dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
KäskkiriAvalik

Programmi „Küberturvalisuse programm aastateks 2021–2024" kinnitamine

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 26. veebruar 2021
Viit
36
Registreeritud
26. veebruar 2021
Dokumendi liik
Käskkiri
Funktsioon
1.1/S Ministeeriumi juhtimine
Sari
1.1-1/S Ministri käskkirjad (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-1/2021
Vastutaja
Anna-Liisa Pärnalaas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Euroopa Liidu ja rahvusv koostöö osakond)

Failid

  • 📎36 26.02.2021 Käskkiri.asice1212 KB

Sisu (failidest)

KÄSKKIRI 26.02.2021 nr 36 Programmi „Küberturvalisuse programm aastateks 2021–2024" kinnitamine Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel ning kooskõlas Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusega nr 117 „Valdkonna arengukava ja programmi koostamise, elluviimise, aruandluse, hindamise ja muutmise kord“ kinnitan programmi „Küberturvalisuse programm aastateks 2021– 2024“ (lisatud) ning tunnistan kehtetuks väliskaubandus- ja infotehnoloogiaministri 26.02.2020 käskkirja nr 34 „Programmi „Küberturvalisuse programm aastateks 2020-2023“ kinnitamine“. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister 2 KINNITATUD Vali kinnitaja. 26.02.2021 käskkirjaga nr 36 KÜBERTURVALISUSE PROGRAMM AASTATEKS 2021-2024 Programmi koostaja Riigi infosüsteemide osakond, side ja riigi infosüsteemide asekantsler ja vastutaja Programmi eelnõu veebruar 2021 valmimise aeg Vorm on abiks riigi eelarvestrateegia (RES) protsessi sisendina koostatava Vormi sisu programmi dokumendi eelnõu koostamiseks. Programmi eelnõu kohandatakse kasutamise selgitus RES-ist ja RE-st lähtuvalt. Programmi kinnitab minister käskkirjaga Sisukord KÜBERTURVALISUSE PROGRAMM AASTATEKS 2021-2024 ........................................................... 2 1. Programmi esileht ................................................................................................................................. 2 2. Sissejuhatus ehk programmi sisu lühikokkuvõte .................................................................................. 3 3. Programmi juhtimiskorraldus ............................................................................................................... 3 4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve ............................................................................................ 5 4.1. Programmi eesmärk: Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik ...................................................5 4.2. Programmi mõõdikud ...........................................................................................................................5 4.3. Programmi eelarve ................................................................................................................................6 5. Olukorra lühianalüüs ............................................................................................................................. 6 6. Meetmed ja tegevused........................................................................................................................... 8 6.1 Meede: Jätkusuutlik digitaalne ühiskond ....................................................................................................8 6.2 Meede: Ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus ...................................................................................11 6.3 Meede: Rahvusvahelised suhted ...............................................................................................................11 6.4 Meede: Küberoskuslik ühiskond...............................................................................................................13 1. Programmi esileht Tulemusvaldkond Infoühiskond Tulemusvaldkonna eesmärk Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste heaolu ja riigivalitsemise tõhusust Valdkonna Eesti infoühiskonna arengukava 20201 arengukava Programmi nimi Küberturvalisuse programm aastateks 2021-2024 1 https://www.mkm.ee/sites/default/files/eesti_infouhiskonna_arengukava.pdf 3 Programmi eesmärk Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik Programmi periood 2021–2024 Peavastutaja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) (ministeerium) Kaasvastutajad (oma Riigi Infosüsteemi Amet valitsemisala asutused) Kaasvastutaja Ei ole ministeeriumi ja selle valitsemisala asutused 2. Sissejuhatus ehk programmi sisu lühikokkuvõte Küberturvalisuse programm (edaspidi programm) on koostatud eesmärgiga viia ellu Eesti infoühiskonna arengukava 2020 alavaldkonna Kübeturvalisuse tagamine ning arengukava lisa Küberturvalisuse strateegia (edaspidi KTS) raames kavandatud tegevussuunad2. 2017–2018. aastal toimunud küberturvalisuse strateegia koostamise protsessi kaudu kaardistas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) olulisemad valdkondlikud probleemid ja prioriteedid. Nende põhjal on kujundatud programmi neli meedet, mis panustavad programmi eesmärkide täitmisele:  jätkusuutlik digitaalne ühiskond;  ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus;  rahvusvahelised suhted;  küberoskuslik ühiskond. Programmi eesmärk: Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik. Programmi ülesanne on tagada ühiskonna toimimise seisukohast oluliste funktsioonide (strateegilise taristu ja teenuste) vastupanuvõime küberohtude suhtes. Programm keskendub väljakutsete lahendamisele ennetuse, kaitse ja arenduse tegevuste kaudu. Näiteks ennetuse osas on Eesti riigil vaja tagada, et uued teenused ja andmekogud ehitatakse ülesse arvestades turvalisuse ja privaatsuse põhimõtet (security and privacy by design). Eesti info- ja võrguturbe riiklikul korraldamisel lähtutakse riskipõhisest lähenemisest ja parimatest rahvusvaheliselt tunnustatud standarditest ning praktikatest. Kaitsetegevuse valdkonnas viiakse läbi küberturvalisuse võimete auditid ning vastavalt nende tulemustele ühendatakse riigi käsutuses olevad võimed ressursside paremaks kasutamiseks. Küberturvalisus lõimitakse riigikaitse planeerimisse ning viiakse regulaarselt läbi õppuseid. Valdkonna arendamisel tagatakse spetsialistide järelkasv. Samuti toetatakse riigi, akadeemia ja erasektori võtmepartnerite koostööd, mh kübersektori majandusharu kasvu. Eelnevast tulenevalt tagatakse programmi meetmetega Eesti riigi suutlikkus küberohtudega tõhusalt toime tulla ning tagada digitaalse ühiskonna turvaline ja tõrgeteta toimimine. Selleks toetutakse riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll. 3. Programmi juhtimiskorraldus 3.1 Programmi koostamise ja juhtimise korraldus Programmi koostas MKM-i riigi infosüsteemide osakond ning selle rakendamise eest vastutab side ja riigi infosüsteemide asekantsler. Programmi kaasvastutaja on Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA). 2 Programmi dokument lähtub meetmete ja programmi tegevuste kirjeldamisel Eesti infoühiskonna arengukava 2020 lisast Küberturvalisuse strateegia, mis käsitleb strateegia eesmärke ja nende täitmiseks vajalikke tegevussuundi detailsemalt kui Infoühiskonna arengukava alamvaldkond küberturvalisuse tagamine. 4 Terviklikkuse huvides on käesolevas programmis oluline välja tuua nii KTS-i kui programmi koostamisse kaasatud osapooled (vt Joonis1). Lisaks küberturvalisuse valdkonna juhtimisega otseselt seotud osapooltele olid kaasatud akadeemia, valdkonna mõttekojad ning erasektori esindajad. Joonis1. Küberturvalisuse valdkonna juhtimiskorraldus 3.2 Seos teiste tulemusvaldkondadega Sarnaselt infoühiskonnale, on küberturvalisuse puhul tegemist strateegiliselt horisontaalse teemaga, mistõttu on KTS küberjulgeoleku ja –turvalisuse valdkonna kokkulepete ja koordinatsiooni dokument. KTS-s kokkulepitud eesmärkide saavutamiseks vajalikud meetmed, programmi tegevused ja rahastamiskava planeeritakse detailselt programmis ja teistes vastutavate ministeeriumite tulemusvaldkondadesse panustavates programmides. Seosed teiste tulemusvaldkondadega on toodud Joonisel 2. 5 Joonis2. Küberturvalisuse strateegia eesmärkide elluviimiseks vajalike tegevuste planeerimisega seotud tulemusvaldkonnad 3.4 Programmi seire Programmi seire toimub ühtses ajakavas Eesti Infoühiskonna arengukava 2020 (edaspidi arengukava) ja selle lisa (KTS) eesmärkide täitmise seirega, mille tulemusel tekivad nii arengukava tulemusaruanne kui programmi aruanne. Arengukava lisa (KTS-s) puhul on eraldi kokkulepitud detailsem tegevuskava ja eesmärkide koordineeritud täitmiseks vaadatakse seda üle Küberjulgeoleku nõukogus vähemalt kaks korda aastas. Lisaks on KTS-i elluviimisesse otseselt panustavates ministeeriumites ja Riigikantseleis määratud vastutav ametnik, kes on enda haldusalas riikliku küberjulgeoleku- ja turvalisuse tagamist puudutavates küsimustes kontaktisikuks ning valmistab ette iga-aastase aruande küberjulgeoleku nõukogule3. Vastutavate ametnike jooksvat koostööd ja infovahetust korraldab MKM. 4. Programmi eesmärk, mõõdikud ja eelarve 4.1. Programmi eesmärk: Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik Eesti suudab küberohtudega tõhusalt toime tulles tagada digitaalse ühiskonna turvalise ja tõrgeteta toimimise, toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll. 4.2. Programmi mõõdikud Tabel 1. Programmi mõõdikud Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib loobuma harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest4. Allikas: CERT.EE Mõõdik Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: Turvariski vältimise 3,1% ≤ 3.1% ≤ 3.1% ≤ 3.1% ≤ 3.1% kaalutulustel avaliku sektori (2015) või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal.5 Allikas: Statistikaamet Turvalist elektroonilist 60% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% ≥ 65% identiteeti6 kasutavate inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest. Allikas: SK ID Solutions AS 3 https://www.mkm.ee/et/tegevused-eesmargid/infouhiskond/kuberjulgeolek 4 CERT.EE registreeritud kriitiliste küberturbe intsidentide arv aastas. 5 Viimase 12 kuu jooksul turvariskide tõttu internetitegevusest hoidunud 16-74-aastased internetikasutajad: suhtlemine avaliku sektori asutuste või teenusepakkujatega. Allikas: Statistikaamet 6 2017. aasta andmete puhul loeti turvaliseks elektroonseks identiteediks riigi poolt väljastatavaid identiteete. 6 4.3. Programmi eelarve Tabel 2. Programmi eelarve Eelarve jaotus 2021 2022 2023 2024 Kulud 5 880 271 5 395 931 5 165 328 4 110 440 sh välistoetused ja kaasrahastus 1 580 562 1 285 498 1 054 309 0 investeeringud 150 000 0 0 0 sh välistoetused ja kaasrahastus 150 000 0 0 0 Mitterahalised kulud 248 766 136 364 102 738 37 601 Programmi eelarve kokku 6 279 037 5 532 295 5 268 066 4 148 042 5. Olukorra lühianalüüs 5.1 Seos infoühiskonna tulemusvaldkonnaga ja olulisemate näitajate kirjeldus Programm panustab infoühiskonna tulemusvaldkonda (edaspidi TUV), mille eesmärk on luua Eestis hästi toimiv ning turvaline keskkond nutikate IKT-lahenduste laialdaseks kasutamiseks ja loomiseks. Täpsed näitajad, millega TUV eesmärgi täitmist mõõdetakse, on toodud programmi punktis 4.2. Sisuliselt tagatakse Eesti riigi suutlikkus küberohtudega tõhusalt toime tulla ning tagada digitaalse ühiskonna turvaline ja tõrgeteta toimimine, toetudes riigiasutuste ühisele võimekusele, teadlikule ja osalevale erasektorile ning väljapaistvale teaduskompetentsile. Eesti on küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliselt hinnatud suunanäitaja, mis toetab riigi julgeolekut ja aitab kaasa valdkonnas tegutsevate ettevõtete globaalse konkurentsivõime kasvule. Ühiskond tervikuna tajub küberturvalisust ühise vastutusena, kus igaühel on täita oma roll. 5.2 Olulisemad valdkondlikud väljakutsed ja riskid Olulised väljakutsed Eesti küberjulgeoleku ja -turvalisuse tagamiseks ei erine oluliselt teiste võrreldavate riikide ees seisvatest probleemidest. Eesti on maailma üks kõige digisõltuvamatest riikidest, mistõttu on küberohtude võimalikud mõjud meie jaoks võrreldes paljude teiste riikidega oluliselt kaalukamad. Järgnevalt on välja toodud küberkogukonna poolt esile tõstetud seitse kõige prioriteetsemat probleemi ja väljakutset, mis takistavad valdkonna optimaalset toimimist ja arengut ning mida praeguseks rakendatud normatiivsed lahendused ei ole parandanud. 5.2.1 Piiratud spetsialiseerumisvõime Piiratud spetsialiseerumisvõime nii riigisektoris, eraettevõtetes kui ka teadusasutustes on Eesti kui väikese ja väheneva rahvastikuga ühiskonna alusprobleemiks. Kuigi väike ekspertide kogukond ja isiklikul tasemel hea läbisaamine tagab operatiivse kiiruse ja paindlikkuse esmaseks kriiside ja intsidentidega toimetulekuks, ei ole selles peituv tugevus jätkusuutlik olukorras, kus IT süsteemide ja ohtude keerukus järjest kasvab. Killustunud valdkondlik ekspertiis ei võimalda tipptasemel spetsialiseerumist. Sellega kaasneb omakorda oht tippspetsialistide Eestist ja eelkõige avalikust sektorist lahkumiseks. 5.2.2 Puudulik tervikjuhtimine Suureks väljakutseks on küberturvalisuse valdkonna strateegiline tervikjuhtimine ja ühtne koordinatsioon: valdkonna planeerimine toimub endiselt pigem asutuste vastutusalade summana ja igaühe enda prioriteete pidi. Sellest lähtub ka ebapiisav asutusteülene olukorrateadlikkus ja teabevahetus ning killustunud, ebaühtlane ja raiskav infosüsteemide kaitse korraldus, vaatamata üldisele suunisele ressursside konsolideerimiseks. 7 5.2.3 Ebapiisav arusaam küberohtude ja –intsidentide mõjudest ja taristu (rist)sõltuvustest Avar autonoomia IT-süsteemide arendamisel ja haldamisel toob kaasa olukorra, kus asutused korraldavad küberturberiskide haldamist sageli oma valikute laiemat mõju hindamata, vaatamata sellele, et ollakse seotud ühiskasutatava taristuga (riigivõrk). Ühtsete turbepõhimõtete ja standardite eiramine või puudumine seab ohtu Eesti hajusal arhitektuuril põhineva digiriigi toimimise. Endiselt puudub riigil süsteemne ülevaade süsteemide omavahelistest rist- ja piiriülestest sõltuvustest ja võimalikest mõjudest ning selge arusaam teenuste miinimumtaseme tagamisest, mis peab töötama ka kriisiolukorras. 5.2.4 Ebapiisav teadlikkus ja vähene omanikutunne Küberturvalisuse alane teadlikkus on endiselt ebapiisav nii riigi ja erasektori juhtide hulgas kui ka ühiskonnas laiemalt, millega omakorda kaasneb vähene omanikutunne. Eelnevast tuleneb aga küberturbe alahindamine infosüsteemide ja teenuste arendamisel. Küberturvalisuse tagamist ei tajuta isikliku vastutusena ega organisatsiooni põhitegevuse riskina, vaid koheldakse valdavalt kui keerukat tehnilist teemat, millega keegi teine peab tegelema. Infoturbe tagamisse suunatud ressursside maht süsteemide arendamisel ja haldamisel on jäänud maha valdkonna arengust tulenevast vajadusest ning reguleerimiskoormuse kasvust – see on väljakutse, mida tehnoloogia pideva arenguga kaasnev kasvav keerukus üha süvendab. 5.2.5 Spetsialistide puudus ja ebapiisav juurdekasv Kompetentse tööjõu vähesus nii avalikus kui ka erasektoris mõjutab kõigi strateegiliste eesmärkide täitmist. Küberturbe (töö)turg on globaalne ja toimub pidev konkurents parimate talentide pärast. Riigi kriitilisi funktsioone toetavaid tippspetsialiste tõmbavad aktiivselt nii Eesti kui ka välismaised ettevõtted. Riigisektori väljakutseks on pakkuda piisavalt mõtestatust, vabadust ning võimalusi uudseid ja unikaalseid lahendusi ellu viia. Samal ajal suureneb surve Eestist pärit spetsialistide värbamiseks erasektorisse ja rahvusvahelistesse ettevõtetesse koos Eesti tehnoloogiavaldkonna ja küberturbe rahvusvahelise mainega, mida riik ise aktiivselt võimendab. Kehtivatel küberturbe õppekavadel ei ole seni piisaval määral arvestatud Eesti tööturu vajadustega, sest puudub selge tööjõuvajaduse kaardistus ja tellimus. Küberturbe õppekavade puudusena võib välja tuua ka paindlike ümberõppevõimaluste puudumise. Valdkonna kogukonna poolt tajutakse probleemina ka vajalike küberkompetentside omandamist IT-välistel õppekavadel ning riigi ja erasektori koostööd teadusasutustega, mis ei ole piisavalt süsteemne. 5.2.6 Vähene sektoris tegutsevate edukate ettevõtete hulk ja ebapiisav teadus- ja arendustegevuse maht Oma küberturbetoodet või -teenust arendavate ja välisturgudel edukate Eesti ettevõtete hulk on endiselt väike, arvestades, et küberturbe- ja kaitsetööstusel on Eesti valdkondlike tugevusi arvestada tohutu ekspordipotentsiaal. Oluliseks arengut pärssivaks faktoriks on sealjuures spetsialistide puudus, mis pidurdab kasvu kogu IKT sektoris tervikuna. Teisalt ei ole täna piisaval hulgal ressursse ka Eesti jaoks strateegiliselt olulistes teadusvaldkondades nagu krüptograafia või turvalised autentimislahendused. Üheks võtmeküsimuseks on sealjuures ebapiisav koostöö riigi ja teadusasutuste vahel, millest tuleneb vähene arusaam riigi praegustest ja tulevastest prioriteetidest ning väljakutsetest teadustegevuse planeerimisel. Samaväärselt on probleemiks ka ebapiisav sidusus teadustegevuse ja ettevõtluse vahel – probleemiks nii Eestis kui kogu Euroopas on teadustöö tulemuste kommertsialiseerimine: teaduspublikatsioone avaldatakse, kuid neist ei arene edasi reaalseid prototüüpe, tooteid ja patente. Tugeval ja võimekal sektori ettevõtlusel ja seda võimaldaval teadus- ja arendustegevusel on lisaks panusele riigi arengusse (majanduskasv) ka väga vahetu mõju ühelt poolt riigile vajalike turbelahenduste pakkujana – Eesti kõrgelt digitaliseerinud riigihaldus tingib vajaduse innovaatiliste ja paindlike lahenduste järele, mida välisettevõtetelt sageli ei saa – ning teisalt roll õhukese riigi kriisivaruna, tagades teadmuse ja talendi olemasolu, keda on võimalik vajadusel riigile appi kutsuda.7 7 Seda näitasid selgelt nii 2007 küberrünnetega toimetulek kui ka 2017 sügise ID-kaardi kriis. 8 5.2.7 Eesti kui usaldusväärse ja väärtusliku rahvusvahelise partneri maine hoidmine Eesti koht küberturvalisuse tippriikide seas maailmas, mis toetab Eestile vajalikku teabe- ja teadmuse vahetust strateegiliste partneritega ning tugevdab Eesti häält rahvusvahelisel areenil, ei säili iseenesest – tegemist on kiirelt muutuva ja üha tiheneva konkurentsiga valdkonnaga, kus kiire areng on toimumas ka paljudes teistes riikides. Seega ei ole Eesti väljapaistev rahvusvaheline kuvand iseenesestmõistetav – kuigi on saanud meile harjumuspäraseks – ega säili inertsist, ilma täiendavate pingutuste ja ressursside suunamiseta. 5.3 Seniste tegevuste tulemuslikkus Senise riikliku IKT-poliitika suurim tugevus on olnud riigi infosüsteemi süstemaatiline väljaarendamine, sealhulgas selle turvalisena rajamine. Selleks on rakendatud Eesti infopoliitika aluspõhimõtteid, nagu hajus teenusepõhine arhitektuur, andmete ja andmevahetuse turvalisus, sh infosüsteemide turvameetmete etalonsüsteem (ISKE8), veebipõhisus, orienteeritus e-teenustele ning tugevate autentimisvahendite kasutamine. Riigi infosüsteemi baasinfrastruktuur ehk teenustetaristu (X-tee, avaliku võtme infrastruktuur ja eID, dokumendivahetuskeskkond, teabevärav eesti.ee) on läbi aastate toetanud avalike teenuste arendamist kiirelt ja paindlikult valmivate IKT-lahendustega. Hajusalt ja samas üldiselt koosvõimelisena üles ehitatud riigi infosüsteem on loonud Eestile head eeldused tulla toime ning potentsiaalselt lõigata kasu trendist, kus üha enam seadmeid ja masinaid on ühendatud võrku. Küberturvalisuse tagamisel on saavutatud elementaarne ja järeleproovitud küpsusaste, mille aluseks lisaks väljatoodule on keskne küberturbe intsidentide seire, lahendamise ja raporteerimise süsteem, toetav õigusruum ning toimivad koostööformaadid. Kahe kriisi kogemus (2007. a küberründed ja 2017. a toimetulek ID-kaardi turvanõrkuse lahendamisega) on andnud praktilise ja läbitestitud kindluse, et küberturvalisuse valdkonna arendamisel tehtud valikud on üldjoontes õiged ja tuleme oma digitaalse ühiskonna kaitsmisega toime. Asjaolust, et tegemist ei ole mainekujundusliku edu või üksikute innovaatiliste saavutuste tagajärjega, annab kinnitust ka 2016. aasta juunis avaldatud Rahvusvahelise Telekommunikatsiooni Liidu (ITU) indeks 9, mille põhjal on Eesti küberturvalisuse arengu poolest maailmas viiendal ja Euroopas esimesel kohal. 6. Meetmed ja tegevused 6.1 Meede: Jätkusuutlik digitaalne ühiskond Tabel 3. Meetme „Jätkusuutlik digitaalne ühiskond“ eesmärk ja mõõdikud Meetme eesmärk: Eesti on jätkusuutlik ja turvaline digitaalne ühiskond Mõõdik, sh. allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Riskidele avatud teenuste10 43 28 21 16 16 koguarv riigivõrgus (CERT.EE seireandmete najal puudulikult konfigureeritud seadmeid riigivõrgus)11 Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet Riskidele avatud teenuste 20 093 14 500 11 000 8000 8000 koguarv Eesti küberruumis 8 https://iske.ria.ee/ 9 https://www.itu.int/dms_pub/itu-d/opb/str/D-STR-GCI.01-2017-PDF-E.pdf 10 Avatud teenus on Eesti küberruumis pakutav teenus, mis on ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele, kuid mis ei peaks olema ligipääsetav kõigile interneti kasutajatele (nt administreerimisliidesed, mis ei tohiks olla kättesaadavad) 11 Telnet, POP3, NetBIOS, IMAP, LDAP, AD/SMB, MS-SQL, Oracle-DB, MySQL, RDP, UPnP, PostgreSQL, VNC, Redis, Memcached, MongoDB 9 (CERT.EE seireandmete najal puudulikult konfigureeritud seadmeid Eesti küberruumis)14 Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet Antud meede keskendub ühelt poolt enim mõju omavate tänaste kitsaskohtade lahendamisele, teisalt paindliku valmisoleku tagamisele tulevikutrendidega toimetulekuks. Mõlema alus ja võimaldaja on riigiülene strateegiline tervikpilt, operatiivne koosvõime, toimiv kogukond ja kaasav planeerimine. 6.1.1 Programmi tegevus: Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine Tabel 4. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik Tegevuse eesmärk: Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Mõõdik: Kõik uued Ajakohane Turvalise Nõudeid Nõudeid Nõudeid riigi infosüsteemid ja e- turvalise arhitektuuri rakendatakse rakendatakse rakendatakse teenused vastavad arhitektuuri põhimõtete uute uute uute turvalise arhitektuuri põhimõtete ja nõuete süsteemide süsteemide süsteemide põhimõtetele kirjeldus kirjelduse puhul puhul puhul puudub koostamine Küberturvalisus hõlmab kogu infosüsteemi ja teenuse elutsüklit alates arhitektuurist, mis on teenuse orgaaniline osa. Et see põhimõte tegelikkuses rakenduks, tuleb riigi infosüsteemide ja digitaalsete teenuste arendamisel arvestada süsteemselt nii tehnilise kui ka protsessidisaini ja regulatiivsete nõuetega. Seejuures peab turbekompetents ja turvatestimine käima teenuse kujundamisega kaasas arendusprotsessi algusest peale. 2018. aastal jõustusid nii uus küberturvalisuse seadus, mis võtab Eesti seadusandlusesse üle Euroopa võrgu- ja infoturbe direktiivist tulenevad nõuded, kui ka isikuandmete kaitse üldmäärus. Vaatamata eraldiseisvatele regulatsioonidele ei ole rakendajate seisukohast andmekaitse ja infoturbe käsitlemine lahus distsipliinidena praeguseks enam ei mõistlik ega jõukohane. Seega lähtume edasiste tegevuste planeerimisel põhimõttest, et infoturbe ja andmekaitse nõuete rakendamist tuleb vaatamata eraldiseisvale regulatsioonile kohelda arendus- ja opereerimisprotsessi usaldusväärsust tagava tervikuna, püüeldes nende kooskõlalise ja holistilise rakendamise poole. See eeldab võimaldavat ja toetavat õigusruumi ning halduskorraldust. Lisaks täna akuutsete riskide haldamisele tuleb arvestada ka pikaajalise vaatega. On alust arvata, et programmi lõpuks on olulisi arenguid läbinud suur osa Eesti e-riigi alustehnoloogiatest, sh kasutatavad krüptoalgoritmid. Krüptograafia arengutele ja nendest lähtuvatele ohtudele on Eesti digitaalne ökosüsteem eriti tundlik, kuna sellel põhineb riiklikult tagatud digitaalse identiteedi lahendus, peame andmeid kaitsma ja digitaalse allkirja kehtivuse tagama ka aastakümnete pikkuses perspektiivis. Strateegiliselt nõuab selleks valmisolek eelkõige kohanemis- ja reageerimisvõime tagamist, tehniliselt no-legacy põhimõtte järgimist ehk vananenud süsteemidest ja taaktarkvarast vabanemist. 6.1.2 Programmi tegevus: Intsidentide ja kriiside ennetamine, valmisolek ja haldamine Tabel 5. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik Tegevuse Tagatud on valmisolek intsidentide ja kriiside ennetamiseks ja haldamiseks eesmärk: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) 10 Mõõdik: Korrektselt Korrektselt Korrektselt Korrektselt Korrektselt Loodud on konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud avalikult veebilehti veebilehti veebilehti veebilehti veebilehti kättesaadav 41% 35% 40% 40% 40% dashboard12, mis kajastab Korrektselt Korrektselt Korrektselt Korrektselt Korrektselt seireandmeid13: konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud konfigureeritud korrektselt E-posti E-posti E-posti E-posti E-posti konfigureeritud servereid servereid servereid servereid servereid veebilehtede ja 41% 35% 40% 40% 40% e-posti serverite osakaal (%) Kahe KTS perioodi jooksul on riigi küberturvalisuse peamine rõhk olnud ühiskonna toimimiseks vajalike teenuste toimepidevuse tagamisel ning olulise mõjuga intsidentide ennetamisel. Viimase nelja aasta jooksul on üles ehitatud ööpäevaringselt toimiv üleriigiline seire- ja intsidentide lahendamise võimekus (CERT 24/7) ning olemas on küberintsidentide ennetamiseks ja reageerimiseks vajalik raamistik nii riigi kui erasektori oluliste teenuste osas – hädaolukorra seadus ja küberturvalisuse seadus loovad tõsisemate riskide haldamiseks piisava õigusliku raami. Senini on aga probleemkohaks riskianalüüside ja teenuse toimepidevuse plaanide koostamine ning nende kõikuv kvaliteet. Programmi perioodi adresseeritud väljakutseks on riskide haldamises uuele tasemele jõudmine, tänaseks loodud õigusliku raamistiku praktiline rakendamine ning üleminek võimepõhisele küberkriiside lahendamisele, mis tähendab, et intsidentide ja kriiside lahendamisel kasutatakse koordineeritult erinevate asutuste spetsiifilisi võimeid, tagades sellega nii optimaalse reageerimisvõime kui riigi ressursside efektiivsema kasutamise. 6.1.3 Programmi tegevus: Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa kogukonna kujundamine Tabel 6. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik Tegevuse eesmärk: Optimaalsel koostööl ja koosvõimel baseeruv, kaasav, dünaamiline ja tõhus küberturvalisuse tagamine Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Mõõdik: Loodud on Keskus Analüüs Keskus on Keskus Keskus riigiülene puudub teostatud ja mehitatud töötab töötab küberturvalisuse keskus14 õigusraamistik ja kujundatud käivitatud Optimaalsel koostööl ja koosvõimel baseeruv, kaasav, dünaamiline ja tõhus küberturvalisuse tagamine on oluliseks eelduseks kogu KTS laiema visiooni saavutamisel, võimaldades maksimaalse tulemuslikkusega kasutada Eesti piiratud ressursse. Koostöö ja koosvõime tagamisel olulisteks mõõtmeteks on terviklik juhtimine, kaasav planeerimine ning toimiv kogukond. 12 Dashboard ehk visualiseeritud töölaud, mis mõõdab Eesti küberruumi turvalisust 13 CERT.EE valimi põhjal ca 500 kriitilisemat Eesti asutuse domeeni ning e-posti serverit 11 6.2 Meede: Ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus Tabel 7. Meetme „Ettevõtlus ning teadus- ja arendustegevus“ eesmärk ja mõõdik Meetme eesmärk: Eestis on teaduspõhine, innovaatiline ja globaalselt konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus, mis katab riigi jaoks olulised võtmekompetentsid Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Küberturbe sektori 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ettevõtete ekspordi maht (mln eurot)15 Allikas: Kübervaldkonna tööjõuvajaduse uuring (Praxis 2018) Nii ülikoolides, eraettevõtetes kui ka avalikus sektoris on Eestil väljapaistvat kompetentsi erinevates küberturbe koolkondades, eelkõige turvalise digitaalse identiteedi, krüptograafia, andmete terviklikkuse, küberturbe oskuste, hariduse ja õppuste valdkondades. Rahvusvaheliselt eduka teadus- ja arendustegevuse ning sektori ettevõtluse arendamiseks tuleb Eestil selgelt keskenduda oma maailmas ainulaadsete tugevustele, milleks on eelkõige elektroonilisel identiteedil ja X-tee turvalisel arhitektuuril baseeruv ökosüsteem oma usaldusteenustega. Tugev valdkondlik kompetents erasektoris ja teadusasutustes tähendab Eesti jaoks nii potentsiaali majanduskasvuks läbi sektori edukuse kui ka valmisolekut kriisiolukorras hakkama saada, kuna kogu vajaliku kompetentsi avalikku sektorisse palkamine ei ole teostatav valik. 6.2.1 Programmi tegevus: Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning teaduspõhise ettevõtluse toetamine ja edendamine Tabel 8. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik Tegevuse eesmärk: Tagatud on riigi kui targa hankija edukas sisuline koostöö ettevõtete ning teadusasutustega. Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Uute küberturvalisuse 32 37 42 47 47 valdkonna iduettevõtete arv16 Tegevuse eesmärgiks on luua tõhus koostöö ja parem sidusus teaduse, ettevõtluse ja riigi vahel, et parandada võimet viia ülikoolides toimuv arendus rakendusteni nii erasektoris kui riigi teenustes. Eesti väikest turgu võib näha inkubaatorifaasis eelisena, kus saab ühiskonna tasemel töötava toote kiirelt valmis. Strateegilise eesmärgi saavutamise kõige olulisemaks eelduseks on toimivate koostöömehhanismide tagamine akadeemia, eraettevõtete ja riigiasutuste vahel, mis kindlustab, et strateegilised prioriteedid suunavad teadus- ja arendustegevuse fookust nii akadeemias kui ka erasektoris, tagades sellega riigi jaoks oluliste kompetentside olemasolu. 6.3 Meede: Rahvusvahelised suhted Tabel 9. Meetme „Rahvusvahelised suhted“ eesmärk ja mõõdikud Meetme eesmärk: Eesti on arvestatav partner rahvusvahelisel areenil ning rahvusvaheline suunanäitaja 15 „Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring“, Praxis 2019.a 16 https://www.startupestonia.ee/startups 12 Mõõdik, sh allikas Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Vastutavate asutuste17 Poliitiline ja Pareneb Pareneb Koostöö Koostöö iga-aastane strateegiline toimub toimub eksperthinnang Eesti koostöö mõtestatult ja mõtestatult ja rahvusvaheliste suhete toimub läbi süsteemselt, süsteemselt, sisulisele kvaliteedile ja üksikute võttes aluseks võttes aluseks fookusele initsiatiivide ja Eest Eest ebaühtlaselt välispoliitilised välispoliitilised Allikas: prioriteedid prioriteedid Välisministeerium, MKM, RIA, Kaitseministeerium Eesti küber-kaubamärgi tugevus eeldab teadlikku ja terviklikku lähenemist rahvusvahelistele teemadele. Koostöö operatiivtasandil toimub süsteemselt, ent edasi arendamist vajab seda toetav poliitiline ja strateegiline koostöö. Poliitiline ja strateegiline koostöö küberturvalisuse valdkonnas rahvusvaheliste organisatsioonide ja teiste riikidega toimub läbi üksikute initsiatiivide, mis on üles ehitatud erinevate valdkondade ja institutsioonide kaudu ebaühtlaselt. Puudub terviklik ja süsteemne üldpilt koostöömehhanismidest, et kasutada ressursse vastavalt Eesti välispoliitilistest prioriteetidest. Eesti küberteemaline välissuhtlus peab olema proaktiivne, et püsida üha tihenevas globaalses konkurentsis. Selles saab toetuda Eesti väljakujunenud tugevustele, samas tuleb pidevalt arendada edasi neid valdkondi, kus Eesti saaks olla juhtrollis ning jätkuvalt globaalselt nähtav. Hea näitena võimaldab NATO Küberkaitsekoostöö Keskus Tallinnas olla Eestil juhtrollis NATO küberkaitse küsimustes. Lisaks tuleks aktiivsemalt kaasuda Euroopa Liidu rahvusvahelistesse küberalgatustesse ning jätkata osalust ÜRO, Euroopa Nõukogu, OSCE ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide küberjulgeoleku alastes koostööformaatides. Arvestades Eesti senist edukat kogemust küberekspertiisi edasiandmisel, tuleks tõhustada küberjulgeoleku alase arengukoostööga seotud tegevusi. Aktiivselt peaks kaasuma ka samameelsete riikide koostöösse küberheidutuse, rünnakute omistamise ja kollektiivsete vastumeetmete osas. Oluline on ka korrakaitseorganite omavaheline aktiivne koostöö rahvusvahelisel tasandil, mis on eelduseks küberkuritegude edukaks menetlemiseks ja tõhusama kaitse pakkumiseks. Koostööl strateegiliste välispartneritega peaks olema tugev praktiline mõõde ühisõppuste, tehnilise infovahetuse näol, mis tagab eduka intsidentide lahendamise. 6.3.1 Programmi tegevus: Koostöö tõhustamine strateegiliste välispartneritega Tabel 10. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdikud Tegevuse Stabiilsuse tagamine küberruumis läbi omapoolse osaluse kahe- ja mitmepoolses eesmärk: koostöös Mõõdik: Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Operatiivtasandil on korraldatud 2 suuremat 2 suuremat 2 suuremat 2 suuremat 2 suuremat rahvusvahelisele rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist kogukonnale üritust ning 5 üritust ning 5 üritust ning 5 üritust ning 5 üritust ning 5 suunatud rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist rahvusvahelist üritused ja õppust aastas õppust aastas õppust aastas õppust aastas õppust aastas õppused 17 Välisministeerium, MKM, RIA, Kaitseministeerium 13 Eesti 80 80 80 80 80 küberturvalisuse delegatsiooni delegatsiooni delegatsiooni delegatsiooni delegatsiooni korraldusega aastas aastas aastas aastas aastas tutvuvate välis- delegatsioonide arv Eesti peamine huvi rahvusvahelistes suhetes küberjulgeoleku valdkonnas on stabiilsuse tagamine küberruumis läbi omapoolse osaluse kahe- ja mitmepoolses koostöös. Selleks teeb Eesti tihendatud koostööd olulisemate liitlastega nii poliitilisel kui ka praktilisel tasandil, sh suuremate rahvusvaheliste organisatsioonide raames. Üheks näiteks Eesti senisest rahvusvahelisest koostööst on kübernormide, usaldusmeetmete ja rahvusvahelise õiguse valdkond, kus on oluline jätkata Eesti senist edukat osalust ÜRO, OSCE jt protsessides. Süvendatud küberjulgeolekualase koostöö eelduseks lähemate partnerriikidega on vastavad koostööraamistikud ja protseduurid ning nende regulaarne rakendamine. Eestil on ka selles valdkonnas tänaseks kujunenud arvestatav ja globaalselt konkurentsivõimeline ekspertiis, mis väärib arendamist. Koostööformaatide konkurentsivõimelisena hoidmiseks tuleb tagada nende piisav rahastamine. Rahvusvaheline koostöö erinevate oluliste partneritega küberõppuste osas on kriitiline riigikaitse ning üldise küberturvalisuse jaoks. Eesti huvides on tagada ka küberrünnakute edukas lahendamine, mille jaoks on omakorda vaja hoida ja edendada piiriülest koostööd, sealjuures tagada menetlusteabe kiire ja tõhus kättesaamine teistest riikidest ning tugevdada üldist infovahetust ja koostööd. Eesti kaasatuse küberjulgeolekuga seotud rahvusvahelistesse aruteludesse ja protsessidesse tagab suutlikkus pidada sisulist dialoogi oluliste partneritega. Sisulise dialoogi pidamiseks peab Eesti suutma panustada rahvusvahelisel areenil omapoolse teabe ja analüüsiga küberintsidentidest- ja rünnakutest. Läbivalt oluline on rahvusvaheliste tegevuste riigisisene koordineerimine, mille tagamiseks hoitakse tugevat ja jätkupidevat koordinatsiooniformaati. See kindlustab, et Eesti rahvusvahelised sõnumid on ajakohased ja ühtsed ning kõik osapooled lähtuvad oma rahvusvahelistes tegevustes ühiselt kokkulepitud prioriteetidest. 6.4 Meede: Küberoskuslik ühiskond Tabel 11. Meetme „Küberoskuslik ühiskond“ eesmärk ja mõõdikud Meetme eesmärk: Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna spetsialistide piisav järelkasv Mõõdik Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Interneti kasutamisel 27,7% ≤ 20% ≤ 20% ≤ 20% ≤ 20% turvaohuga kokku puutumise (2015) tulemusel kahjukannatanute osakaal (%)18 Ametlikult kinnitatud IKT 16.9% ≥ 25% ≥ 25% ≥ 25% ≥ 25% turvapoliitika kasutamine (2015) (2020) ettevõtetes (%)19 Mõõdik: Küberkaitse 33 (2017) >35 >35 >35 >35 erialade lõpetajate %, mis jõuab Eesti tööturule.20 18 Vähemalt ühe järgmise turvaohuga kokkupuutumine viimase 12 kuu jooksul 16-74.aastastest arvuti- ja internetikasutajatest: viiruse või muu pahavaraga nakatumine, mille tõttu läks kaotsi andmeid ja/või kulutasite aega; internetti sisestatud isikliku info kuritarvitamine või muu privaatsuse rikkumine; rahalise kahju saamine, järgides kuritahtliku e-kirja, libaveebilehe instruktsioone; kaardimaksepettuse ohvriks langemine; laste ligipääs ebasobivatele veebilehekülgedele. 19 Valimis 10+ töötajaga ettevõtted 20 „Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring“, Praxis 2019.a 14 Laiemat ühiskonda silmas pidades, oli Eestis 2015. aastal turvaohuga kokku puutunud 30% internetikasutajatest21. Erasektori poolelt peegeldab üleüldist rünnetega toimetulekut madal teadlikkus turvapoliitikate rakendamisest, mida on 2015.a seisuga teinud 17% kõigist Eesti ettevõtetest22. Selleks, et ühiskonnaliikmed saaksid turvaliselt küberruumis tegutseda, on esmatähtis tagada spetsialistide järelkasv küberturvalisuse eest vastutavate organisatsioonide jaoks, pöörates tähelepanu talendiprogrammidele, taseme- ja täiendkoolitusele. Selge ootus spetsialistide järele avaldub kolmes grupis – avaliku sektori küberturbe eest vastutavad asutused, elutähtsaid teenuseid osutavad asutused ning kübersuunaline ettevõtlus. Laiemale ühiskonnale on vaja järjepidevalt teadvustada valitsevaid riske, jagada nõuandeid riskide maandamiseks ja rõhutada, et küberturvalisuse alaste teadmiste ja oskuste arendamine on kõigi küberruumis tegutsejate ühine vastutus. 6.4.1 Programmi tegevus: Kodanike, riigi- ja erasektori küberteadlikkuse tõstmine Tabel 12. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik Tegevuse eesmärk: Kõigil küberruumis tegutsejatel on vajalikul tasemel teadmised ohtudega toimetulekuks Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2019) (2021) (2022) (2023) (2024) Mõõdik: 56% 80% 90% Kõik Kõik Küberteadlikkuse testimis- kõikidest kõikidest kõikidest valitsus- valitsus- ja koolitusplatvormi valitsus- valitsus- valitsus- asutused asutused kasutavad süsteemselt asutustest asutustest asutustest valitsusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid ja KOVid 23 Kiirelt muutuv küberruum loob vajaduse tegeleda erinevate sihtrühmade teadmiste ja oskuste arendamisega järjepidevalt. Selle saavutamiseks on ühelt poolt vaja jooksvalt omada ülevaadet ohutrendidest ning teiselt poolt erinevate sihtrühmade teadmiste ja oskuste tasemetest. Küberturvalisus on märksõna, mis on muutnud oluliseks mitte ainult IT-valdkonna, vaid kõikides eluvaldkondades. Erinevad osapooled rõhutavad üldharidustasemel omandatud digipädevuste24 sh küberturvalisuse osaoskuste olulisust – mida paremate baasoskuste ja teadmistega noored sealt väljuvad, seda lihtsam on järgmistel haridustasemetel ja täiendkoolituste raames tegeleda spetsiifilisemate oskuste arendamisega. Varane kokkupuude IT õppega (nt programmeerimine, robootika jne) üldhariduses on aga tõendatult oluline positiivne mõjutegur IKT erialadel õpingutega jätkamiseks, sh küberturvalisuse suunal. Tööturul on aasta-aastalt muutunud üha kriitilisemaks sihtrühmaks keskastme- ja tippjuhid, ühiskonnale oluliste teenuste osutajate ja riigiasutuste töötajad, mh omavalitustes. Jätkuvalt on riskigrupis eraettevõtted ja eeskätt väikeettevõtted, kellel puudub sageli võimekus ise küberintsidentidega toime tulla. Eelneva tulemusel koondatakse parema koordinatsiooni ja tervikpildi omamise eesmärgil küberteadlikkuse tõstmisega seotud tegevused ühisele platvormile ning pakutakse iseõppimisvõimalusi. Küberturvalisust käsitletakse haridussüsteemis digipädevuste arendamise raames läbivalt kõigil haridustasemetel. 6.4.2 Programmi tegevus: Riigi- ja erasektori nõudlusele vastava talendi arendamine Tabel 13. Programmi tegevuse eesmärk ja mõõdik 21 Infotehnoloogia leibkonnas 2015.a www.stat.ee 22 Infotehnoloogia ettevõttes 2016.a www.stat.ee 23 Allikas: Riigi Infosüsteemi Amet 24 Õppija digipädevuse mudel 15 Tegevuse eesmärk: Tagatud on nii riigi kui avaliku sektori jaoks vajalik kübervaldkonna tööjõud Algtase Sihttase Sihttase Sihttase Sihttase (2018) (2021) (2022) (2023) (2024) Mõõdik: Küberkaitse 33 (2017) >35 >35 >35 >35 erialade lõpetajate %, mis jõuab Eesti tööturule.25 2016. aastal läbi viidud OSKA info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkondlik tööjõuanalüüs26 näitas, et aastas vajavad Eesti erinevad majandussektorid kokku ca 1,5 korda senisest enam IKT spetsialiste. Sama kinnitavad ka huvigruppidega peetud arutelud – kõrghariduse taseme lõpetanute kvantiteet ja kvaliteet ei vasta Eesti tööturu nõudlusele. Puudub ka täpsem ülevaade küberturvalisuse valdkonna tööjõuvajadusest ja kompetentsidest. Viimane on eriti kriitilise tähtsusega ühiskonnale oluliste teenuste osutamisega tegelevate sektorite kontekstis – ettevõtetesse tööle asuvad spetsialistid peavad ideaalis erialased küberoskused saama tasemeõppest (nt energeetika ja sideinsenerid, tervishoiuspetsialistid jt). Samas puudub ülevaade ja arusaam prioriteetsete valdkondade spetsiifilistest vajadustest küberoskustele. Probleemiks on vastavate kompetentside kirjelduste puudumine (nt kutsestandardites) ning need ei ole lõimitud vastavatesse õppekavadesse. Kuigi Eesti ametnike küberhügieen on hea, näitavad aga riigiasutuste intsidendid, et ainuüksi küberteadlikkuse tõstmisega turvalisust ei taga ning keskenduda tuleb turvalisele arhitektuurile, investeerida nõuete täitmisse ja tagada infoturbekompetentsi olemasolu asutustes27. Kokku tuleb leppida infoturbekompetentsis hõlmatud oskuste ja oskustasemete sisus ning vajaduse ulatuses asutuste lõikes. Seejärel on vajalik kaardistada vastavasisulise kõrghariduse ning täiendkoolituse pakkumist Eestis ja väliriikides ning luua vajaduspõhised toetusmeetmed. Eesmärk on tagada nii riigi kui avaliku sektori jaoks vajalik kübervaldkonna tööjõud, arendades selleks andekaid noori nii formaalhariduses kui kooliväliste tegevuste kaudu ning koolitada tööturu nõudlustele vastavuses küberturvalisuse spetsialiste. LISAD: 1. LISA 1 Rahastamiskava planeerimistasandite lõikes sh eesmärgid ja mõõdikud (SJIS) 25 „Küberturbe valdkonna tööjõuvajaduse ja hariduse uuring“, Praxis 2019.a 26 Tulevikuvaade tööjõu- ja oskuste vajadusele: Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia 2016.a 27 Riigi Infosüsteemi Amet Küberturvalisus 2018 16 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri … veebruari 2021. a käskkirjaga nr … kinnitatud programmi "Küberturvalisuse programm aastateks 2021-2024" lisa 1 Algtase 2019 lõpu Objekti kood Nimetus Eesmärk/Mõõdik 2021 2022 2023 2024 seisuga Eestis on loodud hästi toimiv keskkond IKT laialdaseks kasutamiseks ja nutikate lahenduste loomiseks, mis on IY Infoühiskond seeläbi tõstnud majanduse konkurentsivõimet, inimeste 60 712 102 € 59 043 267 € 56 944 974 € 20 930 179 € heaolu ja riigivalitsemise tõhusust. IYKY Küberturvalisus Eesti on kõige küberturvalisem digitaalne riik. 6 129 037 € 5 532 295 € 5 268 066 € 4 148 042 € Küberintsidentide arv, mis häirib olulisel määral ühiskonna sotsiaalset ja majanduslikku toimimist või sunnib loobuma IYKY-01 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 ≤ 70 70 harjumuspärastest digitaalsetest lahendustest Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning usaldavad e-riiki: turvariski vältimise kaalutulustel avaliku IYKY-02 3,10% 3,10% 3,10% 3,10% 3,10% sektori või teenusepakkujaga elektroonilisest suhtlemisest hoidunute osakaal Eesti elanikud tunnevad end internetis turvaliselt ning IYKY-03 usaldavad e-riiki: turvalist elektroonilist identiteeti kasutavate 65% 65% 65% 65% 60,00% inimeste osakaal elektroonilist identiteeti omavatest elanikest Jätkusuutlik IYKY01 Eesti on jätkusuutlik ja turvaline digitaalne ühiskond 3 755 858 € 3 492 918 € 3 460 988 € 3 351 102 € digitaalne ühiskond Riskidele avatud teenuste koguarv riigivõrgus (CERT.EE IYKY01-01 seireandmete najal puudulikult konfigureeritud seadmeid 28 21 16 16 43 riigivõrgus) Riskidele avatud teenuste koguarv Eesti küberruumis IYKY01-02 (CERT.EE seireandmete najal puudulikult konfigureeritud 14 500 11 000 8000 8000 20 093 seadmeid Eesti küberruumis) Tehnoloogilise IYKY0101 vastupanuvõime Tehnoloogilise vastupanuvõime tõhustamine 738 746 € 689 768 € 688 659 € 686 171 € tõhustamine Kõik uued riigi infosüsteemid ja e-teenused vastavad turvalise IYKY0101-01 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei ei arhitektuuri põhimõtetele Turvalise IT arhitektuuri Tagada arendusprotsessis "security by design" ning "privacy IYKY010101 Täpsustub Täpsustub Täpsustub Täpsustub nõustamine by design" põhimõtete järgmine valitsusasutuste poolt. IYKY010101-01 Nõustatud projektide arv Täpsustub Täpsustub Täpsustub Täpsustub Parandada tehnoloogilist vastupanuvõimet läbi Infoturbe meetmete IYKY010102 baasturbenõuete laialdase rakendamise, oskusliku arendus küberturvalisuse riskide halduse ja seaduste täitmise. Läbi viidud riskianalüüsi koolitustel osalenutest riskianalüüsi IYKY010102-01 75% 100% 100% 100% 50% läbi viinud asutuste osakaal (%) Riigi infoturbe standard on ajakohane ja rakendatud vastavalt IYKY010102-02 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei ei arenduse teekaardile Tagada RIA järelevalvepädevusse kuuluvate seaduste ja Haldus- ja riiklik IYKY010103 nende alusel kehtestatud õigusaktides toodud nõuete järelevalve korrektne täitmine IYKY010103-01 Järelevalvemenetluste arv (tk) on kasvanud 25 25 25 25 85 Infoturbe nõudeid korrektselt rakendavate riigiasutuste osakaal IYKY010103-02 80% 80% 80% 80% 80% st ISKE auditid läbinud asutused (%) Intsidentide ja kriiside ennetamine, Tagatud on valmisolek intsidentide ja kriiside ennetamiseks ja IYKY0102 2 144 839 € 1 960 178 € 1 929 320 € 1 869 038 € valmisolek ja haldamiseks haldamine Loodud on avalikult kättesaadav dashboard, mis kajastab IYKY0102-01 seireandmeid: korrektselt konfigureeritud veebilehtede ja e- 35% 40% 40% 40% 41% posti serverite osakaal (%) Küberintsidentide Jälgida Eesti infoturbe olukorda, aidata ära hoida IYKY010201 haldus turvaintsidente ning vähendada turvariske CERT 24/7 tehtud teavituste kasv võrreldeseelmise aastaga IYKY010201-01 15% 15% 15% 15% 37% (%) IYKY010201-02 S4A projektiga liidestatud sensorite arv 40 50 60 60 15 Kriitilise Tagada ühiskondlikult oluliste teenuste osutamiseks ja riigi informatsiooni toimimise tagamiseks kasutatavate võrgu- ja infosüsteemide IYKY010202 infrastruktuuri kaitse turvalisus ja teenuste toimepidevus, ennetada kriiside ja valmisoleku tekkimist ning tagada kriiside puhkemisel nende operatiivne ja tagamine efektiivne haldus. IYKY010202-01 Toimunud õppuste arv (siseriiklikud ja rahvusvahelised) (tk) 8 8 8 8 5 IYKY010202-02 Turvatestimiste arv (tk) 10 10 10 10 2 Olulist teenust osutavate sektorite arv, kellega infovahetus IYKY010202-03 6 6 6 6 2 toimub süsteemselt (infokanalid ja formaadid on kokku lepitud) Anda ülevaade küberkeskkonnas toimunud arengutest, mõtestada lahti Eesti jaoks olulisemad trendid või IYKY010203 Küberruumi analüüs realiseerunud ohud ja analüüsida nendest tulenevaid riske ning teha ettepanekuid nende vältimiseks. Suure mõjuga intsidentide analüüsid on esitatud õigeaegselt IYKY010203-01 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah ja vastavuses nõuetele. IYKY010203-02 Koostatud on kvartali ja kuu kokkuvõtted. jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah Valdkonna terviklik juhtimine ja sidusa Optimaalsel koostööl ja koosvõimel baseeruv, kaasav, IYKY0103 872 273 € 842 972 € 843 009 € 795 894 € kogukonna düaamiline ja tõhus küberturvalisuse tagamine kujundamine Analüüs teostatud ja Keskus on mehitatud IYKY0103-01 Loodud on riigiülene küberturvalisuse keskus õigusraamistik Keskus töötab Keskus töötab Keskus puudub ja käivitatud kujundatud Eesti suudab tõhusalt küberohtudega toime tulles tagada Küberturvalisuse infoühiskonna turvalise ja tõrgeteta toimimise, toetudes nii IYKY010301 poliitika riigiasutuste võimekusele kui ka akadeemilise- ja erasektori kujundamine kompetentsile IYKY010301-01 Küberturvalisuse strateegia on partneritega läbi räägitud jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei IYKY010301-02 Valdkond on aja- ja asjakohaste õigusaktidega kaetud jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei IYKY010301-03 Programm on tähtaegselt koostatud jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei IYKY010301-04 Valdkond on finantsvahenditega kaetud jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei Kübervaldkonna Viia ellu Eesti küberturvalisuse poliitikat ja suunata valdkonna poliitika õigusloome ja poliitika kujundamise protsesse. Tagada sujuv IYKY010302 elluviimine ja koostöö kogukonnaga. õigusloomes osalemine Sisend antud küberturvalisust puudutavatesse IYKY010302-01 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah strateegilistesse dokumentidesse IYKY010302-02 Sisend antud valdkonda reguleerivasse õigusloomesse jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah IYKY010302-03 Esindada Eestit ELi läbirääkimistel. jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah Korraldatud kogukonna regulaarne kaasamine ja suunamine IYKY010302-04 jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah (sh korraldatud seda toetavad üritused) Ettevõtlus ning Eestis on teaduspõhine, innovaatiline ja globaalselt IYKY02 teadus- ja konkurentsivõimeline küberturbe sektori ettevõtlus, mis katab 684 223 € 644 919 € 643 176 € 634 281 € arendustegevus riigi jaoks olulised võtmekompetentsid IYKY02-01 Küberturbe sektori ettevõtete ekspordi maht (mln eurot) ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 ≥ 15,86 15,86 Küberturbe teadus- ja arendustegevuse ning teaduspõhise Tagatud on riigi kui targa hankija edukas sisuline koostöö IYKY0201 684 223 € 644 919 € 643 176 € 634 281 € ettevõtluse ettevõtete ning teadusasutustega toetamine ja edendamine IYKY0201-01 Uute küberturvalisuse valdkonna iduettevõtete arv 37 42 47 47 22 Parandada koostööd teadusasutuste, erasektori ja riigi vahel. Arendada rahvusvahelist koostöövõrgustikku ja rahvusvahelisi Partnerlussuhete IYKY020101 suhteid, tõhustada koostööd spetsialistide vahel ning vahetada teenus teadmisi ja oskusi. Toimiv siseriiklik koostööplatvorm (EISA) valdkondliku koostöö IYKY020101-01 arendamiseks riigi, akadeemia ja erasektori vahel, vastavalt jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei ei tegevusplaanile EISA kaudu esitab riik teistele osapooltele uurimis- ja IYKY020101-02 arendusväljakutseid ning EISAt suudetakse kasutada sektori jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei ei esindamisel Euroopas ja laiemalt, vastavalt tegevusplaanile Rahvusvahelised Eesti on arvestatav partner rahvusvahelisel areenil ning IYKY03 1 500 000 1 230 000 1 000 000 0 suhted rahvusvaheline suunanäitaja Koostöö toimub Poliitiline ja mõtestatult ja strateegiline koostöö Vastutavate asutuste iga-aastane eksperthinnang Eesti süsteemselt, võttes IYKY03-01 pareneb pareneb toimub läbi üksikute rahvusvaheliste suhete sisulisele kvaliteedile ja fookusele aluseks Eest initsiatiivide ja välispoliitilised ebaühtlaselt prioriteedid Koostöö tõhustamine Stabiilsuse tagamine küberruumis läbi omapoolse osaluse YKY0301 strateegiliste kahe- ja mitmepoolses koostöös välispartneritega 2 suuremat Operatiivtasandil on korraldatud rahvusvahelisele kogukonnale rahvusvahelist üritust YKY0301-01 7 7 7 7 suunatud üritused ja õppused ning 5 rahvusvahelist õppust aastas Eesti küberturvalisuse korraldusega tutvuvate välis- 80 delegatsiooni YKY0301-02 80 80 80 80 delegatsioonide arv aastas Eesti ekspertide osalusega küberarenguabi projektide Rahvusvaheliste YKY030101 vedamine ja koordineerimine ning EL küberarengukoostöö projektide juhtimine sekretariaadi käivitamine RIA juures. YKY030101-01 NICO projekti ellu viimine vastavalt tegevuskavale jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah YKY030101-02 Sekretariaadi käivitamine vastavalt projekti kavale jah/ei jah/ei jah/ei jah/ei jah Süsteemne kahepoolne koostöö prioriteetsete riikidega - YKY030101-03 2 2 2 2 jah vähemalt kord aastas kohtumine Küberoskuslik Eesti on ühiskonnana küberteadlik ning tagatud on valdkonna IYKY04 188 946 € 164 458 € 163 903 € 162 659 € ühiskond spetsialistide piisav järelkasv Interneti kasutamisel turvaohuga kokku puutumise tulemusel IYKY04-01 20% 20% 20% 20% 27,70% kahjukannatanute osakaal (%) Ametlikult kinnitatud IKT turvapoliitika kasutamine ettevõtetes IYKY04-02 25% 25% 25% 25% 16,90% (%) IYKY04-03 >35 >35 >35 >35 33 (2017) Küberkaitse erialade lõpetajate %, mis jõuab Eesti tööturule. Kodanike, riigi- ja Kõigil küberruumis tegutsejatel on vajalikul tasemel teadmised IYKY0401 erasektori 188 946 164 458 163 903 162 659 ohtudega toimetulekuks küberteadlikkuse Küberteadlikkuse testimis- ja koolitusplatvormi kasutavad IYKY0401-01 süsteemselt valitsusasutused, põhiseaduslikud institutsioonid 80% 90% 100% 100% 56% ja KOVid Viiakse läbi regulaarsed küberriskide ennetuskampaaniaid ning tegevused erinevatele sihtrühmadele, tagamaks IYKY040101 Ennetustegevus turvalisem käitumine küberruumis ning ennetamaks küberintsidente. IYKY040101-01 Läbiviidud teavituskampaaniate arv (tk) 2 2 2 2 1 IYKY040101-02 Koolitustel osalenute arv (tk) 1600 1600 1600 1600 3360 IYKY040101-03 DigiTesti või alternatiivset platvormi lahendanute arv (tk) 16000 16000 16000 16000 16000 DigiTesti või alternatiivset platvormi kasutanud asutuste arv IYKY040101-04 90 100 112 112 (tk) Riigi- ja erasektori Tagatud on nii riigi kui avaliku sektori jaoks vajalik IYKY0402 nõudlusele kübervaldkonna tööjõud vastava talendi arendamine >35 >35 >35 >35 33 (2017) IYKY0402-01 Küberkaitse erialade lõpetajate %, mis jõuab Eesti tööturule.
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel