dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Pöördumise edastamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. veebruar 2021
Viit
1.1-16/21-0015/1115-1
Registreeritud
22. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Riigikantselei
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0015
Vastutaja
Anu Kull (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majandusarengu valdkond, Majandusarengu osakond)
Lahendamise tähtaeg
24. märts 2021

Failid

  • 📎RK_21-00315-2.asice379 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Meie: 22.02.2021 nr 7-5.13/21-00315-2 Pöördumise edastamine Edastan peaministrile saabunud Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu pöördumise. Palun vastusest koopia saata Riigikantseleile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik Teadmiseks: Keskkonnaministeerium Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 700004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee From: Marek Alliksoo <[email protected]> Sent: Monday, February 15, 2021 10:33 AM To: Kaja Kallas <[email protected]>; Riigikantselei <[email protected]> Cc: [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Eesti võimalus Euroopas IPCEI raames vesiniku majanduse käivitamisel Lp. Peaminister Edastame Teile edasi Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu pöördumise seoses Eesti ühinemisega vesiniku IPCEI (Important Projects of Common European Interest) instrumendiga. Eestis on mitmeid ettevõtteid kel on võimekus ja huvi osalema vesiniku väärtusahelates mille mastaap on üle-Euroopaline ning milleks on ette nähtud 545 miljardit investeeringuid. Eestis on hetkel ette nähtud 5+50M rahastust vesinikutehnoloogiate juurutamiseks. Kuna Eestis, erinevalt paljudest teistest Euroopa riikidest eelnevad vesinikumajandust arendavad tegevused puuduvad, oleks just IPCEI instrument oluline võimendus tegemaks tasa mahajäävus, luues samal ajal lisandväärtust ja suurendades ekspordivõimekust. Kliimaneutraalsuse sihte arvestades tuleks kõigi vajalike tegevustega alustada viivitamatult, kiireim neist on siseriiklik IPCEI projektikorje läbiviimine. Tagasisidet ootama jäädes. Lugupidamisega, Marek Alliksoo +372 56 729 717 www.h2est.ee Eesti Vesiniku IPCEI ajajoon 1. 2019 Q3 - Algus strateegiliste väärtusahelate ümarlaudadelt MKM’i ümarlauad 2. 09.10.2019 - Esimene „IPCEI on Hydrogen“ algatus ja presentatsioonid koos tegevuste, korra ja heatava reeglitega IPCEI läbiviimisteks, koos esmaste suurprojektide (11) presenteerimistega Agenda & PPTs — Hydrogen for Climate Action (hydrogen4climateaction.eu) 3. 18.11.2019 - Brüsseli sisekohtumine IPCEI alal 4. 15.01.2020 - Konverents „Supporting large scale industrial development of green hydrogen projects through an IPCEI“ – tutvustamaks vesiniku IPCEI läbiviimise võimalusi ja tegevusi Supporting large scale industrial development of green hydrogen projects through an IPCEI | Hydrogen (hydrogeneurope.eu) 5. 04.02.2020 - Eesti KPMG Uuringu esitlus, valitud väärtusahelad küberturve ja tark tervis. 6. 10.03.2020 - Vesiniku IPCEI (The New Industrial Strategy for Europe) adopteerimine 7. 4.05.2020 - Hamburgi sadam pöördus Tallinna Sadama poole ettepanekuga teha koos vesiniku IPCEI projekt 8. Juuni 2020 – Hispaania teostas projektikorje (28 projekti) 9. 11.06.2020 – Skeleton Technologies kiri Timo Tatarile, MKM, uurimaks kas Eesti H2 IPCEI’ga ühineb 10. 08.07.2020 - European Clean Hydrogen Alliance (ECH2A) loome aitamaks Euroopa vesiniku strateegia elluviimisel. 11. 17.07.2020 - Portugal lõpetas IPCEI projektikorje 12. 27.07.2020 - kohtumine MKM’is Vesiniku IPCEI presentatsioon ja arutelu - Presentatsioonid Marek Alliksoo (EAHT), Sebastian Pohlmann (Skeleton), Eesti Energia (võimalikud projektid) – a. Skeletoni presenteeritud Aku IPCEI kogemus ühtib Vesiniku IPCEI käiguga (Saksamaal majandusministeerium tegi ka aku-IPCEI korje) 13. 11.09.2020 - Tallinna Sadama ja Hamburgi sadama allkirjastasid Letter of lntent on partnership cooperation in an lmportant Project of Common European lnterest, Tallinna Sadama ja TS Laevad kohtumine Keskkonnaministriga 14. 17.09.2020 - Soome IPCEI EoI algus (tähtaeg 16.10.2020) – Webinar 24.09.2020 (Business Finland + Soome majandusministeerium) 15. 05.10.2020 - Tallinna Sadamale MKM’ilt info, et „soovitused riigile vajalike tegevuste osas peaksid tulema meie vesinikutehnoloogiate juhtgrupilt“ – soovitused olid edastatud 27.07 16. 15.10.2020 - MKM kohtus Tallinna Sadamaga – Saksamaa ja Eesti info ei läinud kokku soovitatud tegevuste osas 17. 27.10.2020 - „Hydrogen Europe IPCEIs workshop with MS representatives“ – Eesti osalus pole teada 18. 5.11.2020 - Tallinna Sadam kohtus KeM’iga kus said KeM’ilt kinnituse et 2 nädala pärast korraldatakse eesti sisenae projektikorje voor a. Liis Kasemets, KeM konsulteeris projektikorje läbiviimise osas Oktoobris Hydrogen Europe’iga b. Vajab kinnitamist mis kuupäeval MKM võttis KeM’i käest volitused tagasi 19. 17.11.2020 - IPCEI osas täiendav informatsioon saadetud kristjan Lepp, MKM – vastus puudub 20. 27.11.2020 - Euroopa Vesiniku nädala IPCEI täiendav info/kogemused DG COMP – Eesti ministeeriumitest osalisi polnud 21. 15.12.2020 - EAHT kohtumine MKM’iga (Liisa Mällo, Kristjan Lepp, Juku Paulus, Kristo Kaasi, Rein Vaks, Anu Kull) – Ühest teemadest IPCEI projektikorje läbiviimise vajadus 22. 17.12.2020 - Täiendav kiri edastatud MKM’ile koos IPCEI läbiviimise kogemustega erinevatest teistest riikidest (10’l riigil selleks ajaks korjed tehtud), edastatud Eesti potentsiaalsed turuosalised ja soovitused IPCEI EoI projekti korje läbiviimisel. Näited toodud: Hispaania, Prantsusmaa, Norra, Holland, Portugal, Soome 23. 17.12.2020 - Eesti allkirjastas IPCEI manifesti, MKM lubas pressiteadet 24. 17.12.2020 - Elcogen’i päring MKM’ile kuidas saaks IPCEI’s osaleda, MKM’i vastused ei ühti teiste riikide tegevusplaanidega, ega vastanud Elcogeni küsimustele 25. 18.12.2020 - EAHT’i pikad vastused IPCEI tegevuskava, tähtsuse, Euroopa Komisjoni soovituste (läbiviimise hea tava reeglid jne) – MKM’i konstruktiivsed vastused puuduvad 26. 18.12.2020 - Skeleton Technologies päring miks Eesti pole IPCEI EoI’d kehtestanud. Skeleton soovib Saksamaa asemel Eesti, ehk koduriigi IPCEI korjes osaleda 27. 12.01.2021 - Kiri MKM, Liisa Mällo – Päring IPCEI arengute kohta lisades uuemad näited Slovakia ning Norra – vastus puudub 28. 28.01.2021 - Europarlamendi liige Riho Terrase postimehe artikkel, rõhutab IPCEI tegevuskava tuginedes Euroopa komisjoni kogemustele Riho Terras: vesinikumajanduse koidikul - Tänane leht (postimees.ee) 29. 08.02.2021 – Hetkeseisuga 13 riiki IPCEI korjed teostanud/lõpetamas. Poola on ettevalmistamas. Oodatakse eelduslikult 16 riiki esimeses IPCEI laines. 30. 11.02.2021 – Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi avalik dokumendiregister, päring Euroopa Parlamendi liikmelt Riho Terras (19.01.2021), vastus (11.02) Andrus Sutt, Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister, Anu Kull Majandus- ja Kommunikatsiooni ministeerium Eesti võimalus Euroopas IPCEI raames vesiniku majanduse käivitamisel 15.02.2021 Lugupeetud P ​ eaminister, ​Pr Kaja Kallas Eesti peaks alustama Euroopa Komisjoni initsiatiivi, IPCEI projektikorjega! Pöördume Teie poole palvega kiirendada Euroopa Komisjoni poolt algatatud Euroopa ja Eesti jaoks olulise tähtsusega vesiniku-alaste koostööprojektide (ingl IPCEI - Important Projects of Common European Interest​) ideede korjet. EK on 2019.a alustanud vesinikumajanduse strateegiliselt oluliste rakenduslike koostööprojektide rahastamisega, milleks on ette nähtud investeeringuid 545 miljardit EUR järgneva kümne aasta jooksul. Eestil on nüüd suurepärane võimalus liikmesriikide vahel käivitatavate koostööprojektide kaudu saada vesinikumajanduse arendamiseks täiendavat tuge. Eeldus selleks on olemas, kuna Eesti ühines vastava rahvusvahelise ​memorandumiga​ (17.dets.2020). Vesinikutehnoloogiate projektide korje, mis algas 2019.a, on tänaseks korraldatud juba 13 EL liikmesriigis. Eelduslikult komplekteeritakse kokku 16 IPCEI riiki. Eesti on selles osas arusaamatult kaua viivitanud kuid tekkinud mahajäämus on võimalik veel tasa teha kiire tegutsemisega lähinädalate jooksul. Selleks palume Teie abi. Hea n​äide on juba kaasrahastamise saanud nn aku - IP​CEI lisarahastus erainvesteeringute näol 9 miljardit EUR mahus, millele IPCEI raames on EK kiitnud heaks liikmesriikide poolt 2,9 miljardit EUR. Siiani on Eesti ettevõtted saanud osaleda vaid teiste riikide projektide alltäitjana tegutsedes ning on tekkinud oht, et kui sama signaal antakse vesiniku IPCEI puhul, pole tehnoloogiafirmade edasiarenemisel Eestis perspektiivi . Täna oleme olukorras, kus meil on edukaid vesiniku valdkonnas tegutsevaid ettevõtteid, kellel avaneks suurepärane võimalus oma innovatiivsete projektidega üle-Euroopalise koostöö võrgustiku liikmeks pääseda, aidates samal ajal käima lükata Eesti vesinikumajandust. Selleks, et meie ettevõtted saaksid osaleda, peab liikmesriik esitama neid projekte. ​Jäädes ka sellest IPCEI voorust kõrvale võib Eesti riik terve rea ettevõtete näol ilma jääda sadade miljonite eurode ja paljude töökohtade lisandväärtuse loomest. Kujundlikult väljendades - Eestil on oht muutuda Euroopa ääremaaks. Siinkohal pakume järgmised vajalikud sammud: 1. Koostada viivitamatult avalik projektikorje (ingl ​Call of Interest​) ja avalikustada see hiljemalt k.a. 1.märtsiks. Ühtlasi tuleb projektikorje alustamisest teavitada IPCEI koordinaatoreid EK; 2. Sellega rööbiti peaks käima teavitustöö IPCEI põhimõtete ja tingimuste selgitamiseks eesmärgiga projektikorje lõpetada hiljemalt 20.märtsiks. 3. Eesti esitab projektid 30.märtsiks Euroopa Komisjonile 4. Projektiettepaneku esitanud ettevõtjad saavad mandaadi üle-Euroopalisel koostööpartnerite otsingu (ingl m ​ atchmaking​) protsessil osalemiseks. Vesinikutehnoloogiate edendamise koostöö programmis osalemiseks on juba mitmed Eesti ettevõtted näidanud üles huvi ja võimekust. Paraku pole rohkem kui aasta jooksul IPCEI teema eest vastutava valitsusasutuse poolt antud võimalust projekti ettepanekute esitamiseks. Täiendavalt märgime, et käesoleval ajal on Majanduse- ja kommunikatsiooniministeerium otseselt pidurdanud Eesti tööstusettevõtete võimalikku osalemist Euroopa olulise tähtsusega vesiniku projektide alases koostöös. Olukorras, kus EL poolt on märkimisväärselt suurenenud huvi Eesti ettevõtetega IPCEI raames koostööd alustada, on MKM probleemi lahendamise koos vastutusega üle andnud EAS’ile, kes peaks nüüd järelejäänud viimaste nädalate jooksul alustama nullist tegevustega, mida MKM pole aasta jooksul teinud ning seda kõike ajal, mil tähtajad IPCEI esimese lainega ühinemiseks on märtsikuuga möödumas. Leiame, et vastavalt Eesti riigi eesmärkidele kasutada parimal võimalikul viisil vesinikutehnoloogiate juurutamiseks mõeldud EK 5+50 MEUR rahastust ning suurendades ekspordivõimekust ja luues lisandväärtust, oleks just EK poolt loodud IPCEI instrument parim võimalik finantsvõimendus olukorras, kus riigi tegevusplaanis on süsinikuneutraalse majanduse saavutamine kogu maailmas efektiivseks osutunud innovatiivsete vesinikutehnoloogiate käivitamise teel. Lugupidamisega, Eesti Vesinikutehnoloogiate Ühingu juhatuse liikmed: Ak. prof. Enn Lust, Tartu Ülikool, Enn Õunpuu, CEO, AS Elcogen, Marek Alliksoo, CEO, SKYCORP OÜ (IPCEI kontakt). /allkirjastatud digitaalselt / Lisatud IPCEI temaatika arutamise ajajoon 2019-2021
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel