Pakkumuskutse
Tuuleeenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike lahenduste välja töötamine
1. Analüüsi taust
Tuuleenergia on meie võimalus EL kliimaneutraalsuse ambitsiooni tuules ühiskonnale jõukust
luua ning meie elektrisüsteemi tulevikukindlaks kujundada. Kuna tänapäevased tuulepargid on
kõrged (~200m+) ja seega kaasnevad nende rajamisega mõjud, on vaja leida viise nende mõjude
kompenseerimiseks. Käesoleva pakkumuskutsega otsime töö teostajat järgmiste teemade osas
lahenduse leidmiseks (vt täpsemalt ptk 2):
1. Tuuleparkidest tingitud häiringute mõju kompenseerimine kohalikul tasandil
2. Erainvestorite võimalused riigi julgeoleku objektide investeeringute ning nende
käitamise rahastamiseks
1.1. Valik taustainfot tuuleparkidest tingitud häiringute mõju kompenseerimine osas
kohalikul tasandil
Eestis on ettevõtete tegevuskoha kohalikule omavalitsusele või kogukonnale
keskkonnahäiringu talumise eest rahalise tulu laekumine reguleeritud kaevandamisõiguse tasu,
vee-erikasutuse tasu ja põlevkivituha saastetasu puhul. Muud võimalikud meetmed on
õiguslikult reguleerimata või ei ole selleks kehtestatud selgeid suuniseid või juhendmaterjale.
Eestis puuduvad õigusnormid, mis reguleeriksid keskkonnakasutusega kaasnevate häiringute,
nt müra, vibratsiooni, kompenseerimist kohalikele elanikele ning kogukondadele.
Nii pole ka haldusmenetluste ajal tehtavatel kogukonna kasu kokkulepete sõlmimise jaoks
kehtestatud eraldi õiguslikku raamistikku. Kokkuleppeid on võimalik sõlmida ja on sõlmitud1
võlaõigusseadusele tuginedes. Käesoleval aastal läbi viidud kohaliku kasu instrumentide
uuringust2 selgus, et suurema õigusselguse loomiseks on vajalik luua õiguslik raamistik
(näiteks seadustes või muudes õigusaktides), mis reguleeriks tuuleparkidest tingitud
häiringute mõju kompenseerimist näiteks kohaliku tasu või talumistasu näol.
Praxise läbi viidud uuringus „Kohaliku kasu instrumentide analüüs“ selgus, et enam kui 75%
arvamust avaldanud kohalikest omavalitsustest (23 kohalikku omavalitsust 30-st) peavad
vajalikuks kohaliku kasu kokkulepete sõlmimist seadustega reguleerida. Reguleerimise
tulemusel tagatakse kindlustunne kohaliku kogukonnaga arvestamisel ning arendajal tekib
kohustus ja vajadus kompenseerida arenduse negatiivsed mõjud, mis ühtlasi loob siduva aluse
õigusruumis juba kehtivate tasude ja kompensatsioonide kõrval ka seni reguleerimata
häiringute või mõjude kompenseerimiseks. Kohaliku kasu kokkulepete õigusliku reguleerimise
poolt toodud argumendid võib jagada laias laastus neljaks: mõju olulisus kohalikele (sh
inimesed, piirkond), õigusliku aluse selgus, kogukonna vajadused ja majandusarengu toetamine
1
Koostööleping Nelja Energia AS-i, OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark ja Hiiu valla vahel,
https://online.le.ee/wp-content/uploads/2017/07/Koosto%CC%88o%CC%88leping_Nelja-Energia-Hiiumaa-
Offshore-Tuulepark-Hiiu-vald_2017-07-31.pdf
2
http://www.praxis.ee/tood/kohaliku-kasu-instrumendid/
ning ühise arusaama loomise ja selle kommunikeerimise vajadus. 2020. aastal läbi viidud
küsitlusele tuginedes on ligikaudu veerandis Eesti KOVides kohaliku kasu kokkuleppeid
sõlmitud, enamusel neist KOVidest on mõni kehtiv leping, ent mõnes KOVis on lepinguid
viimase 20 aasta jooksul sõlmitud ligi poolsada.3 Lisaks on kokkuleppeid sõlmitud kohalike
elanike ja ettevõtete vahel ilma KOVi osaluseta.
Ühtlasi on Eestis taolisi kokkuleppeid sõlmitud ka tuuleparkide rajamisega seoses 4, mis on
hetkel peamiselt tuulepargi poolt toodetud elektrienergia MWh müügist saadud tulust jagamine
kohalike MTÜ-dega või KOV-dega. Senine praktika selliste kokkulepete sõlmimisel ja
instrumentide rakendamisel on ebaühtlane. Kogukondade esindajate sõnul peaks algse kulutuse
suurus olema piisavalt suur, et see oleks märgatav ja võidaks kohalike elanike poolehoiu.
Ettevõtjad on kitsaskohana välja toonud ebaselgust, mis takistab majandustegevust ning puudub
tuntav mõju kohaliku kasu realiseerimisele.
Eelnevale tuginedes pooldatakse kohaliku kasu õigusliku reguleerimist seaduse tasemel nii
arendajate, KOVide kui ka kohalike inimeste osas. Oluline on regulatiivse raamistiku
loomisega tagada õigusselgus kohustuste ja õiguste osas. Hetkel tuuleparkide arenduste puhul
puuduvad seadusega kehtestatud leevendusmeetmed häiringute kompenseerimiseks kohalikule
omavalitsusele ja kohaliku elanikule, mistõttu võib nii kohalikul omavalitsusel kui ka
tuuleparkide mõjualas elavatel inimestel puududa arusaam, millistest kasu meetmetest on
võimalik rääkida. Seaduse tasemel maismaa- ja meretuuleparkide
kompenseerimismehhanismide õiguslik reguleerimine loob arendajatele, KOVidele ja
häiringualas olevatele inimestele tervikpildi nii kasu meetmest kui ka häiringu
kompenseerimise suurusest.
Eelkõige on oluline tagada regulatiivse raamistiku ja ühtse praktika loomisel:
1. õigusaktide täiendamine ja muutmine selliselt, et oleks tagatud õigusselgus kohustuste
ja õiguste osas;
2. otsustusmehhanismi läbipaistvus, kokkulepete avalikustamine;
3. järelevalvemehhanismid kokkulepete sõlmimise ning täitmise üle;
4. reeglite selgus, prognoositavus, muutumatus ajas;
5. kokkuleppes osalevate isikute rollid, sealhulgas riigi ja kohaliku omavalitsuse rollide
selgus;
6. ühise mõisteruumi loomine.
Kohaliku kasu regulatsioon tuleb välja töötada ka meretuuleparkide jaoks. Eesti merealal
kehtivad tänase seisuga Pärnu mereala planeering ja Hiiu mereala planeering. Hiiu mereala
planeering on riigikohtu poolt tuuleenergeetika tootmise alade osas tühistatud, muus osas on
planeering kehtiv. Lisaks on Rahandusministeerium koostamas üleriigilise planeeringu
teemaplaneeringut Eesti merealade planeerimiseks. Hetkel on käimas nelja meretuulepargi
hoonestusloa menetlus, millest üks asub kehtiva Pärnu mereplaneeringu tuulealal ja ülejäänud
3
Praxis 2020. Küsimustikule vastas 38 KOVi.
4
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/18687963/Koost%C3%B6%C3%B6leping_Nelja-Energia-
Hiiumaa-Offshore-Tuulepark-Hiiu-vald_2017-07-31.pdf/fdf78650-b7a5-472d-9b4c-959f24539e02
Eesti mereala planeeringualaga kattuvatel aladel. Samas on need hoonestusloataotlused esitatud
enne 1.07.2015 ja seega puudub neil õiguslikult seos Eesti mereala planeeringuga. Hiiumaa
vald on sõlminud arendajaga lepingu meretuuleenergia rajamiseks, kus on välja toodud ka
elektrienergia müügist saadud tulu jaotamine MTÜ-le. Eelnevale tuginedes tuleb analüüsis
käsitleda ja analüüsida, kas loodavad instrumendid rakenduksid ka loamenetluse läbinud, kuid
veel välja arendamata tuuleparkidele maismaal ja meres.
1.2. Valik taustainfot erainvestorite võimaluste riigi julgeoleku objektide investeeringute
ning nende käitamise rahastamise osas
Eesti maismaal on praegu kaks piirkonda, kuhu on võimalik tänapäevase kõrgusega (150+
meetrit) tuulikuid rajada. Vabariigi Valitsus on leidnud vahendid täiendava radari püstitamiseks
Kirde-Eestisse, millega seonduvalt avaneb veel üks piirkond 2024. a, kus on võimalik
kõrguspiiranguteta tuuleparke rajada5 (vt joonis 1).
Joonis 1. Tuuleparkide arendamiseks sobilikud alad maismaal
Laiendamaks võimalusi tuuleparkide rajamiseks, et seeläbi kulutõhusalt riigi taastuvenergia
eesmärke täita, võib tulevikus olla vajalik täiendavate investeeringute tegemine
kompensatsioonimeetmetesse (nt lisaradar või raadioluuresüsteem). Nii vabastataks
täiendavaid piirkondi Eestis kõrguspiirangutest. Näiteks on tänaseks rajatud umbes 140
tuulikut, millest suurem osa asuvad kõrguspiirangutega aladel ning omavad seiresüsteemidele
5
https://www.mkm.ee/et/uudised/valitsus-investeerib-kirde-eesti-taastuvenergia-arengusse
mõju. Need tuulikud on madalad (kõrgus <150 m). Mõjude suurenemine seiresüsteemidele on
seotud asjaoluga, et tuulikute kõrgus on ajas märgatavalt kasvanud.
Tuuleparkide tekitatavate häiretega õhuseireradarite tööle on kokku puutunud kõik
tuuleenergiat arendavad riigid ja riigikaitselisi piiranguid on seatud ka teistes riikides.
Erinevates liikmesriikides on lahendusena soetatud kompensatsiooniradareid, mille
rahastamisse on kaasatud ka tuuleparke arendavad ettevõtted. Näiteks Lääne-Soome on loodud
kompensatsiooniala, kus alast väljaspool kehtivad radarite töövõimest tulenevad piirangud.
Alast väljaspool kehtivad radarite töövõimest tulenevad piirangud, ala sees piiranguid ei ole,
kuid rakendub 50 000 euro suurune tasu iga alal paikneva üksiku elektrituuliku osas.
Sissetulekut kasutatakse kompensatsiooniradari kulude katmiseks. Kogutavale summale on
seatud ülempiir.
Olulise infona toome ka välja, et Eesti arendajad on väljendanud valmisolekut vajalike
kompensatsioonimeetmete ellu viimist finantseerida. Seni pole sellise finantseerimise jaoks
lahendust leitud.
Seetõttu on oluline analüüsida, millisel viisil (kas siis kehtivate õigusaktide kohaselt või läbi
võimalike õigusaktide muudatuste) oleks võimalik erasektoril rahastada
kompensatsioonimeetmete rakendamisest tekkinud kulusid (nii investeeringu kui ka hilisemad
käitamiskulud).
Oluline on ka arvesse võtta, et riigikaitse organiseerimine, jõu kasutamine ja sõjalise riigikaitse
korraldamine on riigi tuumikfunktsioon ja seega ei ole seda võimalik edasi delegeerida, vaid
riik peab tagama riigi kaitsevõime olemasolu. Kompensatsioonimeetmete rakendamiseks
vajalike seadmete ost ja opereerimine on osa riigikaitse organiseerimisest ning sõjalise
riigikaitse korraldamisest. Seetõttu peab lahendus võimaldama tuuleparki arendada soovival
ettevõtjal võtta õiguslikult siduv kohustus kompensatsioonimeetmeid rahastada meetmete eluea
jooksul nii, et vajalikud tegevused viib ellu riik.
2. Analüüsi eesmärk ja analüüsiküsimused
2.1. Analüüsi eesmärk
Analüüsi eesmärgiks on:
1. Töötada välja tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu6 õiguslik regulatsioon
2. Välja töötada lahendused erainvestorite poolt tuuleparkide rajamiseks vajalike riigi
julgeoleku objektide investeeringute7 ja nende käitamise8 rahastamiseks.
Analüüsi tulemusena:
6
Kohaliku kasuna käsitletakse ettevõtte hüvesid ning ühekordseid või korduvaid rahalisi makseid piirkonna
kogukonnale või kohalikule omavalitsusele olukordades, kus ettevõtte tegevusega kaasneb oluline muutus või
häiring ümbritsevas keskkonnas.
7
Siinkohal mõeldakse investeeringuid õhuseireradaritesse ja muudesse vajalikesse investeeringutesse, mis on
vajalikud kõrguspiirangute leevendamiseks.
1. Tuvastatakse lahendused analüüsi eesmärkide täitmiseks ning analüüsiküsimuste
lahendamiseks (sh muutmist vajavad õigusaktid või vajalikud uued õigusaktid).
2. Esitatakse konkreetsed ettepanekud ja lahendused õigusaktide muutmiseks ja
täiendamiseks (nt. X seaduse § Y tuleks muuta järgnevalt) või uute õigusaktide
väljatöötamiseks;
3. Põhjendatakse tehtud muudatusettepanekuid (sh võrdlus muude lahendusviisidega);
4. Õigusaktidele muudatusettepanekutele ja uute õigusaktide ettepanekutele koostatakse
eelnõu ja seletuskiri koos mõjuhinnanguga;
5. Õigusaktidele muudatusettepanekutele koostatakse seletuskirjas mõjude analüüs
vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 180 22.12.2011.a. „Hea õigusloome ja
normitehnika eeskirja“ § 46-le;
6. Välja pakutavad lahendused peavad olema terviklikud – st pärast vajalike muudatuste
või uute õigusaktide kehtestamist peavad analüüsi eesmärgid saama täidetud.
2.2. Analüüsiküsimused ja aluspõhimõtted
Analüüsi teostamisel juhindutakse järgmistest uurimisküsimustest ja aluspõhimõtetest:
1. Analüüs ja lahendusettepanekud tehakse:
a. tuuleenergeetikast tekkiva kohaliku kasu reguleerimiseks nii maismaal kui ka
merel.
b. erainvestorite poolt tuuleparkide rajamiseks vajalike julgeolekualaste
investeeringute ja nende käitamise rahastamise võimaldamiseks.
2. Välja pakutav tuulepargi kohaliku kasu instrument peab jagunema kohaliku
omavalitsuse ning tuuliku lähipiirkonnas (nt 2...5 km) paiknevate isikute vahel.
Detailsema info ning võimalikud näited annab tellija töö käigus.
3. Meretuuleparkide puhul tuleb leida lahendus ka võimalike majandustegevuste
piirangute (nt võimalikud piirangud traalpüügile) mõjude kompenseerimiseks.
4. Õigusaktid, mida muudetakse, ei pea olema kõigi juhtude jaoks samad.
5. Töö teostamisel (kus vajalik) võtta eelduseks näidisväärtustena, et ühe tuuliku kohta on
orienteeruvaks kohaliku kasu instrumenti antavaks summaks 10 000 €/a. Tuleb välja
töötada lahendus, mis tagaks selle summa jagamise mõjutatud kohaliku omavalitsuse
ning tuulepargi lähipiirkonnas (käesolevas analüüsis sõltuvalt tuuliku kõrgusest 2...5 km
maismaal asuvate tuuleparkide puhul) paiknevate isikute vahel. Detailsema info ning
võimalikud näited annab tellija töö käigus.
6. Töötada välja õiguslike lahenduste ettepanekud nii juhtumipõhiseks (nt igakordne
kokkulepe) kui ka üldiseks instrumentideks (nt tasu ja maksu võrdleva analüüsi
kaudu).
7. Hinnata KOVi igakordse osalemise otstarbekust ja vajalikkust rakendatavates
instrumentides.
2.3. Nõuded metoodikale
Töö meetod on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama käesolevas dokumendis
nimetatud elemente ja Töö tulemuste regulaarset jooksvat valideerimist Tellijaga. Nimetatud
elemendid ei pruugi olla piisavad parima tulemuse saavutamiseks. Tellija eeldab, et Pakkuja
toob pakkumisest välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste
saavutamiseks parimal viisil.
Pakkuja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui Töö
teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi.
3. Pakkumuskutsega tellitavad tegevused
Pakkuja esitab pakkumuses tervikliku nägemuse analüüsi läbiviimise korraldusest ja erinevate
komponentide sisust koos põhjendustega, kuidas need moodustavad parima võimaliku
lahenduse analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset
nägemust metoodikast, kuidas Pakkuja planeerib tegevusi läbi viia tuues välja, milliseid
lahendusviise analüüsi koostamisel planeeritakse kasutada.
Pakkujalt tellitakse järgmised tegevused ja tulemused:
1. Ettevalmistus: pakkumuses esitatud metoodika (sh analüüsitavate aspektide, valitud
metoodika, analüüsi tulemuste esitamise, ettepanekute formaadi jm) kooskõlastamine
ja kinnitamine Tellijaga, lähtudes hankedokumendis kirjeldatud eesmärkidest.
2. Analüüsi läbiviimine: analüüs viiakse läbi vastavalt pakkumuses esitatud ja Tellijaga
kooskõlastatud metoodikale, arvestades pakkumuskutses toodud eesmärki, sisu ja
tulemusi.
3. Vahearuanne: vahearuande koostamine. Aruanne sisaldab analüüsi põhitulemusi.
Vahearuanne esitatakse Tellijale tagasisidestamiseks ning vahearuannet
korrigeeritakse vastavalt Tellija tagasisidele.
4. Lõpparuanne: lõpparuande koostamine, mis vastab täies mahus peatükis 2 ning
pakkumuses esitatule. Lõpparuanne sisaldab analüüsis kavandatud ja kasutatud
metoodika detailset kirjeldust, sh ilmnenud võimalike puuduste ülevaadet, detailseid
vastuseid püstitatud analüüsiküsimustele ning ettepanekuid ja poliitikasoovitusi.
Lõpparuanne vormistatakse eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt
docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis. Lõpparuanne esitatakse
Tellijale tagasisidestamiseks ning seda korrigeeritakse vastavalt Tellija tagasisidele.
Lisaks aruandele vormistatakse lühikokkuvõte (3-5 lk).
5. Lõpparuande tutvustamine: analüüsi tulemuste presenteerimine kahel korral. Ühe
presentatsiooni kestvuseks on kuni 2 tundi.
4. Ajakava
Tööde vastuvõtmise tähtaeg on mitte hiljem kui 15. märts 2021.
Pakkuja koostab tuuleparkide kohaliku kasu õigusliku analüüsi läbiviimise täpse
ajakava, samuti analüüsi erainvestorite poolt tuuleparkide rajamiseks vajalike
julgeolekualaste investeeringute ja nende käitamise rahastamise võimaldamiseks
ajakava, ja esitab need Tellijale koos pakkumusega. Allolevalt on toodud Tellija üldised
ootused ajakavale.
Avakoosolek: toimub vahetult pärast hanke lepingu allkirjastamist. Avakoosolekul
tutvustab Pakkuja analüüsi läbiviijaid ning Tellija omapoolset meeskonda. Tellija
selgitab ootusi õiguslikule analüüsile ning Pakkuja tutvustab oma mõtteid ja lähenemist
analüüsile. Lepitakse kokku lõplik töö läbiviimise metoodika ning omavaheline
infovahetus.
Vahearuanne: vastavalt metoodikale tehtud töö kirjeldus antakse üle mitte hiljem kui
31.01.2021. Vahearuanne peab sisaldama esialgseid õigusaktide ettepanekuid koos
kirjeldustega ning põhjendustega. Tellijal on aega anda tagasisidet Pakkujale
vahearuandele maksimaalselt 10 tööpäeva.
Lõplik õiguslik analüüs: Tööde vastuvõtmise tähtajaks on mitte hiljem kui 15 märts
2021. Lõplik õiguslik analüüs sisaldab endas tuuleenergeetika kogukonna kasu
regulatsiooni ning regulatsiooni erainvestorite poolt tuuleparkide rajamiseks vajalike
julgeolekualaste investeeringute ja nende käitamise rahastamise võimaldamiseks
konkreetsete ettepanekutena õigusaktide muutmiseks koos seletuskirja ja
põhjendustega. Tellijal on aega anda tagasisidet Pakkujale lõplikule õiguslikule
analüüsile maksimaalselt 10 tööpäeva.
Valmis analüüsi tutvustus: Õiguslike ettepanekute tutvustus. Kestvuseks kuni 2 tundi.
Vajadusel võib Tellija lisada ajakavva täiendavad arutelusid Tellija ja Pakkuja vahel. Samuti
oodatakse Pakkujalt analüüsi vaheetappide tutvustamist ja läbiarutamist Tellijaga.
5. Pakkumuse hind
Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki analüüsi koostamiseks (sh ettevalmistamine,
läbiviimine, analüüs, aruandlus) vajalikke kulusid, makse ja makseid. Pakkuja esitab
pakkumuse lõpliku maksumuse koos kõikide teenuse osutamiseks vajalike kulude, maksude (sh
käibemaksuga) ja maksetega. Tellijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab
Tellija eelarvelisi võimalusi.
6. Pakkumuse esitamine
Pakkumus tuleb esitada pakkumuskutse kaaskirjas esitatud tähtajaks. Pakkuja annab selgitusi
eesti keeles.
Pakkumus vormistatakse eesti keeles. Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90
päeva jooksul.
Hinnatakse pakkumusi, mis vastavad järgmistele tingimustele:
Pakkumus esitatakse õigeaegselt pakkumuskutse kaaskirjas esitatud tähtajaks;
Pakkumus sisaldab nõutud informatsiooni;
Pakkujal on vajalikud kompetentsid, pädevused ja ressursid analüüsi edukaks
teostamiseks.
7. Pakkumuse hindamine
Tellija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi maksumuse alusel. Eduka
pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus. Pakkumusi hindab Tellija poolt valitud
pakkujatest sõltumatu hindamiskomisjon.
8. Pakkumuste tagasilükkamine
Tellijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused, mille maksumused ületavad hanke eeldatava
maksumuse ülempiiri. Tellija jätab endale õiguse tunnistada hange kehtetuks, kui hanke
toimumise ajal on Tellijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad
ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise hankedokumendis sätestatud korras.
9. Autoriõigused
Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalide varalised
õigused antakse üle Tellijale. Tellijal on õigus analüüsi tulemusena loodud teoste kasutamisele
ja avalikustamisele viidates töö teostajale. Lisaks on Tellijal õigus kaardistuse raames loodud
teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) muutmisele ja täiendamisele, viidates töö
teostajale ning kooskõlastades sisulised muudatused eelnevalt töö teostajaga.
10. Leping
Leping sõlmitakse pakkumuste hindamise tulemusena enim punkte saanud pakkujaga.
TÖÖVÕTULEPING nr 17-10/17-0460/120
Tallinn, 07.01.2021
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-
Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi
tellija),
ja
Advokaadibüroo Blessner OÜ registrikood 16076591, asukoht Vesiroosi tee 6, Püünsi küla,
74013, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Alar Urm (edaspidi töövõtja),
keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,
sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Lepingu ese ja tähtaeg
1.1 Lepingu esemeks on uuring „Tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike
lahenduste välja töötamine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus
ja lepingu lisas sätestatud tingimustele. Töö eesmärgiks on töötada välja tuuleenergeetika
sektori kohaliku kasu õiguslik regulatsioon ning lahendused erainvestorite poolt tuuleparkide
rajamiseks vajalike riigi julgeoleku objektide investeeringute ja nende käitamise
rahastamiseks. Töö täpsem kirjeldus ja oodatavad tulemused on kirjeldatud lepingu lisas.
1.2 Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö etappide kaupa lepingu punktis 4 nimetatud
tähtaegadeks ning annab töö lõpptulemuse tellijale üle hiljemalt 15. märts 2021.
2. Üldsätted
2.1 Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja
töö teostamisel.
2.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle
lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest.
2.3 Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke tulemusena1 vastavalt tehnilise kirjeldusele
ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.
2.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping
esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja
selles sätestatud kohustuste täitmiseks.
2.5 Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja
teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise
poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud.
2.6 Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu
professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks.
2.7 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu
võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist.
1
MKM hankekord § 8
2
2.8 Vastuolu korral on lähteülesanne ülimuslik pakkumuse suhtes.
Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:
Lepingu lisa 1.Pakkumus.
3. Tellija õigused ja kohustused
3.1 Tellijal on õigus:
3.1.1 nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist
ja selle üleandmist;
3.1.2 kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni;
3.1.3 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö
kvaliteedi kohta;
3.1.4 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud
juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu
juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest,
samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud
kohustusi.
3.2 Tellija on kohustatud:
3.2.1 looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks
vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu;
3.2.2 töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja
vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele;
3.2.3 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis
6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga;
3.2.4 maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel.
4. Töövõtja õigused ja kohustused
4.1 Töövõtjal on õigus:
4.1.1 nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni
esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist;
4.1.2 kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid;
4.1.3 nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel;
4.1.4 saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu.
4.2 Töövõtja on kohustatud:
4.2.1 teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija
esitatud lähteülesandele ning andma töö tellija volitatud isikule üle lepingus sätestatud
tähtajaks ja korras;
4.2.2 järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust
tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega;
4.2.3 kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul;
4.2.4 lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise
kohta informatsiooni;
4.2.5 teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel;
4.2.6 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös
või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul;
4.2.7 säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks
saanud andmete ja informatsiooni osas.
5. Autoriõigused
5.1 Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö
vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi
kolmandale isikule.
3
5.2 Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab
tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest
nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud.
5.3 Tellijal on õigus kasutada töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida,
esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus.
Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle
osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või
viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale.
5.4 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või
kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised,
juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö
tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva
kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus-
ja õppetöös.
5.5 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub
punktis 7 nimetatud tasus.
6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine
6.1 Avakoosolek toimub vahetult pärast lepingu sõlmimist, mille käigus lepitakse kokku täpsem
töö tegevus- ja ajakava. Töövõtja esitab töö vahearuande, käsiraamatu esialgse versiooni ja
lõpliku käsiraamatu elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise
aktiga (edaspidi akt) järgmiselt:
6.1.1 vahearuanne - vastavalt metoodikale tehtud töö kirjeldus. Vahearuande esitamise
tähtpäevaks on 15.02.2021. Vahearuanne esitatakse digitaalselt allkirjastatud üleandmise-
vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt
allkirjastatud akti töövõtjale 10 päeva jooksul arvates töö üleandmisest. Töö lepingu
tingimuste mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab
mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks.
6.1.2 lõpliku analüüsi vastuvõtmise tähtajaks on hiljemalt 15. märts 2021. Töövõtja esitab
õigusliku analüüsi korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatult, lõpparuande ja
lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt docx) ja
mittemuudetavas (soovitavalt pdf) vormis. Lõplik analüüs esitatakse digitaalselt
allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
6.1.3 lõpliku analüüsi tutvustus ministeeriumidele, turuosaliste ja kohalikele omavalitsustele
hiljemalt kolm nädalat peale lõpliku käsiraamatu vastuvõtmist tellija poolt.
6.2 Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 15 tööpäeva jooksul
arvates töö üleandmisest.
6.3 Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja
määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö
esitamiseks.
7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord
7.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas üksteist tuhat
ükssada kakskümmend (11 120) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas kaks tuhat
seitsesada kaheksakümmend (2 780) eurot.
7.2 Tellija tasub töö eest pärast tulemite esitamist ja tellija poolt heakskiitmist (akti tagastamist
vastavalt lepingu punktile 6.1) hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest
arvates. Tulemiks on vastavalt pakkumuses esitatud metoodikale teostatud töö esitamine
(punktid 6.1.1 – 6.1.3), mille on tellija üle vaadanud ja kooskõlastanud töövõtjaga.
4
7.2.2 Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile
(https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris
registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja.
7.2.3. Käsiraamatu tutvustamine taastuvenergiaga seotud organisatsioonide esindajatele.
8. Vastutus
8.1 Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama.
8.2 Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele.
8.3 Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal
õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas
iga viivitatud päeva eest.
8.4 Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue
rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks kümme tööpäeva. Kui
töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt
leppetrahvi 4000 eurot.
8.5 Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega
ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda
töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.6 Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga.
8.7 Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut,
nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus
nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda
või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
8.8 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise
korral maksma töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega
viivitatud päeva eest.
8.9 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja
lepingust tulenevate kohustuste täitmisest.
9. Vääramatu jõud (Force Majeure)
9.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on
vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või
poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool
ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu
sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje
ületaks.
9.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille
jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad.
9.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja
nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada
saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu
jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool
on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud
on kõrvaldatud.
10. Teabe vahetamine
10.1Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või
takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist.
10.2Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui:
10.2.1 teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate
edastamise päeval);
5
10.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval);
10.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui
postitamisest on möödunud kolm päeva).
10.3Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise
avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest.
10.4Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja teel antud teate kättesaamise
kohta peab adressaat saatma kinnituskirja.
10.5Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva
jooksul muudatuste tegemisest arvates.
11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine
11.1Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni
poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni.
11.2Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega.
11.3Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool
rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda
olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise
korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul.
12. Vaidluste lahendamine
12.1Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad
vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel.
12.2Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi
õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul
kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte.
12.3Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade
tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb
lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade
asjaolude esinemise korral mõistma.
12.4Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist
tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest.
13. Muud sätted
13.1Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule
üle anda ilma teise poole nõusolekuta.
13.2Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on
lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on
mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene
informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui
pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama.
13.3Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.
13.4Leping on allkirjastatud digitaalselt.
14. Poolte volitatud esindajad
14.1Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö
vastuvõtmisel on Kristo Kaasik , telefon +372 625 6465, e-post:
[email protected].
14.2Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja
üleandmisel on Alar Urm, telefon +37253000233, e-post:
[email protected].
14.3Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes,
välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi,
viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine.
6
14.4Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele
vastavalt punktis 10 sätestatule.
Tellija: Töövõtja:
Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Advokaadibüroo Blessner OÜ reg nr
reg nr 70003158 16076591
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Vesiroosi tee 6, 74013 Püünsi
tel. +372 625 6342 tel. +372 53000233
(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Ahti Kuningas Alar Urm
transpordi asekantsler juhatuse liige