Lp Lauri Läänemets Teie: 03.11.2022 nr 1-6/2641-1
Siseministeerium
[email protected] Meie: 10.11.2022 nr 1.2.-4/22/2627
Arvamuse avaldamine siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses
päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõule
Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruse
„Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise
seadusega“ eelnõu.
Meil on eelnõu osas mõned märkused:
1. Määruse eelnõu § 2 punkt 6. Eelnõu seletuskirja järgi muudetakse eelnõu § 2 punkti 6
kohaselt määruse nr 57 §-de 4-6, 10 ja 11 pealkirja, kuid määruse eelnõu punkti 6 järgi
muudetakse paragrahvide 4, 6, 10 ja 11 pealkirja ehk muutmata on jäänud § 5 pealkiri ja
lisamata on jäänud sõnad „ja abidemineerija“. Samal ajal muudetakse määruse eelnõu
punktiga 8 paragrahv 5 teksti sõnastust selliselt, et lisatakse abidemineerijat puudutav
osa.
2. Määruse eelnõu § 4 punkt 8, millega muudetakse siseministri 21. detsembri 2016. aasta
määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ § 8 teksti, sealjuures lõike 4 teksti. Muudatuse kohaselt pärast
päästeseaduse § 91 lõikes 29 nimetatud ühe aasta ja ühe kuu möödumist anonüümitakse
andmekogu andmed, muutes andmevälju, mis võimaldavad isikut tuvastada. Sama
paragrahvi lõike 5 järgi anonüümitakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, e-
posti aadress, telefoninumber.
Peame vajalikuks selgitada, et isikuandmed on anonüümsed üksnes sellisel juhul, kui
need on muudetud anonüümseks viisil, kus üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei
ole enam võimalik tuvastada. Sealjuures peab anonüümseks muutmine olema
pöördumatu, et andmed oleksid tõeliselt anonüümsed.
Antud juhul on plaanis muuta andmekogus andmevälju, mis sisaldavad isikut otseselt
tuvastada võimaldavaid andmeid, milleks eelnõu järgi on isiku nimi, isikukood, sünniaeg,
kontaktandmed. Samas säilitatakse aga andmekogus 10 aastat selliseid andmed, mille
kaudu võib sündmusega seotud isikuid jätkuvalt tuvastada, kui olemasolevaid andmeid
omavahel kombineerida või neile täiendavat teavet juurde lisada. See aga tähendab, et
pärast isikute nime, isikukoodi, sünniaja ja kontaktandmete kustutamist ei ole tegemist
mitte andmekogu anonüümsete andmetega, vaid pseudonüümitud andmetega, mille
töötlemisele kohalduvad EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuded. Seega on
põhimääruse § 8 lõike 4 tekst andmekogu andmete anonüümise kohta eksitav.
Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 /
[email protected] / www.aki.ee
Registrikood 70004235
Lisaks juhime tähelepanu kehtiva määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja
päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 9 punktidele 3 ja 4, mille kohaselt
isikuandmete umbisikustamisega muudetakse isiku kohta käiv teave anonüümseks.
Selleks muudetakse infosüsteemis andmevälju, mis võimaldavad isikut tuvastada ehk
eemaldatakse isiku nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed. Ka nimetatud andmekogu
puhul näeb määrus ette, et säilitatakse 20 aastat selliseid andmeid, mille kaudu võib
sündmusega seotud isikuid jätkuvalt tuvastada, kui olemasolevaid andmeid omavahel
kombineerida või neile täiendavat teavet juurde lisada. Seega on küsitav, kuivõrd on ikka
tegemist andmekogu anonüümsete andmetega, mille kaudu ei ole võimalik üksikisikut
enam tuvastada.
3. Määruse eelnõu § 4 punkt 4. Eelnõu seletuskirja kohaselt lisatakse põhimäärusesse
andmelao regulatsioon. Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse kehtiva põhimääruse § 5 teksti
ja sätestatakse andmekogu ülesehitus. Selle kohaselt on andmekogul neli osa, milleks on
ka andmeladu. Seletuskirja kohaselt koosneb andmeladu keskandmekogu ja
andmeandjate edastatavatest umbisikustatud isikuandmetest. Sellised andmed ei
võimalda isikut tuvastada. /…/ Andmete säilitamise tähtaegu on reguleeritud kehtiva
HKSOS-i põhimääruse §-s 8. Kuna ei seaduse tasemel ega ka põhimääruses ei ole
andmelao andmekoosseis määratletud, siis ei ole võimalik ka hinnata, kas andmelattu
andmete kogumise eesmärk on kooskõlas kogutavate andmete koosseisuga ning kas
andmelattu kogutavate andmete puhul on tegemist andmetega, mille kaudu ei ole isikuid
võimalik tuvastada ehk anonüümsete andmetega. Samuti jääb selgusetuks, kui kaua
andmelaos andmeid säilitatakse, kes on andmelattu andmete andjad ja milliseid andmeid
antakse, kellel on õigus juurdepääsuks andmelao andmetele. Nii nagu andmekogus
toimuv andmetöötlus peab olema läbipaistev, peab seda olema ka andmelaos toimuv
andmetöötlus. Sellele aitab esmajoones kaasa andmelao piisav reguleerimine seaduse
ning seejärel põhimääruse tasemel. Soovitame andmeladu puudutav osa uuesti üle
vaadata ja põhimäärust selles osas täiendada.
4. Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu siseministri 21. detsembri 2016. aasta kehtiva
määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu
pidamise põhimäärus“ § 4 lõikele 1, mis sätestab, et andmekogu peetakse digitaalse
andmekoguna. Märgime, et tänapäeval ei ole enam vaja täpsustada, et andmekogu
peetakse digitaalselt. AvTS § 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem ning
infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi infosüsteem
kujutabki endast digitaalset andmete töötlust. Soovitame kaaluda nimetatud sätte
kehtetuks tunnistamist. Sama tähelepanek ka siseministri 21.12.2016 kehtiva määruse nr
38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 4 lõike
1 kohta.
5. Samuti peame vajalikuks märkida, et kehtiva määruse nr 36 „Hädaabiteadete
menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-d 14 ja 15
loetlevad vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded. Põhimääruse § 14 punkti 2
järgi tagab vastutav töötleja andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete
kohaselt. Sama kohustuse näeb kehtiva põhimääruse § 15 lõike 1 punkt 2 ette ka volitatud
töötlejale. Samas AvTS § 434 lõike 1 järgi vastutab just andmekogu vastutav töötleja
andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Selgusetuks jääb,
kuidas toimub volitatud töötleja poolt andmekogu nõuetekohase pidamise tagamine.
Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et
andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada,
miks mingeid andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse, kellega
neid jagatakse ja kui kaua säilitatakse.
2 (3)
Kokkuvõttes soovitame nii kehtivad põhimäärused kui ka eelnõuga kehtivatesse
põhimäärustesse plaanitavad muudatused üle vaadata, täpsustada sõnastust, mõisteid ja
säilitustähtaegu. Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles
osas on teatavaid vajakajäämisi.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Pille Lehis
peadirektor
Koostaja Terje Enula
[email protected], 627 4441
3 (3)