Keskkonnaloa nr KL-509550 muutmine

KORRALDUS 25.02.2026 nr DM-135014-7 Keskkonnaloa nr KL-509550 muutmine 1. OTSUS Arvestades Sihtasutus Eesti Meremuuseum (registrikood 90013667, aadress Vesilennuki tn 1, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL-509550 muutmise taotlust, võttes aluseks haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40, § 46, § 61, keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1, § 9 lg 1, § 11 lg 2⁴, veeseaduse (VeeS) § 191 lg 1, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ( KeÜS) §-st 41 lg 1 p 1, § 59 lg 2 p 4 otsustan: 1.1. Muuta keskkonnaluba nr KL-509550 järgnevalt: 1.1.1. Määrata keskkonnaloa lõppemise kuupäevaks 01.04.2036. 1.1.2. Täpsustada loa vormil V11 tegevuse kirjeldust vastavalt taotlusele: tahkete ainete paigutamine toimub ka kaide C ja D regulaarsel remontimisel. 1.2. Kehtima jäävad kõik varasemad keskkonnaloa nõuded ja tingimused. 1.3. Korraldus jõustub selle teatavakstegemisel Sihtasutusele Eesti Meremuuseum. 2. ASJAOLUD 2.1. Keskkonnaloa muutmise taotluse läbivaatamine 2.1.1. Sihtasutus Eesti Meremuuseum (registrikood 90013667, aadress Vesilennuki tn 1, Põhja- Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) on esitanud vee erikasutuse keskkonnaloa nr KL- 509550 (keskkonnaluba) muutmise taotluse 12.01.2026. Taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS) 12.01.2026 taotlusena nr T-KL/1031710 (taotlus), menetluse nr M-135014 all. 2.1.2. Keskkonnaamet on 10.12.2020 korraldusega nr DM-111432-10 andnud Sihtasutusele Eesti Meremuuseum keskkonnaloa nr KL-509550 tahkete ainete paigutamiseks allpool keskmist veetaset mahus 9950 m³ Lennusadama (Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond, katastritunnus 78401:101:0355, registriosa nr 20034401) olemasolevate kaide C ja D rekontrueerimisel ja ning kai E rajamisel. Keskkonnaluba nr KL-509550 anti kehtivusega 01.04.2021 kuni 01.04.2026. Sihtasutus Eesti Meremuuseum esitas 12.01.2026 keskkonnaloa muutmistaotluse. Muutmistaotluses selgitati, et kuna Lennusadama C ja D kai ehitus on väga kulukas siis ei ole siiani õnnestunud leida rahastust, et ehitusega alustada. Hetkel ei ole teada, millal võiks rahatus saada. Võimalik, et ehitus viiakse läbi kolmes etapis. Ehituse alguseni peab tagama kai stabiilsuse ning seetõttu regulaarselt teostama väiksemaid töid nii kai peal kui ka kai kõrval vees. Seetõttu on oluline muuta loa lõppemise kuupäeva 10 aasta võrra, et saaks nende tegevustega jätkata. Seega taotletakse loa lõppemise kuupäeva muutmist ja tööprotsessi täpsustamist (regulaarsed remonditööd). Keskkonnaamet pidas esitatud infot piisavaks keskkonnaloa menetluse algatamiseks. Haldusmenetlus algab taotluse esitamisega haldusorganile (HMS § 35 lg 1 p 1). 2.2. Taotluse ning otsuse eelnõu avalikustamine ning menetlusosaliste teavitamine 2.2.1. Loa andja edastas esmase taotluse 12.01.2026 KOTKAS kaudu koheselt pärast selle saamist teadmiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametile (kohalik omavalitsus; KeÜS § 43 lg 1 ja 2). Kohalik omavalitsus arvamust ei avaldanud. 2.2.2. Loa andja teavitas 16.01.2026 taotlejat taotluse menetlusse võtmisest (registreeritud KOTKASes 16.01.2026 numbriga DM-135014-2) ning küsis Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti arvamust taotluse kohta (KeÜS § 43 lg 1) (registreeritud KOTKASes 16.01.2026 numbriga DM-135014-3). 