Vabariigi Valitsus
[email protected]
04.01.2021
Keskkonnaministeerium
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected]
Rahandusministeerium
[email protected]
Põlevkiviõlitööstuse ettepanekud
Euroopa Liidu heitkoguste kauplemise süsteem EU ETS
Austatud ministrid
Ettepanek – perioodil 2020-2040 peab säilima Eesti/Euroopa eksportiva tööstuse
rahvusvaheline konkurentsivõime. Roheleppe eesmärkide raames on Euroopa Liidu
heitkogustega kauplemise süsteemi EU ETS (European Union Emissions Trading System)
sektorid vähendanud oluliselt KHG heidet. Kliimaeesmärkide seadmisel tagamaks
ühiskondlik tasakaal suurendatakse ESR (Effort Sharing Decision) panust.
Euroopa eksporditavatele toodetele ja kaupadele (s.h põlevkiviõlile) rahvusvahelise
konkurentsivõime tagamise meetmena säilitada 2030 aastani kehtivad Euroopa Parlamendi
ja Nõukogu vastu võetud otsustest EU ETS IV kauplemisperioodiks ( 2018/410 direktiivist,
millega muudeti direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat
vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid ning otsusest
2015/1814 ) tulenevad tingimused (LRF -2,2%, MSR, CAP ).
Kaubeldavate EUA kvootide turuhinna tõusule suunatud meetmed ei tohi tõsta kvootide
turuhinda kiiremini kui euroala inflatsioon.
Juhul kui Eesti solidaarsusprintsiipi järgides ühineb EU ETS karmistuvate muudatustega,
kompenseeritakse Eesti põlevkiviõlitööstusele suurenev süsinikumaksukoormus eraldades
selleks tasuta CO2 kvoote riigile eraldatud kvootide arvelt. Nimetatud meedet kasutavad 13
liikmesriiki kelledele lisaks planeerivad liituda toetusmeetmega 4 (PL, CZ, IT, RO) liikmesriiki
EU ETS rafineerimis sektoris.
Süsiniku piirimaksu kehtestamisel toetab Eesti EL eksportivate kaupade konkurentsivõime
säilitamise meetmeid s.h. 100% eksporditavale põlevkiviõlile. Välditakse EU ETS süsteemis
kaudu kaupade topelt maksustamist.
Alternatiiv: Eesti nõustub EU ETS tingimuste karmistamisega, mille tulemusel põlevkiviõli sektori
ettevõtted kaotavad konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Juhul kui põlevkiviõli tootvad
ettevõtted on sunnitud oma tootmise kas osaliselt või täielikult sulgema varem kui 2049. aastal
koostab Vabariigi Valitsus koos sektori ettevõtetega põlevkiviõli tootmise sulgemise meetmete
kava, mis sisaldab kompensatsiooni mehhanismi investoritele, töötajatele, kohalikele
omavalitusustele.
1/3
Eesti põlevkiviõlide tootmise sektor on orienteeritud globaalse laevakütuste turule. Põlevkiviõli on
maailmameredel nõutud laevakütuste kütuselisand. Erinevate prognooside kohaselt ülemaailmne
laevakütuste turg kasvab kuni aastani 2040 kuna alternatiivsed süsinikuneutraalsed tehnilised
lahendused meretranspordis ei asenda lähiaastakümnetel fossiilseid kütuseid. Põlevkiviõli turu-
nõudlus rahvusvahelisel laevakütuste eksportkaubana on kasvutrendis.
Roheleppe raames kavandatavad EU ETS reformiga kaasneb süsinikumaksu koormuse kasv
põlevkivisektori ettevõtetele. EL liikmesriikidel on õigus ja võimalus kaitsta protsessi käigus
oluliste majandussektorite huve ning vältida süsinikulekke ohtu. Euroopa Liidu liikmesriigid
esitavad EU ETS planeeritava reformi osas 5. veebruaril 2021 seisukohad ja I poolaastal annavad
Euroopa Komisjonile (EK) sisendi ETS regulatsiooni muudatusettepanekute koostamisel. EK
avaldab muudatusettepanekud juunis 2021. Süsinikukaubanduse muudatused võetakse vastu
2023 suvel. EU ETS reform annab sisendi põlevkiviõli sektori ettevõtete arenguvõimaluste osas
aastani 2030-2040. Sektori tulevik sõltub olulisel määral kiirusest, millega EL liikmesriigid
otsustavad EU ETS süsteemis liikuda süsinikuneutraalse eesmärgi poole ja millised on
liikmesriikide rafineerimissektori ettevõtetele planeeritavad toetusmeetmed.
Kehtivas EU ETS IV perioodi kauplemisreeglistikus kaetakse põlevkiviõli tootmisele kogu perioodi
(2021-2030) vältel keskmiselt tasuta EK eraldatavate kvootidega 65% emiteeritavast
kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogusest. Edasine tingimuste karmistamine toob kaasa
põlevkiviõli sektori toodete konkurentsivõime languse ja võimaliku ettevõtete sulgemise
kauplemisperioodi II alamperioodil aastatel 2026-2030. Välistatud pole põlevkiviõlitehaste
tehnoloogiasiire Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti aladele.
Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) tellitud ja KPMG koostatud analüüsi „Põlevkiviõli väärtusahela
loodav Eesti rahvuslik rikkus“. Analüüs jõuab järelduseni, et valitsuse tasakaaluka majandus-
kliimapoliitika tingimustes oleks põlevkiviõli tootmisega võimalik järgmise kahekümne aastaga
luua Eestile rahvuslikku rikkust üle 8,2 miljardi euro. Samas võib EU ETS süsteemi karmistamine
langetada väärtusahela loodavat rahvuslikku rikkust vahemikus 1,3 – 4,5 miljardit eurot s.h
vähendada avalikule sektorile loodavat väärtust kuni 1,4 miljardi euro võrra. Põlevkiviõli toodete
ekspordi olulisusele Eesti majanduses lisaks on sektor Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku (ÕÜM)
protsessi garandiks. EKTL on oma pöördumistes rõhutanud sujuvat ÕÜM olulisust regioonis, mis
tagaks põlevkiviõli sektoriga samaväärsed kõrge lisandväärtusega töökohad, tulud kohalikele
omavalitustele ja riigile ennem kui põlevkiviõli tööstused suletakse.
Liikmesriikidele eraldatakse EU ETS kauplemisühikuid EUA riigi ajalooliste 2005 aasta või
perioodi 2005-2007 heitkoguse andmete baasilt. Riigile eraldatud EUA ühikutest lahutatakse
ettevõttele (käitistele) eraldatud tõendatud tasuta kvoodid. Vabad kvoodid müüb liikmesriik
oksjonitel ning saadud tulust 50% suunatakse riigieelarvesse ja 50% roheprojektide toetusteks.
EL seitseteist liikmesriiki on pidanud otstarbekaks toetada majandusele olulist
rafineerimissektorit. Nii näiteks kolmeteistkümne liikmesriigi rafineerimissektori käitisele eraldati
keskmiselt 2019. aastal kvootide müügist saadud tulust 7,9%. 2019. aastal maksti EL
rafineerimissektori ettevõtetele 656 miljonit eurot, s.o 200 miljonit eurot enam kui 2018. aastal
kompenseerimaks EU ETS süsteemi mõju ja kvootide hinnatõusu.
Kliimapoliitika uute eesmärkide seadmisel tuleb arvestada ETS kauplemissüsteemi kogutoimet
ja süsteemis III kauplemisperioodil tehtud muudatuste mõju. Näiteks 2018. aastal turu stabiilsus
reservi (MSR) reformi tulemusel vähenes 2019. aastal ETS süsteemis KHG koguheide Euroopa
Liidus 9% ja Eestis 39% 2018 aastaga võrreldes. 2020. aastal KHG heide vähenes veelgi, mis
ilmekalt tõendab kehtivad IV perioodi EU ETS süsteemi reguleerivate otsuste piisavust selleks,
et saavutada Rohepöördega seatud uusi eesmärke ja seda eriti süsteemi energiasektori-
tööstussektoris.
EU ETS emissioonid
(Reuters)
mln. t 2005 2019 2019/2005 2020 prog 2020/ 2005
EST 12,6 8,5 -39% 6,0 -52%
EU Total 2 006 1 532 -24% 1 260 -37%
*lennundust arvestamata
2/3
EU ETS kuuluvad ettevõtted on oluliselt vähendanud KHG heidet. Eriti tuleb märkida Eesti panust
teiste liikmesriikidega võrreldes.
KHG emisioon (Euroopa Komisjon)
mln.t 1990 2005 2019 2019 /1990 2019/2005
EU-27 4 912 4 647 3 749 -24% -19%
EST 40 19 15 -62% -20%
EL liikmesriigid on erineval määral täitnud kehtestatud kliimaeesmärke. Liikmesriikide panusest,
sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast sõltub täiendavate kärbete tegemise ulatus. Eesti on
juba saavutanud märkimisväärse tulemuse. Otsuste tegemisel tuleb väga ettevaatlikult kaaluda
võimalikke tagajärgi ettevõtete konkurentsivõimele ning riigi sotsiaalmajanduslikule seisule.
Hetkel puudub Eestis aga eriti Ida-Virumaal toimiv alternatiiv, mis asendaks kõrge
lisandväärtusega põlevkiviõli tootmist.
Kliimaeesmärkide saavutamise ja sotsiaalmajandusliku tasakaalu tagab kõigi sektorite ühetaoline
areng. Kui energia ja tööstussektor on oluliselt vähendanud heitetasemeid, siis suurendada
tuleb ESR (Effort Sharing Decision) kuuluvate majandusharude panust.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kiviõli Keemiatööstus
(allkirjastatud digitaalselt)
Viru Keemia Grupp
3/3
Saatja: Viru Keemia Grupp <
[email protected]>
Saadetud: 04.01.2021 14:35
Adressaat: <
[email protected]>;
<
[email protected]>; MKM info <
[email protected]>; RAM Info
<
[email protected]>; <
[email protected]>
Koopia: <
[email protected]>; <
[email protected]>;
<
[email protected]>
Teema: Teile on suunamine Põlevkiviõlitööstuse ettepanekud Euroopa Liidu
heitkoguste kauplemise süsteem EU ETS - ühispöördumine VKG ja KKT
Reg. kuupäev: 04.01.2021Vabariigi ValitsusKeskkonnaministeeriumMajandus-
ja KommunikatsiooniministeeriumRahandusministeeriumTereHead Uut
Aastat!Viitega 6. jaanuaril kell 10-12 Teams keskkonnas toimuvale
arutelule - ELi HKSi muutmise avaliku konsultatsiooni tutvustus, saadame
manuses Viru Keemia Grupi ja Kiviõli Keemiatööstuse
ühispöördumise.LugupidamisegaKristel KopelmanViru Keemia Grupp AS
bü
[email protected] 2700