ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Teie 19.09.2022
Meie 07.11.2022 nr 2.1.-1/22/2239
Vastus pöördumisele
Olete esitanud Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse seoses sellega, et üks naabritest on
paigaldanud kortermaja rõdule kaamera ja filmib parklat, sh Teie tegevusi ja liikumisi. Kuna
soovite inspektsiooni seisukohta naabri paigaldatud kaamera osas, siis käsitleme Teie pöördumist
selgitustaotlusena.
Alustuseks märgib inspektsioon, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku
kaameratega jälgimine ja salvestamine, on isikuandmete töötlemine (isikuandmete kaitse
üldmäärus IKÜM artikkel 4 punkt 2). Reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega
töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate
kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt üldmääruse artikkel 6 punktid c, f). Valvekaamerad
peavad olema paigaldatud eesmärgipäraselt ning arvestama peab ka nende inimeste õigustega,
kes kaamera vaatevälja võivad jääda.
Kuna kaamera kortermaja territooriumil on olemuslikult maja omanike (ühistu liikmete) vaheline
valdamise küsimus, siis kaamera kasutamisega seonduv tuleb kokku leppida korteriühistu
siseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid.
Korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise ning kortermajas korteriomanike poolt
kortermajja turvakaamerate paigaldamise korra saab kehtestada korteriühistu üldkoosoleku
otsusega. See tähendab, et nii ühistu kui ka eraisiku poolt paigaldatud kaamerate
kasutamise kohta peab olema aluseks sellekohane korteriühistu üldkoosoleku lubav otsus.
Kui kortermaja ühiskasutuses oleval territooriumil mõni liige teeb midagi sellist, mis teisi häirib,
tuleb sellest rääkida kas selle inimese enda, ühistu juhatusega või tõstatada teema ühistu
koosolekul. Teie pöördumisest ei selgu, kas olete kaamerast rääkinud naabri enda ja/või
juhatusega. Kui ei ole, siis alustage sellest. Kui olete seda teinud, kuid soovitud tulemusele ei ole
jõudnud, siis soovitame järgneva sammuna kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolek. Kuna
korteriühistu pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid, siis saate
korteriühistu üldkoosoleku otsusega kehtestada korteriomanike poolt kortermajja
turvakaamerate paigaldamise ning vajadusel korteriühistu poolt turvakaamerate
kasutamise korra.
Nagu Te pöördumises olete välja toonud, siis ühistul on võimalik kehtestada reegel, et ühistusse
omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-16-
12460 on leitud, et selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile
korteriomanikele. Kui isik ühiselt kokkulepitud reegleid rikub, saab korteriühistu tegeleda nende
korteriomanikega, kes valvekorda rikuvad. Nt saab korteriühistu üldkoosolekul kokku leppida, et
kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad demonteeritakse mingil ajal, kui
omanik seda ise ei tee. Sel juhul korraldab demonteerimise juhatus ning hoiustab demonteeritud
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja jooksul kaamera paigaldanud korteriomanikud
kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need utiliseeritakse. Oluline on see, et võõrast vara ei
ole lubatud kuidagi kahjustada või lõhkuda.
Lisaks olete pöördumises asjakohaselt märkinud ka Tallinna Ringkonnakohu määruses nr 2-14-
19512, milles on selgitatud, et kaasomanik ei pea taluma seda, et teine kaasomanik tema
valduses olevat ala valgustab või filmib ning sel juhul on tegemist olukorraga, kus filmija ei
tegutse kaasomandis oleva asja kasutamisel heauskselt. Tegemist on tavapärasest kaasomandi
kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele ja milles
seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse. Samuti on selgituses välja toodud, et
puudutatud isikutel on õigus valgustid ja kaamerad eemale keerata, rikkumata seejuures
avaldajale kuuluvat vara.
Juhul, kui üldkoosolek otsustab, et korteriomanikud võivad kortermajas kaameraid kasutada,
kehtivad korteriomanikule sellega seoses ka teatud üldreeglid. Esiteks peab kaameraomanik välja
panema sildi, kus on kirjas peal tema nimi, kontaktandmed, kaamera kasutamise eesmärk ja
õiguslik alus. Lisaks:
Omanik peab olema valmis kaamera vaatevälja jäänud inimestele salvestisi näitama.
Omanik peab olema valmis esitama õigustatud huvi hindamise.
Helisalvestamine ei ole lubatud.
Trepikotta kaamera paigaldamisel ei või seda suunata mitte kellegi teise korteriuksele
ega filmida trepikoda tervikuna.
Omanik ei või kaamerasalvestisi avalikustada internetis. Kaamerasalvestise võib üle
anda vaid politseile süüteoasja menetlemiseks.
Lõpetuseks märgib inspektsioon, et naabri omavoliliselt paigaldatud kaamera probleem
korteriühistus on olukord mil inspektsioon ei sekku ning sellega peaks tegelema
ühistu. Inspektsioon sekkub siis, kui ühistu rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu on
kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta või kodukorrata ning sedaviisi, et see
ülemääraselt kahjustab mõne korteriomaniku eraelu.
Kuna tegemist on kaasomandiga, siis saab tekkivaid ühisala vaidlusi lahendada vaid
tsiviilkohtus.
Lisaks teabele, mis Te ise pöördumises välja tõite, on inspektsioon kaamerate teemal veel
kirjutanud ka oma järgmistes artiklites:
https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-korraldajale
https://www.aki.ee/et/uudised/riigikohus-kohustas-korteriuhistu-liikmel-eemaldada-
omavoliliselt-paigaldatud-valvekaamera
Ning loonud kõigile vabalt kasutatava teavitussildi koostamise tööriista
https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise
teavitussildi loomiseks.
Loodetavasti oli selgitustest abi.
Lugupidamisega
Karin Uuselu
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)