dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Põlevkiviõlitööstuse ettepanekud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 4. jaanuar 2021
Viit
1.15-5/2021/30-1
Registreeritud
4. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Viru Keemia Grupp
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.15/S Avalikkussuhete korraldamine
Sari
1.15-5/S Teabenõuded, selgitustaotlused, märgukirjad
Toimik
1.15-5/2021
Vastutaja
Irje Möldre (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Energeetika valdkond, Energeetikaosakond)
Lahendamise tähtaeg
3. veebruar 2021

Failid

  • 📎E-kiri.pdf67 KB
  • 📎Polevkivitoostuse_ettepanekud.asice195 KB

Sisu (failidest)

Vabariigi Valitsus [email protected] 04.01.2021 Keskkonnaministeerium [email protected] Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Põlevkiviõlitööstuse ettepanekud Euroopa Liidu heitkoguste kauplemise süsteem EU ETS Austatud ministrid Ettepanek – perioodil 2020-2040 peab säilima Eesti/Euroopa eksportiva tööstuse rahvusvaheline konkurentsivõime. Roheleppe eesmärkide raames on Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteemi EU ETS (European Union Emissions Trading System) sektorid vähendanud oluliselt KHG heidet. Kliimaeesmärkide seadmisel tagamaks ühiskondlik tasakaal suurendatakse ESR (Effort Sharing Decision) panust.  Euroopa eksporditavatele toodetele ja kaupadele (s.h põlevkiviõlile) rahvusvahelise konkurentsivõime tagamise meetmena säilitada 2030 aastani kehtivad Euroopa Parlamendi ja Nõukogu vastu võetud otsustest EU ETS IV kauplemisperioodiks ( 2018/410 direktiivist, millega muudeti direktiivi 2003/87/EÜ eesmärgiga hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidiheite vähendamist toetavaid investeeringuid ning otsusest 2015/1814 ) tulenevad tingimused (LRF -2,2%, MSR, CAP ).  Kaubeldavate EUA kvootide turuhinna tõusule suunatud meetmed ei tohi tõsta kvootide turuhinda kiiremini kui euroala inflatsioon.  Juhul kui Eesti solidaarsusprintsiipi järgides ühineb EU ETS karmistuvate muudatustega, kompenseeritakse Eesti põlevkiviõlitööstusele suurenev süsinikumaksukoormus eraldades selleks tasuta CO2 kvoote riigile eraldatud kvootide arvelt. Nimetatud meedet kasutavad 13 liikmesriiki kelledele lisaks planeerivad liituda toetusmeetmega 4 (PL, CZ, IT, RO) liikmesriiki EU ETS rafineerimis sektoris.  Süsiniku piirimaksu kehtestamisel toetab Eesti EL eksportivate kaupade konkurentsivõime säilitamise meetmeid s.h. 100% eksporditavale põlevkiviõlile. Välditakse EU ETS süsteemis kaudu kaupade topelt maksustamist. Alternatiiv: Eesti nõustub EU ETS tingimuste karmistamisega, mille tulemusel põlevkiviõli sektori ettevõtted kaotavad konkurentsivõime rahvusvahelistel turgudel. Juhul kui põlevkiviõli tootvad ettevõtted on sunnitud oma tootmise kas osaliselt või täielikult sulgema varem kui 2049. aastal koostab Vabariigi Valitsus koos sektori ettevõtetega põlevkiviõli tootmise sulgemise meetmete kava, mis sisaldab kompensatsiooni mehhanismi investoritele, töötajatele, kohalikele omavalitusustele. 1/3 Eesti põlevkiviõlide tootmise sektor on orienteeritud globaalse laevakütuste turule. Põlevkiviõli on maailmameredel nõutud laevakütuste kütuselisand. Erinevate prognooside kohaselt ülemaailmne laevakütuste turg kasvab kuni aastani 2040 kuna alternatiivsed süsinikuneutraalsed tehnilised lahendused meretranspordis ei asenda lähiaastakümnetel fossiilseid kütuseid. Põlevkiviõli turu- nõudlus rahvusvahelisel laevakütuste eksportkaubana on kasvutrendis. Roheleppe raames kavandatavad EU ETS reformiga kaasneb süsinikumaksu koormuse kasv põlevkivisektori ettevõtetele. EL liikmesriikidel on õigus ja võimalus kaitsta protsessi käigus oluliste majandussektorite huve ning vältida süsinikulekke ohtu. Euroopa Liidu liikmesriigid esitavad EU ETS planeeritava reformi osas 5. veebruaril 2021 seisukohad ja I poolaastal annavad Euroopa Komisjonile (EK) sisendi ETS regulatsiooni muudatusettepanekute koostamisel. EK avaldab muudatusettepanekud juunis 2021. Süsinikukaubanduse muudatused võetakse vastu 2023 suvel. EU ETS reform annab sisendi põlevkiviõli sektori ettevõtete arenguvõimaluste osas aastani 2030-2040. Sektori tulevik sõltub olulisel määral kiirusest, millega EL liikmesriigid otsustavad EU ETS süsteemis liikuda süsinikuneutraalse eesmärgi poole ja millised on liikmesriikide rafineerimissektori ettevõtetele planeeritavad toetusmeetmed. Kehtivas EU ETS IV perioodi kauplemisreeglistikus kaetakse põlevkiviõli tootmisele kogu perioodi (2021-2030) vältel keskmiselt tasuta EK eraldatavate kvootidega 65% emiteeritavast kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogusest. Edasine tingimuste karmistamine toob kaasa põlevkiviõli sektori toodete konkurentsivõime languse ja võimaliku ettevõtete sulgemise kauplemisperioodi II alamperioodil aastatel 2026-2030. Välistatud pole põlevkiviõlitehaste tehnoloogiasiire Venemaa Föderatsiooni Leningradi oblasti aladele. Eesti Keemiatööstuse Liidu (EKTL) tellitud ja KPMG koostatud analüüsi „Põlevkiviõli väärtusahela loodav Eesti rahvuslik rikkus“. Analüüs jõuab järelduseni, et valitsuse tasakaaluka majandus- kliimapoliitika tingimustes oleks põlevkiviõli tootmisega võimalik järgmise kahekümne aastaga luua Eestile rahvuslikku rikkust üle 8,2 miljardi euro. Samas võib EU ETS süsteemi karmistamine langetada väärtusahela loodavat rahvuslikku rikkust vahemikus 1,3 – 4,5 miljardit eurot s.h vähendada avalikule sektorile loodavat väärtust kuni 1,4 miljardi euro võrra. Põlevkiviõli toodete ekspordi olulisusele Eesti majanduses lisaks on sektor Ida-Virumaa Õiglase Ülemineku (ÕÜM) protsessi garandiks. EKTL on oma pöördumistes rõhutanud sujuvat ÕÜM olulisust regioonis, mis tagaks põlevkiviõli sektoriga samaväärsed kõrge lisandväärtusega töökohad, tulud kohalikele omavalitustele ja riigile ennem kui põlevkiviõli tööstused suletakse. Liikmesriikidele eraldatakse EU ETS kauplemisühikuid EUA riigi ajalooliste 2005 aasta või perioodi 2005-2007 heitkoguse andmete baasilt. Riigile eraldatud EUA ühikutest lahutatakse ettevõttele (käitistele) eraldatud tõendatud tasuta kvoodid. Vabad kvoodid müüb liikmesriik oksjonitel ning saadud tulust 50% suunatakse riigieelarvesse ja 50% roheprojektide toetusteks. EL seitseteist liikmesriiki on pidanud otstarbekaks toetada majandusele olulist rafineerimissektorit. Nii näiteks kolmeteistkümne liikmesriigi rafineerimissektori käitisele eraldati keskmiselt 2019. aastal kvootide müügist saadud tulust 7,9%. 2019. aastal maksti EL rafineerimissektori ettevõtetele 656 miljonit eurot, s.o 200 miljonit eurot enam kui 2018. aastal kompenseerimaks EU ETS süsteemi mõju ja kvootide hinnatõusu. Kliimapoliitika uute eesmärkide seadmisel tuleb arvestada ETS kauplemissüsteemi kogutoimet ja süsteemis III kauplemisperioodil tehtud muudatuste mõju. Näiteks 2018. aastal turu stabiilsus reservi (MSR) reformi tulemusel vähenes 2019. aastal ETS süsteemis KHG koguheide Euroopa Liidus 9% ja Eestis 39% 2018 aastaga võrreldes. 2020. aastal KHG heide vähenes veelgi, mis ilmekalt tõendab kehtivad IV perioodi EU ETS süsteemi reguleerivate otsuste piisavust selleks, et saavutada Rohepöördega seatud uusi eesmärke ja seda eriti süsteemi energiasektori- tööstussektoris. EU ETS emissioonid (Reuters) mln. t 2005 2019 2019/2005 2020 prog 2020/ 2005 EST 12,6 8,5 -39% 6,0 -52% EU Total 2 006 1 532 -24% 1 260 -37% *lennundust arvestamata 2/3 EU ETS kuuluvad ettevõtted on oluliselt vähendanud KHG heidet. Eriti tuleb märkida Eesti panust teiste liikmesriikidega võrreldes. KHG emisioon (Euroopa Komisjon) mln.t 1990 2005 2019 2019 /1990 2019/2005 EU-27 4 912 4 647 3 749 -24% -19% EST 40 19 15 -62% -20% EL liikmesriigid on erineval määral täitnud kehtestatud kliimaeesmärke. Liikmesriikide panusest, sotsiaalsest ja majanduslikust olukorrast sõltub täiendavate kärbete tegemise ulatus. Eesti on juba saavutanud märkimisväärse tulemuse. Otsuste tegemisel tuleb väga ettevaatlikult kaaluda võimalikke tagajärgi ettevõtete konkurentsivõimele ning riigi sotsiaalmajanduslikule seisule. Hetkel puudub Eestis aga eriti Ida-Virumaal toimiv alternatiiv, mis asendaks kõrge lisandväärtusega põlevkiviõli tootmist. Kliimaeesmärkide saavutamise ja sotsiaalmajandusliku tasakaalu tagab kõigi sektorite ühetaoline areng. Kui energia ja tööstussektor on oluliselt vähendanud heitetasemeid, siis suurendada tuleb ESR (Effort Sharing Decision) kuuluvate majandusharude panust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Kiviõli Keemiatööstus (allkirjastatud digitaalselt) Viru Keemia Grupp 3/3 Saatja: Viru Keemia Grupp <[email protected]> Saadetud: 04.01.2021 14:35 Adressaat: <[email protected]>; <[email protected]>; MKM info <[email protected]>; RAM Info <[email protected]>; <[email protected]> Koopia: <[email protected]>; <[email protected]>; <[email protected]> Teema: Teile on suunamine Põlevkiviõlitööstuse ettepanekud Euroopa Liidu heitkoguste kauplemise süsteem EU ETS - ühispöördumine VKG ja KKT Reg. kuupäev: 04.01.2021Vabariigi ValitsusKeskkonnaministeeriumMajandus- ja KommunikatsiooniministeeriumRahandusministeeriumTereHead Uut Aastat!Viitega 6. jaanuaril kell 10-12 Teams keskkonnas toimuvale arutelule - ELi HKSi muutmise avaliku konsultatsiooni tutvustus, saadame manuses Viru Keemia Grupi ja Kiviõli Keemiatööstuse ühispöördumise.LugupidamisegaKristel KopelmanViru Keemia Grupp AS bü[email protected] 2700
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel