Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 22.02.2021
nr 7-5.13/21-00315-2
Pöördumise edastamine
Edastan peaministrile saabunud Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu pöördumise.
Palun vastusest koopia saata Riigikantseleile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Heili Tõnisson
Valitsuse nõunik
Teadmiseks:
Keskkonnaministeerium
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809
+372 693 5555 /
[email protected] / www.riigikantselei.ee
From: Marek Alliksoo <
[email protected]>
Sent: Monday, February 15, 2021 10:33 AM
To: Kaja Kallas <
[email protected]>; Riigikantselei <
[email protected]>
Cc:
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Subject: Eesti võimalus Euroopas IPCEI raames vesiniku majanduse käivitamisel
Lp. Peaminister
Edastame Teile edasi Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu pöördumise seoses Eesti ühinemisega vesiniku
IPCEI (Important Projects of Common European Interest) instrumendiga.
Eestis on mitmeid ettevõtteid kel on võimekus ja huvi osalema vesiniku väärtusahelates mille mastaap
on üle-Euroopaline ning milleks on ette nähtud 545 miljardit investeeringuid.
Eestis on hetkel ette nähtud 5+50M rahastust vesinikutehnoloogiate juurutamiseks. Kuna Eestis,
erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest eelnevad vesinikumajandust arendavad tegevused
puuduvad, oleks just IPCEI instrument oluline võimendus tegemaks tasa mahajäävus, luues samal ajal
lisandväärtust ja suurendades ekspordivõimekust. Kliimaneutraalsuse sihte arvestades tuleks kõigi
vajalike tegevustega alustada viivitamatult, kiireim neist on siseriiklik IPCEI projektikorje läbiviimine.
Tagasisidet ootama jäädes.
Lugupidamisega,
Marek Alliksoo
+372 56 729 717
www.h2est.ee
Eesti Vesiniku IPCEI ajajoon
1. 2019 Q3 - Algus strateegiliste väärtusahelate ümarlaudadelt MKM’i ümarlauad
2. 09.10.2019 - Esimene „IPCEI on Hydrogen“ algatus ja presentatsioonid koos tegevuste, korra
ja heatava reeglitega IPCEI läbiviimisteks, koos esmaste suurprojektide (11)
presenteerimistega
Agenda & PPTs — Hydrogen for Climate Action (hydrogen4climateaction.eu)
3. 18.11.2019 - Brüsseli sisekohtumine IPCEI alal
4. 15.01.2020 - Konverents „Supporting large scale industrial development of green hydrogen
projects through an IPCEI“ – tutvustamaks vesiniku IPCEI läbiviimise võimalusi ja tegevusi
Supporting large scale industrial development of green hydrogen projects through an IPCEI |
Hydrogen (hydrogeneurope.eu)
5. 04.02.2020 - Eesti KPMG Uuringu esitlus, valitud väärtusahelad küberturve ja tark tervis.
6. 10.03.2020 - Vesiniku IPCEI (The New Industrial Strategy for Europe) adopteerimine
7. 4.05.2020 - Hamburgi sadam pöördus Tallinna Sadama poole ettepanekuga teha koos
vesiniku IPCEI projekt
8. Juuni 2020 – Hispaania teostas projektikorje (28 projekti)
9. 11.06.2020 – Skeleton Technologies kiri Timo Tatarile, MKM, uurimaks kas Eesti H2 IPCEI’ga
ühineb
10. 08.07.2020 - European Clean Hydrogen Alliance (ECH2A) loome aitamaks Euroopa vesiniku
strateegia elluviimisel.
11. 17.07.2020 - Portugal lõpetas IPCEI projektikorje
12. 27.07.2020 - kohtumine MKM’is Vesiniku IPCEI presentatsioon ja arutelu - Presentatsioonid
Marek Alliksoo (EAHT), Sebastian Pohlmann (Skeleton), Eesti Energia (võimalikud projektid) –
a. Skeletoni presenteeritud Aku IPCEI kogemus ühtib Vesiniku IPCEI käiguga (Saksamaal
majandusministeerium tegi ka aku-IPCEI korje)
13. 11.09.2020 - Tallinna Sadama ja Hamburgi sadama allkirjastasid Letter of lntent on
partnership cooperation in an lmportant Project of Common European lnterest, Tallinna
Sadama ja TS Laevad kohtumine Keskkonnaministriga
14. 17.09.2020 - Soome IPCEI EoI algus (tähtaeg 16.10.2020) – Webinar 24.09.2020 (Business
Finland + Soome majandusministeerium)
15. 05.10.2020 - Tallinna Sadamale MKM’ilt info, et „soovitused riigile vajalike tegevuste osas
peaksid tulema meie vesinikutehnoloogiate juhtgrupilt“ – soovitused olid edastatud 27.07
16. 15.10.2020 - MKM kohtus Tallinna Sadamaga – Saksamaa ja Eesti info ei läinud kokku
soovitatud tegevuste osas
17. 27.10.2020 - „Hydrogen Europe IPCEIs workshop with MS representatives“ – Eesti osalus pole
teada
18. 5.11.2020 - Tallinna Sadam kohtus KeM’iga kus said KeM’ilt kinnituse et 2 nädala pärast
korraldatakse eesti sisenae projektikorje voor
a. Liis Kasemets, KeM konsulteeris projektikorje läbiviimise osas Oktoobris Hydrogen
Europe’iga
b. Vajab kinnitamist mis kuupäeval MKM võttis KeM’i käest volitused tagasi
19. 17.11.2020 - IPCEI osas täiendav informatsioon saadetud kristjan Lepp, MKM – vastus
puudub
20. 27.11.2020 - Euroopa Vesiniku nädala IPCEI täiendav info/kogemused DG COMP – Eesti
ministeeriumitest osalisi polnud
21. 15.12.2020 - EAHT kohtumine MKM’iga (Liisa Mällo, Kristjan Lepp, Juku Paulus, Kristo Kaasi,
Rein Vaks, Anu Kull) – Ühest teemadest IPCEI projektikorje läbiviimise vajadus
22. 17.12.2020 - Täiendav kiri edastatud MKM’ile koos IPCEI läbiviimise kogemustega erinevatest
teistest riikidest (10’l riigil selleks ajaks korjed tehtud), edastatud Eesti potentsiaalsed
turuosalised ja soovitused IPCEI EoI projekti korje läbiviimisel. Näited toodud: Hispaania,
Prantsusmaa, Norra, Holland, Portugal, Soome
23. 17.12.2020 - Eesti allkirjastas IPCEI manifesti, MKM lubas pressiteadet
24. 17.12.2020 - Elcogen’i päring MKM’ile kuidas saaks IPCEI’s osaleda, MKM’i vastused ei ühti
teiste riikide tegevusplaanidega, ega vastanud Elcogeni küsimustele
25. 18.12.2020 - EAHT’i pikad vastused IPCEI tegevuskava, tähtsuse, Euroopa Komisjoni
soovituste (läbiviimise hea tava reeglid jne) – MKM’i konstruktiivsed vastused puuduvad
26. 18.12.2020 - Skeleton Technologies päring miks Eesti pole IPCEI EoI’d kehtestanud. Skeleton
soovib Saksamaa asemel Eesti, ehk koduriigi IPCEI korjes osaleda
27. 12.01.2021 - Kiri MKM, Liisa Mällo – Päring IPCEI arengute kohta lisades uuemad näited
Slovakia ning Norra – vastus puudub
28. 28.01.2021 - Europarlamendi liige Riho Terrase postimehe artikkel, rõhutab IPCEI
tegevuskava tuginedes Euroopa komisjoni kogemustele
Riho Terras: vesinikumajanduse koidikul - Tänane leht (postimees.ee)
29. 08.02.2021 – Hetkeseisuga 13 riiki IPCEI korjed teostanud/lõpetamas. Poola on
ettevalmistamas. Oodatakse eelduslikult 16 riiki esimeses IPCEI laines.
30. 11.02.2021 – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister, päring
Euroopa Parlamendi liikmelt Riho Terras (19.01.2021), vastus (11.02) Andrus Sutt, Ettevõtlus-
ja infotehnoloogiaminister, Anu Kull Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium
Eesti võimalus Euroopas IPCEI raames vesiniku majanduse
käivitamisel
15.02.2021
Lugupeetud P
eaminister, Pr Kaja Kallas
Eesti peaks alustama Euroopa Komisjoni initsiatiivi, IPCEI projektikorjega!
Pöördume Teie poole palvega kiirendada Euroopa Komisjoni poolt algatatud Euroopa
ja Eesti jaoks olulise tähtsusega vesiniku-alaste koostööprojektide (ingl IPCEI -
Important Projects of Common European Interest) ideede korjet.
EK on 2019.a alustanud vesinikumajanduse strateegiliselt oluliste rakenduslike
koostööprojektide rahastamisega, milleks on ette nähtud investeeringuid 545
miljardit EUR järgneva kümne aasta jooksul. Eestil on nüüd suurepärane võimalus
liikmesriikide vahel käivitatavate koostööprojektide kaudu saada vesinikumajanduse
arendamiseks täiendavat tuge. Eeldus selleks on olemas, kuna Eesti ühines vastava
rahvusvahelise memorandumiga (17.dets.2020).
Vesinikutehnoloogiate projektide korje, mis algas 2019.a, on tänaseks korraldatud
juba 13 EL liikmesriigis. Eelduslikult komplekteeritakse kokku 16 IPCEI riiki. Eesti on
selles osas arusaamatult kaua viivitanud kuid tekkinud mahajäämus on võimalik veel
tasa teha kiire tegutsemisega lähinädalate jooksul. Selleks palume Teie abi.
Hea näide on juba kaasrahastamise saanud nn aku - IPCEI lisarahastus
erainvesteeringute näol 9 miljardit EUR mahus, millele IPCEI raames on EK kiitnud
heaks liikmesriikide poolt 2,9 miljardit EUR. Siiani on Eesti ettevõtted saanud osaleda
vaid teiste riikide projektide alltäitjana tegutsedes ning on tekkinud oht, et kui sama
signaal antakse vesiniku IPCEI puhul, pole tehnoloogiafirmade edasiarenemisel
Eestis perspektiivi .
Täna oleme olukorras, kus meil on edukaid vesiniku valdkonnas tegutsevaid
ettevõtteid, kellel avaneks suurepärane võimalus oma innovatiivsete projektidega
üle-Euroopalise koostöö võrgustiku liikmeks pääseda, aidates samal ajal käima
lükata Eesti vesinikumajandust. Selleks, et meie ettevõtted saaksid osaleda, peab
liikmesriik esitama neid projekte. Jäädes ka sellest IPCEI voorust kõrvale võib Eesti
riik terve rea ettevõtete näol ilma jääda sadade miljonite eurode ja paljude
töökohtade lisandväärtuse loomest. Kujundlikult väljendades - Eestil on oht
muutuda Euroopa ääremaaks.
Siinkohal pakume järgmised vajalikud sammud:
1. Koostada viivitamatult avalik projektikorje (ingl Call of Interest) ja avalikustada
see hiljemalt k.a. 1.märtsiks. Ühtlasi tuleb projektikorje alustamisest teavitada
IPCEI koordinaatoreid EK;
2. Sellega rööbiti peaks käima teavitustöö IPCEI põhimõtete ja tingimuste
selgitamiseks eesmärgiga projektikorje lõpetada hiljemalt 20.märtsiks.
3. Eesti esitab projektid 30.märtsiks Euroopa Komisjonile
4. Projektiettepaneku esitanud ettevõtjad saavad mandaadi üle-Euroopalisel
koostööpartnerite otsingu (ingl m
atchmaking) protsessil osalemiseks.
Vesinikutehnoloogiate edendamise koostöö programmis osalemiseks on juba
mitmed Eesti ettevõtted näidanud üles huvi ja võimekust. Paraku pole rohkem kui
aasta jooksul IPCEI teema eest vastutava valitsusasutuse poolt antud võimalust
projekti ettepanekute esitamiseks. Täiendavalt märgime, et käesoleval ajal on
Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium otseselt pidurdanud Eesti
tööstusettevõtete võimalikku osalemist Euroopa olulise tähtsusega vesiniku
projektide alases koostöös.
Olukorras, kus EL poolt on märkimisväärselt suurenenud huvi Eesti ettevõtetega
IPCEI raames koostööd alustada, on MKM probleemi lahendamise koos vastutusega
üle andnud EAS’ile, kes peaks nüüd järelejäänud viimaste nädalate jooksul alustama
nullist tegevustega, mida MKM pole aasta jooksul teinud ning seda kõike ajal, mil
tähtajad IPCEI esimese lainega ühinemiseks on märtsikuuga möödumas.
Leiame, et vastavalt Eesti riigi eesmärkidele kasutada parimal võimalikul viisil
vesinikutehnoloogiate juurutamiseks mõeldud EK 5+50 MEUR rahastust ning
suurendades ekspordivõimekust ja luues lisandväärtust, oleks just EK poolt loodud
IPCEI instrument parim võimalik finantsvõimendus olukorras, kus riigi tegevusplaanis
on süsinikuneutraalse majanduse saavutamine kogu maailmas efektiivseks
osutunud innovatiivsete vesinikutehnoloogiate käivitamise teel.
Lugupidamisega,
Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu juhatuse liikmed:
Ak. prof. Enn Lust, Tartu Ülikool,
Enn Õunpuu, CEO, AS Elcogen,
Marek Alliksoo, CEO, SKYCORP OÜ (IPCEI kontakt).
/allkirjastatud digitaalselt / Lisatud IPCEI temaatika arutamise ajajoon 2019-2021