dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Andmekaitse Inspektsioon
Väljaminev kiriAvalik

Vastus teabenõudele

Andmekaitse Inspektsioon · 1. november 2022
Viit
1.2.-1/22/2535
Registreeritud
1. november 2022
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Sorainen
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.2 Asjaajamine
Sari
1.2.-1 Teabenõuded (nimi muudetud 01.01.2023)
Toimik
1.2.-1/2022
Vastutaja
Liisa Ojangu (Andmekaitse Inspektsioon)

Failid

  • 📎1.2.-1222535 01.11.2022 Väljaminev kiri.bdoc831 KB

Sisu (failidest)

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Väärteoasi nr Väärteoasi nr ____________ KOHTUVÄLISE MENETLEJA OTSUS KIIRMENETLUSES Otsuse tegemise kuupäev ja koht: 16.09.2021; Tatari 39, Tallinn Kohtuväline menetleja: Andmekaitse Inspektsiooni nimel jurist Kadri Levand Menetlusaluse isiku andmed: a. ees- ja perekonnanimi: b. isikukood: c. sünniaeg ja koht: (välismaalase või isiku puhul, kellel ei ole isikukoodi) d. isikusamasus tuvastatud: e. kodakondsus: eesti f. töökoht: g. amet: h. elukoha aadress: i. kontaktandmed: Menetlusalusele isikule on selgitatud väärteomenetluse seadustiku (VTMS) §-s 19 ettenähtud õigusi ja kohustusi ja § 55 lg 1 punktides 2 ja 3 sätestatud kiirmenetluse korda. Menetlusalune isik on kiirmenetlusega nõus. Väärteo toimepanemise aeg ja koht: Tervise infosüsteem (TIS) 01.10.2019 ja Regionaalhaigla infosüsteem EsTer (EsTer) 24.10.2019 kuni 16.03.2020. Väärteo lühikirjeldus: Menetlusalune isik tegi kindlustuse usaldusarstina 01.10.2019 tervise infosüsteemis ja Regionaalhaigla infosüsteem EsTer 24.10.2019 kuni 16.03.2020. õigusliku aluseta päringuid ja vaatas kaebaja isikuandmeid, sh terviseandmeid, milleks tal puudus õiguslik alus. Menetlusalune isik töötas teo toimepanemise hetkel Põhja-Regionaalhaiglas (PERH), oli samaaegselt Kindlustuse usaldusarstiks ja arve oma töö eest esitas X OÜ alt. Kindlustusseltsil oli küll kindlustustegevusseaduse alusel kaebajaga seotud kindlustusjuhtumi tõttu õigus küsida Põhja-Regionaalhaiglalt kaebaja terviseandmeid. Aga kaebaja terviseandmed oleks pidanud kindlustusseltsi taotlusel väljastama Põhja-Regionaalhaigla kindlustusseltsile, sh enne hindama millised andmeid on konkreetse kindlustusjuhtumiga seotult põhjendatud saada. Seejärel oleks kindlustusselts saanud kaebaja terviseandmed edastada oma volitatud töötlejale (usaldusarstile) arstliku hinnangu andmiseks. Seega ei olnud menetlusalusel isikul õigust ise tervise infosüsteemist ja Põhja-Regionaalhaigla infosüsteemist kaebaja kohta päringud teha ja on talle tööülesannetes kättesaadavaid infosüsteeme kasutanud muul eesmärgil kui seadus seda lubab. Samuti kuna isik esitas töö eest arve X OÜ nimel, siis oleks pidanud olema kindlustusel sõlmitud leping X OÜ-ga, kellelt ta sel juhul usaldusarsti teenust telliks. Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK) on esitanud väärteomenetluse raames kaebaja terviseandmete vaatamiste kohta inspektsioonile TIS-i logid, kust nähtub, et menetlusalune isik on teinud kaebaja kohta järgnevad päringud: 01.10.2019 10:40 01.10.2019 10:40 01.10.2019 10:40 01.10.2019 10:43 PERH on saatnud 11.06.2021 inspektsioonile väljavõtte EsTer-i kohta, kust nähtub, et menetlusalune isik vaatas kaebaja kohta andmeid haigla statsionaari mooduli kaudu kolmel erineval päeval (PERHI-i päring alates 01.09.2019): 24.10.2019, 02.03.2020, 16.03.2020. Täpsustame, et menetlusalune isik tegi kaebaja kohta ka varasemaid päringuid, mida me aga ei arvesta käesoleva väärteo menetlemisel ja karistuse määramisel. Igasuguseks isikuandmete töötlemiseks (sh andmete vaatamine, päringute tegemine jms) peab lähtuvalt isikuandmete kaitse üldmääruse 1 (IKÜM) artiklist 6 esinema õiguslik alus. Eriliigiliste isikuandmete (sh terviseandmed) töötlemisel on lisaks vajalik, et esineks üks IKÜM artikkel 9 lõikes 2 toodud punktidest, mis lubaks eriliigilisi (antud juhul terviseandmeid) töödelda, ning muul juhul on eriliigiliste andmete töötlemine keelatud. Antud juhul on töödeldud kaebajate eriliigilisi isikuandmeid, mis on lahutamatult seotud isiku muude isikuandmetega. Terviseandmete töötlemisel peab olema alati veel hoolsam, kuna võimalik privaatsuseriive on suurem, mistõttu keskendume edaspidises analüüsis just eriliigiliste isikuandmete töötlemisele. Antud juhul on menetlusalune isik tervishoiutöötaja, kes on kasutanud päringute tegemiseks ja andmete vaatamiseks TIS-i ja haigla enda infosüsteemi EsTer, mille kasutamise õigus on menetlusalusel isikul vaid tervishoiuteenuse osutamiseks. IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkti h annab tervishoiutöötajale õiguse ilma andmesubjekti nõusolekuta töödelda eriliigilisi isikuandmeid: „kui see on vajalik ennetava meditsiini või töömeditsiiniga seotud põhjustel, töötaja töövõime hindamiseks, meditsiinilise diagnoosi panemiseks, tervishoiuteenuste või sotsiaalhoolekande või ravi võimaldamiseks või tervishoiu- või sotsiaalhoolekandesüsteemi ja -teenuste korraldamiseks, tuginedes liidu või liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusel, et lõikes 3 osutatud tingimused on täidetud ja kaitsemeetmed kehtestatud.“. Menetlusalune isik on alates 09.12.2005.a tegutsev eriarstina. Lähtuvalt TTKS § 20 lõikest 1 osutab eriarst eriarstiabi tervishoiuteenust, olles sellega TTKS § 4 mõistes tervishoiuteenuse osutaja. Tervishoiuteenuse osutajatel on juurdepääs TIS-is olevatele isikuandmetele tervishoiuteenuse korraldamise seaduse (TTKS) § 593 lõike 2 alusel, aga ainult sama seaduse § 41 lõigetes 1–12 sätestatud eesmärkidel ja korras: TTKS § 4¹ Isikuandmete töötlemine (1) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus andmesubjekti nõusolekuta töödelda tervishoiuteenuse osutamiseks vajalikke isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid. 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&from=ET (11) Tervishoiuteenuse osutajal, kellel on seadusest tulenev saladuse hoidmise kohustus, on õigus töödelda isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid: 1) tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, lähtudes käesoleva seaduse § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist; 2) käesoleva seaduse § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 1 punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb üldarstiabi ja koolitervishoiu teenuse osutamiseks. Andmete töötlemise õigus tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks laieneb eriarstiabi, iseseisva õendusabi ja iseseisva ämmaemandusabi tervishoiuteenuse osutajale üksnes varem sõlmitud tervishoiuteenuse lepingu olemasolul ning ennetustegevused on ellu viidud mõistliku aja jooksul lepingu lõppemisest. Seega eelnevat sätet selgitavalt lubatakse tervishoiuteenuse osutajal töödelda eriliigilisi isikuandmeid kolmel juhul: 1) TTKS § 41 lõige 1 alusel andmesubjekti nõusolekuta vajalikke isikuandmeid tervishoiuteenuse osutamiseks; 2) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 1 alusel eriliigilisi isikuandmeid tervishoiuteenuse kavandamiseks lähtudes sel juhul TTKS § 2 lõikes 1 nimetatud eesmärgist2; 3) TTKS § 41 lõige 1¹ punkti 2 alusel tervishoiuteenuse kvaliteedinõuete tagamiseks lähtudes sel juhul 15.12.2004 määrusest nr 128 Tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamise nõuded, kus on toodud andmete töötlemise ulatus ja eesmärgid. TTKS § 41 lõige 12 sätestab, et selle lõike 1¹ punktis 1 nimetatud andmete töötlemise õigus laieneb eriarstiabi tervishoiuteenusele ehk eriarstile. Kinnitust ei ole leidnud, et andmeid oleks vaadatud tervishoiuteenuse osutamiseks, kavandamiseks või kvaliteedinõuete tagamiseks. Ka tervise infosüsteemi põhimääruse 3 § 11 lõike 1 alusel on tervishoiuteenuse osutajal infosüsteemis olevatele isikuandmetele juurdepääs tervishoiuteenuse osutamise kavandamiseks, teenuse osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks ning TTKS § 56 lõike 1 punktis 7 sätestatud ulatuses ja eesmärgil. Tervishoiuteenust võib patsiendile osutada üksnes patsiendi nõusolekul. Vaid seaduses sätestatud alustel ja ulatuses ei ole patsiendi nõusolek tervishoiuteenuse osutamiseks vajalik (VÕS § 766 lg 6). Tervishoiuteenuse osutamise leping loetakse sõlmituks ka ravi alustamise või teenuse osutamisega või tuginedes tema otsusevõimetuse korral eeldatavale tahtele (VÕS § 759). Tervishoiuteenuse leping on oma olemuselt seega vabatahtlik leping. Kui isik on avaldanud soovi tervishoiuteenuse saamiseks (või saab – otsusevõimetuse või sundravi korral), on TTKS § 41 alusel ka tervishoiutöötajal õigus töödelda isikuandmeid, sh ka eriliiki isikuandmeid. Isikuandmeid töödeldes tuleb lähtuda IKÜM art 5 lg 1 punktis b sätestatud eesmärgipärasuse põhimõttest, et isikuandmeid ei või töödelda viisil, mis ei ole andmetöötluse eesmärkidega kooskõlas. Menetlusalusel isikul on alates 02.09.2002 sõlmitud SA Põhja-Eesti Regionaalhaiglaga tööleping nr, mille punkti 1.1.4 kohaselt on lepingu lahutamatuks osaks ka isiku ametijuhend ja punkti 1.1.5 kohaselt tööreeglistik. Ametijuhendi punkti 3.3.2. järgi on patsiendi konfidentsiaalsete andmete kaitse tagatud vastavalt isikuandmete kaitse seadusele ja punkti 3.1.1. kohustus lähtuda meditsiinieetika üldtunnustatud printsiipidest. Punkti 3.1.4. sätestab kohustuse pidada kinni reeglitest, juhenditest ja eeskirjadest. Punkt 6.5 keelab anda kõrvalistele 2 s.o. tervishoiuteenus tervishoiutöötaja tegevus haiguse, vigastuse või mürgistuse ennetamiseks, diagnoosimiseks ja ravimiseks eesmärgiga leevendada inimese vaevusi, hoida ära tema tervise seisundi halvenemist või haiguse ägenemist ning taastada tervist ning sel juhul tuleb ka lähtuda. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/106122016011?leiaKehtiv isikutele patsiandi kohta informatsiooni. Lisaks Eesti arstieetika koodeksi punkti 3 kohaselt on arstil kohus hoida kutsesaladust nii patsiendi eluajal kui pärast tema surma. Punkt 9 sätestab, et kutsesaladusega kaitstud teavet võib vajalikus ulatuses avaldada ainult sama patsiendi raviga seotud isikutele või teistele isikutele seaduses ettenähtud juhtudel, eelkõige ohu korral teistele inimestele). SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla töökorralduse üldreeglite asjassepuutuvad sätted: 3.1. Iga Regionaalhaigla töötaja vastutab töökorralduse üldreeglite järgimise eest. 5.6.1. Austame patsientide ja kolleegide privaatsust. Töötaja ei hangi Regionaalhaigla dokumentidest, infosüsteemidest või andmekogudest teavet patsientide või kolleegide isikuandmete kohta, kui selleks puudub tööalane vajadus. Isikuandmete väljastamisel lähtume Isikuandmete töötlemise korrast ja Eriliiki isikuandmete väljastamise juhendist. Isikuandmete töötlemise korra punkt 8.3.1 keelab töötajatel hankida regionaalhaigla infosüsteemidest andmeid patsientide ja töötajate kohta ilma tööalase vajaduse, pädeva korralduse või isiku enda nõusolekuta. Eriliiki isikuandmete väljastamise juhend reguleerib kuidas võib haiglast saadud andmeid edastada, sh selle punkt 8.1.6 toob välja, et selleks peab olema õiguslik alus, patsiendi nõusolek või volikiri. Kindlustustegevuse seaduse (KindlTS) § 219 lõike 1 kohaselt on riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, tervishoiuteenuse osutaja, kindlustusandja või muu kolmas isik on kohustatud kindlustusandja nõudel edastama isikuandmed või võimaldab nendele juurdepääsu, kui: 1) isikuandmed, sealhulgas käesoleva seaduse § 218 lõigetes 2 ja 3 nimetatud isikuandmed, on kindlustusandjale vajalikud kindlustuslepingu täitmiseks ja selle täitmise tagamiseks või tagasinõuete esitamiseks; 2) punktis 1 nimetamata eriliiki isikuandmete, sideandmete ning maksu- ja pangasaladust puudutavate andmete edastamine või nendele juurdepääsu võimaldamine kindlustusandjale ei ole lubatud, välja arvatud, kui andmete avaldamise õigus või kohustus tuleneb seadusest või muust õigusaktist. KindlTS § 218 lõike 2 alusel on terviseandmete töötlemine lubatud, kui: 1) kindlustusandjal on seadusest tulenev kohustus sõlmida kindlustusleping; 2) see on muul juhul vajalik kindlustusandja kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramiseks ning tagasinõuete esitamiseks, kui kindlustusjuhtumiks on andmesubjekti surm või kui kindlustuslepingu täitmise kohustuse ja selle ulatuse kindlaksmääramine ning tagasinõuete esitamine eeldab andmete töötlemist andmesubje kti terviseseisundi või puude kohta. PERHI esindaja 15.06.2021 ütluste väljavõte: Kas SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla töötajale on antud õigus andmete edastamiseks väljapoole asutust lähtuvalt oma tööülesannetest või antud vastav ühekordne korraldus? Minu teada ei ole. Kas Kindlustus on SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla poole pöördunud kaebaja andmete saamiseks seoses kindlustusjuhtumiga? Ei ole. Kas menetlusalusel iskul oli ravisuhe kaebajaga või kas ta on registreerinud ennast menetlusaluse isiku vastuvõtule? Ei ja ei. Perhi infosüsteemi sissekannetes ei ole menetlusaluse isiku nime ehk tema ei ole teinud isiku kohta ühtegi kannet. Broneeringute kandeid menetlusaluse isiku nimele ja nende tühistamisi süsteemist lähtuvalt ei ole. Kuidas haigla sai teada, et menetlusalune isik on kasutanud tööalast juurdepääsu infosüsteemile teisel eesmärgil? Mida haigla seejärel tegi? Kaebaja pöördumisega. Viidi läbi menetlus, et selgitada välja päringute asjaolud, seda arutati komisjonis ja seejärel otsustati teha isikule märgukiri. Sellega juhiti töötajale tähelepanu, et see ei olnud kooskõlas haigla reeglitega. Arst edastas ise Kindlustuse andmekaitsespetsialisti kirja, kus öeldi, et nii võis nende hinnangul teha. Aga ta ei oleks võinud sellisel viisil neid andmeid Kindlustuse jaoks vaadata. Oluline on märkida, et kindlustusseltsi õigus andmeid saada tuleneb KindlTS-ist, aga ka siis piiratud ulatuses ja vaid konkreetse kindlustusjuhtumiga seotud osas. Seega peab haigla enne andmete edastamist hindama, milliseid patsiendi andmeid edastatakse. Menetlusalusel isikule ei ole eeltoodud ütlustest lähtuvalt antud haigla nimel selleks otsustuspädevust. Kindlustusselts ei saa vastutava töötlejana kohustada oma volitatud töötlejat (usaldusarsti) tegema päringuid andmekogust, millel tal endal puudub juurdepääsuõigus. Seda enam, et arst tegutses eksperthinnangute andmisel OÜ X töötajana/esindajana ehk siis täites OÜ X ettevõttele edastatud tellimust, kasutas selleks oma teise tööandja PERH-i juures antud õigusi ja võimalusi. Kindlustusel puudus X OÜ-ga vastav leping ning samuti oli menetlusaluse isiku ja Kindlustuse vahel sõlmitud usaldusarsti leping uuendamata ehk mitte kehtiv. Väljavõtted menetlusaluse isiku ütlustest Ülekuulamisprotokolli juurde kuuluvas lisas (menetlusaluse isiku 26.01.2021 vastus kaebajale): Kinnitan, et olen teie poolt märgitud kuupäevadel tutvunud tervise infosüsteemis ja PERH ester statsionaari mooduli kaudu teie meditsiiniliste dokumentidega. Terviseandmetega tutvumise eesmärgiks oli anda teie 2017.a. oktoobris toimunud liiklusavarii kindlustusjuhtumis tervise kahjukäsitlusel tekkinud probleemsetes küsimustes omapoolne sõltumatu arstlik hinnang ja seda meditsiiniliste dokumentide alusel. … Kinnitan, et kõik sisselogimised on seotud Kindlustuse poolt tõstatud küsimustele vastamisega. TIS andmetele ligipääsuks olen kasutanud PERH (kui oma põhitööandja) kanalit vaid seetõttu, et kindlustusel ei ole täna teisi võimalusi. Kuna andmete turvaliseks käitlemiseks ma ei tee TIS s avatavatest dokumentidest endale säilitamiseks väljaprinte või nende failidest isikustatud koopiaid, siis olen iga kord Kahjukäsitlusest uue küsimuse tõusmisel sunnitud algandmete kontrollimiseks kliendi dokumente uuesti avama. Ma ei ole TIS olevate teie meditsiiniliste dokumentide koopiaid ja nende isikustatud üksikasjaliku sisu edastanud Kindlustusele ja kolmandatele isikutele. … Kindlustuse AS juristid ja nende andmekaitsespetsialist on varasemalt kinnitanud minu tegevuse õiguspärasust kindlustatute terviseandmete töötlemisel ja kinnitasid seda ka teie järelpärimisel PERHst. Mina olen arst, mitte jurist ja ma ei oska hinnata kõiki üksikasju tegevuse õiguslikkuses. Olen kogu oma usaldusarsti töötamise aja teinud seda tööd heas usus, tuginedes Kindlustuse juristide hinnangule. … Juhtumite käsitluses tekkivate meditsiiniliste küsimuste korral pöördub Kindlustus abi saamiseks oma usaldusarsti poole ja vahel soovitakse ka meditsiinilist eksperthinnangut terviseseisunditele ja ravikäsitlusele. Kindlustustelt oodatakse kvaliteetset kahjukäsitlust, kuid neil puudub tänaseni ligipääs kliendi meditsiinidokumentidele TIS-s. Kasutada saab vaid kliendi poolt esitatud dokumente või siis meditsiiniasutustelt välja nõutud dokumente. Siinjuures puudub kindlustustel aga ülevaade kliendi meditsiiniliste dokumentide täielikku loetelu kohta ja teave nende sisust. Klient, raviarst või raviasutus võib jätta alati mõne olulist infot sisaldava dokumendi esitamata. TIS andmeid kasutamata puudub kindlustusel ja usaldusarstil teadmine võimalikest olulistest meditsiinilisest informatsioonist, mis võivad olla vägagi olulised arvamuste või kahjude käsitluse otsustes. … Säästmaks raviarstide aega nende põhitööks ja vähendamaks ajakulu kindlustusega suhtlemisel ja neile selgituste jagamisel olen juba aastaid usaldusarstina kasutanud kindlustuse kahjukäsitlejatele nõu andmisel või ekspertarstina arvamuste avaldamisel TIS olevate dokumentide loetelu ja sisu kontrollimist. TIS olevaid dokumente ma ei edasta kindlustusele või kolmandatele isikutele. Dokumentide sisuinfot kasutan vaid ekspertarvamuse koostamisel või kahjukäsitlejate nõustamisel. TIS dokumendi loetelus olevate dokumentide avamine ja nende sisu kontrollimine on paraku täna jätkuvalt vajalik, sest loetelu vaatest ei saa piisavat infot dokumendi sisu kohta ja selles sisalduva informatsiooni vajalikkus saab selgeks alles dokumendi avamisel. Probleem on täna TIS süsteemi kehvas ülesehituses ja funktsionaalsuses. See on ka põhjuseks, miks avatakse dokumente, mis kliendi jaoks tunduvad hiljem mitte asjasse puutuvad. Uue TIS loomisega saavad need probleemid ehk lahenduse. Väljavõtted menetlusaluse isiku 09.09.2021 ülekuulamisprotokollist: Kuidas on Teiega seotud X OÜ? Teen seal aeg-ajalt tööettevõtu lepinguga kohustusi. Need on tehtud X OÜ all, kes on esitanud arved. Kas X OÜ ja Kindlustusel on ligipääs tervise infosüsteemile? Ei ole Kas Kindlustus andis teile korralduse vaadata kaebaja terviseandmeid? Salva esitas konkreetseid küsimusi, millele vastamiseks tuli seda teha. Mul ei olnud võimalik teistmoodi vastata. Ma ei tee koopiad endale arvutisse. Sellepärast ma ka nii palju päringuid tegin. Milliseid kaebaja andmeid kindlustusseltsile edastasite? Kellelegi teisele edastasite? Ma vastasin ainult küsimustele. Ma terviseandmeid eraldi ei edastanud. Mingis vastusest võis välja lugeda mingeid diagnoose. Väljavõtteid dokumentidest ei ole edastanud, sest ma ei salvestanud neid ka endale. Haigla esindaja ütluste kohaselt puudus menetlusalusel isikul terviseandmete TIS-i päringute ja haigla infosüsteemi päringute tegemise ajal ravisuhe kaebajaga ega esinenud temaga seotud muud tervishoiuteenusega seotud eesmärki. Kaebuse esitamine viitab sellele, et puudus ka isiku eelnev nõusolek, mis lubaks tema kohta vastavaid päringuid teha (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a). Sellega oleme analüüsinud võimalikke õiguslikke alused, mida saaks antud juhul kohaldada (IKÜM artikkel 9 lõike 2 punkt a ja punkt h). Sealjuures on kõik ülejäänud IKÜM artikli 9 lõike 2 toodud alused antud juhul asjakohatud. Seega puudus menetlusalusel isikul TTKS-ist sätestatud eesmärk, mis oleks lubanud teha vaid PERH-is antud tööalaseks kasutamiseks antud ligipääsuga TIS-ist ja haigla infosüsteemist EsTer kaebaja kohta päringuid. Tõendite alusel ei ole kinnitust leidnud, et andmeid oleks vaadatud tervishoiuteenuse, vaid menetlusalune isik on kasutanud tööalaselt antud juurdepääsu muul (isiklikul) eesmärgil. Väärteo toimepanemist kinnitavad tõendid: 1. TEHIKu logide väljavõtted terviseinfosüsteemist PERH-i logide väljavõtted EsTer infosüsteemist; 2. Menetlusaluse isiku ütlused ülekuulamisprotokollis (samuti selle lisad ehk 26.01.2021 3. Menetlusaluse isiku kiri kaebajale ja 06.02.2021 menetlusaluse isiku selgitused PERH-ile), 4. Tunnistaja ütlused ülekuulamisprotokollis. Menetlusalune isik rikkunud: isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 71 - Isikuandmete ebaseaduslik töötlemine töö- või teenistusülesannete väliselt, mis sätestab, et isikut karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut isikuandmete ebaseadusliku kogumise, vaatamise, lugemise, kasutamise, nendele juurdepääsu või nende kohta päringute või väljavõtete tegemise eest isiku poolt, kellel on juurdepääs isikuandmetele oma töö- või teenistusülesannetest lähtudes, kui puuduvad karistusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud süüteokoosseisud. Menetluse käigus ei ole tõendatud, et karistusseadustiku §-des 157 ja 1571 sätestatud süüteokoosseisud oleks täidetud. Seega tuleb kohaldada IKS §-i 71. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud: Karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaolud: puhtsüdamlik kahetus ja oma teost arusaamine; menetlusalune isik ei salvestanud endale kaebaja terviseandmeid ja ei edastanud kolmandatele isikutele kaebaja tervisedokumente; päringud tegi isik kindlustusseltsi küsimise peale teadamatusest, kuna arvas, et usaldusarstina töötamine annab talle selleks õiguse. Eeltoodu alusel ja juhindudes karistusseadustiku § 47 lg 1 ning väärteomenetluse seadustiku § 55 lg 2 p-st 1, Andmekaitse Inspektsioon otsustas: karistada menetlusalust isikut IKS § 71 järgi arvestades väärteomenetluse seadustiku § 55 lõike 2 punkti 1 ning määrata menetlusalusele isikule rahatrahv 70 (seitsekümmend) trahviühiku ulatuses, s.o 280 (kakssada kaheksakümmend) eurot. IKS § 71 alase rikkumise eest võib määrata füüsilisele isikule rahatrahvi kuni 200 trahviühikut. Käesoleval juhul on määratud rahatrahv 70 trahviühikut, mis on umbes 1/3 kiirmenetluse korras määrata võivast maksimumkaristusest. Karistuse määramisel on arvestatud asjaoluga, et tegemist on eriliiki isikuandmetega, mis on kaebajat rohkem kahjustavamad. Samuti on arvestatud asjaoluga, et määratud rahatrahvi suurus hoiab eelduslikult preventiivse vahendina ära uute õigusrikkumiste toimepanemise. Lisaks on arvestatud kõigi kergendavate asjaoludega. Menetlusalusel isikul ja tema kaitsjal on õigus esitada otsuse peale kaebus maakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest. Kui rahatrahvi ei määratud ositi, tuleb rahatrahv tasuda otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul SEB panka arvelduskontole EE891010220034796011 või Swedbank arvelduskontole EE932200221023778606. Saajaks märkida Rahandusministeerium, viitenumbriks 4100081857. Selgituseks märkida menetlusaluse isiku nimi ja väärteoasja number. Otsus saadetakse kohtutäiturile täitmiseks, kui isik ei ole otsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul rahatrahvi täies ulatuses tasunud või otsuse peale maakohtule kaebust esitanud. Kohtuvälise menetleja ametniku allkiri: ______________________________________ Menetlusaluse isiku allkiri ja kuupäev otsuse kätte saamise kohta: _______________________ ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST ONOFF Jaekaubanduse OÜ Meie: 22.06.2020 nr 2.1.-1/20/595 Teade sunniraha rakendamisest Andmekaitse Inspektsioon määrab ONOFF Jaekaubandus OÜ-le (registrikood 12470550) sunniraha 10 000 (kümme tuhat) eurot, mis tuleb tasuda 15 päeva jooksul teate kättesaamisest arvates. Sunniraha palume tasuda ühele arvelduskontodest: SEB Pank EE891010220034796011 (BIC/SWIFT: EEUHEE2X) Swedbank EE932200221023778606 (BIC/SWIFT: HABAEE2X) LHV Pank EE777700771003813400 (BIC/SWIFT: LHVBEE22) Luminor Bank EE701700017001577198 (BIC/SWIFT: NDEAEE2X) Maksekorraldusele märkige viitenumber 4100081857 (saaja Rahandusministeerium). Kui te sunniraha määratud tähtaja jooksul ei tasu, edastatakse see asendustäitmise ja sunniraha seaduse (ATSS) § 9 alusel kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Sel juhul lisanduvad sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud täitekulud. Sunniraha määramine on tingitud asjaolust, et olete jätnud Andmekaitse Inspektsiooni 29.04.2020 ettekirjutus-hoiatuse isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-6/20/17 punkti 2 (2. Lisada ONOFF Jaekaubanduse OÜ e-poe võrgulehele https://onoff.ee/ andmekaitsetingimuse d, mis vastavad IKÜM artiklites 12 – 14 sätestatud nõuetele) ettekirjutuses märgitud tähtajaks (sh 19.06.2020 seisuga) osaliselt täitmata. 15.06.2020 saadeti Andmekaitse Inspektsioonile ONOFF Jaekaubanduse OÜ privaatsuspoliitika võrgulink (https://onoff.ee/e-pood/privaatsuspoliitika) (Lisa 1 – ONOFF Jaekaubanduse OÜ privaatsuspoliitika (19.06.2020 seisuga)). Lisaks on reguleeritud isikuandmete töötlemist ka ONOFF Jaekaubanduse müügitingimuste punktis 8 (Lisa 2 – ONOFF Jaekaubanduse OÜ müügitingimused e-poes, punkt 8 (19.06.2020 seisuga)). Edaspidi nimetame eeltoodud dokumente ühiselt ONOFF andmekaitsetingimusteks. Andmekaitsetingimuste sisu peab vastama IKÜM artiklites 12 – 14 sätestatud tingimustele. Artikkel 12 lõikes 1 on rõhutatud, et artiklites 13 – 14 osutatud teave tuleb andmesubjektile esitada kokkuvõtlikult, selgelt, arusaadavalt ning lihtsasti kättesaadavas vormis. IKÜM artiklites 13 ja 14 on välja toodud seejuures nõuded, mida peab inimesele antav teave minimaalselt sisaldama. IKÜM artikkel 13 lõigete 1 ja 2 kohaselt peab vastutav töötleja tegema isikuandmete saamise ajal andmesubjektile teatavaks muuhulgas järgneva teabe: Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 1) isikuandmete töötlemise eesmärk ja õiguslik alus; 2) asjakohasel juhul teave isikuandmete vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta; 3) isikuandmete säilitamise ajavahemik või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid; 4) teave õiguse kohta taotleda juurdepääsu andmesubjekti puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist või esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta; 5) teave selle kohta, kas isikuandmete esitamine on õigusaktist või lepingust tulenev kohustus või lepingu sõlmimiseks vajalik nõue, samuti selle kohta, kas andmesubjekt on kohustatud kõnealused isikuandmed esitama, ning selliste andmete esitamata jätmise võimalike tagajärgede kohta. ONOFF Jaekaubanduse OÜ võrgulehelt ostu sooritades tuleb andmesubjektil kohustuslikus korras (tärniga markeeritud) sisestada nii nimi, perekonnanimi, e-posti aadress, telefon, riik, linn/vald, tänav, maja, korter ja postiindeks. Olukorras, kus andmesubjekt vormistab ONOFF Jaekaubanduse OÜ võrgulehel https://onoff.ee/ ostu ning sisestab selle käigus oma isikuandmed, peab talle edastama andmete kogumise ajal IKÜM artikkel 13 lõigetes 1 ja 2 toodud teabe. Järgnevalt toome välja ONOFF andmekaitsetingimustes olevad puudused: 1) ONOFF andmekaitsetingimustes on küll märgitud, et „privaatsuspoliitika tingimustega nõustumisel annab klient ONOFFile nõusoleku enda andmete töötlemiseks“ ja „Ostja annab veebipoes andmeid sisestades ning vastava kinnitusega õiguse koguda ja töödelda ostja isikuandmeid [….]“, kuid rõhutame, et olukorras, kus andmete sisestamine andmesubjektil on kohustuslik, ehk ostu ei ole võimalik sooritada ilma andmete sisestamiseta, ei saa tegemist olla nõusoleku alusel andmetöötlusega. Nõusolek saab isikuandmete töötlemise aluseks olla vaid neil juhtudel, kus isikuandmete töötlemine (sh kogumine) ei ole vältimatu ning inimesel on tõepoolest võimalik otsustada, kas ta soovib anda nõusolekut või mitte. Nõusoleku mitte andmisega ei tohi kaasneda seejuures negatiivseid tagajärgi. Praegusel juhul on aga näha, et ONOFF Jaekaubanduse OÜ võrgulehel ei ole võimalik ostu sooritada ilma isikuandmeid sisestamata. Lisaks rõhutame, et olukorras, kus andmetöötlus on vajalik näiteks lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks või see on vajalik lepingu sõlmimiseks, tuleb seda andmekaitsetingimustes ka eraldi kajastada. Sh tuleb kajastada ka seda, millised on andmete edastamata jätmise tagajärjed (nt ei ole võimalik andmete sisestamata jätmisel ostu sooritada või kaupa kohale toimetada). Seega arvestades eeltooduga ei ole ONOFF andmekaitsetingimustes selgelt ja arusaadavalt välja toodud seda, kas ja millisel õiguslikul alusel ONOFF Jaekaubanduse OÜ isikuandmeid kogub; 2) ONOFF andmekaitsetingimustes on välja toodud järgnev: „kogutud isikuandmete abil saame teavitada kliente ONOFF kampaaniatest ja tulevastest pakkumistest“ ning „kliendi paremaks teenindamiseks võib ONOFF avaldada teavet üksikute kasutajate kohta kolmandale osapoolele, kes osutab ONOFFile teenuseid ning on lepinguga kohustatud hoidma jagatud teavet konfidentsiaalsena.“. Ka siin puudub teave selle kohta, mis õiguslikul alusel andmeid kasutatakse ning millisel õiguslikul alusel andmeid edastatakse; 3) puudub teave selle kohta, mis eesmärgil ONOFF Jaekaubanduse OÜ isikuandmeid kogub. Lisaks peab arvestama andmetöötluse osas IKÜM artikkel 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtetega, sh eesmärgi piiranguga ehk isikuandmeid kogutakse täpselt ja selgelt kindlaksmääratud ning õiguspärastel eesmärkidel. Nagu varasemalt märgitud, tuleb võrgulehelt ostu sooritades andmesubjektil kohustuslikus korras sisestada nii nimi, perekonnanimi, e-posti aadress, telefon, riik, linn/vald, tänav, maja, korter ja postiindeks. Seda tuleb teha sõltumata sellest, kas kaup saadetakse koju kulleriga, tellitakse kaup pakiautomaati ja/või tullakse ise poodi järele. Sellest lähtuvalt jääb Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 inspektsioonile ka arusaamatuks, mis eesmärgil on vajalik näiteks elukoha aadressi sisestamine olukorras, kus kaup tellitakse pakiautomaati või tullakse kaubale ise poodi järele. Andmete kogumise eesmärki ei ole ONOFF Jaekaubanduse OÜ ka andmekaitsetingimustes selgitanud; 4) Puudub teave vastuvõtjate või vastuvõtjate kategooriate kohta. ONOFF andmekaitsetingimustes on küll välja toodud: „kolmandaks osapooleks on näiteks meie partner, kelle ülesandeks on e-poes müüdavate kaupade transport või järelmaksu teenuse pakkumine.“, kuid tegemist on üksnes näitega ning ei anna selget arusaama sellest, kes on need vastuvõtjad (vastuvõtja kategooriad), kellele ONOFF Jaekaubanduse OÜ isikuandmeid edastab. 5) ONOFF andmekaitsetingimustes on küll sätestatud: „Kliendi isikuandmeid säilitab ONOFF kuni püsikliendiga sõlmitud lepingu lõpetamiseni. Andmeid, mida ONOFF on kohustatud säilitama õigusaktidest tulenevalt, säilitab ONOFF õigusaktides sätestatud nõuetest lähtuvalt“, kuid siit ei nähtu, milline on isikuandmete säilitamise ajavahemik, või, kui see ei ole võimalik, sellise ajavahemiku määramise kriteeriumid. Lihtsalt viide õigusaktidele ei ole piisavalt selge ja arusaadav, et oleks võimalik välja lugeda, kui kaua isikuandmeid säilitatakse. Lisaks tuleb arvestada sellega, et kõik kliendid ei ole püsikliendid ning ka mitte püsiklientide andmete säilitamine peab olema selgelt reguleeritud. 6) Puudub teave andmesubjekti õiguse kohta taotleda vastutavalt töötlejalt juurdepääsu teda puudutavatele isikuandmetele ning nende parandamist või kustutamist või isikuandmete töötlemise piiramist või esitada vastuväide selliste isikuandmete töötlemisele, samuti teave isikuandmete ülekandmise õiguse kohta. Lisaks on ONOFF andmekaitsetingimustes märgitud, et isikuandmeteks on näiteks võrguinfo. Siinjuures ka rõhutame, et olukorras, kus inimese kohta saadakse täiendavaid andmeid (nt IP aadress) ning neid andmeid ei koguta inimeselt endalt, tuleb arvestada ka IKÜM artiklis 14 sätestatud nõuetega. Seejuures ei piisa näidete toomisest, vaid tuleb selgelt ja arusaadavalt välja tuua need andmed, mida ONOFF Jaekaubanduse OÜ tegelikult töötleb. 29.04.2020 ettekirjutus-hoiatuses isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-6/20/17 hoiatasime, et ettekirjutuse määratud tähtajaks täitmata jätmisel määrab Andmekaitse Inspektsioon isikuandmete kaitse seaduse § 60 alusel sunniraha iga täitmata jäetud ettekirjutuse punkti eest 15 000 eurot. Arvestades sellega, et andmekaitsetingimused küll esitati, kuid need ei vastanud ettekirjutuses nõutud punktile ehk ei olnud täielikult vastavuses IKÜM artiklites 12 – 14 sätestatud tingimustega, siis vähendasime sunniraha määra 10 000 eurole. Sunniraha tasumine ei vabasta 29.04.2020 ettekirjutus-hoiatuses isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-6/20/17 pandud kohustuse täitmisest. Määrame kohustuse täitmiseks uue tähtaja ja kohustame ONOFF Jaekaubanduse OÜ-l lisama 10.07.2020 võrgulehele https://onoff.ee/ andmekaitsetingimused, mis vastavad IKÜM artiklites 12 – 14 sätestatud nõuetele. Sunniraha võib Andmekaitse Inspektsioon määrata korduvalt – kuni ettekirjutus on täidetud (vt ATSS § 2 lg 2). Sellekohase hoiatuse tegime ka 29.04.2020 ettekirjutus-hoiatuses isikuandmete kaitse asjas nr 2.1.-6/20/17. Ettekirjutuse uueks määratud tähtajaks (10.07.2020) täitmata jätmisel on meil õigus rakendada uuesti sunniraha, mille suurus on 15 000 (viisteist tuhat) eurot. Sunniraha määramise õiguslikud alused: IKS § 60 ja ATSS § 2 lõiked 1 ja 2, § 6, § 10. Lisa 1 – ONOFF Jaekaubanduse OÜ privaatsuspoliitika (19.06.2020 seisuga) Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 Lisa 2 – ONOFF Jaekaubanduse OÜ müügitingimused e-poes, punkt 8 (19.06.2020 seisuga) /allkirjastatud digitaalselt/ Maris Juha järelevalvedirektor peadirektori volitusel Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235 ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST Lp Liisa Kuuskmaa Teie: 25.10.2022 nr Sorainen [email protected] Meie: 01.11.2022 nr 1.2.-1/22/2535 Vastus teabenõudele Käesolevaga vastab Andmekaitse Inspektsioon Teie 25.10.2022 esitatud teabenõudele (pöördumise punktid 9 ja 10). Kõige suurema väärteotrahvi otsus on käesoleva kirja lisas. Sunniraha rakendamise teade on käesoleva kirja lisas. Suurima sunniraha määramise aluseks olev ettekirjutus on leitav siit. Teie pöördumise ülejäänud osa loeme selgitustaotluseks ja vastame 30 päeva jooksul alates pöördumise saamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Pille Lehis peadirektor Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee Registrikood 70004235
Allikas: Andmekaitse Inspektsioon dokumendiregister →