Taavi Aas Teie: 17.12.2020 nr 15-1/2020/7780-1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Meie: 08.01.2021 nr 4.1-5/3000-1
Ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendi kooskõlastamine
Austatud härra Aas
Maaeluministeerium kooskõlastab ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendi
järgmiste märkustega.
1. Dokumendi peatükis 2.3 on viidatud Eesti inimarengu aruandes välja toodud asjaolule, et
inimesed, majandus ja teenused koonduvad Tallinna linnapiirkonda ning ülejäänud Eesti
kahaneb ja taandareneb ning riigisiseselt süveneb piirkondlik sotsiaalne kihistumine. Teeme
ettepaneku arvestada ehitusvaldkonna pika vaate loomise analüüsidokumendis tasakaalustatud
regionaalarengu vajadustega, vaadates kas ja kuidas plaanitud tegevused mõjutavad elu- ja
ettevõtluskeskkonna arengut maapiirkonnas vähendamaks piirkondlikku sotsiaalset kihistumist
ja suurendamaks suuremate linnade lähiümbrusest kaugemal elavate ja töötavate inimeste
osakaalu Eestis. Ettevõtete arengu ja eluasemetega seotud investeeringute rahastamine pankade
poolt väljaspool suuremaid linnapiirkondi on pärsitud tulenevalt madalast kinnisvara hinnast ja
likviidsusest. Enamikku Eesti territooriumist võib lugeda turutõrkepiirkonnaks, kus on vajalik
rakendada täiendavaid finantsinstrumente, eriti maale elama asumise soodustamiseks.
2. Kuna dokument ei käsitle maaparandussüsteemide ehitamist, teeme ettepaneku märkida
sissejuhatuses, et dokument hõlmab ehitusseadustikus sätestatud ehitamist.
3. Nõustume dokumendi ehitussektori hetkeolukorda kirjeldavas jaotises 2 toodud järeldustega,
eelkõige esimesena nimetatuga – peamiseks probleemiks on elukeskkonna pika vaate
puudumine. Nõustume selle kohta toodud järeldusega, et kuna ehitusvaldkond on killustatud,
siis see on loonud olukorra, kus erinevad ametkonnad on koostanud erinevaid elukeskkonna
osade uuringuid, analüüse, arengukavasid ja strateegiaid, kuid terviklikku strateegiat koos
tegevuskavaga ja elukeskkonna visiooniga loodud ei ole. Erinevad valdkondlikud arengukavad
ei ole omavahel ka selgelt seostatud ja küsimus on eelkõige strateegiate elluviimiseks koostatud
tegevuskavades tehtud kokkulepete selguses ja nendest kinnipidamises. Lähtuvalt nimetatust
oleks asjakohane tuua analüüsis välja arengukavad ja strateegiad, mis on seotud või mis
mõjutavad ehitustegevust.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
4. Samas jaotises on nimetatud põhimõte, et ruumilise planeerimise valdkonnas on oluliseks
katusdokumendiks üleriigiline planeering Eesti 2030+ koos oma tegevuskavaga. Sellest
johtuvalt peame vajalikuks suunata tähelepanu nimetatud dokumendi peatükis 3.2.3
„Elukeskkonna kvaliteet“ ehitustegevust oluliselt mõjutavale põhimõttele, mis näeb ette, et
ehitustegevuses tuleb vältida tiheasustuse kandumist väärtuslikele aladele (kaitsealad,
rohevõrgustiku tuumalad ja koridorid, väärtuslikud põllumajandusmaad jms).
Oleme seisukohal, et analüüsis tuleks käsitleda ehitustegevust mõjutavaid maakasutuse ja
maakasutuse piirangutega seotud küsimusi. Maaeluministeeriumi üheks prioriteediks on
väärtusliku põllumajandusmaa kaitse tagamine. Siinjuures anname teada, et 2020. aasta 17.
detsembril esitas Vabariigi Valitsus väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõu
(Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste
seaduste muutmise seaduse eelnõu) Riigikogule (eelnõude infosüsteemis EIS nr 20-0226/08).
Maakatastri andmetel moodustab maakatastrisse kantud maa pindalast u 30% haritava maa ja
loodusliku rohumaa kõlvikud (1,3 mln hektarit). Eelnõus kavandatud kitsenduste
realiseerumise korral on rohkem kui poole miljoni hektari kõrge viljakusega
põllumajandusmaa hõlmamine ehitustegevuseks keelatud või piiratud, suunates kohalikke
omavalitsusi erinevaid alternatiive kaaluma ning võimaldades ehitustegevust nendel aladel
läbi avaliku huvi kaalutluse.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
Maaeluminister
Allar Korjas
625 6162
[email protected]
2 (2)