nt hoolitsemine abivajava pereliikme või pere teiste
alaealiste laste eest). Ühissõidukite sõidupaan ei pruugi sobida või peab tegema ka ümberistumisi.
Ebamõistlikult suur ajakulu mõjutab lapse heaolu, kelle lasteaiapäev kujuneb liiga pikaks ja
väsitavaks. Koha pakkumisel tuleb arvestada ka lasteaiateenuse tegeliku kättesaadavusega.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Aigi Kivioja 6938428
[email protected]