dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekutele

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. veebruar 2021
Viit
1.1-16/21-0021/1089-2
Registreeritud
22. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rahandusministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0021
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎15-15761-7 22.02.2021 Väljaminev kiri.asice1372 KB

Sisu (failidest)

Eesti mereala planeeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise meeskond Rahandusministeeriumi 1. Katri-Liis Ennok Osakonna juhataja planeeringute osakond Planeeringu koostamise korraldaja, Rahandusministeeriumi 2. Triin Lepland projektijuht planeeringute osakond Eleri Projektijuhi abi ja mõjude hindamise Rahandusministeeriumi 3. Kautlenbach koostamise koordinaator planeeringute osakond Rahandusministeeriumi 4. Tiit Oidjärv Osakonna juhataja asetäitja planeeringute osakond Rahandusministeeriumi 5. Külli Siim Õigusnõunik planeeringute osakond Planeeringu konsultandipoolne projektijuht, planeerija, 6. Pille Metspalu Hendrikson & Ko OÜ PhD inimgeograafias ja regionaalplaneerimises Keskkonnamõju strateegilise 7. Riin Kutsar Hendrikson & Ko OÜ hindamise juhtekspert 8. Marika Pärn Planeerija Hendrikson & Ko OÜ Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude 9. Ann Ideon Hendrikson & Ko OÜ hindamise spetsialist Jaanus Padrik, 10. Geoinformaatika spetsialistid Hendrikson & Ko OÜ Kairit Kase Keskkonnaspetsialist, täiendav 11. Kaile Eschbaum Hendrikson & Ko OÜ spetsialist Tartu Ülikooli Mereinstituut 12. Georg Martin Merekeskkonna spetsialist merebioloogia osakonna juhataja Tartu Ülikooli Mereinstituut. 13. Redik Echbaum Kalandusspetsialist rannikumere kalanduse töörühma juhataja Merekeskkonna spetsialist Tartu Ülikooli Mereinstituut 14. Jonne Kotta (kartograafia, geoinfosüsteemid, mereökoloogia juhtivteadur modelleerimine) Majanduslike mõjude hindamise Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike 15. Siim Espenberg ekspert Rakendusuuringute Keskus Majanduslike mõjude hindamise Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike 16. Kaidi Nõmmela spetsialist Rakendusuuringute Keskus 17. Kristjan Piirimäe Geoinformaatika konsultant OÜ Roheline Rada Helen Sooväli- Kultuuriliste mõjude hindamise Tallinna Ülikool 18. Sepping spetsialist Jätkusuutliku arengu prorektor Tartu Ülikool 19. Ain Kull Energeetika spetsialist Loodusgeograafia vanemteadur Tervise mõjude hindamise Tartu Ülikool 20. Hans Orru spetsialist Keskkonnatervishoiu dotsent 21. Liina Härm Meretranspordi spetsialist MTÜ Hiiu Purjelaeva Selts Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ 22. Avo Raig Meretranspordi spetsialist Alusanalüüside läbiviijad Nahkhiirte ekspert, alusanalüüs„Nahkhiirte uuring Veiserahul ja Kerjurahul 2016. aasta 23. Lauri Lutsar augustis, septembris ja oktoobris“; Eestimaa Looduse Fond alusanalüüs “Nahkhiirte uuring merel Saaremaa ümbruses 2018. aasta juulist oktoobrini“ Ornitoloogid, Andres Kalamees, alusanalüüs „Eesti merealal paiknevate Andrus Kuus, lindude rändekoridoride olemasolevate Aivar Leito, Leho 24. andmete koondamine ja kaardikihtide Eesti Ornitoloogiaühing Luigujõe, Veljo koostamine ning analüüsi koostamine Volke. tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele“ Margus Ots, Jonne Kotta, Leho Ornitoloogid ja mereökoloogia 25. Luigujõe, Andrus ekspert (PhD), lindude Eesti Ornitoloogiaühing Kuus ja Veljo peatumisalade analüüs. Volke Kristjan Majanduseksperdid ja GIS mudelite Piirimäe, Katrin koostamise ekspert, 26. Pihor, Helena alusanalüüs „Merekeskkonna Poliitikauuringute Keskus Praxis Rozeik, Magnus ressursside kasutamisest saadava Piirits majandusliku kasu mudel“ Mereimetajate ökoloogid, PhD, Mart Jüssi, Ivar MTÜ Pro Mare 27. alusanalüüs “Hüljeste leviku ja Jüssi merekasutuse hinnang” Jääolude ekspert, PhD (maateadused). Rivo Uiboupin, 28. Mereala planeeringu alusuuring: TTÜ Meresüsteemide Instituut Ove Pärn jääolude analüüs ja kaartide koostamine Majandusekspert, mereökoloogia ekspert (PhD), GIS mudelite koostamise ekspert. Merekeskkonna ressursside kasutamisest saadava majandusliku kasu Kaidi Nõmmela, Tartu Ülikool RAKE, mudeli täiendamine 29. Jonne Kotta, OÜ Hobikoda, ökosüsteemiteenustega; Kristjan Piirimäe OÜ Roheline Rada. PlanWise4Blue: Veebipõhine mudel hindamaks inimtegevuse kumulatiivset keskkonnamõju ning merekeskkonna ressursside kasutamisest saadavat majandusliku kasu Mereökoloogia ekspert, PhD. Metoodika "Merestrateegia 30. Jonne Kotta MTÜ Eesti Merebioloogia Ühing raamdirektiivi rakendamine mereala planeerimisel". Veebipõhine tööriist hindamaks survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele Deliverable 4.2.1. An easy-to-use online tool that calculates cumulative impacts of multiple pressures on key nature assets in pilot areas. Jonne Kotta, Mihhail Fetissov, Anneliis Kõivupuu, Annaleena Vaher, Kiran Liversage, Emil Kotta, Mihkel Kotta, Robert Szava- Kovats Lõpparuanne Aruande versioon 1, 14/01/2021 Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool 2021 Sisukord Executive summary ....................................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................................................................... 4 Veebipõhise kaardirakenduse sisendandmed .............................................................................................. 7 1. Loodusväärtuste kaardikihid ................................................................................................................. 7 2. Survetegurite kaardikihid ...................................................................................................................... 8 3. Inimtegevuste potentsiaalse keskkonnamõju alusandmestik .............................................................. 9 4. Kumulatiivsete mõjude hindamise arvutuseeskiri .............................................................................. 10 Veebiportaal hindamaks survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele ........................................ 12 Võimalikud uurimisteemad ......................................................................................................................... 17 Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 18 Kasutatud allikad......................................................................................................................................... 19 2 Executive summary The dynamic nature of marine systems presents a formidable challenge for environmental management and maritime spatial planning, especially when planning is primarily ecosystem- based. Even relatively simple ecological systems display high levels of fluctuation in process and structure that are oscillatory or even chaotic. Development of frameworks that can provide realistic predictions in highly dynamic systems is a current priority, especially when complexity arises from cumulative impacts. Approaches emphasising cumulative impacts are very important in the Baltic Sea region, which is characterised by intensifying and diversifying human pressures. Cumulative impacts are defined as impacts on the environment that result from several human activities and pressures acting together, as caused by past, present or any possible foreseeable actions in future and cumulative impact assessment is a way to evaluate such effects. Importantly, such assessments have to be based on solid ecological understanding of cause- effect relationships between pressures and biota and the ability to deliver estimates of associated uncertainties. As the total effect is not the sum of separate effects but interactions overwhelmingly prevail in nature, it is very important that the synergistic effects of different pressures on nature assets are also quantified and integrated into the assessment schemes. The existing assessment schemes and cumulative impact assessment tools in the Baltic Sea region as well in other European waters, however, are not yet able to incorporate such complexity. The RITA project task "Methodological frame to assess cumulative impacts of anthropogenic pressures on nature assets" adopted a procedure involving: 1) meta-analysis of published or raw data that indicated separate and/or synergistic impacts (either from experimental manipulations or ecosystem changes observed before and after impact) and 2) linking the impact data (effect- size estimates) and existing spatial prediction of different nature assets into an cumulative impact assessment framework. Here, we used this novel cumulative impact framework and results of meta-analysis of published or raw data to build an easy-to-use online tool that calculates cumulative impacts of multiple pressures on key nature assets in the entire Estonian sea areas. This task was carried out in collaboration with the ongoing Estonia – Russia Cross Border Cooperation Programme 2014-2020 project ADRIENNE. The RITA project provided a concept of assessment framework and meta- analysis of published or raw Estonian data that indicated separate and/or synergistic impacts. The ADRIENNE project carried out all IT-related developments. Moreover, the ADRIENNE project will complement the meta-data with cumulative impact assessment in neighbouring countries (Finland and Russia) and thereby enables to harmonize our activities with other similar Baltic Sea initiatives by 2022. 3 Sissejuhatus EL Merestrateegia Raamdirektiivi (MSRD) kohaselt on merekeskkond väärtuslik pärand, mis vajab kaitset, säilitamist ja võimaluse korral taastamist lõppeesmärgiga hoida alal bioloogilist mitmekesisust ning kindlustada ökoloogiliselt mitmekesised, dünaamilised, puhtad, terved ja produktiivsed ookeanid ja mered. MSRD täitmine põhineb ökosüsteemsel lähenemisel, kuna vaid sellisel lähenemisel on võimalik vältida inimtegevusest lähtuvaid keerukaid ebasoovitavaid tagajärgi looduskeskkonnale. Ökosüsteemipõhine lähenemine seab esikohale mereökosüsteemide kasutamise, kuid selliselt, et ökosüsteemide struktuur ja funktsioonid säilivad ning mereressursside kasutamine oleks jätkusuutlik. Sinise majanduskasvu strateegia rõhutab vajadust rakendada mere kasutamata ressursid uute töökohtade loomise ja majanduskasvu huvides selliselt, et oleks kaitstud bioloogiline mitmekesisus ning säilitatud ökosüsteemi teenused, mida pakuvad meile terved mere- ja ranniku ökosüsteemid. Eelpool kirjeldatud tark meremajandamine eeldab operatiivse andme- ja teadmistepõhise tööriista olemasolu, mis suudab usaldusväärselt hinnata erinevate inimetegevuste potentsiaalselt mõju merekeskkonnale. Inimtegevus on Läänemeres muutumas üha intensiivsemaks ning selle olemus pidevalt mitmekesistub. Kiirete muutuste taustal on tekkimas täiesti uued merekeskkonda ümber kujundavad mehhanismid, mille sisu on teadusele veel ebaselge, kuid mis väärivad väga suurt tähelepanu, kuna ohustatud on ökosüsteemide mitmekesisus, terviklikkus ja toimimine. Mereökosüsteemide tervikliku majandamise käigus tuleb teadlikult vältida erinevate merekasutuste jaoks ebasobivat ruumieraldust ning selle läbi vähendada mere ökosüsteemidele avalduvat survet. Selle eesmärgi täitmine pole aga lihtne, kuna ökosüsteemide mitmekesiseid tagasiside mehhanisme ei ole võimalik kirjeldada lihtsate prognoosimudelitega ja paljude keskkonnamõju aspektide kohta on teaduslik informatsioon endiselt üsna puudulik. Inimtekkeliste survetegurite kumulatiivsete mõjude analüüs võimaldab süsteemselt analüüsida inimtegevuste mõju looduskeskkonnale. Kumulatiivset mõju defineeritakse siin kui erinevate inimtegevuste ja nendest inimtegevustest tulenevate survete koosmõju ökosüsteemidele. Usaldusväärsete prognooside saamiseks peab kumulatiivsete mõjude hindamine lähtuma alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seostest. Veelgi enam, selline teoreetiline raamistik peab võimaldama eritüübiliste ja keerukate vastastikmõjude kirjeldamist, kuna survetegurite mõju elustikule ei avaldu üldjuhul aditiivselt (üksikelementide liitmise kaudu), vaid on kirjeldatav keerukate interaktsioonidega. Uurimisteema 4.1. „Survetegurite kumulatiivse mõju hindamise raamistiku ja mõjude arvutuste algoritmide loomine“ on jagatud kaheks loogiliseks etapiks: (4.1.1.) Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise empiirilise raamistiku loomine (Methodological frame to assess cumulative impacts of anthropogenic pressures on nature assets) ja (4.1.2.) Veebipõhine tööriist hindamaks 4 survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele (Online tool for assessing cumulative impacts of multiple pressures on key nature assets). RITA alateema 4.1.1. "Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise empiirilise raamistiku loomine" käigus töötati välja uudne metoodika, mille puhul kumulatiivsete mõjude hindamine lähtub teaduskirjanduses publitseeritud ja/või andmebaasidest arvutavatest kvantitatiivsetest alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seostest. Sellest tulenevalt võimaldab selline metoodika arvutusalgoritmidesse koondada suurema osa piirkondlikest vaatlustest ja eksperimentaaluuringutest, mis demonstreerivad erinevate survetegurite eraldi- ja koosmõju erinevatele loodusväärtustele. Veelgi enam, sellisel lähenemisel on andmebaasid operatiivselt kaasajastatavad so. arvutusalgoritmi on võimalik lihtsalt täiendada uute teadmistega uutest surveteguritest ja nende mõjudest loodusväärtustele (Kotta et al., 2020a). Käesolev aruanne kirjeldab alateema „Veebipõhine tööriist hindamaks survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele“ tegevusi. Alateema tegevuste käigus kasutati väljatöötatud kumulatiivse mõjude hindamise uudset kontseptsiooni, et välja töötada veebipõhine graafiline rakendus võimaldamaks meremajandajatel ja mereruumi planeerijatel läbi mängida erinevaid inimkasutuse stsenaariume ning hinnata selliste stsenaariumite potentsiaalset keskkonnamõju. Alateema tegevuste käigus loodi andmebaas kvantitatiivsetest alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seostest ning seostati see andmebaas alateema 4.1.1. aruandes kirjeldatud kumulatiivsete mõjude arvutamise algoritmidega. Saadud matemaatilise mudeli põhjal tekitati veebipõhine kaardirakendus, mis võimaldab hinnata erinevate inimkasutuste stsenaariumite kumulatiivset mõju loodusväärtustele. Veebipõhise portaali loomisel tehti aktiivset koostööd 2014-2020 Eesti-Vene koostööprogrammi projekti ADRIENNE’ga. RITA projekti raames töötati välja kumulatiivsete mõjude arvutamise algoritm ning loodi Eesti merealalt kogutud alusteadmiste põhjal andmebaas kvantitatiivsetest põhjus-tagajärg seostest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahel. ADRIENNE projekti toel viidi läbi kõik IT-alased arendustööd. Lisaks täiendati ADRIENNE projekti käigus survetegurite ja loodusväärtuste vaheliste seoste koondbaasi alusteadmistega inimtegevuste mõjudest naaberriikides (Soome, Venemaa). Projektidevaheline koostöö võimaldab mõjualgoritmidesse kaasata naabermaade (Soome, Venemaa) alusandmestikku ja kogemust ning viia RITA projektis loodud kumulatiivsete mõjude hindamise kontseptsioon ja praktiline teostus HELCOM’i inimtegevuste keskkonnamõjude hindamise metoodikatesse. RITA ja ADRIENNE projekti raames tutvustasime oma lähenemist erinevatel rahvusvahelistel töönõupidamistel ning nendel kohtumistel avaldas HELCOM selget soovi meie lahendust (arvutusalgoritmi ja veebipõhist rakendust) integreerida oma järgmise põlvkonna kumulatiivsete mõjude hindamise tööriista. 5 Allpool kirjeldame alategevuse käigus kokkukoondatud sisendandmeid (loodusväärtusi, inimtegevusi, metaanalüüside käigus kogutud informatsiooni inimsurvete keskkonnamõjust) ning loodud veebitööriista funktsionaalsust. 6 Veebipõhise kaardirakenduse sisendandmed Väljatöötatud kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamise veebirakendus kasutab sisendina järgmisi komponente: 1. Loodusväärtuste sisendina kasutatakse merestrateegia raamdirektiivi valitud tunnuste indikaatoreid või nendega seotud loodusväärtuste modelleeritud andmekihte. 2. Inimmõju sisendina kasutatakse tänapäevaseid survetegureid (kasutusviisid ja inimtegevus merekeskkonnas vt. Merestrateegia Raamdirektiivi III lisa tabel 2b1; inimtegevuste intensiivsus vt. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016;) või tulevikku planeeritud inimtegevusi (nt. mereruumi planeerimise käigus tehtud ettepanekuid). 3. Mõjumaatriks, millesse on koondatud teadmised erinevate inimtegevuste potentsiaalsest keskkonnamõjust. 4. Arvutuseeskiri, mis kirjeldab, kuidas määratleda erinevate inimtegevuste kumulatiivset mõju ning mõjude usaldusväärsust mereruumis. Väljatöötatud metoodika võimaldab dünaamiliselt ühendada olemasoleva olukorra (s.o modelleeritud loodusväärtuste andmekihid), inimtegevuse (hetkel mõjuvad ja tulevikus planeeritavad) ning väljatöötatud arvutusalgoritmid (s.o teadmised, kuidas erinevad inimkasutused ja kasutuste intensiivsus potentsiaalselt mõjuvad erinevatele loodusväärtustele konkreetses merepiirkonnas). Selline kompleksmudelil põhinev veebirakendus võimaldab ökosüsteemselt hinnata survetegurite kumulatiivset keskkonnamõju − kasutatud on kogu olemasolev alusandmestik ja –teadmine ning võimalik on hinnata kõikide mõjuhinnangute määramatust/usaldusväärsust. 1. Loodusväärtuste kaardikihid Väljatöötatud inimtegevuste kumulatiivsete mõjude hindamise kontseptsioon käsitleb loodusväärtustena selliseid keskkonnaandmeid, millel on püsiv asukoht ning mida kasutatakse Merestrateegia Raamdirektiivi tunnuste indikaatoritena. Veebirakendusse on hetkel integreeritud järgnevad loodusväärtuste andmekihid: 1. mereimetajad (lesilate ruumiline paiknemine) 2. bentosetoidulised linnud (liikide summeeritud esinemistõenäosus, lähiajal lisame liikide summaarsed asustustihedused km2 kohta) 3. kalatoidulised linnud (liikide summaarsed asustustihedused km2 kohta) 4. taimetoidulised linnud (liikide summaarsed asustustihedused km2 kohta) 1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32017L0845&from=ET 7 5. lindude rändeteed (võtmetähtsusega rändekoridorid) 6. lindude talvitumisalad (talvituvate liikide summaarsed asustustihedused km2 kohta) 7. räime koelmualad (esinemistõenäosus) 8. koha koelmualad (esinemistõenäosus) 9. merisiia koelmualad (esinemistõenäosus) 10. bentiliste kalade levila (antud loodusväärtus on integreeritud kumilatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub) 11. pelaagiliste kalade levila (antud loodusväärtus on integreeritud kumilatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub) 12. bentiliste suurselgrootute levila (antud loodusväärtus on integreeritud kumilatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub) 13. pelaagiliste suurselgrootute levila (antud loodusväärtus on integreeritud kumilatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub) 14. mändvetikate elupaiga levikuala (esinemistõenäosus) 15. põisadru elupaiga levikuala (esinemistõenäosus) 16. agariku elupaiga levikuala (esinemistõenäosus) 17. kõrgemate taimede elupaiga levikuala (esinemistõenäosus; ei sisalda meriheina) 18. meriheina elupaiga levikuala (esinemistõenäosus) 19. põhjataimede ja -loomade liigirikkus (suurtaimede ja -selgrootute liikide arv km2 alal) 20. filtreerijate karpide elupaiga levikuala (esinemistõenäosus) 21. settes elavate merekarpide elupaiga levikuala (esinemistõenäosus) 22. LD elupaigatüübi levikuala - liivamadalad 23. LD elupaigatüübi levikuala - mudased ja liivased laugmadalikud 24. LD elupaigatüübi levikuala – karid 25. loomse hõljumi asustustihedus (isendite arv veesambas; antud loodusväärtus on integreeritud kumulatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub) 26. taimse hõljumi asustustihedus (isendite arv veesambas; antud loodusväärtus on integreeritud kumulatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub) 27. bakterite biomass (bakterite biomass setetes, antud loodusväärtus on integreeritud kumulatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub) 28. detriidi sisaldus (kontsentratsioon setetes; antud loodusväärtus on integreeritud kumulatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub) 2. Survetegurite kaardikihid Käesoleval hetkel võimaldab kaardirakendus igal kasutajal üles laadida teda huvitavate inimtegevuste survetegurite kaarte tabelformaadis (nt. *.csv või *.txt failidena, mis ei nõua kasutajatelt spetsiifiliste GIS programmide olemasolu. Lähiajal lisame portaali kasutusjuhendite sektsioooni detailse kirjelduse, kuidas ette valmistada selliseid survetegurite kaardikihte 8 (http://www.sea.ee/planwise4blue/home/material). Nendeks võivad olla tänapäevaste survetegurite kaardikihid (nt. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016) või tulevikku planeeritud inimtegevused (nt. mereruumi planeerimise käigus tehtud ettepanekud). Hetkel on rakenduses kasutajatele välja jagatud ka Eesti mereruumi planeerimise käigus loodud survetegurite kaardikihid. Kasutajal on võimalik neid kaardikihte sellisena kasutada või siis toimetada olemasolevaid kaardikihte vastavalt soovidele. Veebirakenduse arvutusalgoritmidesse on hetkel integreeritud allpool toodud inimtegevused/merekasutused. Portaali kasutaja võib rakendusse üles laadida nii olemasolevaid kui ka tulevikku planeeritud inimtegevuste kaardikihte. Kaardikihtide näidistena on käesoleval hetkel portaali imporditud Eesti mereruumi planeeringulahenduses välja toodud ruumiandmed2, jooksvalt oleme lisamas portaali ka uusi survete kaardikihte: 1. süvendamine/kaadamine 2. liiva kaevandamine 3. tuuleparkide rajamine 4. sadamad 5. tehnorandade asukohad 6. allveekaablite asukohad 7. mere kalakasvatused 8. uudsed vesiviljelused (vetika- ja karbikasvatused) 9. pelaagilise traalimise intensiivsus 10. põhjatraalimise intensiivsus 11. vetikapüük 12. laevaliikluse tihendus 13. riigikaitse 14. heitvee väljalaskudest tulenev toitainete koormus 15. jõgedest tulev toitainete koormus 16. lainerežiimi muutused (kliimamuutus) 17. turismi ja vabaaja tegevused 18. võõrliikide sissetoomine (ümarmudila ja rändkrabi näitel) 3. Inimtegevuste potentsiaalse keskkonnamõju alusandmestik Inimtegevuste keskkonnamõjude hindamise alustalaks on faktilistele andmetele toetuv andmebaas, milles kirjeldatakse matemaatilisi seoseid erinevate inimkasutuste intensiivsuse ja keskkonnamõju ulatuse vahel. Inimtegevuste keskkonnamõjusid sisaldavas koondbaasis sisalduvad järgmised veerud: 2 https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html 9 1. Rea ID 2. Loodusväärtuse nimetus 3. Loodusväärtust kirjeldav liik/rühm 4. Kommentaar loodusväärtuse kohta 5. Pika- või lühiealine liik 6. Elupaika moodustav või assotseerunud liik 7. Surveteguri(te) nimetus(ed) 8. Andmetüüp (nt. aritmeetiline keskmine) 9. Loodusväärtuse keskväärtus inimtegevuste esinemisel 10. Loodusväärtuse keskväärtus inimtegevuste puudumisel 11. Loodusväärtuse veapiirid inimtegevuste esinemisel 12. Loodusväärtuse veapiirid inimtegevuste puudumisel 13. Veapiiride tüüp (nt. standardviga) 14. Loodusväärtuse valimi suurus inimtegevuste esinemisel 15. Loodusväärtuse valimi suurus inimtegevuste puudumisel 16. Mõju levik ruumis (kilomeetrites) 17. Mõju ajaline ulatus (aastates) 18. Viide 19. Lisakommentaarid 31.12.2020 seisuga on erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seoste kohta loodud koondandmebaasis 1343 eritüübiliste mõjude kirjet. Käesolevat andmebaasi täiendatakse ADRIENNE projektitööde käigus peamiselt Soome ja Venemaa andmestikuga. Hinnanguliselt 2021. aasta detsembriks sisaldub selles andmebaasis harmoniseeritud kujul sisuliselt kogu regiooni (Eesti, Soome, Venemaa) kohta teaduskirjanduses avaldatud või avalikes andmebaasides publitseeritud informatsioon erinevate inimtegevuste mõjudest loodusväärtustele. 4. Kumulatiivsete mõjude hindamise arvutuseeskiri Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamiseks kasutasime metaanalüütilist lähenemist, mis võimaldab olemasolevatest andmebaasidest ja publitseeritud teadusartiklitest välja noppida erinevate inimtegevuste eraldi- ja koosmõju erinevatele loodusväärtustele (Borenstein et al., 2009). Sellisel lähenemisel on võimalik keskkonnamõju hindamiseks kasutada suuremat osa piirkondlikest vaatlustest ja eksperimentaaluuringutest. Seejärel tuleb siduda olemasolevad modelleeritud loodusväärtuste andmekihid väljatöötatud arvutusalgoritmidega (so. teadmisega, kuidas erinevad inimkasutused ja kasutuste intensiivsus potentsiaalselt mõjuvad loodusväärtustele konkreetses merepiirkonnas). Kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamisel tuleb igas ruumipunktis esiteks määratleda seal esinevad erinevad surved ja loodusväärtused 10 ning seejärel kasutada väljatöötatud arvutusalgoritme, et hinnata üksikust survetegurist või erinevate survetegurite kombinatsioonidest tulenevat keskkonnamõju konkreetses ruumipunktis esinevatele loodusväärtustele. Detailne kumulatiivsete mõjude hindamise arvutuseeskiri on avaldatud alateema 4.1.1. "Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise empiirilise raamistiku loomine" lõpparuandes (Kotta et al., 2020a). 11 Veebiportaal hindamaks survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele RITA ja ADRIENNE projekti koostöös loodud kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamise veebiportaali kontseptsioon, arvutuseeskiri ja kasutatud IT lahendused on detailselt lahti kirjutatud värskelt avaldatud teaduspublikatsioonis (Kotta et al., 2020b). Loodud veebiportaal on dünaamiliselt täiendatav, seda nii alusandmete kihtide osas kui ka inimkasutuse interaktiivsete mõjude maatriksi osas. Kumulatiivsete mõjude hindamise metoodika võimaldab erinevatel huvirühmadel läbi mängida erinevaid ruumieralduse stsenaariume ning hinnata eri stsenaariumite potentsiaalse keskkonnamõju ulatust. Veebiportaali nimetuseks on PlanWise4Blue ja see asub aadressil: http://www.sea.ee/planwise4blue. Sama nimetusega portaal loodi Rahandusministeeriumi toel 2019. aastal eesmärgina hinnata inimtegevuste kumulatiivseid mõjusid loodusväärtustele. Rahandusministeeriumi toel loodud portaal on staatiline (ei võimaldanud uusi inimtegevuse kaardikihte lisada või olemasolevaid toimetada) ning arvutusalgoritmide aluseks on ekspertteadmised (praeguses portaaliversioonis toimub kumulatiivsete mõjude arvutamine olemasolevatele teadusuuringutele ja andmebaasidele toetudes). Veelgi enam, RITA ja ADRIENNE projektide ühistööna lisasime olemasolevatele arvutusalgoritmidele paralleelarvutuste võimekuse ning selliselt kiirendasime portaali tööd hinnanguliselt 100-1000 korda. Kuna tegemist on "kaubamärgiga", mis on juba kõlapinda kogunud nii Eestis kui ka mujal Euroopas, ei soovinud me portaali nime muuta. Käesoleval hetkel koosneb portaal mitmest alajaotusest: PlanWise4Blue – Eesti (Rahandusministeeriumi arendus), PlanWise4Blue – Soome laht (ADRIENNE ja RITA projekti ühisarendus) ja PlanWise4Blue – Läänemeri (siia koondatakse praegused parimad praktikad ja võimalikud tulevikuarendused). Kuna ADRIENNE projekti käigus lisatakse portaali jooksvalt uusi funktsionaalsusi, siis hetkel pääseb arendamisel olevatesse veebirakenduse piirkondadesse ligi vaid kasutajapõhise identifitseerimise abil. Kui arendustööd on läbi (hinnanguliselt 2022. aasta märtsiks), siis avame kõik veebirakenduse alaosad ka identifitseerimata kasutajatele. Analüüsi ruumiline resolutsioon on hetkel 1 km2. Tehniliselt võimaldab portaal analüüsida ka palju detailsemat alusandmestikku (nt. 50 m2), kuid selliste alusandmete loomiseks oleks vaja läbi viia kogu Eesti mereala katvad väga detailsed mereelustiku leviku kaardistustööd. Hetkel on sellise detailsusega kaardistamistöid läbi viidud vaid väga üksikutes merepiirkondades. Veebirakenduse peamenüü paikneb ekraani vasakus osas, kus kasutaja pääseb ligi eri tüüpi sisendandmetele (input layers) ja saab luua endale kumulatiivsete mõjude arvutamise tööseise (workspaces). Sisselogimata kasutajad saavad kuvada Eesti mereruumi planeeringu inimkasutuste kaarte (single human pressures, combined human pressures) (joonis 1) ja loodusväärtuste kaarte (nature 12 values) (joonis 2). Lisaks on kasutajal võimalik näha erinevate füüsikaliste ja biokeemiliste näitajate väärtusi merealal tänapäevaste ja tuleviku keskkonnatingimuste juures (current environmental conditions, future climate change). Sellised andmekihid võimaldavad arvestada kumulatiivsete mõjude analüüsides ka kliimamuutuste mõju, mis tagavad mereplaneerimise ja - majandamise otsuste jätkusuutlikkuse. Lisaks eelpoolnimetatud funktsionaalsusele saavad sisselogitud kasutajad luua ja salvestada oma töö spetsiifikat arvestavaid tööseise (joonis 3). Igas tööseisus on võimalik täpsustada kumulatiivsete mõjude analüüsidesse minevad loodusväärtuste kaardikihid (joonis 4) ja inimkasutused (joonis 5). Inimkasutuste puhul on võimalik lisada uusi inimtegevuse kaardikihte või toimetada rakenduses olemasolevaid kaardikihte (Eesti mereruumi planeeringu inimkasutuse kaarte). Kui kasutaja on andmete ettevalmistamisega valmis saanud, aktiveerub kumulatiivsete mõjude arvutamise tööriist. Kõikide kumulatiivsete mõjude arvutuse tulemusi saab tööseisu salvestada erinevate stsenaariumidena. Selline lähenemine võimaldab operatiivselt võrrelda erinevate stsenaariumite potentsiaalseid tagajärgi looduskeskkonnale ja valida uuritud stsenaariumite seast välja loodussäästvamad lahendused. Kõikide analüüside tulemusi on võimalik alla laadida ESRI andmeformaadis (downloads). Selle menüü kaudu saab alla laadida inimtegevuse survete mõjukaarte. Allalaetud failis sisalduvad valitud inimkasutuste tüüpide (sh. kooskasutuse) mõjualad (impacted area = inimkasutusest mõjutatud mereala pindala km2 või siis arvukuse summaarsed muutused) ning iga ala kohta andmed keskkonnamõjude ulatusest (impact magnitude = inimkasutuse tagajärjel hävinud elupaiga või muu loodusväärtuse pindala km2, osade mitte-pindalaliste loodusväärtuste puhul vastavalt suremus ja/või väljaränne). Joonis 1. PlanWise4Blue veebirakenduses saab kuvada Eesti mereruumi planeeringu inimkasutuste kaarte. 13 Joonis 2. PlanWise4Blue veebirakenduses saab kuvada erinevaid loodusväärtuste kaarte. Joonis 3. PlanWise4Blue veebirakenduse sisselogitud kasutaja tööseisu vaade. Paralleelselt saab kuvada kahte erinevat inimkasutuse või loodusväärtuse kaarti ning uurida erinevate andmekihtide ülekatteid. 14 Joonis 4. PlanWise4Blue veebirakenduse sisselogitud kasutaja tööseisu vaade. Sisselogitud kasutaja saab analüüsi valida soovitud loodusväärtused. Joonis 5. PlanWise4Blue veebirakenduse sisselogitud kasutaja tööseisu vaade. Sisselogitud kasutaja saab lisada uusi inimtegevuse kaardikihte või toimetada rakenduses olemasolevaid kaardikihte (Eesti mereruumi planeeringu inimkasutuse kaarte). 15 Joonis 6. PlanWise4Blue veebirakenduse sisselogitud kasutaja tööseisu vaade. Sisselogitud kasutaja saab peale inimkasutuste ja loodusväärtuste selekteerimist läbi jooksutada kumulatiivsete mõjude analüüsi ning tulemusi kuvada kaardiaknas või siis alla laadida ESRI andmeformaadis. 16 Võimalikud uurimisteemad 1. Käesoleva projekti käigus töötati välja uudne metoodika, mille puhul kumulatiivsete mõjude hindamine lähtub teaduskirjanduses publitseeritud ja/või andmebaasidest arvutavatest kvantitatiivsetest alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seostest. Seejärel loodi sellele metoodikale toetuv kaardiportaal, mis võimaldab erinevatel huvirühmadel läbi mängida erinevaid ruumieralduse stsenaariume ning hinnata eri stsenaariumite potentsiaalse keskkonnamõju ulatust. Kuna viimastel aastakümnetel on inimtegevuste surved Läänemere regioonis oluliselt mitmekesistunud, siis puuduvad osade survetegurite kombinatsioonide kohta (nt. mikropastid, suuremastaapsed vesiehitused, võõrliigid, karbi- ja vetikafarmid) alusteadmised, kuidas sellised survetegurid mõjutavad erinevaid loodusväärtusi. Praegu lähtub kaardiportaal selliste survetegurite korral peamiselt ekspertarvamustest, kuid prognooside parandamiseks tuleks Läänemere regioonis algatada (eksperimentaalseid) alusuuringuid, et määratleda selliste survetegurite interaktiivset keskkonnamõju. 2. Vaja oleks tagada parem ühildatavus merekeskkonna seisundi hindamise aluseks olevate MSRD tunnuste indikaatorite, seire ja käesoleva RITA projekti käigus loodud survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise metoodika vahel. Olemasolevate MSRD HKSi indikaatorite kohta ei ole publitseeritud kaarte, kus Eesti mereala iga 1 km 2 suuruse ala kohta oleks teada indikaatori väärtus, kuna seisundi hindamisel on väikseim üksus veekogum. Sellest tulenevalt ei ole võimalik läbi nende indikaatorite hinnata ka erinevate merekasutuste ja survetegurite kohaspetsiifilist mõju mereelustikule. Näiteks antakse enamike indikaatorite alusel kogu Liivi lahe kohta vaid üks seisundihinnang, kuid ei iseloomustata Liivi lahe erinevate ruumiosade olukorda. Sama uuring peab andma ka juhised nende indikaatorite praktilise kasutuse kohta (HKS piirid ja seireandmestiku allikas). Praegu lähtub meie loodud metoodiline raamistik MSRD tunnuste indikaatorite aluseks olevast keskkonnainfost ning tehtud hinnangutel pole sellist keskkonnapoliitilist tähendust kui MSRD tunnuste indikaatoritel. Väljatöötatud metoodika alusel tehtud järeldused keskkonnamõjude ulatuse kohta on aga suures plaanis siiski õiged (järelduste määramatus aga sõltub alusandmete täpsusest). Võimalusel tuleks aga perioodiliselt (nt. 6 aasta tagant) tekitada seireandmete põhjal 1x1km võrguga soovitud näitaja või indikaatori hinnang kogu Eesti mereala kohta, et saaksime seireandmetele toetudes testida inimtegevuste kumulatiivset mõju loodusväärtustele ning sealhulgas hinnata ka rakendatud meetmete efektiivsust keskkonnaprobleemide lahendamisel. 3. Loodud PlanWise4Blue portaali tuleks testida erinevate lähteülesannete puhul, et tagada portaali kasutajasõbralikkus erinevate lõppkasutajate jaoks. Erinevate lõppkasutajate poolt läbiviidud portaali testimine võimaldab leida ka seni veel puuduvaid funktsionaalsusi, mida on võimalik võrdlemisi vähese vaevaga portaali lisada. 17 Kokkuvõte RITA alateema 4.1.1. "Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise empiirilise raamistiku loomine" käigus töötati välja metoodika, mis võimaldab hinnata erinevate survetegurite kumulatiivset mõju Eesti mereala erinevatele loodusväärtustele. Loodusväärtustena käsitletakse selliseid keskkonnaandmeid, millel on püsiv asukoht ning mida kasutatakse Merestrateegia Raamdirektiivi tunnuste indikaatorite loomisel. Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise alustalaks on faktilistele teadusandmetele toetuv mõjumaatriks, milles kirjeldatakse matemaatilisi seoseid erinevate inimtegevuste survete ja keskkonnamõju ulatuse vahel. Leitud seosed võtavad arvesse piirkondlikku elustiku iseloomu. Kasutatud metoodika võimaldab mõjude kombineerumist summeerumise, kompenseerimise ja muude vastastikmõjude kaudu. Loodud kumulatiivse mõjude hindamise metoodiline raamistik on dünaamiliselt täiendatav, seda nii alusandmete kihtide osas kui ka inimkasutuse interaktiivsete mõjude maatriksi osas. Loodud kumulatiivsete mõjude arvutamise matemaatilist mudelit kasutati alateema 4.2.1. "Veebipõhine tööriist hindamaks survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele" raames, et välja töötada veebipõhine graafiline rakendus võimaldamaks meremajandajatel ja mereruumi planeerijatel läbi mängida erinevaid inimkasutuse stsenaariume ning hinnata selliste stsenaariumite potentsiaalset keskkonnamõju. Alateema tegevuste käigus loodi andmebaas kvantitatiivsetest alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus- tagajärg seostest ning seostati see andmebaas alateema 4.1.1. aruandes kirjeldatud kumulatiivsete mõjude arvutamise algoritmidega. Saadud matemaatilise mudeli põhjal tekitati veebipõhine kaardirakendus, mis võimaldab hinnata erinevate inimkasutuste stsenaariumite kumulatiivset mõju loodusväärtustele. Loodud kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamise veebiportaali kontseptsioon, arvutuseeskiri ja kasutatud IT lahendused on detailselt lahti kirjutatud värskelt avaldatud teaduspublikatsioonis: Kotta, J.; Fetissov, M.; Szava-Kovats, R.; Aps, R.; Martin, G. 2020b. Online tool to integrate evidence-based knowledge into cumulative effects assessments: Linking human pressures to multiple nature assets. Environmental Advances, 2, 100026; https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2666765720300260. 18 Kasutatud allikad Borenstein, M.; , Hedges, L.V.; Higgins, J.P.T.; Rothstein, H. 2009. Introduction to Meta-Analysis. Chichester, Wiley. Kotta, J.; Liversage, K.; Szava-Kovats, R.; Kotta, E.; Martin, G. 2020a. Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise raamistik. Lõpparuanne. RITA projekt IMAGE. Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool. Kotta, J.; Fetissov, M.; Szava-Kovats, R.; Aps, R.; Martin, G. 2020b. Online tool to integrate evidence-based knowledge into cumulative effects assessments: Linking human pressures to multiple nature assets. Environmental Advances, 2, 100026. TTÜ Meresüsteemide Instituut (2016). Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja rakendamine. Lõpparuanne, Tellija: Keskkonnaministeerium, Leping 4-2/16/15, 12.02.2016. 19 Heino Vipp Teie 25.01.2021 MTÜ Saarte Kalandus Meie 22.02.2021 nr 15-1/5761-7 [email protected] Vastuskiri Eesti mereala planeeringu põhilahendusele esitatud ettepanekutele Austatud härra Vipp Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise aruande eelnõule esitatud seisukohtade eest. Teie poolt esitatud seisukohad on läbi kaalutud ja vastame siinkohal Teie kirjas toodule. Vastuste koostamisel on oma panuse andnud mereala planeeringu ekspertmeeskond ja asjakohased valdkondlikud ministeeriumid. Vastuskirja koostades oleme järginud Teie kirja struktuuri. Kuna mitmed väited ja küsimused sisuliselt kattusid ja seondusid varasemalt saadetud kirjaga nr 15-1/5761-5, oleme kasutanud võimalust viidata korduvate teemade puhul eelnevatele vastustele ja vastata küsimustele grupeeritult. Viitamise hõlbustamiseks oleme tähistanud erinevad alajaotused rooma numbritega. I. Vastuväide nr 1 ja 8. Sissejuhatus ja vee kvaliteet Olete oma kirjas välja toonud seisukohad PlanWise4Blue veebirakenduse kohta, küsite viitelist loetelu uuringutest ja ekspertide nimekirja, kes on eriteadmistele tuginedes enda vastava seisukoha koondhinnanguna andnud. Palute KSH aruandes viidata iga kalastikku ja mere põhjaelupaiku puudutava järelduse suhtes vastavale uuringule. Selgitame lähemalt, et PlanWise4Blue portaal koondab endas kogu Läänemere regiooni kohta käiva teaduskirjanduse ja andmebaasid, mis võimaldavad hinnata erinevate inimtegevuste eraldi- ja koosmõju erinevatele mere loodusväärtustele, sh ka kaladele. Loodusväärtuse andmekihtidena kasutatakse neid tunnuseid, mille puhul on teada, et inimtegevus avaldab neile potentsiaalselt märkimisväärset mõju ning mis pole teiste määrustega reguleeritud (nt kalade koelmualad). Töönduslike kalade püük ei sisaldu PlanWise4Blue portaalis, kuna see püük on kvootidega reguleeritud. Sama loogikat on rakendatud ka muu põhjaelustiku puhul. Pole mõeldav hinnata inimtegevuse mõju kõikidele merepõhja liikidele (Läänemere liikide arv küündib tuhandeteni), küll on aga mõistlik rakendusse sisse tuua kõik olulisemad elupaika moodustavad põhjaliigid ning seda on ka juba tehtud. PlanWise4Blue rakenduses on arvestatud kõikide Loodusdirektiivi lisas välja toodud kaitstavate elupaikadega ning lisaks on arvestatud ka teiste suurt liigilist mitmekesisust toetavate elupaikadega. Seega ei saa nõustuda Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 väitega, et kaasatud on väga väike hulk mereelustiku liike. Juhime tähelepanu, et tegemist on elupaikade infoga mitte pelgalt liigiinfoga. Näiteks põisadru Fucuse elupaiku asustavad meil sajad liigid (tegemist on suuremat liigirikkust võimaldava elupaigaga Läänemeres). Seetõttu on looduskaitseliselt mõistlik kaitsta just elupaika, kuna selle kaudu kaitseme ka neid suurt hulka liike, kes antud elupaigas elavad. PlanWise4Blue portaali kohta on võimalik rohkem infot teada saada lisatud aruandest. PlanWise4Blue andmebaasi on olemasolevatest andmebaasidest ja uuringutest välja kogutud mõjukoefitsendid, mida PlanWise4Blue oma arvutustes kasutab. Hetkel on andmebaasis 1338 uuringut. Andmebaas täieneb pidevalt. Lisame, et PlanWise4Blue on üks paljudest andmeallikatest, mida mereala planeeringu koostamisel on kasutatud. Juhime veelkord tähelepanu, et mereala planeeringu koostamisel lähtekohaks olnud ökosüsteemse lähenemise järgi peab meremajanduse areng toimuma arvestades merekeskkonna hea seisundi säilitamist ja saavutamist. Seetõttu on mereala planeeringus läbivalt rõhutatud kalavarude looduslikku taastumist tagavate koelmualade säilitamise vajadust, sh tuuleenergeetika arendamiseks seatud tingimustes. Kalastiku jaoks tundlike aladega arvestamise kohustus on seatud teistele merekasutusviisidele. Mereala planeeringus kalastikule kaasnevate mõjude hindamisel on kaasatud Eesti parim ekspertteadmine läbi Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ekspertide, kellel on ulatuslik varasem kogemus nii Eestis kui koostööst teiste Läänemere äärsete riikidega läbi Läänemere merekeskkonna kaitse komisjoni (HELCOM) töörühmade ja projektide (Pan Baltic Scope). Lisaks on veel kaasatud Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse, keskkonnatervishoiu ja loodusgeograafia teadurid, Tallinna Ülikooli Jätkusuutliku arengu prorektor, Tallinna Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi teadurid, Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid, Eestimaa Looduse Fondi eksperdid, mereimetajate ökoloogid jt. Rahandusministeeriumil ei ole põhjust kahelda ekspertide pädevuses. Mereala planeeringu eksperdimeeskonna nimekiri on kättesaadav mereala portaalist ja on lisatud ka kirjale. Mõjude hindamise koostamisel on panustanud eksperdid tervikliku meeskonnana. Rõhutame uuesti, et mõjude hindamise aruanne on terviklik dokument, kus peatükid on omavahel seotud, sh ka ekspertide sisend aruandesse on omavahel seotud. Aruandes antud hinnanguid tuleb käsitleda konkreetses kontekstis ja teemasid tuleb vaadata koosmõjus. Üksikute lausetena väljatoodu võib anda lõplikest hinnangutest erineva ja eksliku mulje, sh on ebaõige mingites lõikudes viidata konkreetsele eksperdile. Asjakohased viited erinevatele uuringutele on aruandes läbivalt allmärkustena välja toodud, kuid kontrollime siiski viited uuringutele üle. Mõjude hindamise eksperdid on koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on planeeringuga seatud arvukaid tingimusi planeeringule järgnevatele tegevuslubade menetlustele, mille raames tuleb kohustuslikult läbi viia ka täiendavad uuringud. Selline lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades (eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta, põhineva praktika olulise muutuse. Sama käib kõigi küsimuste kohta, kus palute viidata nimeliselt ekspertidele ja uuringutele. II. Vastuväide nr 2. Ptk 2.3. Keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu väljatöötamisel 2 Toote oma kirjas järgneva: „Riigikohtu praktika kohaselt ei õigusta KSH abstraktne olemus planeeringuala olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist (Hiiu Tuule otsus nr 3-16- 1472, p 30). Samuti toote ka ise oma vastuskirjas läbivalt välja vajaduse planeeringuala tegeliku keskkonnaseisundi täiendavaks uurimiseks (vt nt lk 9 p-id 5 ja 6, lk 28 p 2 jne). Seega ei vasta planeeringu lahendus Riigikohtu juhistele ja nõuetele selles osas, kuidas tuleb KSH läbi viia.“ Nõustume teiega, et erinevate tegevuste kavandamisel ja nende elluviimisel tuleb vältida olulise keskkonnamõju kaasnemist. Oleme Teile selgitanud, kuidas seda tehakse, oma eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761-5. Oma seisukohas viitate ainult lk 5-6 toodud vastusele, kuid teemat selgitati Teile kirjas läbivalt, kusjuures viidates erinevates punktides toodud vastustele. Jääme oma varem saadetud vastuste juurde. Juhime lisaks tähelepanu, et Riigikohtu lahendit ei saa tõlgendada niivõrd kitsalt, nagu seda konkreetsel juhul tehtud on. Teie poolt viidatud Riigikohtu lahendi tegemise asjaolud ei ole samad, samuti oli tegemist maakonnaplaneeringuga, mis oli koostatud tänasest erineva õigusliku regulatsiooni alusel, mistõttu ei saa lahendis tehtud järeldusi kanda otse üle ka teistele olukordadele. Lisaks järgib Eesti õigussüsteem Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi põhimõtteid, mille kohaselt ei ole kohtuotsusel pretsedendi tähendust. Täiendavalt selgitame, et mõjude hindamise täpsusaste/üldistusaste (teisisõnu detailsus) sõltub kavandatava tegevuse kavandamise täpsusastmest/üldistusastmest. Viimane omakorda oleneb sellest, millist dokumenti parasjagu koostatakse ja kus see dokument hierarhiliselt dokumentide hierarhias paikneb. Merealal tegevuste kavandamisel eristatakse strateegilist planeerimist (erinevad valdkonna arengukavad, üleriigiline planeering ning muud kavad, programmid ja strateegiad) ja tegevuslubasid (erinevad keskkonnaload, hoonestusluba, ehitusluba jms). Strateegilistele planeerimisdokumentidele viiakse läbi KSH, tegevuslubadele KMH. KSH tegemiseks on vajalik valida õige üldistuse/detailsuse tase (Sadler ja Verheem 1996). KSH ei saa olla KMH täpsusega (v.a detailplaneeringule koostatav KSH), kuna strateegilisel tasandil üldjuhul konkreetseid objekte kindlas asukohas ei planeerita (Thérivel 2004)1. Seega KSH on üks keskkonnahoiu instrument teiste hulgas. KSH ja KMH (keskkonnamõju hindamine) on mõeldud teineteist täiendama, jättes KSH-le strateegiliste otsuste keskkonnamõjude käsitlemise ning KMH-le neid konkreetselt ellu viivate füüsiliste tegevuste keskkonnamõjude hindamise2. Ka keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) ütleb läbivalt, et keskkonnamõju hindamine tuleb läbi viia lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. Eesti mereala planeeringut ei ole võimalik koostada ja selle mõjusid hinnata detailsemas täpsusastmes, kuna see eeldaks juba tegevusloale ja selle KMH-le omaseid tegevusi ja täpsusastet. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et Eesti mereala planeering kui ka selle KSH on koostatud sellele omases ja kohases täpsusastmes. Olulise keskkonnamõju vältimiseks on järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH – planeeringus seatud tingimused (sh erinevate uuringute läbiviimise vajadus), mida tuleb nende menetlemisel järgida ja mille tulemused loovad eeldused jätkutegevuste elluviimiseks. 1 Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (ptk 4, lk 21), K. Peterson, R. Kutsar, P. Metspalu, S. Vahtrus ja H. Kalle, 2017 2 Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (ptk 1.6.1 lk 36), T. Põder, 2018 3 III. Vastuväide nr 3-4 ja 10. Ptk 2.3. Keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu väljatöötamisel Toote oma kirjas välja, et KSH-s tehtud järeldused nii kumulatiivse mõju kui ka olulise negatiivse mõju puudumise osas põhinevad oletustele ja arvamustele seoses planeeringuala kalastikuga või koelmutega. 1. Palute selgitada, millisel objektiivsel alusel tehakse KSH-s järeldust olulise negatiivse mõju puudumise kohta kalastikule, kui puudub terviklik ülevaade (sh kaasatud kalastiku ekspertide veendumuse kohaselt) planeeringualasse jäävatest liikidest, nende koelmutest ja kalade rändeteedest? 2. Palute nimetada konkreetsed eksperdid, kes on sellise eriteadmistele rajaneva seisukoha andnud. Palute selgitada ja põhjendada täiendavalt, mis alustel ja põhjustel ei ole planeeringualale jäävate koelmualade uuringu läbiviimine põhjendatud juhtumil, kui (kalastiku) eksperdid on asunud seisukohale, et Liivi lahes olevate koelmualade kaardistamise suhtes on uuringuvajadus suur. Oleme sellel teemal Teile vastanud pikalt oma eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761-5. Rahandusministeerium ei saa jätkuvalt nõustuda Teie vastuväitega, et HELCOM Pan Baltic Scope projekti raames kogutud kudealade andmed on abstraktsel tasandil tehtud järeldused. HELCOM Pan Baltic Scope projekti raames on kogutud kokku kalade kudealade info väga pika ajaperioodi jooksul, kus Läänemere äärsete riikide teadlased on olemasolevate andmete, sh erinevatel projektuuringualade uuringute, põhjal kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad elu- ja koelmualad kasutades selleks mudeleid, mis arvestavad erinevate kalaliikide liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu soolsus, sügavus, avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus jt. Mudelite alusel koostatud kaardid on omakorda valideeritud vastavate liikide ja riikide ekspertide poolt ehk selleks on kasutatud parimat võimalikku teavet. Pan Baltic Scope projekti käigus on kaardistatud ja kogutud rohkem kui 3 kalaliigi elu- ja koelmualadega seotud info, mis on leitav aadressilt http://www.panbalticscope.eu/activities/advancing-the-implementation-of-the-ecosystem- based-approach-and-data-sharing/data-sharing/). KSH aruandes on hinnangute andmisel nimetatud infoga arvestatud. Mõjuhindamine on välja toonud, millised on olulisemad mõjutatud kalaliigid kavandatavate tegevuste, sh tuuleenergeetika alade ja nendega kaasneva taristu osas ning käsitlenud mõjusid nendele liikidele (sh need kaardimaterjalina esitanud). Lisaks Pan Baltic Scope andmetele on eksperthinnangute aluseks siiani Eesti mereala kalastiku ja koelmualade kohta kogunenud teave. Nimetatud teave ajas jooksvalt paraneb, nt on valminud projekt „Avamere kaitsealade ettepaneku koostamine Eesti majandusvööndis“ (EMI, 2020) (https://mereinstituut.ut.ee/et/projektid/avamere-kaitsealade-ettepaneku- koostamine-eesti-majandusvoondis), millega mõjuhindamise aruande täiendamisel arvestatakse. Toome veelkord välja, et paraku on kogu Eesti mereala katvate uute andmete kogumine äärmiselt ressursimahukas ja ajaliselt pikk protsess, mida on Eesti riigile jõukohane ja otstarbekas läbi viia vajaduse põhiselt. Kalastiku eksperdid on välja toonud, et uuringuvajadus on suur eelkõige Liivi lahe puhul ja seega tuleks enne potentsiaalselt kalastikku oluliselt mõjutavate tegevuste, sh enne tuuleparkide rajamisega alustamist, viia neil aladel läbi vajalikud uuringud (ekspertide hinnangul võiks selline uuring kesta vähemalt kaks aastat). 4 Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on seatud tingimus enne tegevusloa andmist viia kavandatava tegevuse ja selle mõjualas läbi kalade ja koelmualade vastavad uuringud. Vt ka vastus alajaotises I. IV. Vastuväide nr 5. Ptk 4.1.1. Vee temperatuur ja soolsus 1. Palute viidata konkreetsele uuringule või eksperdi hinnangule (mh eksperdi nimele), mille pinnalt on vastav järeldus tehtud. 2. Palute selgitada, kas planeeringulahendus võib avaldada ka mõju veevahetuse intensiivsusele Läänemeres. Selgitame, et siiani ei ole Läänemeres ega ka Põhjameres püsitatud tuuleparkide olulist mõju merevee temperatuurile ja soolsusele täheldatud. Seega nagu oleme oma 30.11.2020 vastuses välja toonud ei kaasne planeeringulahendusega vee soolsusele ega temperatuurile olulist ebasoodsat mõju, ei otsest ega kaudset mõju. Olulised mõjud soolsusrežiimis suuremas plaanis saavad olla seotud eelkõige veevahetuse intensiivsuse muutusega Läänemere ja Põhja mere vahel või sademete režiimi muutustega. Teie poolt viidatud publikatsioon räägib tuuleparkide rajamisest väga kitsastesse Taani väinadesse, mille kaudu toimubki kogu veevahetus Põhjamere ja Läänemere vahel. Autorid on mudeldanud olukordi, kus avamere tuuleparkide ehitamine võib väheneda põhja soolsust ca 0,1 g/kg võrra, mis on oluliselt väiksem kui loomulik merevee soolsuse variatsioon- 5-10 g/kg. Sama uuringuga mudeldati ka mahukamat stsenaariumi, kus tuulikud paiknesid 400 ja 800 m kaugustel vahemaadel peale 20 kilomeetri pikkust kanali ning selle uuringu tulemusel vähenes põhjasoolsus ca 0,3 g/kg võrra. Vt ka vastust alajaotises I. V. Vastuväide nr 6. Ptk 4.1.2. Tuul Selgitada, milliste tuulepargi parameetrite alusel on jõutud vastavate järeldusteni, et mõjud on ebaolulised. Oleme sellel teemal Teile vastanud pikalt oma eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761-5. Selles oli toodud mitmeid näiteid kuidas toimub võimalik tuule kahanemine erinevate tuulikute parameetrite korral. Vastavad täiendused viiakse ka mõju hindamise aruandesse koos allikatega. VI. Vastuväide nr 7. Ptk 4.1.3. Jääolud Toote välja, et KSH alusuuringuna nimetatud TTÜ Meresüsteemide Instituudi analüüsis „Jääolude analüüs ja kaartide koostamine“ hinnati üksnes jää ja rüside esinemise tõenäosust ja jääkatte kestvust. TTÜ ei hinnanud jääoludest tingitud muutusi ökosüsteemides. Lisate, et kui KSH-s leitakse, et planeeringuga kaasneb keskkonnale üksnes ebaoluline mõju, siis peab selline järeldus olema kontrollitav. Hinnang „ebaoluline“ on järeldus, mis peab tuginema eelnevale arutluskäigule. Antud juhul ei ole see järeldus kontrollitav ning tegemist on seega oletusega. Palute selgitada seda, et kuidas on eristatud olulist ja ebaolulist mõju. 5 Selgitame, et mereala ökosüsteemide jaoks oluline neile omase merekeskkonna säilimine ja seega on mitmed ökosüsteemid mõjutatud pigem iga-aastasest merejää olemasolust, nt hülged. Eesti mereala planeeringuga ette nähtud tuuleenergeetika alad jäävad aladele, kus jääkatte kestvus on keskmiselt lühem – Liivi lahe avaosa ning Saaremaa läänerannik. Seega ei saa nende alade kavandamise puhul rääkida olulisest tuulepargi mõjudest jääoludele ja sellest tulenevalt mõjust ökosüsteemidele. Ökosüsteemide jaoks määravama tähtsusega on kliimamuutustega kaasnev, kuidas avaldavad kliimamuutused mõju Läänemere jääoludele. Keskkonnaagentuuri poolt on valminud 2014 a töö „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“, mille käigus hinnati erinevaid stsenaariumeid vastavalt Läänemere jää prognoosidele ning modelleerimine näitas, et vastavalt teatud stsenaariumile oleks 2040. aastate tüüpilisel talvel Läänemere jääga kaetus vähenenud. Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080. aastateks on Läänemere jääga kaetus veelgi vähenenud. Väinameri ja Liivi laht on peaaegu jäävabad, kuid Soome lahe rannikualad endiselt jääga kaetud. KSH aruannet täiendatakse eelpool toodud teemade osas kliimamõjude peatükis ning lisatakse vajalikud viited uuringutele. Palusite selgitada kuidas on eristatud olulist ja ebaolulist mõju. KeHJS-s on defineeritud keskkonnamõju (ehk keskkonnamõju, mida ei saa pidada oluliseks) ja oluline keskkonnamõju3. Mõju olulisuse kategoriseerimisel saab tugineda ennekõike KeHJS § 22, mille kohaselt keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatu peatükis 9 on selgitatud pikemalt, mis on keskkonnamõju ja oluline keskkonnamõju KSH-s ning peatükis 15 KSH metoodika ja andmevajaduse määramise põhimõtteid ja võimalusi. Määratledes, et tegemist on keskkonnamõjuga, mida ei saa pidada oluliseks, ei konstateerita fakti, et tegevusel puudub keskkonnamõju - igal tegevusel, mida planeeritakse, on keskkonnamõju. See määratlus tähendab seda, et konkreetsel planeeringualal määratletud tegevusel puudub merejääle mõju määral, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust või põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. VII. Vastuväide nr 9. Viited M. Rohtla uuringule Toote välja, et M. Rohtla uuringu pinnalt ei saa teha järeldust ilmselgelt negatiivsete mõjude puudumise kohta kalastikule. Hoopis vastupidine järeldus on õige, sest M. Rohtla rõhutab ettevaatlikkuse põhimõtte tähtsust. 1. Palume selgitada ning põhjendada, kuidas on RM teinud M.Rohtla uuringu pinnalt sellised järeldused, mis on vastuolus M. Rohtla poolt avaldatud üheselt mõistetavate seisukohtadega. 3 KeHJs § 21 kohaselt keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. 6 2. Kui selliseid järeldusi RM teha ei saa, siis tuleb vastavalt KSH teksti parandada ja täiendada. Juhime tähelepanu, et Eesti Mereinstituudi eksperdid on Eesti mereala planeeringu koostamisel kaasatud. Seetõttu oleme vastuse antud punkti osas kooskõlastanud viidatud uuringu autori M. Rohtlaga, kes annab kokkuvõtva hinnangu Teie esitatud vastuväidete osas järgnevalt: „Vaatamata uuringus (M. Rohtla, 2020) välja toodud puudujääkidele tehniliselt keerukate müra ja elektromagnetväljade mõjude uurimises, rõhutab M. Rohtla siiski, et senini pole töötavates tuuleparkides kalastikule olulisi negatiivseid mõjusid tuvastatud. Hoopis vastupidi, paljudel juhtudel on tuvastatud pigem positiivsed mõjud ehk on täheldatud kalade arvukuse tõusu tuulepargis. M. Rohtla lõppjärelduseks aruandes on, et rohepöörde läbiviimise huvides tuleks Eestis avamere tuuleparkide rakendada nö järk-järgulise kohanemise printsiipi. See tähendab seda, et uute teadmiste lisandumisel tuleb jooksvalt vaadata ümber kehtestatud eeskirjad ja soovitused avamere tuuleparkide rajamiseks, opereerimiseks ja demonteerimiseks.“ Nagu ka eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761-5 viitasime, siis mõjude hindamise materjalid on hetkel täiendamisel, et tuua selgemini välja info, millele on aruande koostamisel tuginetud. VIII. Vastuväide nr 11. Alternatiivide puudumine. Toote välja, et KSH peab mängima aktiivset rolli planeeringulahenduse kujunemisel, mitte piirduma planeerimisprotsessis väljatöötatud lahenduse mõjude hindamise, tagantjärele korrigeerimise ja leevendusmeetmete väljapakkumisega (vt 3-16-1472). Loamenetluses võib lubada taotluse esitajal hiljem täielikult otsustada üksnes selliste aspektide üle, mille puhul ei esine ühtegi teaduslikult põhjendatud kahtlust, et nende tagajärjed ala ei mõjuta (EKo C-461/17: Holohan jt, p 46). Olukorras, kus KSH-s on ebaõigesti määratletud tuuleenergeetika alad (st üksnes ühe võimaliku lahendusena) ega ole läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kontekstis kriitilisi mereelustikku puudutavaid uuringuid, ei ole võimalik hiljem neid puudusi kõrvaldada. Oleme Teile selgitanud antud lähenemist pikalt oma eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761- 5. Jääme oma varem kirjutatu juurde. Nõustume, et loamenetluses võib lubada taotluse esitajal hiljem täielikult otsustada üksnes selliste aspektide üle, mille puhul ei esine ühtegi teaduslikult põhjendatud kahtlust, et nende tagajärjed ala ei mõjuta. Vastupidist ei olegi väidetud. Täiendavalt lisame, et ei õigusaktidest ega ka kohtulahenditest ei tulene, et üldise detailsusastmega planeeringus, nagu seda on üleriigilise planeeringu teemaplaneering, peab mitmeid potentsiaalselt sobivaid alasid kaardistama isegi juhul, kui need on ilmselgelt igasuguste välistusmetoodikatega välistatud. Kui on ilmselge, et muud potentsiaalselt sobivad alad puuduvad, on lähenemine õiguspärane. Juhime tähelepanu ka Riigikohtu otsusele Rail Balticu osas, kus on kirjeldatud (P 33), et ebarealistlike alternatiive kaaluma ei pea ja kui teisi realistlike alternatiive pole, siis on kohustus vaid seda asjaolu täpsemalt selgitada. KeHJS ütleb, et KSH aruandes peab olema leitav ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti ning 7 ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Planeeringulahenduse seletuskirjas on kirjeldatud (ja sellele mõjude hindamise aruandes viidatud) strateegilisi valikuid ja selgitatud kuidas kujunesid avalikkusele esitletud arengustsenaariumid. Lisaks on mõjuhindamise aruandes kirjeldatud protsessi ja metoodikaid, kuidas ekspertrühma hinnangul kujunes parim planeeringulahendus. Seega ükski muu alternatiiv ei olegi tänase teadmise pinnalt võimalik. IX. Vastuväide nr 12. Ptk 4.2.2 Linnud Olete seisukohal, et ebaõige on KHS väide, mille kohaselt lindude sensitiivsete alade määramisel on lähtutud parimast olemasolevast teadmisest (nt vee- ning maismaalindude rände kohta). Oma väidete põhistamisel olete tuginenud EOÜ 2016. a analüüsile “Eesti merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude toitumisaladele” ja EOÜ 2019. a analüüsile „Lindude peatumisalade analüüs“ ning jõudnud järeldusele, et on üheselt selge juba olemasolevate teadmiste järgi, et veelindude rändemustrit arvestades peaks sensitiivseks alaks määrama ka planeeringuala. Kokkuvõttes ei ole linnustiku sensitiivsed alad piiritletud eluliselt riske maandaval viisil (mh tulenevalt lindude liikuvast eluviisist ja EOÜ uuringust nähtuvatest rändekoridoridest). Järelikult ei ole planeeritav ala linnustiku seisukohalt võimalike negatiivsete mõjude osas sobiv. Kokkuvõttes ei ole mitte kuidagi välistatud planeeringuga kaasnevat negatiivset mõju linnustikule. 1. Palute selgitada, miks on KHS-s jäetud kajastamata merelindude rändekoridori? 2. Palume selgitada, miks ei ole KHS-s järgitud ekspertide soovitust, et „planeerimisel tuleb selle piirkonnas kindlasti teostada põhjalikud eeluuringud“. Palusime EOÜ nimetatud analüüside autoritel Teie linnustikuga seotud tähelepanekud üle vaadata ning esitada omapoolsed kommentaarid. Oleme oma vastuse koostanud tuginedes EOÜ viidatud analüüside koostanud ekspertide seisukohtadele. Juhime tähelepanu, et teie poolt viidatud joonised 99-102 töös „Lindude peatumisalade analüüs“ on skeemkaardid, mis näitavad põhimõttelisi rände liikumissuundasid mitte konkreetset rändekoridori asukohta. Veelindude liikumine toimub kogu Eesi merealal, sh ka aladel, kuhu on kavandatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad. Oluline on märkida, et osasid merealasid kasutavad linnud intensiivsemalt. Seega olemasolevate teadmiste põhjal saab eristada suuremaid alasid (mitte nooltega tähistatavaid rändekoridore), mille kohal veelindude ränne on teadaolevalt või eelduslikult intensiivsem. Selliste aladega on ka nn sensitiivsete alade piiritlemisel arvestanud. Eksperdid märgivad, et võib-olla ei ole antud nimetus „sensitiivsed alad“ kõige õnnestunum ja võib tekitada segadust, kuid need on alad, mis tänaste teadmiste põhjal on kõige olulisemad avamerel peatuvatele ja/või mere kohalt üle lendavatele lindudele (vt lisainfot „Lindude peatumisalade analüüs“, 2019 lk 88 ning Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu lk 41). Oma kirjas märgite, et KSH on linnustikku puudutavate alusuuringute osas äärmiselt selektiivne. Näiteks kajastab KSH üksnes maismaalindude tähtsamaid rändekoridoride Eestis (vt KSH aruanne, joonis 4.4.2-2., lk 43). Teie poolt viidatud joonisel on lisaks maismaalindude rändekoridoridele tähistatud ka avamerel peatuvatele ja/või mere kohalt üle lendavatele (sh rändavate) lindudele kõige olulisemad alad – sensitiivsete aladena. Seega nii mõjude hindamisel kui ka planeeringulahenduse koostamisel on arvesse võetud avamere linnustikule olulisi alasid. Täiendame joonist, et see oleks üheselt arusaadav. 8 Palute selgitada, miks ei ole KHS-s järgitut ekspertide soovitust, et „planeerimisel tuleb selle piirkonnas kindlasti teostada põhjalikud eeluuringud“. Eesti mereala planeeringulahendus ja selle mõjude hindamine on koostatud koostöös EOÜ ekspertidega, kellel on parimad Eesti linnustikuga seotud teadmised. Seejuures on arvesse võetud kõiki EOÜ ekspertide soovitusi tagamaks linnustiku parim kaitse. Peale seda, kui 2016. a töös EOÜ eksperdid tõdesid, et „planeerimisel tuleb selle piirkonnas kindlasti teostada põhjalikud eeluuringud“, tellis Rahandusministeerium EOÜ-lt 2016. a analüüsi täpsustamiseks täpsema analüüsi (so 2019. a valminud töö), mille alusel oli võimalik määratleda avamerel peatuvate ja mere kohalt üle lendavate lindude jaoks kõige olulisemad alad, so sensitiivsed alad ning seada planeeringus, koostöös EOÜ ekspertidega, tingimused jätkutegevusteks. Oleme selgitanud käesoleva kirja alajaotises II, kuidas toimub ruumi kavandamine ning kavandatud tegevuste elluviimine, sh kuidas suhestuvad omavahel KSH ja KMH. Strateegilisel tasandil on selgitatud välja nii maismaa kui ka veelinnustiku jaoks olulised alad merel (EOÜ 2016. a ja 2019. a eelviidatud analüüsid). Planeeringulahenduse koostamisel on lindudele oluliste aladega arvestatud. Eesti mereala planeeringut ei ole võimalik koostada ja selle mõjusid hinnata detailsemas täpsusastmes, kuna see eeldaks juba tegevusloale ja selle KMH-le omaseid tegevusi ja täpsusastet ning konkreetse tehnoloogilise lahenduse infot koos paiknemisega. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et Eesti mereala planeering kui ka selle KSH on koostatud sellele omases ja kohases täpsusastmes. Olulise keskkonnamõju vältimiseks on järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH – planeeringus seatud tingimused (sh erinevate uuringute läbiviimise vajadus), mida tuleb nende menetlemisel järgida. X. Vastuväide nr 13. Oma kirjas märgite, et tuuleparkide planeerimist tuleks eelistada üksnes madala ornitoloogilise väärtusega piirkondades. Käesoleval juhul asuvad mereplaneeringu aruandes ettenähtud sobivad piirkonnad tuuleenergeetika arendamiseks erakordselt kõrge ornitoloogilise väärtusega piirkonnas. Seejuures asub tuuleenergeetika ala nr 3 Sõrve poolsaare vahetus läheduses, mis on nii maismaalindude kui ka veelindude rände pudelikaelaks (vt EOÜ analüüs „Lindude peatumisalad“ (2019), joonis 104). Sellega seoses on EOÜ oma analüüsis mh leidnud, et „Suurest rändevoost tulenevalt on need alad äärmiselt tundlikud, mille tõttu tuleb nendes kohtades vältida tuuleparkide planeerimist.“ Lisaks ei saa jätta leevendavate meetmete määramist (nt puhvertsooni vajaduse küsimuse üle otsustamist) kohalikule tasandile, vaid need tuleb kindlaks määrata riigi tasandil. 1. Palun selgitada, kuidas üksnes osaline puhvervööndite planeeringulahendusse sisse arvestamine muudab probleemi, mille kohaselt asub tuuleenergeetika ala nr 3 äärmiselt tundliku ala läheduses ning kuhu tuleks tuuleparkide planeerimist vältida. 2. Millistele põhjendustele ja eriteadmistele tugineb osalise puhverala suuruse ja asukoha määratlemine? Eeldame, et Teie kirjas on eksitud tuuleenergeetika arendamiseks sobiliku ala numbriga. Nimelt tuuleenergeetika arendamiseks sobilik ala nr 2 asub Sõrve poolsaare vahetus läheduses (säärest edelas). Sõrve poolsaar on rände seisukohast kahtlemata väga oluline ala, kuid Sõrve ümbruse puhul tuleb silmas pidada, et peamine rände siht on kirde-edela mitte ida-lääne suunaline. Teisisõnu veelindude jaoks on Sõrve säär pudelikaelaks peamiselt Liivi lahe suunalise rände jaoks, vähem ka mööda Sõrve läänerannikut kulgeva rände jaoks. Esimene (Kura kurk) ongi pudelikaelana tähistatud (vt nt EOÜ 2019. a analüüsi joonisel 99 9 leppemärgiga "massränne" tähistatud kohta) ja sellega on arvestatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilike alade valikul. Sõrve läänerannik on määratud sensitiivse alana, mh rännet silmas pidades. Tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad ei kattu nimetatud ega ka ühegi muu sensitiivse alaga. EOÜ 2016.a ja 2019.a analüüsi koostanud ekspertide hinnangul tuuleenergeetika arendamiseks sobilik ala nr 2 pole kõrge ornitoloogilise väärtusega. Seda kinnitab ka EOÜ 2019. a analüüs, millega täpsustati 2016. a analüüsi. Kui teil on Sõrve poolsaarest läände jääva ala erakordselt kõrge ornitoloogilise väärtuse kohta infot, palume meile vastav info edastada. Tuletame meelde, et tuuleenergeetika alast nr 3, mis asub Saaremaast loodes, oleme otsustanud loobuda mh lindudega seotud aspekte arvestades. Vastav korrektuur viiakse sisse ka planeeringumaterjalidesse, sh mõjude hindamise aruandesse. Puhveralade määramist oleme selgitanud oma eelmises kirjas. Sensitiivsed alad, sh nendes olevad puhveralad, on määratud EOÜ 2019. a analüüsis „Lindude peatumisalade analüüs“. Nimetatud analüüsis on kirjeldatud analüüsi aluseks olev metoodika. Avamerel peatuvate lindude levikut kirjeldati nii konkreetsete loendustulemuste kui modelleerimisel põhinevate prognooside kaudu. Levikut vaadeldi liigi ja sesooni põhiselt. Meie hinnangul pole põhjust analüüsi läbiviimiseks valitud metoodikas kahelda. Samuti on analüüsis nimetatud töö koostanud linnustiku eksperdid. Meie hinnangul on analüüsi koostanud selles valdkonnas tegutsevad Eesti parimad eksperdid. Juhime tähelepanu, et hoonestusloa menetluses leitakse tuulikutele sobilikud kohad tuuleenergeetika tootmiseks sobilike alade sees. See ei tähenda seda, et kindlasti tuulikud hakkavad paiknema ala välispiiril. Tuulikud hakkavad paiknema seal, kus järgmise tasandi uuringute ja KMH kohaselt mh olulist mõju linnustikule ei kaasne. Seega ala olulisus peatuvate veelindude jaoks täpsustub konkreetse arendusprojekti eeluuringute käigus ja kuna ainult peatuvad veelinnud vajavad puhvrit, siis määratakse ka puhvrite vajadus ja ulatus KMH käigus konkreetse arendusala eeluuringu alusel. Oleme selgitanud käesoleva kirja alajaotises II, kuidas toimub ruumi kavandamine ning kavandatud tegevuste elluviimine, sh kuidas suhestuvad omavahel KSH ja KMH. Strateegilisel tasandil on selgitatud välja nii maismaa kui ka veelinnustiku jaoks olulised alad merel (EOÜ 2016. a ja 2019. a eelviidatud analüüsid). Planeeringulahenduse koostamisel on lindudele oluliste aladega arvestatud. Eesti mereala planeeringut ei ole võimalik koostada ja selle mõjusid hinnata detailsemas täpsusastmes, kuna see eeldaks juba tegevusloale ja selle KMH-le omaseid tegevusi ja täpsusastet. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et Eesti mereala planeering kui ka selle KSH on koostatud sellele omases täpsusastmes. Olulise keskkonnamõju vältimiseks on järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH – planeeringus seatud tingimused (sh erinevate uuringute läbiviimise vajadus), mida tuleb nende menetlemisel järgida. XI. Vastuväide nr 14. Palute välja tuua konkreetne uuring või eksperdihinnang (mh eksperdi nimi), millele tugineb järeldus, et merekaablite rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju linnustikule. Merekaablite mõjust linnustikule on mõjuhindamise aruandes välja toodud järgnev: „Merekaablite rajamise mõjud esinevad eelkõige ehituse ajal ja on lokaalse iseloomuga. Kaablite rajamise ebasoodsat mõju saab vähendada sobiva tehnilise lahenduse ning 10 asukohavaliku kaudu projektilahenduse tasandil, samuti tööde aja valiku kaudu“. Mõjuhindamise aruande täiendamisel lisame vajaliku viite ja allikaga. Vt ka vastust alajaotisest VI. XII. Vastuväide nr 15. Ptk 4.2.2 Nahkhiired Toote oma kirjas välja, et KSH järeldus nahkhiirtele avalduva mõju osas on spekulatiivne ja oletuslik, sest KSH-s puudub tervikpilt nahkhiirte mereala kasutuse kohta Eestis (vt KSH järeldus ptk-is 4.2.4., lk 51). Samuti ei arvesta selline järeldus asjaolu, et nahkhiirte rändekoridori on võimatu täpselt piiritleda ega arvesta nahkhiirte lendava eluviisiga. Sõrve poolsaar on üks olulisemaid nahkhiirte rändekoridore (vt joonis 4.2.4-1. Tundlikumad alad nahkhiirtele). Seejuures asub tuuleenergeetika ala nr 3 nahkhiirte rändekoridorist üksnes ca 10 km kaugusel. Eeltoodule rajanevalt ei ole olemasoleva teadmise pinnalt (mille osas RM mh möönab tervikpildi puudumist) võimalik jõuda järelduseni, et nahkhiirte seisukohalt on käesolev planeeringulahendus sobiv. Selgitame, et mõjude hindamise aruande skeemkaartidel kajastatud nahkhiirte potentsiaalsed rändekoridorid on visualiseeritud seni Eesti merealal ja maismaa rannikutel läbiviidud uuringutel ning liigi ekspertide arvamusele tuginedes. Kõik senised rändeteede kaardid on illustratsioonid nn parimale ekspertarvamusele või looduskaitselisele otsusele, mis sellel samal ekspertarvamusel põhineb. Aruandes on antud infost tulenevalt lähtutud ettevaatuspõhimõttest ja eeldatavatele olulistele nahkhiirte lennukoridoridele ehk rändekoridoridele tuuleenergeetika alasid ei kavandata. Nagu ka eelpool tuletasime meelde, siis praeguseks on loobutud ka tuuleenergeetika alast nr 3. Selgitame veelkord, et lisaks on ette nähtud tingimus tegevusloa tasandile, kus tegevusloa menetluse raames tuleb mõjusid nahkhiirtele täpsustada, kaasates vajalikku ekspertteavet ning vajadusel viia läbi uuringud. Oluline on tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte peamised rändesuunad (mida juba olemasolevale teadmisele ja ettevaatuspõhimõttest tulenevalt on mereala planeeringuga arvestatud) või vajadusel ette näha vastavad leevendavad meetmed. Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni peatumiseni (rände ajal) vmt. XIII. Vastuväide nr 16. Toote välja, et Riigikohtu praktikast (vt 3-16-1472, p 31) tuleneb, et nahkhiirte uuringute puhul on tegu geograafiliselt ja mõjult laiaulatusliku kumulatiivsete mõjude hindamist eeldava uuringuga. Sellise uuringu tegemine on KSH ülesanne (sh tuleks vastav teave selgitada välja võimalikult varases arendustegevuse staadiumis KSH käigus). Sellist uuringut ei saa edasi lükata KMH tasandile. Seega on selline järeldus selges vastuolus asjakohase Riigikohtu praktikaga. Riigikohtu praktikaga seoseid ja KSH-KMH tasandi erinevust on selgitatud alajaotises nr II. Täiendavalt lisame, et praeguste teadmiste kohaselt võib nahkhiirte rände seisukohalt pidada planeeringulahendust sobivaks, kuna eeldatav peamine rändesuund Saaremaa lõunaranniku (Sõrve säär) piirkonnast Lätti Kuramaale on jäetud vabaks. Selles piirkonnas on looduskaitsealad, mis tagavad edaspidise rändekoridori säilimise. Arvatav rändekoridor kulgeb ka Liivi lahes üle Kihnu ja Ruhnu saarte, kuhu planeering samuti tuuleenergeetika 11 alasid ette ei näe. Tuulikute ja nahkhiirte võimalikku konflikti leevendab asjaolu, et tuulikud töötavad suurematel tuulekiirustel (keskmine tuulekiirus tuulepargi alal üle 9 m/s), mil nahkhiirte lennuaktiivsus on madal või puudub üldse. Tuulikud alustavad tööd tuulekiirusega umbes 5 m/s ning arvesse võttes nahkhiirte rändekiirust ca 5–6 m/s), siis toimub ränne enamasti suhteliselt vaikse ilmaga mil tuulikud ei tööta või töötavad aeglastel pööretel, mille puhul oht nahkhiirtele on väike. Samuti ei kattu üldjuhul nahkhiirte lennukõrgus tuuliku labade omaga. Antud asjaolu vähendab oluliselt nahkhiirte hukkumise tõenäosust ja olulist ebasoodsat mõju. Eesti mereala planeeringu peatükis 5.6.4 on seatud tuuleenergeetika edasiseks arendamiseks järgmine tingimus, mida on kohustuslik järgida: „koostöös nahkhiirte eksperdiga täpsustada mõjusid nahkhiirtele kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse valguses, viies arendataval merealal läbi nahkhiirte väliuuringud enne ehitust ning jätkates seirega ehituse ja tuulepargi töö ajal.“ Eeltoodud asjaoludele tuginedes oleme seisukohal, et Eesti mereala planeeringus on tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad valitud nii, et need arvestavad nahkhiirte rändekoridoridega. Samuti on seatud vajalikud tingimused olulise keskkonnamõju vältimiseks järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH. XIV. Vastuväide nr 17. Ptk 4.2.6 Kaitstavad loodusobjektid Selgitate, et Teie hinnangul tuleb KSH-d täiendada uuringutega, mis hindavad seda, milline hakkab olema tuuleenergeetika ala rajamisega kaasnev kumulatiivne mõju kaitstavatele loodusobjektidele. Selliseid uuringuid ei saa teha KMH tasandil. KSH menetluse eesmärk on välja selgitada võimalik stsenaarium ja selle alternatiivid sellisel määral, et oleks võimalik otsustada tuuleenergia tootmise põhimõttelise võimalikkuse üle vastavatel aladel (vt 3-16- 1472). KMH-KSH tasandi erinevust Riigikohtu praktikaga seoseid ja uuringute temaatikat on Teile läbivalt selgitatud nii selles kui eelmises kirjas. Antud teemal lisame juurde, et merealal paiknevateks kaitstavateks loodusobjektideks on tuulealade mõjualas valdavalt ulatuslikud hoiualad, nt Kura-Kurgu hoiuala, mille kaitse- eesmärgiks on seatud mere- ja rannikuelupaigatüüpide, hallhülge ja rändlinnuliikide kaitse. Vältimaks tuuleenergeetika alade paigutamist kaitstavate loodusobjekti aladele on välistatud oluline ja otsene mõju seal kaitstavatele kaitseväärtustele. Lisaks on KSH aruande käigus hinnatud mereala planeeringuga kavandatavate tegevuste, sh tuuleenergeetika, mõju liigirühmade nagu linnud, hülged ja mere-elupaikade lõikes. Lisaks juhime veelkord tähelepanu, et tegevusloa tasandile on seatud tingimus, kus eelkõige tuulealadega kaasnevad täpsemaid asjakohaseid mõjusid (eelkõige kaitse-eesmärkidele) tuleb käsitleda tuuleenergeetika arendamise edasistes etappides konkreetsete projektide raames, kui on selgunud kavandatava tegevuse täpne asukoht, maht, tehnoloogia jms ning rakendada vajadusel leevendavaid meetmeid (nt vajalikud puhveralad). Oleme selgitanud käesoleva kirja alajaotises II, kuidas toimub ruumi kavandamine ning kavandatud tegevuste elluviimine, sh kuidas suhestuvad omavahel KSH ja KMH. KeHJS kohaselt hinnatakse kumulatiivseid mõjusid nii KSHs kui ka KMHs. Eesti mereala planeeringu mõjude hindamisel on antud mh hinnang ka kumulatiivsetele mõjudele (vt mõjude hindamise aruande eelnõu ptk 4.8). 12 XV. Vastuväide nr 18. Toote välja, et Natura hindamise sisuline fookus on suunatud üksnes Natura kaitseväärtuste hindamisele, laiemate keskkonnamõjude hindamine ei ole siseriiklike kaitsealade puhul Natura hindamise aspektist nõutav. Seega võib siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide suhtes esineda mõjude hindamise läbiviimise vajadus ka põhjustel, mis ei ole seotud Natura 2000 võrgustikuga. Seega on õiguslikus mõttes viga hinnata kavandatava tegevuse mõju siseriiklikult kaitstavate loodusobjektidele Natura hindamise peatükis. Olete oma vastuväites õigesti välja toonud, et Natura hindamise sisuline fookus on suunatud üksnes Natura kaitseväärtuste hindamisele, laiemate keskkonnamõjude hindamine ei ole siseriiklike kaitsealade puhul Natura hindamise aspektist nõutav. Selgitame, et Eestis on Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad loodusobjektide kaitse tagatud erineva kaitse-režiimiga. Mitmed Natura 2000 võrgustiku alad kattuvad üks-üheselt siseriiklikult kaitstavate loodusobjektidega, nii ruumilise ulatuse kui ka kaitstavate loodusväärtuste osas. Sellistel juhtudel välditakse mõjuhindamise praktikas sama hinnangu dubleerimist ja hinnatakse mõju looduslikele kaitse-eesmärkidele Natura hindamise peatükis, mis tagab rangemad hindamise põhimõtted nimetatud kaitse-eesmärkidele. Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohaselt seatakse kava või projektiga ehk kavandatava tegevusega kaasneva mõju hindamisel Natura alale esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis tähendab, et kava või projekti elluviimine ei tohi Natura ala loodusväärtusi kahjustada ja otsustaja peab tegevuse lubamisel selles veendunud olema. Natura alade ja siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide mitte kattuvas osas viiakse vastavatele kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude hindamine läbi väljapool Natura hindamise peatükki. XVI. Vastuväide nr 19. Ptk 4.4.1.1 Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamise lähtekohad Toote välja, et vastavalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise hindamise kohustuslikuks elemendiks ka hinnangu andmine eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Seega on ebaõige väita, et sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine ei ole keskkonnamõju strateegilise hindamise tavapäraseks osaks. Nõustume, et KSH üheks osaks on mõju hindamine ka inimese tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatu peatükis 9 (lk 43) märgitakse järgmist: „Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva mõjuga, võib KSH temaatilise ulatuse määramisel (kas KSH programmis või planeeringute VTK-s) hõlmata ka sotsiaalset ja majanduslikku mõju ning keskkonnamõjuga tekkivate seoste hindamist. KSH ulatuses tuleb asjaosalistega kokku leppida kohe töö lähteülesande etapis. Arvestades KSH eesmärki – selgitada välja strateegiliste planeerimisdokumentidega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju ja leevendada ebasoodsat mõju – tuleb ka sotsiaalse ja majandusmõju hindamisel lähtuda nende mõjust looduskeskkonnale. Seda nii olukorras, kus KSH ulatus piirdub vaid looduskeskkonnale avalduva mõju hindamisega (KSH tavapärane tähendus) kui KSH laiendatud tähenduses, kus lisaks looduskeskkonnamõjule analüüsitakse strateegilise 13 planeerimisdokumendiga kaasnevat sotsiaalset ja majanduslikku mõju looduskeskkonnale.“. Seega ka KeHJS kohases nn laiendatud KSH läbiviimisel hinnatakse sotsiaal-kultuurilisi mõjusid lähtudes vaid nende mõjust looduskeskkonnale. Seetõttu ei kohaldu KeHJS säte asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamisel. Planeerimisseaduse kohaste asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja looduskeskkonna mõjude hindamise olemust ja õiguslikku raamistikku on selgitatud juhise „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükis 6. Tegemist on küll üldplaneeringute koostamise juhisega, kuid asjakohaste mõjude hindamise olemus ja õiguslik raamistik on samasugune kõigi planeeringu liikide puhul. Kokkuvõtlikult võib öelda, et õigusaktidega ei ole sätestatud menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude hindamiseks (v.a KeHJS-s reguleeritud osas). Seega on seadusandja jätnud planeeringu koostaja otsustada, mida, millal ja kuidas ta hindab. Dokumendis „Eesti mereala planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus“ peatükis 3 lk 24 on toodud hindamismetoodika ning peatükis 3.2-3.4 (lk 26-27) on kirjeldatud Eesti mereala planeeringus asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja tervisemõjude hindamise eesmärgid (nö fookus). Eeltoodu on võetud aluseks Eesti mereala planeeringus asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja tervisemõjude hindamises. Rahandusministeerium on seisukohal, et antud planeeringu raames on seda senisest Eestis viljeletud praktikast tehtud veelgi põhjalikumalt ja laiapõhjalisemalt (kaasates väga laia ekspertide ringi) ning selle eest on protsessis saadud tunnustust ka rahvusvahelistelt osapooltelt. XVII. Vastuväide nr 20. Olete seisukohal, et kuivõrd Eestis ei ole varem sedavõrd suuri meretuuleparke rajatud, ei saa rääkida ühegi Eesti eksperdi varasemast kogemusest antud küsimuses. Järelikult on vastav eksperdi hinnang üksnes oletuslik ega ole kontrollitav. Lisame, et mereplaneeringu koostamisse kaasatud eksperdid tuginevad oma hinnangute andmisel nii Eestis varasemalt teostatud töödele kui ka rahvusvahelisele kogemusele. Eksperdid kuuluvad mitmetesse rahvusvahelistesse koostöövõrgustikesse ja saavad seega oma hinnangute andmisel kasutada ka värskeimaid andmeid ja infot teistest riikidest. Võimekus rahvusvahelist kogemust kohaldada Eesti oludele on üheks eksperdi võtmeoskuseks. Analüütiline lähenemine senise teadmise sünteesimisel ja planeeringu kontekstiga kokku viimisel võimaldab ka olukorras, kus mõned kavandatavad arengud on Eesti meres esmakordsed, anda parimat võimalikku teavet. Lisaks märgime, et planeeringu pika-ajalist positiivset mõju välja tuues on eksperdid silmas pidanud kõiki planeeringuga kaetavaid teemasid koosmõjus, mitte ainult tuuleenergeetika kavandamist. Planeering aitab kaasa erinevate erivaldkondadele tasakaalustatud arengule Eesti mereruumis. XVIII. Vastuväide nr 21. Mereimetajad. Toote välja, et mereimetajate hulka kuuluvad näiteks hallhülged, kelle tähtsaks elualaks on kavandatav planeeringuala ning kes on mere ökosüsteemi tundliku osana inimtegevuse poolt otseselt mõjutatavad. Kalastikuga seonduvad muutused mõjutavad hülgeid kaudselt (ligipääs toidule), kuid planeeringu elluviimisega mõjutab otseselt hallhüljeste elualasid ka veealune müra ja lenduv hõljum (sh talvine jää lõhkumine ja sellega seonduvad häiringud). Teie poolt eelnevalt 19.08.2020 saadetud kirjas ja viidatud kohas oli küsimus - kui esineb mõju kalastikule, milline on mõju mereimetajatele? Sellest tulenevalt tõime oma 30.11.2020 14 vastuses välja ka just seose kalastikuga. Nüüd viitate, et tegemist on meie poolt lihtsustatud oletusega ja kalastikuga seonduvad muutused mõjutavad hülgeid kaudselt (ligipääs toidule). Juhime tähelepanu, et mereimetajate kontekstis on mõjude hindamise aruandes hinnatud ühtlasi planeeringulahendusega kaasnevaid otseseid mõjusid tuginedes oma valdkonna liigiekspertidele ja mõjude hindamise alusuuringule “Hüljeste leviku ja merekasutuse hinnang” (M.Jüssi, 2019). Eksperdid on jõudnud oma hinnangutes järeldusele, et mereala planeeringus käsitletavad mere kasutusviisid ei ole vastuolus viigerhüljeste ja hallhüljeste merekasutuse tänaseks väljakujunenud mustritega. Võtmeelupaigad on planeeringus kaetud erinevate loodushoiu meetmetega. XIX. Vastuväide nr 22. Toote välja, et järeldus planeeringuga kalandusele avalduvast positiivsest mõjust on otseselt vastuolus Euroopa Parlamendi PECH komisjoni poolt 2020. a. oktoobris avaldatud raportiga “Impact of the use of offshore wind and other marine renewables on European fisheries“. Nimetatud raportis uuriti tuuleparkide negatiivseid mõjusid kalandussektorile3. Analüüsi tulemusel järeldati, et lähiajal hakkab tekkima järjest tõsisem konflikt tuuleparkide ja kalandussektori vahel. Sellest tulenevalt on vaja kalandussektorile tekkivad negatiivseid majanduslikke mõjusid analüüsida ja lahenda vahetumalt ning suurema koostöö kaudu konfliktis olevate sektorite vahel. Raport soovitab võimalikult varakult asuda tegelema selliste negatiivsete mõjude neutraliseerimisega. Täpsemalt on raporti kohaselt vaja teha spetsiifilisemat koostööd kalandussektori ja tuuleparkide arendajate vahel. Täna selline koostöö puudub ning kalandussektor on vaid üks väga paljudest kaasatud subjektidest. Palute selgitada ning põhjendada, mis andmetele tuginedes on RM asunud PECH komisjoni raportis leituga vastupidisele seisukohale. Selgitame, et raportis on välja toodud võimalikud leevendusmeetmed, millest üks on varajane kommunikatsioon. Kusjuures raport ei anna täpsemaid juhiseid mismoodi tuleks koostööd teha. Antud juhul oleme kalandussektori kaasanud planeeringu koostamise algstaadiumist peale. Kalandussektori erialaliitudele on läinud kõik planeeringu protsessi teavitused alates lähteseisukohtadest ja erialaliitude kaudu on olnud võimalus olla protsessis kaasatud. Kogu suhtlus ja informatsiooni edastamine on tõendataval kujul olemas. Pärast avalikustamise etappi augustis 2020.a saadetud ettepanekuid kalandussektori esindajate poolt oleme korraldanud töökoosoleku teemade aruteluks ja palunud vastata Teil konkreetsetele küsimustele, et vajalikke detailsemaid aspekte praktikutega veelgi täpsustada. Senini ei ole me vastuseid Teilt saanud. Kohtleme kõiki huvigruppe võrdselt ja sarnaselt on kaasatud ka nt tuuleenergeetika arendajaid, keskkonnaorganisatsioone, kohalikke omavalitsusi, vesiviljeluse arendajaid jt. Seega väide, et koostööd ei ole tehtud ja see on olnud ainult formaalne, ei vasta tõele. Üheks raportis välja toodud meetmeks on ka kompensatsioon ja kooskasutuse soodustamine. Juhime tähelepanu, et 2020. aastal läbi viidud kohaliku kasu instrumentide uuringust selgus, et suurema õigusselguse loomiseks on vajalik luua õiguslik raamistik, mis reguleeriks tuuleparkidest tingitud häiringute mõju kompenseerimist näiteks kohaliku tasu või talumistasu näol. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on hetkel välja töötamisel kohaliku kasu regulatsioon, mis seab paika põhimõtted tuuleparkidega seonduvate häiringute kompenseerimiseks vahetult mõjutatud isikutele (nt kohalikud elanikud, aga ka nt traalpüügi sektori ettevõtjad) ning kohalikele omavalitsustele. Traalpüük ei ole hetkel planeeringus 15 tuuleenergeetika aladel keelatud ja planeeringu üheks eesmärgiks on läbivalt olnud kooskasutuse soodustamine. Majanduslike mõjude detailsemast hindamisest sektorile räägib raport meretuuleparkide keskkonnamõju hindamise (KMH) etapi kontekstis, mitte keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) kontekstis. KMH-KSH tasandi erinevust on täpsemalt selgitatud alajaotises II. Antud teema on hetkel täpsustamisel koostöös ministeeriumitega ja võimalik on, et planeeringus sätestatakse ka sellekohane tingimus(ed). Võimalikud täiendused avalikustatakse koos planeeringu lahendusega, millest teavitame huvigruppe eraldi. XX. Vastuväide nr 23. KSH-s pole hinnatud planeeringu mõju Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi eesmärkidele. Olete seisukohal, et oletuste ja andmete puudumise tõttu saab esitada üksnes uue täiendava oletuse, mitte aga põhjendatud järelduse selle kohta, et planeering toetab mere bioloogiliste ressursside säilitamist ja kalavarude majandamist. Oleme oma eelmises 30.11.2020 kirjas ja ka selles kirjas pikalt kirjeldanud Eesti mereala planeeringu lähenemisi ja KSH-KMH tasandi erinevusi. Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi teemal oleme küsinud seisukohta Maaeluministeeriumilt. Maaeluministeerium on seisukohal, et mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse, edendades mitmekülgse ja tasakaalustatud kasutusega säästvat meremajanduse kasvu. Leiame, et Eesti mereala planeering ei ole vastuolus põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030 eelnõus (PÕKA) toodud eesmärkidega, mis on aluseks ka Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostamisele. PÕKA kalanduse peatükk rõhutab samuti Euroopa Liidu merendus-ja kalanduspoliitikale vastavalt merekeskkonda säästva kalanduse ja vesiviljeluse edendamise vajadust, tuues (nii nagu ka Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava) välja spetsiifilisemad sekkumised keskkonnasäästliku ja majanduslikult elujõulise kalandussektori arendamiseks, mida mereala planeering oma suunitlusest tulenevalt nii üksikasjalikult ei käsitle. XXI. Vastuväide nr 24. Toote välja, et Riigikohus on asjas nr 3-16-1472 (p 30) selgitanud, et KSH menetluse tõhusaks läbiviimiseks tuleks hindajal lähtuda nn maksimumstsenaariumist, st kavandatava tegevuse elluviimisest suurimas mahus, mida koostatav planeerimisdokument võimaldaks. Seega on KSH tasandil võimalik täpsustada näiteks tuulikute parameetreid, arvu jm maksimumstsenaariumi alusel, sh puuduks oht planeeringu kiireks aegumiseks. Ilma maksimumstsenaariumit hindamata ei saa teha KSH-s sisulisi valikuid, milline mereala on tuuleenergeetika arendamiseks parim võimalik lahendus. Toome uuesti välja, et mereala planeeringus on ära toodud alade asukohad, käsitletud vundamenditüüpi, antud alade realiseerimise piirmäär 70% ja ka alade pindala. Seega on sisulise lahenduse aluseks olnud juba konkreetne stsenaarium, mida on hinnatud. Tuletame veelkord meelde, et selguse huvides täpsustame planeeringulahendust ja mõjude hindamise aruannet, et stsenaarium paremini esitletud oleks. Planeeringulahendus ja mõjude hindamine 16 on hetkel erinevatest ettepanekutest tulenevalt täiendamisel ning täiendatud materjalidega on võimalik tutvuda käesoleva aasta kevadperioodil. Materjalide avalikustamisest anname Teile eraldi teada. XXII. Vastuväide nr 25. Olete seisukohal, et müra modelleerimise tingimuse seadmine tegevusloa tasandile on õigusvastane. Lisate, et õiguslikus mõttes on viga see, kui jäetakse erinevate tehniliste lahendustega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine edasi järgmistesse menetlusetappidesse. Oleme selgitanud käesoleva kirja alajaotises 2, kuidas toimub ruumi kavandamine ning kavandatud tegevuste elluviimine, sh kuidas suhestuvad omavahel KSH ja KMH. Oleme seisukohal, et müra modelleerimiseks on vajalikud nii tuulikute täpsed asukohad, võimsus, tehnoloogiline tüüp kui ka ümbritseva keskkonna müraga seotud asjaolud (nt laevaliikluse sagedus). Arvestades Eesti mereala planeeringu täpsusastet on müra hinnatud (käsitletud) korrektselt ja kooskõlas mõjude hindamise põhimõtetega. Samuti on seatud vajalikud tingimused olulise keskkonnamõju vältimiseks järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH. Seega ei ole sisulises ega õiguslikus mõttes viga see, kui erinevate täpsete tehniliste lahenduste müra modelleerimine toimub järgmises etapis. XXIII. Vastuväide nr 26. Olete seisukohal, et võimalik ebasoodne mõju teistele merekasutusviisidele ei õigusta KSH tasandil erinevate alternatiivsete tuuleenergeetika alade hindamata jätmist. KSH on keskkonna kõrgetasemelist kaitset tagama pidav planeerimisdokument, mis peab olema ratsionaalselt ja objektiivselt kontrollitaval viisil koostatud. Dokumendis „Eesti mereala planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus“ peatükis 3 lk 24 on toodud mõjude hindamise metoodika, sh on märgitud, et mõjude hindamisel ei töötata välja erinevaid mõjude hindamise alternatiive, vaid hinnatakse planeerimismenetluses välja töötatavate planeerimislahenduste vastavust strateegilistele eesmärkidele või eeldatavalt olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid. Juhime tähelepanu, et juhul kui KSHs hinnatakse alternatiive, siis need peavad olema reaalsed (st elluviidavad) alternatiivid. Kuna väljaspool Eesti mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikke alasid pole erinevatel põhjustel tuuleenergeetika arendamine võimalik, siis järelikult nö muud alad ei ole reaalsed ega elluviidavad asukoha alternatiivid. Seejuures konkreetsed tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad on välja valitud mh arvestades keskkonnakaalutlusi (vt Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk 5.6.2, kus on kirjeldatud tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemine). Vt ka vastust alajaotises VIII. Kokkuvõttes juhime tähelepanu, et mereala planeeringu põhilahendus ja selle mõjude hindamine on hetkel täiendamisel avalike arutelude järgselt esitatud ettepanekutest lähtuvalt. Mitmetele teemadele, mida olete tõstatanud selles ja eelmises kirjas, oleme vastanud, et vaatame materjali üle ja täpsustame lahendust. Täiendatud lahendus avalikustatakse tervikuna ja sellest anname Teile eraldi teada. 17 Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kaia Sarnet regionaalvaldkonna asekantsler Lisa(d): Lisa 1 – Ekspertmeeskonna nimekiri Lisa 2 – Veebipõhise tööriista (PlanWise4Blue) aruanne Triin Lepland [email protected] Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet 18
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel