dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Arvamus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. veebruar 2021
Viit
2-9/21-0041/1044
Registreeritud
22. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Gaas
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-9 Teiste asutuste poolt kooskõlastamiseks saadetud VV määruste eelnõud
Toimik
2-9/21-0041
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎Arvamus_VV_maaruse_muutmise_eelnoule_19_02_.asice78 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Lgp T õ nis M ö lder k eskkonnaminister [email protected] Koopia: [email protected] [email protected] [email protected] [email protected] Teie: 17.02.2021 nr 1-4/21/795 Meie: 22. 02.2021 nr 3-1/55-21-1 Arvamus Vabariigi Valitsuse m ää ruse „ Merel, Narva j õ el ja Peipsi j ä rvel ohtlike ja kahjulike ainete k ä itlemise kord “ muutmise eeln õ ule Austatud minister! Täname võimaluse eest avaldada oma arvamust Vabariigi Valitsuse 25.06.2020 määruse nr 51 „Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord“ muutmise eelnõule . On hea meel näha , et olete võtnud tähelepanu alla Eesti jaoks olulise merekeskkonna kaitsmise. Oleme aga seda meelt, et tuleb selgelt eristada merekeskkonnale kahjulikke tegevusi ja mittekahjulikke tegevusi . Ei ole õige piirata igasugust tegevust, sh sellist, millel puudub merek e skkonnale igasugune mõju. Sellise tegevusena soovime ära nimetada uue keskkonnasõbraliku laevakütuse veeldatud maagaasi (LNG) ümberlaadimise ja punkerdamise . I LNG erisused teistest laevakütustest Määrus on kehtestatud veeseaduse ( VeeS ) alusel, täpsemalt VeeS § 143 alusel, mis reguleerib s aasteainete laevalt merre heitmist . Ka eelnõu seletuskirjast nähtub, et kogu eelnõu on suunatud merekeskkonna kaitsele . Nt on seletuskirjas selgelt sõnastatud eelnõu eesmärk: “ Määruse muudatusega soovitakse välistada eeldatav ebasoodne mõju kaitstavatele loodusobjektidele looduskaitseseaduse tähenduses. “. Samuti „/…/ on mõistlik keelata ohtlike ja kahjulike ainete laevalt laevale laadimine, et vältida tundliku ökosüsteemiga Läänemerele võimalikku kahju tekkimist ning seda eriti kaitsealade või hoiualade piirkonnas. “. Kui d LNG - ga ei ole merereostuse tekkimine ega ebasoodsa mõju avaldumine kaitstavatele loodusobjektidele kuidagi võimalik . LNG on gaas, mis on külmutamise abil veeldatud . Veeldatuna püsib see vaid väga madalatel temperatuuridel , tavapäraselt hoitakse LNG-d temperatuuril u -150 kuni -160C . Soojusega kokku puutudes LNG koheselt aurustub ning lendub. LNG ei jää vette reostusena hulpima, veega ei segune, samuti ei valgu ega vaju vette . Seega puudub igasugune võimalus merereostuseks LNG tõttu. Eelnevast tulenevalt puudub igasugune vajadus kasutada LNG lekke puhul riigi või ka sadama reostustõrjelaevu või muid ressursse reostuse kõrvaldamiseks . Merereostust lihtsalt ei teki. Kuigi muudetav määrus nimetab ohtlikke ja kahjulikke aineid üldiselt , on LNG sattunud määruse reguleerimisalasse mitte eesmärgipäraselt . Ohtlik u aine na käsitleb VeeS § 75 lg 1 aineid , mis mürgisuse, püsivuse või bioakumulatsiooni tõttu põhjustab või võib põhjustada ohtu inimese tervisele ning mis kahjustab või võib kahjustada teisi elusorganisme või ökosüsteeme . Ükski LNG komponent ei ole reostusohtlik ega toksiline . Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1272/2008 lisa 1 loetleb 4 kategooriat, mille alusel ainete ohtlikkust klassifitseerida: füüsikalised ohud (näiteks: tule- ja plahvatusoht), oht tervisele (näiteks: toksilisus, ärritavus , söövitavus ), oht keskkonnale (näiteks: oht veeorganismidele) ja muud ohud. Hoolimata LNG kuulumisest ohtlike ainete hulka, on vastava määruse lisa 6 tabelis 3 metaani kohta märgitud vaid üks ohukategooria: tegemist on tuleohtliku ainega. Ohtu keskkonnale ega tervisele ei ole tuvastatud. Samuti puudub LNG või metaan üldiselt keskkonnaministri määrusest prioriteetsete ohtlike ainete kohta. LNG kasutamine laevakütusena aitab hoopis vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid . Rahvusvaheline Mereorganisatsioon on Pariisi kliimakokkuleppe valguses võtnud eesmärgi 2050. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid võrreldes 2008. aastaga 50%. Kui praegu on alustatud ettevalmistustöödega sobivate meetmete väljatöötamiseks, nähakse muuhulgas, et MARPOLi konventsiooni osapooled saavad juba praegu panustada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisse. Üheks oluliseks võimaluseks on madala süsinikusisalduse või süsinikuvabade kütuste laialdasem kasutuselevõtt merel . LNG näol on tegemist madala süsinikusisaldusega kütusega , kusjuures vääveldioksiidid e ja seega ka peenosakeste emissioon on 0% ning võrreldes teiste Läänemerel kasutatavate laevakütustega emiteeritakse 90-95% vähem lämmastikoksiide ja 25% vähem süsinikdioksiidi. Sellest tulenevalt saab väita, et LNG on keskkonnasõbralik kütus, mis aitab Eestil panustada merendussektori eesmärkide täitmisesse kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamisel. Teatavasti on Läänemeri väga tundlik igasugusele reostusele ning kuna täielik veevahetus toimub 25-30 aasta jooksul, on oluline alustada saaste vähendamist esimesel võimalusel, et näha positiivsed efekte võimalikult vara. Seetõttu kehtivad Läänemerel seilavat e le laevadele kõige karmimad keskkonnakaitselised nõuded ja Läänemerest on saanud nii SECA-ala (väävliheite kontrolli piirkond) kui ka NECA-ala (lämmastikuheite kontrolli piirkond). Sellest tulenevalt peavad tulevikus Läänemerel opereerivad laevad olema peamiselt LNG-l töötavad, sest see võimaldab laevadel kehtestatud nõudeid täita. II Eelnõu mõjud Vabariigi Valitsus on juba 2011. aastal kehtestanud „ Hea õigusloome ja normitehnika eeskir ja “ ( HÕNTE ), milles on täitevvõimule siduvalt kehtestanud reeglid õigusloome le. Üks olulisi kohustusi on nii seaduse, kui määruse mõjude hindamine ja selle tulemuse kajastamine seletuskirjas . Käesoleva eelnõu seletuskirjas puudub sisuline mõjude analüüs nii keskkonnale, kui majandusele, samuti konkreetsete mõjutatud subjektide kaupa . Arvestades , et A S Eesti Gaas tegeleb LNG- ga , s aame siinkohal pakkuda sisendit seletuskirja mõjude hindamise osasse LNG-d puudutavas osas . Lihtsustatult öeldes näeb e elnõu ette igasuguse ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise (st nii STS-operatsioonid, kui punkerdamine ) keelamise teatud ankrualadel ning ainult STS-operatsioonide keelamise kogu EV sisemeres umbes aastaks. Merealapiiride seaduse § 4 kohaselt on s isemeri mereala, mis asub territoriaalmere lähtejoone ja ranniku vahel. Seega on sisemerega hõlmatud ka sadamaalad. Millest saab järeldada, et on soovitud keelata STS-operatsioonid ka sadamaaladel . Kui lähtuda eelmises punktis toodud tõlgendusest on üheks aastaks keelatud igasugused laevalt-laevale operatsioonid ning lubatud ohtlike ja kahjulike ainete käitlemi ne vaid läbi sadamates asuvate terminalide. Eelnevast võib esimese majandusliku mõjuna järeldada, et ainete ümberlaadimine kas suundub ümber terminalidesse või vastupidi, Eesti sisemeres täielikult lõppeb. Selles küsimuses ei oska me ennustust teha. Küll aga oskame prognoosida LNG STS-operatsioonide ja punkerdamise tulevikku eelnõu valguses. AS Eesti Gaasi kontsern on alustamas Soome lahes ainulaadset la evalt-laevale LNG punkerdamise teenuse pakkumist. Selleks on tellitud spetsiaalne LNG punkrilaev, mis asub Eestis opereerima alates juunist 2 021. Tellimus laeva ehitamiseks ning äriplaanid pandi paika olemasoleva õigusliku baasi pinnalt juba 3 aastat tagasi. Siinkohal tuleb rõhutada, et äriplaan näeb ette LNG- punkerdamist just Läänemerel, eelk õige Eesti ja Soome piirkonnas , edendades keskkonnasõbralike LNG-toitel laevade koondumist Läänemere piirkonda . Kuigi see võib esmapilgul tunduda ebatavaline, on STS-operatsioonide läbiviimine LNG-kaubanduse jaoks ülitähtis ning võrreldes muude variantidega keskkonnasäästlikum. Konkreetne punkerlaev mahutab maksimaalselt 2 5 00 tonni LNG-d, millest jätkub piisava nõudluse olemasolul punkerdamiseks vaid 3 nädalaks . Arvestades, et Eestis LNG-terminal puudub , ei ole võimalust LNG-d läbi terminali ühelt laevalt teisele ümber laadida. S eega jää vad laeva täislaadimiseks järgmised võimalused: STS ümberlaadimine LNG-tankerilt või LNG järele sõitmine välisriigi sadamas asuvasse terminali. Arvestades, et välisriigi sadamasse sõitmine tekitab ebavajalikku koormust keskkonnale , on alternatiiv laeva lastimiseks STS-operatsiooni kaudu keskkonnasõbralik variant . Asjatute reiside tegemine välisriigi sadamasse muudaks ka LNG hin n a tarbijate jaoks väheatraktiivseks , mille tulemusena võib jääda laevade LNG- le ülemineku huvi väheseks või valitakse punkerdamiseks asukohad hoopis kolmandates riikides . Kuigi võib jääda mulje, et STS-operatsioonid e keelustamine mõjutab vaid kolmandate riikide laevaoperaatoreid, kes kasutavad Eesti mer ealasid keskkonnaohtlikuks tegevuseks, ei ole see nii. E elnõud muutmata saaks negatiivselt mõjutatud ka kohalike ettevõtjate senisel õiguslikul baasil tehtud plaanid majandustegevuseks ja nende õiguspärane ootus , sh laevaoperaatorite tehtud plaanid LNG-toitel laevadele üleminekuks. Kusjuures mõju muude kütuste ümberpumpajatele oleks vähene , kuna neil on oluliselt rohkem valikuid. Läänemere laevanduse LNG- le püsiva ümbersuunamisega seotud isikute ettevõtlusvabadus saaks aga piiratud olulisel määral. III Õiguslikud probleemid Määruse kehtestamiseks volitusnormi andev VeeS § 143 reguleerib kitsalt saasteainete merreheitmist , mida on § 143 lg-s 1 defineeritud kui aine merre laskmi st mis tahes põhjusel, kaasa arvatud selliste ainete leke ja väljapumpamine . Võttes arvesse asjaolu, et LNG-d ei ole võimalik merre lasta (ei lekke ega väljapump amise t eel), väljub LNG käitlemise reguleerimine muudetavas määruses volitusnormi piirest ja tegelikkuses ka VeeS enda reguleerimisalast. HÕNTE § 63 kohaselt on määruse eelnõu seletuskirja üks eesmärke põhjendada eelnõu vastavust volitusnormile . Eelnõule lisatud seletuskirjast sellekohast analüüsi ja põhjendust ei nähtu. Sellest tulenevalt soovitame analüüsida, kas määruse laiendamine LNG- le on üldse õiguspärane ning vajadusel deklareerida selgelt selle mittekohaldumist LNG- le . Eelnõu näeb ette teatud tegevuse keelamise Eesti territooriumil. Soovime juhtida tähelepanu sellele, et ettevõtlusvabadus on põhiseaduslik õigus. Põhiseaduse §-s 31 on kirjutatud: „ Eesti kodanikel on õigus tegelda ettevõtlusega /…/ . Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra. /…/ . “. Sellest sättest tuleneb selgelt, et ette võtlusvabadusele saab seada piiranguid vaid seadusega ning mitte määrusega. Pealegi tuleb arvestada, et VeeS § 143 lg-st 7 tuleneb volitus vaid korra (st protseduuri) kehtestamiseks, mitte tegevuse lubamiseks või keelamiseks. Riigikohus on ka selgelt öelnud, et „ Ettevõtlusvabaduse piirangud ei tohi kahjustada seadusega kaitstud huvi või õigust rohkem, kui seda normi legitiimse eesmärgiga saab põhjendada. Kasutatud vahendid peavad olema proportsionaalsed soovitud eesmärgiga. Proportsionaalsuse põhimõttega ei pea arvestama mitte üksnes õiguse kohaldaja , vaid ka seadusandja . “ . Sellest tulenevalt tuleb ettevõtlusvabadust riivavat kaupade ja ainete merel käitlemise regulatsiooni kehtestades kaaluda , kas põhiõigust piirav vahend (antud juhul kõigi ainete käitlemise keelamine) on proportsionaalne eesmärgiga ( merekeskkonna kaitse). Arvestades seda, et LNG ei saa merekeskkonnale kahjulikult mõjuda, leiame, et LNG käitlemise keelamine proportsionaalsuse testi ei läbiks. Leiame, et e elnevast tulenevalt peaks eelnõus toodud piirangute alt välistama LNG, kui aine, mille käitlemine ei saa merereostust põhjustada. Tulenevalt reostusohu puudumisest ei peaks olema keelatud ei LNG STS-operatsioonid, ega LNG punkerdamine . Loodame, et saime oma kirjaga abiks olla merekeskkonda tasakaalustatult kaitsva määruse eelnõu kujundamisel . Soovi korral oleme valmis oma väiteid lähemalt selgitama. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Ants Noot juhatuse esimees Saatja: <[email protected]> Saadetud: 22.02.2021 13:15 Adressaat: <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; <[email protected]>; RAM Info <[email protected]> Teema: Arvamus Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 "Merel, Narva jõel ja Peipsi järvel ohtlike ja kahjulike ainete käitlemise kord" muutmise eelnõule TereAS Eesti Gaas edastab arvamuse Vabariigi Valitsuse määruse nr 51 muutmise eelnõule.Lugupidamisega-- Tiivi Lindjuhatuse abiAS Eesti [email protected]
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel