Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
04.01.2021 nr DM-114329-1
Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse küsimine
Katastriüksusele Kesa (katastritunnus: 5301:001:4413), mille valitsejaks on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutuseks Maa-amet, on geoloogilise uuringu loa (edaspidi
uuringuluba) saamiseks taotluse esitanud järgmised kaks ettevõtet:
1. OÜ EK RAE (registrikood: 14943840; aadress: Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn,
11318 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Väo X uuringuruumile 09.12.2020
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 09.12.2020 dokumendina nr DM-
112527-1). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 11.12.2020 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
2. P112 OÜ (registrikood: 14687986; aadress: Kentmanni tn 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn,
10116 Harju maakond), kes esitas uuringuloa taotluse Väo XI uuringuruumile 28.12.2020
(registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 28.12.2020 dokumendina nr DM-
112819-1). Teade taotluse menetlusse võtmisest on avaldatud 04.01.2021 ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded.
Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) § 33 lõike 7 kohaselt, kui 30 päeva jooksul esimesena
esitatud uuringuloa taotlusest avalikkuse teavitamisest arvates esitatakse samale riigile
kuuluvale maapõue osale teine uuringuloa taotlus ja esitatud taotlusi ei saa ühel ajal rahuldada,
selgitatakse välja isik, kelle taotlust loa andja edasi menetleb, uuringuloa saamise õiguse
enampakkumisel käesoleva seaduse § 34 kohaselt. Vastavalt MaaPS § 34 lõike 2 alusel
korraldab enampakkumise kaevandamisloa andja ehk Keskkonnaamet.
Vastavalt keskkonnaministri 19.07.2017 määruse nr 23 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa saamise õiguse enampakkumise ning
põlevkivi kaevandamise aastamäära osa ja tagantjärele kaevandatava põlevkivi koguse
kaevandamise õiguse enampakkumisel müümise täpsustatud nõuded ning kord ja
enampakkumise alghind“ § 4 lõikes 4 sätestatule palub Keskkonnaamet Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi arvamust uuringuloa saamise õiguse enampakkumise
alghindade määramise vajaduse ja suuruse kohta.
Keskkonnaamet palub motiveeritud arvamust esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui kahe
nädala jooksul, s.o hiljemalt kuupäevaks 18.01.2021.
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post:
[email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Kui arvamust ei ole määratud tähtajaks antud ega tähtaega pikendatud, otsustatakse
enampakkumiste alghinna määramise vajadus ja alghinna suurus Teie arvamuseta.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisad:
1. Taotlus T-L.MU_1006171.bdoc
2. Taotlus T-L.MU_1006456.bdoc
Anu Sihv
[email protected]
2(2)
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi OÜ EK RAE
Registrikood / Isikukood 14943840
Postiaadress Pärnu mnt 158/1, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Koodaadress 377840298000001L90000ABQ900000000
ADS OID ME01079615
Taotluse koostaja kontaktisik Ole Sein
Kontakt e-posti
[email protected]
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Inseneribüroo STEIGER OÜ
Registrikood / Isikukood 11206437
Postiaadress Männiku tee 104, Nõmme linnaosa, Tallinn, Harju maakond
Koodaadress 377840524000003Y500001O5Q00000000
ADS OID EE02865158
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 4
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Väo X uuringuruum
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala 5.05
pindala, ha
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0653 Rae vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Väo
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 46
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik
Lubjakivi, 600 tuh m³
kõrgemargiline
Lubjakivi, 200 tuh m³
täitepinnas
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 35
Puuraukude arv 10
Uuringukaeveõõnte arv 10
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Katsepumpamine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria,
km
Muud sihtotstarbelised tööd Füs-meh katsed, topomõõdistus, gammakarotaaž
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: Seletuskiri__Vao_X_.pdf
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: Plaan__Vao_X_.pdf
Muud lisad Lisa 3: piirid.dgn
Väo X uuringuruumi
geoloogilise uuringu loa taotlus
Tallinn 2020
OÜ EK RAE Pärnu mnt 158/1, Tallinn
Reg. 14943840 11318 Harjumaa
www.eestikillustik.ee
[email protected]
Väo X uuringuruumi geoloogilise uuringu loa taotluse seletuskiri
1. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu eesmärk.
Uuringuluba taotletakse Väo lubjakivimaardlast lõunas Väo X uuringuruumi geoloogili-
seks uuringuks. Geoloogilise uuringu luba taotleb OÜ EK RAE. Kavandatava uuringu
eesmärk on täpsustada uuringuruumis leviva kasuliku kihi paksust, selle kvaliteeti ja
kaevandamistingimusi, mis võimaldaksid hinnata esinevat maavara kogust aktiivse
tarbevaruna, et hiljem taotleda sellele alale kaevandamisluba. Uuringud lõpetatakse
hiljemalt kolme aasta jooksul pärast loa saamist.
Geoloogilise uuringu loa taotlemisel on analüüsitud Tallinna piirkonna ehituslubjakivi
varustuskindlust. Vastavalt Eesti Geoloogiateenistuse andmetele on Harju maakonna
varustuskindlus ehituslubjakiviga alla 10 aasta. Käesoleva taotlusega soovitakse seoses
lõpetatud Väo VIII geoloogilise uuringuga saada ülevaade lähipiirkonna kogu
potentsiaalist.
Kui varu jätkub 10 - 20 aastaks, tuleb hakata tegema ettevalmistusi ja uuringuid uue
ressursi kasutusele võtmiseks. Seega on antud uuringu loa taotlemine varustuskindluse
seisukohast põhjendatud.
2. Uuringuruumi ja selle teenindusala iseloomustus
Väo X uuringuruumi teenindusala pindalaga 5,05 ha paikneb Harju maakonnas Rae vallas
Soodevahe külas riigile kuuluval kinnistul Kesa (katastritunnus 65301:001:4413), mille
sihtotstarve on maatulundusmaa ja mille valitsejaks on Keskkonnaministeerium, volitatud
asutuseks Maa-amet. Uuringuruum on ümbritsetud valdavalt eramaadega − Saluste tee 3
(65301:001:4290), Suurtammiku (65301:001:4291) ja Uus-Kristjani (65301:011:0084)
ning Rae vallale kuuluvate kinnistutega Kesasoo tee L1 (65301:011:0349) ja Saluste tee L1
(65301:001:4414).
Uuringuruumi teenindusala on ligikaudsete mõõtmetega 330 × 270 m. Maapinna reljeef on
tasane, jäädes absoluutkõrguste vahemikku 40 - 42 m. Uuringuruumi teenindusalast katab
suures osas metsamaa ja väiksemas osas rohumaa. Lähimad hooned jäävad ligikaudu
100 m kaugusel ida suunda Betooni tn 63 kinnistule (65301:011:0069).
Taotletava uuringuruumi teenindusala ei kattu arvel oleva maavaravaruga. Lähim maardla,
Väo lubjakivimaardla (registrikaart nr 0046), jääb taotletava uuringuruumi teenindusalast
minimaalselt ~200 m kaugusele põhja suunda (Väo lubjakivikarjääri aktiivse tarbevaru
plokk 39). Uuringuruumist loodes ~200 m kaugusel ja edelas ~300 m kaugusel asuvad Väo
IX uuringuruum (geoloogilise uuringu loa nr HARMG-150) ja Väo VIII uuringuruum
(geoloogilise uuringu loa nr HARMG-151).
Taotletava uuringuruumi teenindusala kattub ida- ja põhjaosas AS-i Elering 35 - 110 kV
pingega elektriõhuliiniga Aruküla-Lasnamäe (tunnus L164), Iru-Lasnamäe (tunnus L167)
ja Iru-Ida (tunnus L007) ning nende kaitsevöönditega. Kaitsevööndi laius on 25 m liini
teljest. Lähedusse jääb veel elektriõhuliin Lasnamäe-Ida (tunnus L008), mille kaitsevöönd
kattub uuringuruumi teenindusala põhjaosaga. Uuringuruumi teenindusala kaguosa
külgneb AS-i ELVESO maa-aluse vee ja kanalisatsiooni survetorustike (tunnused
VT54676, VT54593, KT9586, KT9492) ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönditega.
Ligikaudu 80 - 100 m kaugusel uuringuruumi teenindusala põhjapiirist asuvad laiarööpme-
line raudtee (tunnused 4072959, 4075235, 4075246), millel on 30 m laiune kaitsevöönd
äärmise rööpme teljest. Rail Baltic raudtee kavandatav trassikoridor jääb ~1,5 km
kaugusele ida suunda ja ~700 m kaugusele lõuna suunda. Uuringuruumi teenindusalast
~20 - 40 m kaugusel põhja suunas asuvad geodeetilised märgid (tunnused 49404, 49405,
49406). Kinnismälestis Kultusekivi (tunnus 18872) 50 m laiuse kaitsevööndiga jääb
uuringuruumi teenindusala põhjapiirist ~110 m kaugusele.
Taotletava Väo X uuringuruumi teenindusalale ei jää ühtegi Natura 2000 võrgustiku ega
looduskaitseala.
3. Uuringuruumi varasem uuritus. Maavara otsingu või uuringu korral maavara
eeldatavad kvaliteedinäitajad ja lasumistingimuste ülevaade (sealhulgas kasuliku
kihi ning katendi paksuse piirväärtused). Uuritava maavara kõigi eeldatavate
kasutusvaldkondade loetelu
Kuna taotletava uuringuruumi puhul on sisuliselt tegemist Väo lubjakivimaardlaga, siis nii
uurituse, kasuliku kihi paksuse ja kvaliteedi kirjeldamisel lähtutakse Väo lubjakivimaardla
registrikaardist ja maardlas tehtud varasematest uuringutest.
Väo lubjakivimaardlas on keskkonnaregistri maardlate nimistu andmeil (registrikaardi nr
0046) tehtud geoloogilisi uuringuid 20 korral:
- Ehituskivi uuring Väo maardlas 1955. a. (I. Sidorova, 1956. a.);
- Aruanne 1969. - 70. a. geoloogilistest uurimimistöödest Väo - II lubjakivimaardlal (S.
Remmel, 1970. a.);
- Informatsiooniline aruanne Väo karjääri piiride laiendamisvõimaluste kohta
(V. Jürgenson, 1984. a.);
- Seletuskiri Väo lubjakivimaardla lubjakivi jääkvarude arvutus ja Väo karjääriga
külgnevate alade lubjakivi varu kinnitamiseks (A. Adamson, 1994);
- Taotlus Väo lubjakivimaardla ehituslubjakivi jääkvarude osaliseks ümberhindamiseks ja
hinnitamiseks Väo karjääri piires (A. Adamson, 1996. a.);
- Taotlus Väo lubjakivimaardla ehituslubjakivi täiendava varu kinnitamiseks Väo karjääri
lõunaserva ja Kohtla - Järve - Tallinn gaasitrassi vahelisel alal (A. Adamson, 1997. a.);
- Väo lubjakivimaardla varu ploki 17 varu osalise ümberhindamise seletuskiri (varu
seisuga 01.10.2006. a.);
- Väo lubjakivimaardla Tondi - Väo karjääri täiendav geoloogiline uuring
(M. Tammekänd, E. Jassik, H. Vahtra, 2007. a.);
- Väo lubjakivimaardla passiivse tarbevaru ploki 16 varu osalise ümberhindamise
seletuskiri ( M. Tammekänd, 2008. a.);
- Väo lubjakivimaardla Ida - Väo uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (E. Rannik,
M. Tammekänd, 2008 .a.);
- Aruanne Paekivitoodete Tehase OÜ Väo maardla põhjaosa Aseri ja Kunda lademe
lubjakivi varu arvutuse kohta (S. Korbut, P. Tammik, 2009. a.).
- Aruanne Väo maardla Paekivitoodete Tehase OÜ Väo karjääri teenindusmaa kirdes
ning keskosas Aseri ja Kunda lademe lubjakivi varu arvutuse kohta (V. Jürgenson,
V. Valling, 2010. a.);
- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava varu (plokkides 31 ja 32) arvele
võtmise seletuskiri (L. Rohtla, R. Kotenjov, 2012. a.);
- Väo lubjakivimaardla Väo V uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
01.10.2015) (M. Tammekänd, 2015);
- Väo lubjakivimaardla Väo VI uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu seisuga
29.09.2015) (V. Valling, 2015);
- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla plokkide 31 ja 32 varu ümberhindamise
seletuskiri (varu seisuga 30.11.2012) (H. Vahtra, 2016);
- Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri geoloogilise järeluuringu aruanne (varu
seisuga 01.04.2016) (M. Tammekänd ja A. Koger, 2016);
- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla täiendava maavaravaru (plokis 37) arvele
võtmise seletuskiri (varu seisuga 01.08.2016) (M. Tammekänd ja K. Paat, 2016);
- Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne (varu
seisuga 01.09.2017) (M. Tammekänd ja M. Uppin, 2017);
- Väo lubjakivimaardla Väo lubjakivikarjääri jääkvaru osalise ümberhindamise seletuskiri
(varu seisuga 31.12.2017) (M. Tammekänd ja A. Koger, 2018).
- Harju maakonna Väo lubjakivimaardla Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu
aruanne (varu seisuga 01.07.2020 (H.Vahtra, T. Tuuling, M. Uppin, 2020).
Ühtegi varasema uuringu puurauku taotletava uuringuruumi ei jää. Lähimad uuritud alad
on ~200 - 300 m kaugusele jäävad Väo maardla aktiivse tarbevaru plokid 39-42. Kesk-
konnaregistri maardlate nimistu põhjal on seisuga 31.12.2019. a Väo lubjakivimaardlas
(392,34 ha) arvel kõrgemargilise ehituslubjakivi aktiivset tarbevaru 10 334,7 tuh m3 ja
passiivset tarbevaru 7239,0 tuh m3.
Maardlas kaevandatakse lubjakivi neljas mäeeraldises:
- Väo lubjakivikarjäär (Paekivitoodete tehase osaühing, maavara kaevandamise loa nr
HARM-154, kehtivusaeg kuni 13.01.2039);
- Väo V lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise loa nr KMIN-137,
kehtivusega kuni 16.12.2028);
- Tondi-Väo lubjakivikarjäär (OÜ Väo Paas, maavara kaevandamise loa nr KMIN-061,
kehtivusaeg kuni 06.05.2022);
- Tondi-Väo III lubjakivikarjäär (AS TREF Nord, maavara kaevandamise loa nr KMIN-
128, kehtivusega kuni 05.01.2025).
Väo lubjakivimaardla kasuliku kihi moodustavad Kesk-Ordoviitsiumi ladestiku Uhaku,
Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Kasuliku kihi lamamiks on Kesk-
Ordoviitsiumi ladestiku Volhovi lademe savikas glaukoniitlubjakivi. Katendi keskmine
paksus taotletavas uuringuruumis on hinnanguliselt 5 m, millest karbonaatse katendi
moodustavad Kukruse lademe Viivikonna kihistu kukersiinne lubjakivi, keskmise
paksusega 2 m. Ülejäänud osa katendist on esindatud saviliiva ja saviliivmoreeniga. Kohati
võib esineda katendis saviliivaga segipaisatud kulutatud paelahmakaid.
Aluspõhja geoloogilise kaardi ja 2017. a ning 2020. a uuringute alusel võib eeldada, et
taotletav uuringuruum jääb Kukruse lademe (O3kk) avamusalale. Väo lubjakivimaardlas
üldiselt Kukruse lademe lubjakivi esindatud ei ole. Küll aga avanevad Kukruse lademe
kivimid maardlast lõunas Uhaku lademe lasumis. Kukruse lademe kivim on pruunikashall,
kus nõrgalt savikad lubjakivikihid vahelduvad pruunika kukersiinse lubjakivi lainjate
kihtidega. Kukruse lademe paksus võib ulatuda kuni ~4 m-ni, olles kohati murenenud ja
segamini saviliivmoreeniga. Uhaku lademe (O2uh) kivim on esindatud helehalli pruunika
varjundiga peenekristallilise lubjakiviga, mis on ülemistes kihtides porsunud ja
õhukesekihiline. Esinevad mõne mm kuni 2 cm paksused savikad vahekihid. Uhaku
lademe paksus võib ulatuda taotletavas uuringuruumis 5 m-ni. Uhaku lademe all lasuv
Lasnamäe lade (O2ls) on kasuliku kihi kõige kvaliteetsem osa. Lademe piires eraldatakse
3 kihtide kompleksi: ülemine paksukihiline kõva lubjakivi, vähepoorne dolokivi kiht ja
alumine savikate vahekihtidega osaliselt dolomiidistunud lubjakivi. Eelduste kohaselt on
Lasnamäe lademe keskmine paksus taotletavas uuringuruumis 7 - 9 m. Lasnamäe lademe
lamami moodustavad Aseri lademe (O2as) raudoiididerikas lubjakivi, mis on esindatud
halli pruunika varjundiga peene- kuni mikrokristallilise ooidlubjakiviga. Aseri lademe
paksus taotletavas uuringuruumis on eelduste kohaselt keskmiselt 0,5 m. Kunda lademe
(O1kn) kivim on nõrgalt pruunikashall peendetriitjas lubjakivi, rohkete fosfaatsete lainjate
katkestuspindadega. Kohati on peene- kuni mikrokristalliline kivim roheka varjundiga.
Kunda lademe paksus suureneb lõuna ja ida suunas. Kunda lademe paksus taotletavas
uuringuruumis on keskmiselt 0,5 m. Volhovi lademe (O2vl) lubjakivi on esindatud
helehalli, kohati roheka varjundiga, peenekristallilise detriitse õhukese- kuni paksukihilise
glaukoniiti sisaldava lubja- ja dolokiviga. Glaukoniiditerasid esineb rikkalikumalt mergli
vahekihtides. Lubjakivi sisaldab kohati 2 - 3 cm paksuseid mergli vahekihte, mis
muudavad kivimi tekstuuri lainjaks ning kohati muguljaks. Lademe ülemine osa on vähem
savikam, alumistes kihtides on kivim leostunud ning poorne ja kavernoosne.
Väo lubjakivimaardlas ja selle piirkonnas moodustab hüdrogeoloogilise läbilõike Alam-
Ordoviitsiumi veehorisont, mis levib Volhovi ja Kunda kihtides. Selle veehorisondi vett-
pidavaks kihiks on Hunnebergi lademe Leetse kihistu savirohked vahekihid. Veehorisont
täitub peamiselt atmosfäärsete sademetega ja veetase madaldub Pirita jõe ehk ida-kirde
suunas.
Väo lubjakivimaardla ehituslubjakivi kasutatakse valdavalt killustiku tootmiseks. Maavara
kvaliteet on kogu maardla piires võrdlemisi ühtlane. Lasnamäe ja Uhaku lademe ehitus-
lubjakivist valmistatud killustiku survetugevuse mark on purustatavuse järgi 400 - 800,
keskmiselt 600; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,1 - 1,5%); kuluvuskindlus - I;
saviosakeste sisaldus killustikus 0,2 - 0,3%, kaalukadu külmakindluse katsel 0,9%; kaalu-
kadu purunemiskindluse katsel (Los Angeles) 27% ja kivimi survetugevus veega immuta-
tult 966 - 1282 kg/cm2 ning mahukaal 2,57 - 2,75 g/cm3.
Aseri ja Kunda lademe lubjakivist valmistatud killustiku survetugevuse mark purustata-
vuse järgi on 400 - 800; külmakindluse mark 25 (kaalukadu 1,4 - 2,1%); kuluvuskindlus -
I; saviosakeste sisaldus killustikus 0,2 - 0,3%; kaalukadu külmakindluse katsel 1,7% ja
kaalukadu purunemiskindluse katsel (Los Angeles) 29% ning kivimi survetugevus veega
immutatult 1012 - 1187 kg/cm2 ja mahukaal 2,54 - 2,64 g/cm3.
2017. a uuringu raames võeti Kukruse lademe lubjakivist proovid, mille tulemuse põhjal
on lubjakivist valmistatud killustiku kaalukadu külmakindluse katsel 7% ja kaalukadu
purunemiskindluse katsel 36%.
Väo X uuringuruumis leviva maavara täpsed kasutusalad sõltuvad materjali kvaliteedist ja
need selgitatakse välja uuringu käigus. Ehituslubjakivist hakatakse tootma lubjakivi-
killustikku, mis sobib betooni valmistamiseks, teekatteks ja täitematerjaliks.
4. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringu ning uurimismeetodite
kirjeldus.
Geoloogilise uuringuga rajatakse kuni 10 puurauku, mis läbivad uuritava kihi täielikult
lamamini. Puuraugud rajatakse selleks ettenähtud kohtades puuragregaadiga südamik-
puurimise meetodil. Kvaternaarisetete osas puuraugud manteldatakse puuraugu püsivuse
tagamiseks. Juhul kui katendi paksus osutub eeldatust suuremaks või tekib vajadus mõnes
kohas selle paksuse täpsustamiseks, tehakse uuringuruumi ekskavaatoriga 10 kaevandit.
Enne tööde tegemist elektriliinide kaitsevööndis tööde tegemist kooskõlastatakse kõik
tegevused liini haldajaga. Kooskõlastus lisatakse uuringu aruandele. Juhul kui
kooskõlastust tööde tegemiseks liini kaitsevööndis ei saada tehakse puuraugud väljaspool
kaitsevööndeid.
Uuringuvõrk on planeeritud tihedusega kuni 400 m ja sügavuseks varuga kuni 35 m, kuna
ei ole täpselt teada, kui paksu kihina võivad alal levida kvaternaarisetted ning Kukruse
lademe lubjakivi. Puuraukude suudmete kõrgused mõõdetakse instrumentaalselt ning
teostatakse kogu uuringuruumi teenindusala ja selle 40 m raadiusega maa-ala
topograafiline mõõdistamine.
Saadud puursüdamikud kirjeldatakse, fotografeeritakse ning võetakse proovid laboratoor-
seteks katsetusteks. Laboratoorsete tööde tulemustel selgitatakse välja maavara kvaliteet ja
selle vastavus tellija nõuetele. Peamised laboratoorsed katsetused on purunemiskindlus Los
Angelese katsel (EVS-EN 1097-2) ja külmakindluse määramine destilleeritud vees
(EVS-EN 1367-1).
Hüdrogeoloogilistest töödest tehakse veetaseme mõõtmised puuraukudes. Juhul kui selleks
on vajadus ja hüdrogeoloogilised tingimused seda tingivad, siis rajatakse uuringuruumi üks
puuraukude paar, milles tehakse katsepumpamine. Seejärel puuraugud likvideeritakse
vastavalt geoloogilisele ehitusele ja hüdrogeoloogilistele tingimustele.
Geofüüsikalistest töödest tehakse gammakarotaaž puuraukudes. Loodusliku gamma-
kiirguse mõõtmine puuraugus võimaldab täpsustada geoloogilist läbilõiget liigestades selle
savikateks ning vähem savikateks erimiteks, täpsustada kivimikihtide lasuvuspiire ja
hüdrogeoloogilisi parameetreid.
Kameraaltöödest tehakse andmetöötlus (sh kasutatakse varasemate uuringute andmeid) ja
koostatakse geoloogilise uuringu aruanne koos graafiliste lisadega. Uuringuruumi kohta
koostatakse instrumentaalmõõdistamise alusel topograafiline plaan mõõtkavas 1 : 1000.
5. Üldgeoloogilise uurimistööga või geoloogilise uuringuga kaasneda võivate
keskkonnahäiringute kirjeldus ja nende vähendamise meetmed.
Kavandatavaks tegevuseks on Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigile
kuuluval kinnistul Kesa (katastritunnus 65301:001:4413) 5,05 ha pindalal Väo X uuringu-
ruumi geoloogilise uuringu läbiviimine. Taotletava uuringuruumi puhul on Rae valla
üldplaneeringu maakasutuse kohaselt tegemist metsamajandusmaaga, kuhu otseselt
kitsendusi põhjustavaid tegevusi kavandatud ei ole. Muid strateegilisi planeerimis-
dokumente uuringualal kehtestatud ei ole.
Taotletava uuringuruumi teenindusalal hooneid ei asu. Uuringuruumi teenindusala katab
metsamaa ja rohumaa. Lähimad hooned jäävad uuringuruumist ~100 m kaugusele ida
suunda. Geoloogiliste välitöödega ei häirita kohalikke elanikke, välitööd toimuvad
lühiajaliselt päevasel ajal. Samuti ei kahjusta geoloogiline uuring uuringuruumi alal oleva
maa väärtust.
Kavandatav tegevus hõlmab endas südamikpuurimise meetodil kuni 10 puuraugu rajamist
sügavusega kuni 35 m ning vajadusel ekskavaatoriga kuni 10 kaevandi rajamist. Rajatud
puuraugud (kaevandid) likvideeritakse kohe pärast tööde lõpetamist vastavalt nõuetele.
Seega ei muudeta geoloogilise uuringu käigus kinnistu sihtotstarvet, maakasutuse
tingimusi ega maa veerežiimi. Hüdrogeoloogilise katsepumpamisega ei kaasne pikaajalist
vee välja pumpamist, mistõttu põhjavee taseme alanemist oodata ei ole. Puurimistööde ajal
võib lühiajaliselt esineda rajatava puuraugu läheduses vee hägustumist puurimisel
purustatud lubjakivi osakeste tõttu. Samasugune mõju esineb ka näiteks veevarustuseks
ettenähtud puurkaevude rajamisel. Kuna katsepumpamine toimub lühiajaliselt, siis eelduste
kohaselt ei ole mõju piirkonna põhjavee tasemele ega kvaliteedile. Uuringuga tekitatav
häiring taimestikule on minimaalne. Kuna uuringutööd viiakse läbi ühe kuni kahe nädala
jooksul on kaasnev häiring inimestele samuti minimaalne. Mõju ei ulatu väljapoole
uuringuruumi teenindusala või on väheoluline.
Kavandatav uuring viiakse läbi puurmasinaga ja vajadusel ekskavaatoriga, mistõttu ei nõua
uuringu läbiviimine olulisel määral elektri- ega kütuseenergiat. Puuraukude ja kaevandite
rajamisel ei toimu ohtlike ainete heidet vette ega pinnasesse ning puudub ka heide õhku.
Samuti ei kaasne geoloogilise uuringuga olulist müra-, vibratsiooni-, valguse-, soojuse-,
kiirguse- ja lõhnareostust. Mõningal määral tekitavad uuringut läbi viivad masinad müra,
aga seda võib võrrelda põllumajandusmasinate poolt tekitatava või karjäärides töötavate
masinate müraga. Müra tekitatakse vaid välitööde ajal, mis toimuvad päevasel ajal. Samuti
ei kaasne geoloogilise uuringu käigus ka ülenormatiivset vibratsiooni. Mõningane vibrat-
sioon on võimalik, kuid see piirdub välitööde teostamise masinate tekitatud tavapärase
töötsükli vibratsiooniga, mis on lühiajaline.
Loodusvarasid kasutatakse uuringu käigus maapõuest eemaldatud puursüdamike mahu
ulatuses. Arvestades, et puursüdamiku puurimiseks kasutatava manteltoru diameeter lubja-
kivi uuringutel ei ületa tavapäraselt 112 mm, ei tarbita uuringu käigus olulises mahus
loodusvarasid. Juhul kui osutub vajalikuks kaevandite rajamine, siis kaevandid likvideeri-
takse kohe pärast geoloogilise läbilõike kirjeldamist ja proovide võtmist väljavõetud
materjaliga. Hüdrogeoloogiliste tööde raames mõõdetakse katsepumpamise ajal veetaseme
alanemist ja selle taastumist. Veeproove ei võeta. Ümbrus korrastatakse uuringueelsesse
seisukorda. Muid jäätmeid uuringu käigus ei tekitata.
Vältimaks uuringu käigus tekkida võivaid avariiolukordi, järgitakse uuringu ajal rangelt
kõiki ohutustehnika nõudeid, kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise
tehnilise ülevaatuse ning tööde tegijad omavad selleks vajalikke oskusi ja kogemusi. Tuleb
jälgida, et oleks kasutusele võetud meetmed, ettenägematu avariireostuse likvideerimiseks
ja kokku kogumiseks. Sellest tulenevalt on tegevusega kaasnevate avariiolukordade
esinemise võimalikkus väga madal ja tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või
katastroofide ohtu ei ole.
6. Üldgeoloogilise uurimistöö või geoloogilise uuringuga rikutud maa korrastamise
kirjeldus. Ülevaade kaevandamisjäätmete tekkimisest uurimistöö või uuringu
käigus.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb üldgeoloogilise uurimistöö loa või uuringu-
loa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava juhul, kui uurimistöö käigus tekib kaevanda-
misjäätmeid ning jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352
tähenduses. Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maa-
varade uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või vähendada
jäätmete tekitamist ja nende ohtlikkust ning soodustada nende ringlussevõtmist, kordus-
kasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kinnitame, et planeeritava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid. Uuringu-
punktidesse rajatakse puuraugud ja kaevandid, milles määratakse katendi ja kasuliku kihi
paksus ning omadused. Uuringuaukudest eraldatakse kasuliku kihi ulatuses proovid
koguses, mis on vajalik laboratoorsete tööde läbiviimiseks. Puuraugud (kaevandid)
rajatakse tehniliselt korras seadmetega ning likvideeritakse vastavalt nõuetele. Puuraugud
likvideeritakse pärast kärni võtmist ja veetasemete mõõtmist vastavalt nõuetele, maapind
tasandatakse. Puuraukude lubjakivisse ulatuv osa täidetakse killustiku ja sõelmetega,
ülemine osa tsementeeritakse. Katendit läbiv osa täidetakse moreenpinnasega ja
tihedatakse. Kõige ülemine osa täidetakse mullakihi paksuses mullaga. Kaevandid
likvideeritakse sama materjaliga, mis kaevanditest välja tõsteti.
Pärast välitööde lõppu puuraukude (kaevandite) ümbrus korrastatakse, maapind viiakse
geoloogiliste tööde eelsesse seisundisse ning taastatakse looduslik situatsioon võimalikult
täpselt. Puuraukude likvideerimise kohta koostatakse vastav akt, mis kooskõlastatakse
seaduses ettenähtud osapooltega. Uuringuga ei reostata põhjavett ega tekitata normatiive
ületavat müra või tolmu.
7. Töö ajakava
- Ettevalmistamine välitöödeks – 4 kuud;
- Välitööd (puuraukude rajamine, topograafiline mõõdistamine) – 6 kuud;
- Laboratoorsed tööd – 6 kuud;
- Kameraaltööd ja uuringuaruande koostamine – 8 kuud;
- Uuringuaruande kinnitamine – 6 kuud;
- Võimalik välitööde seisak talvel– 6 kuud.
KOKKU – 36 kuud
OÜ EK RAE
Kaire Lukkanen-Jaas / allkirjastatud digitaalselt /
Juhatuse liige
Geoloogilise uuringu loa väljastamisel palume see saata digitaalselt e-posti aadressil
[email protected]
1. Geoloogilise uuringu loa taotlus
Loa taotleja
Ärinimi / Nimi P112 OÜ
Taotluse koostaja kontaktisik Kaja Kuris
Tööde teostaja andmed
Ärinimi / Nimi Maavarauuringud OÜ
Registrikood / Isikukood 14346587
Postiaadress Liiva tn 41, Tartu linn, Tartu linn, Tartu maakond
Loa kehtivus
Loa kehtivus aastates 5
Käitise tegevuse algusaeg
Uuringuruumi andmed
Nimetus Väo XI
Tüüp Maismaa
Veekogu liik
Uuringuruumi ja selle teenindusala 5.05
pindala, ha
Uuringuala ruumikuju Ruumikuju: 1 lahustükk.
Uuringuruumil paiknevad kohalikud omavalitsused
Kohaliku omavalitsuse EHAK Kohaliku omavalitsuse nimetus
0653 Rae vald
Maardlad ja maavarad
Maardla nimetus Väo lubjakivimaardla
Maardla osa nimetus
Maardla registrikaardi number 46
Maavara Muu Uuritava maavara võimalikud Hinnanguline maavara kogus, arvestades Hinnangulise
maavara kasutusvaldkonnad kaevandamiskadusid maavara ühik
Lubjakivi, ehitus, teede ehitus 750 tuh m³
täitepinnas
Uuringu/uurimistöö iseloom ja maht
Maavara uuringu eesmärk Tarbevaru uuring
Uurimissügavus, m 30
Puuraukude arv 8
Uuringukaeveõõnte arv 8
Hüdrogeoloogilised katsetööd Veetaseme mõõtmine
Katsepumpamine
Muu hüdrogeoloogiline katsetöö
Geofüüsikalised tööd:
elektromeetria, km
Geofüüsikalised tööd: gravimeetria,
km
Muud sihtotstarbelised tööd topogeodeetiline mõõdistamine, paekivi laboratoorsed katsetused ja analüüsid
Kas tekib jäätmeid Ei
Ajutiste ehitiste loetelu
Lisad
Seletuskiri Lisa 1: GULT_SELETUSKIRI_VAO_XI.asice
Uuringuruumi teenindusala plaan Lisa 2: VAO_XI_TEENINDUSALA.zip
Muud lisad Lisa 3: GRAAF_LISA_1_VAO_XI_GULT_PLAAN.asice
OÜ P112
VÄO XI UURINGURUUMI
GEOLOOGILISE UURINGU
LOA TAOTLUS
Soodevahe küla, Rae vald
Harju maakond
2020
GEOLOOGILISE UURINGU LOA TAOTLUSE SELETUSKIRI
1. Lühike ülevaade uuringu eesmärgist, uuringuruumi teenindusalast ja selle
ümbrusest
OÜ P 112 taotleb geoloogilise uuringu luba (loa väljaandmise korral elektrooniliselt
meiliaadressile
[email protected]) Väo XI uuringuruumis (teenindusala pindala
5,05 ha) Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe külas riigile kuuluval maaüksusel
Kesa (65301.001:4413). Teenindusala põhjapiir jääb Väo lubjakivimaardla lähima
ploki (plokk 39 aT) lõunapiirist ca 140 m kaugusele. Maardla plokid 42 aT ja 43 aT
jäävad teenindusala piirist ligikaudu 270 m kaugusele edela poole.
Uuringu eesmärgiks on tarbevaru tasemel välja selgitada uuringuruumis leviva,
ehituskillustikuks sobiva lubjakivi maht ja kvaliteet. Paekivist valmistatud killustikku
soovitakse kasutada Tallinna ja selle ümbruse ehitusobjektide varustamiseks. AS
Teede Tehnokeskus poolt 2017. aastal tehtud tööst „Rail Balticu ehitamiseks vajalike
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“ selgub, et Harjumaal on kõrgema
kvaliteediga ehitusotstarbelise karbonaatkivimi kaevandatavat varu kriitiliselt vähe,
jätkudes 4–5 aastaks. Töös on märgitud, et Harju maakonnas kõrgema kvaliteediga
ehitusotstarbelise karbonaatkivimi varustuskindluse tõstmiseks rahuldavale tasemele
tuleb laiendada olemasolevaid karjääre ja avada uusi.
Eesti Geoloogiateenistuse poolt 2018. aastal koostatud ülevaates „Ehitusmaavarade
levik, kaevandamine ja kasutamine Harju maakonnas“ jõutakse samuti järeldusele, et
Harjumaa tähtsamates lubjakivimaardlates olevate mäeeraldiste kaevandatav varu on
kriitilises seisus ning varu jätkub vaid kolmeks kuni kaheksaks aastaks. Seetõttu on
vajalik laiendada kaevandamisalasid eelkõige Väo kihistu levikualal (kuhu jääb ka
Väo lubjakivimaardla piirkond) – Väo kihistu lubjakivist on võimalik valmistada väga
nõutud kõrge kvaliteediga ehituskillustikku. Väo lubjakivimaardlas moodustab
pinnakattesetete all kasuliku kihi Uhaku, Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe
karbonaatkivimid.
Väo XI uuringuruumi teenindusala (5,05 ha) asub riigi omandis oleval maal, millest
ca 2,9 ha on metsamaa ja ülejäänud ala võsastuv rohumaa. Piirkonna reljeef on tasane,
maapind jääb teenindusala piires 40–42 m abs. kõrguse vahemikku. Teenindusalast
lääne poole jääb maaüksuse Saluste tee 3 ja Suurtammiku metsamaa, lõunasse
Väikemetsa ja Uus-Kristjani maaüksuse metsamaa. Põhja poole jääb maaüksuse
Saluste tee L1 ja ida poole Kesasoo tee L1 transpordimaa. Piirkonnas asuvad vaid
tootmishooned, elamuid vähemalt poole kilomeetri raadiuses pole.
Üle Väo XI uuringuruumi teenindusala põhja- ja idaosa kulgeb elektriõhuliin 35-
110kV (Aruküla–Lasnamäe, VID tunnus L164), üle kirdeosa elektriõhuliin 35-110kV
(Iru-Lasnamäe, VID tunnus L167) ja elektriõhuliin 35-110kV (Iru-Ida, VID tunnus
L007). Teenindusala põhja- ja idaosa jääb ka nende elektriõhuliinide kaitsevööndisse
(graafiline lisa 1). Teenindusalast põhja poole jääb elektriõhuliin 35-110kV
(Lasnamäe-Ida, VID tunnus L008), mille kaitsevöönd ulatub ligikaudu 2,7 m ulatuses
samuti taotletavale teenindusalale. 35-110kV liinide kaitsevööndi laius on 25 m liini
teljest.
Uuringuruumi teenindusala külgneb ida poolt aktsiaseltsi ELVESO maa-aluse vee ja
kanalisatsiooni survetorustike (tunnused VT54676, VT54593, KT9586, KT9492)
ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni vöönditega. Teenindusalast põhja poole jääb
laiarööpmeline raudtee, mille kaitsevööndisse (30 m äärmise rööpme teljest)
teenindusala ei ulatu. Teenindusalast põhja pool asuvad geodeetilised märgid ja
kinnismälestis Kultusekivi (tunnus 18872). Teenindusala ei asu kaitsealuseid objekte.
Väo XI uuringuruumi teenindusalast loodesse Väo IX ja kirdesse Lõuna-Väo II
uuringuruum, millele on välja antud geoloogilise uuringu load. Kesa maaüksuse
piiresse, kus OÜ P112 taotleb Väo XI uuringuruumile geoloogilise uuringu luba, on
OÜ EK RAE andnud samuti menetlusse geoloogilise uuringu loa taotluse (Väo X
uuringuruum).
2. Varasem geoloogiline uuritus, maavara eeldatavad kvaliteedinäitajad,
lasumistingimused (sh kasuliku kihi ja katendi piirväärtused) ja
kasutusvaldkonnad
Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala jääb ulatusliku Väo lubjakivimaardla
vahetusse lähedusse ja Väo maardla piirkonnas on geoloogiline läbilõige väljapeetud
ehitusega, siis on tõenäoline, et ka Väo XI uuringuruumi piires esineb Väo maardla
lõunaosale iseloomulik geoloogiline ehitus. Samas pole taotletava uuringuruumi
teenindusalale ühtegi ehituslubjakivi geoloogilise uuringu puurauku varem rajatud.
Väo lubjakivimaardlas on geoloogilisi uuringuid tehtud alates 1955. aastast üle
kahekümne korra. Teenindusalale lähima, Väo maardla 39. ploki piires on geoloogilisi
uuringuid tehtud 2017. aastal („Väo lubjakivimaardla Väo VII uuringuruumi
geoloogilise uuringu aruanne“, Tammekänd, Uppin 2017), edela poole jäävate
plokkide 42 aT ja 43 aT piires 2020. aastal („Harju maakonna Väo lubjakivimaardla
Väo VIII uuringuruumi geoloogilise uuringu aruanne“, Tuuling, Uppin 2020).
Väo lubjakivimaardlas moodustavad kasuliku kihi Ordoviitsiumi ladestu Uhaku,
Lasnamäe, Aseri ja Kunda lademe lubjakivid. Kasulikule kihile on lamamiks Volhovi
lademe savikas glaukoniitlubjakivi. Taotletavale uuringuruumile lähimate, Väo
maardla 39. ploki lõunaserva rajatud puuraukude Pa 1/17 ja Pa 2/17 (Tammekänd,
Uppin 2017) läbilõigetes on kasuliku kihi (kõrgemargilise lubjakivi) paksus vastavalt
13,7 ja 13,1 m ja kattekihi paksus vastavalt 7,5 ja 8,5 m. Puuraugu Pa 1/17 puhul on
kattekihi hulka arvatud 0,4 m tüsedune kasvukiht, 3,4 m tüsedune saviliivmoreeni
lasund ja 3,7 m tüsedune Kukruse lademe savika ja kukersiitse lubjakivi vahelduv
kompleks – füüsikalis-mehaaniliste katsetuste põhjal pole Kukruse lademe lubjakivist
valmistatud killustik külmakindel ((kaalukadu 7%) ja purunmiskindlus on madal (La
36). Seega on põhjendatud Kukruse lademe lubjakivi arvamine katendi hulka.
Puuraugu Pa 2/17 puhul on kattekihi hulka arvatud 0,3 m tüsedune kasvukiht, 5,6 m
tüsedune saviliivmoreeni lasund ja 2,6 m tüsedune Kukruse lademe savika ja
kukersiitse lubjakivi vahelduv kompleks. Kuna taotletav uuringuruumi teenindusala
jääb nimetatud puuraukudest vaid paarsada meetrit lõuna poole, on tõenäoline, et
uuringuruumi teenindusala piires võib kattekihi kogupaksus (pinnakattesetted ja
Kukruse lademe savikas kukersiitne lubjakivi) jääda samadesse piiridesse, st ulatuda
8–9 meetrini. Edela poole jäävas Väo maardla 42. plokis on Kukruse lademe lubjakivi
arvatud täitelubjakivi varu hulka.
Kasuliku kihi hulka arvatud Uhaku lademe lubjakivikihi paksus puuraukudes Pa 1/17
ja Pa 2/17 oli vastavalt 6,6 ja 6,1 m, Lasnamäe lademe lubjakivikihi paksus vastavalt
5,4 ja 5,3 m, Aseri ja Kunda lademe lubjakivikihi paksus mõlemas puuraugus
vastavalt 0,5 m ja 0,7 m. Tõenäoliselt analoogne lubjakivikihtide lademeline jaotus
esineb ka Väo XI uuringuruumi piires. Puuraukude sügavus jäi 23,5–24 m
vahemikku.
Uhaku lade on esindatud helehalli pruunika varjundiga peenekristallilise lubjakiviga,
esineb õhukesi savikaid vahekihte. Lasundi ülaosa võib olla porsunud. Lasnamäe
lademe piires eraldatakse 3 kihtide kompleksi: ülemine paksukihiline kõva lubjakivi,
vähepoorne dolokivi kiht ja alumine savikate vahekihtidega osaliselt dolomiidistunud
lubjakivi. Aseri lademe hall pruunika varjundiga peene- kuni mikrokristalliline
lubjakivi sisaldab raudoiide. Kunda ladet iseloomustab pruunikashall peendetriitjas
lubjakivi, kus esineb rohkelt fosfaatseid katkestuspindu. Kohati on lubjakivi roheka
varjundiga.
Väo lubjakivimaardla piirkonnas moodustab kasuliku kihi tasemel hüdrogeoloogilise
läbilõike vettkandva osa Ordoviitsiumi veekompleks, mis hõlmab Lasnamäe, Aseri,
Kunda ja Volhovi lademe lubjakive. Veekompleksile moodustavad veepideme
Hunnebergi, Varangu ja Pakerordi lademete terrigeensed kivimid (kildad, aleuloliidid,
savid). Kuigi Väo maardlas kaevandamisel on põhjaveetaset alandatud aastakümneid,
on alanduse mõju maardlast eemaldudes väike. Näiteks 2017. a uuringupuuraukudes
Pa 1/17 ja Pa 2/17, mis jäävad 39. ploki lõunaserva, jäi veetase puuraukude
suudmetest vaid 1–1,5 m sügavusele ehk ligikaudu 41–41,5 m abs. kõrgusele.
Lasnamäe ja Uhaku lademe lubjakivist valmistatud killustik on kõrgemargiline:
survetugevuse mark on purustatavuse järgi 400–800, keskmiselt 600; külmakindluse
mark 25 (kaalukadu 1,1–1,5%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 27. Ka
Aseri ja Kunda lademe lubjakivist valmistatud killustik on valdavalt kõrgemargiline:
survetugevuse mark purustatavuse järgi on 400–800; külmakindluse mark 25
(kaalukadu 1,4–2,1%), purunemiskindlus Los Angelese katsel LA 29.
Väo XI uuringuruumi lubjakivist saab valmistada kõrgemargilist killustikku ehituse ja
teede ehituse tarbeks.
3. Uuringumetoodika, keskkonnamõju, tööde kalenderplaan, jäätmetest
Väo uuringuruumi piiresse kavatsetakse rajada kuni 8 puurauku sügavusega kuni
30 m ja ekskavaatoriga kuni 8 kaevandit, viimased selleks, et vajadusel saada
täpsemat ülevaadet katendi koostisest ja paksusest. Siinjuures märgime, et
uuringuruumi teenindusalale ulatuvate elektriõhuliinide kaitsevööndite piiresse
uuringupunkte ei rajata – kuna Väo maardla 39. ploki lõunapiiril asuvad
uuringupuuraugud Pa 1/17 ja Pa 2/17 jäävad taotletava uuringuruumi piirist vaid 150–
250 m kaugusele, siis saab nende puuraukude andmeid edukalt kasutada ka Väo XI
uuringuruumi geoloogilise ehituse ja maavara kvaliteedi hindamisel. Samas on
uuringuruumi teenindusala piiresse jäävate kaitsevööndite ulatus väike ja kui rajada
uued uuringupunktid (puuraugud) vahetult kaitsevööndite piiride lähedale, saab nende
andmeid vajadusel kasutada (ekstrapoleerimise meetodil) geoloogilise situatsiooni
esitamiseks ka kaitsevööndite alal uuringuruumi piires, seda enam, et Väo maardla
piirkonna geoloogiline läbilõige on vähemuutlik ja lubjakivide lasumus väljapeetud.
Ja veel täienduseks. Juhul kui geoloogilise uuringu käigus tekib vajadus
uuringuplaanil (graafiline lisa 1) näidatud kõige põhjapoolsema puuraugu
rajamiseks kaitsevöönditest vabale alale (vabale kolmnurgale – vaba kolmnurk
hästi nähtav graafilise lisa nr 1 pdf faili suurendamisel), siis selle rajamiseks
kooskõlastatakse tehnika liikumine liinide kaitsevööndis liinide valdajaga.
Uuringuaruande koostamise käigus kooskõlastatakse liinide valdajaga võimaliku
varuploki moodustamine liinide kaitsevööndisse.
Uuringuruumis paiknevate aluspõhjakivimite uurimiseks kavandatud puuraukudes
kasutatakse puurtoru läbimõõduga 112 mm. Puursüdamik proovitakse paekivist
valmistatud killustiku füüsikalis-mehaaniliste omaduste määramiseks täies mahus.
Määratakse ka aluspõhjakivimite keemiline koostis. Mõõdetakse veetase puuraukudes
ja hüdrogeoloogiliste parameetrite hindamiseks tehakse katsepumpamised.
Katsepumpamisteks rajatakse puuraukude paar. Peale geoloogiliste tööde lõpetamist
likvideeritakse puuraugud ettenähtud korras. Uuringuruumi teenindusala ja selle
lähiümbrus (40 meetri ulatuses) mõõdistatakse topogeodeetiliselt ja koostatakse plaan
mõõtkavas 1:2000.
Geoloogilise uuringu tegemisel järgitakse kõiki keskkonnakaitse ja ohutustehnika
nõudeid. Kasutatakse korras tehnikat, mis on läbinud perioodilise tehnilise ülevaatuse.
Töötamisel ei kasutata keskkonda reostavaid materjale. Kuna puuraugud
likvideeritakse ettenähtud korras (aluspõhjakivimite osa täidetakse paekillustikuga,
pinnakattesetete osa uuringuõõntest saadud materjaliga ja tihendatakse, kaeveõõnte
ülemine osa kaetakse mullaga), siis on välistatud uuringu negatiivne mõju ka
põhjaveele. Ka kaevandid täidetakse samast kohast võetud materjaliga ja asukohad
tasandatakse. Likvideerimise ja korrastamise kohta koostatakse akt, mille allkirjastab
uuringu tegija ja maaomanik. Ala tunnistab korrastatuks Keskkonnaamet. Uuringud
toimuvad päevasel ajal ja nendega ei kaasne ülemäärast müra ega õhusaastet, mis
mingilgi määral inimeste elukeskkonda ja tervist kahjustaksid.
Geoloogilise uuringu loa kehtivuseks taotletakse viit aastat. Sellesse perioodi
mahuvad ettevalmistavad tööd, välitööde etapid, laboratoorsed uuringud ja aruande
koostamine ning esitamine Maa-ametile varude kinnitamiseks.
Vastavalt maapõueseaduse § 28 lõikele 5 tuleb uuringuloa taotlusele lisada
kaevandamisjäätmekava juhul, kui uuringu käigus tekib kaevandamisjäätmeid ning
jäätmete ladestamiskoht ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses.
Jäätmeseaduse alusel käsitletakse kaevandamisjäätmetena muuhulgas maavarade
uuringute töö (sh proovivõtmine, koondproovi võtmine, puurimine ja kaevamine)
tulemusena tekkivaid jäätmeid. Kaevandamisjäätmekava eesmärk on vältida või
vähendada jäätmete tekitamist ja ohtlikkust ning soodustada nende ringlusse võtmist,
korduskasutamist või taaskasutamist, kui see on keskkonnaohutu ja võimalik.
Kavandatava uuringu käigus ei teki kaevandamisjäätmeid – kogu puursüdamik
võetakse laboratoorseteks uuringuteks. Kaevandite proovimisest ülejääv materjal
tõstetakse kaevanditesse tagasi.
28.12.2020
Koostaja: Ain Põldvere /allkirjastatud digitaalselt/
Maavarauuringud OÜ juhatuse liige, diplomeeritud geoloogia- ja mäeinsener
Tellija: Rainer Hinno /allkirjastatud digitaalselt/
OÜ P112, juhatuse liige
Tel 5017100
[email protected]
Väo maardla nr 46
plokk 39 aT
Ülevaatekaart. Mõõtkava 1:50 000
PIR
42.6
Liivamäe
ITA
Lõuna-Väo II
35.4
J
uuringuruumi 29.2
teenindusala 36.5
Väo IX uuringuruumi Nehatu
550500
65301:011:0070 39.1 Väo maardla
teenindusala 1534
Betooni tn 61
1
6587900 Loo
12 Väo maardla
km 1535 40.0
-4,4
ard
u 1,2 11
t e- Ma
mi s 1
3 Üle ee L
011 te t
01:
0 11:
4 Sal
us 2 38.8
653 441
01:
1:0
1536
6 530
3
65301:011:0069
10 Betooni tn 63
2 Veneküla
te t
ee L
65301:001:4413 Väo XI uuringuruumi Saha pkr
1537
94
Sal
us 9 Kesa
teenindusala
35.6
:42
001 6587700
6 5301: 65301:011:0349 Soodevahe
Kesasoo tee L1
550200
4
65301:001:4290 Alus: Eesti Baaskaart, leht 6334, 6343
Saluste tee 3 8
65301:001:4295 7 5
Saluste tee 5
65301:011:0084
Uus-Kristjani
6
65301:001:4291
Suurtammiku
6587500
Väo maardla nr 46 65301:011:0159
plokk 42 aT Väikemetsa
550500
plokk 43 aT 0m 100 m
LEPPEMÄRGID
1 2
Väo XI uuringuruumi
teenindusala piir, 65301:001:4413 Katastriüksuse tunnus, Liinirajatise kaitsevöönd
nurgapunkt, nr Kesa lähiaadress, piir
4 3 Vee ja kanalisatsiooni
Raudtee kaitsevööndi piir survetorustiku kaitsevöönd
Senise kehtiva
1535
Väo XI uuringuruumi teenindusala uuringuruumi Geodeetilise märgi kaitsevöönd ja number
Puurkaev koos kaitsevööndiga
nurgapunktide koordinaadid L-EST 97, m teenindusala piir
Nr X Y Väo maardla Kultusekivi koos kaitsevööndiga Elektriliinide kaitsevöönd
1 6587883.85 550453.07 tarbevaru ploki piir
2 6587811.36 550455.55 VÄO XI UURINGURUUMI TEENINDUSALA PLAAN
Kavandatud puuraugu ja vajadusel ka Graafiline lisa 1
3 6587772.46 550465.15 M 1:5000
kaevandi (pinnakattesetete osas)
4 6587655.62 550501.39
orienteeruv asukoht Töö: Väo XI geoloogilise uuringu loa taotluse koostamine
5 6587619.70 550503.88 Töö nr 20-428
6 6587558.30 550405.24 Kasutatud materjalid:
7 6587627.32 550349.13 Katastriüksuste piirid, kitsendused, uuringuruumide 0 50 100 200 m
8 6587635.59 550342.67 Asukoht: Harju maakond, Rae vald, Soodevahe küla, Kesa mü
teenindusalad ja Väo maardla andmed Maa-ametist.
9 6587742.18 550256.61 Alus: reljeefivarjutusega põhikaart Maa-ameti X-GIS kaardirakendusest.
Tellija: OÜ P112 Aadress: Kentmanni 4, Kesklinna linnaosa, Tallinn 10116 Tellija esindaja: Rainer Hinno
10 6587747.80 550150.19 Ristkoordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
e-mail:
[email protected], tel 5017100 /allkirjastatud digitaalslet/
11 6587839.99 550351.78
12 6587870.61 550421.29 Märkus: Kesa maaüksuse piires 5,05 hektaril on OÜ EK RAE MAAVARAUURINGUD OÜ Reg. nr 14346587 Detsember
andnud Keskkonnaametisse menetlusse Väo X uuringuruumi geoloogilise Liiva 41, 50303 Tartu 2020
Pindala 5,05 ha uuringu loa taotluse. Koostas dipl. geoloogiainsener Ain Põldvere, e-mail:
[email protected]
Allkiri:
ja toimetas: tel. 5104753
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 04.01.2021 16:10
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Teavitus dokumendi väljastamise kohta infosüsteemist KOTKAS
Tere! Isikule on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-114329-1
Enampakkumise alghinna vajaduse ja alghinna suuruse kohta arvamuse
küsimine.Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/documents/d/42926-
77b01b3e9f1f31517debdd72c93d299bdb114ad6cd7c0ad34976ec12db5ebb79 KOTKAS
automaatteavitusTeavitus on saadetud automaatselt, palume sellele mitte
vastata. Sisselogimine keskkonnaotsuste infosüsteemi Tehnilistes
küsimustes aitab klienditugi
[email protected] ja sisulistes
küsimustes valdkonna spetsialist