dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
LepingAvalik

Leping

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. jaanuar 2021
Viit
17-10/17-0460/120
Registreeritud
7. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Leping
Funktsioon
17 Energeetikaalase tegevuse korraldamine
Sari
17-10 Energeetikaprojektide toimikud (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
17-10/17-0460
Vastutaja
Anastassia Batulin

Failid

  • 📎17-1017-0460120 07.01.2021 Leping (1).asice1354 KB

Sisu (failidest)

Pakkumuskutse Tuuleeenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike lahenduste välja töötamine 1. Analüüsi taust Tuuleenergia on meie võimalus EL kliimaneutraalsuse ambitsiooni tuules ühiskonnale jõukust luua ning meie elektrisüsteemi tulevikukindlaks kujundada. Kuna tänapäevased tuulepargid on kõrged (~200m+) ja seega kaasnevad nende rajamisega mõjud, on vaja leida viise nende mõjude kompenseerimiseks. Käesoleva pakkumuskutsega otsime töö teostajat järgmiste teemade osas lahenduse leidmiseks (vt täpsemalt ptk 2): 1. Tuuleparkidest tingitud häiringute mõju kompenseerimine kohalikul tasandil 2. Erainvestorite võimalused riigi julgeoleku objektide investeeringute ning nende käitamise rahastamiseks 1.1. Valik taustainfot tuuleparkidest tingitud häiringute mõju kompenseerimine osas kohalikul tasandil Eestis on ettevõtete tegevuskoha kohalikule omavalitsusele või kogukonnale keskkonnahäiringu talumise eest rahalise tulu laekumine reguleeritud kaevandamisõiguse tasu, vee-erikasutuse tasu ja põlevkivituha saastetasu puhul. Muud võimalikud meetmed on õiguslikult reguleerimata või ei ole selleks kehtestatud selgeid suuniseid või juhendmaterjale. Eestis puuduvad õigusnormid, mis reguleeriksid keskkonnakasutusega kaasnevate häiringute, nt müra, vibratsiooni, kompenseerimist kohalikele elanikele ning kogukondadele. Nii pole ka haldusmenetluste ajal tehtavatel kogukonna kasu kokkulepete sõlmimise jaoks kehtestatud eraldi õiguslikku raamistikku. Kokkuleppeid on võimalik sõlmida ja on sõlmitud1 võlaõigusseadusele tuginedes. Käesoleval aastal läbi viidud kohaliku kasu instrumentide uuringust2 selgus, et suurema õigusselguse loomiseks on vajalik luua õiguslik raamistik (näiteks seadustes või muudes õigusaktides), mis reguleeriks tuuleparkidest tingitud häiringute mõju kompenseerimist näiteks kohaliku tasu või talumistasu näol. Praxise läbi viidud uuringus „Kohaliku kasu instrumentide analüüs“ selgus, et enam kui 75% arvamust avaldanud kohalikest omavalitsustest (23 kohalikku omavalitsust 30-st) peavad vajalikuks kohaliku kasu kokkulepete sõlmimist seadustega reguleerida. Reguleerimise tulemusel tagatakse kindlustunne kohaliku kogukonnaga arvestamisel ning arendajal tekib kohustus ja vajadus kompenseerida arenduse negatiivsed mõjud, mis ühtlasi loob siduva aluse õigusruumis juba kehtivate tasude ja kompensatsioonide kõrval ka seni reguleerimata häiringute või mõjude kompenseerimiseks. Kohaliku kasu kokkulepete õigusliku reguleerimise poolt toodud argumendid võib jagada laias laastus neljaks: mõju olulisus kohalikele (sh inimesed, piirkond), õigusliku aluse selgus, kogukonna vajadused ja majandusarengu toetamine 1 Koostööleping Nelja Energia AS-i, OÜ Hiiumaa Offshore Tuulepark ja Hiiu valla vahel, https://online.le.ee/wp-content/uploads/2017/07/Koosto%CC%88o%CC%88leping_Nelja-Energia-Hiiumaa- Offshore-Tuulepark-Hiiu-vald_2017-07-31.pdf 2 http://www.praxis.ee/tood/kohaliku-kasu-instrumendid/ ning ühise arusaama loomise ja selle kommunikeerimise vajadus. 2020. aastal läbi viidud küsitlusele tuginedes on ligikaudu veerandis Eesti KOVides kohaliku kasu kokkuleppeid sõlmitud, enamusel neist KOVidest on mõni kehtiv leping, ent mõnes KOVis on lepinguid viimase 20 aasta jooksul sõlmitud ligi poolsada.3 Lisaks on kokkuleppeid sõlmitud kohalike elanike ja ettevõtete vahel ilma KOVi osaluseta. Ühtlasi on Eestis taolisi kokkuleppeid sõlmitud ka tuuleparkide rajamisega seoses 4, mis on hetkel peamiselt tuulepargi poolt toodetud elektrienergia MWh müügist saadud tulust jagamine kohalike MTÜ-dega või KOV-dega. Senine praktika selliste kokkulepete sõlmimisel ja instrumentide rakendamisel on ebaühtlane. Kogukondade esindajate sõnul peaks algse kulutuse suurus olema piisavalt suur, et see oleks märgatav ja võidaks kohalike elanike poolehoiu. Ettevõtjad on kitsaskohana välja toonud ebaselgust, mis takistab majandustegevust ning puudub tuntav mõju kohaliku kasu realiseerimisele. Eelnevale tuginedes pooldatakse kohaliku kasu õigusliku reguleerimist seaduse tasemel nii arendajate, KOVide kui ka kohalike inimeste osas. Oluline on regulatiivse raamistiku loomisega tagada õigusselgus kohustuste ja õiguste osas. Hetkel tuuleparkide arenduste puhul puuduvad seadusega kehtestatud leevendusmeetmed häiringute kompenseerimiseks kohalikule omavalitsusele ja kohaliku elanikule, mistõttu võib nii kohalikul omavalitsusel kui ka tuuleparkide mõjualas elavatel inimestel puududa arusaam, millistest kasu meetmetest on võimalik rääkida. Seaduse tasemel maismaa- ja meretuuleparkide kompenseerimismehhanismide õiguslik reguleerimine loob arendajatele, KOVidele ja häiringualas olevatele inimestele tervikpildi nii kasu meetmest kui ka häiringu kompenseerimise suurusest. Eelkõige on oluline tagada regulatiivse raamistiku ja ühtse praktika loomisel: 1. õigusaktide täiendamine ja muutmine selliselt, et oleks tagatud õigusselgus kohustuste ja õiguste osas; 2. otsustusmehhanismi läbipaistvus, kokkulepete avalikustamine; 3. järelevalvemehhanismid kokkulepete sõlmimise ning täitmise üle; 4. reeglite selgus, prognoositavus, muutumatus ajas; 5. kokkuleppes osalevate isikute rollid, sealhulgas riigi ja kohaliku omavalitsuse rollide selgus; 6. ühise mõisteruumi loomine. Kohaliku kasu regulatsioon tuleb välja töötada ka meretuuleparkide jaoks. Eesti merealal kehtivad tänase seisuga Pärnu mereala planeering ja Hiiu mereala planeering. Hiiu mereala planeering on riigikohtu poolt tuuleenergeetika tootmise alade osas tühistatud, muus osas on planeering kehtiv. Lisaks on Rahandusministeerium koostamas üleriigilise planeeringu teemaplaneeringut Eesti merealade planeerimiseks. Hetkel on käimas nelja meretuulepargi hoonestusloa menetlus, millest üks asub kehtiva Pärnu mereplaneeringu tuulealal ja ülejäänud 3 Praxis 2020. Küsimustikule vastas 38 KOVi. 4 https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/18687963/Koost%C3%B6%C3%B6leping_Nelja-Energia- Hiiumaa-Offshore-Tuulepark-Hiiu-vald_2017-07-31.pdf/fdf78650-b7a5-472d-9b4c-959f24539e02 Eesti mereala planeeringualaga kattuvatel aladel. Samas on need hoonestusloataotlused esitatud enne 1.07.2015 ja seega puudub neil õiguslikult seos Eesti mereala planeeringuga. Hiiumaa vald on sõlminud arendajaga lepingu meretuuleenergia rajamiseks, kus on välja toodud ka elektrienergia müügist saadud tulu jaotamine MTÜ-le. Eelnevale tuginedes tuleb analüüsis käsitleda ja analüüsida, kas loodavad instrumendid rakenduksid ka loamenetluse läbinud, kuid veel välja arendamata tuuleparkidele maismaal ja meres. 1.2. Valik taustainfot erainvestorite võimaluste riigi julgeoleku objektide investeeringute ning nende käitamise rahastamise osas Eesti maismaal on praegu kaks piirkonda, kuhu on võimalik tänapäevase kõrgusega (150+ meetrit) tuulikuid rajada. Vabariigi Valitsus on leidnud vahendid täiendava radari püstitamiseks Kirde-Eestisse, millega seonduvalt avaneb veel üks piirkond 2024. a, kus on võimalik kõrguspiiranguteta tuuleparke rajada5 (vt joonis 1). Joonis 1. Tuuleparkide arendamiseks sobilikud alad maismaal Laiendamaks võimalusi tuuleparkide rajamiseks, et seeläbi kulutõhusalt riigi taastuvenergia eesmärke täita, võib tulevikus olla vajalik täiendavate investeeringute tegemine kompensatsioonimeetmetesse (nt lisaradar või raadioluuresüsteem). Nii vabastataks täiendavaid piirkondi Eestis kõrguspiirangutest. Näiteks on tänaseks rajatud umbes 140 tuulikut, millest suurem osa asuvad kõrguspiirangutega aladel ning omavad seiresüsteemidele 5 https://www.mkm.ee/et/uudised/valitsus-investeerib-kirde-eesti-taastuvenergia-arengusse mõju. Need tuulikud on madalad (kõrgus <150 m). Mõjude suurenemine seiresüsteemidele on seotud asjaoluga, et tuulikute kõrgus on ajas märgatavalt kasvanud. Tuuleparkide tekitatavate häiretega õhuseireradarite tööle on kokku puutunud kõik tuuleenergiat arendavad riigid ja riigikaitselisi piiranguid on seatud ka teistes riikides. Erinevates liikmesriikides on lahendusena soetatud kompensatsiooniradareid, mille rahastamisse on kaasatud ka tuuleparke arendavad ettevõtted. Näiteks Lääne-Soome on loodud kompensatsiooniala, kus alast väljaspool kehtivad radarite töövõimest tulenevad piirangud. Alast väljaspool kehtivad radarite töövõimest tulenevad piirangud, ala sees piiranguid ei ole, kuid rakendub 50 000 euro suurune tasu iga alal paikneva üksiku elektrituuliku osas. Sissetulekut kasutatakse kompensatsiooniradari kulude katmiseks. Kogutavale summale on seatud ülempiir. Olulise infona toome ka välja, et Eesti arendajad on väljendanud valmisolekut vajalike kompensatsioonimeetmete ellu viimist finantseerida. Seni pole sellise finantseerimise jaoks lahendust leitud. Seetõttu on oluline analüüsida, millisel viisil (kas siis kehtivate õigusaktide kohaselt või läbi võimalike õigusaktide muudatuste) oleks võimalik erasektoril rahastada kompensatsioonimeetmete rakendamisest tekkinud kulusid (nii investeeringu kui ka hilisemad käitamiskulud). Oluline on ka arvesse võtta, et riigikaitse organiseerimine, jõu kasutamine ja sõjalise riigikaitse korraldamine on riigi tuumikfunktsioon ja seega ei ole seda võimalik edasi delegeerida, vaid riik peab tagama riigi kaitsevõime olemasolu. Kompensatsioonimeetmete rakendamiseks vajalike seadmete ost ja opereerimine on osa riigikaitse organiseerimisest ning sõjalise riigikaitse korraldamisest. Seetõttu peab lahendus võimaldama tuuleparki arendada soovival ettevõtjal võtta õiguslikult siduv kohustus kompensatsioonimeetmeid rahastada meetmete eluea jooksul nii, et vajalikud tegevused viib ellu riik. 2. Analüüsi eesmärk ja analüüsiküsimused 2.1. Analüüsi eesmärk Analüüsi eesmärgiks on: 1. Töötada välja tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu6 õiguslik regulatsioon 2. Välja töötada lahendused erainvestorite poolt tuuleparkide rajamiseks vajalike riigi julgeoleku objektide investeeringute7 ja nende käitamise8 rahastamiseks. Analüüsi tulemusena: 6 Kohaliku kasuna käsitletakse ettevõtte hüvesid ning ühekordseid või korduvaid rahalisi makseid piirkonna kogukonnale või kohalikule omavalitsusele olukordades, kus ettevõtte tegevusega kaasneb oluline muutus või häiring ümbritsevas keskkonnas. 7 Siinkohal mõeldakse investeeringuid õhuseireradaritesse ja muudesse vajalikesse investeeringutesse, mis on vajalikud kõrguspiirangute leevendamiseks. 1. Tuvastatakse lahendused analüüsi eesmärkide täitmiseks ning analüüsiküsimuste lahendamiseks (sh muutmist vajavad õigusaktid või vajalikud uued õigusaktid). 2. Esitatakse konkreetsed ettepanekud ja lahendused õigusaktide muutmiseks ja täiendamiseks (nt. X seaduse § Y tuleks muuta järgnevalt) või uute õigusaktide väljatöötamiseks; 3. Põhjendatakse tehtud muudatusettepanekuid (sh võrdlus muude lahendusviisidega); 4. Õigusaktidele muudatusettepanekutele ja uute õigusaktide ettepanekutele koostatakse eelnõu ja seletuskiri koos mõjuhinnanguga; 5. Õigusaktidele muudatusettepanekutele koostatakse seletuskirjas mõjude analüüs vastavalt Vabariigi Valitsuse määruse nr 180 22.12.2011.a. „Hea õigusloome ja normitehnika eeskirja“ § 46-le; 6. Välja pakutavad lahendused peavad olema terviklikud – st pärast vajalike muudatuste või uute õigusaktide kehtestamist peavad analüüsi eesmärgid saama täidetud. 2.2. Analüüsiküsimused ja aluspõhimõtted Analüüsi teostamisel juhindutakse järgmistest uurimisküsimustest ja aluspõhimõtetest: 1. Analüüs ja lahendusettepanekud tehakse: a. tuuleenergeetikast tekkiva kohaliku kasu reguleerimiseks nii maismaal kui ka merel. b. erainvestorite poolt tuuleparkide rajamiseks vajalike julgeolekualaste investeeringute ja nende käitamise rahastamise võimaldamiseks. 2. Välja pakutav tuulepargi kohaliku kasu instrument peab jagunema kohaliku omavalitsuse ning tuuliku lähipiirkonnas (nt 2...5 km) paiknevate isikute vahel. Detailsema info ning võimalikud näited annab tellija töö käigus. 3. Meretuuleparkide puhul tuleb leida lahendus ka võimalike majandustegevuste piirangute (nt võimalikud piirangud traalpüügile) mõjude kompenseerimiseks. 4. Õigusaktid, mida muudetakse, ei pea olema kõigi juhtude jaoks samad. 5. Töö teostamisel (kus vajalik) võtta eelduseks näidisväärtustena, et ühe tuuliku kohta on orienteeruvaks kohaliku kasu instrumenti antavaks summaks 10 000 €/a. Tuleb välja töötada lahendus, mis tagaks selle summa jagamise mõjutatud kohaliku omavalitsuse ning tuulepargi lähipiirkonnas (käesolevas analüüsis sõltuvalt tuuliku kõrgusest 2...5 km maismaal asuvate tuuleparkide puhul) paiknevate isikute vahel. Detailsema info ning võimalikud näited annab tellija töö käigus. 6. Töötada välja õiguslike lahenduste ettepanekud nii juhtumipõhiseks (nt igakordne kokkulepe) kui ka üldiseks instrumentideks (nt tasu ja maksu võrdleva analüüsi kaudu). 7. Hinnata KOVi igakordse osalemise otstarbekust ja vajalikkust rakendatavates instrumentides. 2.3. Nõuded metoodikale Töö meetod on Pakkuja poolt vabalt valitav, kuid peab sisaldama käesolevas dokumendis nimetatud elemente ja Töö tulemuste regulaarset jooksvat valideerimist Tellijaga. Nimetatud elemendid ei pruugi olla piisavad parima tulemuse saavutamiseks. Tellija eeldab, et Pakkuja toob pakkumisest välja ja põhjendab täiendavaid tegevusi, mida peab vajalikuks tulemuste saavutamiseks parimal viisil. Pakkuja peab olema valmis Tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui Töö teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada Töö tulemusi. 3. Pakkumuskutsega tellitavad tegevused Pakkuja esitab pakkumuses tervikliku nägemuse analüüsi läbiviimise korraldusest ja erinevate komponentide sisust koos põhjendustega, kuidas need moodustavad parima võimaliku lahenduse analüüsi eesmärkide saavutamiseks. Pakkumuses oodatakse Pakkuja omapoolset nägemust metoodikast, kuidas Pakkuja planeerib tegevusi läbi viia tuues välja, milliseid lahendusviise analüüsi koostamisel planeeritakse kasutada. Pakkujalt tellitakse järgmised tegevused ja tulemused: 1. Ettevalmistus: pakkumuses esitatud metoodika (sh analüüsitavate aspektide, valitud metoodika, analüüsi tulemuste esitamise, ettepanekute formaadi jm) kooskõlastamine ja kinnitamine Tellijaga, lähtudes hankedokumendis kirjeldatud eesmärkidest. 2. Analüüsi läbiviimine: analüüs viiakse läbi vastavalt pakkumuses esitatud ja Tellijaga kooskõlastatud metoodikale, arvestades pakkumuskutses toodud eesmärki, sisu ja tulemusi. 3. Vahearuanne: vahearuande koostamine. Aruanne sisaldab analüüsi põhitulemusi. Vahearuanne esitatakse Tellijale tagasisidestamiseks ning vahearuannet korrigeeritakse vastavalt Tellija tagasisidele. 4. Lõpparuanne: lõpparuande koostamine, mis vastab täies mahus peatükis 2 ning pakkumuses esitatule. Lõpparuanne sisaldab analüüsis kavandatud ja kasutatud metoodika detailset kirjeldust, sh ilmnenud võimalike puuduste ülevaadet, detailseid vastuseid püstitatud analüüsiküsimustele ning ettepanekuid ja poliitikasoovitusi. Lõpparuanne vormistatakse eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis. Lõpparuanne esitatakse Tellijale tagasisidestamiseks ning seda korrigeeritakse vastavalt Tellija tagasisidele. Lisaks aruandele vormistatakse lühikokkuvõte (3-5 lk). 5. Lõpparuande tutvustamine: analüüsi tulemuste presenteerimine kahel korral. Ühe presentatsiooni kestvuseks on kuni 2 tundi. 4. Ajakava Tööde vastuvõtmise tähtaeg on mitte hiljem kui 15. märts 2021.  Pakkuja koostab tuuleparkide kohaliku kasu õigusliku analüüsi läbiviimise täpse ajakava, samuti analüüsi erainvestorite poolt tuuleparkide rajamiseks vajalike julgeolekualaste investeeringute ja nende käitamise rahastamise võimaldamiseks ajakava, ja esitab need Tellijale koos pakkumusega. Allolevalt on toodud Tellija üldised ootused ajakavale.  Avakoosolek: toimub vahetult pärast hanke lepingu allkirjastamist. Avakoosolekul tutvustab Pakkuja analüüsi läbiviijaid ning Tellija omapoolset meeskonda. Tellija selgitab ootusi õiguslikule analüüsile ning Pakkuja tutvustab oma mõtteid ja lähenemist analüüsile. Lepitakse kokku lõplik töö läbiviimise metoodika ning omavaheline infovahetus.  Vahearuanne: vastavalt metoodikale tehtud töö kirjeldus antakse üle mitte hiljem kui 31.01.2021. Vahearuanne peab sisaldama esialgseid õigusaktide ettepanekuid koos kirjeldustega ning põhjendustega. Tellijal on aega anda tagasisidet Pakkujale vahearuandele maksimaalselt 10 tööpäeva.  Lõplik õiguslik analüüs: Tööde vastuvõtmise tähtajaks on mitte hiljem kui 15 märts 2021. Lõplik õiguslik analüüs sisaldab endas tuuleenergeetika kogukonna kasu regulatsiooni ning regulatsiooni erainvestorite poolt tuuleparkide rajamiseks vajalike julgeolekualaste investeeringute ja nende käitamise rahastamise võimaldamiseks konkreetsete ettepanekutena õigusaktide muutmiseks koos seletuskirja ja põhjendustega. Tellijal on aega anda tagasisidet Pakkujale lõplikule õiguslikule analüüsile maksimaalselt 10 tööpäeva.  Valmis analüüsi tutvustus: Õiguslike ettepanekute tutvustus. Kestvuseks kuni 2 tundi. Vajadusel võib Tellija lisada ajakavva täiendavad arutelusid Tellija ja Pakkuja vahel. Samuti oodatakse Pakkujalt analüüsi vaheetappide tutvustamist ja läbiarutamist Tellijaga. 5. Pakkumuse hind Pakkumuse maksumus peab sisaldama kõiki analüüsi koostamiseks (sh ettevalmistamine, läbiviimine, analüüs, aruandlus) vajalikke kulusid, makse ja makseid. Pakkuja esitab pakkumuse lõpliku maksumuse koos kõikide teenuse osutamiseks vajalike kulude, maksude (sh käibemaksuga) ja maksetega. Tellijal on õigus lükata tagasi pakkumus, mille maksumus ületab Tellija eelarvelisi võimalusi. 6. Pakkumuse esitamine Pakkumus tuleb esitada pakkumuskutse kaaskirjas esitatud tähtajaks. Pakkuja annab selgitusi eesti keeles. Pakkumus vormistatakse eesti keeles. Pakkumus peab kehtima esitamistähtajast vähemalt 90 päeva jooksul. Hinnatakse pakkumusi, mis vastavad järgmistele tingimustele:  Pakkumus esitatakse õigeaegselt pakkumuskutse kaaskirjas esitatud tähtajaks;  Pakkumus sisaldab nõutud informatsiooni;  Pakkujal on vajalikud kompetentsid, pädevused ja ressursid analüüsi edukaks teostamiseks. 7. Pakkumuse hindamine Tellija võrdleb ja hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi maksumuse alusel. Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus. Pakkumusi hindab Tellija poolt valitud pakkujatest sõltumatu hindamiskomisjon. 8. Pakkumuste tagasilükkamine Tellijal on õigus lükata tagasi kõik pakkumused, mille maksumused ületavad hanke eeldatava maksumuse ülempiiri. Tellija jätab endale õiguse tunnistada hange kehtetuks, kui hanke toimumise ajal on Tellijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad ebaotstarbekaks hanke lõpuleviimise hankedokumendis sätestatud korras. 9. Autoriõigused Kõik analüüsi käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalide varalised õigused antakse üle Tellijale. Tellijal on õigus analüüsi tulemusena loodud teoste kasutamisele ja avalikustamisele viidates töö teostajale. Lisaks on Tellijal õigus kaardistuse raames loodud teoste (analüüsitulemused, poliitikasoovitused jne) muutmisele ja täiendamisele, viidates töö teostajale ning kooskõlastades sisulised muudatused eelnevalt töö teostajaga. 10. Leping Leping sõlmitakse pakkumuste hindamise tulemusena enim punkte saanud pakkujaga. TÖÖVÕTULEPING nr 17-10/17-0460/120 Tallinn, 07.01.2021 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, 10122 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel kantsler Ando Leppiman (edaspidi tellija), ja Advokaadibüroo Blessner OÜ registrikood 16076591, asukoht Vesiroosi tee 6, Püünsi küla, 74013, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Alar Urm (edaspidi töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool, sõlmivad käesoleva teenuse osutamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Lepingu ese ja tähtaeg 1.1 Lepingu esemeks on uuring „Tuuleenergeetika kasutuselevõtu hoogustamiseks vajalike lahenduste välja töötamine“ (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisas sätestatud tingimustele. Töö eesmärgiks on töötada välja tuuleenergeetika sektori kohaliku kasu õiguslik regulatsioon ning lahendused erainvestorite poolt tuuleparkide rajamiseks vajalike riigi julgeoleku objektide investeeringute ja nende käitamise rahastamiseks. Töö täpsem kirjeldus ja oodatavad tulemused on kirjeldatud lepingu lisas. 1.2 Töövõtja teostab punktis 1.1 nimetatud töö etappide kaupa lepingu punktis 4 nimetatud tähtaegadeks ning annab töö lõpptulemuse tellijale üle hiljemalt 15. märts 2021. 2. Üldsätted 2.1 Lepingu eesmärk on poolte suhete, õiguste, kohustuste ning vastutuse reguleerimine töövõtja töö teostamisel. 2.2 Pooled juhinduvad lepingu täitmisel ja omavaheliste suhete reguleerimisel lepingust ja selle lisadest, kuid lepinguga reguleerimata küsimustes ka Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest, eeskirjadest, standarditest ning hea usu põhimõttest. 2.3 Leping sõlmitakse tellija korraldatud väikehanke tulemusena1 vastavalt tehnilise kirjeldusele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele. 2.4 Poolte esindajad kinnitavad, et neil on kõik õigused ja piisavad volitused sõlmida leping esindatava nimel kooskõlas õigusaktidega ja nad ei tea ühtegi takistust lepinguga võetud ja selles sätestatud kohustuste täitmiseks. 2.5 Mõisted „tellija“ ja „töövõtja“ hõlmavad kõiki vastavalt tellijaga või töövõtjaga töö- ja teenistussuhtes olevaid isikuid, aga samuti kõiki teisi isikuid, keda tellija või töövõtja on teise poole nõusolekul lepingu täitmisse kaasanud. 2.6 Töövõtja esindaja kinnitab, et tal on tehniline kompetentsus ja võimalused lepingu professionaalseks ja nõuetekohaseks täitmiseks. 2.7 Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, lepingu lisadest ning lepingu võimalikest muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingu allkirjastamist. 1 MKM hankekord § 8 2 2.8 Vastuolu korral on lähteülesanne ülimuslik pakkumuse suhtes. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud: Lepingu lisa 1.Pakkumus. 3. Tellija õigused ja kohustused 3.1 Tellijal on õigus: 3.1.1 nõuda töövõtjalt vastavalt lepingu tingimustele nõuetekohast ja tähtaegset töö teostamist ja selle üleandmist; 3.1.2 kontrollida töö teostamise käiku ja nõuda töövõtjalt töö teostamise kohta informatsiooni; 3.1.3 pöörduda vajadusel kolmanda isiku poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks töö kvaliteedi kohta; 3.1.4 kasutada õiguskaitsevahendeid (sh öelda leping üles), samuti nõuda lepingus sätestatud juhtudel leppetrahvi, kui töövõtja ei pea kinni lepingus, selle lisades või muudes lepingu juurde kuuluvates dokumentides sätestatud tähtaegadest, tingimustest ja maksumusest, samuti kui töövõtja ei täida või täidab mittevastavalt muid endale lepinguga võetud kohustusi. 3.2 Tellija on kohustatud: 3.2.1 looma töövõtjale töö teostamiseks vajalikud tingimused, esitama töö teostamiseks vajalikud andmed ja informatsiooni või korraldama neile juurdepääsu; 3.2.2 töövõtja esitatud töö üle vaatama ja vastu võtma, kui töö on teostatud nõuetekohaselt ja vastab lepingu lisas 1 esitatud kirjeldusele; 3.2.3 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral teatama sellest töövõtjale kirjalikult punktis 6.3 nimetatud tähtaja jooksul koos puuduse kõrvaldamiseks sätestatud tähtajaga; 3.2.4 maksma töövõtjale töö eest tasu punktis 7 sätestatud tingimustel. 4. Töövõtja õigused ja kohustused 4.1 Töövõtjal on õigus: 4.1.1 nõuda tellijalt töö teostamiseks vajalike tingimuste loomist ning andmete ja informatsiooni esitamist või neile juurdepääsu võimaldamist; 4.1.2 kasutada töö teostamisel oma töömeetodeid ja -vahendeid; 4.1.3 nõuda tellijast sõltuvate takistuste kõrvaldamist töö teostamisel; 4.1.4 saada nõuetekohaselt teostatud ja tellija vastuvõetud töö eest punktis 7 ettenähtud tasu. 4.2 Töövõtja on kohustatud: 4.2.1 teostama töö professionaalselt ja nõuetekohaselt vastavalt lepingu tingimustele ning tellija esitatud lähteülesandele ning andma töö tellija volitatud isikule üle lepingus sätestatud tähtajaks ja korras; 4.2.2 järgima töö teostamisel lepingus ja õigusaktides sätestatud nõudeid ning tagama lepingust tulenevate kohustuste täitmise kooskõlas heade kommetega; 4.2.3 kaasama töö teostamiseks kolmanda isiku tellija nõusolekul; 4.2.4 lubama tellijal kontrollida töö teostamise käiku ja esitama tellija nõudmisel töö teostamise kohta informatsiooni; 4.2.5 teatama tellijale viivitamata võimalikust viivitusest töö teostamisel; 4.2.6 töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral kõrvaldama tellija nõudmisel puuduse töös või esitama uue, lepingu tingimustele vastava töö tellija sätestatud tähtaja jooksul; 4.2.7 säilitama kolmanda isiku ees täieliku konfidentsiaalsuse töö teostamise käigus teatavaks saanud andmete ja informatsiooni osas. 5. Autoriõigused 5.1 Töövõtja loovutab tellijale kõik tööga seonduvad autoriõiguse varalised õigused alates töö vastuvõtmisest. Töövõtjal ei ole õigust anda tellijale loovutatud õigustega samasuguseid õigusi kolmandale isikule. 3 5.2 Töövõtja kinnitab, et tal on õigus tellijale neid üle anda, ning juhul, kui kolmas isik esitab tellijale seoses nende õigustega mingeid nõudmisi, hüvitab töövõtja tellijale kõik sellistest nõudmistest tulenevad kahjud ja kulud. 5.3 Tellijal on õigus kasutada töö tulemusi igal viisil, sh avaldada, levitada, reprodutseerida, esitada, muuta või täiendada ilma territoriaalsete piiranguteta, ka üldkasutatavas arvutivõrgus. Samuti võib tellija kasutada teost viisil, mis toob kaasa või võib kaasa tuua teose või selle osade olulises mahus töötlemise. Teose või selle osade avalikustamisel, refereerimisel ja/või viitamisel kohustub tellija viitama töövõtjale. 5.4 Töö käigus välja töötatud originaalsed metoodikad ja uuringu käigus saadud, koostatud või kogutud anonüümseks muudetud andmed ja muu materjali (näiteks küsimustikud, joonised, juhendid, lisaandmed) annab töövõtja tellijale üle pärast töö valmimist ning need kuuluvad töö tellijale. Töövõtja võib endale jätta materjalide ja andmete koopiad, kuid ilma tellija eelneva kirjaliku nõusolekuta ei tohi ta neid kasutada lepinguga mitteseotud eesmärkidel, v.a teadus- ja õppetöös. 5.5 Tasu autoriõiguse varaliste õiguste loovutamise ja isiklike õiguste kasutusõiguse eest sisaldub punktis 7 nimetatud tasus. 6. Töö üleandmine ja vastuvõtmine 6.1 Avakoosolek toimub vahetult pärast lepingu sõlmimist, mille käigus lepitakse kokku täpsem töö tegevus- ja ajakava. Töövõtja esitab töö vahearuande, käsiraamatu esialgse versiooni ja lõpliku käsiraamatu elektrooniliselt koos digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt) järgmiselt: 6.1.1 vahearuanne - vastavalt metoodikale tehtud töö kirjeldus. Vahearuande esitamise tähtpäevaks on 15.02.2021. Vahearuanne esitatakse digitaalselt allkirjastatud üleandmise- vastuvõtmise aktiga (edaspidi akt). Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 10 päeva jooksul arvates töö üleandmisest. Töö lepingu tingimuste mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks. 6.1.2 lõpliku analüüsi vastuvõtmise tähtajaks on hiljemalt 15. märts 2021. Töövõtja esitab õigusliku analüüsi korrektselt vormistatud ja keeleliselt toimetatult, lõpparuande ja lühikokkuvõtte, mis esitatakse elektrooniliselt muudetavas (soovitavalt docx) ja mittemuudetavas (soovitavalt pdf) vormis. Lõplik analüüs esitatakse digitaalselt allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktiga. 6.1.3 lõpliku analüüsi tutvustus ministeeriumidele, turuosaliste ja kohalikele omavalitsustele hiljemalt kolm nädalat peale lõpliku käsiraamatu vastuvõtmist tellija poolt. 6.2 Tellija vaatab töö üle ja tagastab digitaalselt allkirjastatud akti töövõtjale 15 tööpäeva jooksul arvates töö üleandmisest. 6.3 Töö lepingu tingimustele mittevastavuse korral osutab tellija konkreetsele puudusele töös ja määrab mõistliku tähtaja selle kõrvaldamiseks või uue, lepingu tingimustele vastava töö esitamiseks. 7. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 7.1 Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas üksteist tuhat ükssada kakskümmend (11 120) eurot, millele lisandub käibemaks 20% summas kaks tuhat seitsesada kaheksakümmend (2 780) eurot. 7.2 Tellija tasub töö eest pärast tulemite esitamist ja tellija poolt heakskiitmist (akti tagastamist vastavalt lepingu punktile 6.1) hiljemalt 20 päeva jooksul töövõtja esitatud arve kättesaamisest arvates. Tulemiks on vastavalt pakkumuses esitatud metoodikale teostatud töö esitamine (punktid 6.1.1 – 6.1.3), mille on tellija üle vaadanud ja kooskõlastanud töövõtjaga. 4 7.2.2 Töövõtja esitab arve masintöödeldaval kujul vastavalt kehtivale e-arve juhendile (https://www.riigiteataja.ee/akt/123042019008). Arvele märgitakse tellija dokumendiregistris registreeritud lepingu number ja lepingus nimetatud tellija volitatud esindaja. 7.2.3. Käsiraamatu tutvustamine taastuvenergiaga seotud organisatsioonide esindajatele. 8. Vastutus 8.1 Lepingut rikkunud pool on kohustatud tekkinud kahju teisele poolele hüvitama. 8.2 Töövõtja vastutab lepingu rikkumise eest, kui töö ei vasta lepingus kokkulepitud nõuetele. 8.3 Juhul, kui töövõtja ei esita tähtajaks tellitud tööd tellijast mitteolenevatel põhjustel, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,15% üle andmata või teostamata töö maksumusest päevas iga viivitatud päeva eest. 8.4 Juhul, kui töövõtja rikub muid lepingust tulenevaid kohustusi, on tellijal õigus esitada nõue rikkumise kõrvaldamiseks, andes töövõtjale rikkumise kõrvaldamiseks kümme tööpäeva. Kui töövõtja ei täida nõuet selleks antud tähtaja jooksul, on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 4000 eurot. 8.5 Leppetrahvi nõudmine ei välista tellija õigust kasutada töövõtja suhtes teisi seadusega ettenähtud õiguskaitsevahendeid. Lisaks leppetrahvi tasumisele on tellijal õigus nõuda töövõtjalt lepingu täitmist ja/või kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.6 Tellijal on õigus leppetrahvi summa tasaarvestada töövõtjale maksmisele kuuluva tasuga. 8.7 Juhul, kui töö mittevastavuse korral ei kõrvalda töövõtja puudust või ei esita uut, nõuetekohaselt teostatud tööd punkti 6.3 kohaselt tellija nimetatud tähtajaks, on tellijal õigus nõuda punktis 8.3 nimetatud leppetrahvi ning lisaks leppetrahvi nõudele lepingust taganeda või leping üles öelda ja nõuda tekitatud kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud. 8.8 Tellija kohustub nõuetekohaselt teostatud ja vastuvõetud töö eest arve mitteõigeaegse tasumise korral maksma töövõtjale viivist 0,05% õigeaegselt tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. 8.9 Lepingus sätestatud viiviste ja leppetrahvide tasumine ei vabasta pooli muude õigusaktidest ja lepingust tulenevate kohustuste täitmisest. 9. Vääramatu jõud (Force Majeure) 9.1 Pooled vastutavad kohustuste rikkumise eest, välja arvatud juhul, kui rikkumine on vabandatav. Kohustuse rikkumine on vabandatav, kui selle on põhjustanud prognoosimatu või poole tegevusest olenematu asjaolu (vääramatu jõud). Vääramatu jõud on asjaolu, mida pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks, seda väldiks, takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. 9.2 Vääramatu jõu esinemise korral muutuvad lepingus nimetatud tähtajad perioodi võrra, mille jooksul vääramatu jõu tegurid lepingu täitmist takistavad. 9.3 Pool, kes rikub kohustust vääramatu jõu asjaolude tõttu, peab vääramatu jõu asjaoludest ja nende mõjust teisele poolele teatama viivitamata pärast seda, kui pool sai teada või pidi teada saama vääramatu jõu asjaoludest. Poolel on kohustus võtta tarvitusele kõik abinõud vääramatu jõu asjaolude ning nende tagajärjel tekitatava kahju vältimiseks või mõju vähendamiseks. Pool on kohustatud jätkama oma lepinguliste kohustuste täitmist niipea, kui vääramatu jõu asjaolud on kõrvaldatud. 10. Teabe vahetamine 10.1Pooled kohustuvad teist poolt teavitama kõikidest asjaoludest, mis võivad mõjutada või takistada lepingus sätestatud kohustuste täitmist või õiguste realiseerimist. 10.2Teade loetakse teisele poolele kätte toimetatuks, kui: 10.2.1 teade on edastatud teisele poolele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna (teate edastamise päeval); 5 10.2.2 teade on üle antud allkirja vastu (teate allkirjastamise kuupäeval); 10.2.3 teade on saadetud postiasutuse tähitud kirjaga teise poole näidatud aadressil (kui postitamisest on möödunud kolm päeva). 10.3Punktis 10.2 nimetatud viisil peavad olema edastatud eelkõige poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest. 10.4Informatiivset teadet võib anda ka telefoni ja e-kirja teel. E-kirja teel antud teate kättesaamise kohta peab adressaat saatma kinnituskirja. 10.5Kõigist muudatustest lepingus nimetatud andmetes teatatakse teisele poolele kahe tööpäeva jooksul muudatuste tegemisest arvates. 11. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõpetamine 11.1Leping jõustub pärast lepingu ja selle lisade allkirjastamist mõlema poole poolt ja kehtib kuni poolte võetud kohustuste nõuetekohase täitmiseni või ennetähtaegse lõpetamiseni. 11.2Pooltel on õigus lepingu muutmises kokku leppida kooskõlas riigihangete seadusega. 11.3Pooltel on õigus ennetähtaegselt lepingust taganeda või leping üles öelda juhul, kui teine pool rikub oluliselt lepingust tulenevaid kohustusi. Lepingu võib etteteatamistähtajata üles öelda olulise lepingurikkumise puhul, mh juhul, kui lepingu tingimustele mittevastava töö esitamise korral ei ole töö puudust kõrvaldatud punkti 6.3 kohaselt nimetatud tähtaja jooksul. 12. Vaidluste lahendamine 12.1Kõik lepingu täitmisest, muutmisest, lõpetamisest või vastutuse kohaldamisest tulenevad vaidlusküsimused lahendatakse läbirääkimiste teel. 12.2Kui läbirääkimistega kokkulepet ei saavutata, lahendatakse vaidlus Eesti Vabariigi õigusaktidega sätestatud korras tellija asukohajärgses kohtus. Lepingu sisu puhul kohaldatakse Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte. 12.3Lepingu tõlgendamisel lähtutakse poolte ühisest tegelikust tahtest, isegi kui see erineb sõnade tavapärasest tähendusest. Kui poolte ühist tegelikku tahet ei õnnestu kindlaks teha, tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu teise poolega sarnane mõistlik isik pidi lepingut samade asjaolude esinemise korral mõistma. 12.4Lepingu tingimust tuleb tõlgendada koos lepingu teiste tingimustega, andes igaühele neist tähenduse, mis lähtub lepingu kui terviku tähendusest. 13. Muud sätted 13.1Kumbki pool ei tohi käesolevast lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi kolmandale isikule üle anda ilma teise poole nõusolekuta. 13.2Lepinguga seonduva konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandale isikule on lubatud vaid teise poole eelneval kirjalikul nõusolekul, välja arvatud töö tulemus, mis on mõeldud avalikkusele esitamiseks. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsusnõue ei laiene informatsiooni avaldamisel poole audiitoritele, advokaatidele ja pankadele ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. 13.3Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. 13.4Leping on allkirjastatud digitaalselt. 14. Poolte volitatud esindajad 14.1Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Kristo Kaasik , telefon +372 625 6465, e-post: [email protected]. 14.2Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja üleandmisel on Alar Urm, telefon +37253000233, e-post: [email protected]. 14.3Tellija volitatud esindajal on õigus esindada tellijat kõikides lepinguga seotud küsimustes, välja arvatud lepingu muutmine, tähtajalise lepingu ühepoolne lõpetamine ning leppetrahvi, viivise ja/või kahjude hüvitamise nõude esitamine. 6 14.4Juhul, kui tellija või töövõtja asendab oma esindaja teisega, teatab ta sellest teisele poolele vastavalt punktis 10 sätestatule. Tellija: Töövõtja: Majandus-ja Kommunikatsiooniministeerium Advokaadibüroo Blessner OÜ reg nr reg nr 70003158 16076591 Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn Vesiroosi tee 6, 74013 Püünsi tel. +372 625 6342 tel. +372 53000233 (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Ahti Kuningas Alar Urm transpordi asekantsler juhatuse liige
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →