Eesti mereala planeeringu koostamise ja mõjude hindamise läbiviimise meeskond
Rahandusministeeriumi
1. Katri-Liis Ennok Osakonna juhataja
planeeringute osakond
Planeeringu koostamise korraldaja, Rahandusministeeriumi
2. Triin Lepland
projektijuht planeeringute osakond
Eleri Projektijuhi abi ja mõjude hindamise Rahandusministeeriumi
3.
Kautlenbach koostamise koordinaator planeeringute osakond
Rahandusministeeriumi
4. Tiit Oidjärv Osakonna juhataja asetäitja
planeeringute osakond
Rahandusministeeriumi
5. Külli Siim Õigusnõunik
planeeringute osakond
Planeeringu konsultandipoolne
projektijuht, planeerija,
6. Pille Metspalu Hendrikson & Ko OÜ
PhD inimgeograafias ja
regionaalplaneerimises
Keskkonnamõju strateegilise
7. Riin Kutsar Hendrikson & Ko OÜ
hindamise juhtekspert
8. Marika Pärn Planeerija Hendrikson & Ko OÜ
Sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude
9. Ann Ideon Hendrikson & Ko OÜ
hindamise spetsialist
Jaanus Padrik,
10. Geoinformaatika spetsialistid Hendrikson & Ko OÜ
Kairit Kase
Keskkonnaspetsialist, täiendav
11. Kaile Eschbaum Hendrikson & Ko OÜ
spetsialist
Tartu Ülikooli Mereinstituut
12. Georg Martin Merekeskkonna spetsialist
merebioloogia osakonna juhataja
Tartu Ülikooli Mereinstituut.
13. Redik Echbaum Kalandusspetsialist rannikumere kalanduse töörühma
juhataja
Merekeskkonna spetsialist Tartu Ülikooli Mereinstituut
14. Jonne Kotta (kartograafia, geoinfosüsteemid, mereökoloogia juhtivteadur
modelleerimine)
Majanduslike mõjude hindamise Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike
15. Siim Espenberg
ekspert Rakendusuuringute Keskus
Majanduslike mõjude hindamise Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike
16. Kaidi Nõmmela
spetsialist Rakendusuuringute Keskus
17. Kristjan Piirimäe Geoinformaatika konsultant OÜ Roheline Rada
Helen Sooväli- Kultuuriliste mõjude hindamise Tallinna Ülikool
18.
Sepping spetsialist Jätkusuutliku arengu prorektor
Tartu Ülikool
19. Ain Kull Energeetika spetsialist
Loodusgeograafia vanemteadur
Tervise mõjude hindamise Tartu Ülikool
20. Hans Orru
spetsialist Keskkonnatervishoiu dotsent
21. Liina Härm Meretranspordi spetsialist MTÜ Hiiu Purjelaeva Selts
Aavo ja Riina Raig Projekt OÜ
22. Avo Raig Meretranspordi spetsialist
Alusanalüüside läbiviijad
Nahkhiirte ekspert,
alusanalüüs„Nahkhiirte uuring
Veiserahul ja Kerjurahul 2016. aasta
23. Lauri Lutsar augustis, septembris ja oktoobris“; Eestimaa Looduse Fond
alusanalüüs “Nahkhiirte uuring merel
Saaremaa ümbruses 2018. aasta
juulist oktoobrini“
Ornitoloogid,
Andres Kalamees,
alusanalüüs „Eesti merealal paiknevate
Andrus Kuus,
lindude rändekoridoride olemasolevate
Aivar Leito, Leho
24. andmete koondamine ja kaardikihtide Eesti Ornitoloogiaühing
Luigujõe, Veljo
koostamine ning analüüsi koostamine
Volke.
tuuleparkide mõjust lindude
toitumisaladele“
Margus Ots,
Jonne Kotta, Leho Ornitoloogid ja mereökoloogia
25. Luigujõe, Andrus ekspert (PhD), lindude Eesti Ornitoloogiaühing
Kuus ja Veljo peatumisalade analüüs.
Volke
Kristjan Majanduseksperdid ja GIS mudelite
Piirimäe, Katrin koostamise ekspert,
26. Pihor, Helena alusanalüüs „Merekeskkonna Poliitikauuringute Keskus Praxis
Rozeik, Magnus ressursside kasutamisest saadava
Piirits majandusliku kasu mudel“
Mereimetajate ökoloogid, PhD,
Mart Jüssi, Ivar MTÜ Pro Mare
27. alusanalüüs “Hüljeste leviku ja
Jüssi
merekasutuse hinnang”
Jääolude ekspert, PhD (maateadused).
Rivo Uiboupin,
28. Mereala planeeringu alusuuring: TTÜ Meresüsteemide Instituut
Ove Pärn
jääolude analüüs ja kaartide koostamine
Majandusekspert, mereökoloogia
ekspert (PhD), GIS mudelite koostamise
ekspert.
Merekeskkonna ressursside
kasutamisest saadava majandusliku kasu
Kaidi Nõmmela, Tartu Ülikool RAKE,
mudeli täiendamine
29. Jonne Kotta, OÜ Hobikoda,
ökosüsteemiteenustega;
Kristjan Piirimäe OÜ Roheline Rada.
PlanWise4Blue: Veebipõhine mudel
hindamaks inimtegevuse kumulatiivset
keskkonnamõju ning merekeskkonna
ressursside kasutamisest saadavat
majandusliku kasu
Mereökoloogia ekspert, PhD.
Metoodika "Merestrateegia
30. Jonne Kotta MTÜ Eesti Merebioloogia Ühing
raamdirektiivi rakendamine mereala
planeerimisel".
Veebipõhine tööriist hindamaks survetegurite
kumulatiivset mõju loodusväärtustele
Deliverable 4.2.1. An easy-to-use online tool that
calculates cumulative impacts of multiple
pressures on key nature assets in pilot areas.
Jonne Kotta, Mihhail Fetissov, Anneliis Kõivupuu, Annaleena
Vaher, Kiran Liversage, Emil Kotta, Mihkel Kotta, Robert Szava-
Kovats
Lõpparuanne
Aruande versioon 1, 14/01/2021
Eesti Mereinstituut, Tartu Ülikool
2021
Sisukord
Executive summary ....................................................................................................................................... 3
Sissejuhatus................................................................................................................................................... 4
Veebipõhise kaardirakenduse sisendandmed .............................................................................................. 7
1. Loodusväärtuste kaardikihid ................................................................................................................. 7
2. Survetegurite kaardikihid ...................................................................................................................... 8
3. Inimtegevuste potentsiaalse keskkonnamõju alusandmestik .............................................................. 9
4. Kumulatiivsete mõjude hindamise arvutuseeskiri .............................................................................. 10
Veebiportaal hindamaks survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele ........................................ 12
Võimalikud uurimisteemad ......................................................................................................................... 17
Kokkuvõte ................................................................................................................................................... 18
Kasutatud allikad......................................................................................................................................... 19
2
Executive summary
The dynamic nature of marine systems presents a formidable challenge for environmental
management and maritime spatial planning, especially when planning is primarily ecosystem-
based. Even relatively simple ecological systems display high levels of fluctuation in process and
structure that are oscillatory or even chaotic. Development of frameworks that can provide
realistic predictions in highly dynamic systems is a current priority, especially when complexity
arises from cumulative impacts. Approaches emphasising cumulative impacts are very important
in the Baltic Sea region, which is characterised by intensifying and diversifying human pressures.
Cumulative impacts are defined as impacts on the environment that result from several human
activities and pressures acting together, as caused by past, present or any possible foreseeable
actions in future and cumulative impact assessment is a way to evaluate such effects.
Importantly, such assessments have to be based on solid ecological understanding of cause-
effect relationships between pressures and biota and the ability to deliver estimates of
associated uncertainties. As the total effect is not the sum of separate effects but interactions
overwhelmingly prevail in nature, it is very important that the synergistic effects of different
pressures on nature assets are also quantified and integrated into the assessment schemes. The
existing assessment schemes and cumulative impact assessment tools in the Baltic Sea region as
well in other European waters, however, are not yet able to incorporate such complexity.
The RITA project task "Methodological frame to assess cumulative impacts of anthropogenic
pressures on nature assets" adopted a procedure involving: 1) meta-analysis of published or raw
data that indicated separate and/or synergistic impacts (either from experimental manipulations
or ecosystem changes observed before and after impact) and 2) linking the impact data (effect-
size estimates) and existing spatial prediction of different nature assets into an cumulative impact
assessment framework.
Here, we used this novel cumulative impact framework and results of meta-analysis of published
or raw data to build an easy-to-use online tool that calculates cumulative impacts of multiple
pressures on key nature assets in the entire Estonian sea areas. This task was carried out in
collaboration with the ongoing Estonia – Russia Cross Border Cooperation Programme 2014-2020
project ADRIENNE. The RITA project provided a concept of assessment framework and meta-
analysis of published or raw Estonian data that indicated separate and/or synergistic impacts.
The ADRIENNE project carried out all IT-related developments. Moreover, the ADRIENNE project
will complement the meta-data with cumulative impact assessment in neighbouring countries
(Finland and Russia) and thereby enables to harmonize our activities with other similar Baltic Sea
initiatives by 2022.
3
Sissejuhatus
EL Merestrateegia Raamdirektiivi (MSRD) kohaselt on merekeskkond väärtuslik pärand, mis vajab
kaitset, säilitamist ja võimaluse korral taastamist lõppeesmärgiga hoida alal bioloogilist
mitmekesisust ning kindlustada ökoloogiliselt mitmekesised, dünaamilised, puhtad, terved ja
produktiivsed ookeanid ja mered. MSRD täitmine põhineb ökosüsteemsel lähenemisel, kuna vaid
sellisel lähenemisel on võimalik vältida inimtegevusest lähtuvaid keerukaid ebasoovitavaid
tagajärgi looduskeskkonnale. Ökosüsteemipõhine lähenemine seab esikohale
mereökosüsteemide kasutamise, kuid selliselt, et ökosüsteemide struktuur ja funktsioonid
säilivad ning mereressursside kasutamine oleks jätkusuutlik. Sinise majanduskasvu strateegia
rõhutab vajadust rakendada mere kasutamata ressursid uute töökohtade loomise ja
majanduskasvu huvides selliselt, et oleks kaitstud bioloogiline mitmekesisus ning säilitatud
ökosüsteemi teenused, mida pakuvad meile terved mere- ja ranniku ökosüsteemid. Eelpool
kirjeldatud tark meremajandamine eeldab operatiivse andme- ja teadmistepõhise tööriista
olemasolu, mis suudab usaldusväärselt hinnata erinevate inimetegevuste potentsiaalselt mõju
merekeskkonnale.
Inimtegevus on Läänemeres muutumas üha intensiivsemaks ning selle olemus pidevalt
mitmekesistub. Kiirete muutuste taustal on tekkimas täiesti uued merekeskkonda ümber
kujundavad mehhanismid, mille sisu on teadusele veel ebaselge, kuid mis väärivad väga suurt
tähelepanu, kuna ohustatud on ökosüsteemide mitmekesisus, terviklikkus ja toimimine.
Mereökosüsteemide tervikliku majandamise käigus tuleb teadlikult vältida erinevate
merekasutuste jaoks ebasobivat ruumieraldust ning selle läbi vähendada mere ökosüsteemidele
avalduvat survet. Selle eesmärgi täitmine pole aga lihtne, kuna ökosüsteemide mitmekesiseid
tagasiside mehhanisme ei ole võimalik kirjeldada lihtsate prognoosimudelitega ja paljude
keskkonnamõju aspektide kohta on teaduslik informatsioon endiselt üsna puudulik.
Inimtekkeliste survetegurite kumulatiivsete mõjude analüüs võimaldab süsteemselt analüüsida
inimtegevuste mõju looduskeskkonnale. Kumulatiivset mõju defineeritakse siin kui erinevate
inimtegevuste ja nendest inimtegevustest tulenevate survete koosmõju ökosüsteemidele.
Usaldusväärsete prognooside saamiseks peab kumulatiivsete mõjude hindamine lähtuma
alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seostest.
Veelgi enam, selline teoreetiline raamistik peab võimaldama eritüübiliste ja keerukate
vastastikmõjude kirjeldamist, kuna survetegurite mõju elustikule ei avaldu üldjuhul aditiivselt
(üksikelementide liitmise kaudu), vaid on kirjeldatav keerukate interaktsioonidega.
Uurimisteema 4.1. „Survetegurite kumulatiivse mõju hindamise raamistiku ja mõjude arvutuste
algoritmide loomine“ on jagatud kaheks loogiliseks etapiks: (4.1.1.) Survetegurite kumulatiivsete
mõjude hindamise empiirilise raamistiku loomine (Methodological frame to assess cumulative
impacts of anthropogenic pressures on nature assets) ja (4.1.2.) Veebipõhine tööriist hindamaks
4
survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele (Online tool for assessing cumulative impacts
of multiple pressures on key nature assets).
RITA alateema 4.1.1. "Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise empiirilise raamistiku
loomine" käigus töötati välja uudne metoodika, mille puhul kumulatiivsete mõjude hindamine
lähtub teaduskirjanduses publitseeritud ja/või andmebaasidest arvutavatest kvantitatiivsetest
alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seostest.
Sellest tulenevalt võimaldab selline metoodika arvutusalgoritmidesse koondada suurema osa
piirkondlikest vaatlustest ja eksperimentaaluuringutest, mis demonstreerivad erinevate
survetegurite eraldi- ja koosmõju erinevatele loodusväärtustele. Veelgi enam, sellisel
lähenemisel on andmebaasid operatiivselt kaasajastatavad so. arvutusalgoritmi on võimalik
lihtsalt täiendada uute teadmistega uutest surveteguritest ja nende mõjudest loodusväärtustele
(Kotta et al., 2020a).
Käesolev aruanne kirjeldab alateema „Veebipõhine tööriist hindamaks survetegurite
kumulatiivset mõju loodusväärtustele“ tegevusi. Alateema tegevuste käigus kasutati
väljatöötatud kumulatiivse mõjude hindamise uudset kontseptsiooni, et välja töötada
veebipõhine graafiline rakendus võimaldamaks meremajandajatel ja mereruumi planeerijatel
läbi mängida erinevaid inimkasutuse stsenaariume ning hinnata selliste stsenaariumite
potentsiaalset keskkonnamõju. Alateema tegevuste käigus loodi andmebaas kvantitatiivsetest
alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seostest
ning seostati see andmebaas alateema 4.1.1. aruandes kirjeldatud kumulatiivsete mõjude
arvutamise algoritmidega. Saadud matemaatilise mudeli põhjal tekitati veebipõhine
kaardirakendus, mis võimaldab hinnata erinevate inimkasutuste stsenaariumite kumulatiivset
mõju loodusväärtustele.
Veebipõhise portaali loomisel tehti aktiivset koostööd 2014-2020 Eesti-Vene koostööprogrammi
projekti ADRIENNE’ga. RITA projekti raames töötati välja kumulatiivsete mõjude arvutamise
algoritm ning loodi Eesti merealalt kogutud alusteadmiste põhjal andmebaas kvantitatiivsetest
põhjus-tagajärg seostest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahel. ADRIENNE projekti
toel viidi läbi kõik IT-alased arendustööd. Lisaks täiendati ADRIENNE projekti käigus survetegurite
ja loodusväärtuste vaheliste seoste koondbaasi alusteadmistega inimtegevuste mõjudest
naaberriikides (Soome, Venemaa).
Projektidevaheline koostöö võimaldab mõjualgoritmidesse kaasata naabermaade (Soome,
Venemaa) alusandmestikku ja kogemust ning viia RITA projektis loodud kumulatiivsete mõjude
hindamise kontseptsioon ja praktiline teostus HELCOM’i inimtegevuste keskkonnamõjude
hindamise metoodikatesse. RITA ja ADRIENNE projekti raames tutvustasime oma lähenemist
erinevatel rahvusvahelistel töönõupidamistel ning nendel kohtumistel avaldas HELCOM selget
soovi meie lahendust (arvutusalgoritmi ja veebipõhist rakendust) integreerida oma järgmise
põlvkonna kumulatiivsete mõjude hindamise tööriista.
5
Allpool kirjeldame alategevuse käigus kokkukoondatud sisendandmeid (loodusväärtusi,
inimtegevusi, metaanalüüside käigus kogutud informatsiooni inimsurvete keskkonnamõjust)
ning loodud veebitööriista funktsionaalsust.
6
Veebipõhise kaardirakenduse sisendandmed
Väljatöötatud kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamise veebirakendus kasutab sisendina
järgmisi komponente:
1. Loodusväärtuste sisendina kasutatakse merestrateegia raamdirektiivi valitud tunnuste
indikaatoreid või nendega seotud loodusväärtuste modelleeritud andmekihte.
2. Inimmõju sisendina kasutatakse tänapäevaseid survetegureid (kasutusviisid ja
inimtegevus merekeskkonnas vt. Merestrateegia Raamdirektiivi III lisa tabel 2b1;
inimtegevuste intensiivsus vt. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016;) või tulevikku
planeeritud inimtegevusi (nt. mereruumi planeerimise käigus tehtud ettepanekuid).
3. Mõjumaatriks, millesse on koondatud teadmised erinevate inimtegevuste potentsiaalsest
keskkonnamõjust.
4. Arvutuseeskiri, mis kirjeldab, kuidas määratleda erinevate inimtegevuste kumulatiivset
mõju ning mõjude usaldusväärsust mereruumis.
Väljatöötatud metoodika võimaldab dünaamiliselt ühendada olemasoleva olukorra (s.o
modelleeritud loodusväärtuste andmekihid), inimtegevuse (hetkel mõjuvad ja tulevikus
planeeritavad) ning väljatöötatud arvutusalgoritmid (s.o teadmised, kuidas erinevad
inimkasutused ja kasutuste intensiivsus potentsiaalselt mõjuvad erinevatele loodusväärtustele
konkreetses merepiirkonnas). Selline kompleksmudelil põhinev veebirakendus võimaldab
ökosüsteemselt hinnata survetegurite kumulatiivset keskkonnamõju − kasutatud on kogu
olemasolev alusandmestik ja –teadmine ning võimalik on hinnata kõikide mõjuhinnangute
määramatust/usaldusväärsust.
1. Loodusväärtuste kaardikihid
Väljatöötatud inimtegevuste kumulatiivsete mõjude hindamise kontseptsioon käsitleb
loodusväärtustena selliseid keskkonnaandmeid, millel on püsiv asukoht ning mida kasutatakse
Merestrateegia Raamdirektiivi tunnuste indikaatoritena.
Veebirakendusse on hetkel integreeritud järgnevad loodusväärtuste andmekihid:
1. mereimetajad (lesilate ruumiline paiknemine)
2. bentosetoidulised linnud (liikide summeeritud esinemistõenäosus, lähiajal lisame liikide
summaarsed asustustihedused km2 kohta)
3. kalatoidulised linnud (liikide summaarsed asustustihedused km2 kohta)
4. taimetoidulised linnud (liikide summaarsed asustustihedused km2 kohta)
1
https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32017L0845&from=ET
7
5. lindude rändeteed (võtmetähtsusega rändekoridorid)
6. lindude talvitumisalad (talvituvate liikide summaarsed asustustihedused km2 kohta)
7. räime koelmualad (esinemistõenäosus)
8. koha koelmualad (esinemistõenäosus)
9. merisiia koelmualad (esinemistõenäosus)
10. bentiliste kalade levila (antud loodusväärtus on integreeritud kumilatiivsete mõjude
arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub)
11. pelaagiliste kalade levila (antud loodusväärtus on integreeritud kumilatiivsete mõjude
arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub)
12. bentiliste suurselgrootute levila (antud loodusväärtus on integreeritud kumilatiivsete
mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub)
13. pelaagiliste suurselgrootute levila (antud loodusväärtus on integreeritud kumilatiivsete
mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub)
14. mändvetikate elupaiga levikuala (esinemistõenäosus)
15. põisadru elupaiga levikuala (esinemistõenäosus)
16. agariku elupaiga levikuala (esinemistõenäosus)
17. kõrgemate taimede elupaiga levikuala (esinemistõenäosus; ei sisalda meriheina)
18. meriheina elupaiga levikuala (esinemistõenäosus)
19. põhjataimede ja -loomade liigirikkus (suurtaimede ja -selgrootute liikide arv km2 alal)
20. filtreerijate karpide elupaiga levikuala (esinemistõenäosus)
21. settes elavate merekarpide elupaiga levikuala (esinemistõenäosus)
22. LD elupaigatüübi levikuala - liivamadalad
23. LD elupaigatüübi levikuala - mudased ja liivased laugmadalikud
24. LD elupaigatüübi levikuala – karid
25. loomse hõljumi asustustihedus (isendite arv veesambas; antud loodusväärtus on
integreeritud kumulatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub)
26. taimse hõljumi asustustihedus (isendite arv veesambas; antud loodusväärtus on
integreeritud kumulatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub)
27. bakterite biomass (bakterite biomass setetes, antud loodusväärtus on integreeritud
kumulatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub)
28. detriidi sisaldus (kontsentratsioon setetes; antud loodusväärtus on integreeritud
kumulatiivsete mõjude arvutuseeskirjadesse, kaardikiht veel puudub)
2. Survetegurite kaardikihid
Käesoleval hetkel võimaldab kaardirakendus igal kasutajal üles laadida teda huvitavate
inimtegevuste survetegurite kaarte tabelformaadis (nt. *.csv või *.txt failidena, mis ei nõua
kasutajatelt spetsiifiliste GIS programmide olemasolu. Lähiajal lisame portaali kasutusjuhendite
sektsioooni detailse kirjelduse, kuidas ette valmistada selliseid survetegurite kaardikihte
8
(http://www.sea.ee/planwise4blue/home/material). Nendeks võivad olla tänapäevaste
survetegurite kaardikihid (nt. TTÜ Meresüsteemide Instituut, 2016) või tulevikku planeeritud
inimtegevused (nt. mereruumi planeerimise käigus tehtud ettepanekud). Hetkel on rakenduses
kasutajatele välja jagatud ka Eesti mereruumi planeerimise käigus loodud survetegurite
kaardikihid. Kasutajal on võimalik neid kaardikihte sellisena kasutada või siis toimetada
olemasolevaid kaardikihte vastavalt soovidele.
Veebirakenduse arvutusalgoritmidesse on hetkel integreeritud allpool toodud
inimtegevused/merekasutused. Portaali kasutaja võib rakendusse üles laadida nii olemasolevaid
kui ka tulevikku planeeritud inimtegevuste kaardikihte. Kaardikihtide näidistena on käesoleval
hetkel portaali imporditud Eesti mereruumi planeeringulahenduses välja toodud ruumiandmed2,
jooksvalt oleme lisamas portaali ka uusi survete kaardikihte:
1. süvendamine/kaadamine
2. liiva kaevandamine
3. tuuleparkide rajamine
4. sadamad
5. tehnorandade asukohad
6. allveekaablite asukohad
7. mere kalakasvatused
8. uudsed vesiviljelused (vetika- ja karbikasvatused)
9. pelaagilise traalimise intensiivsus
10. põhjatraalimise intensiivsus
11. vetikapüük
12. laevaliikluse tihendus
13. riigikaitse
14. heitvee väljalaskudest tulenev toitainete koormus
15. jõgedest tulev toitainete koormus
16. lainerežiimi muutused (kliimamuutus)
17. turismi ja vabaaja tegevused
18. võõrliikide sissetoomine (ümarmudila ja rändkrabi näitel)
3. Inimtegevuste potentsiaalse keskkonnamõju alusandmestik
Inimtegevuste keskkonnamõjude hindamise alustalaks on faktilistele andmetele toetuv
andmebaas, milles kirjeldatakse matemaatilisi seoseid erinevate inimkasutuste intensiivsuse ja
keskkonnamõju ulatuse vahel.
Inimtegevuste keskkonnamõjusid sisaldavas koondbaasis sisalduvad järgmised veerud:
2
https://mereala.hendrikson.ee/kaardirakendus.html
9
1. Rea ID
2. Loodusväärtuse nimetus
3. Loodusväärtust kirjeldav liik/rühm
4. Kommentaar loodusväärtuse kohta
5. Pika- või lühiealine liik
6. Elupaika moodustav või assotseerunud liik
7. Surveteguri(te) nimetus(ed)
8. Andmetüüp (nt. aritmeetiline keskmine)
9. Loodusväärtuse keskväärtus inimtegevuste esinemisel
10. Loodusväärtuse keskväärtus inimtegevuste puudumisel
11. Loodusväärtuse veapiirid inimtegevuste esinemisel
12. Loodusväärtuse veapiirid inimtegevuste puudumisel
13. Veapiiride tüüp (nt. standardviga)
14. Loodusväärtuse valimi suurus inimtegevuste esinemisel
15. Loodusväärtuse valimi suurus inimtegevuste puudumisel
16. Mõju levik ruumis (kilomeetrites)
17. Mõju ajaline ulatus (aastates)
18. Viide
19. Lisakommentaarid
31.12.2020 seisuga on erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg
seoste kohta loodud koondandmebaasis 1343 eritüübiliste mõjude kirjet. Käesolevat andmebaasi
täiendatakse ADRIENNE projektitööde käigus peamiselt Soome ja Venemaa andmestikuga.
Hinnanguliselt 2021. aasta detsembriks sisaldub selles andmebaasis harmoniseeritud kujul
sisuliselt kogu regiooni (Eesti, Soome, Venemaa) kohta teaduskirjanduses avaldatud või avalikes
andmebaasides publitseeritud informatsioon erinevate inimtegevuste mõjudest
loodusväärtustele.
4. Kumulatiivsete mõjude hindamise arvutuseeskiri
Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamiseks kasutasime metaanalüütilist lähenemist, mis
võimaldab olemasolevatest andmebaasidest ja publitseeritud teadusartiklitest välja noppida
erinevate inimtegevuste eraldi- ja koosmõju erinevatele loodusväärtustele (Borenstein et al.,
2009). Sellisel lähenemisel on võimalik keskkonnamõju hindamiseks kasutada suuremat osa
piirkondlikest vaatlustest ja eksperimentaaluuringutest. Seejärel tuleb siduda olemasolevad
modelleeritud loodusväärtuste andmekihid väljatöötatud arvutusalgoritmidega (so. teadmisega,
kuidas erinevad inimkasutused ja kasutuste intensiivsus potentsiaalselt mõjuvad
loodusväärtustele konkreetses merepiirkonnas). Kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamisel
tuleb igas ruumipunktis esiteks määratleda seal esinevad erinevad surved ja loodusväärtused
10
ning seejärel kasutada väljatöötatud arvutusalgoritme, et hinnata üksikust survetegurist või
erinevate survetegurite kombinatsioonidest tulenevat keskkonnamõju konkreetses ruumipunktis
esinevatele loodusväärtustele. Detailne kumulatiivsete mõjude hindamise arvutuseeskiri on
avaldatud alateema 4.1.1. "Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise empiirilise
raamistiku loomine" lõpparuandes (Kotta et al., 2020a).
11
Veebiportaal hindamaks survetegurite kumulatiivset mõju
loodusväärtustele
RITA ja ADRIENNE projekti koostöös loodud kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamise
veebiportaali kontseptsioon, arvutuseeskiri ja kasutatud IT lahendused on detailselt lahti
kirjutatud värskelt avaldatud teaduspublikatsioonis (Kotta et al., 2020b). Loodud veebiportaal on
dünaamiliselt täiendatav, seda nii alusandmete kihtide osas kui ka inimkasutuse interaktiivsete
mõjude maatriksi osas. Kumulatiivsete mõjude hindamise metoodika võimaldab erinevatel
huvirühmadel läbi mängida erinevaid ruumieralduse stsenaariume ning hinnata eri
stsenaariumite potentsiaalse keskkonnamõju ulatust.
Veebiportaali nimetuseks on PlanWise4Blue ja see asub aadressil:
http://www.sea.ee/planwise4blue. Sama nimetusega portaal loodi Rahandusministeeriumi toel
2019. aastal eesmärgina hinnata inimtegevuste kumulatiivseid mõjusid loodusväärtustele.
Rahandusministeeriumi toel loodud portaal on staatiline (ei võimaldanud uusi inimtegevuse
kaardikihte lisada või olemasolevaid toimetada) ning arvutusalgoritmide aluseks on
ekspertteadmised (praeguses portaaliversioonis toimub kumulatiivsete mõjude arvutamine
olemasolevatele teadusuuringutele ja andmebaasidele toetudes). Veelgi enam, RITA ja
ADRIENNE projektide ühistööna lisasime olemasolevatele arvutusalgoritmidele
paralleelarvutuste võimekuse ning selliselt kiirendasime portaali tööd hinnanguliselt 100-1000
korda. Kuna tegemist on "kaubamärgiga", mis on juba kõlapinda kogunud nii Eestis kui ka mujal
Euroopas, ei soovinud me portaali nime muuta. Käesoleval hetkel koosneb portaal mitmest
alajaotusest: PlanWise4Blue – Eesti (Rahandusministeeriumi arendus), PlanWise4Blue – Soome
laht (ADRIENNE ja RITA projekti ühisarendus) ja PlanWise4Blue – Läänemeri (siia koondatakse
praegused parimad praktikad ja võimalikud tulevikuarendused).
Kuna ADRIENNE projekti käigus lisatakse portaali jooksvalt uusi funktsionaalsusi, siis hetkel
pääseb arendamisel olevatesse veebirakenduse piirkondadesse ligi vaid kasutajapõhise
identifitseerimise abil. Kui arendustööd on läbi (hinnanguliselt 2022. aasta märtsiks), siis avame
kõik veebirakenduse alaosad ka identifitseerimata kasutajatele.
Analüüsi ruumiline resolutsioon on hetkel 1 km2. Tehniliselt võimaldab portaal analüüsida ka
palju detailsemat alusandmestikku (nt. 50 m2), kuid selliste alusandmete loomiseks oleks vaja läbi
viia kogu Eesti mereala katvad väga detailsed mereelustiku leviku kaardistustööd. Hetkel on
sellise detailsusega kaardistamistöid läbi viidud vaid väga üksikutes merepiirkondades.
Veebirakenduse peamenüü paikneb ekraani vasakus osas, kus kasutaja pääseb ligi eri tüüpi
sisendandmetele (input layers) ja saab luua endale kumulatiivsete mõjude arvutamise tööseise
(workspaces).
Sisselogimata kasutajad saavad kuvada Eesti mereruumi planeeringu inimkasutuste kaarte
(single human pressures, combined human pressures) (joonis 1) ja loodusväärtuste kaarte (nature
12
values) (joonis 2). Lisaks on kasutajal võimalik näha erinevate füüsikaliste ja biokeemiliste
näitajate väärtusi merealal tänapäevaste ja tuleviku keskkonnatingimuste juures (current
environmental conditions, future climate change). Sellised andmekihid võimaldavad arvestada
kumulatiivsete mõjude analüüsides ka kliimamuutuste mõju, mis tagavad mereplaneerimise ja -
majandamise otsuste jätkusuutlikkuse.
Lisaks eelpoolnimetatud funktsionaalsusele saavad sisselogitud kasutajad luua ja salvestada oma
töö spetsiifikat arvestavaid tööseise (joonis 3). Igas tööseisus on võimalik täpsustada
kumulatiivsete mõjude analüüsidesse minevad loodusväärtuste kaardikihid (joonis 4) ja
inimkasutused (joonis 5). Inimkasutuste puhul on võimalik lisada uusi inimtegevuse kaardikihte
või toimetada rakenduses olemasolevaid kaardikihte (Eesti mereruumi planeeringu inimkasutuse
kaarte). Kui kasutaja on andmete ettevalmistamisega valmis saanud, aktiveerub kumulatiivsete
mõjude arvutamise tööriist. Kõikide kumulatiivsete mõjude arvutuse tulemusi saab tööseisu
salvestada erinevate stsenaariumidena. Selline lähenemine võimaldab operatiivselt võrrelda
erinevate stsenaariumite potentsiaalseid tagajärgi looduskeskkonnale ja valida uuritud
stsenaariumite seast välja loodussäästvamad lahendused.
Kõikide analüüside tulemusi on võimalik alla laadida ESRI andmeformaadis (downloads). Selle
menüü kaudu saab alla laadida inimtegevuse survete mõjukaarte. Allalaetud failis sisalduvad
valitud inimkasutuste tüüpide (sh. kooskasutuse) mõjualad (impacted area = inimkasutusest
mõjutatud mereala pindala km2 või siis arvukuse summaarsed muutused) ning iga ala kohta
andmed keskkonnamõjude ulatusest (impact magnitude = inimkasutuse tagajärjel hävinud
elupaiga või muu loodusväärtuse pindala km2, osade mitte-pindalaliste loodusväärtuste puhul
vastavalt suremus ja/või väljaränne).
Joonis 1. PlanWise4Blue veebirakenduses saab kuvada Eesti mereruumi planeeringu
inimkasutuste kaarte.
13
Joonis 2. PlanWise4Blue veebirakenduses saab kuvada erinevaid loodusväärtuste kaarte.
Joonis 3. PlanWise4Blue veebirakenduse sisselogitud kasutaja tööseisu vaade. Paralleelselt saab
kuvada kahte erinevat inimkasutuse või loodusväärtuse kaarti ning uurida erinevate
andmekihtide ülekatteid.
14
Joonis 4. PlanWise4Blue veebirakenduse sisselogitud kasutaja tööseisu vaade. Sisselogitud
kasutaja saab analüüsi valida soovitud loodusväärtused.
Joonis 5. PlanWise4Blue veebirakenduse sisselogitud kasutaja tööseisu vaade. Sisselogitud
kasutaja saab lisada uusi inimtegevuse kaardikihte või toimetada rakenduses olemasolevaid
kaardikihte (Eesti mereruumi planeeringu inimkasutuse kaarte).
15
Joonis 6. PlanWise4Blue veebirakenduse sisselogitud kasutaja tööseisu vaade. Sisselogitud
kasutaja saab peale inimkasutuste ja loodusväärtuste selekteerimist läbi jooksutada
kumulatiivsete mõjude analüüsi ning tulemusi kuvada kaardiaknas või siis alla laadida ESRI
andmeformaadis.
16
Võimalikud uurimisteemad
1. Käesoleva projekti käigus töötati välja uudne metoodika, mille puhul kumulatiivsete
mõjude hindamine lähtub teaduskirjanduses publitseeritud ja/või andmebaasidest
arvutavatest kvantitatiivsetest alusteadmistest erinevate survetegurite ja
loodusväärtuste vahelistest põhjus-tagajärg seostest. Seejärel loodi sellele metoodikale
toetuv kaardiportaal, mis võimaldab erinevatel huvirühmadel läbi mängida erinevaid
ruumieralduse stsenaariume ning hinnata eri stsenaariumite potentsiaalse
keskkonnamõju ulatust. Kuna viimastel aastakümnetel on inimtegevuste surved
Läänemere regioonis oluliselt mitmekesistunud, siis puuduvad osade survetegurite
kombinatsioonide kohta (nt. mikropastid, suuremastaapsed vesiehitused, võõrliigid,
karbi- ja vetikafarmid) alusteadmised, kuidas sellised survetegurid mõjutavad erinevaid
loodusväärtusi. Praegu lähtub kaardiportaal selliste survetegurite korral peamiselt
ekspertarvamustest, kuid prognooside parandamiseks tuleks Läänemere regioonis
algatada (eksperimentaalseid) alusuuringuid, et määratleda selliste survetegurite
interaktiivset keskkonnamõju.
2. Vaja oleks tagada parem ühildatavus merekeskkonna seisundi hindamise aluseks olevate
MSRD tunnuste indikaatorite, seire ja käesoleva RITA projekti käigus loodud survetegurite
kumulatiivsete mõjude hindamise metoodika vahel. Olemasolevate MSRD HKSi
indikaatorite kohta ei ole publitseeritud kaarte, kus Eesti mereala iga 1 km 2 suuruse ala
kohta oleks teada indikaatori väärtus, kuna seisundi hindamisel on väikseim üksus
veekogum. Sellest tulenevalt ei ole võimalik läbi nende indikaatorite hinnata ka erinevate
merekasutuste ja survetegurite kohaspetsiifilist mõju mereelustikule. Näiteks antakse
enamike indikaatorite alusel kogu Liivi lahe kohta vaid üks seisundihinnang, kuid ei
iseloomustata Liivi lahe erinevate ruumiosade olukorda. Sama uuring peab andma ka
juhised nende indikaatorite praktilise kasutuse kohta (HKS piirid ja seireandmestiku
allikas). Praegu lähtub meie loodud metoodiline raamistik MSRD tunnuste indikaatorite
aluseks olevast keskkonnainfost ning tehtud hinnangutel pole sellist keskkonnapoliitilist
tähendust kui MSRD tunnuste indikaatoritel. Väljatöötatud metoodika alusel tehtud
järeldused keskkonnamõjude ulatuse kohta on aga suures plaanis siiski õiged (järelduste
määramatus aga sõltub alusandmete täpsusest). Võimalusel tuleks aga perioodiliselt (nt.
6 aasta tagant) tekitada seireandmete põhjal 1x1km võrguga soovitud näitaja või
indikaatori hinnang kogu Eesti mereala kohta, et saaksime seireandmetele toetudes
testida inimtegevuste kumulatiivset mõju loodusväärtustele ning sealhulgas hinnata ka
rakendatud meetmete efektiivsust keskkonnaprobleemide lahendamisel.
3. Loodud PlanWise4Blue portaali tuleks testida erinevate lähteülesannete puhul, et tagada
portaali kasutajasõbralikkus erinevate lõppkasutajate jaoks. Erinevate lõppkasutajate
poolt läbiviidud portaali testimine võimaldab leida ka seni veel puuduvaid
funktsionaalsusi, mida on võimalik võrdlemisi vähese vaevaga portaali lisada.
17
Kokkuvõte
RITA alateema 4.1.1. "Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise empiirilise raamistiku
loomine" käigus töötati välja metoodika, mis võimaldab hinnata erinevate survetegurite
kumulatiivset mõju Eesti mereala erinevatele loodusväärtustele. Loodusväärtustena käsitletakse
selliseid keskkonnaandmeid, millel on püsiv asukoht ning mida kasutatakse Merestrateegia
Raamdirektiivi tunnuste indikaatorite loomisel. Survetegurite kumulatiivsete mõjude hindamise
alustalaks on faktilistele teadusandmetele toetuv mõjumaatriks, milles kirjeldatakse
matemaatilisi seoseid erinevate inimtegevuste survete ja keskkonnamõju ulatuse vahel. Leitud
seosed võtavad arvesse piirkondlikku elustiku iseloomu. Kasutatud metoodika võimaldab mõjude
kombineerumist summeerumise, kompenseerimise ja muude vastastikmõjude kaudu. Loodud
kumulatiivse mõjude hindamise metoodiline raamistik on dünaamiliselt täiendatav, seda nii
alusandmete kihtide osas kui ka inimkasutuse interaktiivsete mõjude maatriksi osas.
Loodud kumulatiivsete mõjude arvutamise matemaatilist mudelit kasutati alateema 4.2.1.
"Veebipõhine tööriist hindamaks survetegurite kumulatiivset mõju loodusväärtustele" raames,
et välja töötada veebipõhine graafiline rakendus võimaldamaks meremajandajatel ja mereruumi
planeerijatel läbi mängida erinevaid inimkasutuse stsenaariume ning hinnata selliste
stsenaariumite potentsiaalset keskkonnamõju. Alateema tegevuste käigus loodi andmebaas
kvantitatiivsetest alusteadmistest erinevate survetegurite ja loodusväärtuste vahelistest põhjus-
tagajärg seostest ning seostati see andmebaas alateema 4.1.1. aruandes kirjeldatud
kumulatiivsete mõjude arvutamise algoritmidega. Saadud matemaatilise mudeli põhjal tekitati
veebipõhine kaardirakendus, mis võimaldab hinnata erinevate inimkasutuste stsenaariumite
kumulatiivset mõju loodusväärtustele. Loodud kumulatiivsete keskkonnamõjude hindamise
veebiportaali kontseptsioon, arvutuseeskiri ja kasutatud IT lahendused on detailselt lahti
kirjutatud värskelt avaldatud teaduspublikatsioonis: Kotta, J.; Fetissov, M.; Szava-Kovats, R.; Aps,
R.; Martin, G. 2020b. Online tool to integrate evidence-based knowledge into cumulative effects
assessments: Linking human pressures to multiple nature assets. Environmental Advances, 2,
100026; https://www.sciencedirect.com/science/article/pii/S2666765720300260.
18
Kasutatud allikad
Borenstein, M.; , Hedges, L.V.; Higgins, J.P.T.; Rothstein, H. 2009. Introduction to Meta-Analysis.
Chichester, Wiley.
Kotta, J.; Liversage, K.; Szava-Kovats, R.; Kotta, E.; Martin, G. 2020a. Survetegurite kumulatiivsete
mõjude hindamise raamistik. Lõpparuanne. RITA projekt IMAGE. Eesti Mereinstituut, Tartu
Ülikool.
Kotta, J.; Fetissov, M.; Szava-Kovats, R.; Aps, R.; Martin, G. 2020b. Online tool to integrate
evidence-based knowledge into cumulative effects assessments: Linking human pressures
to multiple nature assets. Environmental Advances, 2, 100026.
TTÜ Meresüsteemide Instituut (2016). Eesti mereala survetegurite indeksi väljatöötamine ja
rakendamine. Lõpparuanne, Tellija: Keskkonnaministeerium, Leping 4-2/16/15,
12.02.2016.
19
Heino Vipp Teie 25.01.2021
MTÜ Saarte Kalandus Meie 22.02.2021 nr 15-1/5761-7
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu põhilahendusele
esitatud ettepanekutele
Austatud härra Vipp
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud seisukohtade eest. Teie poolt esitatud seisukohad on läbi kaalutud
ja vastame siinkohal Teie kirjas toodule. Vastuste koostamisel on oma panuse andnud mereala
planeeringu ekspertmeeskond ja asjakohased valdkondlikud ministeeriumid. Vastuskirja
koostades oleme järginud Teie kirja struktuuri. Kuna mitmed väited ja küsimused sisuliselt
kattusid ja seondusid varasemalt saadetud kirjaga nr 15-1/5761-5, oleme kasutanud võimalust
viidata korduvate teemade puhul eelnevatele vastustele ja vastata küsimustele grupeeritult.
Viitamise hõlbustamiseks oleme tähistanud erinevad alajaotused rooma numbritega.
I. Vastuväide nr 1 ja 8. Sissejuhatus ja vee kvaliteet
Olete oma kirjas välja toonud seisukohad PlanWise4Blue veebirakenduse kohta, küsite
viitelist loetelu uuringutest ja ekspertide nimekirja, kes on eriteadmistele tuginedes enda
vastava seisukoha koondhinnanguna andnud.
Palute KSH aruandes viidata iga kalastikku ja mere põhjaelupaiku puudutava järelduse
suhtes vastavale uuringule.
Selgitame lähemalt, et PlanWise4Blue portaal koondab endas kogu Läänemere regiooni kohta
käiva teaduskirjanduse ja andmebaasid, mis võimaldavad hinnata erinevate inimtegevuste
eraldi- ja koosmõju erinevatele mere loodusväärtustele, sh ka kaladele. Loodusväärtuse
andmekihtidena kasutatakse neid tunnuseid, mille puhul on teada, et inimtegevus avaldab
neile potentsiaalselt märkimisväärset mõju ning mis pole teiste määrustega reguleeritud (nt
kalade koelmualad). Töönduslike kalade püük ei sisaldu PlanWise4Blue portaalis, kuna see
püük on kvootidega reguleeritud. Sama loogikat on rakendatud ka muu põhjaelustiku puhul.
Pole mõeldav hinnata inimtegevuse mõju kõikidele merepõhja liikidele (Läänemere liikide
arv küündib tuhandeteni), küll on aga mõistlik rakendusse sisse tuua kõik olulisemad elupaika
moodustavad põhjaliigid ning seda on ka juba tehtud. PlanWise4Blue rakenduses on
arvestatud kõikide Loodusdirektiivi lisas välja toodud kaitstavate elupaikadega ning lisaks on
arvestatud ka teiste suurt liigilist mitmekesisust toetavate elupaikadega. Seega ei saa nõustuda
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
väitega, et kaasatud on väga väike hulk mereelustiku liike. Juhime tähelepanu, et tegemist on
elupaikade infoga mitte pelgalt liigiinfoga. Näiteks põisadru Fucuse elupaiku asustavad meil
sajad liigid (tegemist on suuremat liigirikkust võimaldava elupaigaga Läänemeres). Seetõttu
on looduskaitseliselt mõistlik kaitsta just elupaika, kuna selle kaudu kaitseme ka neid suurt
hulka liike, kes antud elupaigas elavad.
PlanWise4Blue portaali kohta on võimalik rohkem infot teada saada lisatud aruandest.
PlanWise4Blue andmebaasi on olemasolevatest andmebaasidest ja uuringutest välja kogutud
mõjukoefitsendid, mida PlanWise4Blue oma arvutustes kasutab. Hetkel on andmebaasis 1338
uuringut. Andmebaas täieneb pidevalt. Lisame, et PlanWise4Blue on üks paljudest
andmeallikatest, mida mereala planeeringu koostamisel on kasutatud.
Juhime veelkord tähelepanu, et mereala planeeringu koostamisel lähtekohaks olnud
ökosüsteemse lähenemise järgi peab meremajanduse areng toimuma arvestades
merekeskkonna hea seisundi säilitamist ja saavutamist. Seetõttu on mereala planeeringus
läbivalt rõhutatud kalavarude looduslikku taastumist tagavate koelmualade säilitamise
vajadust, sh tuuleenergeetika arendamiseks seatud tingimustes. Kalastiku jaoks tundlike
aladega arvestamise kohustus on seatud teistele merekasutusviisidele. Mereala planeeringus
kalastikule kaasnevate mõjude hindamisel on kaasatud Eesti parim ekspertteadmine läbi
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi ekspertide, kellel on ulatuslik varasem kogemus nii Eestis
kui koostööst teiste Läänemere äärsete riikidega läbi Läänemere merekeskkonna kaitse
komisjoni (HELCOM) töörühmade ja projektide (Pan Baltic Scope). Lisaks on veel kaasatud
Tartu Ülikooli Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskuse, keskkonnatervishoiu ja
loodusgeograafia teadurid, Tallinna Ülikooli Jätkusuutliku arengu prorektor, Tallinna
Tehnikaülikooli Meresüsteemide Instituudi teadurid, Eesti Ornitoloogiaühingu eksperdid,
Eestimaa Looduse Fondi eksperdid, mereimetajate ökoloogid jt. Rahandusministeeriumil ei
ole põhjust kahelda ekspertide pädevuses. Mereala planeeringu eksperdimeeskonna nimekiri
on kättesaadav mereala portaalist ja on lisatud ka kirjale.
Mõjude hindamise koostamisel on panustanud eksperdid tervikliku meeskonnana. Rõhutame
uuesti, et mõjude hindamise aruanne on terviklik dokument, kus peatükid on omavahel seotud,
sh ka ekspertide sisend aruandesse on omavahel seotud. Aruandes antud hinnanguid tuleb
käsitleda konkreetses kontekstis ja teemasid tuleb vaadata koosmõjus. Üksikute lausetena
väljatoodu võib anda lõplikest hinnangutest erineva ja eksliku mulje, sh on ebaõige mingites
lõikudes viidata konkreetsele eksperdile. Asjakohased viited erinevatele uuringutele on
aruandes läbivalt allmärkustena välja toodud, kuid kontrollime siiski viited uuringutele üle.
Mõjude hindamise eksperdid on koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust,
jõudnud seisukohale, et strateegilisel tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega
olulisi negatiivseid mõjusid, sh ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele. Võimalike
lokaalsete mõjude leevendamiseks on planeeringuga seatud arvukaid tingimusi planeeringule
järgnevatele tegevuslubade menetlustele, mille raames tuleb kohustuslikult läbi viia ka
täiendavad uuringud. Selline lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes
merekasutuste valdkondades (eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel
ja selge uuringukohustuseta, põhineva praktika olulise muutuse.
Sama käib kõigi küsimuste kohta, kus palute viidata nimeliselt ekspertidele ja uuringutele.
II. Vastuväide nr 2. Ptk 2.3. Keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu
väljatöötamisel
2
Toote oma kirjas järgneva: „Riigikohtu praktika kohaselt ei õigusta KSH abstraktne olemus
planeeringuala olemasoleva keskkonnaseisundi uurimata jätmist (Hiiu Tuule otsus nr 3-16-
1472, p 30). Samuti toote ka ise oma vastuskirjas läbivalt välja vajaduse planeeringuala
tegeliku keskkonnaseisundi täiendavaks uurimiseks (vt nt lk 9 p-id 5 ja 6, lk 28 p 2 jne). Seega
ei vasta planeeringu lahendus Riigikohtu juhistele ja nõuetele selles osas, kuidas tuleb KSH
läbi viia.“
Nõustume teiega, et erinevate tegevuste kavandamisel ja nende elluviimisel tuleb vältida
olulise keskkonnamõju kaasnemist. Oleme Teile selgitanud, kuidas seda tehakse, oma
eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761-5. Oma seisukohas viitate ainult lk 5-6 toodud
vastusele, kuid teemat selgitati Teile kirjas läbivalt, kusjuures viidates erinevates punktides
toodud vastustele. Jääme oma varem saadetud vastuste juurde.
Juhime lisaks tähelepanu, et Riigikohtu lahendit ei saa tõlgendada niivõrd kitsalt, nagu seda
konkreetsel juhul tehtud on. Teie poolt viidatud Riigikohtu lahendi tegemise asjaolud ei ole
samad, samuti oli tegemist maakonnaplaneeringuga, mis oli koostatud tänasest erineva
õigusliku regulatsiooni alusel, mistõttu ei saa lahendis tehtud järeldusi kanda otse üle ka
teistele olukordadele. Lisaks järgib Eesti õigussüsteem Kontinentaal-Euroopa õigussüsteemi
põhimõtteid, mille kohaselt ei ole kohtuotsusel pretsedendi tähendust.
Täiendavalt selgitame, et mõjude hindamise täpsusaste/üldistusaste (teisisõnu detailsus)
sõltub kavandatava tegevuse kavandamise täpsusastmest/üldistusastmest. Viimane omakorda
oleneb sellest, millist dokumenti parasjagu koostatakse ja kus see dokument hierarhiliselt
dokumentide hierarhias paikneb. Merealal tegevuste kavandamisel eristatakse strateegilist
planeerimist (erinevad valdkonna arengukavad, üleriigiline planeering ning muud kavad,
programmid ja strateegiad) ja tegevuslubasid (erinevad keskkonnaload, hoonestusluba,
ehitusluba jms). Strateegilistele planeerimisdokumentidele viiakse läbi KSH, tegevuslubadele
KMH. KSH tegemiseks on vajalik valida õige üldistuse/detailsuse tase (Sadler ja Verheem
1996). KSH ei saa olla KMH täpsusega (v.a detailplaneeringule koostatav KSH), kuna
strateegilisel tasandil üldjuhul konkreetseid objekte kindlas asukohas ei planeerita (Thérivel
2004)1. Seega KSH on üks keskkonnahoiu instrument teiste hulgas. KSH ja KMH
(keskkonnamõju hindamine) on mõeldud teineteist täiendama, jättes KSH-le strateegiliste
otsuste keskkonnamõjude käsitlemise ning KMH-le neid konkreetselt ellu viivate füüsiliste
tegevuste keskkonnamõjude hindamise2. Ka keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi KeHJS) ütleb läbivalt, et keskkonnamõju
hindamine tuleb läbi viia lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust.
Eesti mereala planeeringut ei ole võimalik koostada ja selle mõjusid hinnata detailsemas
täpsusastmes, kuna see eeldaks juba tegevusloale ja selle KMH-le omaseid tegevusi ja
täpsusastet. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et Eesti mereala planeering kui ka selle
KSH on koostatud sellele omases ja kohases täpsusastmes. Olulise keskkonnamõju
vältimiseks on järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH – planeeringus seatud tingimused
(sh erinevate uuringute läbiviimise vajadus), mida tuleb nende menetlemisel järgida ja mille
tulemused loovad eeldused jätkutegevuste elluviimiseks.
1
Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat (ptk 4, lk 21), K. Peterson, R. Kutsar, P.
Metspalu, S. Vahtrus ja H. Kalle, 2017
2
Keskkonnamõju hindamise käsiraamat (ptk 1.6.1 lk 36), T. Põder, 2018
3
III. Vastuväide nr 3-4 ja 10. Ptk 2.3. Keskkonnakaalutlustega arvestamine planeeringu
väljatöötamisel
Toote oma kirjas välja, et KSH-s tehtud järeldused nii kumulatiivse mõju kui ka olulise
negatiivse mõju puudumise osas põhinevad oletustele ja arvamustele seoses planeeringuala
kalastikuga või koelmutega.
1. Palute selgitada, millisel objektiivsel alusel tehakse KSH-s järeldust olulise negatiivse
mõju puudumise kohta kalastikule, kui puudub terviklik ülevaade (sh kaasatud
kalastiku ekspertide veendumuse kohaselt) planeeringualasse jäävatest liikidest,
nende koelmutest ja kalade rändeteedest?
2. Palute nimetada konkreetsed eksperdid, kes on sellise eriteadmistele rajaneva
seisukoha andnud.
Palute selgitada ja põhjendada täiendavalt, mis alustel ja põhjustel ei ole planeeringualale
jäävate koelmualade uuringu läbiviimine põhjendatud juhtumil, kui (kalastiku) eksperdid on
asunud seisukohale, et Liivi lahes olevate koelmualade kaardistamise suhtes on
uuringuvajadus suur.
Oleme sellel teemal Teile vastanud pikalt oma eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761-5.
Rahandusministeerium ei saa jätkuvalt nõustuda Teie vastuväitega, et HELCOM Pan Baltic
Scope projekti raames kogutud kudealade andmed on abstraktsel tasandil tehtud järeldused.
HELCOM Pan Baltic Scope projekti raames on kogutud kokku kalade kudealade info väga
pika ajaperioodi jooksul, kus Läänemere äärsete riikide teadlased on olemasolevate andmete,
sh erinevatel projektuuringualade uuringute, põhjal kaardistanud olulisemate kalaliikide
tähtsamad elu- ja koelmualad kasutades selleks mudeleid, mis arvestavad erinevate kalaliikide
liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu soolsus, sügavus, avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus,
vee läbipaistvus jt. Mudelite alusel koostatud kaardid on omakorda valideeritud vastavate
liikide ja riikide ekspertide poolt ehk selleks on kasutatud parimat võimalikku teavet.
Pan Baltic Scope projekti käigus on kaardistatud ja kogutud rohkem kui 3 kalaliigi elu- ja
koelmualadega seotud info, mis on leitav aadressilt
http://www.panbalticscope.eu/activities/advancing-the-implementation-of-the-ecosystem-
based-approach-and-data-sharing/data-sharing/). KSH aruandes on hinnangute andmisel
nimetatud infoga arvestatud. Mõjuhindamine on välja toonud, millised on olulisemad
mõjutatud kalaliigid kavandatavate tegevuste, sh tuuleenergeetika alade ja nendega kaasneva
taristu osas ning käsitlenud mõjusid nendele liikidele (sh need kaardimaterjalina esitanud).
Lisaks Pan Baltic Scope andmetele on eksperthinnangute aluseks siiani Eesti mereala
kalastiku ja koelmualade kohta kogunenud teave. Nimetatud teave ajas jooksvalt paraneb, nt
on valminud projekt „Avamere kaitsealade ettepaneku koostamine Eesti majandusvööndis“
(EMI, 2020) (https://mereinstituut.ut.ee/et/projektid/avamere-kaitsealade-ettepaneku-
koostamine-eesti-majandusvoondis), millega mõjuhindamise aruande täiendamisel
arvestatakse.
Toome veelkord välja, et paraku on kogu Eesti mereala katvate uute andmete kogumine
äärmiselt ressursimahukas ja ajaliselt pikk protsess, mida on Eesti riigile jõukohane ja
otstarbekas läbi viia vajaduse põhiselt. Kalastiku eksperdid on välja toonud, et uuringuvajadus
on suur eelkõige Liivi lahe puhul ja seega tuleks enne potentsiaalselt kalastikku oluliselt
mõjutavate tegevuste, sh enne tuuleparkide rajamisega alustamist, viia neil aladel läbi
vajalikud uuringud (ekspertide hinnangul võiks selline uuring kesta vähemalt kaks aastat).
4
Ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt on seatud tingimus enne tegevusloa andmist viia kavandatava
tegevuse ja selle mõjualas läbi kalade ja koelmualade vastavad uuringud.
Vt ka vastus alajaotises I.
IV. Vastuväide nr 5. Ptk 4.1.1. Vee temperatuur ja soolsus
1. Palute viidata konkreetsele uuringule või eksperdi hinnangule (mh eksperdi nimele),
mille pinnalt on vastav järeldus tehtud.
2. Palute selgitada, kas planeeringulahendus võib avaldada ka mõju veevahetuse
intensiivsusele Läänemeres.
Selgitame, et siiani ei ole Läänemeres ega ka Põhjameres püsitatud tuuleparkide olulist mõju
merevee temperatuurile ja soolsusele täheldatud. Seega nagu oleme oma 30.11.2020 vastuses
välja toonud ei kaasne planeeringulahendusega vee soolsusele ega temperatuurile olulist
ebasoodsat mõju, ei otsest ega kaudset mõju. Olulised mõjud soolsusrežiimis suuremas
plaanis saavad olla seotud eelkõige veevahetuse intensiivsuse muutusega Läänemere ja Põhja
mere vahel või sademete režiimi muutustega.
Teie poolt viidatud publikatsioon räägib tuuleparkide rajamisest väga kitsastesse Taani
väinadesse, mille kaudu toimubki kogu veevahetus Põhjamere ja Läänemere vahel. Autorid
on mudeldanud olukordi, kus avamere tuuleparkide ehitamine võib väheneda põhja soolsust
ca 0,1 g/kg võrra, mis on oluliselt väiksem kui loomulik merevee soolsuse variatsioon- 5-10
g/kg. Sama uuringuga mudeldati ka mahukamat stsenaariumi, kus tuulikud paiknesid 400 ja
800 m kaugustel vahemaadel peale 20 kilomeetri pikkust kanali ning selle uuringu tulemusel
vähenes põhjasoolsus ca 0,3 g/kg võrra.
Vt ka vastust alajaotises I.
V. Vastuväide nr 6. Ptk 4.1.2. Tuul
Selgitada, milliste tuulepargi parameetrite alusel on jõutud vastavate järeldusteni, et mõjud
on ebaolulised.
Oleme sellel teemal Teile vastanud pikalt oma eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761-5.
Selles oli toodud mitmeid näiteid kuidas toimub võimalik tuule kahanemine erinevate
tuulikute parameetrite korral. Vastavad täiendused viiakse ka mõju hindamise aruandesse
koos allikatega.
VI. Vastuväide nr 7. Ptk 4.1.3. Jääolud
Toote välja, et KSH alusuuringuna nimetatud TTÜ Meresüsteemide Instituudi analüüsis
„Jääolude analüüs ja kaartide koostamine“ hinnati üksnes jää ja rüside esinemise tõenäosust
ja jääkatte kestvust. TTÜ ei hinnanud jääoludest tingitud muutusi ökosüsteemides. Lisate, et
kui KSH-s leitakse, et planeeringuga kaasneb keskkonnale üksnes ebaoluline mõju, siis peab
selline järeldus olema kontrollitav. Hinnang „ebaoluline“ on järeldus, mis peab tuginema
eelnevale arutluskäigule. Antud juhul ei ole see järeldus kontrollitav ning tegemist on seega
oletusega.
Palute selgitada seda, et kuidas on eristatud olulist ja ebaolulist mõju.
5
Selgitame, et mereala ökosüsteemide jaoks oluline neile omase merekeskkonna säilimine ja
seega on mitmed ökosüsteemid mõjutatud pigem iga-aastasest merejää olemasolust, nt
hülged. Eesti mereala planeeringuga ette nähtud tuuleenergeetika alad jäävad aladele, kus
jääkatte kestvus on keskmiselt lühem – Liivi lahe avaosa ning Saaremaa läänerannik. Seega
ei saa nende alade kavandamise puhul rääkida olulisest tuulepargi mõjudest jääoludele ja
sellest tulenevalt mõjust ökosüsteemidele.
Ökosüsteemide jaoks määravama tähtsusega on kliimamuutustega kaasnev, kuidas avaldavad
kliimamuutused mõju Läänemere jääoludele. Keskkonnaagentuuri poolt on valminud 2014 a
töö „Eesti tuleviku kliimastsenaariumid aastani 2100“, mille käigus hinnati erinevaid
stsenaariumeid vastavalt Läänemere jää prognoosidele ning modelleerimine näitas, et
vastavalt teatud stsenaariumile oleks 2040. aastate tüüpilisel talvel Läänemere jääga kaetus
vähenenud. Soome lahe rannikualad, Väinameri ja Liivi laht on endiselt jääs, kuid jää paksus
on kahanenud kaks kuni kolm korda. 2080. aastateks on Läänemere jääga kaetus veelgi
vähenenud. Väinameri ja Liivi laht on peaaegu jäävabad, kuid Soome lahe rannikualad
endiselt jääga kaetud. KSH aruannet täiendatakse eelpool toodud teemade osas kliimamõjude
peatükis ning lisatakse vajalikud viited uuringutele.
Palusite selgitada kuidas on eristatud olulist ja ebaolulist mõju. KeHJS-s on defineeritud
keskkonnamõju (ehk keskkonnamõju, mida ei saa pidada oluliseks) ja oluline
keskkonnamõju3. Mõju olulisuse kategoriseerimisel saab tugineda ennekõike KeHJS § 22,
mille kohaselt keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
käsiraamatu peatükis 9 on selgitatud pikemalt, mis on keskkonnamõju ja oluline
keskkonnamõju KSH-s ning peatükis 15 KSH metoodika ja andmevajaduse määramise
põhimõtteid ja võimalusi.
Määratledes, et tegemist on keskkonnamõjuga, mida ei saa pidada oluliseks, ei konstateerita
fakti, et tegevusel puudub keskkonnamõju - igal tegevusel, mida planeeritakse, on
keskkonnamõju. See määratlus tähendab seda, et konkreetsel planeeringualal määratletud
tegevusel puudub merejääle mõju määral, mis võib ületada mõjuala keskkonnataluvust või
põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi.
VII. Vastuväide nr 9. Viited M. Rohtla uuringule
Toote välja, et M. Rohtla uuringu pinnalt ei saa teha järeldust ilmselgelt negatiivsete mõjude
puudumise kohta kalastikule. Hoopis vastupidine järeldus on õige, sest M. Rohtla rõhutab
ettevaatlikkuse põhimõtte tähtsust.
1. Palume selgitada ning põhjendada, kuidas on RM teinud M.Rohtla uuringu pinnalt
sellised järeldused, mis on vastuolus M. Rohtla poolt avaldatud üheselt mõistetavate
seisukohtadega.
3
KeHJs § 21 kohaselt keskkonnamõju on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,
kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara.
6
2. Kui selliseid järeldusi RM teha ei saa, siis tuleb vastavalt KSH teksti parandada ja
täiendada.
Juhime tähelepanu, et Eesti Mereinstituudi eksperdid on Eesti mereala planeeringu
koostamisel kaasatud. Seetõttu oleme vastuse antud punkti osas kooskõlastanud viidatud
uuringu autori M. Rohtlaga, kes annab kokkuvõtva hinnangu Teie esitatud vastuväidete osas
järgnevalt: „Vaatamata uuringus (M. Rohtla, 2020) välja toodud puudujääkidele tehniliselt
keerukate müra ja elektromagnetväljade mõjude uurimises, rõhutab M. Rohtla siiski, et senini
pole töötavates tuuleparkides kalastikule olulisi negatiivseid mõjusid tuvastatud. Hoopis
vastupidi, paljudel juhtudel on tuvastatud pigem positiivsed mõjud ehk on täheldatud kalade
arvukuse tõusu tuulepargis. M. Rohtla lõppjärelduseks aruandes on, et rohepöörde läbiviimise
huvides tuleks Eestis avamere tuuleparkide rakendada nö järk-järgulise kohanemise printsiipi.
See tähendab seda, et uute teadmiste lisandumisel tuleb jooksvalt vaadata ümber kehtestatud
eeskirjad ja soovitused avamere tuuleparkide rajamiseks, opereerimiseks ja
demonteerimiseks.“
Nagu ka eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761-5 viitasime, siis mõjude hindamise
materjalid on hetkel täiendamisel, et tuua selgemini välja info, millele on aruande koostamisel
tuginetud.
VIII. Vastuväide nr 11. Alternatiivide puudumine.
Toote välja, et KSH peab mängima aktiivset rolli planeeringulahenduse kujunemisel, mitte
piirduma planeerimisprotsessis väljatöötatud lahenduse mõjude hindamise, tagantjärele
korrigeerimise ja leevendusmeetmete väljapakkumisega (vt 3-16-1472).
Loamenetluses võib lubada taotluse esitajal hiljem täielikult otsustada üksnes selliste
aspektide üle, mille puhul ei esine ühtegi teaduslikult põhjendatud kahtlust, et nende
tagajärjed ala ei mõjuta (EKo C-461/17: Holohan jt, p 46).
Olukorras, kus KSH-s on ebaõigesti määratletud tuuleenergeetika alad (st üksnes ühe
võimaliku lahendusena) ega ole läbi viidud keskkonnamõjude hindamise kontekstis kriitilisi
mereelustikku puudutavaid uuringuid, ei ole võimalik hiljem neid puudusi kõrvaldada.
Oleme Teile selgitanud antud lähenemist pikalt oma eelmises 30.11.2020 kirjas nr 15-1/5761-
5. Jääme oma varem kirjutatu juurde.
Nõustume, et loamenetluses võib lubada taotluse esitajal hiljem täielikult otsustada üksnes
selliste aspektide üle, mille puhul ei esine ühtegi teaduslikult põhjendatud kahtlust, et nende
tagajärjed ala ei mõjuta. Vastupidist ei olegi väidetud.
Täiendavalt lisame, et ei õigusaktidest ega ka kohtulahenditest ei tulene, et üldise
detailsusastmega planeeringus, nagu seda on üleriigilise planeeringu teemaplaneering, peab
mitmeid potentsiaalselt sobivaid alasid kaardistama isegi juhul, kui need on ilmselgelt
igasuguste välistusmetoodikatega välistatud. Kui on ilmselge, et muud potentsiaalselt sobivad
alad puuduvad, on lähenemine õiguspärane. Juhime tähelepanu ka Riigikohtu otsusele Rail
Balticu osas, kus on kirjeldatud (P 33), et ebarealistlike alternatiive kaaluma ei pea ja kui teisi
realistlike alternatiive pole, siis on kohustus vaid seda asjaolu täpsemalt selgitada. KeHJS
ütleb, et KSH aruandes peab olema leitav ülevaade põhjustest, mille alusel valiti alternatiivsed
arengustsenaariumid, mida strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel käsitleti ning
7
ülevaadet sellest, kuidas saadi parim alternatiivne arengustsenaarium. Planeeringulahenduse
seletuskirjas on kirjeldatud (ja sellele mõjude hindamise aruandes viidatud) strateegilisi
valikuid ja selgitatud kuidas kujunesid avalikkusele esitletud arengustsenaariumid. Lisaks on
mõjuhindamise aruandes kirjeldatud protsessi ja metoodikaid, kuidas ekspertrühma hinnangul
kujunes parim planeeringulahendus. Seega ükski muu alternatiiv ei olegi tänase teadmise
pinnalt võimalik.
IX. Vastuväide nr 12. Ptk 4.2.2 Linnud
Olete seisukohal, et ebaõige on KHS väide, mille kohaselt lindude sensitiivsete alade
määramisel on lähtutud parimast olemasolevast teadmisest (nt vee- ning maismaalindude
rände kohta). Oma väidete põhistamisel olete tuginenud EOÜ 2016. a analüüsile “Eesti
merealal paiknevate lindude rändekoridoride olemasolevate andmete koondamine ja
kaardikihtide koostamine ning analüüsi koostamine tuuleparkide mõjust lindude
toitumisaladele” ja EOÜ 2019. a analüüsile „Lindude peatumisalade analüüs“ ning jõudnud
järeldusele, et on üheselt selge juba olemasolevate teadmiste järgi, et veelindude rändemustrit
arvestades peaks sensitiivseks alaks määrama ka planeeringuala. Kokkuvõttes ei ole
linnustiku sensitiivsed alad piiritletud eluliselt riske maandaval viisil (mh tulenevalt lindude
liikuvast eluviisist ja EOÜ uuringust nähtuvatest rändekoridoridest). Järelikult ei ole
planeeritav ala linnustiku seisukohalt võimalike negatiivsete mõjude osas sobiv. Kokkuvõttes
ei ole mitte kuidagi välistatud planeeringuga kaasnevat negatiivset mõju linnustikule.
1. Palute selgitada, miks on KHS-s jäetud kajastamata merelindude rändekoridori?
2. Palume selgitada, miks ei ole KHS-s järgitud ekspertide soovitust, et „planeerimisel
tuleb selle piirkonnas kindlasti teostada põhjalikud eeluuringud“.
Palusime EOÜ nimetatud analüüside autoritel Teie linnustikuga seotud tähelepanekud üle
vaadata ning esitada omapoolsed kommentaarid. Oleme oma vastuse koostanud tuginedes
EOÜ viidatud analüüside koostanud ekspertide seisukohtadele.
Juhime tähelepanu, et teie poolt viidatud joonised 99-102 töös „Lindude peatumisalade
analüüs“ on skeemkaardid, mis näitavad põhimõttelisi rände liikumissuundasid mitte
konkreetset rändekoridori asukohta. Veelindude liikumine toimub kogu Eesi merealal, sh ka
aladel, kuhu on kavandatud tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad. Oluline on
märkida, et osasid merealasid kasutavad linnud intensiivsemalt. Seega olemasolevate
teadmiste põhjal saab eristada suuremaid alasid (mitte nooltega tähistatavaid rändekoridore),
mille kohal veelindude ränne on teadaolevalt või eelduslikult intensiivsem. Selliste aladega
on ka nn sensitiivsete alade piiritlemisel arvestanud. Eksperdid märgivad, et võib-olla ei ole
antud nimetus „sensitiivsed alad“ kõige õnnestunum ja võib tekitada segadust, kuid need on
alad, mis tänaste teadmiste põhjal on kõige olulisemad avamerel peatuvatele ja/või mere
kohalt üle lendavatele lindudele (vt lisainfot „Lindude peatumisalade analüüs“, 2019 lk 88
ning Eesti mereala planeeringu mõjude hindamise aruande eelnõu lk 41).
Oma kirjas märgite, et KSH on linnustikku puudutavate alusuuringute osas äärmiselt
selektiivne. Näiteks kajastab KSH üksnes maismaalindude tähtsamaid rändekoridoride Eestis
(vt KSH aruanne, joonis 4.4.2-2., lk 43). Teie poolt viidatud joonisel on lisaks
maismaalindude rändekoridoridele tähistatud ka avamerel peatuvatele ja/või mere kohalt üle
lendavatele (sh rändavate) lindudele kõige olulisemad alad – sensitiivsete aladena. Seega nii
mõjude hindamisel kui ka planeeringulahenduse koostamisel on arvesse võetud avamere
linnustikule olulisi alasid. Täiendame joonist, et see oleks üheselt arusaadav.
8
Palute selgitada, miks ei ole KHS-s järgitut ekspertide soovitust, et „planeerimisel tuleb selle
piirkonnas kindlasti teostada põhjalikud eeluuringud“. Eesti mereala planeeringulahendus ja
selle mõjude hindamine on koostatud koostöös EOÜ ekspertidega, kellel on parimad Eesti
linnustikuga seotud teadmised. Seejuures on arvesse võetud kõiki EOÜ ekspertide soovitusi
tagamaks linnustiku parim kaitse. Peale seda, kui 2016. a töös EOÜ eksperdid tõdesid, et
„planeerimisel tuleb selle piirkonnas kindlasti teostada põhjalikud eeluuringud“, tellis
Rahandusministeerium EOÜ-lt 2016. a analüüsi täpsustamiseks täpsema analüüsi (so 2019. a
valminud töö), mille alusel oli võimalik määratleda avamerel peatuvate ja mere kohalt üle
lendavate lindude jaoks kõige olulisemad alad, so sensitiivsed alad ning seada planeeringus,
koostöös EOÜ ekspertidega, tingimused jätkutegevusteks.
Oleme selgitanud käesoleva kirja alajaotises II, kuidas toimub ruumi kavandamine ning
kavandatud tegevuste elluviimine, sh kuidas suhestuvad omavahel KSH ja KMH.
Strateegilisel tasandil on selgitatud välja nii maismaa kui ka veelinnustiku jaoks olulised alad
merel (EOÜ 2016. a ja 2019. a eelviidatud analüüsid). Planeeringulahenduse koostamisel on
lindudele oluliste aladega arvestatud. Eesti mereala planeeringut ei ole võimalik koostada ja
selle mõjusid hinnata detailsemas täpsusastmes, kuna see eeldaks juba tegevusloale ja selle
KMH-le omaseid tegevusi ja täpsusastet ning konkreetse tehnoloogilise lahenduse infot koos
paiknemisega. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et Eesti mereala planeering kui ka selle
KSH on koostatud sellele omases ja kohases täpsusastmes. Olulise keskkonnamõju
vältimiseks on järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH – planeeringus seatud tingimused
(sh erinevate uuringute läbiviimise vajadus), mida tuleb nende menetlemisel järgida.
X. Vastuväide nr 13.
Oma kirjas märgite, et tuuleparkide planeerimist tuleks eelistada üksnes madala
ornitoloogilise väärtusega piirkondades. Käesoleval juhul asuvad mereplaneeringu aruandes
ettenähtud sobivad piirkonnad tuuleenergeetika arendamiseks erakordselt kõrge
ornitoloogilise väärtusega piirkonnas. Seejuures asub tuuleenergeetika ala nr 3 Sõrve
poolsaare vahetus läheduses, mis on nii maismaalindude kui ka veelindude rände
pudelikaelaks (vt EOÜ analüüs „Lindude peatumisalad“ (2019), joonis 104). Sellega seoses
on EOÜ oma analüüsis mh leidnud, et „Suurest rändevoost tulenevalt on need alad äärmiselt
tundlikud, mille tõttu tuleb nendes kohtades vältida tuuleparkide planeerimist.“ Lisaks ei saa
jätta leevendavate meetmete määramist (nt puhvertsooni vajaduse küsimuse üle otsustamist)
kohalikule tasandile, vaid need tuleb kindlaks määrata riigi tasandil.
1. Palun selgitada, kuidas üksnes osaline puhvervööndite planeeringulahendusse sisse
arvestamine muudab probleemi, mille kohaselt asub tuuleenergeetika ala nr 3
äärmiselt tundliku ala läheduses ning kuhu tuleks tuuleparkide planeerimist vältida.
2. Millistele põhjendustele ja eriteadmistele tugineb osalise puhverala suuruse ja
asukoha määratlemine?
Eeldame, et Teie kirjas on eksitud tuuleenergeetika arendamiseks sobiliku ala numbriga.
Nimelt tuuleenergeetika arendamiseks sobilik ala nr 2 asub Sõrve poolsaare vahetus läheduses
(säärest edelas). Sõrve poolsaar on rände seisukohast kahtlemata väga oluline ala, kuid Sõrve
ümbruse puhul tuleb silmas pidada, et peamine rände siht on kirde-edela mitte ida-lääne
suunaline. Teisisõnu veelindude jaoks on Sõrve säär pudelikaelaks peamiselt Liivi lahe
suunalise rände jaoks, vähem ka mööda Sõrve läänerannikut kulgeva rände jaoks. Esimene
(Kura kurk) ongi pudelikaelana tähistatud (vt nt EOÜ 2019. a analüüsi joonisel 99
9
leppemärgiga "massränne" tähistatud kohta) ja sellega on arvestatud tuuleenergeetika
arendamiseks sobilike alade valikul. Sõrve läänerannik on määratud sensitiivse alana, mh
rännet silmas pidades. Tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad ei kattu nimetatud ega
ka ühegi muu sensitiivse alaga.
EOÜ 2016.a ja 2019.a analüüsi koostanud ekspertide hinnangul tuuleenergeetika
arendamiseks sobilik ala nr 2 pole kõrge ornitoloogilise väärtusega. Seda kinnitab ka EOÜ
2019. a analüüs, millega täpsustati 2016. a analüüsi. Kui teil on Sõrve poolsaarest läände jääva
ala erakordselt kõrge ornitoloogilise väärtuse kohta infot, palume meile vastav info edastada.
Tuletame meelde, et tuuleenergeetika alast nr 3, mis asub Saaremaast loodes, oleme
otsustanud loobuda mh lindudega seotud aspekte arvestades. Vastav korrektuur viiakse sisse
ka planeeringumaterjalidesse, sh mõjude hindamise aruandesse.
Puhveralade määramist oleme selgitanud oma eelmises kirjas. Sensitiivsed alad, sh nendes
olevad puhveralad, on määratud EOÜ 2019. a analüüsis „Lindude peatumisalade analüüs“.
Nimetatud analüüsis on kirjeldatud analüüsi aluseks olev metoodika. Avamerel peatuvate
lindude levikut kirjeldati nii konkreetsete loendustulemuste kui modelleerimisel põhinevate
prognooside kaudu. Levikut vaadeldi liigi ja sesooni põhiselt. Meie hinnangul pole põhjust
analüüsi läbiviimiseks valitud metoodikas kahelda. Samuti on analüüsis nimetatud töö
koostanud linnustiku eksperdid. Meie hinnangul on analüüsi koostanud selles valdkonnas
tegutsevad Eesti parimad eksperdid.
Juhime tähelepanu, et hoonestusloa menetluses leitakse tuulikutele sobilikud kohad
tuuleenergeetika tootmiseks sobilike alade sees. See ei tähenda seda, et kindlasti tuulikud
hakkavad paiknema ala välispiiril. Tuulikud hakkavad paiknema seal, kus järgmise tasandi
uuringute ja KMH kohaselt mh olulist mõju linnustikule ei kaasne. Seega ala olulisus
peatuvate veelindude jaoks täpsustub konkreetse arendusprojekti eeluuringute käigus ja kuna
ainult peatuvad veelinnud vajavad puhvrit, siis määratakse ka puhvrite vajadus ja ulatus KMH
käigus konkreetse arendusala eeluuringu alusel.
Oleme selgitanud käesoleva kirja alajaotises II, kuidas toimub ruumi kavandamine ning
kavandatud tegevuste elluviimine, sh kuidas suhestuvad omavahel KSH ja KMH.
Strateegilisel tasandil on selgitatud välja nii maismaa kui ka veelinnustiku jaoks olulised alad
merel (EOÜ 2016. a ja 2019. a eelviidatud analüüsid). Planeeringulahenduse koostamisel on
lindudele oluliste aladega arvestatud. Eesti mereala planeeringut ei ole võimalik koostada ja
selle mõjusid hinnata detailsemas täpsusastmes, kuna see eeldaks juba tegevusloale ja selle
KMH-le omaseid tegevusi ja täpsusastet. Eeltoodule tuginedes oleme seisukohal, et Eesti
mereala planeering kui ka selle KSH on koostatud sellele omases täpsusastmes. Olulise
keskkonnamõju vältimiseks on järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH – planeeringus
seatud tingimused (sh erinevate uuringute läbiviimise vajadus), mida tuleb nende
menetlemisel järgida.
XI. Vastuväide nr 14.
Palute välja tuua konkreetne uuring või eksperdihinnang (mh eksperdi nimi), millele tugineb
järeldus, et merekaablite rajamisega ei kaasne olulist keskkonnamõju linnustikule.
Merekaablite mõjust linnustikule on mõjuhindamise aruandes välja toodud järgnev:
„Merekaablite rajamise mõjud esinevad eelkõige ehituse ajal ja on lokaalse iseloomuga.
Kaablite rajamise ebasoodsat mõju saab vähendada sobiva tehnilise lahenduse ning
10
asukohavaliku kaudu projektilahenduse tasandil, samuti tööde aja valiku kaudu“.
Mõjuhindamise aruande täiendamisel lisame vajaliku viite ja allikaga.
Vt ka vastust alajaotisest VI.
XII. Vastuväide nr 15. Ptk 4.2.2 Nahkhiired
Toote oma kirjas välja, et KSH järeldus nahkhiirtele avalduva mõju osas on spekulatiivne ja
oletuslik, sest KSH-s puudub tervikpilt nahkhiirte mereala kasutuse kohta Eestis (vt KSH
järeldus ptk-is 4.2.4., lk 51). Samuti ei arvesta selline järeldus asjaolu, et nahkhiirte
rändekoridori on võimatu täpselt piiritleda ega arvesta nahkhiirte lendava eluviisiga.
Sõrve poolsaar on üks olulisemaid nahkhiirte rändekoridore (vt joonis 4.2.4-1. Tundlikumad
alad nahkhiirtele). Seejuures asub tuuleenergeetika ala nr 3 nahkhiirte rändekoridorist
üksnes ca 10 km kaugusel.
Eeltoodule rajanevalt ei ole olemasoleva teadmise pinnalt (mille osas RM mh möönab
tervikpildi puudumist) võimalik jõuda järelduseni, et nahkhiirte seisukohalt on käesolev
planeeringulahendus sobiv.
Selgitame, et mõjude hindamise aruande skeemkaartidel kajastatud nahkhiirte potentsiaalsed
rändekoridorid on visualiseeritud seni Eesti merealal ja maismaa rannikutel läbiviidud
uuringutel ning liigi ekspertide arvamusele tuginedes. Kõik senised rändeteede kaardid on
illustratsioonid nn parimale ekspertarvamusele või looduskaitselisele otsusele, mis sellel
samal ekspertarvamusel põhineb. Aruandes on antud infost tulenevalt lähtutud
ettevaatuspõhimõttest ja eeldatavatele olulistele nahkhiirte lennukoridoridele ehk
rändekoridoridele tuuleenergeetika alasid ei kavandata. Nagu ka eelpool tuletasime meelde,
siis praeguseks on loobutud ka tuuleenergeetika alast nr 3.
Selgitame veelkord, et lisaks on ette nähtud tingimus tegevusloa tasandile, kus tegevusloa
menetluse raames tuleb mõjusid nahkhiirtele täpsustada, kaasates vajalikku ekspertteavet ning
vajadusel viia läbi uuringud. Oluline on tuulikuparkidest vabaks jätta nahkhiirte peamised
rändesuunad (mida juba olemasolevale teadmisele ja ettevaatuspõhimõttest tulenevalt on
mereala planeeringuga arvestatud) või vajadusel ette näha vastavad leevendavad meetmed.
Näiteks tuuliku rootori kiiruse piiramine kuni peatumiseni (rände ajal) vmt.
XIII. Vastuväide nr 16.
Toote välja, et Riigikohtu praktikast (vt 3-16-1472, p 31) tuleneb, et nahkhiirte uuringute
puhul on tegu geograafiliselt ja mõjult laiaulatusliku kumulatiivsete mõjude hindamist
eeldava uuringuga. Sellise uuringu tegemine on KSH ülesanne (sh tuleks vastav teave
selgitada välja võimalikult varases arendustegevuse staadiumis KSH käigus). Sellist uuringut
ei saa edasi lükata KMH tasandile. Seega on selline järeldus selges vastuolus asjakohase
Riigikohtu praktikaga.
Riigikohtu praktikaga seoseid ja KSH-KMH tasandi erinevust on selgitatud alajaotises nr II.
Täiendavalt lisame, et praeguste teadmiste kohaselt võib nahkhiirte rände seisukohalt pidada
planeeringulahendust sobivaks, kuna eeldatav peamine rändesuund Saaremaa lõunaranniku
(Sõrve säär) piirkonnast Lätti Kuramaale on jäetud vabaks. Selles piirkonnas on
looduskaitsealad, mis tagavad edaspidise rändekoridori säilimise. Arvatav rändekoridor
kulgeb ka Liivi lahes üle Kihnu ja Ruhnu saarte, kuhu planeering samuti tuuleenergeetika
11
alasid ette ei näe. Tuulikute ja nahkhiirte võimalikku konflikti leevendab asjaolu, et tuulikud
töötavad suurematel tuulekiirustel (keskmine tuulekiirus tuulepargi alal üle 9 m/s), mil
nahkhiirte lennuaktiivsus on madal või puudub üldse. Tuulikud alustavad tööd tuulekiirusega
umbes 5 m/s ning arvesse võttes nahkhiirte rändekiirust ca 5–6 m/s), siis toimub ränne
enamasti suhteliselt vaikse ilmaga mil tuulikud ei tööta või töötavad aeglastel pööretel, mille
puhul oht nahkhiirtele on väike. Samuti ei kattu üldjuhul nahkhiirte lennukõrgus tuuliku
labade omaga. Antud asjaolu vähendab oluliselt nahkhiirte hukkumise tõenäosust ja olulist
ebasoodsat mõju.
Eesti mereala planeeringu peatükis 5.6.4 on seatud tuuleenergeetika edasiseks arendamiseks
järgmine tingimus, mida on kohustuslik järgida: „koostöös nahkhiirte eksperdiga täpsustada
mõjusid nahkhiirtele kavandatava tegevuse mahu, täpse asukoha ja tehnilise lahenduse
valguses, viies arendataval merealal läbi nahkhiirte väliuuringud enne ehitust ning jätkates
seirega ehituse ja tuulepargi töö ajal.“
Eeltoodud asjaoludele tuginedes oleme seisukohal, et Eesti mereala planeeringus on
tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad valitud nii, et need arvestavad nahkhiirte
rändekoridoridega. Samuti on seatud vajalikud tingimused olulise keskkonnamõju
vältimiseks järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH.
XIV. Vastuväide nr 17. Ptk 4.2.6 Kaitstavad loodusobjektid
Selgitate, et Teie hinnangul tuleb KSH-d täiendada uuringutega, mis hindavad seda, milline
hakkab olema tuuleenergeetika ala rajamisega kaasnev kumulatiivne mõju kaitstavatele
loodusobjektidele. Selliseid uuringuid ei saa teha KMH tasandil. KSH menetluse eesmärk on
välja selgitada võimalik stsenaarium ja selle alternatiivid sellisel määral, et oleks võimalik
otsustada tuuleenergia tootmise põhimõttelise võimalikkuse üle vastavatel aladel (vt 3-16-
1472).
KMH-KSH tasandi erinevust Riigikohtu praktikaga seoseid ja uuringute temaatikat on Teile
läbivalt selgitatud nii selles kui eelmises kirjas.
Antud teemal lisame juurde, et merealal paiknevateks kaitstavateks loodusobjektideks on
tuulealade mõjualas valdavalt ulatuslikud hoiualad, nt Kura-Kurgu hoiuala, mille kaitse-
eesmärgiks on seatud mere- ja rannikuelupaigatüüpide, hallhülge ja rändlinnuliikide kaitse.
Vältimaks tuuleenergeetika alade paigutamist kaitstavate loodusobjekti aladele on välistatud
oluline ja otsene mõju seal kaitstavatele kaitseväärtustele. Lisaks on KSH aruande käigus
hinnatud mereala planeeringuga kavandatavate tegevuste, sh tuuleenergeetika, mõju
liigirühmade nagu linnud, hülged ja mere-elupaikade lõikes.
Lisaks juhime veelkord tähelepanu, et tegevusloa tasandile on seatud tingimus, kus eelkõige
tuulealadega kaasnevad täpsemaid asjakohaseid mõjusid (eelkõige kaitse-eesmärkidele) tuleb
käsitleda tuuleenergeetika arendamise edasistes etappides konkreetsete projektide raames, kui
on selgunud kavandatava tegevuse täpne asukoht, maht, tehnoloogia jms ning rakendada
vajadusel leevendavaid meetmeid (nt vajalikud puhveralad).
Oleme selgitanud käesoleva kirja alajaotises II, kuidas toimub ruumi kavandamine ning
kavandatud tegevuste elluviimine, sh kuidas suhestuvad omavahel KSH ja KMH. KeHJS
kohaselt hinnatakse kumulatiivseid mõjusid nii KSHs kui ka KMHs. Eesti mereala
planeeringu mõjude hindamisel on antud mh hinnang ka kumulatiivsetele mõjudele (vt
mõjude hindamise aruande eelnõu ptk 4.8).
12
XV. Vastuväide nr 18.
Toote välja, et Natura hindamise sisuline fookus on suunatud üksnes Natura kaitseväärtuste
hindamisele, laiemate keskkonnamõjude hindamine ei ole siseriiklike kaitsealade puhul
Natura hindamise aspektist nõutav. Seega võib siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide
suhtes esineda mõjude hindamise läbiviimise vajadus ka põhjustel, mis ei ole seotud Natura
2000 võrgustikuga. Seega on õiguslikus mõttes viga hinnata kavandatava tegevuse mõju
siseriiklikult kaitstavate loodusobjektidele Natura hindamise peatükis.
Olete oma vastuväites õigesti välja toonud, et Natura hindamise sisuline fookus on suunatud
üksnes Natura kaitseväärtuste hindamisele, laiemate keskkonnamõjude hindamine ei ole
siseriiklike kaitsealade puhul Natura hindamise aspektist nõutav.
Selgitame, et Eestis on Looduskaitseseaduse alusel kaitstavad loodusobjektide kaitse tagatud
erineva kaitse-režiimiga. Mitmed Natura 2000 võrgustiku alad kattuvad üks-üheselt
siseriiklikult kaitstavate loodusobjektidega, nii ruumilise ulatuse kui ka kaitstavate
loodusväärtuste osas. Sellistel juhtudel välditakse mõjuhindamise praktikas sama hinnangu
dubleerimist ja hinnatakse mõju looduslikele kaitse-eesmärkidele Natura hindamise peatükis,
mis tagab rangemad hindamise põhimõtted nimetatud kaitse-eesmärkidele. Loodusdirektiivi
artikli 6 lõike 3 kohaselt seatakse kava või projektiga ehk kavandatava tegevusega kaasneva
mõju hindamisel Natura alale esikohale looduskaitselised eesmärgid, mis tähendab, et kava
või projekti elluviimine ei tohi Natura ala loodusväärtusi kahjustada ja otsustaja peab tegevuse
lubamisel selles veendunud olema.
Natura alade ja siseriiklikult kaitstavate loodusobjektide mitte kattuvas osas viiakse
vastavatele kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitseväärtustele avalduvate mõjude
hindamine läbi väljapool Natura hindamise peatükki.
XVI. Vastuväide nr 19. Ptk 4.4.1.1 Sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamise
lähtekohad
Toote välja, et vastavalt KeHJS § 40 lg 4 p 6 kohaselt on keskkonnamõju strateegilise
hindamise kohustuslikuks elemendiks ka hinnangu andmine eeldatavalt olulise vahetu,
kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta
inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Seega on
ebaõige väita, et sotsiaal-kultuuriliste mõjude hindamine ei ole keskkonnamõju strateegilise
hindamise tavapäraseks osaks.
Nõustume, et KSH üheks osaks on mõju hindamine ka inimese tervisele, sotsiaalsetele
vajadustele ja varale ning kultuuripärandile. Keskkonnamõju strateegilise hindamise
käsiraamatu peatükis 9 (lk 43) märgitakse järgmist: „Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb
KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva mõjuga, võib KSH temaatilise ulatuse
määramisel (kas KSH programmis või planeeringute VTK-s) hõlmata ka sotsiaalset ja
majanduslikku mõju ning keskkonnamõjuga tekkivate seoste hindamist. KSH ulatuses tuleb
asjaosalistega kokku leppida kohe töö lähteülesande etapis. Arvestades KSH eesmärki –
selgitada välja strateegiliste planeerimisdokumentidega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju
ja leevendada ebasoodsat mõju – tuleb ka sotsiaalse ja majandusmõju hindamisel lähtuda
nende mõjust looduskeskkonnale. Seda nii olukorras, kus KSH ulatus piirdub vaid
looduskeskkonnale avalduva mõju hindamisega (KSH tavapärane tähendus) kui KSH
laiendatud tähenduses, kus lisaks looduskeskkonnamõjule analüüsitakse strateegilise
13
planeerimisdokumendiga kaasnevat sotsiaalset ja majanduslikku mõju looduskeskkonnale.“.
Seega ka KeHJS kohases nn laiendatud KSH läbiviimisel hinnatakse sotsiaal-kultuurilisi
mõjusid lähtudes vaid nende mõjust looduskeskkonnale. Seetõttu ei kohaldu KeHJS säte
asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamisel.
Planeerimisseaduse kohaste asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja
looduskeskkonna mõjude hindamise olemust ja õiguslikku raamistikku on selgitatud juhise
„Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“ peatükis 6. Tegemist on küll üldplaneeringute
koostamise juhisega, kuid asjakohaste mõjude hindamise olemus ja õiguslik raamistik on
samasugune kõigi planeeringu liikide puhul. Kokkuvõtlikult võib öelda, et õigusaktidega ei
ole sätestatud menetlus- ega sisunõudeid asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete ja
kultuuriliste mõjude hindamiseks (v.a KeHJS-s reguleeritud osas). Seega on seadusandja
jätnud planeeringu koostaja otsustada, mida, millal ja kuidas ta hindab. Dokumendis „Eesti
mereala planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise kavatsus“ peatükis
3 lk 24 on toodud hindamismetoodika ning peatükis 3.2-3.4 (lk 26-27) on kirjeldatud Eesti
mereala planeeringus asjakohaste majanduslike, sotsiaalsete, kultuuriliste ja tervisemõjude
hindamise eesmärgid (nö fookus). Eeltoodu on võetud aluseks Eesti mereala planeeringus
asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike, kultuuriliste ja tervisemõjude hindamises.
Rahandusministeerium on seisukohal, et antud planeeringu raames on seda senisest Eestis
viljeletud praktikast tehtud veelgi põhjalikumalt ja laiapõhjalisemalt (kaasates väga laia
ekspertide ringi) ning selle eest on protsessis saadud tunnustust ka rahvusvahelistelt
osapooltelt.
XVII. Vastuväide nr 20.
Olete seisukohal, et kuivõrd Eestis ei ole varem sedavõrd suuri meretuuleparke rajatud, ei
saa rääkida ühegi Eesti eksperdi varasemast kogemusest antud küsimuses. Järelikult on
vastav eksperdi hinnang üksnes oletuslik ega ole kontrollitav.
Lisame, et mereplaneeringu koostamisse kaasatud eksperdid tuginevad oma hinnangute
andmisel nii Eestis varasemalt teostatud töödele kui ka rahvusvahelisele kogemusele.
Eksperdid kuuluvad mitmetesse rahvusvahelistesse koostöövõrgustikesse ja saavad seega
oma hinnangute andmisel kasutada ka värskeimaid andmeid ja infot teistest riikidest.
Võimekus rahvusvahelist kogemust kohaldada Eesti oludele on üheks eksperdi
võtmeoskuseks. Analüütiline lähenemine senise teadmise sünteesimisel ja planeeringu
kontekstiga kokku viimisel võimaldab ka olukorras, kus mõned kavandatavad arengud on
Eesti meres esmakordsed, anda parimat võimalikku teavet. Lisaks märgime, et planeeringu
pika-ajalist positiivset mõju välja tuues on eksperdid silmas pidanud kõiki planeeringuga
kaetavaid teemasid koosmõjus, mitte ainult tuuleenergeetika kavandamist. Planeering aitab
kaasa erinevate erivaldkondadele tasakaalustatud arengule Eesti mereruumis.
XVIII. Vastuväide nr 21. Mereimetajad.
Toote välja, et mereimetajate hulka kuuluvad näiteks hallhülged, kelle tähtsaks elualaks on
kavandatav planeeringuala ning kes on mere ökosüsteemi tundliku osana inimtegevuse poolt
otseselt mõjutatavad. Kalastikuga seonduvad muutused mõjutavad hülgeid kaudselt (ligipääs
toidule), kuid planeeringu elluviimisega mõjutab otseselt hallhüljeste elualasid ka veealune
müra ja lenduv hõljum (sh talvine jää lõhkumine ja sellega seonduvad häiringud).
Teie poolt eelnevalt 19.08.2020 saadetud kirjas ja viidatud kohas oli küsimus - kui esineb
mõju kalastikule, milline on mõju mereimetajatele? Sellest tulenevalt tõime oma 30.11.2020
14
vastuses välja ka just seose kalastikuga. Nüüd viitate, et tegemist on meie poolt lihtsustatud
oletusega ja kalastikuga seonduvad muutused mõjutavad hülgeid kaudselt (ligipääs toidule).
Juhime tähelepanu, et mereimetajate kontekstis on mõjude hindamise aruandes hinnatud
ühtlasi planeeringulahendusega kaasnevaid otseseid mõjusid tuginedes oma valdkonna
liigiekspertidele ja mõjude hindamise alusuuringule “Hüljeste leviku ja merekasutuse
hinnang” (M.Jüssi, 2019). Eksperdid on jõudnud oma hinnangutes järeldusele, et mereala
planeeringus käsitletavad mere kasutusviisid ei ole vastuolus viigerhüljeste ja hallhüljeste
merekasutuse tänaseks väljakujunenud mustritega. Võtmeelupaigad on planeeringus kaetud
erinevate loodushoiu meetmetega.
XIX. Vastuväide nr 22.
Toote välja, et järeldus planeeringuga kalandusele avalduvast positiivsest mõjust on otseselt
vastuolus Euroopa Parlamendi PECH komisjoni poolt 2020. a. oktoobris avaldatud raportiga
“Impact of the use of offshore wind and other marine renewables on European fisheries“.
Nimetatud raportis uuriti tuuleparkide negatiivseid mõjusid kalandussektorile3. Analüüsi
tulemusel järeldati, et lähiajal hakkab tekkima järjest tõsisem konflikt tuuleparkide ja
kalandussektori vahel. Sellest tulenevalt on vaja kalandussektorile tekkivad negatiivseid
majanduslikke mõjusid analüüsida ja lahenda vahetumalt ning suurema koostöö kaudu konfliktis
olevate sektorite vahel. Raport soovitab võimalikult varakult asuda tegelema selliste negatiivsete
mõjude neutraliseerimisega. Täpsemalt on raporti kohaselt vaja teha spetsiifilisemat koostööd
kalandussektori ja tuuleparkide arendajate vahel.
Täna selline koostöö puudub ning kalandussektor on vaid üks väga paljudest kaasatud
subjektidest.
Palute selgitada ning põhjendada, mis andmetele tuginedes on RM asunud PECH komisjoni
raportis leituga vastupidisele seisukohale.
Selgitame, et raportis on välja toodud võimalikud leevendusmeetmed, millest üks on varajane
kommunikatsioon. Kusjuures raport ei anna täpsemaid juhiseid mismoodi tuleks koostööd
teha. Antud juhul oleme kalandussektori kaasanud planeeringu koostamise algstaadiumist
peale. Kalandussektori erialaliitudele on läinud kõik planeeringu protsessi teavitused alates
lähteseisukohtadest ja erialaliitude kaudu on olnud võimalus olla protsessis kaasatud. Kogu
suhtlus ja informatsiooni edastamine on tõendataval kujul olemas. Pärast avalikustamise
etappi augustis 2020.a saadetud ettepanekuid kalandussektori esindajate poolt oleme
korraldanud töökoosoleku teemade aruteluks ja palunud vastata Teil konkreetsetele
küsimustele, et vajalikke detailsemaid aspekte praktikutega veelgi täpsustada. Senini ei ole
me vastuseid Teilt saanud. Kohtleme kõiki huvigruppe võrdselt ja sarnaselt on kaasatud ka nt
tuuleenergeetika arendajaid, keskkonnaorganisatsioone, kohalikke omavalitsusi, vesiviljeluse
arendajaid jt. Seega väide, et koostööd ei ole tehtud ja see on olnud ainult formaalne, ei vasta
tõele.
Üheks raportis välja toodud meetmeks on ka kompensatsioon ja kooskasutuse soodustamine.
Juhime tähelepanu, et 2020. aastal läbi viidud kohaliku kasu instrumentide uuringust selgus,
et suurema õigusselguse loomiseks on vajalik luua õiguslik raamistik, mis reguleeriks
tuuleparkidest tingitud häiringute mõju kompenseerimist näiteks kohaliku tasu või talumistasu
näol. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil on hetkel välja töötamisel kohaliku kasu
regulatsioon, mis seab paika põhimõtted tuuleparkidega seonduvate häiringute
kompenseerimiseks vahetult mõjutatud isikutele (nt kohalikud elanikud, aga ka nt traalpüügi
sektori ettevõtjad) ning kohalikele omavalitsustele. Traalpüük ei ole hetkel planeeringus
15
tuuleenergeetika aladel keelatud ja planeeringu üheks eesmärgiks on läbivalt olnud
kooskasutuse soodustamine.
Majanduslike mõjude detailsemast hindamisest sektorile räägib raport meretuuleparkide
keskkonnamõju hindamise (KMH) etapi kontekstis, mitte keskkonnamõju strateegilise
hindamise (KSH) kontekstis. KMH-KSH tasandi erinevust on täpsemalt selgitatud alajaotises
II.
Antud teema on hetkel täpsustamisel koostöös ministeeriumitega ja võimalik on, et
planeeringus sätestatakse ka sellekohane tingimus(ed). Võimalikud täiendused
avalikustatakse koos planeeringu lahendusega, millest teavitame huvigruppe eraldi.
XX. Vastuväide nr 23. KSH-s pole hinnatud planeeringu mõju Euroopa Merendus-
ja Kalandusfondi eesmärkidele.
Olete seisukohal, et oletuste ja andmete puudumise tõttu saab esitada üksnes uue täiendava
oletuse, mitte aga põhjendatud järelduse selle kohta, et planeering toetab mere bioloogiliste
ressursside säilitamist ja kalavarude majandamist.
Oleme oma eelmises 30.11.2020 kirjas ja ka selles kirjas pikalt kirjeldanud Eesti mereala
planeeringu lähenemisi ja KSH-KMH tasandi erinevusi.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi teemal oleme küsinud seisukohta
Maaeluministeeriumilt. Maaeluministeerium on seisukohal, et mereala planeerimise eesmärk
on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada
merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse, edendades mitmekülgse ja
tasakaalustatud kasutusega säästvat meremajanduse kasvu. Leiame, et Eesti mereala
planeering ei ole vastuolus põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030
eelnõus (PÕKA) toodud eesmärkidega, mis on aluseks ka Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi 2021-2027 rakenduskava koostamisele. PÕKA kalanduse peatükk rõhutab
samuti Euroopa Liidu merendus-ja kalanduspoliitikale vastavalt merekeskkonda säästva
kalanduse ja vesiviljeluse edendamise vajadust, tuues (nii nagu ka Euroopa Merendus- ja
Kalandusfondi 2014-2020 rakenduskava) välja spetsiifilisemad sekkumised
keskkonnasäästliku ja majanduslikult elujõulise kalandussektori arendamiseks, mida mereala
planeering oma suunitlusest tulenevalt nii üksikasjalikult ei käsitle.
XXI. Vastuväide nr 24.
Toote välja, et Riigikohus on asjas nr 3-16-1472 (p 30) selgitanud, et KSH menetluse tõhusaks
läbiviimiseks tuleks hindajal lähtuda nn maksimumstsenaariumist, st kavandatava tegevuse
elluviimisest suurimas mahus, mida koostatav planeerimisdokument võimaldaks. Seega on
KSH tasandil võimalik täpsustada näiteks tuulikute parameetreid, arvu jm
maksimumstsenaariumi alusel, sh puuduks oht planeeringu kiireks aegumiseks.
Ilma maksimumstsenaariumit hindamata ei saa teha KSH-s sisulisi valikuid, milline mereala
on tuuleenergeetika arendamiseks parim võimalik lahendus.
Toome uuesti välja, et mereala planeeringus on ära toodud alade asukohad, käsitletud
vundamenditüüpi, antud alade realiseerimise piirmäär 70% ja ka alade pindala. Seega on
sisulise lahenduse aluseks olnud juba konkreetne stsenaarium, mida on hinnatud. Tuletame
veelkord meelde, et selguse huvides täpsustame planeeringulahendust ja mõjude hindamise
aruannet, et stsenaarium paremini esitletud oleks. Planeeringulahendus ja mõjude hindamine
16
on hetkel erinevatest ettepanekutest tulenevalt täiendamisel ning täiendatud materjalidega on
võimalik tutvuda käesoleva aasta kevadperioodil. Materjalide avalikustamisest anname Teile
eraldi teada.
XXII. Vastuväide nr 25.
Olete seisukohal, et müra modelleerimise tingimuse seadmine tegevusloa tasandile on
õigusvastane. Lisate, et õiguslikus mõttes on viga see, kui jäetakse erinevate tehniliste
lahendustega kaasnevate keskkonnamõjude hindamine edasi järgmistesse
menetlusetappidesse.
Oleme selgitanud käesoleva kirja alajaotises 2, kuidas toimub ruumi kavandamine ning
kavandatud tegevuste elluviimine, sh kuidas suhestuvad omavahel KSH ja KMH. Oleme
seisukohal, et müra modelleerimiseks on vajalikud nii tuulikute täpsed asukohad, võimsus,
tehnoloogiline tüüp kui ka ümbritseva keskkonna müraga seotud asjaolud (nt laevaliikluse
sagedus). Arvestades Eesti mereala planeeringu täpsusastet on müra hinnatud (käsitletud)
korrektselt ja kooskõlas mõjude hindamise põhimõtetega. Samuti on seatud vajalikud
tingimused olulise keskkonnamõju vältimiseks järgmisele tasandile – tegevusluba ja KMH.
Seega ei ole sisulises ega õiguslikus mõttes viga see, kui erinevate täpsete tehniliste lahenduste
müra modelleerimine toimub järgmises etapis.
XXIII. Vastuväide nr 26.
Olete seisukohal, et võimalik ebasoodne mõju teistele merekasutusviisidele ei õigusta KSH
tasandil erinevate alternatiivsete tuuleenergeetika alade hindamata jätmist. KSH on
keskkonna kõrgetasemelist kaitset tagama pidav planeerimisdokument, mis peab olema
ratsionaalselt ja objektiivselt kontrollitaval viisil koostatud.
Dokumendis „Eesti mereala planeeringu lähteseisukohad ja mõjude hindamise väljatöötamise
kavatsus“ peatükis 3 lk 24 on toodud mõjude hindamise metoodika, sh on märgitud, et mõjude
hindamisel ei töötata välja erinevaid mõjude hindamise alternatiive, vaid hinnatakse
planeerimismenetluses välja töötatavate planeerimislahenduste vastavust strateegilistele
eesmärkidele või eeldatavalt olulisi ebasoodsaid ja soodsaid mõjusid.
Juhime tähelepanu, et juhul kui KSHs hinnatakse alternatiive, siis need peavad olema reaalsed
(st elluviidavad) alternatiivid. Kuna väljaspool Eesti mereala planeeringus kavandatud
tuuleenergeetika arendamiseks sobilikke alasid pole erinevatel põhjustel tuuleenergeetika
arendamine võimalik, siis järelikult nö muud alad ei ole reaalsed ega elluviidavad asukoha
alternatiivid. Seejuures konkreetsed tuuleenergeetika arendamiseks sobilikud alad on välja
valitud mh arvestades keskkonnakaalutlusi (vt Eesti mereala planeeringu seletuskirja ptk
5.6.2, kus on kirjeldatud tuuleenergeetika arendamiseks sobivate alade kujunemine).
Vt ka vastust alajaotises VIII.
Kokkuvõttes juhime tähelepanu, et mereala planeeringu põhilahendus ja selle mõjude
hindamine on hetkel täiendamisel avalike arutelude järgselt esitatud ettepanekutest lähtuvalt.
Mitmetele teemadele, mida olete tõstatanud selles ja eelmises kirjas, oleme vastanud, et
vaatame materjali üle ja täpsustame lahendust. Täiendatud lahendus avalikustatakse tervikuna
ja sellest anname Teile eraldi teada.
17
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisa(d):
Lisa 1 – Ekspertmeeskonna nimekiri
Lisa 2 – Veebipõhise tööriista (PlanWise4Blue) aruanne
Triin Lepland
[email protected]
Teadmiseks: Keskkonnaministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Maaeluministeerium, Keskkonnaamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
18