dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus pöördumisele

Andmekaitse Inspektsioon · 7. november 2022
Viit
2.1.-1/22/2239
Registreeritud
7. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
O.E
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2.1 Menetluse korraldamine
Sari
2.1-1 Sekkumistaotlused (uus nimi alates 01.03.2024)
Toimik
2.1.-1/2022
Vastutaja
Karin Uuselu (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎Vastus pöördumisele.pdf522 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Teie 19.09.2022 Meie 07.11.2022 nr 2.1.-1/22/2239 Vastus pöördumisele Olete esitanud Andmekaitse Inspektsioonile kaebuse seoses sellega, et üks naabritest on paigaldanud kortermaja rõdule kaamera ja filmib parklat, sh Teie tegevusi ja liikumisi. Kuna soovite inspektsiooni seisukohta naabri paigaldatud kaamera osas, siis käsitleme Teie pöördumist selgitustaotlusena. Alustuseks märgib inspektsioon, et igasugune isikuandmetega tehtav toiming, sealhulgas ka isiku kaameratega jälgimine ja salvestamine, on isikuandmete töötlemine (isikuandmete kaitse üldmäärus IKÜM artikkel 4 punkt 2). Reeglina tohib isikuandmeid kaamerate kasutamisega töödelda seadusest tulenevatel alustel (näiteks õigustatud huvi alusel või kui kaamerate kasutamise kohustus tuleb eriseadusest, vt üldmääruse artikkel 6 punktid c, f). Valvekaamerad peavad olema paigaldatud eesmärgipäraselt ning arvestama peab ka nende inimeste õigustega, kes kaamera vaatevälja võivad jääda. Kuna kaamera kortermaja territooriumil on olemuslikult maja omanike (ühistu liikmete) vaheline valdamise küsimus, siis kaamera kasutamisega seonduv tuleb kokku leppida korteriühistu siseselt. Korteriühistu enda pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid. Korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise ning kortermajas korteriomanike poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise korra saab kehtestada korteriühistu üldkoosoleku otsusega. See tähendab, et nii ühistu kui ka eraisiku poolt paigaldatud kaamerate kasutamise kohta peab olema aluseks sellekohane korteriühistu üldkoosoleku lubav otsus. Kui kortermaja ühiskasutuses oleval territooriumil mõni liige teeb midagi sellist, mis teisi häirib, tuleb sellest rääkida kas selle inimese enda, ühistu juhatusega või tõstatada teema ühistu koosolekul. Teie pöördumisest ei selgu, kas olete kaamerast rääkinud naabri enda ja/või juhatusega. Kui ei ole, siis alustage sellest. Kui olete seda teinud, kuid soovitud tulemusele ei ole jõudnud, siis soovitame järgneva sammuna kutsuda kokku korteriühistu üldkoosolek. Kuna korteriühistu pädevuses on kehtestada ühisala kasutamise ning kodukorra reeglid, siis saate korteriühistu üldkoosoleku otsusega kehtestada korteriomanike poolt kortermajja turvakaamerate paigaldamise ning vajadusel korteriühistu poolt turvakaamerate kasutamise korra. Nagu Te pöördumises olete välja toonud, siis ühistul on võimalik kehtestada reegel, et ühistusse omavoliliselt kaameraid paigaldada ei ole lubatud. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses nr 2-16- 12460 on leitud, et selline reegel ei kahjusta ühegi isiku õigusi, sest reegel kehtib võrdselt kõigile korteriomanikele. Kui isik ühiselt kokkulepitud reegleid rikub, saab korteriühistu tegeleda nende korteriomanikega, kes valvekorda rikuvad. Nt saab korteriühistu üldkoosolekul kokku leppida, et kõik korteriühistu kooskõlastuseta paigaldatud kaamerad demonteeritakse mingil ajal, kui omanik seda ise ei tee. Sel juhul korraldab demonteerimise juhatus ning hoiustab demonteeritud Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135 Registrikood 70004235 E-post [email protected] www.aki.ee tehnikat mingi aja jooksul ja kui selle aja jooksul kaamera paigaldanud korteriomanikud kaameraid enda valdusesse saada ei soovi, need utiliseeritakse. Oluline on see, et võõrast vara ei ole lubatud kuidagi kahjustada või lõhkuda. Lisaks olete pöördumises asjakohaselt märkinud ka Tallinna Ringkonnakohu määruses nr 2-14- 19512, milles on selgitatud, et kaasomanik ei pea taluma seda, et teine kaasomanik tema valduses olevat ala valgustab või filmib ning sel juhul on tegemist olukorraga, kus filmija ei tegutse kaasomandis oleva asja kasutamisel heauskselt. Tegemist on tavapärasest kaasomandi kasutamisest väljuva kasutusviisiga, mis oluliselt rikub isikute õigust privaatsusele ja milles seetõttu peavad kaasomanikud saavutama konsensuse. Samuti on selgituses välja toodud, et puudutatud isikutel on õigus valgustid ja kaamerad eemale keerata, rikkumata seejuures avaldajale kuuluvat vara. Juhul, kui üldkoosolek otsustab, et korteriomanikud võivad kortermajas kaameraid kasutada, kehtivad korteriomanikule sellega seoses ka teatud üldreeglid. Esiteks peab kaameraomanik välja panema sildi, kus on kirjas peal tema nimi, kontaktandmed, kaamera kasutamise eesmärk ja õiguslik alus. Lisaks:  Omanik peab olema valmis kaamera vaatevälja jäänud inimestele salvestisi näitama.  Omanik peab olema valmis esitama õigustatud huvi hindamise.  Helisalvestamine ei ole lubatud.  Trepikotta kaamera paigaldamisel ei või seda suunata mitte kellegi teise korteriuksele ega filmida trepikoda tervikuna.  Omanik ei või kaamerasalvestisi avalikustada internetis. Kaamerasalvestise võib üle anda vaid politseile süüteoasja menetlemiseks. Lõpetuseks märgib inspektsioon, et naabri omavoliliselt paigaldatud kaamera probleem korteriühistus on olukord mil inspektsioon ei sekku ning sellega peaks tegelema ühistu. Inspektsioon sekkub siis, kui ühistu rikub majaelanike õigusi, nt seeläbi, et ühistu on kaamerad paigaldanud ilma üldkoosoleku otsuseta või kodukorrata ning sedaviisi, et see ülemääraselt kahjustab mõne korteriomaniku eraelu. Kuna tegemist on kaasomandiga, siis saab tekkivaid ühisala vaidlusi lahendada vaid tsiviilkohtus. Lisaks teabele, mis Te ise pöördumises välja tõite, on inspektsioon kaamerate teemal veel kirjutanud ka oma järgmistes artiklites: https://www.aki.ee/et/teavitus-juhised/videovalve-korraldajale https://www.aki.ee/et/uudised/riigikohus-kohustas-korteriuhistu-liikmel-eemaldada- omavoliliselt-paigaldatud-valvekaamera Ning loonud kõigile vabalt kasutatava teavitussildi koostamise tööriista https://melon.rik.ee/videovalve-sildi-genereerija andmekaitsenõuetele vastava videojälgimise teavitussildi loomiseks. Loodetavasti oli selgitustest abi. Lugupidamisega Karin Uuselu jurist peadirektori volitusel 2 (2)
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel