Elektrilevi taotlus sideõhukaabelliini paigaldamiseks 3 Jõhvi-Tartu-Valga

Maanteeamet Meie: 27.01.2020 nr JV-MAA-1/345 TAOTLUS TEEMAALE TEHNOVÕRGU- JA RAJATISE EHITAMISEKS JA TALUMISEKS VAJALIKU KOKKULEPPE SÕLMIMISEKS TAOTLEJA Nimi: Elektrilevi OÜ ANDMED: Registrikood: 11050857 Aadress: Kadaka tee 63, Tallinn Taotleja kontaktid: Ilmatsalu 5, 51014 Tartu E-posti aadress: [email protected] Volitatud esindaja nimi: Krista Ahman KOORMATAVA Nr: 3 MAANTEE ANDMED: Nimi: Jõhvi-Tartu-Valga tee KATASTRIÜKSUSE Katastriüksus: 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee ANDMED: Tunnus: 69402:002:0033 Riigi kinnisvara registri objekti kood: KV65639M1 Kinnistusraamatu Registriosa nr: 5410650 TEHNORAJATISE TEHNILISED Sideõhukaabel ANDMED:: Sidepaigaldise kulgemine piki riigiteed km 173,92-174,04, TEHNORAJATISE kasutusõiguse ala suurus 117 m2 AADRESS (km-tes): 69402-002-0033.pdf JOONIS: ELEKTRILEVI OÜ Kadaka tee 63, 12915 TALLINN Reg. kood 11050857 Tel 715 4230 [email protected] Faks 715 4200 www.elektrilevi.ee  TEHNORAJATISE PAIGALDAMISE Passiivse elektroonilise side juurdepääsu rajamine Rõngu alevikus EESMÄRK PROJEKTI ANDMED: Leonhard Weiss OÜ töö nr VT1119 „Passiivse elektroonilise side juurdepääsu rajamine Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond.“ KOOSKÕLASTUSED: 03.10.2019 nr 15-2/19/35711-3 Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond TAOTLUSE LISAD/ 1.Tehnovõrgu asendiplaan kinnistute piiride, tehnorajatise JOONISED: andmete ja paiknemisega ning viirutatud kasutusalaga ja selle suurusega m² (PDF-fail) 2.Koopia kooskõlastusest 3.Koopia volikirjast Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Ahman Elektrilevi OÜ Ilmatsalu 5, 51014 Tartu Telefon 52 91 160 e-mail:[email protected]  TELLIJA: Elektrilevi OÜ EELPROJEKT Kadaka tee 63, 12915 Tallinn Tel: +372 777 1545 E-post: [email protected] Registrikood: 11050857 Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond SELETUSKIRI Ehitismälestised: Rõngu kirik, nr 7263 Rõngu kirikuaed, nr 4277 Projektijuht: Heigo Luik Nr VT1119 TALLINN september 2019 LEONHARD WEISS OÜ Vesse 8 Tel +372 601 2285 [email protected] Registrikood 12083348 11415 Tallinn EL10665798-0001 www.leonhard-weiss.ee  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 2/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa: Projektijuht ja Heigo Luik vastutav projekteerija [email protected] GSM +372 53 40 2066 Pädevustunnistuse nr EL-548-15 projekteerija Ranno Kivistik [email protected] GSM +372 53 330 987  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 3/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond Sisukord 1. Üldosa ......................................................................................................................................4 1.1. Asukohaplaan ...................................................................................................................4 1.2. Lähteandmed ....................................................................................................................4 1.3. Normdokumendid ..............................................................................................................5 1.4. Uuringud ...........................................................................................................................5 2. Projekti piirangud......................................................................................................................5 2.1. Sideehitise ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning maakasutus ...........................................6 2.2. Mälestised ning muinsuskaitselised piirkonnad .................................................................7 2.3. Looduskaitselised piirkonnad ja piirangud .........................................................................7 2.4. Sidevõrgu paiknemine riigimaanteel ..................................................................................7 2.5. Muud piirangud .................................................................................................................8 3. Sidevõrk ...................................................................................................................................8 3.1. Võrgu kirjeldus ..................................................................................................................8 3.2. Olemasolev olukord...........................................................................................................9 3.3. Liitumispunkt baasvõrguga – MTÜ Eesti Andmesidevõrk ..................................................9 3.4. Sidevõrk maaliinina .........................................................................................................10 3.5. Sidevõrk õhuliinina ..........................................................................................................10 3.6. Tähistused ......................................................................................................................12 4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine ..........................................................................................12 5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine .........................................................13 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve .........................................................................13  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 4/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond 1. Üldosa Käesoleva projekti eesmärgiks on ühendada kõik lähteandmetes toodud aadressid operaatori neutraalse sidevõrguga, mis omakorda ühendatakse baasvõrguga. Projekteeritakse ehitatavale passiivsele elektroonilisele side juurdepääsuvõrgule multitorustiku trassid, kaevude, jaotus-, vahejaotus- ja lõpp-punktide asukohad ning kliendiliinid vastavalt tellija juhenditele Rõngu alevis, Elva vallas, Tartu maakonnas. 1.1. Asukohaplaan Piirkonna asukoht Joonis 1.1. Projekteeritud objekti asukohaplaan (allikas kaart.delfi.ee) 1.2. Lähteandmed Objekti projekteerimisel on aluseks võetud järgmised dokumendid, tehnilised tingimused ja varem projekteeritud projektlahendused: - Elektrilevi OÜ lihthanke nr JV-1274 „Projekti „Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu eelprojektide koostamine (Z53)“ hankedokumendid - Projekteerimistingimused – Elva vallavalitsus, 12. märts 2019 nr 2-3/267 - Tehnilised tingimused – MTÜ Eesti Andmesidevõrk, 19.06.2019 nr TLVT19003  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 5/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond 1.3. Normdokumendid Siderajatise projekteerimisel on lähtutud Eesti Vabariigi seadustest ja õigusaktidest, Eesti Standardikeskuse poolt välja antud ehitusvaldkonna standarditest ja juhendmaterjalidest. Projekti koostamisel aluseks võetud olulisemad standardid ja normid: - EVS 843:2016 Linnatänavad - EVS 932:2017 Ehitusprojekt - EVS-EN 50341-1:2013 Elektriliinid vahelduvpingega üle 1 kV, Osa 1: Üldnõuded, Ühised eeskirjad EVS-EN 50341-2-20:2017 Elektriliinid vahelduvpingega üle 1 kV, Osa 2-20 Eesti siseriiklikud erinõuded - EVS-EN 61936-1:2010+A1:2014 Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV, Osa 1: Üldnõuded - P339 (0,4-20) kV Võrgustandard – 20 kV õhuliinid - P341 (0,4…20) kV Võrgustandard – 0,4 kV õhuliinid - J3127 Juhend madalpinge õhuliinil paljasjuhtme asendamiseks rippkeerdkaabliga - Majandus- ja taristuministri määrus 17.07.2015 nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“ - Majandus- ja taristuministri määrus 05.06.2015 nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused“ - Maanteeameti juhendid (www.mnt.ee rubriigis “Juhendid“) - Telia Eesti AS-i juhendmaterjal: „Tüüpsituatsioonid kaevetöödel ja võimalikud kaitsemeetodid liinirajatiste säilitamiseks“ - Ehitusseadustik - Elektrilevi OÜ kehtivad normdokumendid, sealhulgas võrgustandard, juhendid, eeskirjad, protseduurid, teenindusreeglid, eetika- ja keskkonnanõuded ning nende muudatused, mis avalduvad tellija veebilehel https://www8.energia.ee/public/ee043.nsf/PKDE?OpenView 1.4. Uuringud - Topo-geodeetiline alusplaan – OÜ Cover Grupp, 24.04.2019 2. Projekti piirangud Kolm päeva enne ehitustööde algust on ehitajal kohustus võtta ühendust kinnistute valdajatega, teavitades neid tööde teostamisest nende maaüksusel ning arvestama nende tingimuste ja nõudmistega ning tehnovõrkude valdajatega (vastavalt kooskõlastuse tingimustele). Tööd teostatakse vastavalt tellija ja kohalikku omavalitsuse kehtestatud korrale. Meetmed ohutuks tööks elektriseadmetel ja nende kaitsetsoonis määrata kindlaks tööjuhatuse koosolekul enne tööde alustamist. Ehitustöödel või selle ettevalmistamisel tekkinud küsimused ja probleemid, mida pole kajastatud käesolevas projektis või on ebaselged/vastuolulised, lahendatakse töö käigus kooskõlastatult projekteerija ja tellijaga. Käesolev projekt ei sisalda ehitustööde organiseerimise osa. Ehitustööde teostaja lahendab tööde teostamise tehnoloogilise järjekorra koos sellega kaasnevate töödega, sh ehitusaegsete ajutiste tehnovõrkude rajamine või ümberehitus. Lahendused ajutistele ümberehitustele kuuluvad ehituse töövõttu. Ehitustööde käigus ja sidepaigaldiste hilisemal käidul juhinduda eespool toodud eeskirjadest ja Eesti vabariigis kehtivatele normatiividest ja seadustest ning kinni pidada töötervishoiu, tööohutuse ja elektriohutuse nõuetest ning headest tavadest. Mikrotorustiku skeemid, optilise kaabli kiudede skeemid, täpne tehnoloogia ja materjalid kirjeldatakse projekti järgmis(t)es etapi(de)s.  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 6/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond 2.1. Sideehitise ja elektripaigaldise kaitsevöönd ning maakasutus Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded. (Määrus kehtestatakse ehitusseadustiku § 70 lõike 8 alusel) .... § 10. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35 kV (kaasa arvatud) kuni 110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220 kV kuni 330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. (2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist. (3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (4) Veekaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev veepinnast põhjani ulatuv veeruum, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest meres ja järvedes 100 meetri kaugusel ning jõgedes 50 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (5) Laevatatavate siseveekogude veepinna kohal asuva õhuliini kaitsevöönd on piki liini kulgev õhuruum, mida mõlemalt poolt liini teljest 100 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. (6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. .... § 14. Sideehitise kaitsevöönd Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist: 1) maismaal – 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks, vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast; 2) siseveekogudel – 100 meetrit sideehitise keskjoonest; 3) merel – 0,25 meremiili sideehitise keskjoonest. Käesolevas projektis seadustatakse maakasutus baasvõrgu kaevust kuni lõpp-punktideni täielikult ja kliendiliinide osas üldkasutatavatel maadel. Nende kliendiliinide seadustamine, mis jäävad eramaadele, tehakse peale liitumislepingu sõlmimist - nt notariaalne servituudi leping, sundvaldus. Seal, kus uus siderajatis (s.h kliendiliinid) jääb olemasoleva elektripaigaldise kaitsevööndissse – nt elektri- ja sideõhuliini ühisriputus, seadustamist ei tehta – vt seadusepunkte. Asjaõigusseaduse rakendamise seadus § 152 … „(5) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 sätestatud talumiskohustuse olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit.”.  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 7/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond Asjaõigusseadus § 226 … (3) Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, võib isik, kelle kasuks isiklik kasutusõigus on seatud, anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajalike rajatiste paigutamiseks ilma kinnisasja omaniku nõusolekuta, tingimusel et lisanduvate rajatiste kaitsevöönd ei ületa isikliku kasutusõiguse ala. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus § 40 (8) Sundvalduse olemasolul võib tehnovõrgu või -rajatise omanik anda selle kirjalikus vormis sõlmitud lepinguga allkasutusse elektroonilise side teenuse osutamiseks vajaliku rajatise paigutamiseks kinnisasja omaniku nõusolekuta tingimusel, et lisanduva rajatise kaitsevöönd ei ületa olemasoleva rajatise kaitsevööndit. 2.2. Mälestised ning muinsuskaitselised piirkonnad Kultuurimälestiste ja muinsuskaitseliste piirkondade nimekiri, mis puutuvad kokku passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu rajamise ehitustöödega: - Ehitismälestis – Rõngu kirik, nr 7263 - Ajaloo- ja arheoloogiamälestis – Rõngu kirikuaed, nr 4277 Vastavalt muinsuskaitseseaduse § 52(3)1 on riikliku kaitse all oleval kinnismälestisel (sh ehitismälestisest pargis) raie-, kaeve- ja muudeks pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud töödeks vajalik esitada Muinsuskaitseametile tööde tegemise luba. Amet annab tööde tegemise loa või keeldub loa andmisest 30 päeva jooksul nõuetekohase taotluse saamisest arvates. Lähem info ja blanketid: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load Projekti raames ei rajata uusi maste ehitismälestise kaitsevööndisse. Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Mälestised ja nende kaitsevöönd on näidatud asendiplaanilistel joonistel. 2.3. Looduskaitselised piirkonnad ja piirangud Antud piirkonnas looduskaitselisi piiranguid pole. 2.4. Sidevõrgu paiknemine riigimaanteel Siderajatis tee Siderajatise Siderajatis Tee nr ja nimi kaitsevööndis, ristumised teega, teemaal, km km km Riigimaantee 52 Viljandi- 61,04. 61,04. 61,04. Rõngu (uus sideõhuliin (mikrotorustik) olemasoleva elektriõhuliinil– ühisriputus, olemasolev kaitsevöönd ei suurene)  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 8/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond Riigimaantee 3 Jõhvi-Tartu- 173,48-174,42. 173,48-174,42. 173,48; 173,66; Valga (uus sideõhuliin 173,96; 174,04; (mikrotorustik) olemasoleva 174,12; elektriõhuliinil– ühisriputus, 174,22;174,29; olemasolev kaitsevöönd ei 174,33;174,38. suurene) 2.5. Muud piirangud Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel mille, väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15 ”. Rekonstrueeritavad liinirajatised jäävad Telia Eesti AS omandisse. Enne Telia Eesti AS sideehitise ümberpaigutamist ja/või ümberehitamist peab ümberehitamisest huvitatud isik sõlmima Telia Eesti AS-ga ümberpaigutamise ja/või ümberehitamise lepingu. 3. Sidevõrk 3.1. Võrgu kirjeldus Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrk kujutab endast multitorude, kaevude, jaotuskappide, vahejaotuskappide ja lõpp-punktide süsteemi ning see rajatakse peamiselt olemasolevatele Elektrilevi OÜ-le ja/või kohaliku omavalitsusele kuuluvatele elektripostidele ja elektriliinide kaitsevööndisse. Multitoru uuel trassil projekteeritakse üldjuhul maasse paigaldatavana, kuid mõningal juhul ka õhuliinina. Õhuliinidele projekteeritud lõpp-punktidest väljuvad kliendiliinid projekteeritakse üldjuhul õhuliinina, erandkorras maaliinina kui tehniliselt pole õhuliini rajamine võimalik. Jaotus- või vahejaotuskappide asukohad on valitud vastavalt tellija soovidel nii, et neile oleks tagatud igal ajal juurdepääs ning kappide terviklikkus poleks ohus (vandalism, teehooldus jms). Tagamaks operaatori neutraalsust on võrku planeeritud jaotuskapid, kus teenuspakkujate signaal jaotatakse kliendiliinidesse läbi optiliste jagurite (edaspidi splitter). Vastavalt lõpp-klientide soovile saab aadressiobjekti suunduva liini ühendada vastava teenusepakkuja splitterisse ja seeläbi ta vahetada teenusepakkujat. Jaotuskapist edasi on igale majapidamisele reserveeritud oma sidekanal (optiline point-to-point ühendus). Võrku kirjeldav skeem:  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 9/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond Jaotuskapp - on kapp, kuhu on paigaldatud splitterid, kuhu on toodud operaatorite sisendkaablid ja väljuvad magistraalliinid (erandjuhul ka alamkliendiliinid). Igale operaatorile on reserveeritud splitter(id), mis ühendatakse operaatori tellimusel kliendikiududega läbi pistikühenduse (reeglina LC- APC tüüpi). Jaotuskapp koosneb: - Sisendpaneel –keevituspaneel, kus otsastatakse operaatorite sisendkaablid, ning ühendatakse nummerdatud pistikupaneelis asuvatele adapteritele, mille külge omakorda ühendatakse läbi pistikliite splitteri(te) sisendkiud. Sisendpaneele võib olla kapis mitu - Splitterite sektsioon- sektsioon, kuhu paigaldatakse splitterid. - Väljundpaneel - keevituspaneel, kus otsastatakse kliendi poole suunduvad liinid ning ühendatakse nummerdatud pistikupaneelis asuvatele adapteritele, mille külge omakorda ühendatakse läbi pistikliite splitteri(te) väljundkiud. Väljundpaneele võib olla kapis mitu. Vahejaotuskapp – on kapp, kus ühendatakse suurema kiudude arvuga magistraalkaablid väiksema kiudude arvuga alamkliendiliinidega. Ühendused teostatakse keevituse teel (splicing). Lõpp-punkt – koht, kus otsastatakse alamkliendiliin(id) ning ühendatakse adapteri(te)sse (reeglina SC-APC), kuhu ühendatakse kliendiliin(id) (patch). Kiupunt – valguskaablis ühisesse kesta (tube) grupeeritud kiud. Multitoru – ühisesse kesta paigaldatud mikrotorude kogum. Magistraalvõrk – rohkem kui ühe aadressipunkti ühendamiseks tarvilik võrguelementide kogum (sh kogu jaotuskapi sisu). Alamkliendiliin – ainult ühe aadressipunkti lõpp-punkti ühendamiseks tarvilike võrguelementide kogum. Kliendiliin – lõpp-punktist hoonesse paigaldatav passiivne optiline kaabel. Mikrotorusüsteem – mikrotoru võrk koos kõigi elementidega (sh konnektorid, hargmikud, kaevud, kapid, karbid jne), kuhu paigaldatakse ja kus ühendatakse valguskaablid. 3.2. Olemasolev olukord Projekteeritav sidetrass paikneb Rõngu alevis, mis on tiheasustusega piirkond, milles asuvad eramud. Enamus maste, millele sidevõrk rajatakse on Elektrilevile kuuluvad olemasolevad betoon- ja puitmastid, millele on täiendavalt on mõnes kohas lisatud juurde täiendav tõmmits või tugipost. Osadel fiidritel on veel 0,4 kV õhuliinid ja fiidrid paljasjuhtmelistel õhuliinidel. 3.3. Liitumispunkt baasvõrguga – MTÜ Eesti Andmesidevõrk Eesti Andmesidevõrk tehnilistest tingimustest väljavõte: • Liitumispunkt – ASV(Andmesidevõrk) sidekapp 013J09, milles jätkumuhv 013M14.  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 10/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond • Sidekapist 013J09 rajada mikrotoru/kaabel planeeritava Elektrilevi võrgusõlmeni. • Puhuda vähemalt 24f kaabel sidekapi 013J09 ja planeeritava Elektrilevi võrgusõlme vahele paigaldatavasse mikrotorusse. • Sidekapis 013J09 jätta kaablivaru 15m. • Enne kaabli ühendamist jätkumuhvi 013M14, tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida ASV-lt klienditellimus KLT. • Kaablitöid jätkumuhvides võib teostada ainult ASV lepinguline hoolduspartner. • Paigaldatud mikrotoru/kaabel seadustatakse Elektrilevi OÜ kasuks. Sidekapis 013J09 olev kaabel jääb Mittetulundusühing Eesti Andmesidevõrk (ASV) omandisse. • Piiritluspunktiks on sidekapi 013J09 kapi sein. • ASV sidevõrguga seonduv sidetrassi teostusjoonis edastada ASV-le koos KLT tööga digitaalselt [email protected]. MTÜ Eesti Andmesidevõrk tehnilised tingimused (originaal tekst) asub projekti jaos 1. Lähtedokumendid, Tehnilised tingimused - ELA SA. 3.4. Sidevõrk maaliinina Üldjuhul on maaliinide lõigud lühikesed ning need on mõistlik rajada lahtise kaevamise teel. Seal kus on pikad rajatavad maaliinid ning puuduvad maa-alused tehnovõrgud, on mõistlik mikutorustik rajada maasse kündmise teel. Projekteeritud mikotorud paigaldada üldjuhul pinnasesse 0,8 m sügavusele, kuid mitte vähem kui 0,7m sügavusele. Sissesõidu- ja kruusateel ning haritaval maal paigaldada trassid min. 1 m sügavusele kui pole asendiplaanil välja toodud erijuhtu. Maanteede ja ojade ristumised on toodud välja eraldi ristmevälja joonistel. Kohtades, kus mikrotorustik paigaldatakse tee alla või kinnisel meetodil paigaldatavatel lõikudel, tuleb ette näha täiendav kattetoru (multitoru puhul läbimõõduga vähemalt 110 mm, tugevusklass A). Lahtisel kaevel teha trasside ümber liivapadi ja tihendada vastavalt kaevise joonisele. Multitoru paigaldusel pidada kinni tootja poolt ette antud väikseimast lubatud painderaadiusest. Ristumisel kõrvalteede ja kraavidega vältida järske nurki. Paigaldatava trassi ja täiendava kaitsetoru vahed tihendada montaaživahu abil. Ristumistel teiste maakaablite vee- ja kanalisatsioonitorudega, tuleb trassi paigaldussügavus täpsustada kohapeal, ehituse käigus, tehes kindlaks nende täpse asukoha ja suuna. Minimaalsed püstvahekaugused ristumisel maa-aluste objektidega on järgmised: • vee- ja kanalisatsioonitoru 0,3 m; • kaugküttetorustik (kanali või toru välispind) 0,2 m; • alla 1000 V elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,2 m; • 1 - 110 kV elektrikaabel (ol. olev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m; • sidekaabel või - kanalisatsioon (olemasolev kaabel peab paiknema kõrgemal) 0,3 m; • drenaaž 0,3 m. Ehituse ajal lahtikaevatud kaablid, torud ja kaevud kaitsta täiendavalt mehaaniliste vigastuste vältimiseks. Vaata täiendavalt projekti lisas olevat Elektrilevi OÜ poolt koostatud juhendit „Võrgu tehniline kirjeldus, tehnilised nõuded projekteerimiseks ja ehituseks“. 3.5. Sidevõrk õhuliinina Õhuliinide paigaldamisel järgida ettenähtud normikohaseid liinijuhtmete ja liinide omavahelisi vahekaugusi ning liinide minimaalseid vahekauguseid ristuvate liinidega, looduslike objektidega, teedega.  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 11/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond Liinikoridor puhastada liinile potentsiaalselt ohtlikest objektidest (oksad vmt) vastavalt standardis ettenähtule (vt. tüüpjoonised “Rippkaabelliini koridor puistus). Õhkvahemikud sideliini ja maa vahel Suuregabariidiliste Maapinnani Sõiduteeni Kergliiklusteeni töömasinate töötamisaladel 4,0 [m] 7,0* [m] 4,5 [m] 5,0 [m] *Teeomaniku kooskõlastusel võib vahekaugust vähendada 1,5 m võrra vastavalt standardile EVS- EN 50341-2-20:2017 Ühispaigaldus kuni 1 kV rippkeerdõhukaablitega Paljasjuhtmelisele õhuliinile sideliinide paigaldamine ei ole lubatud. Samuti ei ole ühisriputus lubatud SN-2M tüüpi nn. künamastidel. Madalpingeõhukaabli ja sideliinide kinnituskohtade vahe mastil peab olema vähemalt 0,3 m. Vähim vertikaalvahemik madalpingeõhukaabli ristumisel sideliiniga peab visangus olema 0,3 m. Ühistel tarinditel paiknevate rööpsete madalpingeõhukaablite ja metallivabade sideliinide õhkvahemikke visangus ei normita. Paigaldamisel tuleb välistada nende omavaheline kokkupuutumine arvutatuna kõikidel piirkoormusjuhtumitel ja arvestades seejuures olemasoleva elektriliini tegelikke rippeid. Piirkoormusjuhtumid on kirjeldatud standardis prEVS-EN 50341-2-20:2017. Madalpingeõhuliinide ühisriputuse korral peab kinnitama vähemalt 20 mm laiuse kollase hoiatuslindi madalpinge- ja sidekaablite (sh. microduct) vahele madalpingekaablist allapoole. Erijuhul, kui sideliin paikneb madalpingeliinist kõrgemal, siis hoiatuslinti ei paigaldata. Ühispaigaldus kuni 20 kV keskpinge õhuliinidega Kuni 20 kV liini mastidel peab kõrgepingeliini isolaatorite ja sideliini (juhtme) kinnituskohtade vahe, mõõdetuna piki masti, olema vähemalt 1,0 m, kaetud juhtmetega kõrgepingeliini puhul 0,5 m. Seejuures tuleb arvestada, et keskpingeliini mastidele sideõhuliini paigaldamine pingelähedases töötsoonis (6-20 kV puhul on pingelähedase tsooni kaugus Dv=1,22 m ja sinna ei tohi siseneda montöör sh kehaosa, tööriist, -seade või -vahend) on lubatud ainult pingevaba tööna. Seega tuleb minimeerida sideliini paigaldamist pingelähedasse töötsooni (paigaldades sidekaabli pingestatud faasijuhtmetest vähemalt 1,5 m kaugusele) või kaaluda alternatiivseid lahendusi nt. paigaldus maakaablisse. Pingelähedase töötsooni piirile tuleb mastile paigaldada 100 mm laiune kollane hoiatuslint. 20 kV liini ja kiudoptilise metallivaba sidekaabli (juhtme) vaheline kaugus tuleb määrata lähtuvalt elektriliini faasjuhtmete kui sidekaabli maksimaalsest rippest ja kõrvalekaldest standardis prEVS-EN 50341-2-20:2017 määratud erikoormusjuhtumitel, mille korral peab olema tagatud faasjuhtme ja metallivaba kiudoptįlise sidekaabli vaheline minimaalne õhkvahemik ristumisel visangus vähemalt 1,0 (0,5) m, rööpsel kulgemisel ühistel tarinditel visangus vähemalt 0,5 (0,3) m. Sulgudes esitatud õhkvahemike minimaalseid väärtuseid on lubatud kasutada juhul kui ühisriputuse paigaldamiseks on olemasolevale kuni 20 kV liinile tehtud eelnev põhjalik ja usaldusväärne mõõdistus. Kõik raudbetoonist nurga- ankru- ja lõpumastid tuleb asendada puitmastidega arvestades seejuures perspektiivse üleminekuga kaetud juhtmetele ristlõikega 99 mm² tüviliinidel ning 62 mm² haruliinidel. Mastile paigaldatud seadmete ja seadmeühenduste (juhtide) pingestatud osade ja sidekaabli vaheline õhkvahemik peab olema vähemalt 0,22 m. Kui juhid liiguvad tuule toimel, ei tohi õhkvahemikud minna väiksemaks kui 75 % sellest väärtusest. Sidekaablite õhkvahemikke  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 12/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond mastielementidest ja mastile paigaldatud seadmete maandatud osadest ning juhtvarrastest ei normita. Peab aga hoolitsema, et nad mehaaniliste vigastuste vältimiseks omavahel kokku ei puutu. Üle 80 - 100 m pikkuste visangute puhul tuleb sidekaablile paigaldada vibratsioonisummutid. Nende täpsema kasutusvajaduse ja paigalduse kohta peab andma nõuded kaabli tootja. Vaata täiendavalt projekti lisas olevat Elektrilevi OÜ poolt koostatud juhendit „Tehnilised nõuded sideliinide projekteerimisel ja paigaldamisel ühisriputusena õhuliinidele“. 3.6. Tähistused Sidevõrk tähistada vastavalt määrusele: „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. Siderajatis (maaliin) asukoht märgistatakse maapealsete märketulpadega või hoiatavate märkidega, kui kinnisasja omanik seda soovib või liinirajatise omanik peab seda vajalikuks. Juhul kui asukohta märgistav maapealne märketulp või hoiatav märk paigaldatakse liinirajatise asukohast eemale, siis tuleb paigaldada märketulbale või hoiatavale märgile liinirajatise täpsele asukohale viitav silt (kleebis). Ühe märketulbaga või elektroonse markeriga märgistatakse: 1) liinirajatise lõikumiskoht teise tehnovõrguga (elektroonilise side ja elektri kaablitega, vee-, kanalisatsiooni-, soojus-, gaasi- ja muude torustikega, kõrgepinge õhuliinidega, teetruupidega); 2) liinirajatise lõikumiskoht teelt mahasõiduga ja ristuva teega (sirgjooneliselt kulgeva liinirajatise puhul); 3) liinirajatise lõikumiskoht kinnisasja piiriga; 4) koht, kus liinirajatis muudab kulgemise suunda ja kaldub sirgjooneliselt kulgevast trassist rohkem kui kaks meetrit kõrvale; 5) kinnisel meetodil paigaldatava liinirajatise algus ja lõpp. Kahe märketulbaga või elektroonse markeriga märgistatakse: 1) liinirajatise jätku- ja reservikaev; 2) liinirajatise lõikumiskoht tee, kraavi ja jõega. Märketulba maapealse osa kõrgus peab olema vähemalt üks meeter. Tee muldkehas paikneva liinirajatise märgistamiseks tuleb märketulbad panna väljapoole tee muldkeha, kuid mitte lähemale kui kolm meetrit teepeenra välisäärest selliselt, et oleks tagatud mehhanismide kasutamine teehoiutöödel. Sirgjooneliselt kulgevat liinirajatist märgistavate märketulpade vahekaugus ei tohi olla suurem kui 300 meetrit. Liinirajatise asukoha märgistamiseks maastiku- ja muinsuskaitse objektidel, kus on keelatud kasutada märketulpasid, hoiatavaid märke või silte, tuleb kasutada elektroonseid markereid. Elektroonsed markerid tuleb paigaldada pinnasesse või tee muldkehasse liinirajatise kohale. Liinirajatise märgistamiseks tuleb kasutada «Elektroonilise side seaduse» § 20 lõike 1 alusel kehtestatud nõuetele vastavaid elektroonseid markereid (raadiosageduslikke identifitseerimisseadmeid). Elektroonse markeri paigaldamisel tuleb järgida valmistajatehase soovitusi. 4. Demontaaž ja jäätmete käitlemine Demonteeritavad mastid, kilbid ja muud objekti piirkonnas on näidatud asendiplaanidel ning kogused töömahtude tabelis.  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 13/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond Jäätmete käitlemisel tuleb lähtuda jäätmeseadusest. Tööplatsilt koguda kokku ja sorteerida tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed ja muu ehituspraht (traadi jupid, RB tükid vms). Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse nõuetele vastavas ehitusjäätmete käitluskohas. Ehitusjäätmeid käitlev isik peab omama sellekohast jäätmeluba või olema ehitusjäätmete käitlejana registreeritud Keskkonnaametis. Ehitusjäätmeid, mida jäätmevaldaja ei taaskasuta, ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks või taaskasutamiseks üle isikule või ettevõttele, kellel puudub vastav jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete vedajana registreeritud Keskkonnaametis. 5. Pinnasekatete taastamine ja kõrghaljastuse säilitamine Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Taastamise mahud on ära näidatud asendiplaanil ja töömahtude tabelis. Peale tööde või töölõigu lõpetamist tuleb töövõtjal taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud kinnistute piirimärgid. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest. Drenaaži kahjustamise korral taastada selle töövõime. Tagada maaparandusehitiste drenaažisüsteemi elementide (dreenid, drenaažikaevud ja drenaažisuudmed) nõuetekohane toimimine. Ehitustööde käigus drenaažisüsteemi juhusliku vigastamise korral asendada vigastatud savitorud kaeve ulatuses vähemalt sama läbimõõduga savi- või plasttorudega Vältida trasside vahetus läheduses säilitatavate puude vigastamist. Puude puhul on kaitsetsoon minimaalselt puu võra ristprojektsioon maapinnal. Nendes kohtades, kus on oht mehhanismiga puud vigastada, tuleb puudele paigaldada tüvekaitsmed. Tüve ümber siduda püstised lauad, laudade ja tüve vahele panna pehmendus (kivivill, autokummid, vms). Laudadest kaitse peab ulatuma kogu tüve ulatuses võrani. Jälgida tuleb, et ehitustööde käigus ei vigastataks puude oksi. Puude võra tsoonis vältida pinnase kuhjamist ning raskete veokite liikumist, mis kahjustavad puu juurte ainevahetust. Puu ühel või mitmel küljel ei tohi kõiki juuri läbi raiuda, tekib puu ümberkukkumise oht. Üle 4 cm läbimõõduga juuri ei tohiks läbi raiuda, see muudab puu altiks haigustele. Kui sellise läbimõõduga juured jäävad kaevetööde alasse, siis tuleb seal kaevata labidaga käsitsi ja seda ka vaid puu ühelt küljelt. Kui see on siiski vältimatu, tuleb juured läbi lõigata teravalt (järsult) - lõikekoht ei tohi jääda narmendav või ebaühtlane. Paljastunud juured tuleb katta nii ruttu kui võimalik mulla, multši või niiske kangaga. Läbilõigatud puujuuri kaitstakse järgmiselt: kaevise sein toestatakse maasse taotud vaiade vahele tõmmatud võrgu ja kotiriidega (kõdunev kotiriie jäetakse maasse) ning juurte ja kaevise seina vahe täidetakse liiva- ja turbasegust kihiga, kuhu peale kaevetööde lõppu kasvavad juured. Kui kaevist hoitakse pikemalt lahti, kaetakse kaevise puupoolne serv kilega, mis ei lase kastmisveel välja nõrguda ning puud kastetakse iga päev. Kaevise kinniajamisel säilitada turba ja liivasegu kinnihoidev kangas, kile eemaldada. Puid tuleb kaitsta ka juhul kui maapinda tõstetakse üle 20 cm. Sel juhul on lihtsamaks abinõuks jätta lohk ümber puutüve. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. 6. Ehitustööde dokumenteerimine ja järelevalve  LEONHARD WEISS Passiivse elektroonilise side juurdepääsuvõrgu VT1119 16.09.2019 lk 14/14 OÜ rajamine, Rõngu alevik, Elva vald, Tartu maakond Ehitustööde dokumenteerimisel lähtuda Eesti Vabariigi Ehitusseadustikus toodud kasutuselevõtu protseduurist. Ehituse järelevalvet teostab tellija poolt volitatud isik või ettevõte. Kõik kõrvalekalded projektist kooskõlastada kõigi huvitatud instantsidega s.h. tellija ja projekteerijaga ning fikseerida kirjalikult.  Ranno Kivistik LEONHARD WEISS ENERGY AS Teie 20.09.2019 [email protected] Vesse 8 Meie 03.10.2019 nr 15-2/19/35711-3 11415, Tallinn Sideprojekti kooskõlastamine riigiteede nr 3 ja 52 maaüksuste piires ja teede kaitsevööndites Kooskõlastamiseks esitatud projektis on ette nähtud siderajatiste paigaldamine riigiteede maaüksuste piires ja teede kaitsevööndites: Siderajatis tee Siderajatise Siderajatis Tee nr ja nimi kaitsevööndis, ristumised teega, teemaal, km km km Riigimaantee 52 Viljandi- 61,04 61,04 61,04 Rõngu (uus sideõhuliin (mikrotorustik) olemasoleva elektriõhuliinil– ühisriputus, olemasolev kaitsevöönd ei suurene) Riigimaantee 3 Jõhvi-Tartu- 173,48-174,42 173,48-174,42 173,48; 173,66; Valga (uus sideõhuliin 173,96; 174,04; (mikrotorustik) olemasoleva 174,12; 174,22; elektriõhuliinil– ühisriputus, 174,29; 174,33; olemasolev kaitsevöönd ei 174,38 suurene) Projekt on koostatud vastavuses Maanteeameti tüüpnõuetele. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 19, § 24, § 70, § 71, § 92 lg 6 ja lg 10, § 97, § 99 lg 3 ning Maanteeameti põhimääruse, kooskõlastame Leonhard Weiss Energy AS töö nr VT1119 „Passiivse elektroonilise juurdepääsuvõrgu rajamine, Rõngu alevik“. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega: 1. Riigitee nr 3 km 172,100-177,l78 kehtib taastusremondi järgne garantii kuni 04.01.22. ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud. 2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Maanteeametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Maanteeameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul: 3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Maanteeametiga e-posti aadressil [email protected]. 3.2. saada Maanteeametilt liiklusseaduse § 72 lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba. Vastav taotlus (www.mnt.ee/Ametist-Blanketid-Tehnovõrgud) palume saata e-posti aadressil [email protected]. Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt. 4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate juurdepääsuteede kaudu. 5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud. 6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9 „Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele. 7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi liiklusele, teehoiutöödele ega sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee konstruktsioonidelt ning tee kaitsevööndist. 8. Tööde lõpetamisel tuleb Maanteeametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis. 9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Maanteeametiga uuesti kooskõlastada. Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: VT1119_EP_EN-6-01_Profiil.dwg VT1119_EP_EN-4-01_Asendiplaan.dwg VT1119_EP_EN-3-01_Seletuskiri.pdf Peeter Uibo 5159766 [email protected] 2 (2)   NOTARIAALMÄRGE. Mina, Tallinna notar Priidu Pärna, kelle büroo asub aadressil Tallinnas, Rävala pst 2, kinnitan käesoleva ärakirja, mis on tehtud originaaldokumendist, õigsust. ORIGINAAL TALLINNA NOTAR PRIIDU PÄRNA NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER 2333 VOLIKIRI Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Priidu Pärna notaribüroos asukohaga Rävala pst 2 / Kivisilla tn 8, Tallinn, kolmekümnendal mail kahe tuhande kaheksateistkümnendal aastal (30.05.2018.a) ning selles notariaalaktis osaleja on Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Kadaka tee 63/1, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud volitaja, mille esindajana tegutsevad registrikaardile kantud juhatuse liikmed Jaanus Tiisvend, isikukood 37505236540, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja Priit Treial, isikukood 38409064911, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel, kes kinnitavad, et nende volitused juhatuse liikmena on kehtivad, neid ei ole juhatuse liikme ametikohalt tagasi kutsutud, nende ametiaeg juhatuse liikmena ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud. Elektrilevi OÜ volitab käesolevaga Krista Ahman´it, isikukood 46803200230, 1) sõlmima vallas- ja kinnisasjade (sh katastriüksuste) omandamise tehinguid tingimusel, et esindatava poolt omandamise eest tasutav summa on kuni üks tuhat (1 000) eurot; ühe tuhande (1 000) euro ulatuses esemete võõrandamise, pandi ja hüpoteegi seadmise ja/või üleandmise ja/või kustutamise lepinguid ning teisi piiratud asjaõiguste (sh hoonestusõiguse ning sealhulgas nii Elektrilevi OÜ-le kui kolmandatele isikutele kuuluvatele kinnisasjadele) seadmise ja/või üleandmise ja/või omandamise ja/või lõpetamise ja/või muutmise lepinguid, samuti piiratud asjaõiguste järjekohtade muutmise tehinguid tingimusel, et esindatava poolt piiratud asjaõiguse omandamise eest ühekordselt tasutav summa on kuni üks tuhat (1 000) eurot; 2) sõlmima esindatavale kaasomandina kuuluvate kinnis- ja vallasasjade reaalosadeks jagamisel kaasomandi lõpetamise ning asja reaalosadeks jagamise lepinguid ning tegema sellega seotud muid toiminguid tingimusel, et nimetatud lepingute kohaselt esindatava poolt hüvitist ei maksta või maksmise korral on esindatava poolt makstava ühekordse hüvitise suurus kuni üks tuhat (1 000) eurot, samuti tegema ostueesõigusest loobumise avaldusi; 3) esindama esindatavat kinnisasjade jagamisel ja/või ühendamisel ja/või korteriomanditeks jagamisel esindatava kasuks varem seatud piiratud asjaõiguste ülekandmisel uutele moodustatavatele kinnisasjadele ja/või katastriüksustele; 4) esindama esindatavat kinnisasjade jagamisel ja/või ühendamisel ja/või korteriomanditeks jagamisel esindatava kasuks varem seatud piiratud asjaõiguse kannete kustutamisel; 5) andma nõusolekuid kinnisasjade, mis on koormatud piiratud asjaõigustega esindatava kasuks, koormamiseks piiratud asjaõigustega kolmandate isikute kasuks; 6) sõlmima ja/või lõpetama kaasomandi kasutamise korra kokkuleppeid; 7) korraldama esindatava omandis olevate ehitiste teenindamiseks ja uute ehitiste rajamiseks katastriüksuste moodustamist ning olemasolevate katastriüksuste jagamist, allkirjastama esindatava nimel piiriprotokolle ning seoses katastriüksuste moodustamisega ja registreerimisega esindama esindatavat kohalikes omavalitsustes ja riigiasutustes; 8) esindama esindatavat elektrivõrkude (sh alajaamade) kandmisel ehitisregistrisse ja/või kustutamisel ehitisregistrist; 9) esindama esindatavat sundvalduse seadmise menetluses. Selleks volitab Elektrilevi OÜ esindajat välja nõudma, saama ja esitama kõiki ülalnimetatud tehingute sõlmimiseks vajalikke dokumente, esindama esindatavat kõikide juriidiliste- ja üksikisikute ees ning kõikides ameti- ja riigiasutustes, sõlmima lepinguid (sealhulgas asjaõiguslepinguid), esindatava nimel alla kirjutama ning täitma kõik, mis on seotud käesoleva ülesandega. Volikiri on kehtiv kaks (2) aastat ning on välja antud edasivolitamise õiguseta. Käesolev volikiri on koostatud ja alla kirjutatud kahes (2) originaaleksemplaris, millest üks eksemplar jääb säilitamiseks notaribüroosse ning üks eksemplar väljastatakse volitajale akti tõestamise päeval. Notar on volitajale selgitanud, et • Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta. Esindatav võib volituse igal ajal tagasi võtta, isegi kui volitus on tähtajaline. Volituse tagasivõtmine toimub tahteavalduse tegemisega esindajale või kolmandale isikule, kellega tehingu tegemiseks oli volitus antud, või avalikkusele. • Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 127 lg 3 kohaselt loetakse volitus kehtivaks seni, kuni volikirja ei ole esindatavale tagasi antud või kehtetuks kuulutatud. • Volikirjas peaks märkima ka volikirja alusel tehtava tehingu olulised tingimused (näiteks tehingu rahaline väärtus, raha tasumise kord jne) ning samuti ohtusid, mis kaasnevad volikirja välja andmisega ilma tehingu olulisi tingimusi märkimata. Vaatamata sellele soovib volitaja anda välja käesoleva sisuga volikirja. Käesolev notariaalakt on allakirjutanule notariaalakti tõestaja juuresolekul ette loetud, antud enne heakskiitmist talle läbivaatamiseks ning seejärel osaleja poolt heaks kiidetud ja notariaalakti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Notari tasu volikirja tõestamisel 49,20 eurot (notari tasu seadus § 31 p 3). Käibemaks 9,84 eurot. Kokku 59,04 eurot. ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri Notar allkiri pitser