2.2.3. Loa andja teavitas avalikkust loa menetluse algatamisest 16.01.2026 väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lisaks teavitas piirinaabreid ja mõjutatud isikuid taotluse esitamisest (registreeritud KOTKASes 16.01.2026 numbriga DM-135014-4) (KeÜS § 46 lg 1 p-d 1 ja 2). Ajalehes jäeti teade avaldamata, kuna taotlusmaterjalide põhjal kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või -risk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi (KeÜS § 47 lg 2). 2.2.4. Taotluse avalikustamise käigus esitas arvamuse Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet (registreeritud KOTKASes 05.02.2026 numbriga DM-135014-5). Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, vaadanud läbi keskkonnaloa nr KL-509550 muutmise taotlusmaterjalid, nõustub keskkonnaloa nr KL-509550 muutmisega meie kirjas 17.09.2020 nr 10-17/6027 - 2 algselt esitatud tingimustel. 17.09.2020 kirjas toodud tingimused olid järgnevad: (1) Kaide rekonstrueerimis- ja ehitustöödel jälgida, et heljumi edasikanne mere akvatooriumi oleks võimalikult vähene. (2) Kaide veealuse osade remondil ja ehitamisel peab vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (01.05-30.06), samuti tohib töid teha, kui tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s ja laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m. 2.2.5. Keskkonnaamet tegi menetlusest teatamisel ja eelnõude avalikustamisel ettepaneku, et avalikku arutelu ei korraldata, kui menetlusosalised ei ole ettepanekute ja vastuväidete esitamise tähtajaks esitanud selle suhtes vastuväiteid (HMS § 50 lg 2 p 1, lg 3). Avalikku arutelu ei korraldatud kuna menetlusosalised ega avalikkus ei ole esitanud loa menetluse ajal vastavaid 2(8) ettepanekuid ega vastuväiteid. 2.2.6. Keskkonnaamet teavitas 05.02.2026 loa andmise otsuse eelnõu valmimisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja saatis menetlusosalistele ja huvitatud isikutele tutvumiseks ja arvamuse/vastuväidete esitamiseks (HMS § 48 lg 1 ja 2, § 49 lg 1, KeÜS § 48 lg 1, 3 ja 4). Eelnõudele ei esitatud ettepanekuid ega vastuväiteid. 2.3. Keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Keskkonnaamet jättis keskkonnamõjude hindamise ettevõtte loa andmise menetluse käigus algatamata (vt ptk 3.1). 3. KAALUTLUSED 3.1. Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamine 3.1.1. Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lg 1 p 1 ja p 2). Teatud juhtudel tuleb kaaluda KMH algatamist või algatamata jätmist lisades otsusele asjakohase eelhindamise tulemused (KeHJS § 6 lg 2, KeHJS § 11 lg 4, KeHJS § 6¹). 3.1.2. Käesoleval juhul ei ole KMH algatamine kohustuslik. Siiski, vee erikasutuse käigus on ette nähtud uue kai rajamine. Seega kavandatav tegevus kuulub tegevuste hulka, mille puhul peab koostama eelhinnangu (KeHJS § 6 lg 2 ja 4, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 11 p 1). 3.1.3. Keskkonnaamet on koostanud eelhinnangu keskkonnaloa andmisel, see on kättesaadav 10.12.2020 korralduse nr DM-111432-10 lisas „Lisa_2_EELHINNANG_Sihtasutus Eesti Meremuuseum_Lennusadam.pdf“. Keskkonnaamet leidis eelhinnangus, et kavandataval tegevusel puudub oluline keskkonnamõju, mistõttu KMH algatamine ei ole vajalik järgmistel põhjustel: kavandatav tegevus ei mõjuta oluliselt kaitsealasid, kaitstavate liikide elupaikasid ega Natura 2000 võrgustiku alasid; kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju veele ega välisõhule, samuti ei ületata piirmäärasid müra ja õhusaastatuse osas, vibratsioon puudub. Tegevusega ei kaasne koosmõju teiste tegevustega; kavandatava tegevusega ei kaasne mõju inimeste tervisele, heaolule ja varale, samuti avariiolukordi või suurõnnetusi. 