dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Teavitus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. jaanuar 2021
Viit
17-1/20-0100/41-1
Registreeritud
4. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-1 Energeetika arengukavade, strateegiate ning programmidega seotud kirjavahetus (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-1/20-0100
Vastutaja
Ene Jürjens (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond)
Lahendamise tähtaeg
18. jaanuar 2021

Failid

  • 📎DM-114329-1.pdf.bdoc4270 KB
  • 📎E-kiri.pdf65 KB

Sisu (failidest)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] 04.01.2021 nr DM-114329-1 Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine Katastriüksusele Kesa (katastritunnus: 5301:001:4413), mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet, on geoloogilise uuringu loa (edaspidi uuringuluba) saamiseks taotluse esitanud järgmised kaks ettevõtet: 1. OÜ EK RAE (registrikood: 14943840; aadress: Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 11318 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Väo X uuringuruumile 09.12.2020 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.12.2020 dokumendina nr DM- 112527-1). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 11.12.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 2. P112 OÜ (registrikood: 14687986; aadress: Kentmanni tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn, 10116 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Väo XI uuringuruumile 28.12.2020 (registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.12.2020 dokumendina nr DM- 112819-1). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 04.01.2021 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 33 lõike 7 kohaselt, kui 30 päeva jooksul esimesena esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada, selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse enampakkumisel käesoleva seaduse § 34 kohaselt. Vastavalt MaaPS § 34 lõike 2 alusel korraldab enampakkumise kaevandamisloa andja ehk Keskkonnaamet. Vastavalt keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja enampakkumise alghind“ § 4 lõikes 4 sätestatule palub Keskkonnaamet Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust uuringuloa saamise õiguse enampakkumise alghindade määramise vajaduse ja suuruse kohta. Keskkonnaamet palub motiveeritud arvamust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe nädala jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 18.01.2021. Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse enampakkumiste alghinna määramise vajadus ja alghinna suurus Teie arvamuseta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisad: 1. Taotlus T-L.MU_1006171.bdoc 2. Taotlus T-L.MU_1006456.bdoc Anu Sihv [email protected] 2(2) 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi OÜ EK RAE Registrikood / Isikukood 14943840 Postiaadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond Koodaadress 377840298000001L90000ABQ900000000 ADS OID ME01079615 Taotluse koostaja kontaktisik Ole Sein Kontakt e-posti [email protected] Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ Registrikood / Isikukood 11206437 Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond Koodaadress 377840524000003Y500001O5Q00000000 ADS OID EE02865158 Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 4 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Väo X uuringuruum Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 5.05 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0653 Rae vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Väo Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 46 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Lubjakivi, 600 tuh m³ kõrgemargiline Lubjakivi, 200 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 35 Puuraukude arv 10 Uuringukaeveõõnte arv 10 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd Füs-meh katsed, topomõõdistus, gammakarotaaž Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Vao_X_.pdf Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Vao_X_.pdf Muud lisad Lisa 3: piirid.dgn Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotlus Tallinn 2020 OÜ EK RAE Pärnu mnt 158/1, Tallinn Reg. 14943840 11318 Harjumaa www.eestikillustik.ee [email protected] Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri 1. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu eesmärk. Uuringuluba taotletakse Väo lubjakivimaardlast lõunas Väo X uuringuruumi geoloogili- seks uuringuks. Geoloogilise uuringu luba taotleb OÜ EK RAE. Kavandatava uuringu eesmärk on täpsustada uuringuruumis leviva kasuliku kihi paksust, selle kvaliteeti ja kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata esinevat maavara kogust aktiivse tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Uuringud lõpetatakse hiljemalt kolme aasta jooksul pärast loa saamist. Geoloogilise uuringu loa taotlemisel on analüüsitud Tallinna piirkonna ehituslubjakivi varustuskindlust. Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse andmetele on Harju maakonna varustuskindlus ehituslubjakiviga alla 10 aasta. Käesoleva taotlusega soovitakse seoses lõpetatud Väo VIII geoloogilise uuringuga saada ülevaade lähipiirkonna kogu potentsiaalist. Kui varu jätkub 10 - 20 aastaks, tuleb hakata tegema ettevalmistusi ja uuringuid uue ressursi kasutusele võtmiseks. Seega on antud uuringu loa taotlemine varustuskindluse seisukohast põhjendatud. 2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus Väo X uuringuruumi teenindusala pindalaga 5,05 ha paikneb Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval kinnistul Kesa (katastritunnus 65301:001:4413), mille sihtotstarve on maatulundusmaa ja mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium, volitatud asutuseks Maa-amet. Uuringuruum on ümbritsetud valdavalt eramaadega − Saluste tee 3 (65301:001:4290), Suurtammiku (65301:001:4291) ja Uus-Kristjani (65301:011:0084) ning Rae vallale kuuluvate kinnistutega Kesasoo tee L1 (65301:011:0349) ja Saluste tee L1 (65301:001:4414). Uuringuruumi teenindusala on ligikaudsete mõõtmetega 330 × 270 m. Maapinna reljeef on tasane, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 40 - 42 m. Uuringuruumi teenindusalast katab suures osas metsamaa ja väiksemas osas rohumaa. Lähimad hooned jäävad ligikaudu 100 m kaugusel ida suunda Betooni tn 63 kinnistule (65301:011:0069). Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu arvel oleva maavaravaruga. Lähim maardla, Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 0046), jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast minimaalselt ~200 m kaugusele põhja suunda (Väo lubjakivikarjääri aktiivse tarbevaru plokk 39). Uuringuruumist loodes ~200 m kaugusel ja edelas ~300 m kaugusel asuvad Väo IX uuringuruum (geoloogilise uuringu loa nr HARMG-150) ja Väo VIII uuringuruum (geoloogilise uuringu loa nr HARMG-151). Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub ida- ja põhjaosas AS-i Elering 35 - 110 kV pingega elektriõhuliiniga Aruküla-Lasnamäe (tunnus L164), Iru-Lasnamäe (tunnus L167) ja Iru-Ida (tunnus L007) ning nende kaitsevöönditega. Kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest. Lähedusse jääb veel elektriõhuliin Lasnamäe-Ida (tunnus L008), mille kaitsevöönd kattub uuringuruumi teenindusala põhjaosaga. Uuringuruumi teenindusala kaguosa külgneb AS-i ELVESO maa-aluse vee ja kanalisatsiooni survetorustike (tunnused VT54676, VT54593, KT9586, KT9492) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönditega. Ligikaudu 80 - 100 m kaugusel uuringuruumi teenindusala põhjapiirist asuvad laiarööpme- line raudtee (tunnused 4072959, 4075235, 4075246), millel on 30 m laiune kaitsevöönd äärmise rööpme teljest. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb ~1,5 km kaugusele ida suunda ja ~700 m kaugusele lõuna suunda. Uuringuruumi teenindusalast ~20 - 40 m kaugusel põhja suunas asuvad geodeetilised märgid (tunnused 49404, 49405, 49406). Kinnismälestis Kultusekivi (tunnus 18872) 50 m laiuse kaitsevööndiga jääb uuringuruumi teenindusala põhjapiirist ~110 m kaugusele. Taotletava Väo X uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega looduskaitseala. 3. Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsingu või uuringu korral maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate kasutusvaldkondade loetelu Kuna taotletava uuringuruumi puhul on sisuliselt tegemist Väo lubjakivimaardlaga, siis nii uurituse, kasuliku kihi paksuse ja kvaliteedi kirjeldamisel lähtutakse Väo lubjakivimaardla registrikaardist ja maardlas tehtud varasematest uuringutest. Väo lubjakivimaardlas on keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil (registrikaardi nr 0046) tehtud geoloogilisi uuringuid 20 korral: - Ehituskivi uuring Väo maardlas 1955. a. (I. Sidorova, 1956. a.); - Aruanne 1969. - 70. a. geoloogilistest uurimimistöödest Väo - II lubjakivimaardlal (S. Remmel, 1970. a.); - Informatsiooniline aruanne Väo karjääri piiride laiendamisvõimaluste kohta (V. Jürgenson, 1984. a.); - Seletuskiri Väo lubjakivimaardla lubjakivi jääkvarude arvutus ja Väo karjääriga külgnevate alade lubjakivi varu kinnitamiseks (A. Adamson, 1994); - Taotlus Väo lubjakivimaardla ehituslubjakivi jääkvarude osaliseks ümberhindamiseks ja hinnitamiseks Väo karjääri piires (A. Adamson, 1996. a.); - Taotlus Väo lubjakivimaardla ehituslubjakivi täiendava varu kinnitamiseks Väo karjääri lõunaserva ja Kohtla - Järve - Tallinn gaasitrassi vahelisel alal (A. Adamson, 1997. a.); - Väo lubjakivimaardla varu ploki 17 varu osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 01.10.2006. a.); - Väo lubjakivimaardla Tondi - Väo karjääri täiendav geoloogiline uuring (M. Tammekänd, E. Jassik, H. Vahtra, 2007. a.); - Väo lubjakivimaardla passiivse tarbevaru ploki 16 varu osalise ümberhindamise seletuskiri ( M. Tammekänd, 2008. a.); - Väo lubjakivimaardla Ida - Väo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (E. Rannik, M. Tammekänd, 2008 .a.); - Aruanne Paekivitoodete Tehase OÜ Väo maardla põhjaosa Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta (S. Korbut, P. Tammik, 2009. a.). - Aruanne Väo maardla Paekivitoodete Tehase OÜ Väo karjääri teenindusmaa kirdes ning keskosas Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta (V. Jürgenson, V. Valling, 2010. a.); - Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava varu (plokkides 31 ja 32) arvele võtmise seletuskiri (L. Rohtla, R. Kotenjov, 2012. a.); - Väo lubjakivimaardla Väo V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.10.2015) (M. Tammekänd, 2015); - Väo lubjakivimaardla Väo VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 29.09.2015) (V. Valling, 2015); - Harju maakonna Väo lubjakivimaardla plokkide 31 ja 32 varu ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 30.11.2012) (H. Vahtra, 2016); - Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri geoloogilise järeluuringu aruanne (varu seisuga 01.04.2016) (M. Tammekänd ja A. Koger, 2016); - Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava maavaravaru (plokis 37) arvele võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.08.2016) (M. Tammekänd ja K. Paat, 2016); - Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.09.2017) (M. Tammekänd ja M. Uppin, 2017); - Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri jääkvaru osalise ümberhindamise seletuskiri (varu seisuga 31.12.2017) (M. Tammekänd ja A. Koger, 2018). - Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga 01.07.2020 (H.Vahtra, T. Tuuling, M. Uppin, 2020). Ühtegi varasema uuringu puurauku taotletava uuringuruumi ei jää. Lähimad uuritud alad on ~200 - 300 m kaugusele jäävad Väo maardla aktiivse tarbevaru plokid 39-42. Kesk- konnaregistri maardlate nimistu põhjal on seisuga 31.12.2019. a Väo lubjakivimaardlas (392,34 ha) arvel kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 10 334,7 tuh m3 ja passiivset tarbevaru 7239,0 tuh m3. Maardlas kaevandatakse lubjakivi neljas mäeeraldises: - Väo lubjakivikarjäär (Paekivitoodete tehase osaühing, maavara kaevandamise loa nr HARM-154, kehtivusaeg kuni 13.01.2039); - Väo V lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise loa nr KMIN-137, kehtivusega kuni 16.12.2028); - Tondi-Väo lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise loa nr KMIN-061, kehtivusaeg kuni 06.05.2022); - Tondi-Väo III lubjakivikarjäär (AS TREF Nord, maavara kaevandamise loa nr KMIN- 128, kehtivusega kuni 05.01.2025). Väo lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Kasuliku kihi lamamiks on Kesk- Ordoviitsiumi ladestiku Volhovi lademe savikas glaukoniitlubjakivi. Katendi keskmine paksus taotletavas uuringuruumis on hinnanguliselt 5 m, millest karbonaatse katendi moodustavad Kukruse lademe Viivikonna kihistu kukersiinne lubjakivi, keskmise paksusega 2 m. Ülejäänud osa katendist on esindatud saviliiva ja saviliivmoreeniga. Kohati võib esineda katendis saviliivaga segipaisatud kulutatud paelahmakaid. Aluspõhja geoloogilise kaardi ja 2017. a ning 2020. a uuringute alusel võib eeldada, et taotletav uuringuruum jääb Kukruse lademe (O3kk) avamusalale. Väo lubjakivimaardlas üldiselt Kukruse lademe lubjakivi esindatud ei ole. Küll aga avanevad Kukruse lademe kivimid maardlast lõunas Uhaku lademe lasumis. Kukruse lademe kivim on pruunikashall, kus nõrgalt savikad lubjakivikihid vahelduvad pruunika kukersiinse lubjakivi lainjate kihtidega. Kukruse lademe paksus võib ulatuda kuni ~4 m-ni, olles kohati murenenud ja segamini saviliivmoreeniga. Uhaku lademe (O2uh) kivim on esindatud helehalli pruunika varjundiga peenekristallilise lubjakiviga, mis on ülemistes kihtides porsunud ja õhukesekihiline. Esinevad mõne mm kuni 2 cm paksused savikad vahekihid. Uhaku lademe paksus võib ulatuda taotletavas uuringuruumis 5 m-ni. Uhaku lademe all lasuv Lasnamäe lade (O2ls) on kasuliku kihi kõige kvaliteetsem osa. Lademe piires eraldatakse 3 kihtide kompleksi: ülemine paksukihiline kõva lubjakivi, vähepoorne dolokivi kiht ja alumine savikate vahekihtidega osaliselt dolomiidistunud lubjakivi. Eelduste kohaselt on Lasnamäe lademe keskmine paksus taotletavas uuringuruumis 7 - 9 m. Lasnamäe lademe lamami moodustavad Aseri lademe (O2as) raudoiididerikas lubjakivi, mis on esindatud halli pruunika varjundiga peene- kuni mikrokristallilise ooidlubjakiviga. Aseri lademe paksus taotletavas uuringuruumis on eelduste kohaselt keskmiselt 0,5 m. Kunda lademe (O1kn) kivim on nõrgalt pruunikashall peendetriitjas lubjakivi, rohkete fosfaatsete lainjate katkestuspindadega. Kohati on peene- kuni mikrokristalliline kivim roheka varjundiga. Kunda lademe paksus suureneb lõuna ja ida suunas. Kunda lademe paksus taotletavas uuringuruumis on keskmiselt 0,5 m. Volhovi lademe (O2vl) lubjakivi on esindatud helehalli, kohati roheka varjundiga, peenekristallilise detriitse õhukese- kuni paksukihilise glaukoniiti sisaldava lubja- ja dolokiviga. Glaukoniiditerasid esineb rikkalikumalt mergli vahekihtides. Lubjakivi sisaldab kohati 2 - 3 cm paksuseid mergli vahekihte, mis muudavad kivimi tekstuuri lainjaks ning kohati muguljaks. Lademe ülemine osa on vähem savikam, alumistes kihtides on kivim leostunud ning poorne ja kavernoosne. Väo lubjakivimaardlas ja selle piirkonnas moodustab hüdrogeoloogilise läbilõike Alam- Ordoviitsiumi veehorisont, mis levib Volhovi ja Kunda kihtides. Selle veehorisondi vett- pidavaks kihiks on Hunnebergi lademe Leetse kihistu savirohked vahekihid. Veehorisont täitub peamiselt atmosfäärsete sademetega ja veetase madaldub Pirita jõe ehk ida-kirde suunas. Väo lubjakivimaardla ehituslubjakivi kasutatakse valdavalt killustiku tootmiseks. Maavara kvaliteet on kogu maardla piires võrdlemisi ühtlane. Lasnamäe ja Uhaku lademe ehitus- lubjakivist valmistatud killustiku survetugevuse mark on purustatavuse järgi 400 - 800, keskmiselt 600; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,1 - 1,5%); kuluvuskindlus - I; saviosakeste sisaldus killustikus 0,2 - 0,3%, kaalukadu külmakindluse katsel 0,9%; kaalu- kadu purunemiskindluse katsel (Los Angeles) 27% ja kivimi survetugevus veega immuta- tult 966 - 1282 kg/cm2 ning mahukaal 2,57 - 2,75 g/cm3. Aseri ja Kunda lademe lubjakivist valmistatud killustiku survetugevuse mark purustata- vuse järgi on 400 - 800; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,4 - 2,1%); kuluvuskindlus - I; saviosakeste sisaldus killustikus 0,2 - 0,3%; kaalukadu külmakindluse katsel 1,7% ja kaalukadu purunemiskindluse katsel (Los Angeles) 29% ning kivimi survetugevus veega immutatult 1012 - 1187 kg/cm2 ja mahukaal 2,54 - 2,64 g/cm3. 2017. a uuringu raames võeti Kukruse lademe lubjakivist proovid, mille tulemuse põhjal on lubjakivist valmistatud killustiku kaalukadu külmakindluse katsel 7% ja kaalukadu purunemiskindluse katsel 36%. Väo X uuringuruumis leviva maavara täpsed kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist ja need selgitatakse välja uuringu käigus. Ehituslubjakivist hakatakse tootma lubjakivi- killustikku, mis sobib betooni valmistamiseks, teekatteks ja täitematerjaliks. 4. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite kirjeldus. Geoloogilise uuringuga rajatakse kuni 10 puurauku, mis läbivad uuritava kihi täielikult lamamini. Puuraugud rajatakse selleks ettenähtud kohtades puuragregaadiga südamik- puurimise meetodil. Kvaternaarisetete osas puuraugud manteldatakse puuraugu püsivuse tagamiseks. Juhul kui katendi paksus osutub eeldatust suuremaks või tekib vajadus mõnes kohas selle paksuse täpsustamiseks, tehakse uuringuruumi ekskavaatoriga 10 kaevandit. Enne tööde tegemist elektriliinide kaitsevööndis tööde tegemist kooskõlastatakse kõik tegevused liini haldajaga. Kooskõlastus lisatakse uuringu aruandele. Juhul kui kooskõlastust tööde tegemiseks liini kaitsevööndis ei saada tehakse puuraugud väljaspool kaitsevööndeid. Uuringuvõrk on planeeritud tihedusega kuni 400 m ja sügavuseks varuga kuni 35 m, kuna ei ole täpselt teada, kui paksu kihina võivad alal levida kvaternaarisetted ning Kukruse lademe lubjakivi. Puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning teostatakse kogu uuringuruumi teenindusala ja selle 40 m raadiusega maa-ala topograafiline mõõdistamine. Saadud puursüdamikud kirjeldatakse, fotografeeritakse ning võetakse proovid laboratoor- seteks katsetusteks. Laboratoorsete tööde tulemustel selgitatakse välja maavara kvaliteet ja selle vastavus tellija nõuetele. Peamised laboratoorsed katsetused on purunemiskindlus Los Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) ja külmakindluse määramine destilleeritud vees (EVS-EN 1367-1). Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse veetaseme mõõtmised puuraukudes. Juhul kui selleks on vajadus ja hüdrogeoloogilised tingimused seda tingivad, siis rajatakse uuringuruumi üks puuraukude paar, milles tehakse katsepumpamine. Seejärel puuraugud likvideeritakse vastavalt geoloogilisele ehitusele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele. Geofüüsikalistest töödest tehakse gammakarotaaž puuraukudes. Loodusliku gamma- kiirguse mõõtmine puuraugus võimaldab täpsustada geoloogilist läbilõiget liigestades selle savikateks ning vähem savikateks erimiteks, täpsustada kivimikihtide lasuvuspiire ja hüdrogeoloogilisi parameetreid. Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus (sh kasutatakse varasemate uuringute andmeid) ja koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. Uuringuruumi kohta koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000. 5. Üldgeoloogilise uurimistööga või geoloogilise uuringuga kaasneda võivate keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed. Kavandatavaks tegevuseks on Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval kinnistul Kesa (katastritunnus 65301:001:4413) 5,05 ha pindalal Väo X uuringu- ruumi geoloogilise uuringu läbiviimine. Taotletava uuringuruumi puhul on Rae valla üldplaneeringu maakasutuse kohaselt tegemist metsamajandusmaaga, kuhu otseselt kitsendusi põhjustavaid tegevusi kavandatud ei ole. Muid strateegilisi planeerimis- dokumente uuringualal kehtestatud ei ole. Taotletava uuringuruumi teenindusalal hooneid ei asu. Uuringuruumi teenindusala katab metsamaa ja rohumaa. Lähimad hooned jäävad uuringuruumist ~100 m kaugusele ida suunda. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad lühiajaliselt päevasel ajal. Samuti ei kahjusta geoloogiline uuring uuringuruumi alal oleva maa väärtust. Kavandatav tegevus hõlmab endas südamikpuurimise meetodil kuni 10 puuraugu rajamist sügavusega kuni 35 m ning vajadusel ekskavaatoriga kuni 10 kaevandi rajamist. Rajatud puuraugud (kaevandid) likvideeritakse kohe pärast tööde lõpetamist vastavalt nõuetele. Seega ei muudeta geoloogilise uuringu käigus kinnistu sihtotstarvet, maakasutuse tingimusi ega maa veerežiimi. Hüdrogeoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist vee välja pumpamist, mistõttu põhjavee taseme alanemist oodata ei ole. Puurimistööde ajal võib lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu läheduses vee hägustumist puurimisel purustatud lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb ka näiteks veevarustuseks ettenähtud puurkaevude rajamisel. Kuna katsepumpamine toimub lühiajaliselt, siis eelduste kohaselt ei ole mõju piirkonna põhjavee tasemele ega kvaliteedile. Uuringuga tekitatav häiring taimestikule on minimaalne. Kuna uuringutööd viiakse läbi ühe kuni kahe nädala jooksul on kaasnev häiring inimestele samuti minimaalne. Mõju ei ulatu väljapoole uuringuruumi teenindusala või on väheoluline. Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga ja vajadusel ekskavaatoriga, mistõttu ei nõua uuringu läbiviimine olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude ja kaevandite rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-, kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra, aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal. Samuti ei kaasne geoloogilise uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibrat- sioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline. Loodusvarasid kasutatakse uuringu käigus maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter lubja- kivi uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus loodusvarasid. Juhul kui osutub vajalikuks kaevandite rajamine, siis kaevandid likvideeri- takse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud materjaliga. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse katsepumpamise ajal veetaseme alanemist ja selle taastumist. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata. Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide ohtu ei ole. 6. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu käigus. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringu- loa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevanda- misjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maa- varade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlussevõtmist, kordus- kasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu- punktidesse rajatakse puuraugud ja kaevandid, milles määratakse katendi ja kasuliku kihi paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Puuraugud (kaevandid) rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt nõuetele. Puuraugud likvideeritakse pärast kärni võtmist ja veetasemete mõõtmist vastavalt nõuetele, maapind tasandatakse. Puuraukude lubjakivisse ulatuv osa täidetakse killustiku ja sõelmetega, ülemine osa tsementeeritakse. Katendit läbiv osa täidetakse moreenpinnasega ja tihedatakse. Kõige ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Kaevandid likvideeritakse sama materjaliga, mis kaevanditest välja tõsteti. Pärast välitööde lõppu puuraukude (kaevandite) ümbrus korrastatakse, maapind viiakse geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ning taastatakse looduslik situatsioon võimalikult täpselt. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastav akt, mis kooskõlastatakse seaduses ettenähtud osapooltega. Uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive ületavat müra või tolmu. 7. Töö ajakava - Ettevalmistamine välitöödeks – 4 kuud; - Välitööd (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 6 kuud; - Laboratoorsed tööd – 6 kuud; - Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 8 kuud; - Uuringuaruande kinnitamine – 6 kuud; - Võimalik välitööde seisak talvel– 6 kuud. KOKKU – 36 kuud OÜ EK RAE Kaire Lukkanen-Jaas / allkirjastatud digitaalselt / Juhatuse liige Geoloogilise uuringu loa väljastamisel palume see saata digitaalselt e-posti aadressil [email protected] 1. Geoloogilise uuringu loa taotlus Loa taotleja Ärinimi / Nimi P112 OÜ Taotluse koostaja kontaktisik Kaja Kuris Tööde teostaja andmed Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ Registrikood / Isikukood 14346587 Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond Loa kehtivus Loa kehtivus aastates 5 Käitise tegevuse algusaeg Uuringuruumi andmed Nimetus Väo XI Tüüp Maismaa Veekogu liik Uuringuruumi ja selle teenindusala 5.05 pindala, ha Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk. Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus 0653 Rae vald Maardlad ja maavarad Maardla nimetus Väo lubjakivimaardla Maardla osa nimetus Maardla registrikaardi number 46 Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik Lubjakivi, ehitus, teede ehitus 750 tuh m³ täitepinnas Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring Uurimissügavus, m 30 Puuraukude arv 8 Uuringukaeveõõnte arv 8 Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine Katsepumpamine Muu hüdrogeoloogiline katsetöö Geofüüsikalised tööd: elektromeetria, km Geofüüsikalised tööd: gravimeetria, km Muud sihtotstarbelised tööd topogeodeetiline mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid Kas tekib jäätmeid Ei Ajutiste ehitiste loetelu Lisad Seletuskiri Lisa 1: GULT_SELETUSKIRI_VAO_XI.asice Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: VAO_XI_TEENINDUSALA.zip Muud lisad Lisa 3: GRAAF_LISA_1_VAO_XI_GULT_PLAAN.asice OÜ P112 VÄO XI UURINGURUUMI GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUS Soodevahe küla, Rae vald Harju maakond 2020 GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI 1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle ümbrusest OÜ P 112 taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt meiliaadressile [email protected]) Väo XI uuringuruumis (teenindusala pindala 5,05 ha) Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval maaüksusel Kesa (65301.001:4413). Teenindusala põhjapiir jääb Väo lubjakivimaardla lähima ploki (plokk 39 aT) lõunapiirist ca 140 m kaugusele. Maardla plokid 42 aT ja 43 aT jäävad teenindusala piirist ligikaudu 270 m kaugusele edela poole. Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva, ehituskillustikuks sobiva lubjakivi maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku soovitakse kasutada Tallinna ja selle ümbruse ehitusobjektide varustamiseks. AS Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe, jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi. Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (kuhu jääb ka Väo lubjakivimaardla piirkond) – Väo kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga nõutud kõrge kvaliteediga ehituskillustikku. Väo lubjakivimaardlas moodustab pinnakattesetete all kasuliku kihi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe karbonaatkivimid. Väo XI uuringuruumi teenindusala (5,05 ha) asub riigi omandis oleval maal, millest ca 2,9 ha on metsamaa ja ülejäänud ala võsastuv rohumaa. Piirkonna reljeef on tasane, maapind jääb teenindusala piires 40–42 m abs. kõrguse vahemikku. Teenindusalast lääne poole jääb maaüksuse Saluste tee 3 ja Suurtammiku metsamaa, lõunasse Väikemetsa ja Uus-Kristjani maaüksuse metsamaa. Põhja poole jääb maaüksuse Saluste tee L1 ja ida poole Kesasoo tee L1 transpordimaa. Piirkonnas asuvad vaid tootmishooned, elamuid vähemalt poole kilomeetri raadiuses pole. Üle Väo XI uuringuruumi teenindusala põhja- ja idaosa kulgeb elektriõhuliin 35- 110kV (Aruküla–Lasnamäe, VID tunnus L164), üle kirdeosa elektriõhuliin 35-110kV (Iru-Lasnamäe, VID tunnus L167) ja elektriõhuliin 35-110kV (Iru-Ida, VID tunnus L007). Teenindusala põhja- ja idaosa jääb ka nende elektriõhuliinide kaitsevööndisse (graafiline lisa 1). Teenindusalast põhja poole jääb elektriõhuliin 35-110kV (Lasnamäe-Ida, VID tunnus L008), mille kaitsevöönd ulatub ligikaudu 2,7 m ulatuses samuti taotletavale teenindusalale. 35-110kV liinide kaitsevööndi laius on 25 m liini teljest. Uuringuruumi teenindusala külgneb ida poolt aktsiaseltsi ELVESO maa-aluse vee ja kanalisatsiooni survetorustike (tunnused VT54676, VT54593, KT9586, KT9492) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönditega. Teenindusalast põhja poole jääb laiarööpmeline raudtee, mille kaitsevööndisse (30 m äärmise rööpme teljest) teenindusala ei ulatu. Teenindusalast põhja pool asuvad geodeetilised märgid ja kinnismälestis Kultusekivi (tunnus 18872). Teenindusala ei asu kaitsealuseid objekte. Väo XI uuringuruumi teenindusalast loodesse Väo IX ja kirdesse Lõuna-Väo II uuringuruum, millele on välja antud geoloogilise uuringu load. Kesa maaüksuse piiresse, kus OÜ P112 taotleb Väo XI uuringuruumile geoloogilise uuringu luba, on OÜ EK RAE andnud samuti menetlusse geoloogilise uuringu loa taotluse (Väo X uuringuruum). 2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad, lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja kasutusvaldkonnad Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb ulatusliku Väo lubjakivimaardla vahetusse lähedusse ja Väo maardla piirkonnas on geoloogiline läbilõige väljapeetud ehitusega, siis on tõenäoline, et ka Väo XI uuringuruumi piires esineb Väo maardla lõunaosale iseloomulik geoloogiline ehitus. Samas pole taotletava uuringuruumi teenindusalale ühtegi ehituslubjakivi geoloogilise uuringu puurauku varem rajatud. Väo lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud alates 1955. aastast üle kahekümne korra. Teenindusalale lähima, Väo maardla 39. ploki piires on geoloogilisi uuringuid tehtud 2017. aastal („Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“, Tammekänd, Uppin 2017), edela poole jäävate plokkide 42 aT ja 43 aT piires 2020. aastal („Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“, Tuuling, Uppin 2020). Väo lubjakivimaardlas moodustavad kasuliku kihi Ordoviitsiumi ladestu Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Kasulikule kihile on lamamiks Volhovi lademe savikas glaukoniitlubjakivi. Taotletavale uuringuruumile lähimate, Väo maardla 39. ploki lõunaserva rajatud puuraukude Pa 1/17 ja Pa 2/17 (Tammekänd, Uppin 2017) läbilõigetes on kasuliku kihi (kõrgemargilise lubjakivi) paksus vastavalt 13,7 ja 13,1 m ja kattekihi paksus vastavalt 7,5 ja 8,5 m. Puuraugu Pa 1/17 puhul on kattekihi hulka arvatud 0,4 m tüsedune kasvukiht, 3,4 m tüsedune saviliivmoreeni lasund ja 3,7 m tüsedune Kukruse lademe savika ja kukersiitse lubjakivi vahelduv kompleks – füüsikalis-mehaaniliste katsetuste põhjal pole Kukruse lademe lubjakivist valmistatud killustik külmakindel ((kaalukadu 7%) ja purunmiskindlus on madal (La 36). Seega on põhjendatud Kukruse lademe lubjakivi arvamine katendi hulka. Puuraugu Pa 2/17 puhul on kattekihi hulka arvatud 0,3 m tüsedune kasvukiht, 5,6 m tüsedune saviliivmoreeni lasund ja 2,6 m tüsedune Kukruse lademe savika ja kukersiitse lubjakivi vahelduv kompleks. Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb nimetatud puuraukudest vaid paarsada meetrit lõuna poole, on tõenäoline, et uuringuruumi teenindusala piires võib kattekihi kogupaksus (pinnakattesetted ja Kukruse lademe savikas kukersiitne lubjakivi) jääda samadesse piiridesse, st ulatuda 8–9 meetrini. Edela poole jäävas Väo maardla 42. plokis on Kukruse lademe lubjakivi arvatud täitelubjakivi varu hulka. Kasuliku kihi hulka arvatud Uhaku lademe lubjakivikihi paksus puuraukudes Pa 1/17 ja Pa 2/17 oli vastavalt 6,6 ja 6,1 m, Lasnamäe lademe lubjakivikihi paksus vastavalt 5,4 ja 5,3 m, Aseri ja Kunda lademe lubjakivikihi paksus mõlemas puuraugus vastavalt 0,5 m ja 0,7 m. Tõenäoliselt analoogne lubjakivikihtide lademeline jaotus esineb ka Väo XI uuringuruumi piires. Puuraukude sügavus jäi 23,5–24 m vahemikku. Uhaku lade on esindatud helehalli pruunika varjundiga peenekristallilise lubjakiviga, esineb õhukesi savikaid vahekihte. Lasundi ülaosa võib olla porsunud. Lasnamäe lademe piires eraldatakse 3 kihtide kompleksi: ülemine paksukihiline kõva lubjakivi, vähepoorne dolokivi kiht ja alumine savikate vahekihtidega osaliselt dolomiidistunud lubjakivi. Aseri lademe hall pruunika varjundiga peene- kuni mikrokristalliline lubjakivi sisaldab raudoiide. Kunda ladet iseloomustab pruunikashall peendetriitjas lubjakivi, kus esineb rohkelt fosfaatseid katkestuspindu. Kohati on lubjakivi roheka varjundiga. Väo lubjakivimaardla piirkonnas moodustab kasuliku kihi tasemel hüdrogeoloogilise läbilõike vettkandva osa Ordoviitsiumi veekompleks, mis hõlmab Lasnamäe, Aseri, Kunda ja Volhovi lademe lubjakive. Veekompleksile moodustavad veepideme Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lademete terrigeensed kivimid (kildad, aleuloliidid, savid). Kuigi Väo maardlas kaevandamisel on põhjaveetaset alandatud aastakümneid, on alanduse mõju maardlast eemaldudes väike. Näiteks 2017. a uuringupuuraukudes Pa 1/17 ja Pa 2/17, mis jäävad 39. ploki lõunaserva, jäi veetase puuraukude suudmetest vaid 1–1,5 m sügavusele ehk ligikaudu 41–41,5 m abs. kõrgusele. Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivist valmistatud killustik on kõrgemargiline: survetugevuse mark on purustatavuse järgi 400–800, keskmiselt 600; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,1–1,5%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 27. Ka Aseri ja Kunda lademe lubjakivist valmistatud killustik on valdavalt kõrgemargiline: survetugevuse mark purustatavuse järgi on 400–800; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,4–2,1%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 29. Väo XI uuringuruumi lubjakivist saab valmistada kõrgemargilist killustikku ehituse ja teede ehituse tarbeks. 3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest Väo uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 8 puurauku sügavusega kuni 30 m ja ekskavaatoriga kuni 8 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada täpsemat ülevaadet katendi koostisest ja paksusest. Siinjuures märgime, et uuringuruumi teenindusalale ulatuvate elektriõhuliinide kaitsevööndite piiresse uuringupunkte ei rajata – kuna Väo maardla 39. ploki lõunapiiril asuvad uuringupuuraugud Pa 1/17 ja Pa 2/17 jäävad taotletava uuringuruumi piirist vaid 150– 250 m kaugusele, siis saab nende puuraukude andmeid edukalt kasutada ka Väo XI uuringuruumi geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi hindamisel. Samas on uuringuruumi teenindusala piiresse jäävate kaitsevööndite ulatus väike ja kui rajada uued uuringupunktid (puuraugud) vahetult kaitsevööndite piiride lähedale, saab nende andmeid vajadusel kasutada (ekstrapoleerimise meetodil) geoloogilise situatsiooni esitamiseks ka kaitsevööndite alal uuringuruumi piires, seda enam, et Väo maardla piirkonna geoloogiline läbilõige on vähemuutlik ja lubjakivide lasumus väljapeetud. Ja veel täienduseks. Juhul kui geoloogilise uuringu käigus tekib vajadus uuringuplaanil (graafiline lisa 1) näidatud kõige põhjapoolsema puuraugu rajamiseks kaitsevöönditest vabale alale (vabale kolmnurgale – vaba kolmnurk hästi nähtav graafilise lisa nr 1 pdf faili suurendamisel), siis selle rajamiseks kooskõlastatakse tehnika liikumine liinide kaitsevööndis liinide valdajaga. Uuringuaruande koostamise käigus kooskõlastatakse liinide valdajaga võimaliku varuploki moodustamine liinide kaitsevööndisse. Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus. Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes ja hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised. Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paar. Peale geoloogiliste tööde lõpetamist likvideeritakse puuraugud ettenähtud korras. Uuringuruumi teenindusala ja selle lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan mõõtkavas 1:2000. Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse. Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga, pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid. Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, laboratoorsed uuringud ja aruande koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks. Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine) tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist, korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik. Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal tõstetakse kaevanditesse tagasi. 28.12.2020 Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/ Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener Tellija: Rainer Hinno /allkirjastatud digitaalselt/ OÜ P112, juhatuse liige Tel 5017100 [email protected] Väo maardla nr 46 plokk 39 aT  Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000 PIR 42.6 Liivamäe ITA Lõuna-Väo II 35.4 J uuringuruumi 29.2 teenindusala 36.5 Väo IX uuringuruumi Nehatu 550500 65301:011:0070 39.1 Väo maardla teenindusala 1534 Betooni tn 61 1 6587900 Loo 12 Väo maardla km 1535 40.0 -4,4 ard u 1,2 11 t e- Ma mi s 1 3 Üle ee L 011 te t 01: 0 11: 4 Sal us 2 38.8 653 441 01: 1:0 1536 6 530 3 65301:011:0069 10 Betooni tn 63 2 Veneküla te t ee L 65301:001:4413 Väo XI uuringuruumi Saha pkr 1537 94 Sal us 9 Kesa teenindusala 35.6 :42 001 6587700 6 5301: 65301:011:0349 Soodevahe Kesasoo tee L1 550200 4 65301:001:4290 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6334, 6343 Saluste tee 3 8 65301:001:4295 7 5 Saluste tee 5 65301:011:0084 Uus-Kristjani 6 65301:001:4291 Suurtammiku 6587500 Väo maardla nr 46 65301:011:0159 plokk 42 aT Väikemetsa 550500 plokk 43 aT 0m 100 m LEPPEMÄRGID 1 2 Väo XI uuringuruumi teenindusala piir, 65301:001:4413 Katastriüksuse tunnus, Liinirajatise kaitsevöönd nurgapunkt, nr Kesa lähiaadress, piir 4 3 Vee ja kanalisatsiooni Raudtee kaitsevööndi piir survetorustiku kaitsevöönd Senise kehtiva 1535 Väo XI uuringuruumi teenindusala uuringuruumi Geodeetilise märgi kaitsevöönd ja number Puurkaev koos kaitsevööndiga nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m teenindusala piir Nr X Y Väo maardla Kultusekivi koos kaitsevööndiga Elektriliinide kaitsevöönd 1 6587883.85 550453.07 tarbevaru ploki piir 2 6587811.36 550455.55 VÄO XI UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN Kavandatud puuraugu ja vajadusel ka Graafiline lisa 1 3 6587772.46 550465.15 M 1:5000 kaevandi (pinnakattesetete osas) 4 6587655.62 550501.39 orienteeruv asukoht Töö: Väo XI geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine 5 6587619.70 550503.88 Töö nr 20-428 6 6587558.30 550405.24 Kasutatud materjalid: 7 6587627.32 550349.13 Katastriüksuste piirid, kitsendused, uuringuruumide 0 50 100 200 m 8 6587635.59 550342.67 Asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Kesa mü teenindusalad ja Väo maardla andmed Maa-ametist. 9 6587742.18 550256.61 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest. Tellija: OÜ P112 Aadress: Kentmanni 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116 Tellija esindaja: Rainer Hinno 10 6587747.80 550150.19 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. e-mail: [email protected], tel 5017100 /allkirjastatud digitaalslet/ 11 6587839.99 550351.78 12 6587870.61 550421.29 Märkus: Kesa maaüksuse piires 5,05 hektaril on OÜ EK RAE MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Detsember andnud Keskkonnaametisse menetlusse Väo X uuringuruumi geoloogilise Liiva 41, 50303 Tartu 2020 Pindala 5,05 ha uuringu loa taotluse. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail: [email protected] Allkiri: ja toimetas: tel. 5104753 Saatja: <[email protected]> Saadetud: 04.01.2021 16:10 Adressaat: MKM info <[email protected]> Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS Tere! Isikule on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-114329-1 Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine.Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/documents/d/42926- 77b01b3e9f1f31517debdd72c93d299bdb114ad6cd7c0ad34976ec12db5ebb79 KOTKAS automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes küsimustes aitab klienditugi [email protected] ja sisulistes küsimustes valdkonna spetsialist
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →