KÄSKKIRI
Tallinn 22.02.2021 nr 1-2/21/77
EMP toetuste 2014–2021 programmi "Kliimamuutuste
leevendamine ja nendega kohanemine" avatud
taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega
kohanemise kavade koostamine“ toetuse andmise
tingimuste ja korra kehtestamine ning taotlusvooru
avamine
Käskkiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 05. juuli 2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014‒2021
Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite
taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 7 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse
10. detsembri 2009. a määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ § 10 punkti 28
alusel ning kooskõlas Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Euroopa Majanduspiirkonna
Finantsmehhanismide Komitee vahel 18. novembril 2019. a sõlmitud programmi „Kliimamuutuste
leevendamine ja nendega kohanemine“ lepinguga.
1. Kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) Finantsmehhanismi 2014–2021 programmi
"Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" raames läbi viidava
väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise
kavade koostamine“ toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja korra (lisatud).
2. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) kuulutab taotlusvooru välja
hiljemalt 26. veebruar 2021.
3. Moodustan taotlusvooru valikukomisjoni järgmises koosseisus:
3.1 Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja (esimees);
3.2 Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna esindaja (aseesimees);
3.3 Rahandusministeeriumi esindaja;
3.4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja;
3.5 Norra Keskkonnaagentuuri esindaja (hääleõiguseta liige).
4. Valikukomisjoni töökorraldus:
4.1 valikukomisjoni tööd koosolekul juhib valikukomisjoni esimees või tema puudumisel
valikukomisjoni aseesimees;
4.2 valikukomisjoni töökorra koostab eelarve- ja strateegiaosakond ja valikukomisjon kinnitab
selle esimesel koosolekul või elektroonilise kirjaliku menetluse teel enne esimese koosoleku
toimumist;
4.3 vaatlejatena kutsutakse valikukomisjoni koosolekule Finantsmehhanismide kantselei,
Norra saatkonna ja Riikliku Kontaktasutuse esindajad;
4.4 valikukomisjoni teenindab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kes vastutab
valikukomisjoni koosoleku tehnilise teenindamise eest, korraldades ja protokollides
koosolekuid ning koordineerides infovahetust valikukomisjoni liikmete vahel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Tõnis Mölder
Minister
Saata: kantsler, kliima ja strateegilise planeerimise asekantsler, eelarve- ja strateegiaosakond,
kliimaosakond, avalike suhete osakond, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium,
Rahandusministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus
Lisa 1
keskkonnaministri 22.02.2021
käskkirjale nr 1-2/21/77
EMP toetuste 2014–2021 programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega
kohanemine" avatud taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise
kavade koostamine“ toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamine ning
taotlusvooru avamine
Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi
"Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" väikeprojektide avatud
taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise kavade koostamine“
toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord
Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi
„Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ (edaspidi programm) väikeprojektide
avatud taotlusvooru toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord (edaspidi toetuse
andmise tingimused ja kord) reguleerib väikeprojektide avatud taotlusvoorust projektide jaoks
toetuse taotlemise ja kasutamise.
Toetust antakse kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamiseks.
ÜLDSÄTTED
1. Programmi aluseks olevad dokumendid
1.1. Programmi aluseks on:
1.1.1 Euroopa Liidu ning Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel
28.05.2016 sõlmitud leping Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kohta
aastateks 2014−2021;
1.1.2 EMP Finantsmehhanismide Komitee poolt 8.09.2016 vastu võetud
„Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2014−2021 rakendusmäärus“
(edaspidi EMP rakendusmäärus);
1.1.3 Eesti Vabariigi ning Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel
09.05.2017 sõlmitud EMP finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014−2021 käsitlev
vastastikuse mõistmise memorandum (edaspidi memorandum);
1.1.4 “Results Guideline - Rules and Guidance on How to Design, Monitor and Evaluate
Programmes, Manage Risks, and Report on Results”, vastu võetud EMP
Finantsmehhanismi Komitee poolt 09.02.2017;
1.1.5 programmileping Riigi Tugiteenuste Keskuse ja EMP Finantsmehhanismide Komitee
vahel, 18.11.2019;
1.1.6 Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määrus nr 55 „Aastatel 2014−2021
Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist
vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“;
1.1.7 programmi elluviimise leping Keskkonnaministeeriumi ja
SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel.
1.1.8 Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja Vabariigi Valitsuse
1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”.
1.2. Mõistete sisustamisel ja tõlgendamisel juhindutakse EMP rakendusmäärusest.
2. Programmi eesmärk
2.1. Programmi finantseeritakse EMP Finantsmehhanismidest 2014−2021, mille peamisteks
eesmärkidest on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele
Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja
abisaajariikide vahel.
2.2. Programmi üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning
kliimamuutuse mõjuga kohanemisele Eestis.
3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus
3.1. Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata kohaliku tasandi kliima- ja energiaeesmärkide
mõtestamisele, seadmisele ja nende saavutamisele.
3.2. Toetuse andmise tulemusel tõuseb kohalike omavalitsuste pädevus. Tõuseb kohaliku
tasandi teadlikkus kliima ja energia valdkonnast ja eesmärkidest ning paraneb elu-,
ettevõtlus- ja looduskeskkonnaga seotud otsuste ja tegevuste kvaliteet.
4. Programmi osapooled
4.1. Programmi üldise koordineerimise eest vastutab Eesti Vabariigi
Keskkonnaministeerium.
4.2. Programmi viib ellu Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK), kes
menetleb toetuse taotlusi, sõlmib projektilepingud, teeb toetatavatele projektidele
väljamaksed ja teostab järelevalvet projektide üle.
4.3. Programmi rakendamisse on kaasatud doonorprogrammi partner
Norwegian Environment Agency (edaspidi NEA), kes nõustab programmi rakendamist,
osaleb programmi koostöökomisjonis ja projektide valikukomisjonis ning abistab
koostöös KIKiga potentsiaalseid toetuse taotlejaid doonorriikide poolsete
projektipartnerite otsimisel.
4.4. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) täidab vastavalt memorandumile riikliku
kontaktasutuse ja sertifitseeriva asutuse ülesandeid.
4.5. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond täidab auditeeriva asutuse ülesandeid.
4.6. Finantsmehhanismide Komitee on EMP Finantsmehhanismi 2014−2021 rakendamise
juhtorgan, kuhu kuuluvad doonorriikide esindajad.
5. Mõisted
5.1. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks
ning mis on tehtud kooskõlas käesoleva toetuse andmise tingimuste ja korra ning
projektilepinguga.
5.2. Abikõlblikkuse periood on projektilepingus kindlaks määratud ajavahemik, millal
tuleb teha projekti tegevused ja kulud.
5.3. Aruanne on KIKile projektilepingus nimetatud tähtajal esitatav projekti aruanne, mis
sisaldab üksikasjalikku ülevaadet ellu viidud tegevustest ja saavutatud tulemustest ning
Keskkonnaministeeriumi poolt etteantud vormil kokkuvõtet kliima- ja energiakavade
juhise täitmisest.
5.4. Doonorriigid on EMP Finantsmehhanismi rahastavad riigid ehk Island, Liechtenstein
ja Norra.
5.5. Järelevalve on KIKi tehtav toetuse saaja ja projektipartneri(te) kulude abikõlblikkuse
ja projekti tulemuste saavutamise kontroll;
5.6. Kuludokument on kulu tekkimist tõendav dokument, mis peab vastama kulu kandva
toetuse saaja ja/või projektipartneri asukoha riigi õigusaktides raamatupidamist
reguleerivatele ning üldtunnustatud raamatupidamistava nõuetele.
5.7. Omafinantseering on toetuse saaja või projektipartneri poolne rahaline panus projekti
finantseerimisse.
5.8. Partnerlusleping on taotleja ja projektipartneri(te) vahel sõlmitud leping, kus on
sätestatud konkreetse projektiga seotud kohustused ja õigused. Leping reguleerib
partnerite vahelisi suhteid taotluses sisalduva projekti elluviimisel. Lepingus
kinnitatakse projekti eesmärgid, elluviidavate tegevuste kava, eelarve ja
finantseerimisplaan ning koostööprintsiibid, projekti juhtimisega seotud küsimused,
partnerite lahkumise kord ning teised olulised küsimused.
5.9. Projekt on taotluses sisalduv ühtsete eesmärkidega ajas ja ruumis piiritletud käesoleva
määruse nõuetele vastav tegevus või tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt
toetusest.
5.10. Projektileping on toetuse saamiseks ja kasutamiseks toetuse saaja ja KIKi vahel
sõlmitud leping.
5.11. Projektipartner on punktis 14.2 nimetatud Eesti, Islandi, Liechtensteini või Norra
juriidiline isik, kes omab arvestatavat rolli projekti tegevuste elluviimisel ning kellel on
toetuse saajaga ühine eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel ning kes
vastab punktis 14 nimetatud nõuetele. Projektipartner on aktiivselt seotud projekti
rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Projektipartneriks ei ole toetuse saajale
teenust osutav isik.
5.12. Taotlus on E-toetuse keskkonnas esitatav nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm koos
asjakohaste lisadega.
5.13. Tasumist tõendav dokument on kontoväljavõte, maksekorralduse koopia või
samaväärne välispartneri asukohariigi dokument;
5.14. Toetus KIKi kaudu eraldatav raha tegevusteks, mis panustavad programmi eesmärkide
saavutamisse.
5.15. Toetuse määr on protsentuaalne toetuse osakaal, mis näitab, kui suure osa moodustab
toetus projekti abikõlblikest kuludest.
5.16. Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on Eestis registreeritud juriidiline isik, kes vastab
punktis 14. nimetatud nõuetele ja esitab taotluse toetuse saamiseks. Juhul, kui projekt
viiakse ellu koos projektipartneritega, vastutab taotleja kogu projekti eest.
5.17. Toetuse saaja on taotleja, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ja
kellega KIK on sõlminud projektilepingu ning kes vastutab projektilepingu kohaselt
projekti rakendamise eest.
5.18. Tulemus on projekti raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt
lõppkasusaajatele.
5.19. Valikukomisjon on projektide valimise komisjon, mis moodustatakse
keskkonnaministri käskkirjaga ja kuhu kuulub vähemalt 3 liiget, kellest üks ei tööta
Keskkonnaministeeriumis ega KIKis.
5.20. Välispartner on Islandi, Liechtensteini või Norra asjaomases registris registreeritud
projektipartner.
5.21. Väljund on projekti raames loodud kliima- ja energiakava. Väljundit saab otseselt
seostada ellu viidud tegevuste ja selleks tehtud kulutustega. Väljundi saavutamine on
tegevusi ellu viiva organisatsiooni otsese kontrolli all.
TOETATAVAD TEGEVUSED JA KULUDE ABIKÕLBLIKKUS
6. Toetatav tegevus
6.1. Arvestades programmi eesmärki, eeldatavaid tulemusi ja väljundeid antakse
taotlusvoorus toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks:
6.1.1 kohaliku omavalitsuse arengudokumentidesse või maakonna arengustrateegiasse
kliima- ja energia valdkondade lisamine;
6.1.2 kohaliku omavalitsuse, piirkonna või maakonna kliima- ja energiakava koostamine.
6.2. Punktis 6.1 nimetatud tegevuste elluviimisel tuleb seada või uuendada kliima- ja
energiaeesmärgid ja koostada või täiendada nende rakendamise plaan, lähtudes
Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhisest kliima- ja energiaeesmärkide
käsitlemiseks kohaliku omavalitsuse arengudokumentides (Lisa 1).
6.3. Kui koostatakse punktis 6.1.2 nimetatud piirkondlik või maakondlik kliima- ja
energiakava või lisatakse kliima- ja energia valdkond maakonna arengustrateegiasse,
siis tuleb taotluses kinnitada, et iga kohaliku omavalitsuse arengudokumendid viiakse
kooskõlla koostatud piirkondliku või maakondliku kliima- ja energiakavaga või
maakondliku arengustrateegiaga ühe aasta jooksul pärast projekti aruande kinnitamist.
6.4. Toetatava tegevuse osaks võib olla ka:
6.4.1 koolituste, seminaride korraldamine ja nendel osalemine;
6.4.2 projektiga seotud koostöö arendamine sh. töötubade korraldamine osapooletele;
6.4.3 avalikustamise tegevuste elluviimine;
6.4.4 õppereiside korraldamine;
6.4.5 juhendite ja infomaterjalide koostamine.
7. Riigiabi reeglite kohaldamine
Toetus ei ole riigiabi, sest tegevused ei saa kahjustada või ähvarda kahjustada
konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel, kuivõrd tegemist on
olemuslikult avaliku võimu poolt avalikes huvides tehtava tegevusega, mis ei anna eelist
ühelegi konkreetsele ettevõtjale. Toetuse saajad ei ole ettevõtjad, vaid kohaliku
omavalitsuse üksused, kes lisaks ei tegutse toetust saades ja kasutades ettevõtjatena,
vaid viivad ellu avaliku võimu eesmärke avalikes huvides, korraldades oma
haldusterritooriumil üldisel tasandil kliima- ja energiapoliitika ja -eesmärkide
elluviimise kavandamist. Kohalduvatel juhtudel viivad KOVid kõnealuseid tegevusi
läbi oma hallatavate asutuste kaudu või ühiselt maakondlike omavalitsusliitude kaudu,
kuid ka sel juhul kehtib täiel määral eelmistes lausetes riigiabi kohta sedastatu, kuivõrd
ka nimetatud asutused kuuluvad täpselt samamoodi avaliku sektorisse ja viivad ellu
samu avalikke tegevusi. Projekti raames tellitavad tööd hangitakse projekti elluviijatele
kohustuslike riigihankeõigusnormide kohaselt, mis välistab riigiabi andmise töövõtja
tasandil. Projekti partneriteks võivad vastavalt punktidele 14.2 ja 14.5 olla
keskkonnaorganisatsioonid oma projekti eesmärgiga kokku langevate mittetulunduslike
tegevuste osas, mille toetamine ei kujuta endast riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses.
8. Projekti abikõlblikkuse periood
8.1. Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse projektilepingus.
8.2. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui kuupäev, mil
keskkonnaminister kinnitab projektide pingerea, ning lõpp ei või olla hilisem kui
30.04.2024.
8.3. Taotleja ja/või projektipartner ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta
kohustusi tegevuste elluviimiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega
nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu teostamine, teenuse
kasutamine, üleandmis-vastuvõtuakti sõlmimine jms), va partnerluslepingu sõlmimine
enne keskkonnaministri poolt projektide pingerea kinnitamist.
8.4. Abikõlblikkuse periood ei või olla pikem kui 8 kuud.
8.5. KIK võib projekti abikõlblikkuse perioodi põhjendatud juhul projekti elluviija taotluse
alusel pikendada, arvestades punktis 8.2 toodud lõpptähtaega.
9. Taotlusvooru eelarve ning projekti toetuse suurus ja määr
9.1. Taotlusvooru eelarve on 400 000 eurot.
9.2. Toetuse minimaalne summa taotluse kohta on 5000 eurot ja maksimaalne summa on
50 000 eurot.
9.3. Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest.
9.4. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% abikõlblikest kuludest.
Omafinantseering peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks.
9.5. Projekti toetuse maksimaalne määr ja toetuse kogusumma konkreetse projekti puhul
sätestatakse projektilepingus.
9.6. Abikõlblike kulude tegemisel kasutatakse toetust ja omafinantseeringut
proportsionaalselt.
10. Abikõlblikud kulud
10.1. Abikõlblikud kulud vastavad järgmistele tingimustele:
10.1.1 kulud on tehtud projektilepingus sätestatud abikõlblikkuse perioodil;
10.1.2 need on otseselt seotud projektilepingu objektiga ja on kajastatud projekti eelarves;
10.1.3 need on põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad, proportsionaalsed, õigusaktidega
kooskõlas ja vajalikud projekti rakendamiseks ja eesmärkide täitmiseks;
10.1.4 need on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega;
10.1.5 neid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi (-märkide) ja oodatud tulemus(t)e
saavutamiseks punktis 6 nimetatud tegevus(t)e elluviimisel;
10.1.6 need kajastuvad projekti elluviija ja/või projektipartneri
raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatavad ning kontrollitavad ja
on määratud kindlaks vastavalt selle riigi raamatupidamisstandarditele, kus projekti
elluviija ja/või projektipartner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale;
10.1.7 need on tehtud vastavalt riigihangete seadusele nii, et projekti elluviija või
projektipartner järgib oma asukohariigi riigihangete seadust;
10.1.8 need vastavad projekti elluviija või projektipartneri asukohajärgse riigi
seadusandlusele.
10.2. Kulusid käsitletakse tehtutena, kui kulu kohta on esitatud arve või muu kulu tegemist
tõendav dokument, see on makstud ja töö on vastu võetud või teenus kätte saadud
projekti abikõlblikkuse perioodil. Erandina loetakse abikõlblikuks kulud, mille kohta
on arve esitatud abikõlblikkuse perioodil ja kulude tekkimise aluseks olevad tegevused
on toimunud projekti abikõlblikkuse perioodil ning kulude eest on tasutud
30 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast.
10.3. Abikõlblikud on järgmised projekti otsesed kulud, mis vastavad punktides 10.1−10.3
sätestatud tingimustele ja on punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud:
10.3.1 projekti heaks tööle määratud töötajate kulu, mis hõlmab tegelikku projektiga seotud
töötasu, sotsiaalkindlustusmakseid ja muid töötasust kinnipeetavaid seaduses
ettenähtud makse ja kohustuslikke kulusid, tingimusel, et see vastab projekti elluviija
ja projektipartneri tavalisele töötasupoliitikale. Töötajaga peab olema sõlmitud kirjalik
tööleping või töölepingu lisa või tehtud käskkiri või otsus, millest selguvad töötaja
projektiga seotud tööülesanded/ametikohustused ning töötasu suurus. Kui töölepingus,
selle lisas, käskkirjas või otsuses ei ole sätestatud projektiga seotud tööülesannete
osakaalu kogu tööst, tuleb tööaja kohta täita tööajatabelit;
10.3.2 projektis osalevate töötajate lähetusega seotud reisi- ja päevarahad, tingimusel, et need
ei ületa asjakohaseid riigisiseseid piirmäärasid;
10.3.3 kulud turutingimustel sisseostetud teenustele (sh. uuringud, analüüsid, tehnilistele
teadmistele ja andmete ligipääs, nõustamised);
10.3.4 projektilepinguga projektile kehtestatud nõudmistest otseselt tulenevad kulud (nt
avalikustamine, auditid, tõlked);
10.3.5 käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik tõendada, et toetuse saaja on
lõpptarbija, kellel käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole projekti
raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu
tagasi taotleda ning kellele käibemaksu ei hüvitata ka muul moel;
10.3.6 välispartneri kulude kontrollimisega seotud projektist ja välispartnerist sõltumatu
audiitori kulud.
10.4. Põhjendatud juhul võib KIK abikõlblikuks lugeda punktis 10.4.3 nimetatud piirmäära
ületavad kulud.
10.5. Projekti kaudsed kulud on abikõlblikud kulud, mida projekti elluviija ja/või
projektipartner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada
ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses
projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Kui projekti eelarve sisaldab
kaudseid kulusid, siis need moodustavad 15% projekti otsestest abikõlblikest
personalikuludest ning neid ei hüvitata kuludokumentide alusel, vaid arvestatakse
väljamaksetaotlusega esitatud otsestest abikõlblikest personalikuludest.
10.6. Kaudsed kulud koosnevad üldkuludest ja projekti administratiivse personali
tööjõukuludest, eelkõige:
10.6.1 kulud bürootarvetele;
10.6.2 kulud sideteenustele sh telefoni- ja postikulud;
10.6.3 infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud;
10.6.4 kommunaalkulud sh kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele, kanalisatsioonile
ning ruumide koristamisele;
10.6.5 projekti administreerimiseks vajalike ruumide üürikulu;
10.6.6 valveteenus;
10.6.7 maamaks;
10.6.8 projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud ning ülekandetasud,
kui pangakonto on projektis vajalik;
10.6.9 tugitöötajate personalikulu (raamatupidaja, personalispetsialist, IT spetsialist, teised
projekti abistavad töötajad).
11. Mitteabikõlblikud kulud
Mitteabikõlblikud kulud on:
11.1. intress võlalt, võla teenindamise tasud ja viivised;
11.2. finantstehingute tasud ja muud finantskulud;
11.3. eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks;
11.4. valuutakursi muutuste kahjum;
11.5. tagasisaadav käibemaks;
11.6. kulu, mille katteks on toetust eraldatud või mis on varem hüvitatud riigieelarvest või
Euroopa Liidu või välisvahenditest;
11.7. trahvid, rahalised karistused ja kohtuvaidluste kulud;
11.8. mitterahalised sissemaksed;
11.9. sularahamaksed;
11.10. tulumaksuseadusega kehtestatud maksuvaba piirmäära ületav päevaraha ja isikliku
sõiduvahendi kasutamise kulu, välja arvatud punktis 10.5 nimetatud juhul;
11.11. toetuse saaja ja/või partnerite vahel sõlmitud omavahelistest tehingutest tulenevad
kulud;
11.12. muu toetatavate tegevustega sidumata ning projekti elluviimise seisukohast
põhjendamatu kulu.
TAOTLUSVOORU VÄLJAKUULUTAMINE JA TAOTLUSE ESITAMINE
12. Taotlusvooru väljakuulutamine
12.1. KIK kuulutab taotlusvooru välja taotluskutse avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise
levikuga päevalehes, keskkonnaministeeriumi ja oma veebilehel.
12.2. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt kaks kuud enne taotluse esitamise
lõpptähtpäeva.
13. Taotluse esitamine
13.1. Taotlus esitatakse KIKile hiljemalt 26.04.2021 kell 17:00 Eesti aja järgi E-toetuse
keskkonna vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga ja sellele
lisatakse punktis 16.3. nõutud dokumendid. Taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuse
keskkonna andmeväljadest.
13.2. Pärast taotluste esitamise tähtaega laekunud taotlus ei kuulu hindamisele.
13.3. Taotlusega ja toetuse kasutamisega seotud teabe ning dokumentide esitamine toimub
E-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna vahendusel edastatud dokumendid
loetakse kättetoimetatuks.
13.4. Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest
või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist.
TAOTLEJALE, PROJEKTIPARTNERILE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD
NÕUDED
14. Nõuded taotlejale ja projektipartnerile
14.1. Projekti toetust võivad taotleda punktides 14.1.1−14.1.2 nimetatud Eesti Vabariigis
registreeritud asutused:
14.1.1 kohaliku omavalituse asutus või selle hallatav asutus;
14.1.2 maakondlik omavalitsusliit.
14.2. Projektipartneriks võib olla Eestis, Islandil, Liechtensteinis või Norras registreeritud:
14.2.1 kohaliku omavalituse asutus või selle hallatav asutus;
14.2.2 maakondlik omavalitusliit;
14.2.3 keskkonnavaldkonnas tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus või doonorriikide
samaväärne NGO;
14.2.4 riigiasutus;
14.2.5 teadusasutus või ülikool teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes.
14.3. Kui toetuse taotleja on punktis 14.1.2 nimetatud maakondlik omavalitsusliit, siis on
projektipartneriks kaasatud kohalikud omavalitusüksused, kes on projekti otsesed
kasusaajad.
14.4. Taotlejale ja Eestist pärit projektipartnerile esitatavad nõuded:
14.4.1 registreeritud Eesti e-äriregistris;
14.4.2 ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega kuulutatud välja pankrotti (sh
tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes);
14.4.3 maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on
ajatatud;
14.4.4 ei ole varem saanud sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või
välisabi vahenditest toetust;
14.4.5 varem riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud toetus, mis on
kuulunud tagasimaksmisele, on tagasi makstud tähtajaks ja nõutud summas;
14.4.6 on olemas projekti elluviimiseks vajalik oskusteave ning vahendid, sh
omafinantseering;
14.4.7 taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372,
373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust.
14.5. Kui projekti partneriks on punktis 14.2.3 nimetatud mittetulundusühing, sihtasutus või
doonorriikide samaväärne NGO, siis peab ta põhikirjaliselt ja faktiliselt tegustema
keskkonnavaldkonnas ning olema tegutsenud nimetatud valdkonnas vähemalt kaks
aastat.
15. Taotleja kohustused
Taotleja on kohustatud:
15.1. esitama KIKi nõudmisel taotleja, projektipartneri(te) ja taotluse kohta lisateavet
etteantud vormis ja tähtajaks;
15.2. võimaldama KIKil kontrollida taotluse, taotleja ning projektipartneri(te) vastavust
nõuetele ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele;
15.3. viivitamata teatama kirjalikult KIKile taotluses esitatud andmete muutumisest või
ilmnenud asjaoludest, mis võivad olla olulised taotluse rahuldamise otsustamisel;
15.4. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama KIKile teavet, mis võib
mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;
15.5. olema veendunud ning kinnitama, et välispartner on usaldusväärne, pädev, võimeline
projektis osalema ja tegutseb projektiga seotud valdkonnas;
15.6. projektipartneri(te) olemasolu korral sõlmima projektipartneri(te)ga
partnerluslepingu(d) enne projektilepingu sõlmimist. Partnerlusleping peab sisaldama
rakendusmääruse artikli 7.7 lõikes 2 nimetatud teavet.
16. Nõuded taotlusele
16.1. Taotlus peab vastama järgmistele vorminõuetele:
16.1.1 taotlusvormis on kõik kohalduvad lahtrid täidetud, taotlus ja selle lisad on omavahel
kooskõlas;
16.1.2 projekti eesmärk ja tegevused on kooskõlas punktis 6 nimetatud tegevustega;
16.1.3 projekti eelarve sisaldab punktis 10 nimetatud abikõlblikke kulusid;
16.1.4 taotletav toetussumma vastab punktile 9;
16.1.5 projektile või üksikutele projektitegevustele samal ajal muudest riigieelarvelistest või
Euroopa Liidu või välisvahenditest toetuse või omafinantseeringu katmise taotlemise
korral on esitatud sellekohane teave;
16.1.6 kui taotleja või projektipartner on eelnevalt ellu viinud sarnaseid projekte, peab taotlus
sisaldama ellu viidud projektide loetelu;
16.1.7 taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged;
16.1.8 toetuse kasutamise ajakava on reaalselt elluviidav projekti abikõlblikkuse perioodil;
16.1.9 taotlus sisaldab taotluse ettevalmistamisse kaasatud konsultantide nimekirja;
16.1.10 taotluse on allkirjastanud esindusõiguslik isik.
16.2. Taotlus peab vastama järgmistele sisunõuetele:
16.2.1 projekti eesmärk on arusaadavalt põhjendatud ja vastab punktis 3 kinnitatud
eesmärkidele ja kavandatud tulemustele;
16.2.2 kui projekti on kaasatud projektipartner, siis tema asukohariik on Eesti, Island,
Liechtenstein või Norra;
16.2.3 kirjeldatud on projektipartneri kohustused, õigused ja vastutus tegevuste elluviimisel;
16.2.4 kirjeldatud on lahenduskäik, kuidas soovitakse projekti eesmärk saavutada;
16.2.5 kavandatud tegevused on teostatavad, tulemused saavutatavad ja tegevuste eelarve on
põhjendatud ning esitatud kululiikide kaupa;
16.2.6 loodud on pädev projektimeeskond ja projekti juhtimiskorraldus on asjakohane;
16.2.7 objektiivselt on hinnatud tegevuste elluviimise riske ning toodud asjakohased
maandamismeetmed;
16.2.8 kirjeldatud on soovitused, kuidas tagada projekti jätkusuutlikkus pärast projekti lõppu.
16.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente:
16.3.1 projektipartneri olemasolul taotleja ja projektipartneri allkirjastatud kinnituskiri,
koostöökokkulepe või partnerlusleping projekti elluviimise ja jätkusuutlikkuse
tagamise kohta, milles on esitatud osapoolte kohustused ning tegevuste ja kulude
jaotus projekti osapoolte vahel;
16.3.2 projektis osalevate toetuse saaja ja projektipartneri töötajate ning projekti kaasatavate
ekspertide nimekiri, nende tööülesanded ja oodatavad tulemused ning
elulookirjeldused, millest nähtub varem sarnastes projektides osalemise kogemus;
16.3.3 selliste teenuste, asjade või tööde, mille eeldatav käibemaksuta maksumus ületab
20 000 eurot, võrreldavad hinnapakkumused koos lähteülesannetega või turuhinna
analüüs, millest on näha teenuse, asja või töö eeldatav maksumus;
16.3.4 volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel;
16.3.5 tõend omafinantseeringu olemasolu kohta;
16.3.6 projekti eelarve (Lisa 2), kvartaalsete maksete prognoos ja hangete prognoos etteantud
vormil.
TAOTLUSE MENETLEMINE
17. Taotluse menetlemine
17.1. Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:
17.1.1 taotleja, projektipartneri ja taotluse vorminõuetele vastavuse kontrollimine;
17.1.2 taotluse sisunõuetele vastavuse hindamine;
17.1.3 projektilepingu sõlmimine või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemine.
17.2. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva. KIK võib põhjendatud juhul
pikendada taotluse menetlemise tähtaega.
17.3. Taotluse menetlemine algab taotluste esitamise tähtpäevale järgnevast tööpäevast.
17.4. KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni
taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et
taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat
selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni.
17.5. Taotluse nõuetele vastavuse kontrollija ja taotluse hindaja peab olema kompetentne ja
taotleja suhtes erapooletu.
18. Taotluse, taotleja, projektipartneri nõuetele vastavuse kontroll
18.1. KIK vaatab taotluse läbi 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse menetlemise
alguskuupäevast. Taotluste läbivaatamise käigus kontrollib KIK taotleja ja
projektipartneri vastavust punktis 14 ning taotluse vastavust punktis 16.1 ja 16.3
sätestatud nõuetele.
18.2. Kui KIK avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab KIK sellest viivitamata
taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 kalendripäeva. Taotluse
menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra.
18.3. Taotlus, taotleja ning projektipartner tunnistatakse vorminõuetele vastavaks, kui nad
täidavad punktides 14, 16.1 ja 16.3 taotlejale, projektipartnerile ja taotlusele sätestatud
nõuded.
18.4. Taotleja, projektipartner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb
vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest:
18.4.1 taotleja või projektipartner ei vasta punktis 14 sätestatud nõuetele;
18.4.2 taotlus ei vasta punktis 16 sätestatud nõuetele;
18.4.3 taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja või
projektipartner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse
menetlemist;
18.4.4 taotleja või projektipartner ei võimalda kontrollida taotluse vastavust vormi- või
sisunõuetele;
18.4.5 taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud ja/või
esitanud korrektseid dokumente.
18.5. Nõuetele mittevastavale taotlusele tehakse taotluse mitterahuldamise otsus.
18.6. KIK edastab vorminõuetele vastavad taotlused ekspertidele sisuliseks hindamiseks
vastavalt punktis 16.2 nimetatud nõuetele.
19. Taotluse hindamine
19.1. Vorminõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hindavad neid
punktis 20 esitatud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt kaks
Keskkonnaministeeriumist ja KIKist sõltumatut eksperti. Juhul, kui ekspertide
arvamus erineb üle 30%, hindab taotlust ka kolmas ekspert.
19.2. KIK koostab ekspertide hindamise tulemuse alusel taotluste pingerea, kus kõrgema
hindepunktidega taotlused asetsevad eespool. Rahastamisele kuuluvad suurima
punktisumma saanud taotlused taotlusvooru eelarvevahendite piires.
19.3. Ekspertide hinnetel põhinevat projektide paremusjärjestust analüüsib
Keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud valikukomisjon, kes teeb
keskkonnaministrile ettepaneku projekti rahastamise või taotluse mitterahuldamise
kohta.
19.4. KIKil, ekspertidel ja valikukomisjonil on õigus teha ettepanekuid taotluste eelarve
muutmiseks.
19.5. Valikukomisjon lähtub ettepaneku tegemisel eelkõige ekspertide hindamistulemusest,
kuid võib punktis 20 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel projektid ümber hinnata
kui valikukomisjon ei nõustu ekspertide hindamistulemustega, esitades ekspertidest
erinevatele järeldustele jõudes täiendavaid põhjuseid.
19.6. Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse väiksema toetussummaga taotlust.
19.7. Juhul, kui taotlusvooru eelarve ei võimalda toetust täies mahus eraldada võib KIK teha
taotlejale ettepaneku kaasrahastamismäära suurendamiseks või projekti mahu
vähendamiseks tingimusel, et projekti eesmärgid saavutatakse. Selline ettepanek
tehakse esimesena esimesele taotlejale pingereas, kelle projekt kuuluks hindepunktide
alusel rahastamisele. Juhul, kui taotleja ei soovi uutel tingimustel projekti rakendada
teeb KIK sama ettepaneku pingereas järgmisele taotlejale.
20. Taotluse hindamise kriteeriumid
20.1. Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel:
20.1.1 projekti sisu ja jätkusuutlikkus – osakaal koondhindest 25%;
20.1.2 omafinantseeringu osakaal – osakaal koondhindest 20%;
20.1.3 projekti asjakohasus ja mõju programmi eesmärkide saavutamisele – osakaal
koondhindest 15%;
20.1.4 projekti eelarve kvaliteet – osakaal koondhindest 10%;
20.1.5 taotleja ja partnerite organisatsiooniline võimekus – osakaal koondhindest 10%;
20.1.6 projekti juhtimine – osakaal koondhindest 10%;
20.1.7 doonorriigi partneri kaasamine – osakaal koondhindest 10%.
20.2. Iga kriteerium koosneb ühest või mitmest alakriteeriumist, mis on nimetatud Lisas 3.
20.3. Iga alakriteeriumi hinnatakse skaalal 1 kuni 5.
20.4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete
kaalutud keskmisest (%).
20.5. Taotluse lõplik koondhinne moodustub ekspertide poolt antud koondhinnete
aritmeetilisest keskmisest, mille põhjal koostatakse taotluste paremusjärjestus.
20.6. Lisas 3 nimetatud hindamiskriteeriumites 1.1 ja 1.3 ühe punkti saanud taotlus ei kuulu
rahastamisele.
21. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja
rahuldamata jätmine
21.1. Valikukomisjoni ettepanek taotluste pingerea kohta kinnitatakse keskkonnaministri
käskkirjaga ning esitatakse KIKile taotluste rahastamiseks või rahuldamata jätmiseks.
21.2. KIK edastab rahastatavate projektide taotlejatele allkirjastamiseks projektilepingud.
21.3. Kui taotleja, kelle taotlus kuulub rahastamisele, on nõus projektilepingus sätestatud
tingimustega, tagastab ta projektilepingu allkirjastatult KIKile hiljemalt
10 kalendripäeva jooksul projektilepingu kättesaamisest arvates.
21.4. Kui taotleja ei tagasta projektilepingut 10 kalendripäeva jooksul pärast kättesaamist,
tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning võimalusel rahastatakse
pingereas järgmine taotlus.
21.5. Projektilepingus sätestatakse vähemalt:
21.5.1 toetuse saaja nimi ja projekti nimetus;
21.5.2 projektiosaliste rollid ja vastutus;
21.5.3 toetuse saaja õigused ja kohustused;
21.5.4 projektipartneri olemasolul tema nimi ja tegevused projektis;
21.5.5 projekti eesmärk või tulemus;
21.5.6 projekti eelarve, sh toetuse maksimaalne suurus eurodes ja toetusmäär;
21.5.7 omafinantseeringu minimaalne määr;
21.5.8 ettemakse saamise ja kasutamise tingimused;
21.5.9 sätted kaudsete kulude ja nende maksimaalse summa arvutusmeetodi kohta;
21.5.10 toetuse väljamaksmise tingimused ja kord;
21.5.11 projekti abikõlblikkuse periood;
21.5.12 toetuse saaja aruandluskohustused;
21.5.13 toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord;
21.5.14 riigihangete eelkontrolli tingimused;
21.5.15 projekti ja projektilepingu muutmise tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks
elluviimiseks ja järelevalve tegemiseks;
21.5.16 vaidluste lahendamine ja kohtualluvus.
21.6. KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, projektipartner või taotlus
ei vasta käesoleva määruse nõuetele, taotlus saab kriteeriumi 1.1 või 1.3 hindamisel
ühe punkti või taotlusekohane projekt ei mahu pärast taotluste hindamist ja pingerea
koostamist projektide rahastamise eelarvesse ja mille kohta keskkonnaminister teeb
mitterahuldamise ettepaneku vastavalt punktile 21.1.
21.7. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:
21.7.1 otsuse tegija;
21.7.2 otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;
21.7.3 toetuse taotleja andmed;
21.7.4 otsuse tegemise faktilised ja õiguslikud alused;
21.7.5 taotluse rahuldamata jätmise põhjus;
21.7.6 otsuse vaidlustamise kord;
21.8. KIK edastab taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejale viivitamata E-toetuse
keskkonna vahendusel.
22. Projekti muutmine
22.1. Projektilepingut võib KIK muuta põhjendatud juhul ja toetuse saaja E-toetuse
keskkonna kaudu esitatud avalduse alusel.
22.2. Projekti toetussummat ei suurendata.
22.3. Projekti muutmise avalduse põhjendatust hindab KIK 20 kalendripäeva jooksul
avalduse saamisest arvates.
22.4. Avaldust ei rahuldata juhul, kui soovitav muudatus ei ole piisavalt põhjendatud või kui
muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise.
22.5. Kui avalduse hindamiseks on toetuse saajal vaja esitada lisaandmeid või KIKil tellida
ekspertiis, pikendatakse avalduse menetlemise aega lisadokumentide esitamiseks või
ekspertiisiks vajaliku aja võrra.
22.6. Projekti muutmise avalduse rahuldamisel muudetakse projektilepingut.
22.7. Kui KIK ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt
projektilepingule.
22.8. Kui toetuse saaja ei ole nõus projekti muudatusavalduse rahuldamata jätmise korral
rakendama, on ta kohustatud sellest KIKile viivitamata teatama. KIK võib
projektilepingu kehtetuks tunnistada ning väljamakstud toetuse tagasi nõuda.
22.9. Kui toetuse saaja taotleb projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kahe kuu
võrra kooskõlas punktiga 8.4, esitatakse sellekohane teave koos põhjendusega
E-toetuse keskkonna kaudu. Sel juhul projektilepingut ei muudeta.
TOETUSE KASUTAMINE
23. Toetuse kasutamisega seotud hangete tegemine
23.1. Toetuse saaja ja projektipartner(id), kui nad on hankijad, peavad nad projekti raames
kaupu või teenuseid ostes järgima oma asukohariigi riigihangete regulatsioonis ja EL
direktiivides hankijale sätestatud kohustusi.
23.2. Toetuse saaja ei või projekti elluviimisega seotud hanketeadet avaldada enne
punktis 8.2 nimetatud keskkonnaministri käskkirja jõustumist.
23.3. Toetuse saaja on kohustatud enne hanketeate registris avaldamist esitama KIKile
ülevaatamiseks hanke alusdokumentide eelnõud.
23.4. Toetuse saaja lisab KIKi töötaja riigihangete registris vastava hanke juurde kui
„vaatleja“.
23.5. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud:
23.5.1 kasutama projekti elluviimiseks vajalike asjade ja teenuste hankimisel rahalisi
vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama pakkujate paljususe korral
konkurentsi ärakasutamise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse
või toote kasutamise oma projektis ning järgima teisi riigihanke korraldamise
üldpõhimõtteid;
23.5.2 esitama lähteülesande kirjelduse ja võtma sõltumatutelt pakkujatelt kirjalikult
vähemalt kolm hinnapakkumist juhul, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks
teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 20 000 eurot käibemaksuta.
Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist
võimaldavas vormis. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada,
tuleb aruandes esitada asjakohane põhjendus;
23.5.3 alates 30 000 eurost, viima hanke läbi riigihangete registris.
23.6. Pärast hankelepingu allkirjastamist tuleb leping sisestada E-toetuse keskkonda
vastavasse moodulisse KIKile ülevaatamiseks.
24. Toetuse maksmine ja väljamaksest keeldumine
24.1. KIK teeb toetuse saajale toetuse makseid kooskõlas EMP rakendusmääruse, käesoleva
toetuse andmise tingimuste ja korra ja projektilepinguga E-toetuse keskkonna kaudu.
24.2. Toetus makstakse pärast maksetaotluse esitamist ja tasutud kuludokumentide alusel.
24.3. Põhjendatud juhul maksab KIK toetust välja etapiviisiliselt ettemaksetena
maksetaotluse alusel järgmiselt:
24.3.1 esimene ettemakse 10–30% toetusest makstakse mitte varem kui 20 tööpäeva pärast
projektilepingu sõlmimist;
24.3.2 järgmised ettemaksed, mille suurus on 10-30% toetusest, tehakse toetuse saajale, kui
eelmise ettemakse kasutamine on tõendatud 60% ulatuses ja sellele eelnevad
ettemaksed on tõendatud 100% ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Kui toetus
on makstud ettemaksetena, peab ettemaksete kasutamine olema lõppmakse taotlemise
ajaks tõendatud tasutud kuludokumentide alusel.
24.4. Lõppmakse suurus on vähemalt 10% toetusest ja see makstakse toetuse saajale tasutud
kuludokumentide alusel pärast seda, kui KIK on kinnitanud aruande.
24.5. Asutustele, kes saavad kasutada sildfinantseerimise võimalust, tehakse projekti
maksed tegelike kulude alusel.
24.6. KIK keeldub toetuse või selle osa väljamaksmisest, kui maksetaotlust, aruannet ei
kinnitata või kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse
kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud.
25. Nõuded kuludokumentidele
25.1. Koos maksetaotlusega, välja arvatud ettemakse korral, ja ettemakse kasutamise
tõendamisel esitab toetuse saaja KIKile järgmised dokumendid toetuse saaja ja
projektipartneri(te) tehtud abikõlblike kulude kohta:
25.1.1 ostu tegemist tõendavad dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete
registrist;
25.1.2 kohustuste tekkimise aluseks olevad kuludokumendid, sealhulgas asja, teenuse või töö
kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja
vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad;
25.1.3 punktis 25.1.2 nimetatud arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad;
25.1.4 projekti elluviimiseks sõlmitud lepingud või nende koopiad;
25.1.5 välispartneri kulude tõendamiseks piisab, kui toetuse saaja esitab KIKile selle
välispartneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mis on teostatud sõltumatu ja
sertifitseeritud sama riigi audiitori poolt, kus on sätestatud, et selle partneri kulud on
tehtud vastavalt EMP rakendusmäärusele, toetuse andmise tingimustele ja korrale,
kohalikule seadusandlusele ja üldtunnustatud raamatupidamistavale;
25.1.6 projektiga seoses koostatud arengudokumendid, analüüsid, uuringud, dokumendid ja
muud materjalid;
25.2. Kui punktis 25.1.1 nimetatud hange ei ole tehtud riigihangete registri kaudu, siis tuleb
KIKile esitada vähemalt kolm hinnapakkumist koos selle küsimiseks esitatud
lähteülesandega punkti 23.5 kohaselt. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole
võimalik saada, esitatakse asjakohane põhjendus.
26. Maksetaotluse, ettemaksetaotluse, ettemakse kasutamise tõendamise ning
aruande esitamine ja menetlemine
26.1. Maksetaotlus, ettemaksetaotlus ja ettemakse kasutamise tõendamine esitatakse KIKile
E-toetuse keskkonna kaudu. Esimene ettemaksetaotlus esitatakse KIKile pärast
projektilepingu sõlmimist ja järgnevad ettemaksetaotlused toetuse saajale sobival ajal
E-toetuse keskkonna kaudu. Maksetaotluste, ettemaksetaotluse ja ettemakse
kasutamise tõendamise menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva nõuetele vastava
dokumendi esitamisest arvates.
26.2. KIK kontrollib maksetaotluse või ettemakse kasutamise tõendamise korral, kas:
26.2.1 toetuse saaja ja projektipartneri(te) tegevus ja selle tulemus vastab taotlusele ja
sõlmitud projektilepingule;
26.2.2 kuludokumendid vastavad nõuetele;
26.2.3 kuludokumentides esitatud andmed on kooskõlas sõlmitud projektilepinguga;
26.2.4 kulud on abikõlblikud.
26.3. Kui maksetaotluse, ettemakse kasutamise tõendamise või aruande kontrollimisel
ilmneb puudusi, määrab KIK puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb
maksetaotluse, ettemakse kasutamise tõendamise või aruande menetlemise aeg.
26.4. Maksetaotlust ei rahuldata või ettemakse kasutamist ei loeta tõendatuks, kui:
26.4.1 kulud ei ole abikõlblikud;
26.4.2 kuludokumentide kontrollimisel selgub, et kuludokumendid ei vasta käesoleva
määrusega kehtestatud nõuetele;
26.4.3 kuludokumendid ei vasta projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või
eesmärgile;
26.4.4 toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud kulusid taotluse või projektilepingu
kohaselt või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud;
26.4.5 toetuse saaja ei ole taotlenud projekti muutmist, kuigi see on punkti 22 kohaselt
nõutav;
26.4.6 toetuse saaja ei ole talle punkti 26.3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi
kõrvaldanud.
26.5. Toetuse saaja esitab aruande koos lõppmaksetaotlusega E-toetuse keskkonna
vahendusel 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu
ning nende menetlemise aeg on kuni 60 kalendripäeva nõuetele vastava aruande
esitamisest arvates.
26.6. Aruanne hõlmab nii toetuse saaja kui ka projektipartnerite tehtud kulusid ja andmeid
projekti eesmärkide täitmise kohta, sh läbiviidud tegevused, nende tulemused,
põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ja tulemuste erinevuse kohta ning
Keskkonnaministeeriumi poolt etteantud vormil kokkuvõtet kliima- ja energiakavade
juhise täitmisest (Lisa 4).
26.7. Projekt loetakse lõppenuks pärast aruande kinnitamist E-toetuse keskkonnas ja
lõppmakse teostamist KIKi poolt.
27. Toetuse saaja õigused
Toetuse saajal on õigus:
27.1. pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kahe kuu võrra, teavitades
muudatusest enne KIKi;
27.2. esitada punkt 22.1 kohane avaldus projekti muutmiseks;
27.3. saada KIKilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas toetuse andmise
tingimustes ja korras nimetatud toetuse saaja kohustuste täitmisega.
28. KIKi õigused
KIKil on õigus:
28.1. teha või korraldada projekti kohta ekspertiise ja järelevalvetoiminguid;
28.2. kontrollida toetuse kasutamist;
28.3. kontrollida toetuse saaja ja/või projektipartneri(te) tegevust projektilepingust
tulenevate kohustuste täitmisel;
28.4. nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärgi ja kulude kohta lisaandmeid
ja -dokumente, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja
kohustuste nõuetekohast täitmist;
28.5. peatada toetuse väljamaksmine rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub
käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi;
28.6. vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja
omafinantseeringu vähenemisega;
28.7. nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist toetuse andmise tingimuste ja korra
punkti 31 alusel;
28.8. teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid.
29. Toetuse saaja kohustused
Toetuse saaja on kohustatud täitma EMP rakendusmääruses, käesolevas toetuse
andmise tingimustes ja korras, projektilepingus ning partnerluslepingu(te)s sätestatud
nõudeid, sealhulgas:
29.1. vastutama projekti algatamise, ettevalmistamise, rakendamise ning projekti
eesmärkide ja tulemuste täitmise eest;
29.2. vastutama projekti eesmärkide saavutamise järelevalve ja aruandluse eest;
29.3. viima projekti ellu taotluses ja projektilepingus ette nähtud tähtaegadel ja tingimustel;
29.4. vastutama, et projekti kulud oleksid abikõlblikud ning juhul, kui kulud osutuvad
mitteabikõlblikeks, tagastama toetuse ettenähtud summas ja ajal;
29.5. järgima riigihangete seaduses hankija kohta sätestatut, sh viima vajadusel läbi
nõuetekohase hanke;
29.6. sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud teenuse osutaja, töö tegija või
asjade tarnijaga kirjalikus vormis;
29.7. sõlmima projektipartneri(te)ga partnerluslepingu(d);
29.8. vastutama projektipartneri(te) tegevuse või tegevusetuse eest, mis ei ole kooskõlas
toetuse andmise tingimuste ja korraga;
29.9. mitte kasutama projekti elluviimiseks eraldatud toetust tulu saamiseks ei otseselt ega
kaudselt ning tagama, et ka projektipartner järgiks sama nõuet;
29.10. esitama KIKile projektiga seotud olulist informatsiooni etteantud vormis ja
tähtaegadel E-toetuse keskkonna kaudu, arvestades et kõik KIKile esitatavad
dokumendid peavad olema eesti või inglise keeles;
29.11. võimaldama KIKil teha ekspertiise ja järelevalvetoiminguid;
29.12. võimaldama KIKil, Keskkonnaministeeriumil, Rahandusministeeriumil,
Riigikontrollil ning doonorriikide esindajal kontrollida projekti elluviimise vastavust
nõuetele, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ning viibida oma asutuse ruumides ja
territooriumil;
29.13. andma audiitori või järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik projekti elluviimisega
seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates audiitori või
järelevalvet tegeva isiku sellekohasest E-posti teel või E-toetuse keskkonna kaudu
esitatud nõudmisest;
29.14. korraldama vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust,
näiteks ava- ja lõpuseminar või pressikonverents, ning looma eestikeelse projekti
kodulehe (mis võib olla ka oma organisatsiooni kodulehe alamleht) kus kajastatakse
kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid;
29.15. tähistama elluviidava projekti raames paigaldatavad objektid nõutaval viisil, et näidata
projekti kaasrahastajana Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Eesti riiki;
29.16. eristama oma raamatupidamisarvestuses projektiga seotud kulud muudest kuludest;
29.17. esitama koos maksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid;
29.18. tagama maksete edastamise projektipartneri(te)le;
29.19. edastama KIKile kõik projekti tulemused (sh koostatud uuringud) ja väljundid;
29.20. teavitama viivitamata KIKi kõigist toetuse saaja andmete muutumistest või
asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või
projekti tulemuste saavutamist, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate
muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, käibemaksukohuslaseks
registreerimisest või käibemaksukohuslasena registrist kustutamisest,
pankrotimenetluse alustamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse
lõpetamisest ka siis, kui nimetatud muudatused on registreeritud asjakohases registris
või avalikustatud massiteabevahendite kaudu;
29.21. viivitamata teavitama kirjalikult KIKi projekti teostamise käigus ilmnenud projekti
elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või
selle võimalikkusest ja projekti elluviija või projektipartneri poolt läbiviidud
riigihangetele esitatud vaidlustustest;
29.22. teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise kestel ilmnenud asjaoludest, mille
korral projekti jätkamine ei ole otstarbekas;
29.23. teavitama KIKi kirjalikult projekti muutmise vajadusest;
29.24. säilitama toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni
vähemalt 7 aastat pärast projekti lõppu;
29.25. tagama, et soetatud põhivara oleks samal sihtotstarbel nagu projektis kirjeldatud
kasutusel vähemalt 5 aastat peale projekti aruande heakskiitmist;
29.26. täitma teisi asjakohastes õigusaktides sätestatud kohustusi.
30. KIKi kohustused
KIK on kohustatud:
30.1. avaldama asjakohased juhendmaterjalid oma veebilehel;
30.2. teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides
tehtud muudatustest;
30.3. viivitamata teavitama toetuse saajat puudustest maksetaotluses või aruandes;
30.4. tegema pärast projektilepingu sõlmimist oma kodulehel kättesaadavaks järgmise
informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti
kogumaht;
30.5. hoidma konfidentsiaalsena informatsiooni, mis on teatavaks saanud toetuse taotluse
menetlemise käigus. Konfidentsiaalseks ei peeta punktis 30.1.4 nimetatud
informatsiooni, samuti võib seaduses sätestatud juhtudel konfidentsiaalsuse
kohustusest kõrvale kalduda;
30.6. teavitama taotlejat läbi e-toetuse keskkonna taotluse rahuldamisest või rahuldamata
jätmisest ning otsusest projekti muutmise kohta.
31. Toetuse tagasinõudmine
31.1. Kui toetuse saaja ei täida käesolevast toetuse andmise tingimustest ja korrast ja
projektilepingust tulenevaid kohustusi, siis on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult
tagasi nõuda.
31.2. KIK võib projektilepingu üles öelda ja/või toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda
sõltuvalt rikkumise raskusest, kui:
31.2.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;
31.2.2 toetuse saaja ja/või projektipartner on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse
või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust;
31.2.3 toetuse saaja või projektipartner ei täida projektilepingus või õigusaktides sätestatut
või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel;
31.2.4 ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste
tähtaegu ei ole järgitud;
31.2.5 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja
toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;
31.2.6 toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta;
31.2.7 toetuse saaja ja/või projektipartner on rikkunud oma asukoha riigi riigihangete seadust;
31.2.8 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku
teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata.
31.3. Toetuse tagasinõudmise korral taganeb KIK vastavas ulatuses projektilepingust.
31.4. Kui projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik ellu viia, siis KIK
taganeb lepingust ja väljamakstud toetus nõutakse tagasi. Kui projekti eesmärk on
saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt.
31.5. Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse
§-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja Vabariigi Valitsuse
1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest
hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning
finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”.
31.6. Tagasinõutava toetuse summa jäägilt võib KIK nõuda intressi EMP rakendusmääruse
artiklis 13.5 kehtestatud määras.
31.7. Kui toetuse saaja on projekti lõpuks teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui
on ettemaksena saadud toetus, peab toetuse saaja maksma kasutamata jäänud
toetussumma KIKile tagasi. Enammakstud toetus nõutakse tagasi, kui seda
vabatahtlikult ei tagastata.
31.8. Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest
E-toetuse keskkonna vahendusel.
31.9. KIKil on õigus toetus tagasi nõuda viie aasta jooksul aruande kinnitamisest.
32. Kaebuste menetlemine
Enne halduskohtusse kaebuse esitamist võib läbida vaidemenetluse, esitades vaide
KIKile. KIK vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
33. Teavitamine
33.1. KIK korraldab taotlusvoorude tutvustamiseks infopäevad, mille kohta avaldab
täpsema informatsiooni oma kodulehel www.kik.ee.
33.2. Projektide ettevalmistamisel võib taotleja pöörduda KIKi või
Keskkonnaministeeriumi poole saamaks informatsiooni ja tuge võimalike
välispartnerite leidmiseks.
33.3. Lisainformatsioon taotlusvooru kohta on leitav KIKi kodulehel www.kik.ee ning
päringuid on võimalik esitada e-posti teel aadressil
[email protected], millele vastatakse
e-posti teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul.
Lisa 1 - Energia ja kliima teemade analüüsimise juhis
22.02.2021 nr 1-2/21/77
Kliima- ja energiateemade analüüsimise juhis
Sisukord
1. SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 1
2. EESMÄRGD .................................................................................................................................. 1
3. KÄSITLETAVAD VALDKONNAD ..................................................................................................... 2
4. ARENGUKAVADE TÄIENDAMISE JA/VÕI ENERGIA- JA KLIIMAKAVA KOOSTAMISE SAMMUD .... 3
5. ENERGIA- JA KLIIMATEEMADE TUVASTAMISE JUHIS .......Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud.
6. TÄIENDAVAD SOOVITUSED ....................................................................................................... 11
1. SISSEJUHATUS
Juhises esitatud soovitused on koostatud abivahendiks kohalike omavalitsuste (KOV)
spetsialistidele Euroopa Majanduspiirkonna 2014-2021 toetuste programmi „Kliimamuutuste
leevendamine ja nendega kohanemine“ vahenditest rahastatava tegevuse – KOV-ide energia-
ja kliimakavade koostamiseks ning sellega seotud teemade analüüsiks ja toetuse kasutamise
aruannete paremaks täitmiseks. Toetuse eesmärk on aidata seada kohalikul tasandil kliima- ja
energiapoliitika eesmärke ning toetada KOV-ide energia- ja kliimakavade (edaspidi KEKK)
koostamist.
Kohalike omavalitsuste eesmärgipärane tegevus ja innukus kliimariskide hindamisel ja
maandamisel, energiatõhususe saavutamisel ning taastuvenergia kasutuspotentsiaali
rakendamisel on oluline panus riikliku energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel.
2. EESMÄRGID
KEKK-ide koostamisel tuleb silmas pidada Eesti tuleviku kliimastsenaariumeid aastani 21001
ja arvestada riiklike arengukavadega, sealhulgas kliimapoliitika põhialused aastani 2050
(KPP2050)2, riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK2030)3 ja kliimamuutustega
kohanemise arengukava aastani 2030 (KOHAK2030)4, ning neis püstitatud eesmärkidega.
Peamised riiklikud eesmärgid energia- ja kliimavaldkonnas on järgmised:
Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030)
võrreldes 1990. aastaga;
1
https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf.
2
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0
3
https://pilv.mkm.ee/s/VEvaKrL3Avopw5x.
4
https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise-
arengukava.
1
jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika,
põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada
kasvuhoonegaaside heidet 13% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga;
Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmiduse ja võime suurendamine
kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks;
taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema
vähemalt 42%;
energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a;
primaarenergia tarbimise tõhusam kasutus – primaarenergia tarbimise vähenemine kuni
14% (võrreldes viimaste aastate tipuga) aastaks 2030;
enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine aastaks 20505;
energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult
madalal;
elektrivõrkude riikidevahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine;
teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse
konkurentsivõime hoidmiseks.
3. KÄSITLETAVAD VALDKONNAD
Juhis ei sea ette konkreetset raami ega vormi kliima- ja energiateemade süsteemseks
kirjelduseks, vaid aitab tuvastada KOV-i territooriumil kliimamuutuste kohanemise6 ja
leevendamisega7 seotud valdkonnad, vajalikud valdkondlikud toiminguid ja arendused ehk
teisisõnu teha kohaliku tasandi kliima- ja energiateemade analüüs ja audit. Põhjalikult
kaalutakse kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke riske ja võimalusi, aidates seeläbi
KOV-idel võtta vastu teadmistepõhiseid pikaajalisi strateegilisi otsuseid. See omakorda
võimaldab KOV-ide haldusalas elavate inimeste elukvaliteeti ja elukeskkonda säilitada või
isegi parandada. Lisaks kaaluvad KOV-id enda võimalusi aidata kaasa kliimamuutuste mõju
leevendamisele.
KOV-id on väga erineva suuruse, asukoha ja kliimariskidega ning seetõttu on KEKK-ide
koostamine paindlik. Kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise teemad võivad olla
käsitletud eraldi iseseisva dokumendina – KEKK-ina – või integreeritud KOV-i
olemasolevatesse ja/või arendamisel olevatesse strateegilistesse dokumentidesse (sh
planeeringud).
See tähendab, et iga KEKK käsitleb põhjalikumalt just konkreetse KOV-i piirkonnas ilmnevaid
asjakohaseid aspekte, võttes arvesse allpool loetletud valdkondi:
tervis, sotsiaalhoolekanne ja päästevõimekus;
maakasutus ja planeerimine;
looduskeskkond;
5
Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia
https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf.
6
Kliimamuutustega kohanemine – kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamine, et suurendada nii
ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele (näiteks: tegevused
invasiivsete võõrliikide leviku piiramiseks, päästezuutlikkuse suurendamine, üleujutusriskide maandamine jne).
7
Kliimamuutuste leevendamine – tegevused, mille eesmärk on vähendada kliimamuutuste kiirust ja mõju.
Põhiliselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ning CO2 sidumine looduslikult või tehnoloogiliselt
(näiteks: energiatõhusa hoonefondi, ettevõtluse ning transpordi arendamine, fossiilkütuste kasutuse
vähendamine ja taastuvenergiaallikate potentsiaali kasutamine, puude istutamine jne).
2
majandus, sh keskkonnahoidlikud riigihanked8 ja ringmajandus;
biomajandus;
kogukond, teadlikkus ja koostöö;
taristu ja ehitised;
energeetika ja varustuskindlus.
4. ARENGUKAVADE TÄIENDAMISE JA/VÕI ENERGIA- JA KLIIMAKAVA KOOSTAMISE
SAMMUD
Soovituslikud esmased sammud - ja kliimateemade arvesse võtmiseks KOV-idele on
järgmised:
1) Kaardistada praegune olukord – tuua välja igas valdkonnas, millised kliimariskid9
mõjutavad KOV-i, millised on KOV-i võimalused kliimamuutusi leevendada, kuidas on
KOV-il võimalik aidata kaasa kliimamuutuste mõjudega kohanemisele, millistes KOV-i
olemasolevates ja kehtivates arengudokumentides on kliimateemat arvestatud ning milliste
strateegiadokumentide väljatöötamist kavandatakse. Samuti tuleks KOV-il kaardistada
kliimamuutuste positiivsed mõjud ning neist lähtuvad võimalused.
2) Tuua välja igas valdkonnas KOV-i poolt siiani ellu viidud ja planeeritavad asjakohased
tegevused energia- ja kliimavaldkonnas. Selleks peaks KOV välja tooma tegevused, mida
on igas valdkonnas juba ellu viidud ja vaja veel ellu viia, et leevendada kliimamuutuste
mõju KOV-is ning kuidas oleks kliimamuutuste mõjudega kohanemine võimalikult sujuv
KOV-ile, ettevõtetele ja elanikele.
3) Seada endale tähtajalised (aastate lõikes) ja võrreldavad eesmärgid kliimamuutustega
kohanemiseks ja kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks (sh energiasäästu
eesmärgid). Kirjeldada KOV-i planeeritud tegevusi nii üldisemas/ pikaajalisemas visioonis
kui ka detailselt, konkreetsete tegevuste ja meetmete kaupa.
4) Määrata näitajad, millega seatud eesmärkide täitmist jälgitakse, näiteks: energia
lõpptarbimine, primaarenergia tarbimine, taastuvenergia võimsused ja toodang,
taastuvenergia tarbimine, KOV-i energiatõhusate hoonete osakaal, kasvuhoonegaaside
heide, lisaks veel näiteks kliimamuutusi käsitlevate koolituste arv KOV-i töötajatele,
teavituskampaaniad riskirühmadele jne.
Tabel 1 on KOV-ile abiks analüüsimisel, kas KOV-i tegevustes on juba praegu
kliimamuutustest tingitud riskide ja kasudega arvestatud või mitte, ning suunab KOV-i läbi
mõtlema kliimamuutustest mõjutatud teemasid nii kliimamuutustega kohanemise kui ka
leevendamise valdkonnas. Nimekiri ei ole lõplik ja sõltuvalt KOV-i eripärast võib esineda
KOV-is kliimamuutustega seonduvaid tegevusi, mis ei ole allolevas loetelus välja toodud.
Lisaks ei pruugi KOV-ide eripära tõttu kõik tabelis loetletud väited kohalduda kõikidele KOV-
idele.
8
https://www.envir.ee/et/keskkonnahoidlikud-riigihanked.
9
kliimamuutusest tulenev risk, mis mõjutab loodus- ja tehissüsteeme ja piirkondi.
https://en.wikipedia.org/wiki/Climate_risk.
3
Juhised ja skeem tabeli kasutamiseks:
Tabelis on toodud iga valdkonna juurde väited, millele on tarvilik tähelepanu pöörata ning mille
kohta saab KOV vastata „Jah“ või „Ei“.
Kui vastuseks on „Jah“, tuleks KOV-il kirjeldada, kuidas (milliste tegevustega, meetmetega)
praegu seda väites sõnastatut täidetakse ja millised on plaanid tulevikus (millised tegevused,
meetmed planeeritud).
Kui vastuseks on „Ei“, peaks KOV kõigepealt mõtlema, kas väites sõnastatu on selle KOV-i
suhtes vajalik/kohalduv. Kui väites sõnastatu on vajalik/kohalduv sellele KOV-ile ja neil on
juba tuleviku tegevused plaanis samal teemal, tuleks need KEKK-is lahti kirjutada (planeeritud
tegevused, meetmed). Kui väide on asjakohane sellele KOV-ile, aga väites sõnastatu täitmiseks
on takistused või temaatika ei ole veel läbi mõeldud, on tarvis, et KOV analüüsiks, millised on
takistused, aga ka võimalused tulevikus teemaga tegelemiseks. Seejärel KOV kirjeldab, miks
ei ole seda võimalik teha.
4
Skeem 1
5
Tabel 1
Valdkonnad Väide
Tervis, sotsiaalhoolekanne ja - KOV tegutseb plaani alusel, äärmuslike
päästesuutlikkus: inimesed oskavad ilmastikutingimuste puhul10 on vastutavate
kaitsta oma tervist ja vara, päästevõime asutuste toetamine korraldatud efektiivselt
on heal tasemel ja kliimamuutuste nt lumetormide, paduvihmade ja
potentsiaalne mõju tervisele ja üleujutustega toimetulek.
elukvaliteedile on võimalikult - Arvestatakse äärmuslikult madalate
minimaalne. temperatuuride ja sagedaste sulamis-
külmumistsüklite esinemisega ning kõnni-
ja autoteede libedusega. Kasutusele on
võetud kiired ja tõhusad libeduse
vähendamise meetmed.
- On loodud võimalused puhta joogivee
tagamiseks kuumalainete ajal.
- Ehitistel on piisav soojustus ja
küttesüsteemid on korras, töökindlad ja
vastupidavad madalate temperatuuride
korral.
- KOV-i päästesuutlikkus (nt veevõtukohad,
evakuatsioonikohad) on heal tasemel.
Tagatud valmisolek ekstreemsetest
ilmastikunähtustest tingitud ebatavalistes
olukordades vastutava asutuse toetamisel
kiiresti reageerida.
- Tervishoiu riskigruppidel on piisavalt
teadmisi äärmuslikes ilmastikutingimustes
hakkama saamiseks. Nt kuuma ja
külmalained.
- Esmatasandi meditsiiniline abi on piisavalt
kättesaadav.
- Sotsiaaltöötajatel ja sotsiaalteenuseid
osutavatel isikutel on teadmised, kuidas
reageerida ja abistada äärmuslike
ilmaolude esinemisel võimalikke
abivajajaid ning KOV-il on välja selgitatud
need inimesed, kes võivad vajada
ekstreemsetes oludes abi.
- Vältimatu sotsiaalabi osutamine on
piisavalt planeeritud ja tagatud.11
Maakasutus ja planeerimine: tormi-, - KOV-i planeerimis- ja ehitusspetsialistidel
üleujutus- ja erosioonirisk on on piisav pädevus kliimateemaatika
maandatud, soojussaare efekti 12 13on arvestamiseks nende igapäevatöös.
10
https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/Ilmariskid_teatmevihik.pdf.
11
Sotsiaalhoolekande seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv.
12
Soojussaar – linnapiirkond, mis on inimtegevuse tõttu oluliselt ümbritsevatest piirkondadest soojem.
https://www.nationalgeographic.org/encyclopedia/urban-heat-island/.
13
Soojusaare efekt tuleneb asjaolust, et linnades neelavad asfalt, betoon ja pigitatud majakatused
päikesekiirgust palju intensiivsemalt kui looduslikud pinnad ning nende kohal on õhutemperatuur kõrgem.
6
Valdkonnad Väide
leevendatud, asustuse kliimakindlust - Kui KOV-i haldusalas on piirkondi, kus
on suurendatud, valides selleks esinevad paduvihmadest tingitud
parimad lahendused maakasutuses ja üleujutused, tuleb nendes piirkondades
selle planeerimisel. üleujutuse tagajärjel toimuvaid riske
maandada. Üleujutuste maandamiseks
kasutatakse muu hulgas ka n-ö
looduspõhiseid lahendusi (viibekraavid, -
tiigid, imbväljakud jne).
- On hinnatud, millised on soojussaarte
riskiga piirkonnad ja kui palju neid on
KOV-i alal. On hinnatud, kui palju on
soojussaare efekti leevendavaid rohealasid,
haljastust, veekogusid ja kuidas need
paiknevad. Olemas on plaan soojussaare
efekti leevendamiseks või tekke
vältimiseks.
- Olemasolevate munitsipaalhoonete
renoveerimisel ning uute hoonete jaoks
ligipääsuvõimaluste ja teede planeerimisel
lähtutakse hoone ja liikuvuse kui terviku
tõhususest.
- KOV-i haldusala kinnisvaraomanikud on
teadlikud neid mõjutatavatest
kliimariskidest. Asjakohaseid kliimariske
puudutav teave on vabalt kättesaadav.
- Kohalikud planeeringud arvestavad
kliimamuutuste mõju ja kaasnevaid riske.
- On hinnatud, kui palju on KOV-i
haldusalas inimeste tekitatud
keskkonnakahjuga alasid14 ja kas KOV-il
on võimalik kaasa aidata selliste alade
korrastamisel.
- KOV on ette näinud taastuvenergia
tootmisotstarbega seotud maakasutuse
kavandamist, sh üldplaneeringutes.
Looduskeskkond: muutuvas kliimas - On hinnatud, kui palju on KOV-i
on arvestatud liikide, elupaikade ja haldusalas inimeste tekitatud
maastike mitmekesisuse ning maismaa- keskkonnakahjuga looduslikke alasid ja kas
ja veeökosüsteemide soodsa seisundi ja KOV-il on võimalik kaasa aidata selliste
terviklikkuse ning alade looduslikkuse taastamisele.
sotsiaalmajanduslikult oluliste - KOV-il on olemas ülevaade, kui palju tema
ökosüsteemiteenuste pakkumisega territooriumil on erinevaid elupaiku15 16, sh
piisavas mahus ja piisava kvaliteediga. millised neist on haruldased ja/või
Soojussaare efekt tiheasustusaladel võimendab kuumalaineid, millele on eriti tundlikud kroonilised haiged,
väikelapsed ja eakad, kelle seas suureneb haigestumine ja suremus.
14
Keskkonnavastutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12888473?leiaKehtiv.
15
https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e-teenused/eesti-riikliku-bioloogilise-mitmekesisuse-
teabevorgustiku-koduleht/bioloogiline-0
16
http://www.eelis.ee/
7
Valdkonnad Väide
ohustatud. Lisaks teab KOV, kui palju on
liike, kelle elupaiku tuleb elurikkuse
säilitamiseks hoida ja kaitsta.
- KOV on analüüsinud, kas naaber- või
lähiomavalitsusega on looduskeskkonna
taastamiseks võimalik teha koostööd, et
vähendada halduskoormust ja jagada
parimaid kogemusi.
- KOV on võtnud meetmeid võõrliikide
tõrjeks enda omandis oleval maal.
Majandus: majandussubjektid juhivad - KOV on hinnanud tulevikus (15 ja 30 aasta
parimal viisil kliimamuutustega pärast) oma piirkonna ettevõtluskeskkonna
kaasnevaid võimalusi ja riske. muutust tulenevalt kliimamuutuste
mõjudest. Nt suveturismi osakaalu kasv ja
taliturismi osakaalu langus piirkonnas.
Lisaks on analüüsinud, millised on KOV-i
võimalused ettevõtluskeskkonna
suunamiseks pikas (30 aasta) perspektiivis.
- KOV-i alal tegutsevaid ettevõtjaid on
teavitatud kliimamuutustega kaasnevatest
riskidest piirkonnas.
- KOV-id arvestavad keskkonnahoidlike
riigihangete põhimõtetega.
- KOV on teadlik ringmajanduse
põhimõtetest ja oskab suunata oma
kogukonda neid põhimõtteid rakendama.
- Kliimamuutuste mõjust tulenevaid riske on
KOV-i haldusalas olevate majapidamiste17
korral hinnatud ning nende maandamiseks
on planeeritud asjakohased meetmed.
Biomajandus: Eestile oluliste - On hinnatud, kui palju on aktiivset ja
biomajandussektorite jätkusuutlikkuse potentsiaalset põllumaad ja metsa ning kui
edendamine kliimamuutuste mõju suur osa on KOV-is vee- ja kalamajandusel
arvestava põllu-, metsa-, vee-, kala- ja ning turbakaevandusel. On olemas
puhkemajanduses, samuti turba teadmine, kui suur on nende sektorite
kaevandamisel. tööhõive kohalikul tasandil. On ette nähtud
eelmainitud sektorite kliimamuutustega
kaasnevate riskide maandamine.
- On analüüsitud kliimamuutustest tingitud
potentsiaalseid positiivseid muudatusi
biomajandusele KOV-i haldusalas.
- On teada, kui palju on kohalikke kutselisi
põllumehi ja talupidajaid. Toodete
transportimisest tekkivate heitgaaside
vähendamiseks tuleks soodustada kohalike
17
https://www.eestipank.ee/majapidamine.
8
Valdkonnad Väide
saaduste turustamist kohalikele
inimestele.18
- Kavandatakse või on rakendatud
bioenergia ressursside kasutus.
Kogukond, teadlikkus ja koostöö: - On hinnatud kliimamuutustest tingitud
teadlikkus kliimamuutustega mõjusid KOV-i kogukonna
kaasnevatest riskidest ja võimalustest enimhaavatavatele inimgruppidele.
on suurenenud. - On planeeritud enimhaavatavate
inimgruppide kliimamuutuste mõjude
suhtes haavatavuse vähendamise meetmed.
- On tegeletud KOV-i tasandil inimeste
riskiteadlikkuse suurendamisega ja juhiste
andmisega kriisiolukorras käitumiseks.
- On tõhustatud riskijuhtimist ja suurendatud
KOV-ide ametnike ja töötajate teadlikkust
ja pädevust kliimamuutustega kaasnevatest
riskidest ning võimalustest, et aidata kaasa
kliimamuutuste leevendamisele ja mõjuga
kohanemisele.
- On hinnatud kliimamuutuste
leevendamisest tingitud majanduse ümber
kujunemise sotsiaalset mõju KOV-i
elanikele. Planeeritud on meetmeid nende
riskide juhtimiseks.
- KOV on suunanäitaja rollis –
keskkonnasõbralikud liikumisviisid
(jalgrattad, tõukerattad, elektriautod
ametlikeks käikudeks), energiatõhusad
hooned, ringimajanduse põhimõtete
juurutamine KOV-is jne)
- KOV-i hallatavate haridusasutuste,
noortekeskuste ja huviringide kaudu
suunatakse teadlikkuse kasvatamist
kliimamuutustest ja ringmajandusest.
Taristu ja ehitised: kliimamuutuste - Tagatud on KOV-ile kuuluvate ehitiste ja
mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate rajatiste vastupidavus äärmuslikele
teenuste kättesaadavus ega hoonete ilmastikuoludele (hoonete soojustus, kütte-
energiatõhusus. , jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide
töökindlus, vastupidavus, efektiivsus).
- KOV-i hallatavatele hoonetele on tehtud
energiaaudit, mille alusel on kavandatud
hoonete rekonstrueerimine (sh hoone
automaatika ajakohastamine erikulude
haldamiseks)
18
Kohaliku tooraine ja saaduste ostmine peaks inimesele olema odavam kui eemal asuvasse supermarketisse
sõitmine. Näiteks Luunja kurgid, mille kilohind oli 2019 talvel Tartus tunduvalt kallim kui näiteks Lätis.
9
Valdkonnad Väide
- KOV kasutab hoonete rekonstrueerimisel
ja uute hoonete rajamisel võimalikult
energiatõhusaid lahendusi.
- On tehtud koostööd elutähtsate teenuste
pakkujatega, sh sideteenuste kättesaadavus,
st ligipääsu ning võimalikult kiire
marsruudi korrasoleku tagamine kiirabile,
päästemeeskonnale, kohaliku toidupoe
olemasolu ja toiduvarud, veesüsteemide
töökindlus ja vastupidavus, et parandada
piirkonnas nende teenuste toimepidevust ja
kättesaadavust; on parandatud enda
valmisolekut elutähtsa teenuste
katkestuseks.
- On tagatud ühistranspordivõrgu pidev
arendamine ja vajadustele vastavaks
kohaldamine, vähese süsinikuheitega
transpordisüsteemi arendamine,
kergliiklusteedel liiklemise soodustamine.
Ühistranspordikeskustega koostöö on hästi
toimiv.
Energeetika ja varustuskindlus: - On tagatud soojussüsteemide töö- ja
kliimamuutuste mõju tõttu ei ole varustuskindlus (sh torustikud on
vähenenud energiasõltumatus, - tänapäevased). Kaugkütteseadmed on
turvalisus, varustuskindlus ega energiatõhusad.
taastuvenergiaressursside kasutatavus, - KOV-i hallatavate hoonete
ei suurene ka primaarenergia lokaalkütteseadmed on ajakohastatud ja
lõpptarbimise maht. energiatõhusad.
- Koostöös elektriettevõtetega on tagatud
elektrisüsteemide töö- ja varustuskindlus.
- On suurendatud KOV-i üksuse
valmisolekut elektrikatkestusteks või
varustuse häireteks.
- On analüüsitud taastuvenergiaressursside
osakaalu suurendamise võimalusi.
- Üldplaneeringutes on kavandatud
taastuvenergiaga seonduv maakasutus (nt
päikesepaneelid, tuulepargid,
biogaasijaamad, vesinik jne).
- KOV kasutab energia tarbimisel ja
tootmisel taastuvenergia lahendusi (sh
hinnatud potentsiaal) ning on ülevaade
olemasolevatest taastuvenergiaettevõtetest
KOV-is.
- On välja selgitatud ja tagatud võrguga
seotud vajalikud liinitugevdused ja
arvestatud tulevaste
taastuvenergialahendustega.
10
Valdkonnad Väide
- On tehtud koostööd
taastuvenergiaettevõtetega erinevate
lahenduste leidmisel, sh kriisiajal
toimetulek, energia salvestamise
lahendused/potentsiaal, varustuskindluse
suurendamine.
- Energiakogukond tegutseb ja on edukas
või on loomisel.
- Kavandatakse või on rakendatud
energiajuhtimise ja -tõhususe meetmeid.
- Tänavavalgustus on ajakohastatud.
- KOV-i üksuse elektrooniline ja digitaalne
andmehõive on juhitud ja tegeletakse
digijäätmete vähendamisega.
5. TÄIENDAVAD SOOVITUSED
Kui kliimamuutuste leevendamine ja/või nendega kohanemine nõuab töötajate
ümberviimist, koondamist vms, tuleb seda teha õiglaselt. See tähendab, et töötajatele
tuleb tagada sotsiaalsed garantiid toimetulekuks, ümberõppe võimalused, uued ja
kvaliteetsed töökohad jne. KOV-il on võimalik sellele kaasa aidata, suunates ettevõtlust
ning koostöös töötukassa ja haridusasutustega, kes kohapeal või lähikonnas koolitust
ja/või ümberõpet korraldavad.
Liitumised vabatahtlike kliima- ja /või energiaalgatustega, nagu Linnapeade pakt kliima
ja energia alal19, 2020 Targa linna pilootprogramm20, EL-i algatus 100 kliimaneutraalset
linna aastaks 203021, tuleks esile tuua.
Kuna KOV-id on väga erineva suuruse, asukoha ja kliimariskidega, peaks KEKK-ide
koostamisel olema paindlik. See tähendab, et iga KOV-i KEKK käsitleb põhjalikumalt
just oma piirkonnas olevaid aspekte.
Kui KOV-id koostavad oma piirkonna KHG heite inventuuri, siis tuleks see koostada
ühtsetel alustel riiklikult kasutatava inventuurimetoodikaga (IPCC juhendid)22 ning tuua
võimaluse korral välja konkreetsed sammud heite vähendamiseks.
Läbivalt tuleb analüüsida, kas kestliku arengu eesmärke on piisavalt arvestatud ja viia
arengudokumendid vastavusse nende eesmärkidega23. Olulist tähelepanu tuleb juhtida
kestliku arengu järgmistele eesmärkidele:
eesmärk nr 3: tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu;
eesmärk nr 6: tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning
veevarude säästev majandamine;
eesmärk nr 7: tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja tänapäevane
energia kõikidele;
eesmärk nr 8: toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat
majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö;
19
http://dev.eumayors.eu/about/covenant-of-mayors_et.html.
20
https://www.taltech.ee/tarklinn.
21
https://ec.europa.eu/jrc/communities/sites/jrccties/files/100_climate_neutral_cities_report_.pdf.
22
https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/index.html.
23
https://www.kysk.ee/failid/Upload/files/S%C3%A4%C3%A4stva%20arengu%20eesm%C3%A4rgid%20Kogemu
sp%C3%A4eval%281%29.pdf.
11
eesmärk nr 9: ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat
industrialiseerimist ning innovatsiooni;
eesmärk nr 10: vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende
vahel;
eesmärk nr 12: tagada säästev tarbimine ja tootmine;
eesmärk nr 13: võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga
võitlemiseks;
eesmärk nr 15: kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning
propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt,
võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase
halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine.
12