3.1.4. Käesolevalt on Keskkonnaamet seisukohal, et asjaolud ei ole oluliselt muutunud. Tegevuse maht ja ulatus on jäänud samaks. Muutunud on tegevuse ajaraam, lisaks kavandatakse väiksemaid remonditöid. Seega ei ole keskkonnamõju oluliselt muutunud. Keskkonnaamet jätab 3(8) eelhinnangu uuesti koostamata ja keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumata KeHJS § 11 lg 24 alusel (tegevusloa taotluse menetluses on jäetud keskkonnamõju hindamine algatamata ja asjaolud ei ole olulisel määral muutunud, võib samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise vajalikkuse kaalumata). 3.2. Kaalutlused keskkonnaloa muutmisel Taotluse lahendamisel ei ole loa andja seotud taotleja õiguslike seisukohtadega, vaid taotluse eesmärgiga – sellega, milliseks tegevuseks taotleja luba soovib. Tegevuse õiguslik kvalifit‐ seerimine haldusmenetluses on loa andja ülesanne (Riigikohtu lahend 3-3-1-74-14, p 13). VeeS § 189 lg 1 kohaselt on vee erikasutuse keskkonnaluba tähtajatu, va kui tegevus on ühekordne (VeeS § 189 lg 1 p 2). Keskkonnaloa 11.11.2020 taotluse kohaselt kavandati kaide reksontrueerimist ja ehitust ühes etapis, seega taotleti luba kehtivusega 5 aastat. Sihtasutus Eesti Meremuuseum esitas 12.01.2026 keskkonnaloa muutmistaotluse. Muutmistaotluses selgitati, et kuna Lennusadama C ja D kai ehitus on väga kulukas siis ei ole siiani õnnestunud leida rahastust, et ehitusega alustada. Hetkel ei ole teada, millal on võimalik rahatus saada. Võimalik, et ehitus viiakse läbi kolmes etapis. Ehituse alguseni peab tagama kai stabiilsuse ning seetõttu regulaarselt teostama väiksemaid töid nii kai peal kui ka kai kõrval vees. Seetõttu on oluline muuta loa lõppemise kuupäeva 10 aasta võrra, et saaks nende tegevustega jätkata. Seega taotletakse loa lõppemise kuupäeva muutmist. Vee erikasutuse aastaaruannete kohaselt on teostatud Lennusadamas vee erikasutust järgnevalt: aasta Vee erikasutuse maht (m³) 2021 0 2022 1000 2023 140 2024 100 2025 150 Seega on mahus 8 560 m³ võimalik veel vee erikasutust ellu viia. Lähtuvalt eeltoodust määratakse keskkonnaloa lõppemise kuupäevaks 01.04.2036. 3.2.1. Vee erikasutus 3.2.1.1. Lubatav tegevus Taotluse kohaselt kavandatakse tahkete ainete paigutamist mere põhja mahus 9950 m³ Lennusadama kaide C ja D regulaarsel remondil, rekonstrueerimisel ja uue kai E ehitusel. Keskkonnaluba on kohustuslik, kui paigutatakse mere põhja tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 10). Keskkonnaloa p 1.1.2 kohaselt täpsustatakse loa vormil V11 tegevuse kirjeldust vastavalt 4(8) taotlusele: tahkete ainete paigutamine toimub ka kaide C ja D regulaarsel remontimisel. 3.3.1.2. Nõuded vee erikasutusele Veemajanduskava eesmärkide täitmine Lennusadam paikneb veekogus Tallinna reid (VEE3134030) ning kuulub Muuga-Tallinna- Kakumäe lahe rannikuvee (EE_5) koosseisu. Rannikuveekogumi ökoloogiline seisudnnd hinnati 2023 aasta aruande[1] kohaselt kesiseks. Ökoloogilise seisunid (ÖSE) mitteheadeks näitejateks olid Chl a, fütoplanktoni biomass, põisadru sügavuslevik, Secchi. Mittehea seisundi põhjuseks eutrofeerumine ja looduslikud põhjused. Keemiline seisund (KESE) hinnati halvaks, põhjuseks varasemast elavhõbe (Hg) kalas, tributüültina (TBT) settes. Pinnaveekogumi seisund määratakse pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi või keemilise seisundi alusel, olenevalt sellest, kumb neist on halvem (VeeS § 57 lg 1). Rannikuveekogumi koondseisund on hinnatud halvaks. Seisundi eesmärk aastaks 2027 on hea/erandi leebem eesmärk (erand: ÖSE kesine, KESE halb (Hg, PBDE, TBT)). Elavhõbe (Hg) on prioriteetne ohtlik aine (keskkonnaministri 24.07.2019 määruse nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ (määrus nr 28) § 2). Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüsi (ohtlike ainete analüüs)[2] kohaselt Eestis elavhõbedat ega selle ühendeid ei toodeta, kuid elavhõbedat esineb looduslikult põlevkivis. Eestis on peamisteks elavhõbeda keskkonda sattumise allikateks soojus ja elektrijaamad, põlevkivitööstuse jäätmed, kodumajapidamiste ahjud ja katlad, jäätmekäitlus, tuhastamine, reoveesettega pinnasesse, olmejäätmete lahtine põletamine, lahustid kodumajapidamistes ja tubaka põletamine ning ilutulestik. Seega on Hg piirnormide ületamine põhjustatud Läänemere üldisest seisundist. Tributüültina (TBT) peamised allikad keskkonda sattumisel Eestis on laevade ehitus ja remont ning laevatransport[3]. Lennusadama põhjasette reostusuuringu[4] kohaselt ei täheldatud Lennusadama kaide piirkonnas tehtud puuraukude geolõigetes pinnase (silmnähtavat) saastet. Lennusadama põhjasette reostusuuringu järgi ületas põhjasetetes leiduvad naftasaadused elumaa piirnormi, kuid jäid alla tööstusmaa piirarvust[5]. Kaide remondil ja juurdeehitusel süvendustöid ei teostata. Loale on määratud kohustus reageerida reostuse ilmnemisel. Seega ei kaasne tegevusega ohtu veekaitse eesmärkidele. Kehtima jäävad loal varasemalt määratud nõuded ja tingimused. Kavandatavate töödega kaasneb müra ja heljumi teke ning levik. Heljum võib mõjutada vee läbipaistvust (Secchi). Võrreldes varasemaga asjaolud muutunud ei ole. Kehtima jäävad loa andmisel loale määratud tingimused ja nõuded. Puudub vajadus lisanõuete seadmiseks. 5(8) Eesti Merestrateegia eesmärkide täitmine Eesti Merestrateegia[6] põhieesmärk on säilitada või saavutada mereala hea keskkonnaseisund. Eesti mereala keskkonnaseisundit mõjutavaks surveteguriks on merestrateegia kohaselt mh tööd, mis mõjutavad merepõhja terviklikkust ja hüdrograafilisi tingimusi. Merestrateegia üheks keskkonnasihiks on, et merepõhja terviklikkus on tasemel, mis tagab ökosüsteemi funktsioneerimise ja struktuuri. Töödega vahetult mõjutatav ala merepõhja loomulik elustik kaob. Käesolevalt on kai E rajamisel vahetult mõjutatava merepõhja pindala 0.01 km². Võrreldes varasemaga asjaolud ei muutu (töödeala ei laiene). Tegemist olemasoleva sadamaga, mis on mõjutatud sadama tegevusest. Seega ei kao tegevuses käigus looduslikud ja väärtuslikud elupaigad. Seega ei kaasne tegevusega ohtu merepõhja terviklikkusele ja elupaikadele. Kooskõla planeeringutega Looduskaitseseaduse (LKS) § 38 lg 3 kohaselt on ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Alal kehtib „Patarei ja Lennusadama piirkonna detailplaneering“ (DP030970), kehtestatud Linnavolikogu otsusega 25.08.2011/135. Keskkonnaloa taotlusega kavandatud tegevus ei ole vastuolus nimetatud detailplaneeringuga ega ka vastuvõetud Põhja- Tallinna linnaosa üldplaneeringuga (Linnavolikogu otsus planeeringu vastuvõtmiseks (18.09.2025 / 91)). Lennusadama kaid C ja D on olemasolevad rajatised. LKS § 38 lg 4 p 5 kohaslt ehituskeeld ei laiene olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Juurde ehitatav kai E on pikkusega 45 m, Lennusadama olemasoleva kai kogupikkus on 350 m. Seega juurde ehitatav osa moodustab olemasolevast ca 1,3 %. Olemasoleva muuli korrashoid on möödapääsmatu olemasoleva infrastruktuuri kaitsmiseks. Samuti on vajalik kai pikendamine, et kaitsta akvatooriumis olevaid laevu (sh muuseumi eksponaate) tormilainete eest. Seega, kavandataval tegevusel puudub vastuolu kehtivate planeerimisdokumentidega (KeÜS § 55). Ei ole vajalik loale lisatingimuste määramine. 3.3. Loa muutmisest keeldumise aluste hindamine Keskkonnaametile teadaolevalt ei esine loa muutmisest keeldumise aluseid (KeÜS § 52 lg 1 ja 2, KeÜS § 55, VeeS § 192). 3.4. Kinnistu kasutusõigus Eesti mereala sisemeri on avalik veekogu ja kuulub riigile (VeeS § 23). Kinnisomand ulatub avaliku veekogu kaldajooneni. Kaldajoon on veekogu tavaline veepiir (asjaõigusseadus § 133 lg 1). Vee erikasutuseks võõral maatükil peab kasutajal olema ka maaomaniku nõusolek. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all (VeeS § 186 lg 2). Sadama omanik ei ole vahepeal muutunud. Seega puudub alus keskkonnaloa muutmisest 6(8) keelduda. 3.5. Aruandluse esitamine Keskkonnaloa omaja on kohustatud vastavalt VeeS § 195 lg 1 esitama üks kord aastas keskkonnaloa andjale aruande VeeS § 187 p 1‒6, 9, 11, 15 ja 18 nimetatud tegevuse kohta, st veekasutuse aruande. Keskkonnaloa omaja esitab aruande, kui VeeS § 187 punktis 10 nimetatud tegevus toimub meres. Seega veekasutuse aruanne tuleb esitada merre tahkete ainete paigutamisel. Veekasutuse aruanne tuleb esitada vastavalt VeeS § 195 lg 2 ja lg 3 ning vastavalt keskkonnaministri 16.01.2020 vastu võetud määrusele nr 6 „Veekasutuse aruande täpsustatud andmekoosseis ja aruande esitamise kord“. Veekasutuse aruanne esitatakse keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS. 3.6. Otsekohalduvad nõuded Keskkonnaloaga kaasnevad taotlejal õigusaktidest tulenevad õigused ja kohustused. Taotleja peab järgima VeeS ja selle alamaktides kajastud nõudeid ning kohustusi. Keskkonnaamet on seisukohal, et õigusaktidest tulenevaid nõudeid ei ole otstarbekas kanda keskkonnaloale. Olulisemad keskkonnaalased kohustused loa omajale on toodud Keskkonnaameti kodulehel rubriigis „Keskkonnakaitseloa omaja meelespea“. [1] Kättesaadav: https://keskkonnaportaal.ee/et/teemad/vesi/pinnavesi/pinnaveekogumite- seisundiinfo [2] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn. [3] Keskkonnaagentuur, 2020 „Settes ja/või elustikus akumuleeruvate prioriteetsete ainete sisalduse pikaajalise dünaamika analüüs“, Tallinn [4] OÜ REI Geotehnika „PÕHJASETTE REOSTUSTINGIMUSED LENNUSADAMA KAIDE JUURES“ (töö nr 4695-20) 2020. [5] Keskkonnaministri 28.06.2019 määrus nr 26 „Ohtlike ainete sisalduse piirväärtused pinnases„ [6] Eesti merestrateegia meetmekava kinnitati 22.02.2023 keskkonnaministri käskkirjaga nr 16- 7/23/5. Eesti merestrateegia materjalid kättesaadavad: https://kliimaministeerium.ee/keskkonnakasutus/merestrateegia#iii-etapp-mereala-m. VAIDLUSTAMINE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. 7(8) (allkirjastatud digitaalselt) Elar Vulla vanemspetsialist veeosakond Lisa: Keskkonnaluba Teadmiseks: Port Noblessner OÜ, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet Kai Ginter vanemspetsialist veeosakond 8(8)  Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-509550 Loa omaja Ärinimi / Nimi Sihtasutus Eesti Meremuuseum andmed Registrikood / 90013667 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Lennusadam andmed Aadress Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:0355 Territoriaalkood 0614 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vesilennuki tn 6 // 8 (78401:101:0355). territoorium Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 25.02.2026 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 01.04.2036 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Pidev visuaalne seire. Analüüsinõuded 2/5  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Kui tekib olukord, kus visuaalse seire käigus tuvastatakse naftasaadus või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vesilennuki tn 6 // 8 (78401:101:0355). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.004 Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine mere põhja allpool keskmist mereveetaset kaide C ja D regulaarsel remondil, rekonstrueerimisel ja uue kai E ehitusel. Kaid on vajalikud, et kaitsta akvatooriumis olevaid laevu tormilainete eest. Tööde käigus merepõhja ei süvendata ning olemasolevat põhjareljeefi ei muudeta. Tahkete ainete paigutamise viis Olemasoleva kai ette rajatakse väikse vahega (ca 1-2 m) sulundsein, mis täidetakse paekiviga. Uue kai rajamisel moodustaks terasest sulundsein, mere poole jääv osa kindlustatakse betoonist tetrapoodidega või graniitkividest nõlvakindlustusega, kehand täidetakse paekiviga. Sulundseinu ja terasest elemente rammitakse merepõhja hüdrovasaraga ilmselt ujuvaluselt. Kaide täitematerjal valatakse sisse kailt veoautodega ning ekskavaatoritega. Kai E nõlva ehitusel kasutatakse samuti veoautosid ja ekskavaatorit. Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht Ained m³ Aine Muu aine Osakaal kogumahust nimetus % Tahked 9 950 Muu täiteks paekivi fraktsiooniga 50-1000 mm, nõlva kindlustamiseks betoonist tetrapoodid või suured 100 ained graniitkivid Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Tahke aine paigutamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega 3/5 seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse 1. Kaide veealuse osade remondil ja ehitamisel peab vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (15.04-30.06). Pidev keskkonnamõju vähendamise meetmed 2. Ehitustööd on lubatud teha, kui on täidetud järgmised tingimused: - tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s - laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m 3. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. 4. Kui seire käigus ilmneb, et vee erikasutuse käigus kandub reostus kaugemale merealel peab kasutusele võtma lisameetmed: heljumi tõkkeekraan, poomid jne). 2. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate Pidev mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. 3. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb sulundseinte paigutamine ja tahkete ainete transport peatada öisel ajal kell 23.00 kuni 7.00. Pidev 4. Muud asjakohased meetmed Vältimaks võimalikku mõju vee elustikule ei tohi tanklast lekkida kütust merre ega reostada merekeskkonda muul viisil. Pidev V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vajadusel 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Üks kord aastas 3. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Reostuse tekkimisest teavitada Keskkonnaametit ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit. Olukorra tekkimisel V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 4/5 5/5 Keskkonnaluba Loa registrinumber KL-509550 Loa omaja Ärinimi / Nimi Sihtasutus Eesti Meremuuseum andmed Registrikood / 90013667 Isikukood Tegevuskoha Nimetus Lennusadam andmed Aadress Vesilennuki tn 6, Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Katastritunnus(ed) 78401:101:0355 Territoriaalkood 0614 EHAK Käitise Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vesilennuki tn 6 // 8 (78401:101:0355). territoorium Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevusvaldkond Loaga Vee erikasutus; reguleeritavad tegevused Loa andja Asutuse nimi Keskkonnaamet andmed Registrikood 70008658 Aadress Roheline 64, 80010 Pärnu Loa kehtivuse Loa versiooni 25.02.2026 periood kehtima hakkamise kuupäev Lõppemise 01.04.2036 kuupäev Reovee, sh ohtlike ainete, juhtimine ühiskanalisatsiooni Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Vee erikasutus V1. Lubatud veevõtt pinnaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V2. Lubatud veevõtt põhjaveehaarete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V3. Võetava vee koguse ja seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4. Väljalaskmed ja lubatud saasteainete kogused väljalaskmete ja saasteainete kaupa Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V4.1 Taaskasutusvee tootmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V5. Reoveepuhasti reostuskoormuse määramine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V6. Reoveepuhasti puhastusefektiivsuse hindamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V7. Väljalaskme seire nõuded Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V8. Veekogu sh suubla seire Proovivõtunõuded Pidev visuaalne seire. Analüüsinõuded 2/5  Täiendavad nõuded seire läbiviimiseks Kui tekib olukord, kus visuaalse seire käigus tuvastatakse naftasaadus või muu reostuse tekkimine, tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. V9. Nõuded veekogu paisutamise ja hüdroenergia kasutamise kohta Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V10. Süvendamine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V11. Veekogusse tahkete ainete paigutamine sh kaadamine Veekogu põhja tahkete ainete paigutamine Veekogu nimetus Tallinna reid Veekogu kood VEE3134030 Pinnaveekogumi nimetus Muuga-Tallinna-Kakumäe lahe rannikuvesi Pinnaveekogumi kood EE_5 Tegevuskoht Ruumikuju: 1 lahustükk. Puudutatud katastriüksus: Vesilennuki tn 6 // 8 (78401:101:0355). Puudutatud veekogud: Läänemeri (Eesti mereala) (VEE3000000), Soome laht (VEE3100000), Tallinna laht (VEE3134000), Tallinna reid (VEE3134030). Tegevuskoha pindala Jrk nr Pindala (km²) 1. 0.004 Tahke aine veekogusse paigutamise vajaduse põhjendus Tahkete ainete paigutamine mere põhja allpool keskmist mereveetaset kaide C ja D regulaarsel remondil, rekonstrueerimisel ja uue kai E ehitusel. Kaid on vajalikud, et kaitsta akvatooriumis olevaid laevu tormilainete eest. Tööde käigus merepõhja ei süvendata ning olemasolevat põhjareljeefi ei muudeta. Tahkete ainete paigutamise viis Olemasoleva kai ette rajatakse väikse vahega (ca 1-2 m) sulundsein, mis täidetakse paekiviga. Uue kai rajamisel moodustaks terasest sulundsein, mere poole jääv osa kindlustatakse betoonist tetrapoodidega või graniitkividest nõlvakindlustusega, kehand täidetakse paekiviga. Sulundseinu ja terasest elemente rammitakse merepõhja hüdrovasaraga ilmselt ujuvaluselt. Kaide täitematerjal valatakse sisse kailt veoautodega ning ekskavaatoritega. Kai E nõlva ehitusel kasutatakse samuti veoautosid ja ekskavaatorit. Veekogusse paigutatavate tahkete ainete füüsikalised omadused ja maht Pinnase liik Maht Ained m³ Aine Muu aine Osakaal kogumahust nimetus % Tahked 9 950 Muu täiteks paekivi fraktsiooniga 50-1000 mm, nõlva kindlustamiseks betoonist tetrapoodid või suured 100 ained graniitkivid Veekogusse paigutatavate ainete keemilised omadused Saasteaine Sisaldus mg/kg Koormus, t Paigutatud tahke aine bioloogilised omadused Omadused ja esinemine Tahke aine paigutamise nõuded V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega 3/5 seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste V12. Veekogu rajamine, laiendamine, likvideerimine ning märgala ja kaldajoonega seotud tegevused ning oluliste vee füüsikaliste või keemiliste omaduste, veekogu bioloogiliste omaduste või veerežiimi muutmine Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V13. Pinnaveekogu kemikaalidega korrashoid Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V14. Vesiviljelus Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V15. Laeva lastimine, lossimine, remont Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. V16. Meetmed mis aitavad vähendada vee erikasutuse mõju ja nende täitmise tähtajad Jrk Meede Meetme kirjeldus Meetme nr rakendamise tähtaeg 1. Vee erikasutusega kaasneva võimaliku negatiivse 1. Kaide veealuse osade remondil ja ehitamisel peab vältima tööde tegemist kalade kudeperioodil (15.04-30.06). Pidev keskkonnamõju vähendamise meetmed 2. Ehitustööd on lubatud teha, kui on täidetud järgmised tingimused: - tuule kiirus on väiksem kui 10 m/s - laine kõrgus on väiksem kui 0,5 m 3. Naftasaaduste või muu reostuse tekkimisel tuleb töö kohe katkestada ning operatiivselt reostus likvideerida. 4. Kui seire käigus ilmneb, et vee erikasutuse käigus kandub reostus kaugemale merealel peab kasutusele võtma lisameetmed: heljumi tõkkeekraan, poomid jne). 2. Parima võimaliku tehnika kasutamine Kasutatav tehnika peab olema töökorras ja ei tohi põhjustada täiendavat pinnase- ega veereostust. Tööde käigus tuleb järgida head ehitustava ning jälgida töötavate Pidev mehhanismide tehnilist korrasolekut. Tehnika korrasolekut tuleb jälgida igapäevaselt. 3. Tööde teostamise tingimused ja nõuded Müra negatiivse mõju vähendamiseks tuleb sulundseinte paigutamine ja tahkete ainete transport peatada öisel ajal kell 23.00 kuni 7.00. Pidev 4. Muud asjakohased meetmed Vältimaks võimalikku mõju vee elustikule ei tohi tanklast lekkida kütust merre ega reostada merekeskkonda muul viisil. Pidev V17. Nõuded teabe esitamiseks loa andjale Jrk nr Teabe liik Teabe detailsem kirjeldus Teabe esitamise sagedus 1. Muu vajalik informatsioon 1) Vähemalt kolm päeva enne vee erikasutusega seotud töödega alustamist teavitada sellest Keskkonnaametit kirjalikult. Vajadusel 2) Tööde käigus tekkivatest muudatustest informeerida Keskkonnaametit koheselt. 3) Keskkonnaluba ei anna õigust ehitamiseks ega ehitise kasutamiseks. 2. Veekasutuse aastaaruanne Veekasutuse aastaaruanne esitada vastavalt kehtivale korrale. Aastaaruanne tuleb esitada ka juhul kui vee erikasutusega seotud tegevust ei ole reaalselt toimunud. Üks kord aastas 3. Ohtlike ainete heidetest teavitamine Reostuse tekkimisest teavitada Keskkonnaametit ja Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalametit. Olukorra tekkimisel V18. Ajutise iseloomuga tegevused Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. Loa lisad Andmeid ei esitata, kuna need pole antud kontekstis asjakohased. 4/5 5/5