dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

EMP toetuste 2014–2021 programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" avatud taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise kavade koostamine“ toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamine ning taotlusvooru avamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 22. veebruar 2021
Viit
1.1-16/21-0018/1112-1
Registreeritud
22. veebruar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-16 Valitsusasutuste kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-16/21-0018
Vastutaja
Ando Leppiman (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond)

Failid

  • 📎EMP toetuste 2014–2021 programmi Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine avatud taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise kavade koostamine“ toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamine ning taotlusvooru avamine.asice1874 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI Tallinn 22.02.2021 nr 1-2/21/77 EMP toetuste 2014–2021 programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" avatud taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise kavade koostamine“ toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamine ning taotlusvooru avamine Käskkiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 05. juuli 2018. a määruse nr 55 „Aastatel 2014‒2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“ § 7 lõike 1 ja Vabariigi Valitsuse 10. detsembri 2009. a määruse nr 186 „Keskkonnaministeeriumi põhimäärus“ § 10 punkti 28 alusel ning kooskõlas Riigi Tugiteenuste Keskuse ja Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismide Komitee vahel 18. novembril 2019. a sõlmitud programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ lepinguga. 1. Kinnitan Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) Finantsmehhanismi 2014–2021 programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" raames läbi viidava väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise kavade koostamine“ toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja korra (lisatud). 2. Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK) kuulutab taotlusvooru välja hiljemalt 26. veebruar 2021. 3. Moodustan taotlusvooru valikukomisjoni järgmises koosseisus: 3.1 Keskkonnaministeeriumi eelarve- ja strateegiaosakonna juhataja (esimees); 3.2 Keskkonnaministeeriumi kliimaosakonna esindaja (aseesimees); 3.3 Rahandusministeeriumi esindaja; 3.4 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindaja; 3.5 Norra Keskkonnaagentuuri esindaja (hääleõiguseta liige). 4. Valikukomisjoni töökorraldus: 4.1 valikukomisjoni tööd koosolekul juhib valikukomisjoni esimees või tema puudumisel valikukomisjoni aseesimees; 4.2 valikukomisjoni töökorra koostab eelarve- ja strateegiaosakond ja valikukomisjon kinnitab selle esimesel koosolekul või elektroonilise kirjaliku menetluse teel enne esimese koosoleku toimumist; 4.3 vaatlejatena kutsutakse valikukomisjoni koosolekule Finantsmehhanismide kantselei, Norra saatkonna ja Riikliku Kontaktasutuse esindajad; 4.4 valikukomisjoni teenindab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, kes vastutab valikukomisjoni koosoleku tehnilise teenindamise eest, korraldades ja protokollides koosolekuid ning koordineerides infovahetust valikukomisjoni liikmete vahel. (allkirjastatud digitaalselt) Tõnis Mölder Minister Saata: kantsler, kliima ja strateegilise planeerimise asekantsler, eelarve- ja strateegiaosakond, kliimaosakond, avalike suhete osakond, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus Lisa 1 keskkonnaministri 22.02.2021 käskkirjale nr 1-2/21/77 EMP toetuste 2014–2021 programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" avatud taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise kavade koostamine“ toetuse andmise tingimuste ja korra kehtestamine ning taotlusvooru avamine Euroopa Majanduspiirkonna Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi "Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine" väikeprojektide avatud taotlusvooru „Kliimamuutuse leevendamise ja sellega kohanemise kavade koostamine“ toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord Euroopa Majanduspiirkonna (edaspidi EMP) Finantsmehhanismi 2014−2021 programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ (edaspidi programm) väikeprojektide avatud taotlusvooru toetuse andmise ning kasutamise tingimused ja kord (edaspidi toetuse andmise tingimused ja kord) reguleerib väikeprojektide avatud taotlusvoorust projektide jaoks toetuse taotlemise ja kasutamise. Toetust antakse kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakavade koostamiseks. ÜLDSÄTTED 1. Programmi aluseks olevad dokumendid 1.1. Programmi aluseks on: 1.1.1 Euroopa Liidu ning Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel 28.05.2016 sõlmitud leping Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismi kohta aastateks 2014−2021; 1.1.2 EMP Finantsmehhanismide Komitee poolt 8.09.2016 vastu võetud „Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) finantsmehhanismi 2014−2021 rakendusmäärus“ (edaspidi EMP rakendusmäärus); 1.1.3 Eesti Vabariigi ning Islandi, Liechtensteini Vürstiriigi ja Norra Kuningriigi vahel 09.05.2017 sõlmitud EMP finantsmehhanismi rakendamist aastatel 2014−2021 käsitlev vastastikuse mõistmise memorandum (edaspidi memorandum); 1.1.4 “Results Guideline - Rules and Guidance on How to Design, Monitor and Evaluate Programmes, Manage Risks, and Report on Results”, vastu võetud EMP Finantsmehhanismi Komitee poolt 09.02.2017; 1.1.5 programmileping Riigi Tugiteenuste Keskuse ja EMP Finantsmehhanismide Komitee vahel, 18.11.2019; 1.1.6 Vabariigi Valitsuse 05.07.2018 määrus nr 55 „Aastatel 2014−2021 Euroopa Majanduspiirkonna finantsmehhanismist ja Norra finantsmehhanismist vahendite taotlemise ja kasutamise tingimused ja kord“; 1.1.7 programmi elluviimise leping Keskkonnaministeeriumi ja SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse vahel. 1.1.8 Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”. 1.2. Mõistete sisustamisel ja tõlgendamisel juhindutakse EMP rakendusmäärusest. 2. Programmi eesmärk 2.1. Programmi finantseeritakse EMP Finantsmehhanismidest 2014−2021, mille peamisteks eesmärkidest on aidata kaasa majandusliku ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisele Euroopa Majanduspiirkonnas ning tugevdada kahepoolseid suhteid doonor- ja abisaajariikide vahel. 2.2. Programmi üldiseks eesmärgiks on aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ning kliimamuutuse mõjuga kohanemisele Eestis. 3. Toetuse andmise eesmärk ja oodatav tulemus 3.1. Toetuse andmise eesmärk on kaasa aidata kohaliku tasandi kliima- ja energiaeesmärkide mõtestamisele, seadmisele ja nende saavutamisele. 3.2. Toetuse andmise tulemusel tõuseb kohalike omavalitsuste pädevus. Tõuseb kohaliku tasandi teadlikkus kliima ja energia valdkonnast ja eesmärkidest ning paraneb elu-, ettevõtlus- ja looduskeskkonnaga seotud otsuste ja tegevuste kvaliteet. 4. Programmi osapooled 4.1. Programmi üldise koordineerimise eest vastutab Eesti Vabariigi Keskkonnaministeerium. 4.2. Programmi viib ellu Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK), kes menetleb toetuse taotlusi, sõlmib projektilepingud, teeb toetatavatele projektidele väljamaksed ja teostab järelevalvet projektide üle. 4.3. Programmi rakendamisse on kaasatud doonorprogrammi partner Norwegian Environment Agency (edaspidi NEA), kes nõustab programmi rakendamist, osaleb programmi koostöökomisjonis ja projektide valikukomisjonis ning abistab koostöös KIKiga potentsiaalseid toetuse taotlejaid doonorriikide poolsete projektipartnerite otsimisel. 4.4. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) täidab vastavalt memorandumile riikliku kontaktasutuse ja sertifitseeriva asutuse ülesandeid. 4.5. Rahandusministeeriumi finantskontrolli osakond täidab auditeeriva asutuse ülesandeid. 4.6. Finantsmehhanismide Komitee on EMP Finantsmehhanismi 2014−2021 rakendamise juhtorgan, kuhu kuuluvad doonorriikide esindajad. 5. Mõisted 5.1. Abikõlblik kulu on kulu, mis on põhjendatud, mõistlik ja vajalik projekti elluviimiseks ning mis on tehtud kooskõlas käesoleva toetuse andmise tingimuste ja korra ning projektilepinguga. 5.2. Abikõlblikkuse periood on projektilepingus kindlaks määratud ajavahemik, millal tuleb teha projekti tegevused ja kulud. 5.3. Aruanne on KIKile projektilepingus nimetatud tähtajal esitatav projekti aruanne, mis sisaldab üksikasjalikku ülevaadet ellu viidud tegevustest ja saavutatud tulemustest ning Keskkonnaministeeriumi poolt etteantud vormil kokkuvõtet kliima- ja energiakavade juhise täitmisest. 5.4. Doonorriigid on EMP Finantsmehhanismi rahastavad riigid ehk Island, Liechtenstein ja Norra. 5.5. Järelevalve on KIKi tehtav toetuse saaja ja projektipartneri(te) kulude abikõlblikkuse ja projekti tulemuste saavutamise kontroll; 5.6. Kuludokument on kulu tekkimist tõendav dokument, mis peab vastama kulu kandva toetuse saaja ja/või projektipartneri asukoha riigi õigusaktides raamatupidamist reguleerivatele ning üldtunnustatud raamatupidamistava nõuetele. 5.7. Omafinantseering on toetuse saaja või projektipartneri poolne rahaline panus projekti finantseerimisse. 5.8. Partnerlusleping on taotleja ja projektipartneri(te) vahel sõlmitud leping, kus on sätestatud konkreetse projektiga seotud kohustused ja õigused. Leping reguleerib partnerite vahelisi suhteid taotluses sisalduva projekti elluviimisel. Lepingus kinnitatakse projekti eesmärgid, elluviidavate tegevuste kava, eelarve ja finantseerimisplaan ning koostööprintsiibid, projekti juhtimisega seotud küsimused, partnerite lahkumise kord ning teised olulised küsimused. 5.9. Projekt on taotluses sisalduv ühtsete eesmärkidega ajas ja ruumis piiritletud käesoleva määruse nõuetele vastav tegevus või tegevuste kogum, mille kulud hüvitatakse osaliselt toetusest. 5.10. Projektileping on toetuse saamiseks ja kasutamiseks toetuse saaja ja KIKi vahel sõlmitud leping. 5.11. Projektipartner on punktis 14.2 nimetatud Eesti, Islandi, Liechtensteini või Norra juriidiline isik, kes omab arvestatavat rolli projekti tegevuste elluviimisel ning kellel on toetuse saajaga ühine eesmärk, mis saavutatakse projekti rakendamise teel ning kes vastab punktis 14 nimetatud nõuetele. Projektipartner on aktiivselt seotud projekti rakendamisega ja aitab sellele tõhusalt kaasa. Projektipartneriks ei ole toetuse saajale teenust osutav isik. 5.12. Taotlus on E-toetuse keskkonnas esitatav nõuetekohaselt täidetud taotlusvorm koos asjakohaste lisadega. 5.13. Tasumist tõendav dokument on kontoväljavõte, maksekorralduse koopia või samaväärne välispartneri asukohariigi dokument; 5.14. Toetus KIKi kaudu eraldatav raha tegevusteks, mis panustavad programmi eesmärkide saavutamisse. 5.15. Toetuse määr on protsentuaalne toetuse osakaal, mis näitab, kui suure osa moodustab toetus projekti abikõlblikest kuludest. 5.16. Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on Eestis registreeritud juriidiline isik, kes vastab punktis 14. nimetatud nõuetele ja esitab taotluse toetuse saamiseks. Juhul, kui projekt viiakse ellu koos projektipartneritega, vastutab taotleja kogu projekti eest. 5.17. Toetuse saaja on taotleja, kelle esitatud taotlus toetuse saamiseks on rahuldatud ja kellega KIK on sõlminud projektilepingu ning kes vastutab projektilepingu kohaselt projekti rakendamise eest. 5.18. Tulemus on projekti raames välja töötatud väljundite lühiajaline ja kesk-pikk efekt lõppkasusaajatele. 5.19. Valikukomisjon on projektide valimise komisjon, mis moodustatakse keskkonnaministri käskkirjaga ja kuhu kuulub vähemalt 3 liiget, kellest üks ei tööta Keskkonnaministeeriumis ega KIKis. 5.20. Välispartner on Islandi, Liechtensteini või Norra asjaomases registris registreeritud projektipartner. 5.21. Väljund on projekti raames loodud kliima- ja energiakava. Väljundit saab otseselt seostada ellu viidud tegevuste ja selleks tehtud kulutustega. Väljundi saavutamine on tegevusi ellu viiva organisatsiooni otsese kontrolli all. TOETATAVAD TEGEVUSED JA KULUDE ABIKÕLBLIKKUS 6. Toetatav tegevus 6.1. Arvestades programmi eesmärki, eeldatavaid tulemusi ja väljundeid antakse taotlusvoorus toetust järgmiste tegevuste elluviimiseks: 6.1.1 kohaliku omavalitsuse arengudokumentidesse või maakonna arengustrateegiasse kliima- ja energia valdkondade lisamine; 6.1.2 kohaliku omavalitsuse, piirkonna või maakonna kliima- ja energiakava koostamine. 6.2. Punktis 6.1 nimetatud tegevuste elluviimisel tuleb seada või uuendada kliima- ja energiaeesmärgid ja koostada või täiendada nende rakendamise plaan, lähtudes Keskkonnaministeeriumi poolt koostatud juhisest kliima- ja energiaeesmärkide käsitlemiseks kohaliku omavalitsuse arengudokumentides (Lisa 1). 6.3. Kui koostatakse punktis 6.1.2 nimetatud piirkondlik või maakondlik kliima- ja energiakava või lisatakse kliima- ja energia valdkond maakonna arengustrateegiasse, siis tuleb taotluses kinnitada, et iga kohaliku omavalitsuse arengudokumendid viiakse kooskõlla koostatud piirkondliku või maakondliku kliima- ja energiakavaga või maakondliku arengustrateegiaga ühe aasta jooksul pärast projekti aruande kinnitamist. 6.4. Toetatava tegevuse osaks võib olla ka: 6.4.1 koolituste, seminaride korraldamine ja nendel osalemine; 6.4.2 projektiga seotud koostöö arendamine sh. töötubade korraldamine osapooletele; 6.4.3 avalikustamise tegevuste elluviimine; 6.4.4 õppereiside korraldamine; 6.4.5 juhendite ja infomaterjalide koostamine. 7. Riigiabi reeglite kohaldamine Toetus ei ole riigiabi, sest tegevused ei saa kahjustada või ähvarda kahjustada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel, kuivõrd tegemist on olemuslikult avaliku võimu poolt avalikes huvides tehtava tegevusega, mis ei anna eelist ühelegi konkreetsele ettevõtjale. Toetuse saajad ei ole ettevõtjad, vaid kohaliku omavalitsuse üksused, kes lisaks ei tegutse toetust saades ja kasutades ettevõtjatena, vaid viivad ellu avaliku võimu eesmärke avalikes huvides, korraldades oma haldusterritooriumil üldisel tasandil kliima- ja energiapoliitika ja -eesmärkide elluviimise kavandamist. Kohalduvatel juhtudel viivad KOVid kõnealuseid tegevusi läbi oma hallatavate asutuste kaudu või ühiselt maakondlike omavalitsusliitude kaudu, kuid ka sel juhul kehtib täiel määral eelmistes lausetes riigiabi kohta sedastatu, kuivõrd ka nimetatud asutused kuuluvad täpselt samamoodi avaliku sektorisse ja viivad ellu samu avalikke tegevusi. Projekti raames tellitavad tööd hangitakse projekti elluviijatele kohustuslike riigihankeõigusnormide kohaselt, mis välistab riigiabi andmise töövõtja tasandil. Projekti partneriteks võivad vastavalt punktidele 14.2 ja 14.5 olla keskkonnaorganisatsioonid oma projekti eesmärgiga kokku langevate mittetulunduslike tegevuste osas, mille toetamine ei kujuta endast riigiabi ELTL artikli 107 tähenduses. 8. Projekti abikõlblikkuse periood 8.1. Projekti abikõlblikkuse periood sätestatakse projektilepingus. 8.2. Projekti abikõlblikkuse perioodi algus ei või olla varasem kui kuupäev, mil keskkonnaminister kinnitab projektide pingerea, ning lõpp ei või olla hilisem kui 30.04.2024. 8.3. Taotleja ja/või projektipartner ei tohi alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi tegevuste elluviimiseks (näiteks tellimuse kinnitamine, pakkumusega nõustumine, lepingu või kokkuleppe sõlmimine, ettemaksu teostamine, teenuse kasutamine, üleandmis-vastuvõtuakti sõlmimine jms), va partnerluslepingu sõlmimine enne keskkonnaministri poolt projektide pingerea kinnitamist. 8.4. Abikõlblikkuse periood ei või olla pikem kui 8 kuud. 8.5. KIK võib projekti abikõlblikkuse perioodi põhjendatud juhul projekti elluviija taotluse alusel pikendada, arvestades punktis 8.2 toodud lõpptähtaega. 9. Taotlusvooru eelarve ning projekti toetuse suurus ja määr 9.1. Taotlusvooru eelarve on 400 000 eurot. 9.2. Toetuse minimaalne summa taotluse kohta on 5000 eurot ja maksimaalne summa on 50 000 eurot. 9.3. Toetuse maksimaalne määr on 90% abikõlblikest kuludest. 9.4. Omafinantseering peab moodustama vähemalt 10% abikõlblikest kuludest. Omafinantseering peab olema eraldatud sihtotstarbeliselt projekti elluviimiseks. 9.5. Projekti toetuse maksimaalne määr ja toetuse kogusumma konkreetse projekti puhul sätestatakse projektilepingus. 9.6. Abikõlblike kulude tegemisel kasutatakse toetust ja omafinantseeringut proportsionaalselt. 10. Abikõlblikud kulud 10.1. Abikõlblikud kulud vastavad järgmistele tingimustele: 10.1.1 kulud on tehtud projektilepingus sätestatud abikõlblikkuse perioodil; 10.1.2 need on otseselt seotud projektilepingu objektiga ja on kajastatud projekti eelarves; 10.1.3 need on põhjendatud, mõistlikud, läbipaistvad, proportsionaalsed, õigusaktidega kooskõlas ja vajalikud projekti rakendamiseks ja eesmärkide täitmiseks; 10.1.4 need on kooskõlas säästlikkuse, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõtetega; 10.1.5 neid kasutatakse üksnes projekti eesmärgi (-märkide) ja oodatud tulemus(t)e saavutamiseks punktis 6 nimetatud tegevus(t)e elluviimisel; 10.1.6 need kajastuvad projekti elluviija ja/või projektipartneri raamatupidamisdokumentides, on muudest kuludest eristatavad ning kontrollitavad ja on määratud kindlaks vastavalt selle riigi raamatupidamisstandarditele, kus projekti elluviija ja/või projektipartner on asutatud, ning vastavalt heale raamatupidamistavale; 10.1.7 need on tehtud vastavalt riigihangete seadusele nii, et projekti elluviija või projektipartner järgib oma asukohariigi riigihangete seadust; 10.1.8 need vastavad projekti elluviija või projektipartneri asukohajärgse riigi seadusandlusele. 10.2. Kulusid käsitletakse tehtutena, kui kulu kohta on esitatud arve või muu kulu tegemist tõendav dokument, see on makstud ja töö on vastu võetud või teenus kätte saadud projekti abikõlblikkuse perioodil. Erandina loetakse abikõlblikuks kulud, mille kohta on arve esitatud abikõlblikkuse perioodil ja kulude tekkimise aluseks olevad tegevused on toimunud projekti abikõlblikkuse perioodil ning kulude eest on tasutud 30 kalendripäeva jooksul abikõlblikkuse perioodi lõppkuupäevast. 10.3. Abikõlblikud on järgmised projekti otsesed kulud, mis vastavad punktides 10.1−10.3 sätestatud tingimustele ja on punktis 6 nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud: 10.3.1 projekti heaks tööle määratud töötajate kulu, mis hõlmab tegelikku projektiga seotud töötasu, sotsiaalkindlustusmakseid ja muid töötasust kinnipeetavaid seaduses ettenähtud makse ja kohustuslikke kulusid, tingimusel, et see vastab projekti elluviija ja projektipartneri tavalisele töötasupoliitikale. Töötajaga peab olema sõlmitud kirjalik tööleping või töölepingu lisa või tehtud käskkiri või otsus, millest selguvad töötaja projektiga seotud tööülesanded/ametikohustused ning töötasu suurus. Kui töölepingus, selle lisas, käskkirjas või otsuses ei ole sätestatud projektiga seotud tööülesannete osakaalu kogu tööst, tuleb tööaja kohta täita tööajatabelit; 10.3.2 projektis osalevate töötajate lähetusega seotud reisi- ja päevarahad, tingimusel, et need ei ületa asjakohaseid riigisiseseid piirmäärasid; 10.3.3 kulud turutingimustel sisseostetud teenustele (sh. uuringud, analüüsid, tehnilistele teadmistele ja andmete ligipääs, nõustamised); 10.3.4 projektilepinguga projektile kehtestatud nõudmistest otseselt tulenevad kulud (nt avalikustamine, auditid, tõlked); 10.3.5 käibemaks on abikõlblik kulu, kui on võimalik tõendada, et toetuse saaja on lõpptarbija, kellel käibemaksu reguleerivate õigusaktide kohaselt ei ole projekti raames tasutud käibemaksust õigust maha arvata sisendkäibemaksu või käibemaksu tagasi taotleda ning kellele käibemaksu ei hüvitata ka muul moel; 10.3.6 välispartneri kulude kontrollimisega seotud projektist ja välispartnerist sõltumatu audiitori kulud. 10.4. Põhjendatud juhul võib KIK abikõlblikuks lugeda punktis 10.4.3 nimetatud piirmäära ületavad kulud. 10.5. Projekti kaudsed kulud on abikõlblikud kulud, mida projekti elluviija ja/või projektipartner ei saa eristada otse projektile omistatavatena, kuid mida saab eristada ja põhjendada tema raamatupidamissüsteemis kuludena, mis tehti otseses seoses projektile omistatavate abikõlblike otsekuludega. Kui projekti eelarve sisaldab kaudseid kulusid, siis need moodustavad 15% projekti otsestest abikõlblikest personalikuludest ning neid ei hüvitata kuludokumentide alusel, vaid arvestatakse väljamaksetaotlusega esitatud otsestest abikõlblikest personalikuludest. 10.6. Kaudsed kulud koosnevad üldkuludest ja projekti administratiivse personali tööjõukuludest, eelkõige: 10.6.1 kulud bürootarvetele; 10.6.2 kulud sideteenustele sh telefoni- ja postikulud; 10.6.3 infotehnoloogia (serverid ja võrgud) ja kontoritehnika hooldus- ja remondikulud; 10.6.4 kommunaalkulud sh kulud kütte, vee ja elektri tarbimisele, kanalisatsioonile ning ruumide koristamisele; 10.6.5 projekti administreerimiseks vajalike ruumide üürikulu; 10.6.6 valveteenus; 10.6.7 maamaks; 10.6.8 projektiga seotud pangakontode avamise ja haldamise kulud ning ülekandetasud, kui pangakonto on projektis vajalik; 10.6.9 tugitöötajate personalikulu (raamatupidaja, personalispetsialist, IT spetsialist, teised projekti abistavad töötajad). 11. Mitteabikõlblikud kulud Mitteabikõlblikud kulud on: 11.1. intress võlalt, võla teenindamise tasud ja viivised; 11.2. finantstehingute tasud ja muud finantskulud; 11.3. eraldised kahjumi või võimalike tulevaste kohustuste katmiseks; 11.4. valuutakursi muutuste kahjum; 11.5. tagasisaadav käibemaks; 11.6. kulu, mille katteks on toetust eraldatud või mis on varem hüvitatud riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahenditest; 11.7. trahvid, rahalised karistused ja kohtuvaidluste kulud; 11.8. mitterahalised sissemaksed; 11.9. sularahamaksed; 11.10. tulumaksuseadusega kehtestatud maksuvaba piirmäära ületav päevaraha ja isikliku sõiduvahendi kasutamise kulu, välja arvatud punktis 10.5 nimetatud juhul; 11.11. toetuse saaja ja/või partnerite vahel sõlmitud omavahelistest tehingutest tulenevad kulud; 11.12. muu toetatavate tegevustega sidumata ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu. TAOTLUSVOORU VÄLJAKUULUTAMINE JA TAOTLUSE ESITAMINE 12. Taotlusvooru väljakuulutamine 12.1. KIK kuulutab taotlusvooru välja taotluskutse avaldamisega vähemalt ühes üleriigilise levikuga päevalehes, keskkonnaministeeriumi ja oma veebilehel. 12.2. Taotlusvoor kuulutatakse välja vähemalt kaks kuud enne taotluse esitamise lõpptähtpäeva. 13. Taotluse esitamine 13.1. Taotlus esitatakse KIKile hiljemalt 26.04.2021 kell 17:00 Eesti aja järgi E-toetuse keskkonna vahendusel taotleja esindusõigusliku isiku digitaalse allkirjaga ja sellele lisatakse punktis 16.3. nõutud dokumendid. Taotluse esitamisel lähtutakse E-toetuse keskkonna andmeväljadest. 13.2. Pärast taotluste esitamise tähtaega laekunud taotlus ei kuulu hindamisele. 13.3. Taotlusega ja toetuse kasutamisega seotud teabe ning dokumentide esitamine toimub E-toetuse keskkonna kaudu. E-toetuse keskkonna vahendusel edastatud dokumendid loetakse kättetoimetatuks. 13.4. Taotleja teavitab KIKi viivitamata taotluses esitatud andmetes toimunud muudatustest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist. TAOTLEJALE, PROJEKTIPARTNERILE JA TAOTLUSELE ESITATAVAD NÕUDED 14. Nõuded taotlejale ja projektipartnerile 14.1. Projekti toetust võivad taotleda punktides 14.1.1−14.1.2 nimetatud Eesti Vabariigis registreeritud asutused: 14.1.1 kohaliku omavalituse asutus või selle hallatav asutus; 14.1.2 maakondlik omavalitsusliit. 14.2. Projektipartneriks võib olla Eestis, Islandil, Liechtensteinis või Norras registreeritud: 14.2.1 kohaliku omavalituse asutus või selle hallatav asutus; 14.2.2 maakondlik omavalitusliit; 14.2.3 keskkonnavaldkonnas tegutsev mittetulundusühing või sihtasutus või doonorriikide samaväärne NGO; 14.2.4 riigiasutus; 14.2.5 teadusasutus või ülikool teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse § 3 mõistes. 14.3. Kui toetuse taotleja on punktis 14.1.2 nimetatud maakondlik omavalitsusliit, siis on projektipartneriks kaasatud kohalikud omavalitusüksused, kes on projekti otsesed kasusaajad. 14.4. Taotlejale ja Eestist pärit projektipartnerile esitatavad nõuded: 14.4.1 registreeritud Eesti e-äriregistris; 14.4.2 ei ole algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust ega kuulutatud välja pankrotti (sh tema üle valitsevat mõju omava isiku suhtes); 14.4.3 maksu- või maksevõlg riigile koos intressiga ei ole suurem kui 100 eurot või see on ajatatud; 14.4.4 ei ole varem saanud sama kulu hüvitamiseks riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisabi vahenditest toetust; 14.4.5 varem riigieelarvest või Euroopa Liidu või välisvahenditest saadud toetus, mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasi makstud tähtajaks ja nõutud summas; 14.4.6 on olemas projekti elluviimiseks vajalik oskusteave ning vahendid, sh omafinantseering; 14.4.7 taotlejal või tema seaduslikul esindajal ei ole karistusseadustiku § 209, 210, 2601, 372, 373, 379 või 384 alusel määratud kehtivat karistust. 14.5. Kui projekti partneriks on punktis 14.2.3 nimetatud mittetulundusühing, sihtasutus või doonorriikide samaväärne NGO, siis peab ta põhikirjaliselt ja faktiliselt tegustema keskkonnavaldkonnas ning olema tegutsenud nimetatud valdkonnas vähemalt kaks aastat. 15. Taotleja kohustused Taotleja on kohustatud: 15.1. esitama KIKi nõudmisel taotleja, projektipartneri(te) ja taotluse kohta lisateavet etteantud vormis ja tähtajaks; 15.2. võimaldama KIKil kontrollida taotluse, taotleja ning projektipartneri(te) vastavust nõuetele ning esitatud andmete vastavust tegelikkusele; 15.3. viivitamata teatama kirjalikult KIKile taotluses esitatud andmete muutumisest või ilmnenud asjaoludest, mis võivad olla olulised taotluse rahuldamise otsustamisel; 15.4. täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama KIKile teavet, mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist; 15.5. olema veendunud ning kinnitama, et välispartner on usaldusväärne, pädev, võimeline projektis osalema ja tegutseb projektiga seotud valdkonnas; 15.6. projektipartneri(te) olemasolu korral sõlmima projektipartneri(te)ga partnerluslepingu(d) enne projektilepingu sõlmimist. Partnerlusleping peab sisaldama rakendusmääruse artikli 7.7 lõikes 2 nimetatud teavet. 16. Nõuded taotlusele 16.1. Taotlus peab vastama järgmistele vorminõuetele: 16.1.1 taotlusvormis on kõik kohalduvad lahtrid täidetud, taotlus ja selle lisad on omavahel kooskõlas; 16.1.2 projekti eesmärk ja tegevused on kooskõlas punktis 6 nimetatud tegevustega; 16.1.3 projekti eelarve sisaldab punktis 10 nimetatud abikõlblikke kulusid; 16.1.4 taotletav toetussumma vastab punktile 9; 16.1.5 projektile või üksikutele projektitegevustele samal ajal muudest riigieelarvelistest või Euroopa Liidu või välisvahenditest toetuse või omafinantseeringu katmise taotlemise korral on esitatud sellekohane teave; 16.1.6 kui taotleja või projektipartner on eelnevalt ellu viinud sarnaseid projekte, peab taotlus sisaldama ellu viidud projektide loetelu; 16.1.7 taotluses esitatud andmed on täielikud ja õiged; 16.1.8 toetuse kasutamise ajakava on reaalselt elluviidav projekti abikõlblikkuse perioodil; 16.1.9 taotlus sisaldab taotluse ettevalmistamisse kaasatud konsultantide nimekirja; 16.1.10 taotluse on allkirjastanud esindusõiguslik isik. 16.2. Taotlus peab vastama järgmistele sisunõuetele: 16.2.1 projekti eesmärk on arusaadavalt põhjendatud ja vastab punktis 3 kinnitatud eesmärkidele ja kavandatud tulemustele; 16.2.2 kui projekti on kaasatud projektipartner, siis tema asukohariik on Eesti, Island, Liechtenstein või Norra; 16.2.3 kirjeldatud on projektipartneri kohustused, õigused ja vastutus tegevuste elluviimisel; 16.2.4 kirjeldatud on lahenduskäik, kuidas soovitakse projekti eesmärk saavutada; 16.2.5 kavandatud tegevused on teostatavad, tulemused saavutatavad ja tegevuste eelarve on põhjendatud ning esitatud kululiikide kaupa; 16.2.6 loodud on pädev projektimeeskond ja projekti juhtimiskorraldus on asjakohane; 16.2.7 objektiivselt on hinnatud tegevuste elluviimise riske ning toodud asjakohased maandamismeetmed; 16.2.8 kirjeldatud on soovitused, kuidas tagada projekti jätkusuutlikkus pärast projekti lõppu. 16.3. Taotlus peab sisaldama järgmisi dokumente: 16.3.1 projektipartneri olemasolul taotleja ja projektipartneri allkirjastatud kinnituskiri, koostöökokkulepe või partnerlusleping projekti elluviimise ja jätkusuutlikkuse tagamise kohta, milles on esitatud osapoolte kohustused ning tegevuste ja kulude jaotus projekti osapoolte vahel; 16.3.2 projektis osalevate toetuse saaja ja projektipartneri töötajate ning projekti kaasatavate ekspertide nimekiri, nende tööülesanded ja oodatavad tulemused ning elulookirjeldused, millest nähtub varem sarnastes projektides osalemise kogemus; 16.3.3 selliste teenuste, asjade või tööde, mille eeldatav käibemaksuta maksumus ületab 20 000 eurot, võrreldavad hinnapakkumused koos lähteülesannetega või turuhinna analüüs, millest on näha teenuse, asja või töö eeldatav maksumus; 16.3.4 volikiri, kui taotleja esindusõiguslik isik tegutseb volituse alusel; 16.3.5 tõend omafinantseeringu olemasolu kohta; 16.3.6 projekti eelarve (Lisa 2), kvartaalsete maksete prognoos ja hangete prognoos etteantud vormil. TAOTLUSE MENETLEMINE 17. Taotluse menetlemine 17.1. Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest: 17.1.1 taotleja, projektipartneri ja taotluse vorminõuetele vastavuse kontrollimine; 17.1.2 taotluse sisunõuetele vastavuse hindamine; 17.1.3 projektilepingu sõlmimine või taotluse rahuldamata jätmise otsuse tegemine. 17.2. Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva. KIK võib põhjendatud juhul pikendada taotluse menetlemise tähtaega. 17.3. Taotluse menetlemine algab taotluste esitamise tähtpäevale järgnevast tööpäevast. 17.4. KIK võib taotluse menetlemise käigus nõuda taotlejalt selgitusi ja lisainformatsiooni taotluses esitatud andmete kohta või taotluse täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või lisainformatsiooni. 17.5. Taotluse nõuetele vastavuse kontrollija ja taotluse hindaja peab olema kompetentne ja taotleja suhtes erapooletu. 18. Taotluse, taotleja, projektipartneri nõuetele vastavuse kontroll 18.1. KIK vaatab taotluse läbi 30 kalendripäeva jooksul alates taotluse menetlemise alguskuupäevast. Taotluste läbivaatamise käigus kontrollib KIK taotleja ja projektipartneri vastavust punktis 14 ning taotluse vastavust punktis 16.1 ja 16.3 sätestatud nõuetele. 18.2. Kui KIK avastab taotluse läbivaatamisel puudusi, teavitab KIK sellest viivitamata taotlejat ja annab puuduste kõrvaldamiseks tähtaja kuni 10 kalendripäeva. Taotluse menetlemise tähtaeg pikeneb puuduste kõrvaldamiseks kasutatud aja võrra. 18.3. Taotlus, taotleja ning projektipartner tunnistatakse vorminõuetele vastavaks, kui nad täidavad punktides 14, 16.1 ja 16.3 taotlejale, projektipartnerile ja taotlusele sätestatud nõuded. 18.4. Taotleja, projektipartner või taotlus tunnistatakse nõuetele mittevastavaks, kui esineb vähemalt üks alljärgnevatest asjaoludest: 18.4.1 taotleja või projektipartner ei vasta punktis 14 sätestatud nõuetele; 18.4.2 taotlus ei vasta punktis 16 sätestatud nõuetele; 18.4.3 taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja või projektipartner mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist; 18.4.4 taotleja või projektipartner ei võimalda kontrollida taotluse vastavust vormi- või sisunõuetele; 18.4.5 taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul taotluses esinevaid puudusi kõrvaldanud ja/või esitanud korrektseid dokumente. 18.5. Nõuetele mittevastavale taotlusele tehakse taotluse mitterahuldamise otsus. 18.6. KIK edastab vorminõuetele vastavad taotlused ekspertidele sisuliseks hindamiseks vastavalt punktis 16.2 nimetatud nõuetele. 19. Taotluse hindamine 19.1. Vorminõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hindavad neid punktis 20 esitatud hindamiskriteeriumite alusel vähemalt kaks Keskkonnaministeeriumist ja KIKist sõltumatut eksperti. Juhul, kui ekspertide arvamus erineb üle 30%, hindab taotlust ka kolmas ekspert. 19.2. KIK koostab ekspertide hindamise tulemuse alusel taotluste pingerea, kus kõrgema hindepunktidega taotlused asetsevad eespool. Rahastamisele kuuluvad suurima punktisumma saanud taotlused taotlusvooru eelarvevahendite piires. 19.3. Ekspertide hinnetel põhinevat projektide paremusjärjestust analüüsib Keskkonnaministeeriumi poolt moodustatud valikukomisjon, kes teeb keskkonnaministrile ettepaneku projekti rahastamise või taotluse mitterahuldamise kohta. 19.4. KIKil, ekspertidel ja valikukomisjonil on õigus teha ettepanekuid taotluste eelarve muutmiseks. 19.5. Valikukomisjon lähtub ettepaneku tegemisel eelkõige ekspertide hindamistulemusest, kuid võib punktis 20 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel projektid ümber hinnata kui valikukomisjon ei nõustu ekspertide hindamistulemustega, esitades ekspertidest erinevatele järeldustele jõudes täiendavaid põhjuseid. 19.6. Võrdsete hindepunktide korral eelistatakse väiksema toetussummaga taotlust. 19.7. Juhul, kui taotlusvooru eelarve ei võimalda toetust täies mahus eraldada võib KIK teha taotlejale ettepaneku kaasrahastamismäära suurendamiseks või projekti mahu vähendamiseks tingimusel, et projekti eesmärgid saavutatakse. Selline ettepanek tehakse esimesena esimesele taotlejale pingereas, kelle projekt kuuluks hindepunktide alusel rahastamisele. Juhul, kui taotleja ei soovi uutel tingimustel projekti rakendada teeb KIK sama ettepaneku pingereas järgmisele taotlejale. 20. Taotluse hindamise kriteeriumid 20.1. Taotlusi hinnatakse järgmiste kriteeriumide alusel: 20.1.1 projekti sisu ja jätkusuutlikkus – osakaal koondhindest 25%; 20.1.2 omafinantseeringu osakaal – osakaal koondhindest 20%; 20.1.3 projekti asjakohasus ja mõju programmi eesmärkide saavutamisele – osakaal koondhindest 15%; 20.1.4 projekti eelarve kvaliteet – osakaal koondhindest 10%; 20.1.5 taotleja ja partnerite organisatsiooniline võimekus – osakaal koondhindest 10%; 20.1.6 projekti juhtimine – osakaal koondhindest 10%; 20.1.7 doonorriigi partneri kaasamine – osakaal koondhindest 10%. 20.2. Iga kriteerium koosneb ühest või mitmest alakriteeriumist, mis on nimetatud Lisas 3. 20.3. Iga alakriteeriumi hinnatakse skaalal 1 kuni 5. 20.4. Taotluse hindamisel antud koondhinne moodustub hindamiskriteeriumide hinnete kaalutud keskmisest (%). 20.5. Taotluse lõplik koondhinne moodustub ekspertide poolt antud koondhinnete aritmeetilisest keskmisest, mille põhjal koostatakse taotluste paremusjärjestus. 20.6. Lisas 3 nimetatud hindamiskriteeriumites 1.1 ja 1.3 ühe punkti saanud taotlus ei kuulu rahastamisele. 21. Taotluse rahuldamine, osaline rahuldamine, kõrvaltingimusega rahuldamine ja rahuldamata jätmine 21.1. Valikukomisjoni ettepanek taotluste pingerea kohta kinnitatakse keskkonnaministri käskkirjaga ning esitatakse KIKile taotluste rahastamiseks või rahuldamata jätmiseks. 21.2. KIK edastab rahastatavate projektide taotlejatele allkirjastamiseks projektilepingud. 21.3. Kui taotleja, kelle taotlus kuulub rahastamisele, on nõus projektilepingus sätestatud tingimustega, tagastab ta projektilepingu allkirjastatult KIKile hiljemalt 10 kalendripäeva jooksul projektilepingu kättesaamisest arvates. 21.4. Kui taotleja ei tagasta projektilepingut 10 kalendripäeva jooksul pärast kättesaamist, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks ning võimalusel rahastatakse pingereas järgmine taotlus. 21.5. Projektilepingus sätestatakse vähemalt: 21.5.1 toetuse saaja nimi ja projekti nimetus; 21.5.2 projektiosaliste rollid ja vastutus; 21.5.3 toetuse saaja õigused ja kohustused; 21.5.4 projektipartneri olemasolul tema nimi ja tegevused projektis; 21.5.5 projekti eesmärk või tulemus; 21.5.6 projekti eelarve, sh toetuse maksimaalne suurus eurodes ja toetusmäär; 21.5.7 omafinantseeringu minimaalne määr; 21.5.8 ettemakse saamise ja kasutamise tingimused; 21.5.9 sätted kaudsete kulude ja nende maksimaalse summa arvutusmeetodi kohta; 21.5.10 toetuse väljamaksmise tingimused ja kord; 21.5.11 projekti abikõlblikkuse periood; 21.5.12 toetuse saaja aruandluskohustused; 21.5.13 toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmisega seotud tingimused ja kord; 21.5.14 riigihangete eelkontrolli tingimused; 21.5.15 projekti ja projektilepingu muutmise tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve tegemiseks; 21.5.16 vaidluste lahendamine ja kohtualluvus. 21.6. KIK teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui taotleja, projektipartner või taotlus ei vasta käesoleva määruse nõuetele, taotlus saab kriteeriumi 1.1 või 1.3 hindamisel ühe punkti või taotlusekohane projekt ei mahu pärast taotluste hindamist ja pingerea koostamist projektide rahastamise eelarvesse ja mille kohta keskkonnaminister teeb mitterahuldamise ettepaneku vastavalt punktile 21.1. 21.7. Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt: 21.7.1 otsuse tegija; 21.7.2 otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number; 21.7.3 toetuse taotleja andmed; 21.7.4 otsuse tegemise faktilised ja õiguslikud alused; 21.7.5 taotluse rahuldamata jätmise põhjus; 21.7.6 otsuse vaidlustamise kord; 21.8. KIK edastab taotluse rahuldamata jätmise otsuse taotlejale viivitamata E-toetuse keskkonna vahendusel. 22. Projekti muutmine 22.1. Projektilepingut võib KIK muuta põhjendatud juhul ja toetuse saaja E-toetuse keskkonna kaudu esitatud avalduse alusel. 22.2. Projekti toetussummat ei suurendata. 22.3. Projekti muutmise avalduse põhjendatust hindab KIK 20 kalendripäeva jooksul avalduse saamisest arvates. 22.4. Avaldust ei rahuldata juhul, kui soovitav muudatus ei ole piisavalt põhjendatud või kui muudatus seab kahtluse alla projekti eesmärgi saavutamise. 22.5. Kui avalduse hindamiseks on toetuse saajal vaja esitada lisaandmeid või KIKil tellida ekspertiis, pikendatakse avalduse menetlemise aega lisadokumentide esitamiseks või ekspertiisiks vajaliku aja võrra. 22.6. Projekti muutmise avalduse rahuldamisel muudetakse projektilepingut. 22.7. Kui KIK ei rahulda avaldust, on toetuse saaja kohustatud projekti ellu viima vastavalt projektilepingule. 22.8. Kui toetuse saaja ei ole nõus projekti muudatusavalduse rahuldamata jätmise korral rakendama, on ta kohustatud sellest KIKile viivitamata teatama. KIK võib projektilepingu kehtetuks tunnistada ning väljamakstud toetuse tagasi nõuda. 22.9. Kui toetuse saaja taotleb projekti abikõlblikkuse perioodi pikendamist kuni kahe kuu võrra kooskõlas punktiga 8.4, esitatakse sellekohane teave koos põhjendusega E-toetuse keskkonna kaudu. Sel juhul projektilepingut ei muudeta. TOETUSE KASUTAMINE 23. Toetuse kasutamisega seotud hangete tegemine 23.1. Toetuse saaja ja projektipartner(id), kui nad on hankijad, peavad nad projekti raames kaupu või teenuseid ostes järgima oma asukohariigi riigihangete regulatsioonis ja EL direktiivides hankijale sätestatud kohustusi. 23.2. Toetuse saaja ei või projekti elluviimisega seotud hanketeadet avaldada enne punktis 8.2 nimetatud keskkonnaministri käskkirja jõustumist. 23.3. Toetuse saaja on kohustatud enne hanketeate registris avaldamist esitama KIKile ülevaatamiseks hanke alusdokumentide eelnõud. 23.4. Toetuse saaja lisab KIKi töötaja riigihangete registris vastava hanke juurde kui „vaatleja“. 23.5. Kui toetuse saaja ei ole hankija riigihangete seaduse tähenduses, on ta kohustatud: 23.5.1 kasutama projekti elluviimiseks vajalike asjade ja teenuste hankimisel rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning tagama pakkujate paljususe korral konkurentsi ärakasutamise teel parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhtega teenuse või toote kasutamise oma projektis ning järgima teisi riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid; 23.5.2 esitama lähteülesande kirjelduse ja võtma sõltumatutelt pakkujatelt kirjalikult vähemalt kolm hinnapakkumist juhul, kui toetuse saaja ostab projekti elluviimiseks teenuseid, asju või õigusi suuremas summas kui 20 000 eurot käibemaksuta. Võrreldavad hinnapakkumised peavad olema esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, tuleb aruandes esitada asjakohane põhjendus; 23.5.3 alates 30 000 eurost, viima hanke läbi riigihangete registris. 23.6. Pärast hankelepingu allkirjastamist tuleb leping sisestada E-toetuse keskkonda vastavasse moodulisse KIKile ülevaatamiseks. 24. Toetuse maksmine ja väljamaksest keeldumine 24.1. KIK teeb toetuse saajale toetuse makseid kooskõlas EMP rakendusmääruse, käesoleva toetuse andmise tingimuste ja korra ja projektilepinguga E-toetuse keskkonna kaudu. 24.2. Toetus makstakse pärast maksetaotluse esitamist ja tasutud kuludokumentide alusel. 24.3. Põhjendatud juhul maksab KIK toetust välja etapiviisiliselt ettemaksetena maksetaotluse alusel järgmiselt: 24.3.1 esimene ettemakse 10–30% toetusest makstakse mitte varem kui 20 tööpäeva pärast projektilepingu sõlmimist; 24.3.2 järgmised ettemaksed, mille suurus on 10-30% toetusest, tehakse toetuse saajale, kui eelmise ettemakse kasutamine on tõendatud 60% ulatuses ja sellele eelnevad ettemaksed on tõendatud 100% ulatuses tasutud kuludokumentide alusel. Kui toetus on makstud ettemaksetena, peab ettemaksete kasutamine olema lõppmakse taotlemise ajaks tõendatud tasutud kuludokumentide alusel. 24.4. Lõppmakse suurus on vähemalt 10% toetusest ja see makstakse toetuse saajale tasutud kuludokumentide alusel pärast seda, kui KIK on kinnitanud aruande. 24.5. Asutustele, kes saavad kasutada sildfinantseerimise võimalust, tehakse projekti maksed tegelike kulude alusel. 24.6. KIK keeldub toetuse või selle osa väljamaksmisest, kui maksetaotlust, aruannet ei kinnitata või kui toetuse saaja majanduslik olukord on selliselt halvenenud, et toetuse kasutamine või projekti elluviimine on ohustatud. 25. Nõuded kuludokumentidele 25.1. Koos maksetaotlusega, välja arvatud ettemakse korral, ja ettemakse kasutamise tõendamisel esitab toetuse saaja KIKile järgmised dokumendid toetuse saaja ja projektipartneri(te) tehtud abikõlblike kulude kohta: 25.1.1 ostu tegemist tõendavad dokumendid, kui need ei ole kättesaadavad riigihangete registrist; 25.1.2 kohustuste tekkimise aluseks olevad kuludokumendid, sealhulgas asja, teenuse või töö kohta väljastatud arvete koopiad, millele lisatakse asja, teenuse või töö üleandmist ja vastuvõtmist tõendavate dokumentide koopiad; 25.1.3 punktis 25.1.2 nimetatud arvete tasumist tõendavate dokumentide koopiad; 25.1.4 projekti elluviimiseks sõlmitud lepingud või nende koopiad; 25.1.5 välispartneri kulude tõendamiseks piisab, kui toetuse saaja esitab KIKile selle välispartneri kulude abikõlblikkuse auditiaruande, mis on teostatud sõltumatu ja sertifitseeritud sama riigi audiitori poolt, kus on sätestatud, et selle partneri kulud on tehtud vastavalt EMP rakendusmäärusele, toetuse andmise tingimustele ja korrale, kohalikule seadusandlusele ja üldtunnustatud raamatupidamistavale; 25.1.6 projektiga seoses koostatud arengudokumendid, analüüsid, uuringud, dokumendid ja muud materjalid; 25.2. Kui punktis 25.1.1 nimetatud hange ei ole tehtud riigihangete registri kaudu, siis tuleb KIKile esitada vähemalt kolm hinnapakkumist koos selle küsimiseks esitatud lähteülesandega punkti 23.5 kohaselt. Kui kolme sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik saada, esitatakse asjakohane põhjendus. 26. Maksetaotluse, ettemaksetaotluse, ettemakse kasutamise tõendamise ning aruande esitamine ja menetlemine 26.1. Maksetaotlus, ettemaksetaotlus ja ettemakse kasutamise tõendamine esitatakse KIKile E-toetuse keskkonna kaudu. Esimene ettemaksetaotlus esitatakse KIKile pärast projektilepingu sõlmimist ja järgnevad ettemaksetaotlused toetuse saajale sobival ajal E-toetuse keskkonna kaudu. Maksetaotluste, ettemaksetaotluse ja ettemakse kasutamise tõendamise menetlemise aeg on kuni 30 kalendripäeva nõuetele vastava dokumendi esitamisest arvates. 26.2. KIK kontrollib maksetaotluse või ettemakse kasutamise tõendamise korral, kas: 26.2.1 toetuse saaja ja projektipartneri(te) tegevus ja selle tulemus vastab taotlusele ja sõlmitud projektilepingule; 26.2.2 kuludokumendid vastavad nõuetele; 26.2.3 kuludokumentides esitatud andmed on kooskõlas sõlmitud projektilepinguga; 26.2.4 kulud on abikõlblikud. 26.3. Kui maksetaotluse, ettemakse kasutamise tõendamise või aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, määrab KIK puuduste kõrvaldamiseks tähtaja, mille võrra pikeneb maksetaotluse, ettemakse kasutamise tõendamise või aruande menetlemise aeg. 26.4. Maksetaotlust ei rahuldata või ettemakse kasutamist ei loeta tõendatuks, kui: 26.4.1 kulud ei ole abikõlblikud; 26.4.2 kuludokumentide kontrollimisel selgub, et kuludokumendid ei vasta käesoleva määrusega kehtestatud nõuetele; 26.4.3 kuludokumendid ei vasta projekti abikõlblikkuse perioodile, tegevustele või eesmärgile; 26.4.4 toetuse saaja ei ole projekti ellu viinud või teinud kulusid taotluse või projektilepingu kohaselt või toetuse saaja näidatud tegevuste toimumine ei ole tõendatud; 26.4.5 toetuse saaja ei ole taotlenud projekti muutmist, kuigi see on punkti 22 kohaselt nõutav; 26.4.6 toetuse saaja ei ole talle punkti 26.3 alusel määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud. 26.5. Toetuse saaja esitab aruande koos lõppmaksetaotlusega E-toetuse keskkonna vahendusel 45 kalendripäeva jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu ning nende menetlemise aeg on kuni 60 kalendripäeva nõuetele vastava aruande esitamisest arvates. 26.6. Aruanne hõlmab nii toetuse saaja kui ka projektipartnerite tehtud kulusid ja andmeid projekti eesmärkide täitmise kohta, sh läbiviidud tegevused, nende tulemused, põhjendused planeeritud ja tegelike tegevuste ja tulemuste erinevuse kohta ning Keskkonnaministeeriumi poolt etteantud vormil kokkuvõtet kliima- ja energiakavade juhise täitmisest (Lisa 4). 26.7. Projekt loetakse lõppenuks pärast aruande kinnitamist E-toetuse keskkonnas ja lõppmakse teostamist KIKi poolt. 27. Toetuse saaja õigused Toetuse saajal on õigus: 27.1. pikendada projekti abikõlblikkuse perioodi kuni kahe kuu võrra, teavitades muudatusest enne KIKi; 27.2. esitada punkt 22.1 kohane avaldus projekti muutmiseks; 27.3. saada KIKilt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas toetuse andmise tingimustes ja korras nimetatud toetuse saaja kohustuste täitmisega. 28. KIKi õigused KIKil on õigus: 28.1. teha või korraldada projekti kohta ekspertiise ja järelevalvetoiminguid; 28.2. kontrollida toetuse kasutamist; 28.3. kontrollida toetuse saaja ja/või projektipartneri(te) tegevust projektilepingust tulenevate kohustuste täitmisel; 28.4. nõuda projekti kestuse, tegevuste, eesmärgi ja kulude kohta lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad projekti nõuetekohast elluviimist ja toetuse saaja kohustuste nõuetekohast täitmist; 28.5. peatada toetuse väljamaksmine rikkumise kõrvaldamiseni, kui toetuse saaja rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi; 28.6. vähendada väljamakstava toetuse suurust proportsionaalselt toetuse saaja omafinantseeringu vähenemisega; 28.7. nõuda toetuse osalist või täielikku tagastamist toetuse andmise tingimuste ja korra punkti 31 alusel; 28.8. teostada muid õigusaktidega kehtestatud toiminguid. 29. Toetuse saaja kohustused Toetuse saaja on kohustatud täitma EMP rakendusmääruses, käesolevas toetuse andmise tingimustes ja korras, projektilepingus ning partnerluslepingu(te)s sätestatud nõudeid, sealhulgas: 29.1. vastutama projekti algatamise, ettevalmistamise, rakendamise ning projekti eesmärkide ja tulemuste täitmise eest; 29.2. vastutama projekti eesmärkide saavutamise järelevalve ja aruandluse eest; 29.3. viima projekti ellu taotluses ja projektilepingus ette nähtud tähtaegadel ja tingimustel; 29.4. vastutama, et projekti kulud oleksid abikõlblikud ning juhul, kui kulud osutuvad mitteabikõlblikeks, tagastama toetuse ettenähtud summas ja ajal; 29.5. järgima riigihangete seaduses hankija kohta sätestatut, sh viima vajadusel läbi nõuetekohase hanke; 29.6. sõlmima projekti elluviimiseks vajalikud lepingud teenuse osutaja, töö tegija või asjade tarnijaga kirjalikus vormis; 29.7. sõlmima projektipartneri(te)ga partnerluslepingu(d); 29.8. vastutama projektipartneri(te) tegevuse või tegevusetuse eest, mis ei ole kooskõlas toetuse andmise tingimuste ja korraga; 29.9. mitte kasutama projekti elluviimiseks eraldatud toetust tulu saamiseks ei otseselt ega kaudselt ning tagama, et ka projektipartner järgiks sama nõuet; 29.10. esitama KIKile projektiga seotud olulist informatsiooni etteantud vormis ja tähtaegadel E-toetuse keskkonna kaudu, arvestades et kõik KIKile esitatavad dokumendid peavad olema eesti või inglise keeles; 29.11. võimaldama KIKil teha ekspertiise ja järelevalvetoiminguid; 29.12. võimaldama KIKil, Keskkonnaministeeriumil, Rahandusministeeriumil, Riigikontrollil ning doonorriikide esindajal kontrollida projekti elluviimise vastavust nõuetele, sealhulgas teha kohapealseid kontrolle ning viibida oma asutuse ruumides ja territooriumil; 29.13. andma audiitori või järelevalvet tegeva isiku kasutusse kõik projekti elluviimisega seotud andmed ja dokumendid kolme tööpäeva jooksul arvates audiitori või järelevalvet tegeva isiku sellekohasest E-posti teel või E-toetuse keskkonna kaudu esitatud nõudmisest; 29.14. korraldama vähemalt kaks projekti tegevusi ja tulemusi kajastavat avalikku üritust, näiteks ava- ja lõpuseminar või pressikonverents, ning looma eestikeelse projekti kodulehe (mis võib olla ka oma organisatsiooni kodulehe alamleht) kus kajastatakse kõiki olulisemaid projektiga seotud tegevusi, üritusi, tulemusi ja muid andmeid; 29.15. tähistama elluviidava projekti raames paigaldatavad objektid nõutaval viisil, et näidata projekti kaasrahastajana Euroopa majanduspiirkonna finantsmehhanismi ja Eesti riiki; 29.16. eristama oma raamatupidamisarvestuses projektiga seotud kulud muudest kuludest; 29.17. esitama koos maksetaotlusega hankemenetlust tõendavad dokumendid; 29.18. tagama maksete edastamise projektipartneri(te)le; 29.19. edastama KIKile kõik projekti tulemused (sh koostatud uuringud) ja väljundid; 29.20. teavitama viivitamata KIKi kõigist toetuse saaja andmete muutumistest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või projekti tulemuste saavutamist, sh nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, toetuse saaja ümberkujundamisest, käibemaksukohuslaseks registreerimisest või käibemaksukohuslasena registrist kustutamisest, pankrotimenetluse alustamisest või likvideerija määramisest ning tegevuse lõpetamisest ka siis, kui nimetatud muudatused on registreeritud asjakohases registris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu; 29.21. viivitamata teavitama kirjalikult KIKi projekti teostamise käigus ilmnenud projekti elluviimist takistavatest asjaoludest, samuti projektiga seotud kohtumenetlusest või selle võimalikkusest ja projekti elluviija või projektipartneri poolt läbiviidud riigihangetele esitatud vaidlustustest; 29.22. teavitama viivitamata KIKi projekti elluviimise kestel ilmnenud asjaoludest, mille korral projekti jätkamine ei ole otstarbekas; 29.23. teavitama KIKi kirjalikult projekti muutmise vajadusest; 29.24. säilitama toetuse taotlemise ja projekti elluviimisega seotud dokumentatsiooni vähemalt 7 aastat pärast projekti lõppu; 29.25. tagama, et soetatud põhivara oleks samal sihtotstarbel nagu projektis kirjeldatud kasutusel vähemalt 5 aastat peale projekti aruande heakskiitmist; 29.26. täitma teisi asjakohastes õigusaktides sätestatud kohustusi. 30. KIKi kohustused KIK on kohustatud: 30.1. avaldama asjakohased juhendmaterjalid oma veebilehel; 30.2. teavitama toetuse saajaid viivitamatult toetuse kasutamist reguleerivates dokumentides tehtud muudatustest; 30.3. viivitamata teavitama toetuse saajat puudustest maksetaotluses või aruandes; 30.4. tegema pärast projektilepingu sõlmimist oma kodulehel kättesaadavaks järgmise informatsiooni: toetuse saaja nimi, toetust saava projekti nimi, toetuse summa, projekti kogumaht; 30.5. hoidma konfidentsiaalsena informatsiooni, mis on teatavaks saanud toetuse taotluse menetlemise käigus. Konfidentsiaalseks ei peeta punktis 30.1.4 nimetatud informatsiooni, samuti võib seaduses sätestatud juhtudel konfidentsiaalsuse kohustusest kõrvale kalduda; 30.6. teavitama taotlejat läbi e-toetuse keskkonna taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest ning otsusest projekti muutmise kohta. 31. Toetuse tagasinõudmine 31.1. Kui toetuse saaja ei täida käesolevast toetuse andmise tingimustest ja korrast ja projektilepingust tulenevaid kohustusi, siis on KIKil õigus toetus osaliselt või täielikult tagasi nõuda. 31.2. KIK võib projektilepingu üles öelda ja/või toetuse osaliselt või täielikult tagasi nõuda sõltuvalt rikkumise raskusest, kui: 31.2.1 ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud; 31.2.2 toetuse saaja ja/või projektipartner on jätnud osaliselt või täielikult täitmata kohustuse või nõude ja see on mõjutanud kulu abikõlblikkust; 31.2.3 toetuse saaja või projektipartner ei täida projektilepingus või õigusaktides sätestatut või ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel; 31.2.4 ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamine ei ole võimalik või projekti tegevuste tähtaegu ei ole järgitud; 31.2.5 toetuse saaja avaldust taotluse rahuldamise otsuse muutmise kohta ei rahuldata ja toetuse saajal ei ole toetuse kasutamist ettenähtud tingimustel võimalik jätkata; 31.2.6 toetuse saaja esitab avalduse toetusest loobumise kohta; 31.2.7 toetuse saaja ja/või projektipartner on rikkunud oma asukoha riigi riigihangete seadust; 31.2.8 taotlemisel või projekti elluviimisel on teadlikult esitatud ebaõiget või mittetäielikku teavet või teave on jäetud teadlikult esitamata. 31.3. Toetuse tagasinõudmise korral taganeb KIK vastavas ulatuses projektilepingust. 31.4. Kui projekti elluviimise käigus ilmneb, et projekti ei ole võimalik ellu viia, siis KIK taganeb lepingust ja väljamakstud toetus nõutakse tagasi. Kui projekti eesmärk on saavutatud osaliselt, nõutakse toetus tagasi proportsionaalselt. 31.5. Toetuse tagasinõudmisel lähtutakse perioodi 2014–2020 struktuuritoetuse seaduse §-s 45 sätestatud finantskorrektsiooni alustest ja Vabariigi Valitsuse 1. septembri 2014. a määrusest nr 143 „Perioodi 2014–2020 struktuuritoetusest hüvitatavate kulude abikõlblikuks lugemise, toetuse maksmise ning finantskorrektsioonide tegemise tingimused ja kord”. 31.6. Tagasinõutava toetuse summa jäägilt võib KIK nõuda intressi EMP rakendusmääruse artiklis 13.5 kehtestatud määras. 31.7. Kui toetuse saaja on projekti lõpuks teinud abikõlblikke kulusid väiksemas mahus, kui on ettemaksena saadud toetus, peab toetuse saaja maksma kasutamata jäänud toetussumma KIKile tagasi. Enammakstud toetus nõutakse tagasi, kui seda vabatahtlikult ei tagastata. 31.8. Tagasinõutud toetus tuleb tagasi maksta 60 päeva jooksul sellekohase nõude saamisest E-toetuse keskkonna vahendusel. 31.9. KIKil on õigus toetus tagasi nõuda viie aasta jooksul aruande kinnitamisest. 32. Kaebuste menetlemine Enne halduskohtusse kaebuse esitamist võib läbida vaidemenetluse, esitades vaide KIKile. KIK vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 33. Teavitamine 33.1. KIK korraldab taotlusvoorude tutvustamiseks infopäevad, mille kohta avaldab täpsema informatsiooni oma kodulehel www.kik.ee. 33.2. Projektide ettevalmistamisel võib taotleja pöörduda KIKi või Keskkonnaministeeriumi poole saamaks informatsiooni ja tuge võimalike välispartnerite leidmiseks. 33.3. Lisainformatsioon taotlusvooru kohta on leitav KIKi kodulehel www.kik.ee ning päringuid on võimalik esitada e-posti teel aadressil [email protected], millele vastatakse e-posti teel esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 10 tööpäeva jooksul. Lisa 1 - Energia ja kliima teemade analüüsimise juhis 22.02.2021 nr 1-2/21/77 Kliima- ja energiateemade analüüsimise juhis Sisukord 1. SISSEJUHATUS.............................................................................................................................. 1 2. EESMÄRGD .................................................................................................................................. 1 3. KÄSITLETAVAD VALDKONNAD ..................................................................................................... 2 4. ARENGUKAVADE TÄIENDAMISE JA/VÕI ENERGIA- JA KLIIMAKAVA KOOSTAMISE SAMMUD .... 3 5. ENERGIA- JA KLIIMATEEMADE TUVASTAMISE JUHIS .......Tõrge! Järjehoidjat pole määratletud. 6. TÄIENDAVAD SOOVITUSED ....................................................................................................... 11 1. SISSEJUHATUS Juhises esitatud soovitused on koostatud abivahendiks kohalike omavalitsuste (KOV) spetsialistidele Euroopa Majanduspiirkonna 2014-2021 toetuste programmi „Kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine“ vahenditest rahastatava tegevuse – KOV-ide energia- ja kliimakavade koostamiseks ning sellega seotud teemade analüüsiks ja toetuse kasutamise aruannete paremaks täitmiseks. Toetuse eesmärk on aidata seada kohalikul tasandil kliima- ja energiapoliitika eesmärke ning toetada KOV-ide energia- ja kliimakavade (edaspidi KEKK) koostamist. Kohalike omavalitsuste eesmärgipärane tegevus ja innukus kliimariskide hindamisel ja maandamisel, energiatõhususe saavutamisel ning taastuvenergia kasutuspotentsiaali rakendamisel on oluline panus riikliku energia- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisel. 2. EESMÄRGID KEKK-ide koostamisel tuleb silmas pidada Eesti tuleviku kliimastsenaariumeid aastani 21001 ja arvestada riiklike arengukavadega, sealhulgas kliimapoliitika põhialused aastani 2050 (KPP2050)2, riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK2030)3 ja kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 (KOHAK2030)4, ning neis püstitatud eesmärkidega. Peamised riiklikud eesmärgid energia- ja kliimavaldkonnas on järgmised:  Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030) võrreldes 1990. aastaga; 1 https://www.envir.ee/sites/default/files/kliimastsenaariumid_kaur_aruanne_ver190815.pdf. 2 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/kliimapoliitika-pohialused-aastani-2050-0 3 https://pilv.mkm.ee/s/VEvaKrL3Avopw5x. 4 https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/kliima/eesti-tegevused/kliimamuutustega-kohanemise- arengukava. 1  jagatud kohustuse määrusega kaetud sektorites (transport, väikeenergeetika, põllumajandus, jäätmemajandus, metsamajandus, tööstus) vähendada kasvuhoonegaaside heidet 13% aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga;  Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmiduse ja võime suurendamine kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks;  taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema vähemalt 42%;  energia lõpptarbimine peab aastani 2030 püsima tasemel 32–33 TWh/a;  primaarenergia tarbimise tõhusam kasutus – primaarenergia tarbimise vähenemine kuni 14% (võrreldes viimaste aastate tipuga) aastaks 2030;  enne 2000. aastat ehitatud hoonefondi terviklik rekonstrueerimine aastaks 20505;  energiajulgeoleku tagamine, hoides imporditud energiast sõltuvuse määra võimalikult madalal;  elektrivõrkude riikidevahelise ühendatuse miinimumkriteeriumitele vastamine;  teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni kasutamine meetmetes majanduse konkurentsivõime hoidmiseks. 3. KÄSITLETAVAD VALDKONNAD Juhis ei sea ette konkreetset raami ega vormi kliima- ja energiateemade süsteemseks kirjelduseks, vaid aitab tuvastada KOV-i territooriumil kliimamuutuste kohanemise6 ja leevendamisega7 seotud valdkonnad, vajalikud valdkondlikud toiminguid ja arendused ehk teisisõnu teha kohaliku tasandi kliima- ja energiateemade analüüs ja audit. Põhjalikult kaalutakse kliimamuutuste mõjuga kaasnevaid võimalikke riske ja võimalusi, aidates seeläbi KOV-idel võtta vastu teadmistepõhiseid pikaajalisi strateegilisi otsuseid. See omakorda võimaldab KOV-ide haldusalas elavate inimeste elukvaliteeti ja elukeskkonda säilitada või isegi parandada. Lisaks kaaluvad KOV-id enda võimalusi aidata kaasa kliimamuutuste mõju leevendamisele. KOV-id on väga erineva suuruse, asukoha ja kliimariskidega ning seetõttu on KEKK-ide koostamine paindlik. Kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise teemad võivad olla käsitletud eraldi iseseisva dokumendina – KEKK-ina – või integreeritud KOV-i olemasolevatesse ja/või arendamisel olevatesse strateegilistesse dokumentidesse (sh planeeringud). See tähendab, et iga KEKK käsitleb põhjalikumalt just konkreetse KOV-i piirkonnas ilmnevaid asjakohaseid aspekte, võttes arvesse allpool loetletud valdkondi:  tervis, sotsiaalhoolekanne ja päästevõimekus;  maakasutus ja planeerimine;  looduskeskkond; 5 Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia https://ec.europa.eu/energy/sites/ener/files/documents/ee_ltrs_2020.pdf. 6 Kliimamuutustega kohanemine – kliimamuutustest põhjustatud riskide maandamine, et suurendada nii ühiskonna kui ka ökosüsteemide valmisolekut ja vastupanuvõimet kliimamuutustele (näiteks: tegevused invasiivsete võõrliikide leviku piiramiseks, päästezuutlikkuse suurendamine, üleujutusriskide maandamine jne). 7 Kliimamuutuste leevendamine – tegevused, mille eesmärk on vähendada kliimamuutuste kiirust ja mõju. Põhiliselt kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ning CO2 sidumine looduslikult või tehnoloogiliselt (näiteks: energiatõhusa hoonefondi, ettevõtluse ning transpordi arendamine, fossiilkütuste kasutuse vähendamine ja taastuvenergiaallikate potentsiaali kasutamine, puude istutamine jne). 2  majandus, sh keskkonnahoidlikud riigihanked8 ja ringmajandus;  biomajandus;  kogukond, teadlikkus ja koostöö;  taristu ja ehitised;  energeetika ja varustuskindlus. 4. ARENGUKAVADE TÄIENDAMISE JA/VÕI ENERGIA- JA KLIIMAKAVA KOOSTAMISE SAMMUD Soovituslikud esmased sammud - ja kliimateemade arvesse võtmiseks KOV-idele on järgmised: 1) Kaardistada praegune olukord – tuua välja igas valdkonnas, millised kliimariskid9 mõjutavad KOV-i, millised on KOV-i võimalused kliimamuutusi leevendada, kuidas on KOV-il võimalik aidata kaasa kliimamuutuste mõjudega kohanemisele, millistes KOV-i olemasolevates ja kehtivates arengudokumentides on kliimateemat arvestatud ning milliste strateegiadokumentide väljatöötamist kavandatakse. Samuti tuleks KOV-il kaardistada kliimamuutuste positiivsed mõjud ning neist lähtuvad võimalused. 2) Tuua välja igas valdkonnas KOV-i poolt siiani ellu viidud ja planeeritavad asjakohased tegevused energia- ja kliimavaldkonnas. Selleks peaks KOV välja tooma tegevused, mida on igas valdkonnas juba ellu viidud ja vaja veel ellu viia, et leevendada kliimamuutuste mõju KOV-is ning kuidas oleks kliimamuutuste mõjudega kohanemine võimalikult sujuv KOV-ile, ettevõtetele ja elanikele. 3) Seada endale tähtajalised (aastate lõikes) ja võrreldavad eesmärgid kliimamuutustega kohanemiseks ja kasvuhoonegaaside (KHG) heite vähendamiseks (sh energiasäästu eesmärgid). Kirjeldada KOV-i planeeritud tegevusi nii üldisemas/ pikaajalisemas visioonis kui ka detailselt, konkreetsete tegevuste ja meetmete kaupa. 4) Määrata näitajad, millega seatud eesmärkide täitmist jälgitakse, näiteks: energia lõpptarbimine, primaarenergia tarbimine, taastuvenergia võimsused ja toodang, taastuvenergia tarbimine, KOV-i energiatõhusate hoonete osakaal, kasvuhoonegaaside heide, lisaks veel näiteks kliimamuutusi käsitlevate koolituste arv KOV-i töötajatele, teavituskampaaniad riskirühmadele jne. Tabel 1 on KOV-ile abiks analüüsimisel, kas KOV-i tegevustes on juba praegu kliimamuutustest tingitud riskide ja kasudega arvestatud või mitte, ning suunab KOV-i läbi mõtlema kliimamuutustest mõjutatud teemasid nii kliimamuutustega kohanemise kui ka leevendamise valdkonnas. Nimekiri ei ole lõplik ja sõltuvalt KOV-i eripärast võib esineda KOV-is kliimamuutustega seonduvaid tegevusi, mis ei ole allolevas loetelus välja toodud. Lisaks ei pruugi KOV-ide eripära tõttu kõik tabelis loetletud väited kohalduda kõikidele KOV- idele. 8 https://www.envir.ee/et/keskkonnahoidlikud-riigihanked. 9 kliimamuutusest tulenev risk, mis mõjutab loodus- ja tehissüsteeme ja piirkondi. https://en.wikipedia.org/wiki/Climate_risk. 3 Juhised ja skeem tabeli kasutamiseks: Tabelis on toodud iga valdkonna juurde väited, millele on tarvilik tähelepanu pöörata ning mille kohta saab KOV vastata „Jah“ või „Ei“. Kui vastuseks on „Jah“, tuleks KOV-il kirjeldada, kuidas (milliste tegevustega, meetmetega) praegu seda väites sõnastatut täidetakse ja millised on plaanid tulevikus (millised tegevused, meetmed planeeritud). Kui vastuseks on „Ei“, peaks KOV kõigepealt mõtlema, kas väites sõnastatu on selle KOV-i suhtes vajalik/kohalduv. Kui väites sõnastatu on vajalik/kohalduv sellele KOV-ile ja neil on juba tuleviku tegevused plaanis samal teemal, tuleks need KEKK-is lahti kirjutada (planeeritud tegevused, meetmed). Kui väide on asjakohane sellele KOV-ile, aga väites sõnastatu täitmiseks on takistused või temaatika ei ole veel läbi mõeldud, on tarvis, et KOV analüüsiks, millised on takistused, aga ka võimalused tulevikus teemaga tegelemiseks. Seejärel KOV kirjeldab, miks ei ole seda võimalik teha. 4 Skeem 1 5 Tabel 1 Valdkonnad Väide Tervis, sotsiaalhoolekanne ja - KOV tegutseb plaani alusel, äärmuslike päästesuutlikkus: inimesed oskavad ilmastikutingimuste puhul10 on vastutavate kaitsta oma tervist ja vara, päästevõime asutuste toetamine korraldatud efektiivselt on heal tasemel ja kliimamuutuste nt lumetormide, paduvihmade ja potentsiaalne mõju tervisele ja üleujutustega toimetulek. elukvaliteedile on võimalikult - Arvestatakse äärmuslikult madalate minimaalne. temperatuuride ja sagedaste sulamis- külmumistsüklite esinemisega ning kõnni- ja autoteede libedusega. Kasutusele on võetud kiired ja tõhusad libeduse vähendamise meetmed. - On loodud võimalused puhta joogivee tagamiseks kuumalainete ajal. - Ehitistel on piisav soojustus ja küttesüsteemid on korras, töökindlad ja vastupidavad madalate temperatuuride korral. - KOV-i päästesuutlikkus (nt veevõtukohad, evakuatsioonikohad) on heal tasemel. Tagatud valmisolek ekstreemsetest ilmastikunähtustest tingitud ebatavalistes olukordades vastutava asutuse toetamisel kiiresti reageerida. - Tervishoiu riskigruppidel on piisavalt teadmisi äärmuslikes ilmastikutingimustes hakkama saamiseks. Nt kuuma ja külmalained. - Esmatasandi meditsiiniline abi on piisavalt kättesaadav. - Sotsiaaltöötajatel ja sotsiaalteenuseid osutavatel isikutel on teadmised, kuidas reageerida ja abistada äärmuslike ilmaolude esinemisel võimalikke abivajajaid ning KOV-il on välja selgitatud need inimesed, kes võivad vajada ekstreemsetes oludes abi. - Vältimatu sotsiaalabi osutamine on piisavalt planeeritud ja tagatud.11 Maakasutus ja planeerimine: tormi-, - KOV-i planeerimis- ja ehitusspetsialistidel üleujutus- ja erosioonirisk on on piisav pädevus kliimateemaatika maandatud, soojussaare efekti 12 13on arvestamiseks nende igapäevatöös. 10 https://www.ilmateenistus.ee/wp-content/uploads/2013/01/Ilmariskid_teatmevihik.pdf. 11 Sotsiaalhoolekande seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130122015005?leiaKehtiv. 12 Soojussaar – linnapiirkond, mis on inimtegevuse tõttu oluliselt ümbritsevatest piirkondadest soojem. https://www.nationalgeographic.org/encyclopedia/urban-heat-island/. 13 Soojusaare efekt tuleneb asjaolust, et linnades neelavad asfalt, betoon ja pigitatud majakatused päikesekiirgust palju intensiivsemalt kui looduslikud pinnad ning nende kohal on õhutemperatuur kõrgem. 6 Valdkonnad Väide leevendatud, asustuse kliimakindlust - Kui KOV-i haldusalas on piirkondi, kus on suurendatud, valides selleks esinevad paduvihmadest tingitud parimad lahendused maakasutuses ja üleujutused, tuleb nendes piirkondades selle planeerimisel. üleujutuse tagajärjel toimuvaid riske maandada. Üleujutuste maandamiseks kasutatakse muu hulgas ka n-ö looduspõhiseid lahendusi (viibekraavid, - tiigid, imbväljakud jne). - On hinnatud, millised on soojussaarte riskiga piirkonnad ja kui palju neid on KOV-i alal. On hinnatud, kui palju on soojussaare efekti leevendavaid rohealasid, haljastust, veekogusid ja kuidas need paiknevad. Olemas on plaan soojussaare efekti leevendamiseks või tekke vältimiseks. - Olemasolevate munitsipaalhoonete renoveerimisel ning uute hoonete jaoks ligipääsuvõimaluste ja teede planeerimisel lähtutakse hoone ja liikuvuse kui terviku tõhususest. - KOV-i haldusala kinnisvaraomanikud on teadlikud neid mõjutatavatest kliimariskidest. Asjakohaseid kliimariske puudutav teave on vabalt kättesaadav. - Kohalikud planeeringud arvestavad kliimamuutuste mõju ja kaasnevaid riske. - On hinnatud, kui palju on KOV-i haldusalas inimeste tekitatud keskkonnakahjuga alasid14 ja kas KOV-il on võimalik kaasa aidata selliste alade korrastamisel. - KOV on ette näinud taastuvenergia tootmisotstarbega seotud maakasutuse kavandamist, sh üldplaneeringutes. Looduskeskkond: muutuvas kliimas - On hinnatud, kui palju on KOV-i on arvestatud liikide, elupaikade ja haldusalas inimeste tekitatud maastike mitmekesisuse ning maismaa- keskkonnakahjuga looduslikke alasid ja kas ja veeökosüsteemide soodsa seisundi ja KOV-il on võimalik kaasa aidata selliste terviklikkuse ning alade looduslikkuse taastamisele. sotsiaalmajanduslikult oluliste - KOV-il on olemas ülevaade, kui palju tema ökosüsteemiteenuste pakkumisega territooriumil on erinevaid elupaiku15 16, sh piisavas mahus ja piisava kvaliteediga. millised neist on haruldased ja/või Soojussaare efekt tiheasustusaladel võimendab kuumalaineid, millele on eriti tundlikud kroonilised haiged, väikelapsed ja eakad, kelle seas suureneb haigestumine ja suremus. 14 Keskkonnavastutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/12888473?leiaKehtiv. 15 https://www.keskkonnaagentuur.ee/et/e-teenused/eesti-riikliku-bioloogilise-mitmekesisuse- teabevorgustiku-koduleht/bioloogiline-0 16 http://www.eelis.ee/ 7 Valdkonnad Väide ohustatud. Lisaks teab KOV, kui palju on liike, kelle elupaiku tuleb elurikkuse säilitamiseks hoida ja kaitsta. - KOV on analüüsinud, kas naaber- või lähiomavalitsusega on looduskeskkonna taastamiseks võimalik teha koostööd, et vähendada halduskoormust ja jagada parimaid kogemusi. - KOV on võtnud meetmeid võõrliikide tõrjeks enda omandis oleval maal. Majandus: majandussubjektid juhivad - KOV on hinnanud tulevikus (15 ja 30 aasta parimal viisil kliimamuutustega pärast) oma piirkonna ettevõtluskeskkonna kaasnevaid võimalusi ja riske. muutust tulenevalt kliimamuutuste mõjudest. Nt suveturismi osakaalu kasv ja taliturismi osakaalu langus piirkonnas. Lisaks on analüüsinud, millised on KOV-i võimalused ettevõtluskeskkonna suunamiseks pikas (30 aasta) perspektiivis. - KOV-i alal tegutsevaid ettevõtjaid on teavitatud kliimamuutustega kaasnevatest riskidest piirkonnas. - KOV-id arvestavad keskkonnahoidlike riigihangete põhimõtetega. - KOV on teadlik ringmajanduse põhimõtetest ja oskab suunata oma kogukonda neid põhimõtteid rakendama. - Kliimamuutuste mõjust tulenevaid riske on KOV-i haldusalas olevate majapidamiste17 korral hinnatud ning nende maandamiseks on planeeritud asjakohased meetmed. Biomajandus: Eestile oluliste - On hinnatud, kui palju on aktiivset ja biomajandussektorite jätkusuutlikkuse potentsiaalset põllumaad ja metsa ning kui edendamine kliimamuutuste mõju suur osa on KOV-is vee- ja kalamajandusel arvestava põllu-, metsa-, vee-, kala- ja ning turbakaevandusel. On olemas puhkemajanduses, samuti turba teadmine, kui suur on nende sektorite kaevandamisel. tööhõive kohalikul tasandil. On ette nähtud eelmainitud sektorite kliimamuutustega kaasnevate riskide maandamine. - On analüüsitud kliimamuutustest tingitud potentsiaalseid positiivseid muudatusi biomajandusele KOV-i haldusalas. - On teada, kui palju on kohalikke kutselisi põllumehi ja talupidajaid. Toodete transportimisest tekkivate heitgaaside vähendamiseks tuleks soodustada kohalike 17 https://www.eestipank.ee/majapidamine. 8 Valdkonnad Väide saaduste turustamist kohalikele inimestele.18 - Kavandatakse või on rakendatud bioenergia ressursside kasutus. Kogukond, teadlikkus ja koostöö: - On hinnatud kliimamuutustest tingitud teadlikkus kliimamuutustega mõjusid KOV-i kogukonna kaasnevatest riskidest ja võimalustest enimhaavatavatele inimgruppidele. on suurenenud. - On planeeritud enimhaavatavate inimgruppide kliimamuutuste mõjude suhtes haavatavuse vähendamise meetmed. - On tegeletud KOV-i tasandil inimeste riskiteadlikkuse suurendamisega ja juhiste andmisega kriisiolukorras käitumiseks. - On tõhustatud riskijuhtimist ja suurendatud KOV-ide ametnike ja töötajate teadlikkust ja pädevust kliimamuutustega kaasnevatest riskidest ning võimalustest, et aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele ja mõjuga kohanemisele. - On hinnatud kliimamuutuste leevendamisest tingitud majanduse ümber kujunemise sotsiaalset mõju KOV-i elanikele. Planeeritud on meetmeid nende riskide juhtimiseks. - KOV on suunanäitaja rollis – keskkonnasõbralikud liikumisviisid (jalgrattad, tõukerattad, elektriautod ametlikeks käikudeks), energiatõhusad hooned, ringimajanduse põhimõtete juurutamine KOV-is jne) - KOV-i hallatavate haridusasutuste, noortekeskuste ja huviringide kaudu suunatakse teadlikkuse kasvatamist kliimamuutustest ja ringmajandusest. Taristu ja ehitised: kliimamuutuste - Tagatud on KOV-ile kuuluvate ehitiste ja mõju tõttu ei ole vähenenud elutähtsate rajatiste vastupidavus äärmuslikele teenuste kättesaadavus ega hoonete ilmastikuoludele (hoonete soojustus, kütte- energiatõhusus. , jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide töökindlus, vastupidavus, efektiivsus). - KOV-i hallatavatele hoonetele on tehtud energiaaudit, mille alusel on kavandatud hoonete rekonstrueerimine (sh hoone automaatika ajakohastamine erikulude haldamiseks) 18 Kohaliku tooraine ja saaduste ostmine peaks inimesele olema odavam kui eemal asuvasse supermarketisse sõitmine. Näiteks Luunja kurgid, mille kilohind oli 2019 talvel Tartus tunduvalt kallim kui näiteks Lätis. 9 Valdkonnad Väide - KOV kasutab hoonete rekonstrueerimisel ja uute hoonete rajamisel võimalikult energiatõhusaid lahendusi. - On tehtud koostööd elutähtsate teenuste pakkujatega, sh sideteenuste kättesaadavus, st ligipääsu ning võimalikult kiire marsruudi korrasoleku tagamine kiirabile, päästemeeskonnale, kohaliku toidupoe olemasolu ja toiduvarud, veesüsteemide töökindlus ja vastupidavus, et parandada piirkonnas nende teenuste toimepidevust ja kättesaadavust; on parandatud enda valmisolekut elutähtsa teenuste katkestuseks. - On tagatud ühistranspordivõrgu pidev arendamine ja vajadustele vastavaks kohaldamine, vähese süsinikuheitega transpordisüsteemi arendamine, kergliiklusteedel liiklemise soodustamine. Ühistranspordikeskustega koostöö on hästi toimiv. Energeetika ja varustuskindlus: - On tagatud soojussüsteemide töö- ja kliimamuutuste mõju tõttu ei ole varustuskindlus (sh torustikud on vähenenud energiasõltumatus, - tänapäevased). Kaugkütteseadmed on turvalisus, varustuskindlus ega energiatõhusad. taastuvenergiaressursside kasutatavus, - KOV-i hallatavate hoonete ei suurene ka primaarenergia lokaalkütteseadmed on ajakohastatud ja lõpptarbimise maht. energiatõhusad. - Koostöös elektriettevõtetega on tagatud elektrisüsteemide töö- ja varustuskindlus. - On suurendatud KOV-i üksuse valmisolekut elektrikatkestusteks või varustuse häireteks. - On analüüsitud taastuvenergiaressursside osakaalu suurendamise võimalusi. - Üldplaneeringutes on kavandatud taastuvenergiaga seonduv maakasutus (nt päikesepaneelid, tuulepargid, biogaasijaamad, vesinik jne). - KOV kasutab energia tarbimisel ja tootmisel taastuvenergia lahendusi (sh hinnatud potentsiaal) ning on ülevaade olemasolevatest taastuvenergiaettevõtetest KOV-is. - On välja selgitatud ja tagatud võrguga seotud vajalikud liinitugevdused ja arvestatud tulevaste taastuvenergialahendustega. 10 Valdkonnad Väide - On tehtud koostööd taastuvenergiaettevõtetega erinevate lahenduste leidmisel, sh kriisiajal toimetulek, energia salvestamise lahendused/potentsiaal, varustuskindluse suurendamine. - Energiakogukond tegutseb ja on edukas või on loomisel. - Kavandatakse või on rakendatud energiajuhtimise ja -tõhususe meetmeid. - Tänavavalgustus on ajakohastatud. - KOV-i üksuse elektrooniline ja digitaalne andmehõive on juhitud ja tegeletakse digijäätmete vähendamisega. 5. TÄIENDAVAD SOOVITUSED  Kui kliimamuutuste leevendamine ja/või nendega kohanemine nõuab töötajate ümberviimist, koondamist vms, tuleb seda teha õiglaselt. See tähendab, et töötajatele tuleb tagada sotsiaalsed garantiid toimetulekuks, ümberõppe võimalused, uued ja kvaliteetsed töökohad jne. KOV-il on võimalik sellele kaasa aidata, suunates ettevõtlust ning koostöös töötukassa ja haridusasutustega, kes kohapeal või lähikonnas koolitust ja/või ümberõpet korraldavad.  Liitumised vabatahtlike kliima- ja /või energiaalgatustega, nagu Linnapeade pakt kliima ja energia alal19, 2020 Targa linna pilootprogramm20, EL-i algatus 100 kliimaneutraalset linna aastaks 203021, tuleks esile tuua.  Kuna KOV-id on väga erineva suuruse, asukoha ja kliimariskidega, peaks KEKK-ide koostamisel olema paindlik. See tähendab, et iga KOV-i KEKK käsitleb põhjalikumalt just oma piirkonnas olevaid aspekte.  Kui KOV-id koostavad oma piirkonna KHG heite inventuuri, siis tuleks see koostada ühtsetel alustel riiklikult kasutatava inventuurimetoodikaga (IPCC juhendid)22 ning tuua võimaluse korral välja konkreetsed sammud heite vähendamiseks.  Läbivalt tuleb analüüsida, kas kestliku arengu eesmärke on piisavalt arvestatud ja viia arengudokumendid vastavusse nende eesmärkidega23. Olulist tähelepanu tuleb juhtida kestliku arengu järgmistele eesmärkidele:  eesmärk nr 3: tagada kõikidele vanuserühmadele hea tervis ja heaolu;  eesmärk nr 6: tagada kõikidele joogivesi ja kanalisatsioon ning veevarude säästev majandamine;  eesmärk nr 7: tagada taskukohane, usaldusväärne, säästev ja tänapäevane energia kõikidele;  eesmärk nr 8: toetada jätkusuutlikku, kaasavat ja säästvat majandusarengut ning tagada kõikidele inimestele inimväärne töö; 19 http://dev.eumayors.eu/about/covenant-of-mayors_et.html. 20 https://www.taltech.ee/tarklinn. 21 https://ec.europa.eu/jrc/communities/sites/jrccties/files/100_climate_neutral_cities_report_.pdf. 22 https://www.ipcc-nggip.iges.or.jp/public/2019rf/index.html. 23 https://www.kysk.ee/failid/Upload/files/S%C3%A4%C3%A4stva%20arengu%20eesm%C3%A4rgid%20Kogemu sp%C3%A4eval%281%29.pdf. 11  eesmärk nr 9: ehitada vastupidav taristu, toetada kaasavat ja säästvat industrialiseerimist ning innovatsiooni;  eesmärk nr 10: vähendada ebavõrdsust nii riikide sees kui ka nende vahel;  eesmärk nr 12: tagada säästev tarbimine ja tootmine;  eesmärk nr 13: võtta kiiresti meetmeid kliimamuutuste ja nende mõjuga võitlemiseks;  eesmärk nr 15: kaitsta ja taastada maismaa ökosüsteeme ning propageerida nende säästvat kasutamist; majandada metsi säästvalt, võidelda kõrbestumisega ning peatada ja pöörata ümber pinnase halvenemine ja bioloogilise mitmekesisuse hävimine. 12
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel