dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Arvamuse avaldamine siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõule

Andmekaitse Inspektsioon · 10. november 2022
Viit
1.2.-4/22/2627
Registreeritud
10. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Siseministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-4 Arvamused õigusaktide eelnõude kohta (01.03.2024 tõstetud sarja 2.3-4)
Toimik
1.2.-4/2022
Vastutaja
Terje Enula (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-4222627 10.11.2022 Väljaminev kiri.bdoc431 KB

Sisu (failidest)

Lp Lauri Läänemets Teie: 03.11.2022 nr 1-6/2641-1 Siseministeerium [email protected] Meie: 10.11.2022 nr 1.2.-4/22/2627 Arvamuse avaldamine siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõule Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks siseministri määruse „Siseministri määruste muutmine seoses päästeseaduse ja teiste seaduste muutmise seadusega“ eelnõu. Meil on eelnõu osas mõned märkused: 1. Määruse eelnõu § 2 punkt 6. Eelnõu seletuskirja järgi muudetakse eelnõu § 2 punkti 6 kohaselt määruse nr 57 §-de 4-6, 10 ja 11 pealkirja, kuid määruse eelnõu punkti 6 järgi muudetakse paragrahvide 4, 6, 10 ja 11 pealkirja ehk muutmata on jäänud § 5 pealkiri ja lisamata on jäänud sõnad „ja abidemineerija“. Samal ajal muudetakse määruse eelnõu punktiga 8 paragrahv 5 teksti sõnastust selliselt, et lisatakse abidemineerijat puudutav osa. 2. Määruse eelnõu § 4 punkt 8, millega muudetakse siseministri 21. detsembri 2016. aasta määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 8 teksti, sealjuures lõike 4 teksti. Muudatuse kohaselt pärast päästeseaduse § 91 lõikes 29 nimetatud ühe aasta ja ühe kuu möödumist anonüümitakse andmekogu andmed, muutes andmevälju, mis võimaldavad isikut tuvastada. Sama paragrahvi lõike 5 järgi anonüümitakse ees- ja perekonnanimi, isikukood, sünniaeg, e- posti aadress, telefoninumber. Peame vajalikuks selgitada, et isikuandmed on anonüümsed üksnes sellisel juhul, kui need on muudetud anonüümseks viisil, kus üksikisikut ei ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada. Sealjuures peab anonüümseks muutmine olema pöördumatu, et andmed oleksid tõeliselt anonüümsed. Antud juhul on plaanis muuta andmekogus andmevälju, mis sisaldavad isikut otseselt tuvastada võimaldavaid andmeid, milleks eelnõu järgi on isiku nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed. Samas säilitatakse aga andmekogus 10 aastat selliseid andmed, mille kaudu võib sündmusega seotud isikuid jätkuvalt tuvastada, kui olemasolevaid andmeid omavahel kombineerida või neile täiendavat teavet juurde lisada. See aga tähendab, et pärast isikute nime, isikukoodi, sünniaja ja kontaktandmete kustutamist ei ole tegemist mitte andmekogu anonüümsete andmetega, vaid pseudonüümitud andmetega, mille töötlemisele kohalduvad EL isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõuded. Seega on põhimääruse § 8 lõike 4 tekst andmekogu andmete anonüümise kohta eksitav. Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Lisaks juhime tähelepanu kehtiva määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 9 punktidele 3 ja 4, mille kohaselt isikuandmete umbisikustamisega muudetakse isiku kohta käiv teave anonüümseks. Selleks muudetakse infosüsteemis andmevälju, mis võimaldavad isikut tuvastada ehk eemaldatakse isiku nimi, isikukood, sünniaeg, kontaktandmed. Ka nimetatud andmekogu puhul näeb määrus ette, et säilitatakse 20 aastat selliseid andmeid, mille kaudu võib sündmusega seotud isikuid jätkuvalt tuvastada, kui olemasolevaid andmeid omavahel kombineerida või neile täiendavat teavet juurde lisada. Seega on küsitav, kuivõrd on ikka tegemist andmekogu anonüümsete andmetega, mille kaudu ei ole võimalik üksikisikut enam tuvastada. 3. Määruse eelnõu § 4 punkt 4. Eelnõu seletuskirja kohaselt lisatakse põhimäärusesse andmelao regulatsioon. Eelnõu § 4 punktiga 4 muudetakse kehtiva põhimääruse § 5 teksti ja sätestatakse andmekogu ülesehitus. Selle kohaselt on andmekogul neli osa, milleks on ka andmeladu. Seletuskirja kohaselt koosneb andmeladu keskandmekogu ja andmeandjate edastatavatest umbisikustatud isikuandmetest. Sellised andmed ei võimalda isikut tuvastada. /…/ Andmete säilitamise tähtaegu on reguleeritud kehtiva HKSOS-i põhimääruse §-s 8. Kuna ei seaduse tasemel ega ka põhimääruses ei ole andmelao andmekoosseis määratletud, siis ei ole võimalik ka hinnata, kas andmelattu andmete kogumise eesmärk on kooskõlas kogutavate andmete koosseisuga ning kas andmelattu kogutavate andmete puhul on tegemist andmetega, mille kaudu ei ole isikuid võimalik tuvastada ehk anonüümsete andmetega. Samuti jääb selgusetuks, kui kaua andmelaos andmeid säilitatakse, kes on andmelattu andmete andjad ja milliseid andmeid antakse, kellel on õigus juurdepääsuks andmelao andmetele. Nii nagu andmekogus toimuv andmetöötlus peab olema läbipaistev, peab seda olema ka andmelaos toimuv andmetöötlus. Sellele aitab esmajoones kaasa andmelao piisav reguleerimine seaduse ning seejärel põhimääruse tasemel. Soovitame andmeladu puudutav osa uuesti üle vaadata ja põhimäärust selles osas täiendada. 4. Lisaks peame vajalikuks juhtida tähelepanu siseministri 21. detsembri 2016. aasta kehtiva määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ § 4 lõikele 1, mis sätestab, et andmekogu peetakse digitaalse andmekoguna. Märgime, et tänapäeval ei ole enam vaja täpsustada, et andmekogu peetakse digitaalselt. AvTS § 431 sätestab, et andmekogu on infosüsteem ning infosüsteem on defineeritud küberturvalisuse seaduses ning selle järgi infosüsteem kujutabki endast digitaalset andmete töötlust. Soovitame kaaluda nimetatud sätte kehtetuks tunnistamist. Sama tähelepanek ka siseministri 21.12.2016 kehtiva määruse nr 38 „Päästeinfosüsteemi asutamine ja päästeinfosüsteemi pidamise põhimäärus“ § 4 lõike 1 kohta. 5. Samuti peame vajalikuks märkida, et kehtiva määruse nr 36 „Hädaabiteadete menetlemise andmekogu asutamine ja andmekogu pidamise põhimäärus“ §-d 14 ja 15 loetlevad vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded. Põhimääruse § 14 punkti 2 järgi tagab vastutav töötleja andmekogu pidamise õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt. Sama kohustuse näeb kehtiva põhimääruse § 15 lõike 1 punkt 2 ette ka volitatud töötlejale. Samas AvTS § 434 lõike 1 järgi vastutab just andmekogu vastutav töötleja andmekogu haldamise seaduslikkuse ja andmekogu arendamise eest. Selgusetuks jääb, kuidas toimub volitatud töötleja poolt andmekogu nõuetekohase pidamise tagamine. Andmekogude kontekstis on Andmekaitse Inspektsiooni eesmärk alati püüelda selle poole, et andmekogu reguleerivaid sätteid lugedes oleks lihtsalt, kiirelt ja üheselt võimalik aru saada, miks mingeid andmeid kogutakse, kuhu neid kogutakse, milliseid andmeid kogutakse, kellega neid jagatakse ja kui kaua säilitatakse. 2 (3) Kokkuvõttes soovitame nii kehtivad põhimäärused kui ka eelnõuga kehtivatesse põhimäärustesse plaanitavad muudatused üle vaadata, täpsustada sõnastust, mõisteid ja säilitustähtaegu. Andmekogu põhimääruse eesmärk on luua selgust ja läbipaistvust ning selles osas on teatavaid vajakajäämisi. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Koostaja Terje Enula [email protected], 627 4441 3 (3)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel