EELNÕU
02.03.2021
Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seadus
§ 1. Infoühiskonna teenuse seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 3 lõike 3 punktis 5 asendatakse sõnad „punktis 4“ sõnadega „punktides 3 ja 4“;
2) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri, kui teenuse osutaja on
käibemaksukohustuslane.“;
3) paragrahvi 12 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmises
sõnastuses:
„(2) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150, mis käsitleb õigluse ja
läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (ELT L 186,
11.07.2019, lk 57–79), sätestatud nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse
ja Tehnilise Järelevalve Amet.“;
4) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud
korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 640 eurot ja juriidilisele isikule
100 000 eurot.“;
5) paragrahvi 15 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
6) seadust täiendatakse §-ga 152 järgmises sõnastuses:
„§ 152. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150 sätestatud nõuete
täitmata jätmine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1150 artiklites 11 ja 12 sätestatud
nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“;
7) paragrahvi 16 lõikes 2 asendatakse sõnad „§-s 15 sätestatud väärteo“ sõnadega „§-des 15 ja
152 sätestatud väärtegude“.
§ 2. Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2021. aasta 1. septembril.
Henn Põlluaas
Riigikogu esimees
Tallinn, „……“………………… 2021. a
Algatab Vabariigi Valitsus
„……“………………… 2021. a
Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
Lisa 1
Eelnõu kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse
eelnõu seletuskirja juurde
Märkus/ettepanek MKM kommentaar
TTJA Kooskõlastatud märkustega.
Eelnõu § 1 punkt 3, millega muudetakse InfoTS § 11 lõiget 3. Esitatud eelnõu ja seletuskirja täiendamise ettepanek ei ole
1.1. Eelnõu praeguses sõnastuses pole üheselt selge keda täpsemalt ja vajalik tulenevalt § 11 lõike 3 muutmata jätmisest. Muudetud
millistel juhtudel on teenuse osutaja kohustatud viivitamata teavitama eelnõuga kavandatakse üksnes minimaalsed vajalikud
teenuste kasutaja võimalikust ebaseaduslikust tegevusest või pakutavast muudatused, et tagada EL määruse 2019/1150 (edaspidi
teabest. Sättes märgitud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet platvormide määrus) nõuetekohane ja mõjus täitmine.
(TTJA) on InfoTS mõistes samuti „asjaomane ametiasutus“, kuna
eelnõu §-s 1 punktis 4 pakutud muudatuse kohaselt seaduse §-s 12
teostab TTJA riiklikku järelevalvet InfoTS seaduse nõuete järgimise üle.
Eelnõu seletuskirjast nähtub, et InfoTS § 11 lõiget 3 muudetakse
seepärast, et seaduse senises sõnastuses jäi ebaselgeks millise
ebaseadusliku tegevuse puhul teavitada millist ametiisikut.
Seletuskirjast võib lugeda, et eelnõus pakutud muudatusega
„..võimaldatakse teenuse osutajal teavitada ebaseaduslikust tegevusest
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit (TTJA), kes tegutseb
seaduse üldise järelevalveasutusena“. Kuid seaduseelnõu § 1 lg 3 InfoTS
§ 11 lõike 3 muutmiseks ei nimeta ainsa asutusena, keda tuleb
viivitamatult teavitada, ainult TTJA-d, vaid mainib, et teenuseosutaja on
kohustatud viivitamatult teavitama „asjaomast asutust või TTJA-d“,
andes teenuseosutajale sel moel valiku, kuid samas täpsemalt
määratlemata millistel asjaoludel tuleks teavitada „asjaomast asutust“ ja
millistel juhtudel TTJA-d. Selline sõnastus ei pruugi tagada teenuse
osutajaile täit õigusselgust, teavitamise adressaadid vajaks täpsemat
piiritlemist seaduses ja selgitamist ka eelnõu seletuskirjas.
Eelnõus märgitakse muuhulgas „seaduse §-des 8-10 sätestatud teenuste Vt. eelnevat märkust
kasutaja võimalikku ebaseaduslikku tegevust või pakutavat teavet“, seda
on avatud eelnõu seletuskirjas. Seal selgitatakse eelnõu InfoTS § 11
lõike 3 muutmise sihte ja tausta, märkides, et „teavitamisele kuuluva
ebaseadusliku tegevuse hulka tuleks muuhulgas lugeda selline teave,
nagu näiteks vägivallale või vihkamisele õhutamine, õigusrikkumisele
üles kutsumine, terrorikuritegu ja teave, milles kujutatakse nooremat kui
kaheksateistaastast isikut pornograafilises või nooremat kui
neljateistaastast isikut pornograafilises või erootilises situatsioonis.“
Näib siiski, et seletuskirjas toodud selgitused vajaks täpsustamist,
arvestades muuhulgas rohkem ka teiste sarnaseid valdkondi
reguleerivate õigusaktidega ja ametkondade tegeliku tööjaotusega neis
valdkondades. Seletuskirjas on teavitamisele kuuluvate ebaseaduslike
tegevuste seas nimetatud terrorikuritegu. Kuid siin oleks täpsem
kasutada samalaadset sõnastust, mis on vastavate normide sätestamisel
kirjas EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivis (EL) 2018/1808
(AVMSD), kus kasutatakse sõnastust „avalik üleskutse panna toime
terroriakt“, teisiti öeldes – õhutamine terroriteole. EL
audiovisuaalmeedia teenustele ja videojagamisplatvormidele, s.h.
paljudele sotsiaalmeedia teenuste pakkujaile kohaldatav AVMSD
artikkel 6 sätestab: liikmesriigid peavad tagama asjakohaste
meetmetega, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste
osutajate pakutavad audiovisuaalmeedia teenused ei sisalda vägivallale
või vihkamisele õhutamist, mis on suunatud isikute rühma või
rühmaliikmete vastu; avalikku üleskutset panna toime terroriakti
direktiivi (EL) 2017/541 artikli 5 tähenduses. AVMSD artikkel 28b
kohaselt peavad liikmesriigid, ilma et see piiraks direktiivi 2000/31/EÜ
artiklite 12-15 kohaldamist tagama, et nende jurisdiktsiooni alla
kuuluvad videojagamisplatvormi teenuse osutajad (VSP) võtavad
asjakohaseid meetmeid kaitsmaks alaealisi kasutaja loodud videote ja
audiovisuaalsete äriteadete eest, mis võivad kahjustada nende füüsilist,
vaimset või kõlbelist arengut. Samuti peavad liikmesriigid tagama, et
VSP-d võtavad asjakohaseid meetmeid kaitsmaks üldsust saadete,
kasutaja loodud videote ja äriteadete eest, mis sisaldavad vägivallale või
vihkamisele õhutamist, samuti sisu levitamise eest, mis sisaldab
avalikku üleskutset panna toime terroriakt, lapspornoga seotud
kuritegusid ning rassismi ja ksenofoobiaga seotud kuritegusid. Ilmselt
oleks otstarbekas kasutada samalaadseid tegevusi reguleerivais
õigusaktides ka üldjoontes sarnaseid mõisteid.
Eelnõu § 1 punkt 4, millega muudetakse InfoTS § 12. Esitatud eelnõu ja seletuskirja täiendamise ettepanek ei ole
Praegu sätestab eelnõu see punkt, et kogu InfoTS-s sätestatud nõuete vajalik tulenevalt § 12 kavandatud kujul muutmata jätmisest.
täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet TTJA. Kuid eelpool on Muudetud eelnõuga määratakse TTJA teostama täiendavat
näidatud, et eelnõuga reguleeritakse ka neid valdkondi ja tegevusi, mille järelevalvet kitsalt platvormide määruses kehtestatud nõuete
üle tegelikult teostavad riiklikku järelevalvet teised ametkonnad. Eelnõu üle.
seletuskirjas on arvatud teavitamisele kuuluvate ebaseaduslike tegevuste
hulka ka sellised, millega tegelemine ei kuulu TTJA tööalasse, vaid
teiste ametiasutuste pädevusse. Karistusseadustiku (KaRS) § 178
„Lapsporno valmistamine ja selle võimaldamine“ sisuga seonduvat
mainitakse eelnõu seletuskirjas, nimetades alaealiste kujutamist
pornograafilises või erootilises situatsioonis. Selle ebaseadusliku
tegevusega seonduv ei kuulu TTJA töövaldkonda.
KaRSi § 151 „Vaenu õhutamine“ näeb ette karistusi avaliku
üleskutsumise eest vägivalla või vaenu õhutamisele. KaRS-s nähakse
ette karistused terrorikuritegude, nende ettevalmistamise ja
toimepanemiseks üleskutsumise eest. Ka nende tegevuste valdkonnas ei
teosta riiklikku järelevalvet TTJA, vaid teised ametiasutused. Neid
tõsiasju tuleks eelnõus arvestada ja sellest tulenevalt täiendada ka eelnõu
seletuskirja.
Eelnõu § 1 punkte 3 ja 4 võiks täiendada järgmiselt (pakutud Esitatud eelnõu täiendamise ettepanek ei ole vajalik tulenevalt
muudatused on toodud jämedas kirjas): § 11 lõike 3 muutmata jätmisest.
3) paragrahvi 11 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Teenuse osutaja on kohustatud, olenevalt ebaseadusliku tegevuse
või pakutava teabe sisust, viivitamata teavitama asjaomast
ametiasutust /…/ käesoleva seaduse §-des 8-10 sätestatud teenuste
kasutaja võimalikust… /edasi eelnõu teksti järgi/.“
Paragrahvi 12 teksti muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Esitatud eelnõu täiendamise ettepanek ei ole vajalik tulenevalt
„(1) Käesolevas seaduses sätestatud nõuete järgimise üle teostab § 11 lõike 3 muutmata jätmisest.
riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet või
muu pädev ametiasutus, olenevalt käesoleva seaduse § 11 lõikes 3
märgitud ebaseadusliku tegevuse laadist või pakutava teabe sisust“.
Eelnõu § 1 punkt 9, millega täiendatakse InfoTS’i paragrahviga 161. Esitatud seletuskirja täiendamise ettepanek ei ole vajalik
Lisatav paragrahv annab TTJA-le platvormide määruse artiklist 14 tulenevalt paragrahv 161 välja jätmisest.
tuleneva õiguse pöörduda vahendusteenuse pakkuja või otsingumootori
teenuse pakkuja vastu hagiga kohtusse, et lõpetada määruses sätestatud
nõuete rikkumine. TTJA teeb ettepaneku täiendada seletuskirja selliselt,
et sellest nähtuks, kuidas on kavandatud võimalike riigipoolsete
kohtukulude tasumine InfoTS § 161 ette nähtud kohtuasja korral.
Siseministeerium Kooskõlastatud märkustega
Eelnõu sõnastuse osas soovime juhtida tähelepanu InfoTS § 11 Esitatud märkus käsitleb § 11 lõike 3 muudatust, mis eelnõu
lõikele 3, mis täpsustab teenusepakkuja kohustust teavitada viimasest kavandist on välja jäetud.
ebaseaduslikust sisust Tarbijakaitse-ja Tehnilise Järelevalve Ametit
(edaspidi TTJA). See eeldab, et TTJA peab tagama võimekuse
hinnata vastavat veebisisu ning tegema otsuse, kas info tuleb
edastada ka õiguskaitseasutustele –Politsei-ja Piirivalveametile või
Kaitsepolitseiametile. See tähendab hilisemas rakendamise faasis
koostöös Politsei-ja Piirivalveametigavastavate juhendmaterjalide
koostamist teavitamistoimingute regulatsiooni osa
Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit Märkusi ega ettepanekuid ei ole.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Märkusi ega ettepanekuid ei ole.
Justiitsministeerium Kooskõlastatud märkustega
Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse InfoTS § 14 tekst ja sõnastatakse see Märkusega arvestatud. Suurendame eelnõuga §-s 15
järgmiselt: sätestatud juriidilise isiku karistusmäära
„Ettekirjutuse täitmata jätmise korral on asendustäitmise ja sunniraha
seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär füüsilisele
isikule kuni 640 eurot ja juriidilisele isikule kuni 100 000 eurot.“;
Kehtiva seaduse kohaselt on juriidilisele isikule kohaldatava sunniraha
ülemmäär kuni 640 eurot. InfoTS § 15 lõike 2 kohaselt on võimalik
juriidilist isikut karistada maksimaalselt kuni 3200 euro suuruse
rahatrahviga. Kui järelevalve raames rakendatava sunniraha
ülemmääraks soovitakse nüüd kehtestada 100 000 eurot, siis ei ole
kuidagi õigustatud, et väärteo puhul jääb maksimaalseks karistuseks
juriidilisele isikule jätkuvalt kuni 3200 eurot. Karistused peavad siiski
oma proportsioonilt ja mõjususelt olema karmimad kui haldusmenetluse
raames kohaldatav sunnimeede. Seega kui muudetakse InfoTS § 14, siis
tuleb §-s 15 sätestatud juriidilise isiku karistusmäära samuti muuta.
Karistusseadustiku üldosa § 47 lubab juriidilist isikut karistada kuni 400
000 eurose rahatrahviga. Seega tuleb juriidilise isiku sanktsioon InfoTS
§-s 15 kindlasti üle vaadata. Seda enam, et eelnõuga seadusesse lisatava
§ 152 sanktsioon juriidilisele isikule ongi kavandatud kuni 400 000
eurot. Selle muudatuse kõrval jääb InfoTS § 15 karistus väga
silmatorkavalt ja ebaproportsionaalselt madalaks.
Juhime siinkohal tähelepanu sellele, et füüsilise isiku karistusmäär on
kehtestatud maksimaalse võimalikuna ehk kuni 300 trahviühikut, kuid
seda ei ole järgitud juriidilise isiku suhtes.
Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse seadust §-ga 152 järgmises Võetud teadmiseks. Karistuse määramine ei ole omaette
sõnastuses: eesmärk, see on võimalus juhul kui muud meetmed ei ole
„§ 152. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150 piisavalt tõhusad. Karistussäte on lisatud hoiatava meetmena
sätestatud nõuete ja pigem tulevikku suunatud võimalusena.
rikkumine
(1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2019/1150
artiklites 11 ja 12 sätestatud
nõuete täitmata jätmise eest –
karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.
(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –
karistatakse rahatrahviga kuni 400 000 eurot.“
Tõstatame kõigepealt küsimuse, kas uus karistussäte on tingimata
vajalik – kas ei piisa haldusmeetmest, haldussunnist, sunniraha
kohaldamisest. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr
2019/1150 artikli 15 punkt 2 ütleb, et liikmesriigid kehtestavad
õigusnormid määruse rikkumise korral kohaldatavate meetmete kohta
ning tagavad nende rakendamise. Ettenähtud meetmed peavad olema
tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad. Ei ole öeldud, et selleks
meetmeks peab tingimata olema karistusnorm. Sellekohase arutelu ja
põhjenduse, miks on uue karistussätte loomine vajalik ning miks ei piisa
haldussunnist, palume seletuskirja lisada.
Tulles normi sõnastuse juurde, märgime järgmist: kui paragrahvi Märkusega arvestatud. Paragrahvi peakiri on ümber
peakirjas kasutatakse mõistet „nõuete rikkumine“, siis tuleks sama sõnastatud fraasiga „nõuete täitmata jätmise“.
sõnastust kasutada ka lõike 1 sõnastuses „nõuete täitmata jätmise“
asemel.
Tegutsemiskohustust saab sisustada eriseaduse, antud juhul InfoTS, Võetud teadmiseks. MKM möönab, et selline hüpoteetiline
kaudu. Ilma füüsilisele isikule etteheidetava teota ei ole Riigikohtu risk on olemas ja tänab sellele tähelepanu juhtimast. Karistuse
lahendite järgi derivatiivse vastutuse põhimõtte kohaselt juriidilist isikut määramine ei ole omaette eesmärk. Kui praktikas tekib
võimalik vastutusele võtta. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et reaalne vajadus seda probleemi lahendada ning vastav
tegevusetusdeliktide puhul tuleb mh näidata, millest tulenevalt on leitud, kohustus füüsiliste isikute ringile seaduses sätestada, siis saab
et tegutsemiskohustus oli konkreetsel füüsilisel isikul (antud juhul seadust vastavalt muuta.
juhatuse liikmel) ning mis oli nõutav tegu, mille ta tegemata jättis.
Riigikohus on rõhutanud, et juriidilise isiku ja tema juhatuse liikme
kohustusi ei saa samastada ning juhatuse liige saab juriidilise isiku
kõrvalt isiklikult vastutada siis, kui õigusnormiga on
tegutsemiskohustus pandud ka temale.
Kui õigusnormis ei ole füüsilisele isikule (juhatuse liikmele) vastavat
kohustust pandud, siis ei ole juhatuse liige koosseisu täitnud ja KarS §
14 lõike 1 kohaselt ei ole võimalik ilma selleta juriidilist isikut
vastutusele võtta. Nimelt on Riigikohus asunud seisukohale, et KarS §
14 lõikes 1 sätestatud juriidilise isiku derivatiivse vastutuse põhimõtte
kohaselt saab juriidiline isik vastutada vaid siis, kui tema organi, selle
liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik
deliktistruktuuri elemendid ning kui tuvastatakse, et tegu pandi toime
juriidilise isiku huvides. Kui füüsiline isik (juhatuse liige) ei ole täitnud
süüteokoosseisu, siis puudub füüsilise isiku (juhatuse liikme)
koosseisupärane tegu, mida saaks juriidilisele isikule (tööandjale)
omistada.
Kuna Riigikohus on seisukohal, et derivatiivse vastutuse põhimõtte
kohaselt peab tegutsemiskohustus seaduses olema sätestatud lisaks
juriidilisele isikule ka konkreetsele füüsilisele isikule, tuleb vastav
kohustus vajalikule füüsiliste isikute ringile seaduses ka sätestada.
Eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Majandus- ja Märkusega arvestatud. Lisatud on ka Siseministeeriumi
Kommunikatsiooniministeerium saatis eelnõu arvamuse avaldamiseks sisend. Kultuuriministeeriumilt eelnõule tagasisidet ei
Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Siseministeeriumile laekunud.
ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Avaldatud
arvamused ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 1.
Kui lugeda lisa 1, siis seal on ülevaade üksnes TTJA märkuste kohta.
Kas ükski ministeerium ei avaldanud oma seisukohta või kooskõlastas
eelnõu vaikimisi? Palume seda seletuskirjas märkida.
Mõjude hindamise osas juhime tähelepanu, et käesoleva eelnõu puhul Märkustega arvestatud. Eelnõus on selgitatud, et platvormide
tuleb eristada mõjusid, mis tulenevad otsekohalduvast EL-i määrusest, määrusest tulenevad mõjud on hinnatud platvormide määruse
ning mõjusid, mis tulenevad eelnõuga kavandatavatest muudatustest: eelnõu koostamisel ja Eesti seisukohtade Vabariigi
a) Platvormide määrusest tulenevad mõjud peaksid olema analüüsitud Valitsusele esitamise kooskõlastuse etapis. Lisatud on viited
Eesti seisukohtade kujundamise käigus, nagu seletuskirjas ka mainitud. VV otsusele ja platvormide määruse mõjuanalüüsile .
Palume lisada viide (veebilink) Vabariigi Valitsuse otsusele, mille
seletuskirjas vastav mõjude analüüs sisaldub.
Lisaks soovitame mõjude peatükis (osa 6) selgelt välja tuua, et
seletuskirjas analüüsitakse üksnes eelnõuga kaasnevaid mõjusid ning et
platvormide määruse mõjuanalüüs on kättesaadav Euroopa Komisjoni
veebilehel ja eelnevalt mainitud Eesti seisukohtade kujundamise
dokumentide juures.
Seletuskirjas sisalduv mõjuanalüüs ei ole praegusel kujul piisav ning Märkustega arvestatud. Seletuskirjas mõjuanalüüsi vastavalt
vajab täiendamist. Esmalt tuleb sõnastada eelnõuga kavandatavad täiendatud.
sisulised muudatused (infoühiskonna teenuse osutamise piiramist
puudutav muudatus, käibemaksukohustuslase numbri avaldamise
kohustus, järelevalve teostamine määrusest tulenevate nõuete üle,
sunniraha ja rahatrahvi ülemmäärade tõus juriidilistele isikutele).
Seejärel tuleb määratleda muudatuste sihtrühmad, hinnata nende
suurused ning tuua välja mõjuvaldkonnad (antud juhul avaldub
sihtrühmadele eelkõige majanduslik mõju, kuid esineb ka mõju avaliku
sektori töökorraldusele)1.
Kuna tegemist on muudatustega, mis võivad mõjutada erinevalt väike-
(sh mikro-) ning suurettevõtjaid, siis palume ka neid erinevusi
analüüsida. Lisaks rõhutame, et mõjuanalüüs peab kindlasti sisaldama
infot, kui palju tegutseb Eestis veebipõhiste vahendusteenuste
(müügiportaalide) ja otsingumootorite pakkujaid, samuti kui palju on
ettevõtjaid, kes neid teenuseid kasutavad.
Tulenevalt vajadusest jälgida väljatöötatavate õigusaktide üldist mõju Märkusega on arvestatud. Eelnõus on selgitatud, et
elanike ja ettevõtete halduskoormusele ja avaliku sektori töökoormusele, muudatuste tulemusel kasvab vähesel määral ettevõtete
siis palume mõjude osas kokkuvõtlikult välja tuua: halduskoormus ja avaliku sektori töökoormus, ning et
a) kas halduskoormus ettevõtetele tervikuna väheneb, suureneb või jääb halduskoormuse kasvu kodanikele eelnõuga ei kaasne.
samaks;
b) kas halduskoormus kodanikele väheneb, suureneb või jääb samaks;
c) kas töökoormus avalikule sektorile väheneb, suureneb või jääb
samaks.
Normitehnilised ja keelemärkused Märkustega on arvestatud.
6. Eelnõu § 1 p 3 (InfotTS § 12) – jätta muutmisvormelist välja sõna
„senine“. Lisaks täpsustada lisatavas lõikes 2, et TTJA teostab riiklikku
järelevalvet.
7. Eelnõu § 1 p 3 (InfoTS § 12 lg 2) – puudu null ja koma: Euroopa
Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 2019/1150, mis käsitleb
õigluse ja läbipaistvuse edendamist veebipõhiste vahendusteenuste
ärikasutajate jaoks (ELT L 186, 11.07.2019, lk 57–79), sätestatud nõuete
..
8. Eelnõu § 1 p 4 (InfoTS § 14) – kuivõrd tegemist on ülemmääraga, siis
sõna „kuni“ on tarbetu ja tuleb eelnõust välja jätta (esineb kahes kohas).
Esitame eelnõu seletuskirja kohta järgmised tähelepanekud Märkustega on arvestatud. Sisukokkuvõttesse on lisatud e-
a) Palume lisada sisukokkuvõttesse loetelu kõigist eelnõus sisalduvatest kaubanduse direktiiviga InfoTS kooskõlla viimise vajadusest
muudatustest. Hetkel on seal mainimata e-kaubanduse direktiivist tulenevad muudatused. Seletuskirja 8. osas täpsustatakse, et
tulenevad muudatused. rakendusaktide muutmine pole vajalik. Seletuskirja 9. osas
selgitatakse, et seadus jõustub üldises korras, kuid muudatus,
b) Seletuskirja 8. osas tuleb märkida, kas on vajalik muuta millega nõutakse teenuseosutajalt käibemaksukohustuslase
olemasolevaid rakendusakte. numbri avaldamist kui tema tegevuselt nõutakse käibemaksu,
c) Seletuskirja 9. osas tuleb põhjendada jõustumisaja valikut (HÕNTE § jõustub 1. septembril 2021. a, et tagada turuosaliste
49). kohanemine muudatusega.
26.02.2021
Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Käesoleva eelnõu eesmärk on tagada EL määruse 2019/11501 (edaspidi platvormide määrus)
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (edaspidi e-kaubanduse direktiiv)
nõuetekohane ja mõjus täitmine, et tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv
veebipõhine ettevõtluskeskkond Euroopa Liidu siseturul.
Eelnõuga määratakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) teostama
järelevalvet veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle tagamaks
veebisaitide kaudu kaupu ja teenuseid pakkuvatele ärikasutajatele vajalikud õigused ja
läbipaistvus. Täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata
jätmise eest. Muudatused on minimaalsed, et tagada platvormide määruse nõuetekohane ja
mõjus jõustamine ning õigusselgus, samas vältides otsekohalduva määruse ümberkirjutamist.
Platvormide määrus jõustus 2019. a 11. juulil ning seda kohaldatakse alates 12. juulist 2020.
Peamiselt informatiivset selgust taotleva platvormide määruse peamine eesmärk on muuta
veebipõhise vahendusteenuse kasutamise tingimused ärikasutajate jaoks selgemaks ja
õiglasemaks. Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused,
mis võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada
otsetehingute algatamist.
Kehtima hakkavatest nõuetest peavad kinni pidama veebipõhiste vahendusteenuste (eelkõige
müügiportaalid) ja veebipõhiste otsingumootorite pakkujad (portaalid ja keskkonnad, mis
võimaldavad internetiotsingut). Nõuded ei kehti veebipõhistele makseteenustele ega
reklaamivahenditele, mille eesmärk ei ole lihtsustada otsetehingute algatamist ja millega ei
kaasne lepingulist suhet tarbijatega.
Platvormide määrusega soovitakse edendada õiglast, prognoositavat, jätkusuutlikku ja
usaldusväärset veebipõhist ettevõtluskeskkonda siseturul. Veebipõhised vahendusteenused ja
otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised, võimaldades uusi ärimudeleid ja
innovatsiooni ning sellised teenused pakuvad juurdepääsu uutele turgudele ja ärivõimalustele.
Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õigluskindluse tagamiseks
lahendada.
Platvormide määruse eesmärk on tagada, et peetaks kinni Euroopa Liidu põhiõiguste harta
artiklis 47 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule
arutamisele ning artiklis 16 sätestatud ettevõtlusvabaduse põhimõttest. See tähendab, et
nähakse ette nõuded vahendusteenuste pakkujatele (platvormidele), mis aitavad neid teenuseid
kasutavatel isikutel ehk ärikasutajatel hõlpsamalt ja tõhusamalt oma õiguste eest seista,
võimaldades enne kohtusse pöördumist kasutada näiteks kaebuste lahendamise mehhanismi või
lepitajate abi.
1
ELT L 186, 11.7.2019, lk 57–79
1
Kuna platvormide määruses määratletud ’veebipõhised vahendusteenused’ ning ’veebipõhised
otsingumootori’ teenused liigituvad infoühiskonna teenusteks, on asjakohaseks õigusaktiks
Infoühiskonna teenuse seadus (edaspidi InfoTS).
Platvormide määruse mõjud on hinnatud Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele esitamise
kooskõlastuse etapis, mis kiideti heaks 21. juunil 2018. a.
Eelnõuga nähakse ette pädeva asutuse õigus edasilükkamatu vajaduse korral kõrvale kalduda
kohustusest taotleda teenuseosutaja tegevuskoha riigilt piirangu kehtestamist omapoolse
piirangu kehtestamise eeltingimusena. Ühtlasi sätestatakse käibemaksukohustuslase numbri
avaldamist nõue teenuseosutajatele, kelle tegevuselt nõutakse käibemaksu. Need muudatused
on vajalikud, et viia InfoTS kooskõlla e-kaubanduse direktiiviga. Ühtlasi täpsustatakse
eelnõuga juriidiliste isikute sunniraha ja rahatrahvi ülemmäärasid.
1.2. Eelnõu ettevalmistaja
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu
osakonna kaubanduse ja teenuste talituse digimajanduse nõunik Marie Allikmaa (e-post:
[email protected]) ning kaubanduse ja teenuste talituse juhataja Joonas Pärenson (e-
post:
[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi teostas Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi siseturu osakonna kaubanduse ja teenuste talituse
õigusnõunik Merike Koppel (e-post:
[email protected]) ja õigusosakonna õigusnõunik
Anne-Ly Normak (e-post:
[email protected]).
1.3. Märkused
Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse
tegevusprogrammiga. Eelnõuga tagatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2000/31/EÜ ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1150 nõuetekohane ja
mõjus täitmine.
Eelnõuga muudetakse infoühiskonna teenuse seaduse redaktsiooni RT I, 12.12.2018, 39.
Seaduse vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.
2. Seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on tagada platvormide määruse ja e-kaubanduse direktiivi nõuetekohane ja
mõjus täitmine, et tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine
ettevõtluskeskkond Euroopa Liidu siseturul.
Väljatöötamiskavatsust ei ole koostatud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea
õigusloome ja normitehnika eeskiri“ (edaspidi HÕNTE) § 1 lg 2 p 2 alusel Platvormidemääruse
ettepaneku juurde kuuluv mõjuhinnang2 vastab HÕNTE § 1 lg 1 põhimõtetele.
2
„Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on
promoting fairness and transparency for business users of online intermediation services“
(https://ec.europa.eu/digital-single-market/en/news/impact-assessment-proposal--promoting-fairness-
transparency-online-platforms)
2
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Eelnev menetlus
26. aprillil 2018. a esitas Euroopa Komisjon Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, õigluse
ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste vahendusteenuste ärikasutajate jaoks (COM(2018)
238 final), eelnõu ettepaneku. Vabariigi Valitsuse seisukohad platvormide määruse ettepaneku
suhtes kiideti heaks 21. juuni 2018. a istungil. Eelnõu menetlemise ning kolmepoolsete
(Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja, Euroopa Parlamendi ja komisjoni vahel) läbirääkimiste
käigus määruse sisu esialgse ettepanekuga võrreldes oluliselt ei muutunud. Kolmepoolne
kokkulepe saavutati 13. veebruari 2019. a triloogil, mis kinnitati Euroopa Liidu Nõukogu poolt
20. veebruari 2019. a alaliste esindajate komitees ja võeti vastu 14. juuni 2019. a. Määrus
jõustus 11. juulil 2019. a.
Platvormide määrusega kehtestatakse veebiplatvormide ja veebipõhiste otsingumootorite
jaoksreeglid, et luua aus, läbipaistev ja selgelt ettenähtav majanduskeskkond nende väiksemate
ettevõtjate jaoks, kes internetis oma kaupu või teenuseid müüvad.
Veebiplatvormid peavad tagama, et teenuse osutamise tingimused on hõlpsalt mõistetavad ja
kättesaadavad. Teenusetingimuste muutmisel peavad veebiplatvormid järgima platvormide
määruses ette nähtud minimaalset etteteatamise tähtaega. Lisaks sätestatakse määruses
veebipõhistele vahendajale mitmeid täiendavaid kohustusi, näiteks tuleb ärikasutajale nende
teenuste peatamise, piiramise või lõpetamisele eelnevalt anda tagasisidet põhjuse kohta,
kasutustingimustes tuleb avaldada kaupade ja teenuste järjestuse kuvamise põhimõtted ja
loogika, samuti erikohtlemist võimaldavad klauslid ja see, kas ja kuidas võimaldatakse
ligipääsu teenuse kasutamise käigus tekkinud andmetele.
Olulise uuendusena tekib platvormidele kohustus sisse seada ettevõttesisene kaebuste
menetlemise süsteem ja määrata vähemalt kaks lepitusteenust pakkuvat lepitajat, et võimaldada
platvormiga seotud vaidlusi kohtuväliselt lahendada. Kumbagi eelnimetatud kohustust ei
kohaldata veebipõhiseid vahendusteenuseid pakkuvatele väikeettevõtjatele soovituse
2003/361/EÜ lisa tähenduses3. Kaebustele tuleb anda individualiseeritud tagasiside. Seejuures
tuleb teha avalikkusele kättesaadavaks ja ajakohastada teavet esitatud kaebuste ning kaebuste
menetlemiseks kulunud aja ja tulemuste kohta. Ettevõtjate ühendustel ja avaliku sektori
asutustel on võimalik platvormide määrusest tulenevate nõuete rikkumise peatamiseks või
lõpetamiseks pöörduda hagiga veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate vastu kohtusse.
Platvormide määruse eesmärk on tagada õiglane, prognoositav, jätkusuutlik ja usaldusväärne
veebipõhine ettevõtluskeskkond siseturul, ning et täielikult peetaks kinni Euroopa Liidu
põhiõiguste harta artiklis 47 ja artiklis 16 sätestatud õigusest tõhusale õiguskaitsevahendile ja
õiglasele kohtulikule arutamisele.
Ühtsed reeglid on vajalikud, kuna selle eesmärki ei suuda liikmesriigid iseseisvalt saavutada,
küll aga saab seda selle ulatuse ja mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil.
Platvormide määruse juurde kuuluva otsusega luuakse Euroopa Komisjoni juurde
veebiplatvormimajanduse vaatlusrühma ekspertrühm, mille ülesandeks on peamiselt
3
Väikeettevõte on ettevõte, milles töötab vähem kui 50 töötajat ning mille käive ja/või bilansimaht ei
ületa 10 miljonit eurot.
3
veebiplatvormimajanduse kontekstis liidu võimaluste ja probleemide seire, mis hõlmab ka
platvormide määruse kohaldamisega seonduvate probleemide seiret. Hiljemalt 13. jaanuariks
2022 ja seejärel iga kolme aasta tagant hindab komisjon määruse toimimist ja esitab Euroopa
Parlamendile, nõukogule ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele selle kohta aruande.
3.2. Seadusega kaasnevad muudatused
Eelnõu koosneb kahest paragrahvist.
Paragrahviga 1 muudetakse kehtivaid sätteid.
Punktiga 1 muudetakse InfoTS § 3 lõike 3 punkti 5 sõnastust. Sätet täiendatakse sõnastusega,
mis viitab täiendavalt sama lõike punktile 3, võimaldades järelevalveasutusel või
õiguskaitseorganil edasilükkamatu vajaduse korral kõrvale kalduda lisaks sama lõike punktis 4
toodud tingimustele ka punktis 3 toodud nõudest, s.o, et enne piirangu kehtestamist on Eesti
pädev asutus taotlenud, et tegevuskoha riik kehtestaks piirangu ja viimane pole seda
kehtestanud või see on olnud ebapiisav. Vastav muudatus tuleneb Justiitsministeeriumi
meediateenuste analüüsist, mis tõi esile, et „kehtiv InfoTS ei luba, erinevalt e-kaubanduse
direktiivist (artikkel 3 punkt 5), edasilükkamatu vajaduse korral teha erisust nõude osas, mille
kohaselt tuleb pädeval asutusel taotleda tegevuskoha riigilt piirangu kehtestamist ning oodata
ära, kas tegevuskoha riik kehtestab piirangu ja kas see piirang on piisav“ (lk 88). Vastav säte
viib InfoTS § 3 lg 3 punkti 5 kooskõlla e-kaubanduse direktiiviga.
Punktiga 2 täiendatakse InfoTS § 4 lõiget 1 punktiga 4. Täiendusega viiakse InfoTS kooskõlla
e-kaubanduse direktiivi artikli 5 lg 1 punktiga g, millega nõutakse teenuseosutajalt
käibemaksukohustuslase numbri avaldamist kui tema tegevuselt nõutakse käibemaksu. Vastav
nõue seni puudus.
Punktiga 3 täiendatakse InfoTS § 12 teksti – lõikega 2 pannakse TTJA-le ülesandeks teostada
järelevalvet platvormide määrusest tulenevate nõuete täitmise üle. Tegu on huvitatud poole
initsiatiivil teostatava järelevalvega. Täpsema järelevalve korralduse või rikkumisest
teavitamise süsteemi töötab välja vajadusel TTJA.
Platvormidele seatud kohustused on välja toodud platvormide määruses.
Näiteks peavad veebipõhised vahendusteenuse osutajad tagama, et teenuse osutamise
tingimused on hõlpsalt mõistetavad ja kättesaadavad. Veebiplatvormid peavad järgima
platvormide määruses ette nähtud minimaalset etteteatamise tähtaega teenusetingimuste
muudatuste kohta. Lisaks sätestatakse eelnõus veebipõhistele vahendajale mitmeid täiendavaid
kohustusi, näiteks tuleb ärikasutajale nende teenuste peatamise, piiramise või lõpetamisele
eelnevalt anda tagasisidet põhjuse kohta, kasutustingimustes tuleb avaldada kaupade ja teenuste
järjestuse kuvamise põhimõtted ja loogika, samuti erikohtlemist võimaldavad klauslid ja see,
kas ja kuidas võimaldatakse ligipääsu teenuse kasutamise käigus tekkinud andmetele.
Platvormidel on kohustus sisse seada ettevõttesisene kaebuste menetlemise süsteem ja määrata
vähemalt kaks lepitusteenust pakkuvat lepitajat, et võimaldada platvormiga seotud vaidlusi
kohtuväliselt lahendada.
Punktiga 4 muudetakse InfoTS §-i 14. Kehtivas seaduses on ettekirjutuse täitmata jätmise korral
asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud korras rakendatava sunniraha ülemmäär 640
4
eurot. Eelnõuga määratletakse juriidilisele isikule sunniraha ülemmääraks kuni 100 000 eurot.
Kuna väärteo eest on kavandatud sarnaselt konkurentsiseadusega juriidilist isikut karistada kuni
400 000 eurose rahatrahviga, siis on arvestatud, et sobiv sunniraha määr on kuni 100 000 eurot.
Punktiga 5 tõstetakse InfoTS § 15 sätestatud juriidilise isiku karistusmäära kuni 400 000 euroni.
Kehtiv InfoTSnäeb nõuetele mittevastava teabe edastamise eest juriidilise isiku karistusena ette
kuni 3200 eurose rahatrahvi. Kuivõrd eelnõu punktiga 4 tõstetakse järelevalve raames
rakendatava sunniraha ülemmäär 100 000 euroni, siis ei oleks õigustatud, kui väärteo puhul
jääks maksimaalne karistusmäär oluliselt madalamaks. Kuna kehtiv seadus näeb nõuete
rikkumise eest füüsilise isiku karistusena ette maksimaalse trahvimäära (kuni 300 trahviühikut),
siis oleks juriidilise isiku karistusmäär sobilik kehtestada samuti lubatud maksimaalses
ulatuses, mis karistusseadustiku üldosa § 47 kohaselt on kuni 400 000 eurot.
Punktiga 6 täiendatakse InfoTS’i §-ga 152. Platvormide määruse kohaselt peavad veebipõhised
vahendusteenuse pakkujad looma ärikasutajate kaebuste jaoks ettevõttesisese kaebuste
menetlemise süsteemi (määruse artikkel 11) ja määrama kaks või rohkem lepitajat, kellega nad
on valmis koos töötama, et saavutada ärikasutajatega kohtuväline kokkulepe (määruse artikkel
12). Mõlemad tingimused kohalduvad üksnes suurettevõtjatele 2003/361/EÜ lisa tähenduses,
mille alla lähevad platvormid, kus töötab rohkem kui 50 töötajat ja käive ületab 10 miljonit
eurot.
Kohustuse täitmata jätmise eest saab selle alusel karistada rahatrahviga kuni 300 trahviühikut
või kuni 400 000 eurot, kui selle on toime pannud juriidiline isik.
Arvestades karistatavate juriidiliste isikute majanduslikku võimu, võib nende ettevõtjate
õiguserikkumisel olla tõsine mõju vastavale majandusvaldkonnale, aga ka konkurentsile, ning
see võib kahjustada turuosaliste huve ja heaolu ning seeläbi ka oluliselt avalikku huvi. Seetõttu
sätestatakse käesolevas seaduses juriidilistele isikutele KarS § 47 lõikes 2 kehtestatud karistuse
ülemmäär sarnaselt konkurentsiseadusega.
Punktiga 6 muudetakse InfoTS § 16 lõiget 2. Muudatus on tehniline ning tuleneb punktist 5.
Paragrahviga 2 sätestatakse seaduse jõustumise aeg. Platvormide määrus jõustus 11. juulil
2019 ehk kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas. Vastavalt
määruse enda rakendussättele kohaldatakse seda aga alates 12. juulist 2020. Üheaastane
üleminekuperiood oli mõeldud turuosalistele (vahendusteenuse pakkujad ning ärikasutajad),
aga ka rakendus- ja järelevalveasutustele uue regulatsiooniga kohanemiseks ning vajadusel
teenuse tingimuste ümberkujundamiseks.
Seadus jõustub üldises korras, välja arvatud § 1 punkt 2. Seaduse § 1 punkti 2 jõustumine alates
1. septembrist 2021. aastal tagab turuosaliste kohanemise muudatusega.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõus on kasutatud termineid, mis tulenevad platvormide määrusest. Sealhulgas nt
„ärikasutaja“, „veebipõhised vahendusteenused“ (sh pakkuja), „veebipõhine otsingumootor“
(sh pakkuja), „kommertsveebisaidi kasutaja“, „järjestus“. Tulenevalt määruse
otsekohaldumisest ei ole mõisteid eelnõus lahti seletatud, vaid viidatakse määrusele endale.
5
Mõiste „tarbija“ vastab võlaõigusseaduse § 1 lg 5 määratlusele ning „püsiv andmekandja“
vastab sama seaduse § 111 määratlusele.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
InfoTS-is tehtavad rakenduslikud muudatused on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiiviga 2000/31/EÜ ning määrusega (EL) 2019/1150.
Määrusega on seotud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid:
Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate määratluse kohta. Vastav soovitus määratleb kriteeriumid, mille alusel saab hinnata
platvormide määruse teatud sätete alla kuuluvaid subjekte;
Nõukogu 20. jaanuari 2004. aasta määrus (EÜ) nr 139/2004 kontrolli kehtestamise kohta
ettevõtjate koondumiste üle (EÜ ühinemismäärus). Vastav määrus on aluseks kontrolli mõiste
määratlemisele;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2008. aasta direktiiv 2008/52/EÜ vahendusmenetluse
teatavate aspektide kohta tsiviil- ja kaubandusasjades. Vastav direktiiv on aluseks määruses
sätestatud lepitusmenetluse protsessile;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 9. septembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/1535, millega
nähakse ette tehnilistest eeskirjadest ning infoühiskonna teenuste eeskirjadest teatamise kord.
Vastav direktiiv määratleb infoühiskonna teenuse mõiste, mille kaudu defineeritakse
veebipõhise vahendusteenuse mõistet.
6. Seaduse mõjud
Platvormide määrusest tulenevad mõjud on hinnatud Eesti seisukohtade Vabariigi Valitsusele
esitamise kooskõlastuse etapis, mis kiideti heaks 21. juunil 20184. Euroopa Komisjoni
koostatud platvormide määruse mõjuanalüüs on kättesaadav Euroopa Komisjoni veebilehel.5
Planeeritavad muudatused avaldavad mõju infoühiskonna teenuse osutajatele, sh veebipõhiste
vahendusteenuste pakkujatele ja otsingumootoritele ning nende ärikasutajatele ja määruse üle
järelevalvet teostavale TTJA-le. Muudatuste tulemusel kasvab vähesel määral ettevõtete
halduskoormus ja avaliku sektori töökoormus. Halduskoormuse kasvu kodanikele ei kaasne.
Võib eeldada, et suurte platvormide ja ärikasutajate vaheliste lepinguliste suhete ausamaks ning
läbipaistvamaks muutmine suurendab selgust ka tarbijate jaoks.
Platvormide määruse artiklitest 11 ja 12 tulenevate kohustuste rakendamine rohkem kui 50
töötajaga ja suurema kui 10 miljoni eurose käibe ja/või bilansimahuga vahendusteenuse
pakkujatele toob kaasa nii haldusliku kui rahalise koormuse platvormipõhiste kaebuste
lahendamise süsteemi loomise ning spetsialiseerunud lepitajatega kokkulepete sõlmimise näol.
Selliste veebipõhiste vahendusteenuse pakkujate arv on hinnanguliselt vähem kui 10.
4
Eesti seisukohad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, õigluse ja läbipaistvuse edendamine veebipõhiste
vahendusteenuste ärikasutajate jaoks, eelnõu kohta. Valitsuse istungi protokoll
(https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT0032A8A6?open)
5
Impact assessment of the Proposal for a Regulation of the European Parliament and of the Council on promoting
fairness and transparency for business users of online intermediation services (https://ec.europa.eu/digital-single-
market/en/news/impact-assessment-proposal--promoting-fairness-transparency-online-platforms)
6
Muudatustel puudub mõju keskkonnale, regionaalarengule, riigi julgeolekule ja välissuhetele.
Muudatus 1. Võimalus järelevalveasutustel või õiguskaitseorganitel edasilükkamatu
vajaduse korral kõrvale kalduda kohustusest enne teises liikmesriigis asuva
tegevuskohaga infoühiskonna teenuse osutamise piiramist taotleda teenuseosutaja
tegevuskoha riigilt piirangu kehtestamist.
Sihtgrupp 1. Järelevalveasutused ja õiguskaitseorganid (Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve
Amet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Kaitsepolitseiamet)
Muudatus mõjutab järelevalveasutuste ja õiguskaitseorganite töökorraldust. Kehtiv InfoTS
võimaldab Eesti järelevalveasutustel või õiguskaitseorganitel teises liikmesriigis asuva
tegevuskoha kaudu osutatava infoühiskonna teenuse osutamist piirata juhul, kui eelnevalt on
tegevuskoha riigi pädevalt asutuselt taotletud vajalike meetmete võtmist ja viimane pole neid
võtnud või on meetmed olnud ebapiisavad. Muudatuse tulemusel võivad erandkorras Eesti
järelevalveasutused ja õiguskaitseorganid kehtestada meetmeid konkreetse infoühiskonna
teenuse osas viivitamatult. Nõnda võimaldab kehtestatav erand järelevalveasutustel ja
õiguskaitseorganitel teha oma tööd tõhusamalt tegutsedes koheselt kõlbluse, avaliku korra, riigi
julgeoleku, rahva tervise või tarbijate kaitseks ohu ilmnemisel.
Sihtgrupp 2. Infoühiskonna teenuse osutajad
Muudatusel on tagasihoidlik mõju teises liikmesriigis asuva tegevuskoha kaudu osutatavatele
infoühiskonna teenuste osutajatele. Eesti järelevalveasutuste või õiguskaitseorganite
erandkorraline võimalus seada nende poolt osutatavatele teenustele piiranguid tegevuskoha
riigi pädeva asutusega suhtlemata tõenäoliselt lihtsalt kiirendab piirangu seadmise aega, aga ei
mõjuta piirangute esinemise sagedust. Seda põhjusel, et nii olemasoleva kui kavandatava korra
kohaselt peab teenuse suhtes kehtestatav piirang olema õigustatud kõlbluse, avaliku korra, riigi
julgeoleku, rahva tervise või tarbija kaitse alusel.
Muudatus 2. Infoühiskonna teenuse osutaja kohustus avaldada käibemaksukohustuslase
number.
Sihtgrupp 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Muudatuste tulemusena tekib TTJA-l täiendav järelevalvekohustus ja nõude täitmata jätmise
eest võimalus teha ettekirjutus ja rakendada sunniraha. Arvestades asjaolu, et lisanduva
kohustuse täitmist on TTJA-l võimalik kontrollida üldkontrolli raames, on eelnõuga kavandatud
muudatuste mõju TTJA töökorraldusele ja võimalus, et muudatuse tõttu on vaja tööjõud suunata
teisi menetlusi läbi viima, minimaalne.
Sihtgrupp 2. Infoühiskonna teenuse osutajad
Muudatus toob kaasa lisakohustuse neile infoühiskonna teenuse osutajatele, kes on kohustatud
end registreerima maksukohuslaseks. Käibemaksukohustuslase numbri avaldamise näol on
tegemist üldjuhul ühekordse ja tehnilise iseloomuga tegevusega, mistõttu saab kaasnevat mõju
hinnata väikeseks.
7
Sihtgrupp 3. Infoühiskonna teenuse kasutajad
InfoTS §-s 4 sätestatud üldise teabe kohustuse eesmärk on anda teenuse kasutajale võimalikult
palju teavet teenuse osutaja kohta, et suurendada teenuse osutaja usaldatavust. Eelkoige on tegu
teabega, mis võimaldab teenuse osutajat identifitseerida. Käibemaksunumbri avaldamisest
peaks olema kasu eelkõige neile maksumaksjatele, kes soovivad paremat ülevaadet oma
tehingupartneritest. Hõlpsasti leitavast teabest on kasu näiteks ettevõtjatele, kes soovivad
veenduda, et soetavad kaupu ja teenuseid käibemaksukohustuslastena registreeritud isikult, et
tekiks õigus sisendkäibemaksu mahaarvamiseks.
Muudatused 3-6. Täiendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti riikliku
järelevalve ülesandeid ning kirjeldatakse rikkumisest tulenevad sanktsioonid.
Sihtgrupp 1. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Kuna platvormide määruse üle järelevalve teostamine toimub huvitatud poole initsiatiivil, siis
täiendavast kohustusest tulenevat koormust ei ole võimalik täpselt ennustada.
Sihtgrupp 2. Platvormide ärikasutajad
Järelevalve ja sanktsioonide eesmärk on parandada ettevõtjate konkurentsiolukorda ja ennetada
rikkumisi. Ameti täiendavad õigused järelevalveks võimaldavad kiiremini lõpetada ettevõtjate
ebaseadusliku tegevuse ja tõsta tarbijate kindlustunnet, mis omakorda suurendab tehingute arvu
seaduskuulekate ettevõtjatega. Otseseid täiendavaid kohustusi ühelegi ettevõtjale ei lisandu.
Sihtgrupp 3. veebipõhised vahendusteenuse pakkujad, suurettevõtjad, kus töötab rohkem kui
50 töötajat ja käive ületab 10 miljonit eurot.
Muudatus parandab ettevõtjate konkurentsiolukorda, sest aitab tagada, et suurettevõtted ei
rakendaks ühepoolselt ärikasutajate suhtes tavasid, mis kalduvad suurel määral kõrvale heast
äritavast või on vastuolus hea usu ja ausa kauplemise põhimõttega. Suureneb ärisuhete
läbipaistvus. Arvestades karistatavate juriidiliste isikute majanduslikku võimu, võib nende
ettevõtjate õiguserikkumisel olla tõsine mõju vastavale majandusvaldkonnale, aga ka
konkurentsile, ning see võib kahjustada turuosaliste huve ja heaolu ning seeläbi ka oluliselt
avalikku huvi.
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Muudatus mõjutab valdkondlikku järelevalveasutust, milleks on TTJA. Platvormide määrusega
seonduva järelevalvekohustuse mõju TTJA-le on eelnõu esitamise hetkel raskesti määratav.
Kuna platvormide määruse üle järelevalve teostamine võiks olla peamiselt huvitatud poole
initsiatiivil teostatav järelevalve, ei vaja see täiendavat inimressurssi ning sellega seotud
ülesandeid on võimalik jagada olemasolevale personalile.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium jälgib tähelepanelikult määruse ja käesoleva
eelnõu mõju veebiplatvormipõhisele majandusele, et teha vajalikke täiendusi seoses tehnika
arengu ja kaubandustingimuste muutumisega.
8
8. Rakendusaktid
Eelnõuga ei ole uusi rakendusakte ette nähtud, samuti ei ole vajalik kehtivate rakendusaktide
muutmine.
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub üldises korras. Seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2021. aasta 1. septembril tagamaks
turuosalistele kohanemise muudatusega.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium saatis käesoleva eelnõu kooskõlastamiseks
Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile ja Siseministeeriumile ning arvamuse
avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile. Eelnõu koostamisel on suures osas
arvesse võetud Justiitsministeeriumi meediateenuste analüüsist ning platvormide määruse
rakendamisega seotud eelkonsultatsioonide käigus tehtud soovitusi.
Eelnõu esitati arvamuse avaldamiseks ka Eesti E-kaubanduse Liidule, Eesti Hotellide ja
Restoranide Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti
Jagamismajanduse Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ning Eesti Väike- ja Keskmiste
Ettevõtjate Assotsiatsioonile.
Avaldatud arvamused ja nendega arvestamine on esitatud seletuskirja lisas 1.
2020. a juulis korraldati infopäev, kus tutvustati platvormide määrusest tulenevaid kohustusi
platvormidele ning õigusi, millest kinni pidamist saavad platvormide kasutajad nõuda.
Rohkem teavet leiab Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi platvormide veebilehelt:
https://mkm.ee/et/eesmargid-tegevused/euroopa-liidu-siseturg/platvormide-maarus
9
Riigikantselei
Meie 26.02.2021 nr 2-2/19-0420/1248
Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise
seaduse eelnõu esitamine istungile
Austatud Taimar Peterkop
Esitame infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu Vabariigi Valitsuse 18.03.2021
istungile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Sutt
ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister
Lisad:
1. Seaduse eelnõu
2. Eelnõu seletuskiri
3. Märkuste tabel
Marie Allikmaa
715 1764
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu olulisemad muudatused
Eelnõu eesmärk on tagada õiglane ja usaldusväärne ning ühtsetel alustel toimiv veebipõhine
ettevõtluskeskkond Euroopa Liidu siseturul. Infoühiskonna teenused, sh veebipõhised
vahendusteenused ja otsingumootorid on ettevõtluses ja kaubanduses olulised, võimaldades
uusi ärimudeleid ja innovatsiooni ning sellised teenused pakuvad juurdepääsu uutele turgudele
ja ärivõimalustele. Kuid platvormimajandus toob kaasa ka probleeme, mis tuleb õigluskindluse
tagamiseks lahendada. Muudatustega tagatakse EL määruse 2019/1150 (edaspidi platvormide
määrus) ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/31/EÜ (edaspidi e-kaubanduse
direktiiv) nõuetekohane ja mõjus täitmine.
Olulisemad muudatused:
Eelnõuga määratakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet teostama järelevalvet
veebipõhiste vahendusteenuste pakkujate ja otsingumootorite üle tagamaks veebisaitide
kaudu kaupu ja teenuseid pakkuvatele ärikasutajatele vajalikud õigused ja läbipaistvus.
Veebipõhiste vahendusteenuste hulka kuuluvad sellised infoühiskonna teenused, mis
võimaldavad ärikasutajatel pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid ja hõlbustada
otsetehingute algatamist.
Täpsustatakse sunniraha ja trahvimäärasid ettekirjutiste ja kohustuste täitmata jätmise
eest.
Käibemaksukohustuslase numbri avaldamise kohustus nähakse ette nendele
infoühiskonna teenuse osutajatele, kelle tegevuselt nõutakse käibemaksu.
Muudatused on minimaalsed, et tagada platvormide määruse nõuetekohane ja mõjus jõustamine
ning õigusselgus vältides otsekohalduva määruse ümberkirjutamist ja et tagada infoühiskonna
teenuse seaduse kooskõla e-kaubanduse direktiiviga.