Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. veebruar 2021
Sisu (failidest)
KÄSKKIRI
26.02.2021 nr 36
Programmi „Küberturvalisuse programm aastateks
2021–2024" kinnitamine
Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a
määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse,
hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Küberturvalisuse programm aastateks 2021–
2024“ (lisatud) ning tunnistan kehtetuks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 26.02.2020
käskkirja nr 34 „Programmi „Küberturvalisuse programm aastateks 2020-2023“ kinnitamine“.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
2
KINNITATUD
Vali kinnitaja. 26.02.2021 käskkirjaga nr 36
KÜBERTURVALISUSE PROGRAMM AASTATEKS 2021-2024
Programmi koostaja
Riigi infosüsteemide osakond, side ja riigi infosüsteemide asekantsler
ja vastutaja
Programmi eelnõu
veebruar 2021
valmimise aeg
Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina koostatava
Vormi sisu
programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi eelnõu kohandatakse
kasutamise selgitus
RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga
Sisukord
KÜBERTURVALISUSE PROGRAMM AASTATEKS 2021-2024 ........................................................... 2
1. Programmi esileht ................................................................................................................................. 2
2. Sissejuhatus ehk programmi sisu lühikokkuvõte .................................................................................. 3
3. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................... 3
4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................................ 5
4.1. Programmi eesmärk: Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik ...................................................5
4.2. Programmi mõõdikud ...........................................................................................................................5
4.3. Programmi eelarve ................................................................................................................................6
5. Olukorra lühianalüüs ............................................................................................................................. 6
6. Meetmed ja tegevused........................................................................................................................... 8
6.1 Meede: Jätkusuutlik digitaalne ühiskond ....................................................................................................8
6.2 Meede: Ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus ...................................................................................11
6.3 Meede: Rahvusvahelised suhted ...............................................................................................................11
6.4 Meede: Küberoskuslik ühiskond...............................................................................................................13
1. Programmi esileht
Tulemusvaldkond Infoühiskond
Tulemusvaldkonna
eesmärk Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate
lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet,
inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust
Valdkonna Eesti infoühiskonna arengukava 20201
arengukava
Programmi nimi Küberturvalisuse programm aastateks 2021-2024
1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf
3
Programmi eesmärk Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik
Programmi periood 2021–2024
Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM)
(ministeerium)
Kaasvastutajad (oma Riigi Infosüsteemi Amet
valitsemisala
asutused)
Kaasvastutaja Ei ole
ministeeriumi ja selle
valitsemisala
asutused
2. Sissejuhatus ehk programmi sisu lühikokkuvõte
Küberturvalisuse programm (edaspidi programm) on koostatud eesmärgiga viia ellu Eesti infoühiskonna
arengukava 2020 alavaldkonna Kübeturvalisuse tagamine ning arengukava lisa Küberturvalisuse strateegia
(edaspidi KTS) raames kavandatud tegevussuunad2.
2017–2018. aastal toimunud küberturvalisuse strateegia koostamise protsessi kaudu kaardistas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) olulisemad valdkondlikud probleemid ja prioriteedid. Nende
põhjal on kujundatud programmi neli meedet, mis panustavad programmi eesmärkide täitmisele:
jätkusuutlik digitaalne ühiskond;
ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus;
rahvusvahelised suhted;
küberoskuslik ühiskond.
Programmi eesmärk: Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik. Programmi ülesanne on tagada
ühiskonna toimimise seisukohast oluliste funktsioonide (strateegilise taristu ja teenuste) vastupanuvõime
küberohtude suhtes. Programm keskendub väljakutsete lahendamisele ennetuse, kaitse ja arenduse tegevuste
kaudu. Näiteks ennetuse osas on Eesti riigil vaja tagada, et uued teenused ja andmekogud ehitatakse ülesse
arvestades turvalisuse ja privaatsuse põhimõtet (security and privacy by design). Eesti info- ja võrguturbe
riiklikul korraldamisel lähtutakse riskipõhisest lähenemisest ja parimatest rahvusvaheliselt tunnustatud
standarditest ning praktikatest. Kaitsetegevuse valdkonnas viiakse läbi küberturvalisuse võimete auditid ning
vastavalt nende tulemustele ühendatakse riigi käsutuses olevad võimed ressursside paremaks kasutamiseks.
Küberturvalisus lõimitakse riigikaitse planeerimisse ning viiakse regulaarselt läbi õppuseid. Valdkonna
arendamisel tagatakse spetsialistide järelkasv. Samuti toetatakse riigi, akadeemia ja erasektori võtmepartnerite
koostööd, mh kübersektori majandusharu kasvu.
Eelnevast tulenevalt tagatakse programmi meetmetega Eesti riigi suutlikkus küberohtudega tõhusalt toime tulla
ning tagada digitaalse ühiskonna turvaline ja tõrgeteta toimimine. Selleks toetutakse riigiasutuste ühisele
võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on
küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa
valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub
küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll.
3. Programmi juhtimiskorraldus
3.1 Programmi koostamise ja juhtimise korraldus
Programmi koostas MKM-i riigi infosüsteemide osakond ning selle rakendamise eest vastutab side ja riigi
infosüsteemide asekantsler. Programmi kaasvastutaja on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA).
2
Programmi dokument lähtub meetmete ja programmi tegevuste kirjeldamisel Eesti infoühiskonna arengukava 2020 lisast
Küberturvalisuse strateegia, mis käsitleb strateegia eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevussuundi detailsemalt kui
Infoühiskonna arengukava alamvaldkond küberturvalisuse tagamine.
4
Terviklikkuse huvides on käesolevas programmis oluline välja tuua nii KTS-i kui programmi koostamisse
kaasatud osapooled (vt Joonis1). Lisaks küberturvalisuse valdkonna juhtimisega otseselt seotud osapooltele olid
kaasatud akadeemia, valdkonna mõttekojad ning erasektori esindajad.
Joonis1. Küberturvalisuse valdkonna juhtimiskorraldus
3.2 Seos teiste tulemusvaldkondadega
Sarnaselt infoühiskonnale, on küberturvalisuse puhul tegemist strateegiliselt horisontaalse teemaga, mistõttu on
KTS küberjulgeoleku ja –turvalisuse valdkonna kokkulepete ja koordinatsiooni dokument. KTS-s kokkulepitud
eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, programmi tegevused ja rahastamiskava planeeritakse detailselt
programmis ja teistes vastutavate ministeeriumite tulemusvaldkondadesse panustavates programmides. Seosed
teiste tulemusvaldkondadega on toodud Joonisel 2.
5
Joonis2. Küberturvalisuse strateegia eesmärkide elluviimiseks vajalike tegevuste planeerimisega seotud tulemusvaldkonnad
3.4 Programmi seire
Programmi seire toimub ühtses ajakavas Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 (edaspidi arengukava) ja selle
lisa (KTS) eesmärkide täitmise seirega, mille tulemusel tekivad nii arengukava tulemusaruanne kui programmi
aruanne. Arengukava lisa (KTS-s) puhul on eraldi kokkulepitud detailsem tegevuskava ja eesmärkide
koordineeritud täitmiseks vaadatakse seda üle Küberjulgeoleku nõukogus vähemalt kaks korda aastas. Lisaks
on KTS-i elluviimisesse otseselt panustavates ministeeriumites ja Riigikantseleis määratud vastutav ametnik,
kes on enda haldusalas riikliku küberjulgeoleku- ja turvalisuse tagamist puudutavates küsimustes kontaktisikuks
ning valmistab ette iga-aastase aruande küberjulgeoleku nõukogule3. Vastutavate ametnike jooksvat koostööd
ja infovahetust korraldab MKM.
4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve
4.1. Programmi eesmärk: Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik
Eesti suudab küberohtudega tõhusalt toime tulles tagada digitaalse ühiskonna turvalise ja tõrgeteta toimimise,
toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale
teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab
riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond
tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll.
4.2. Programmi mõõdikud
Tabel 1. Programmi mõõdikud
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Küberintsidentide arv, mis
häirib olulisel määral 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70
ühiskonna sotsiaalset ja
majanduslikku toimimist või
sunnib loobuma
harjumuspärastest
digitaalsetest lahendustest4.
Allikas: CERT.EE
Mõõdik
Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki:
Turvariski vältimise 3,1% ≤ 3.1% ≤ 3.1% ≤ 3.1% ≤ 3.1%
kaalutulustel avaliku sektori (2015)
või teenusepakkujaga
elektroonilisest suhtlemisest
hoidunute osakaal.5
Allikas: Statistikaamet
Turvalist elektroonilist 60% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65%
identiteeti6 kasutavate inimeste
osakaal elektroonilist
identiteeti omavatest elanikest.
Allikas: SK ID Solutions AS
3 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/kuberjulgeolek
4 CERT.EE registreeritud kriitiliste küberturbe intsidentide arv aastas.
5 Viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu internetitegevusest hoidunud 16-74-aastased internetikasutajad: suhtlemine avaliku sektori
asutuste või teenusepakkujatega. Allikas: Statistikaamet
6 2017. aasta andmete puhul loeti turvaliseks elektroonseks identiteediks riigi poolt väljastatavaid identiteete.
6
4.3. Programmi eelarve
Tabel 2. Programmi eelarve
Eelarve jaotus 2021 2022 2023 2024
Kulud 5 880 271 5 395 931 5 165 328 4 110 440
sh välistoetused ja kaasrahastus 1 580 562 1 285 498 1 054 309 0
investeeringud 150 000 0 0 0
sh välistoetused ja kaasrahastus 150 000 0 0 0
Mitterahalised kulud 248 766 136 364 102 738 37 601
Programmi eelarve kokku 6 279 037 5 532 295 5 268 066 4 148 042
5. Olukorra lühianalüüs
5.1 Seos infoühiskonna tulemusvaldkonnaga ja olulisemate näitajate kirjeldus
Programm panustab infoühiskonna tulemusvaldkonda (edaspidi TUV), mille eesmärk on luua Eestis hästi toimiv
ning turvaline keskkond nutikate IKT-lahenduste laialdaseks kasutamiseks ja loomiseks.
Täpsed näitajad, millega TUV eesmärgi täitmist mõõdetakse, on toodud programmi punktis 4.2. Sisuliselt
tagatakse Eesti riigi suutlikkus küberohtudega tõhusalt toime tulla ning tagada digitaalse ühiskonna turvaline ja
tõrgeteta toimimine, toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning
väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud
suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse
konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita
oma roll.
5.2 Olulisemad valdkondlikud väljakutsed ja riskid
Olulised väljakutsed Eesti küberjulgeoleku ja -turvalisuse tagamiseks ei erine oluliselt teiste võrreldavate riikide
ees seisvatest probleemidest. Eesti on maailma üks kõige digisõltuvamatest riikidest, mistõttu on küberohtude
võimalikud mõjud meie jaoks võrreldes paljude teiste riikidega oluliselt kaalukamad. Järgnevalt on välja toodud
küberkogukonna poolt esile tõstetud seitse kõige prioriteetsemat probleemi ja väljakutset, mis takistavad
valdkonna optimaalset toimimist ja arengut ning mida praeguseks rakendatud normatiivsed lahendused ei ole
parandanud.
5.2.1 Piiratud spetsialiseerumisvõime
Piiratud spetsialiseerumisvõime nii riigisektoris, eraettevõtetes kui ka teadusasutustes on Eesti kui väikese ja
väheneva rahvastikuga ühiskonna alusprobleemiks. Kuigi väike ekspertide kogukond ja isiklikul tasemel hea
läbisaamine tagab operatiivse kiiruse ja paindlikkuse esmaseks kriiside ja intsidentidega toimetulekuks, ei ole
selles peituv tugevus jätkusuutlik olukorras, kus IT süsteemide ja ohtude keerukus järjest kasvab. Killustunud
valdkondlik ekspertiis ei võimalda tipptasemel spetsialiseerumist. Sellega kaasneb omakorda oht
tippspetsialistide Eestist ja eelkõige avalikust sektorist lahkumiseks.
5.2.2 Puudulik tervikjuhtimine
Suureks väljakutseks on küberturvalisuse valdkonna strateegiline tervikjuhtimine ja ühtne koordinatsioon:
valdkonna planeerimine toimub endiselt pigem asutuste vastutusalade summana ja igaühe enda prioriteete pidi.
Sellest lähtub ka ebapiisav asutusteülene olukorrateadlikkus ja teabevahetus ning killustunud, ebaühtlane ja
raiskav infosüsteemide kaitse korraldus, vaatamata üldisele suunisele ressursside konsolideerimiseks.
7
5.2.3 Ebapiisav arusaam küberohtude ja –intsidentide mõjudest ja taristu (rist)sõltuvustest
Avar autonoomia IT-süsteemide arendamisel ja haldamisel toob kaasa olukorra, kus asutused korraldavad
küberturberiskide haldamist sageli oma valikute laiemat mõju hindamata, vaatamata sellele, et ollakse seotud
ühiskasutatava taristuga (riigivõrk). Ühtsete turbepõhimõtete ja standardite eiramine või puudumine seab ohtu
Eesti hajusal arhitektuuril põhineva digiriigi toimimise. Endiselt puudub riigil süsteemne ülevaade süsteemide
omavahelistest rist- ja piiriülestest sõltuvustest ja võimalikest mõjudest ning selge arusaam teenuste
miinimumtaseme tagamisest, mis peab töötama ka kriisiolukorras.
5.2.4 Ebapiisav teadlikkus ja vähene omanikutunne
Küberturvalisuse alane teadlikkus on endiselt ebapiisav nii riigi ja erasektori juhtide hulgas kui ka ühiskonnas
laiemalt, millega omakorda kaasneb vähene omanikutunne. Eelnevast tuleneb aga küberturbe alahindamine
infosüsteemide ja teenuste arendamisel. Küberturvalisuse tagamist ei tajuta isikliku vastutusena ega
organisatsiooni põhitegevuse riskina, vaid koheldakse valdavalt kui keerukat tehnilist teemat, millega keegi
teine peab tegelema. Infoturbe tagamisse suunatud ressursside maht süsteemide arendamisel ja haldamisel on
jäänud maha valdkonna arengust tulenevast vajadusest ning reguleerimiskoormuse kasvust – see on väljakutse,
mida tehnoloogia pideva arenguga kaasnev kasvav keerukus üha süvendab.
5.2.5 Spetsialistide puudus ja ebapiisav juurdekasv
Kompetentse tööjõu vähesus nii avalikus kui ka erasektoris mõjutab kõigi strateegiliste eesmärkide täitmist.
Küberturbe (töö)turg on globaalne ja toimub pidev konkurents parimate talentide pärast. Riigi kriitilisi
funktsioone toetavaid tippspetsialiste tõmbavad aktiivselt nii Eesti kui ka välismaised ettevõtted. Riigisektori
väljakutseks on pakkuda piisavalt mõtestatust, vabadust ning võimalusi uudseid ja unikaalseid lahendusi ellu
viia. Samal ajal suureneb surve Eestist pärit spetsialistide värbamiseks erasektorisse ja rahvusvahelistesse
ettevõtetesse koos Eesti tehnoloogiavaldkonna ja küberturbe rahvusvahelise mainega, mida riik ise aktiivselt
võimendab.
Kehtivatel küberturbe õppekavadel ei ole seni piisaval määral arvestatud Eesti tööturu vajadustega, sest puudub
selge tööjõuvajaduse kaardistus ja tellimus. Küberturbe õppekavade puudusena võib välja tuua ka paindlike
ümberõppevõimaluste puudumise. Valdkonna kogukonna poolt tajutakse probleemina ka vajalike
küberkompetentside omandamist IT-välistel õppekavadel ning riigi ja erasektori koostööd teadusasutustega, mis
ei ole piisavalt süsteemne.
5.2.6 Vähene sektoris tegutsevate edukate ettevõtete hulk ja ebapiisav teadus- ja arendustegevuse maht
Oma küberturbetoodet või -teenust arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike,
arvestades, et küberturbe- ja kaitsetööstusel on Eesti valdkondlike tugevusi arvestada tohutu ekspordipotentsiaal.
Oluliseks arengut pärssivaks faktoriks on sealjuures spetsialistide puudus, mis pidurdab kasvu kogu IKT sektoris
tervikuna.
Teisalt ei ole täna piisaval hulgal ressursse ka Eesti jaoks strateegiliselt olulistes teadusvaldkondades nagu
krüptograafia või turvalised autentimislahendused. Üheks võtmeküsimuseks on sealjuures ebapiisav koostöö
riigi ja teadusasutuste vahel, millest tuleneb vähene arusaam riigi praegustest ja tulevastest prioriteetidest ning
väljakutsetest teadustegevuse planeerimisel. Samaväärselt on probleemiks ka ebapiisav sidusus teadustegevuse
ja ettevõtluse vahel – probleemiks nii Eestis kui kogu Euroopas on teadustöö tulemuste kommertsialiseerimine:
teaduspublikatsioone avaldatakse, kuid neist ei arene edasi reaalseid prototüüpe, tooteid ja patente.
Tugeval ja võimekal sektori ettevõtlusel ja seda võimaldaval teadus- ja arendustegevusel on lisaks panusele riigi
arengusse (majanduskasv) ka väga vahetu mõju ühelt poolt riigile vajalike turbelahenduste pakkujana – Eesti
kõrgelt digitaliseerinud riigihaldus tingib vajaduse innovaatiliste ja paindlike lahenduste järele, mida
välisettevõtetelt sageli ei saa – ning teisalt roll õhukese riigi kriisivaruna, tagades teadmuse ja talendi olemasolu,
keda on võimalik vajadusel riigile appi kutsuda.7
7 Seda näitasid selgelt nii 2007 küberrünnetega toimetulek kui ka 2017 sügise ID-kaardi kriis.
8
5.2.7 Eesti kui usaldusväärse ja väärtusliku rahvusvahelise partneri maine hoidmine
Eesti koht küberturvalisuse tippriikide seas maailmas, mis toetab Eestile vajalikku teabe- ja teadmuse vahetust
strateegiliste partneritega ning tugevdab Eesti häält rahvusvahelisel areenil, ei säili iseenesest – tegemist on
kiirelt muutuva ja üha tiheneva konkurentsiga valdkonnaga, kus kiire areng on toimumas ka paljudes teistes
riikides. Seega ei ole Eesti väljapaistev rahvusvaheline kuvand iseenesestmõistetav – kuigi on saanud meile
harjumuspäraseks – ega säili inertsist, ilma täiendavate pingutuste ja ressursside suunamiseta.
5.3 Seniste tegevuste tulemuslikkus
Senise riikliku IKT-poliitika suurim tugevus on olnud riigi infosüsteemi süstemaatiline väljaarendamine,
sealhulgas selle turvalisena rajamine. Selleks on rakendatud Eesti infopoliitika aluspõhimõtteid, nagu hajus
teenusepõhine arhitektuur, andmete ja andmevahetuse turvalisus, sh infosüsteemide turvameetmete
etalonsüsteem (ISKE8), veebipõhisus, orienteeritus e-teenustele ning tugevate autentimisvahendite kasutamine.
Riigi infosüsteemi baasinfrastruktuur ehk teenustetaristu (X-tee, avaliku võtme infrastruktuur ja eID,
dokumendivahetuskeskkond, teabevärav eesti.ee) on läbi aastate toetanud avalike teenuste arendamist kiirelt ja
paindlikult valmivate IKT-lahendustega. Hajusalt ja samas üldiselt koosvõimelisena üles ehitatud riigi
infosüsteem on loonud Eestile head eeldused tulla toime ning potentsiaalselt lõigata kasu trendist, kus üha enam
seadmeid ja masinaid on ühendatud võrku.
Küberturvalisuse tagamisel on saavutatud elementaarne ja järeleproovitud küpsusaste, mille aluseks lisaks
väljatoodule on keskne küberturbe intsidentide seire, lahendamise ja raporteerimise süsteem, toetav õigusruum
ning toimivad koostööformaadid. Kahe kriisi kogemus (2007. a küberründed ja 2017. a toimetulek ID-kaardi
turvanõrkuse lahendamisega) on andnud praktilise ja läbitestitud kindluse, et küberturvalisuse valdkonna
arendamisel tehtud valikud on üldjoontes õiged ja tuleme oma digitaalse ühiskonna kaitsmisega toime.
Asjaolust, et tegemist ei ole mainekujundusliku edu või üksikute innovaatiliste saavutuste tagajärjega, annab
kinnitust ka 2016. aasta juunis avaldatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) indeks 9, mille
põhjal on Eesti küberturvalisuse arengu poolest maailmas viiendal ja Euroopas esimesel kohal.
6. Meetmed ja tegevused
6.1 Meede: Jätkusuutlik digitaalne ühiskond
Tabel 3. Meetme „Jätkusuutlik digitaalne ühiskond“ eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: Eesti on jätkusuutlik ja turvaline digitaalne ühiskond
Mõõdik, sh. allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Riskidele avatud teenuste10 43 28 21 16 16
koguarv riigivõrgus
(CERT.EE seireandmete
najal puudulikult
konfigureeritud seadmeid
riigivõrgus)11
Allikas: Riigi Infosüsteemi
Amet
Riskidele avatud teenuste 20 093 14 500 11 000 8000 8000
koguarv Eesti küberruumis
8 https://iske.ria.ee/
9 https://www.itu.int/dms_pub/itu-d/opb/str/D-STR-GCI.01-2017-PDF-E.pdf
10 Avatud teenus on Eesti küberruumis pakutav teenus, mis on ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele, kuid mis ei peaks olema
ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele (nt administreerimisliidesed, mis ei tohiks olla kättesaadavad)
11 Telnet, POP3, NetBIOS, IMAP, LDAP, AD/SMB, MS-SQL, Oracle-DB, MySQL, RDP, UPnP, PostgreSQL, VNC, Redis, Memcached,
MongoDB
9
(CERT.EE seireandmete
najal puudulikult
konfigureeritud seadmeid
Eesti küberruumis)14
Allikas: Riigi Infosüsteemi
Amet
Antud meede keskendub ühelt poolt enim mõju omavate tänaste kitsaskohtade lahendamisele, teisalt paindliku
valmisoleku tagamisele tulevikutrendidega toimetulekuks. Mõlema alus ja võimaldaja on riigiülene strateegiline
tervikpilt, operatiivne koosvõime, toimiv kogukond ja kaasav planeerimine.
6.1.1 Programmi tegevus: Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine
Tabel 4. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik
Tegevuse eesmärk: Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Mõõdik: Kõik uued Ajakohane Turvalise Nõudeid Nõudeid Nõudeid
riigi infosüsteemid ja e- turvalise arhitektuuri rakendatakse rakendatakse rakendatakse
teenused vastavad arhitektuuri põhimõtete uute uute uute
turvalise arhitektuuri põhimõtete ja nõuete süsteemide süsteemide süsteemide
põhimõtetele kirjeldus kirjelduse puhul puhul puhul
puudub koostamine
Küberturvalisus hõlmab kogu infosüsteemi ja teenuse elutsüklit alates arhitektuurist, mis on teenuse orgaaniline
osa. Et see põhimõte tegelikkuses rakenduks, tuleb riigi infosüsteemide ja digitaalsete teenuste arendamisel
arvestada süsteemselt nii tehnilise kui ka protsessidisaini ja regulatiivsete nõuetega. Seejuures peab
turbekompetents ja turvatestimine käima teenuse kujundamisega kaasas arendusprotsessi algusest peale.
2018. aastal jõustusid nii uus küberturvalisuse seadus, mis võtab Eesti seadusandlusesse üle Euroopa võrgu- ja
infoturbe direktiivist tulenevad nõuded, kui ka isikuandmete kaitse üldmäärus. Vaatamata eraldiseisvatele
regulatsioonidele ei ole rakendajate seisukohast andmekaitse ja infoturbe käsitlemine lahus distsipliinidena
praeguseks enam ei mõistlik ega jõukohane. Seega lähtume edasiste tegevuste planeerimisel põhimõttest, et
infoturbe ja andmekaitse nõuete rakendamist tuleb vaatamata eraldiseisvale regulatsioonile kohelda arendus- ja
opereerimisprotsessi usaldusväärsust tagava tervikuna, püüeldes nende kooskõlalise ja holistilise rakendamise
poole. See eeldab võimaldavat ja toetavat õigusruumi ning halduskorraldust.
Lisaks täna akuutsete riskide haldamisele tuleb arvestada ka pikaajalise vaatega. On alust arvata, et programmi
lõpuks on olulisi arenguid läbinud suur osa Eesti e-riigi alustehnoloogiatest, sh kasutatavad krüptoalgoritmid.
Krüptograafia arengutele ja nendest lähtuvatele ohtudele on Eesti digitaalne ökosüsteem eriti tundlik, kuna sellel
põhineb riiklikult tagatud digitaalse identiteedi lahendus, peame andmeid kaitsma ja digitaalse allkirja kehtivuse
tagama ka aastakümnete pikkuses perspektiivis. Strateegiliselt nõuab selleks valmisolek eelkõige kohanemis- ja
reageerimisvõime tagamist, tehniliselt no-legacy põhimõtte järgimist ehk vananenud süsteemidest ja
taaktarkvarast vabanemist.
6.1.2 Programmi tegevus: Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek ja haldamine
Tabel 5. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik
Tegevuse Tagatud on valmisolek intsidentide ja kriiside ennetamiseks ja haldamiseks
eesmärk: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
10
Mõõdik: Korrektselt Korrektselt Korrektselt Korrektselt Korrektselt
Loodud on konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud
avalikult veebilehti veebilehti veebilehti veebilehti veebilehti
kättesaadav 41% 35% 40% 40% 40%
dashboard12,
mis kajastab Korrektselt Korrektselt Korrektselt Korrektselt Korrektselt
seireandmeid13: konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud
korrektselt E-posti E-posti E-posti E-posti E-posti
konfigureeritud servereid servereid servereid servereid servereid
veebilehtede ja 41% 35% 40% 40% 40%
e-posti
serverite
osakaal (%)
Kahe KTS perioodi jooksul on riigi küberturvalisuse peamine rõhk olnud ühiskonna toimimiseks vajalike
teenuste toimepidevuse tagamisel ning olulise mõjuga intsidentide ennetamisel. Viimase nelja aasta jooksul on
üles ehitatud ööpäevaringselt toimiv üleriigiline seire- ja intsidentide lahendamise võimekus (CERT 24/7) ning
olemas on küberintsidentide ennetamiseks ja reageerimiseks vajalik raamistik nii riigi kui erasektori oluliste
teenuste osas – hädaolukorra seadus ja küberturvalisuse seadus loovad tõsisemate riskide haldamiseks piisava
õigusliku raami.
Senini on aga probleemkohaks riskianalüüside ja teenuse toimepidevuse plaanide koostamine ning nende kõikuv
kvaliteet. Programmi perioodi adresseeritud väljakutseks on riskide haldamises uuele tasemele jõudmine,
tänaseks loodud õigusliku raamistiku praktiline rakendamine ning üleminek võimepõhisele küberkriiside
lahendamisele, mis tähendab, et intsidentide ja kriiside lahendamisel kasutatakse koordineeritult erinevate
asutuste spetsiifilisi võimeid, tagades sellega nii optimaalse reageerimisvõime kui riigi ressursside efektiivsema
kasutamise.
6.1.3 Programmi tegevus: Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa kogukonna kujundamine
Tabel 6. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik
Tegevuse eesmärk: Optimaalsel koostööl ja koosvõimel baseeruv, kaasav, dünaamiline ja
tõhus küberturvalisuse tagamine
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Mõõdik: Loodud on Keskus Analüüs Keskus on Keskus Keskus
riigiülene puudub teostatud ja mehitatud töötab töötab
küberturvalisuse keskus14 õigusraamistik ja
kujundatud käivitatud
Optimaalsel koostööl ja koosvõimel baseeruv, kaasav, dünaamiline ja tõhus küberturvalisuse tagamine on
oluliseks eelduseks kogu KTS laiema visiooni saavutamisel, võimaldades maksimaalse tulemuslikkusega
kasutada Eesti piiratud ressursse. Koostöö ja koosvõime tagamisel olulisteks mõõtmeteks on terviklik juhtimine,
kaasav planeerimine ning toimiv kogukond.
12 Dashboard ehk visualiseeritud töölaud, mis mõõdab Eesti küberruumi turvalisust
13 CERT.EE valimi põhjal ca 500 kriitilisemat Eesti asutuse domeeni ning e-posti serverit
11
6.2 Meede: Ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus
Tabel 7. Meetme „Ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus“ eesmärk ja mõõdik
Meetme eesmärk: Eestis on teaduspõhine, innovaatiline ja globaalselt
konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus, mis katab riigi jaoks
olulised võtmekompetentsid
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Küberturbe sektori 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86
ettevõtete ekspordi maht
(mln eurot)15
Allikas: Kübervaldkonna
tööjõuvajaduse uuring
(Praxis 2018)
Nii ülikoolides, eraettevõtetes kui ka avalikus sektoris on Eestil väljapaistvat kompetentsi erinevates küberturbe
koolkondades, eelkõige turvalise digitaalse identiteedi, krüptograafia, andmete terviklikkuse, küberturbe
oskuste, hariduse ja õppuste valdkondades. Rahvusvaheliselt eduka teadus- ja arendustegevuse ning sektori
ettevõtluse arendamiseks tuleb Eestil selgelt keskenduda oma maailmas ainulaadsete tugevustele, milleks on
eelkõige elektroonilisel identiteedil ja X-tee turvalisel arhitektuuril baseeruv ökosüsteem oma
usaldusteenustega. Tugev valdkondlik kompetents erasektoris ja teadusasutustes tähendab Eesti jaoks nii
potentsiaali majanduskasvuks läbi sektori edukuse kui ka valmisolekut kriisiolukorras hakkama saada, kuna
kogu vajaliku kompetentsi avalikku sektorisse palkamine ei ole teostatav valik.
6.2.1 Programmi tegevus: Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning teaduspõhise ettevõtluse toetamine ja
edendamine
Tabel 8. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik
Tegevuse eesmärk: Tagatud on riigi kui targa hankija edukas sisuline koostöö ettevõtete ning
teadusasutustega.
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Uute küberturvalisuse 32 37 42 47 47
valdkonna iduettevõtete
arv16
Tegevuse eesmärgiks on luua tõhus koostöö ja parem sidusus teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel, et parandada
võimet viia ülikoolides toimuv arendus rakendusteni nii erasektoris kui riigi teenustes. Eesti väikest turgu võib
näha inkubaatorifaasis eelisena, kus saab ühiskonna tasemel töötava toote kiirelt valmis. Strateegilise eesmärgi
saavutamise kõige olulisemaks eelduseks on toimivate koostöömehhanismide tagamine akadeemia,
eraettevõtete ja riigiasutuste vahel, mis kindlustab, et strateegilised prioriteedid suunavad teadus- ja
arendustegevuse fookust nii akadeemias kui ka erasektoris, tagades sellega riigi jaoks oluliste kompetentside
olemasolu.
6.3 Meede: Rahvusvahelised suhted
Tabel 9. Meetme „Rahvusvahelised suhted“ eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: Eesti on arvestatav partner rahvusvahelisel areenil ning rahvusvaheline
suunanäitaja
15 „Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring“, Praxis 2019.a
16 https://www.startupestonia.ee/startups
12
Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Vastutavate asutuste17 Poliitiline ja Pareneb Pareneb Koostöö Koostöö
iga-aastane strateegiline toimub toimub
eksperthinnang Eesti koostöö mõtestatult ja mõtestatult ja
rahvusvaheliste suhete toimub läbi süsteemselt, süsteemselt,
sisulisele kvaliteedile ja üksikute võttes aluseks võttes aluseks
fookusele initsiatiivide ja Eest Eest
ebaühtlaselt välispoliitilised välispoliitilised
Allikas: prioriteedid prioriteedid
Välisministeerium, MKM,
RIA, Kaitseministeerium
Eesti küber-kaubamärgi tugevus eeldab teadlikku ja terviklikku lähenemist rahvusvahelistele teemadele.
Koostöö operatiivtasandil toimub süsteemselt, ent edasi arendamist vajab seda toetav poliitiline ja strateegiline
koostöö. Poliitiline ja strateegiline koostöö küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide ja
teiste riikidega toimub läbi üksikute initsiatiivide, mis on üles ehitatud erinevate valdkondade ja institutsioonide
kaudu ebaühtlaselt. Puudub terviklik ja süsteemne üldpilt koostöömehhanismidest, et kasutada ressursse
vastavalt Eesti välispoliitilistest prioriteetidest.
Eesti küberteemaline välissuhtlus peab olema proaktiivne, et püsida üha tihenevas globaalses konkurentsis.
Selles saab toetuda Eesti väljakujunenud tugevustele, samas tuleb pidevalt arendada edasi neid valdkondi, kus
Eesti saaks olla juhtrollis ning jätkuvalt globaalselt nähtav. Hea näitena võimaldab NATO Küberkaitsekoostöö
Keskus Tallinnas olla Eestil juhtrollis NATO küberkaitse küsimustes. Lisaks tuleks aktiivsemalt kaasuda
Euroopa Liidu rahvusvahelistesse küberalgatustesse ning jätkata osalust ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE ja
teiste rahvusvaheliste organisatsioonide küberjulgeoleku alastes koostööformaatides.
Arvestades Eesti senist edukat kogemust küberekspertiisi edasiandmisel, tuleks tõhustada küberjulgeoleku alase
arengukoostööga seotud tegevusi. Aktiivselt peaks kaasuma ka samameelsete riikide koostöösse
küberheidutuse, rünnakute omistamise ja kollektiivsete vastumeetmete osas. Oluline on ka korrakaitseorganite
omavaheline aktiivne koostöö rahvusvahelisel tasandil, mis on eelduseks küberkuritegude edukaks
menetlemiseks ja tõhusama kaitse pakkumiseks. Koostööl strateegiliste välispartneritega peaks olema tugev
praktiline mõõde ühisõppuste, tehnilise infovahetuse näol, mis tagab eduka intsidentide lahendamise.
6.3.1 Programmi tegevus: Koostöö tõhustamine strateegiliste välispartneritega
Tabel 10. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud
Tegevuse Stabiilsuse tagamine küberruumis läbi omapoolse osaluse kahe- ja mitmepoolses
eesmärk: koostöös
Mõõdik: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Operatiivtasandil
on korraldatud 2 suuremat 2 suuremat 2 suuremat 2 suuremat 2 suuremat
rahvusvahelisele rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist
kogukonnale üritust ning 5 üritust ning 5 üritust ning 5 üritust ning 5 üritust ning 5
suunatud rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist
üritused ja õppust aastas õppust aastas õppust aastas õppust aastas õppust aastas
õppused
17 Välisministeerium, MKM, RIA, Kaitseministeerium
13
Eesti 80 80 80 80 80
küberturvalisuse delegatsiooni delegatsiooni delegatsiooni delegatsiooni delegatsiooni
korraldusega aastas aastas aastas aastas aastas
tutvuvate välis-
delegatsioonide
arv
Eesti peamine huvi rahvusvahelistes suhetes küberjulgeoleku valdkonnas on stabiilsuse tagamine küberruumis
läbi omapoolse osaluse kahe- ja mitmepoolses koostöös. Selleks teeb Eesti tihendatud koostööd olulisemate
liitlastega nii poliitilisel kui ka praktilisel tasandil, sh suuremate rahvusvaheliste organisatsioonide raames.
Üheks näiteks Eesti senisest rahvusvahelisest koostööst on kübernormide, usaldusmeetmete ja rahvusvahelise
õiguse valdkond, kus on oluline jätkata Eesti senist edukat osalust ÜRO, OSCE jt protsessides.
Süvendatud küberjulgeolekualase koostöö eelduseks lähemate partnerriikidega on vastavad koostööraamistikud
ja protseduurid ning nende regulaarne rakendamine. Eestil on ka selles valdkonnas tänaseks kujunenud
arvestatav ja globaalselt konkurentsivõimeline ekspertiis, mis väärib arendamist. Koostööformaatide
konkurentsivõimelisena hoidmiseks tuleb tagada nende piisav rahastamine. Rahvusvaheline koostöö erinevate
oluliste partneritega küberõppuste osas on kriitiline riigikaitse ning üldise küberturvalisuse jaoks. Eesti huvides
on tagada ka küberrünnakute edukas lahendamine, mille jaoks on omakorda vaja hoida ja edendada piiriülest
koostööd, sealjuures tagada menetlusteabe kiire ja tõhus kättesaamine teistest riikidest ning tugevdada üldist
infovahetust ja koostööd.
Eesti kaasatuse küberjulgeolekuga seotud rahvusvahelistesse aruteludesse ja protsessidesse tagab suutlikkus
pidada sisulist dialoogi oluliste partneritega. Sisulise dialoogi pidamiseks peab Eesti suutma panustada
rahvusvahelisel areenil omapoolse teabe ja analüüsiga küberintsidentidest- ja rünnakutest.
Läbivalt oluline on rahvusvaheliste tegevuste riigisisene koordineerimine, mille tagamiseks hoitakse tugevat ja
jätkupidevat koordinatsiooniformaati. See kindlustab, et Eesti rahvusvahelised sõnumid on ajakohased ja ühtsed
ning kõik osapooled lähtuvad oma rahvusvahelistes tegevustes ühiselt kokkulepitud prioriteetidest.
6.4 Meede: Küberoskuslik ühiskond
Tabel 11. Meetme „Küberoskuslik ühiskond“ eesmärk ja mõõdikud
Meetme eesmärk: Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna
spetsialistide piisav järelkasv
Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Interneti kasutamisel 27,7% ≤ 20% ≤ 20% ≤ 20% ≤ 20%
turvaohuga kokku puutumise (2015)
tulemusel kahjukannatanute
osakaal (%)18
Ametlikult kinnitatud IKT 16.9% ≥ 25% ≥ 25% ≥ 25% ≥ 25%
turvapoliitika kasutamine (2015) (2020)
ettevõtetes (%)19
Mõõdik: Küberkaitse 33 (2017) >35 >35 >35 >35
erialade lõpetajate %, mis
jõuab Eesti tööturule.20
18
Vähemalt ühe järgmise turvaohuga kokkupuutumine viimase 12 kuu jooksul 16-74.aastastest arvuti- ja internetikasutajatest: viiruse või muu pahavaraga
nakatumine, mille tõttu läks kaotsi andmeid ja/või kulutasite aega; internetti sisestatud isikliku info kuritarvitamine või muu privaatsuse rikkumine;
rahalise kahju saamine, järgides kuritahtliku e-kirja, libaveebilehe instruktsioone; kaardimaksepettuse ohvriks langemine; laste ligipääs ebasobivatele
veebilehekülgedele.
19
Valimis 10+ töötajaga ettevõtted
20
„Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring“, Praxis 2019.a
14
Laiemat ühiskonda silmas pidades, oli Eestis 2015. aastal turvaohuga kokku puutunud 30%
internetikasutajatest21. Erasektori poolelt peegeldab üleüldist rünnetega toimetulekut madal teadlikkus
turvapoliitikate rakendamisest, mida on 2015.a seisuga teinud 17% kõigist Eesti ettevõtetest22.
Selleks, et ühiskonnaliikmed saaksid turvaliselt küberruumis tegutseda, on esmatähtis tagada spetsialistide
järelkasv küberturvalisuse eest vastutavate organisatsioonide jaoks, pöörates tähelepanu talendiprogrammidele,
taseme- ja täiendkoolitusele. Selge ootus spetsialistide järele avaldub kolmes grupis – avaliku sektori küberturbe
eest vastutavad asutused, elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ning kübersuunaline ettevõtlus.
Laiemale ühiskonnale on vaja järjepidevalt teadvustada valitsevaid riske, jagada nõuandeid riskide
maandamiseks ja rõhutada, et küberturvalisuse alaste teadmiste ja oskuste arendamine on kõigi küberruumis
tegutsejate ühine vastutus.
6.4.1 Programmi tegevus: Kodanike, riigi- ja erasektori küberteadlikkuse tõstmine
Tabel 12. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik
Tegevuse eesmärk: Kõigil küberruumis tegutsejatel on vajalikul tasemel teadmised
ohtudega toimetulekuks
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2019) (2021) (2022) (2023) (2024)
Mõõdik: 56% 80% 90% Kõik Kõik
Küberteadlikkuse testimis- kõikidest kõikidest kõikidest valitsus- valitsus-
ja koolitusplatvormi valitsus- valitsus- valitsus- asutused asutused
kasutavad süsteemselt asutustest asutustest
asutustest
valitsusasutused,
põhiseaduslikud
institutsioonid ja KOVid 23
Kiirelt muutuv küberruum loob vajaduse tegeleda erinevate sihtrühmade teadmiste ja oskuste arendamisega
järjepidevalt. Selle saavutamiseks on ühelt poolt vaja jooksvalt omada ülevaadet ohutrendidest ning teiselt poolt
erinevate sihtrühmade teadmiste ja oskuste tasemetest. Küberturvalisus on märksõna, mis on muutnud oluliseks
mitte ainult IT-valdkonna, vaid kõikides eluvaldkondades.
Erinevad osapooled rõhutavad üldharidustasemel omandatud digipädevuste24 sh küberturvalisuse osaoskuste
olulisust – mida paremate baasoskuste ja teadmistega noored sealt väljuvad, seda lihtsam on järgmistel
haridustasemetel ja täiendkoolituste raames tegeleda spetsiifilisemate oskuste arendamisega. Varane
kokkupuude IT õppega (nt programmeerimine, robootika jne) üldhariduses on aga tõendatult oluline positiivne
mõjutegur IKT erialadel õpingutega jätkamiseks, sh küberturvalisuse suunal.
Tööturul on aasta-aastalt muutunud üha kriitilisemaks sihtrühmaks keskastme- ja tippjuhid, ühiskonnale oluliste
teenuste osutajate ja riigiasutuste töötajad, mh omavalitustes. Jätkuvalt on riskigrupis eraettevõtted ja eeskätt
väikeettevõtted, kellel puudub sageli võimekus ise küberintsidentidega toime tulla.
Eelneva tulemusel koondatakse parema koordinatsiooni ja tervikpildi omamise eesmärgil küberteadlikkuse
tõstmisega seotud tegevused ühisele platvormile ning pakutakse iseõppimisvõimalusi. Küberturvalisust
käsitletakse haridussüsteemis digipädevuste arendamise raames läbivalt kõigil haridustasemetel.
6.4.2 Programmi tegevus: Riigi- ja erasektori nõudlusele vastava talendi arendamine
Tabel 13. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik
21
Infotehnoloogia leibkonnas 2015.a www.stat.ee
22
Infotehnoloogia ettevõttes 2016.a www.stat.ee
23
Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet
24
Õppija digipädevuse mudel
15
Tegevuse eesmärk: Tagatud on nii riigi kui avaliku sektori jaoks vajalik kübervaldkonna
tööjõud
Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase
(2018) (2021) (2022) (2023) (2024)
Mõõdik: Küberkaitse 33 (2017) >35 >35 >35 >35
erialade lõpetajate %, mis
jõuab Eesti tööturule.25
2016. aastal läbi viidud OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkondlik tööjõuanalüüs26 näitas,
et aastas vajavad Eesti erinevad majandussektorid kokku ca 1,5 korda senisest enam IKT spetsialiste. Sama
kinnitavad ka huvigruppidega peetud arutelud – kõrghariduse taseme lõpetanute kvantiteet ja kvaliteet ei vasta
Eesti tööturu nõudlusele.
Puudub ka täpsem ülevaade küberturvalisuse valdkonna tööjõuvajadusest ja kompetentsidest. Viimane on eriti
kriitilise tähtsusega ühiskonnale oluliste teenuste osutamisega tegelevate sektorite kontekstis – ettevõtetesse
tööle asuvad spetsialistid peavad ideaalis erialased küberoskused saama tasemeõppest (nt energeetika ja
sideinsenerid, tervishoiuspetsialistid jt). Samas puudub ülevaade ja arusaam prioriteetsete valdkondade
spetsiifilistest vajadustest küberoskustele. Probleemiks on vastavate kompetentside kirjelduste puudumine (nt
kutsestandardites) ning need ei ole lõimitud vastavatesse õppekavadesse.
Kuigi Eesti ametnike küberhügieen on hea, näitavad aga riigiasutuste intsidendid, et ainuüksi küberteadlikkuse
tõstmisega turvalisust ei taga ning keskenduda tuleb turvalisele arhitektuurile, investeerida nõuete täitmisse ja
tagada infoturbekompetentsi olemasolu asutustes27. Kokku tuleb leppida infoturbekompetentsis hõlmatud
oskuste ja oskustasemete sisus ning vajaduse ulatuses asutuste lõikes. Seejärel on vajalik kaardistada
vastavasisulise kõrghariduse ning täiendkoolituse pakkumist Eestis ja väliriikides ning luua vajaduspõhised
toetusmeetmed. Eesmärk on tagada nii riigi kui avaliku sektori jaoks vajalik kübervaldkonna tööjõud, arendades
selleks andekaid noori nii formaalhariduses kui kooliväliste tegevuste kaudu ning koolitada tööturu nõudlustele
vastavuses küberturvalisuse spetsialiste.
LISAD:
1. LISA 1 Rahastamiskava planeerimistasandite lõikes sh eesmärgid ja mõõdikud (SJIS)
25
„Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring“, Praxis 2019.a
26
Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 2016.a
27
Riigi Infosüsteemi Amet Küberturvalisus 2018
16
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri
… veebruari 2021. a käskkirjaga nr …
kinnitatud programmi "Küberturvalisuse programm aastateks 2021-2024"
lisa 1
Algtase 2019 lõpu
Objekti kood Nimetus Eesmärk/Mõõdik 2021 2022 2023 2024
seisuga
Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks
kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on
IY Infoühiskond seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste 60 712 102 € 59 043 267 € 56 944 974 € 20 930 179 €
heaolu ja riigivalitsemise tõhusust.
IYKY Küberturvalisus Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik. 6 129 037 € 5 532 295 € 5 268 066 € 4 148 042 €
Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral ühiskonna
sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib loobuma
IYKY-01 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 70
harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest
Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning
usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalutulustel avaliku
IYKY-02 3,10% 3,10% 3,10% 3,10% 3,10%
sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest
hoidunute osakaal
Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning
IYKY-03 usaldavad e-riiki: turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate 65% 65% 65% 65% 60,00%
inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest
Jätkusuutlik
IYKY01 Eesti on jätkusuutlik ja turvaline digitaalne ühiskond 3 755 858 € 3 492 918 € 3 460 988 € 3 351 102 €
digitaalne ühiskond
Riskidele avatud teenuste koguarv riigivõrgus (CERT.EE
IYKY01-01 seireandmete najal puudulikult konfigureeritud seadmeid 28 21 16 16 43
riigivõrgus)
Riskidele avatud teenuste koguarv Eesti küberruumis
IYKY01-02 (CERT.EE seireandmete najal puudulikult konfigureeritud 14 500 11 000 8000 8000 20 093
seadmeid Eesti küberruumis)
Tehnoloogilise
IYKY0101 vastupanuvõime Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine 738 746 € 689 768 € 688 659 € 686 171 €
tõhustamine
Kõik uued riigi infosüsteemid ja e-teenused vastavad turvalise
IYKY0101-01 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei ei
arhitektuuri põhimõtetele
Turvalise IT
arhitektuuri Tagada arendusprotsessis "security by design" ning "privacy
IYKY010101 Täpsustub Täpsustub Täpsustub Täpsustub
nõustamine by design" põhimõtete järgmine valitsusasutuste poolt.
IYKY010101-01 Nõustatud projektide arv Täpsustub Täpsustub Täpsustub Täpsustub
Parandada tehnoloogilist vastupanuvõimet läbi
Infoturbe meetmete
IYKY010102 baasturbenõuete laialdase rakendamise, oskusliku
arendus
küberturvalisuse riskide halduse ja seaduste täitmise.
Läbi viidud riskianalüüsi koolitustel osalenutest riskianalüüsi
IYKY010102-01 75% 100% 100% 100% 50%
läbi viinud asutuste osakaal (%)
Riigi infoturbe standard on ajakohane ja rakendatud vastavalt
IYKY010102-02 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei ei
arenduse teekaardile
Tagada RIA järelevalvepädevusse kuuluvate seaduste ja
Haldus- ja riiklik
IYKY010103 nende alusel kehtestatud õigusaktides toodud nõuete
järelevalve
korrektne täitmine
IYKY010103-01 Järelevalvemenetluste arv (tk) on kasvanud 25 25 25 25 85
Infoturbe nõudeid korrektselt rakendavate riigiasutuste osakaal
IYKY010103-02 80% 80% 80% 80% 80%
st ISKE auditid läbinud asutused (%)
Intsidentide ja
kriiside ennetamine, Tagatud on valmisolek intsidentide ja kriiside ennetamiseks ja
IYKY0102 2 144 839 € 1 960 178 € 1 929 320 € 1 869 038 €
valmisolek ja haldamiseks
haldamine
Loodud on avalikult kättesaadav dashboard, mis kajastab
IYKY0102-01 seireandmeid: korrektselt konfigureeritud veebilehtede ja e- 35% 40% 40% 40% 41%
posti serverite osakaal (%)
Küberintsidentide Jälgida Eesti infoturbe olukorda, aidata ära hoida
IYKY010201
haldus turvaintsidente ning vähendada turvariske
CERT 24/7 tehtud teavituste kasv võrreldeseelmise aastaga
IYKY010201-01 15% 15% 15% 15% 37%
(%)
IYKY010201-02 S4A projektiga liidestatud sensorite arv 40 50 60 60 15
Kriitilise Tagada ühiskondlikult oluliste teenuste osutamiseks ja riigi
informatsiooni toimimise tagamiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide
IYKY010202 infrastruktuuri kaitse turvalisus ja teenuste toimepidevus, ennetada kriiside
ja valmisoleku tekkimist ning tagada kriiside puhkemisel nende operatiivne ja
tagamine efektiivne haldus.
IYKY010202-01 Toimunud õppuste arv (siseriiklikud ja rahvusvahelised) (tk) 8 8 8 8 5
IYKY010202-02 Turvatestimiste arv (tk) 10 10 10 10 2
Olulist teenust osutavate sektorite arv, kellega infovahetus
IYKY010202-03 6 6 6 6 2
toimub süsteemselt (infokanalid ja formaadid on kokku lepitud)
Anda ülevaade küberkeskkonnas toimunud arengutest,
mõtestada lahti Eesti jaoks olulisemad trendid või
IYKY010203 Küberruumi analüüs
realiseerunud ohud ja analüüsida nendest tulenevaid riske
ning teha ettepanekuid nende vältimiseks.
Suure mõjuga intsidentide analüüsid on esitatud õigeaegselt
IYKY010203-01 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah
ja vastavuses nõuetele.
IYKY010203-02 Koostatud on kvartali ja kuu kokkuvõtted. jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah
Valdkonna terviklik
juhtimine ja sidusa Optimaalsel koostööl ja koosvõimel baseeruv, kaasav,
IYKY0103 872 273 € 842 972 € 843 009 € 795 894 €
kogukonna düaamiline ja tõhus küberturvalisuse tagamine
kujundamine
Analüüs teostatud ja
Keskus on mehitatud
IYKY0103-01 Loodud on riigiülene küberturvalisuse keskus õigusraamistik Keskus töötab Keskus töötab Keskus puudub
ja käivitatud
kujundatud
Eesti suudab tõhusalt küberohtudega toime tulles tagada
Küberturvalisuse infoühiskonna turvalise ja tõrgeteta toimimise, toetudes nii
IYKY010301 poliitika riigiasutuste võimekusele kui ka akadeemilise- ja erasektori
kujundamine kompetentsile
IYKY010301-01 Küberturvalisuse strateegia on partneritega läbi räägitud jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei
IYKY010301-02 Valdkond on aja- ja asjakohaste õigusaktidega kaetud jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei
IYKY010301-03 Programm on tähtaegselt koostatud jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei
IYKY010301-04 Valdkond on finantsvahenditega kaetud jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei
Kübervaldkonna Viia ellu Eesti küberturvalisuse poliitikat ja suunata valdkonna
poliitika õigusloome ja poliitika kujundamise protsesse. Tagada sujuv
IYKY010302 elluviimine ja koostöö kogukonnaga.
õigusloomes
osalemine
Sisend antud küberturvalisust puudutavatesse
IYKY010302-01 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah
strateegilistesse dokumentidesse
IYKY010302-02 Sisend antud valdkonda reguleerivasse õigusloomesse jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah
IYKY010302-03 Esindada Eestit ELi läbirääkimistel. jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah
Korraldatud kogukonna regulaarne kaasamine ja suunamine
IYKY010302-04 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah
(sh korraldatud seda toetavad üritused)
Ettevõtlus ning Eestis on teaduspõhine, innovaatiline ja globaalselt
IYKY02 teadus- ja konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus, mis katab 684 223 € 644 919 € 643 176 € 634 281 €
arendustegevus riigi jaoks olulised võtmekompetentsid
IYKY02-01 Küberturbe sektori ettevõtete ekspordi maht (mln eurot) ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 15,86
Küberturbe teadus-
ja arendustegevuse
ning teaduspõhise Tagatud on riigi kui targa hankija edukas sisuline koostöö
IYKY0201 684 223 € 644 919 € 643 176 € 634 281 €
ettevõtluse ettevõtete ning teadusasutustega
toetamine ja
edendamine
IYKY0201-01 Uute küberturvalisuse valdkonna iduettevõtete arv 37 42 47 47 22
Parandada koostööd teadusasutuste, erasektori ja riigi vahel.
Arendada rahvusvahelist koostöövõrgustikku ja rahvusvahelisi
Partnerlussuhete
IYKY020101 suhteid, tõhustada koostööd spetsialistide vahel ning vahetada
teenus
teadmisi ja oskusi.
Toimiv siseriiklik koostööplatvorm (EISA) valdkondliku koostöö
IYKY020101-01 arendamiseks riigi, akadeemia ja erasektori vahel, vastavalt jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei ei
tegevusplaanile
EISA kaudu esitab riik teistele osapooltele uurimis- ja
IYKY020101-02 arendusväljakutseid ning EISAt suudetakse kasutada sektori jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei ei
esindamisel Euroopas ja laiemalt, vastavalt tegevusplaanile
Rahvusvahelised Eesti on arvestatav partner rahvusvahelisel areenil ning
IYKY03 1 500 000 1 230 000 1 000 000 0
suhted rahvusvaheline suunanäitaja
Koostöö toimub
Poliitiline ja
mõtestatult ja
strateegiline koostöö
Vastutavate asutuste iga-aastane eksperthinnang Eesti süsteemselt, võttes
IYKY03-01 pareneb pareneb toimub läbi üksikute
rahvusvaheliste suhete sisulisele kvaliteedile ja fookusele aluseks Eest
initsiatiivide ja
välispoliitilised
ebaühtlaselt
prioriteedid
Koostöö
tõhustamine Stabiilsuse tagamine küberruumis läbi omapoolse osaluse
YKY0301
strateegiliste kahe- ja mitmepoolses koostöös
välispartneritega
2 suuremat
Operatiivtasandil on korraldatud rahvusvahelisele kogukonnale rahvusvahelist üritust
YKY0301-01 7 7 7 7
suunatud üritused ja õppused ning 5 rahvusvahelist
õppust aastas
Eesti küberturvalisuse korraldusega tutvuvate välis- 80 delegatsiooni
YKY0301-02 80 80 80 80
delegatsioonide arv aastas
Eesti ekspertide osalusega küberarenguabi projektide
Rahvusvaheliste
YKY030101 vedamine ja koordineerimine ning EL küberarengukoostöö
projektide juhtimine
sekretariaadi käivitamine RIA juures.
YKY030101-01 NICO projekti ellu viimine vastavalt tegevuskavale jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah
YKY030101-02 Sekretariaadi käivitamine vastavalt projekti kavale jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah
Süsteemne kahepoolne koostöö prioriteetsete riikidega -
YKY030101-03 2 2 2 2 jah
vähemalt kord aastas kohtumine
Küberoskuslik Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna
IYKY04 188 946 € 164 458 € 163 903 € 162 659 €
ühiskond spetsialistide piisav järelkasv
Interneti kasutamisel turvaohuga kokku puutumise tulemusel
IYKY04-01 20% 20% 20% 20% 27,70%
kahjukannatanute osakaal (%)
Ametlikult kinnitatud IKT turvapoliitika kasutamine ettevõtetes
IYKY04-02 25% 25% 25% 25% 16,90%
(%)
IYKY04-03 >35 >35 >35 >35 33 (2017)
Küberkaitse erialade lõpetajate %, mis jõuab Eesti tööturule.
Kodanike, riigi- ja
Kõigil küberruumis tegutsejatel on vajalikul tasemel teadmised
IYKY0401 erasektori 188 946 164 458 163 903 162 659
ohtudega toimetulekuks
küberteadlikkuse
Küberteadlikkuse testimis- ja koolitusplatvormi kasutavad
IYKY0401-01 süsteemselt valitsusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid 80% 90% 100% 100% 56%
ja KOVid
Viiakse läbi regulaarsed küberriskide ennetuskampaaniaid
ning tegevused erinevatele sihtrühmadele, tagamaks
IYKY040101 Ennetustegevus
turvalisem käitumine küberruumis ning ennetamaks
küberintsidente.
IYKY040101-01 Läbiviidud teavituskampaaniate arv (tk) 2 2 2 2 1
IYKY040101-02 Koolitustel osalenute arv (tk) 1600 1600 1600 1600 3360
IYKY040101-03 DigiTesti või alternatiivset platvormi lahendanute arv (tk) 16000 16000 16000 16000 16000
DigiTesti või alternatiivset platvormi kasutanud asutuste arv
IYKY040101-04 90 100 112 112
(tk)
Riigi- ja erasektori
Tagatud on nii riigi kui avaliku sektori jaoks vajalik
IYKY0402 nõudlusele
kübervaldkonna tööjõud
vastava talendi
arendamine
>35 >35 >35 >35 33 (2017)
IYKY0402-01 Küberkaitse erialade lõpetajate %, mis jõuab Eesti tööturule.