ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST
Lp Mihkel Voolaine Teie 06.08.2022
Project3D OÜ
Meie 23.11.2022 nr 2.1.-5/22/19252
Vastus pöördumisele
Andmekaitse Inspektsioon sai Teie pöördumise, millest nähtuvalt avastasite, et e-äriregister on
rikkunud andmekaitseseadust, läkitades Teie isikuandmeid (isikukood) Google otsingumootori
kaudu. Ühtlasi soovite teada, kuidas on võimalik, et selline ettevõte läkitab oma klientide
isikukoode ja avaldab väga tundlikku infot.
Esmalt selgitame, et EL isikuandmete kaitse üldmääruse1 (IKÜM) artikkel 6 lõige 1 punkt e järgi
on isikuandmete töötlemine seaduslik, kui töötlemine on vajalik avalikes huvides oleva ülesande
täitmiseks või vastutava töötleja avaliku võimu teostamiseks. Seda aga tingimusel, et töötlemise
alus kehtestatakse kas liidu õigusega või vastutava töötleja suhtes kohaldatava liikmesriigi
õigusega (IKÜM artikkel 6 lõige 3).
Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 22 lõike 1 järgi on äriregister andmekogu, mille pidamise eesmärk
on koguda, säilitada ja avalikustada teavet Eestis asuvate füüsilisest isikust ettevõtjate ettevõtete,
äriühingute ja välismaa äriühingu filiaalide kohta. Õiguslik alus äriühingu juhatuse liikmete
isikukoodide ja nimede töötlemiseks, sh avalikustamiseks äriregistris tuleneb ÄS § 145 lõike 1
punktist 5, mille alusel kantakse äriregistrisse juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid.
Avaliku teabe seaduse § 31 lõige 1 ütleb, et avaandmeteks on kõik need avaliku sektori andmed,
mille üldist kasutamist ei ole seadusega või seadusega kehtestatud korras piiratud. ÄS § 28 lõige
1 näeb ette äriregistri kannete avalikkuse, andes igaühele õiguse tutvuda registrikaardi ja
äritoimikuga ning saada registrikaardist ja äritoimikus olevast dokumendist ärakirju. Seega on
äriregistris olevad äriühingu juhatuse liikmete nimed ja isikukoodid avalikud andmed ehk
avaandmed AvTS § 31 lõike 1 mõttes.
Justiitsministeerium äriregistri vastutava töötlejana on 10.08.2022 kirjas nr 2-6/22-5496-22
märkinud, et äriregistri andmete avalikkuse eesmärk on avalikustada informatsioon kõikide
asjakohaste õigussuhete kohta, mis majandustegevusest osavõtvatel juriidilistel isikutel on.
Selline avalikustamine on oluline ärikeskkonna usaldusväärsuse tagamiseks. Seega, et tagada
pooltevaheliste tehingute õiguspärasus, peab äriregister andma informatsiooni juriidiliste isikute
kohta, sh selle kohta, kes on need isikud, kes on õigustatud juriidilist isikut esindama erinevates
ärilistes ja õiguslikes tehingutes. Samuti on ministeerium märkinud, et kolmandad isikud,
tagamaks õiguskindlust, peavad suutma ühemõtteliselt tuvastada näiteks, kas isik, kes on
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-
content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:32016R0679&qid=1654594451057&from=ET
2
https://adr.rik.ee/jm/dokument/12872160
Tatari 39, 10134 Tallinn Telefon 627 4135
Registrikood 70004235 E-post
[email protected] www.aki.ee
allkirjastamas olulist lepingut äriühingu nimel, omab allkirjaõigust või mitte. Seda saab teha vaid
äriregistris kajastatud teabele tuginedes, mistõttu on oluline tagada nendele andmetele
võimalikult lihtne ligipääs.
Lisaks selgitame, et senise praktika kohaselt ei olnud äriregistri andmed otsingumootoritele
avatud, kuid 10.12.2021 jõustunud avaliku teabe seaduse muudatusega muutis
Justiitsministeerium senist praktikat. Eelviidatud kirjas on Justiitsministeerium selgitanud, et
AvTS § 31 lõige 8 võimaldab seaduse alusel avalikustatud ja isikuandmeid sisaldava teabe (ehk
avaandmete) taaskasutamise andmise viisi piirata üksnes juhul, kui viisi piiranguteta
taaskasutamiseks andmine kahjustab oluliselt isiku eraelu puutumatust (kõnealune
otsingumootoritele indekseerimise piiramine on üks võimalik taaskasutamise viisi piirang).
Justiitsministeeriumi hinnangul see, et otsingumootoritest on leitav isiku nimi, isikukood ja fakt,
et ta on äriühingu juhatuse liige, ei kahjusta oluliselt isiku eraelu puutumatust ning seega
puudub meil õiguslik alus nende andmete taaskasutamise viisile piirangu seadmiseks. Lisaks
juhib Justiitsministeerium oma kirjas tähelepanu asjaolule, et kaaluda tuleb muu hulgas seda
avalikku huvi, mis on tinginud äriühingu juhatuse liikme andmete avalikkuse ja võimalikult
lihtsalt avalikkusele kättesaadavaks tegemise.
Andmekaitse Inspektsioon nõustub Justiitsministeeriumiga selles osas, et äriühingu juhatuse
aktiivsete liikmete andmete avalikkusele kättesaadavaks tegemine on oluline ärikeskkonna
usaldusväärsuse tagamiseks, kuna annab võimaluse lihtsalt välja selgitada, kes on õigustatud
juriidilist isikut esindama erinevates ärilistes ja õiguslikes tehingutes. Samas, kuna tegemist on
isikuandmetega, siis on Andmekaitse Inspektsiooni ülesandeks jälgida, et nende andmete
töötlemisel, sh avalikustamisel järgitaks IKÜM artiklis 5 toodud isikuandmete töötlemise
põhimõtteid, milleks muu hulgas on ka eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõtted. Seetõttu
jätkab inspektsioon selles küsimuses arutelu Justiitsministeeriumiga, et otsida tasakaalupunkti
avaliku huvi ja inimeste õiguste vahel.
Ühtlasi peame vajalikuks selgitada, et IKÜM artikkel 21 annab Teile õiguse igal ajal esitada
isikuandmete vastutavale töötlejale ehk Justiitsministeeriumile vastuväiteid Teid puudutavate
isikuandmete töötlemise suhtes, mis toimub IKÜM artikkel 6 lõike 1 punkti e alusel. Vastavalt
IKÜM artikkel 12 lõikele 3 peab vastutav töötleja IKÜM artikli 21 alusel esitatud taotlusele
vastama tarbetu viivituseta, kuid mitte hiljem kui ühe kuu jooksul taotluse saamisest.
Loodame, et selgitustest on abi.
Lugupidamisega
Terje Enula
jurist
peadirektori volitusel
2 (2)