dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 7. jaanuar 2021
Viit
2-7/21-0007/111
Registreeritud
7. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
EIS
Funktsioon
2/S Õigusalane teenindamine
Sari
2-7/S Ettepanekud, arvamused ja seisukohad ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide/dokumentide eelnõude kohta
Toimik
2-7/21-0007
Vastutaja
Triinu Sillamaa (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Siseturu valdkond, Siseturuosakond, Toote ohutuse ja tarbijakaitse talitus)
Lahendamise tähtaeg
28. jaanuar 2021

Failid

  • 📎Kooskõlastatavad dokumendid.txt1 KB
  • 📎Vaets_VTK.asice242 KB

Sisu (failidest)

07 . 01 .202 1 Väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamise kavatsus (Euroopa Liidu õiguse rakendamine) I. Ülevõetav EL õigusakt, kaalutlusruum ja eesmärk 1. Ülevõetav EL õigusakt Euroopa Parlament on vastu võtnud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2019/1009, millega kehtestatakse ELi väetisetoodete turul kättesaadavaks tegemise nõuded ning muudetakse määrusi (EÜ) nr 1069/2009 ja (EÜ) nr 1107/2009 ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2003/2003 (edaspidi EL väetisetoodete määrus ). EL väetisetoodete määruse eesmärk on tagada siseturu toimimine ja kindlustada samal ajal, et turul olevad ELi väetisetooted vastavad nõuetele, mis tagavad inim-, looma- ja taimetervise, ohutuse ja keskkonna kõrgetasemelise kaitse. Käesolevas väljatöötamiskavatsuses (edaspidi VTK ) analüüsitakse EL väetisetoodete määruse artiklis 21 sisuliste valikute tegemiseks jäetud kaalutlusruumi ning ette nähtud ülesannete täitmise võimekust. Eesti on kohustatud EL väetisetoodete määrust kohaldama alates 16. juulist 2022. aastast. 2. Kaalutlusruum ning eesmärk, mis tuleb kaalutlusruumi piires saavutada ELi väetisetoodete määruse artikkel 21 näeb ette kohustuse määrata teavitav asutus. Liikmesriikidel on kohustus määrata teavitav asutus, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning vastavushindamisasutuste tegevuse üle järelevalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas artiklis 26 ( teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad) sätestatud nõuete täitmise eest. Sama artikli punktis 2 on märgitud, et liikmesriigid võivad otsustada, et EL väetisetoodete määruse artikli 21 lõikes 1 osutatud hindamist ja järelevalvet teeb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus e (EÜ) nr 765/2008, millega sätestatakse akrediteerimise ja turujärelevalve nõuded seoses toodete turustamisega , tähenduses ja sellega kooskõlas riiklik akrediteerimisasutus. Antud punktiga seoses saatis Maaeluministeerium 24. märtsil 2020 . a päring u Eesti Akrediteerimiskeskusele arvamuse esitamiseks seoses võimaliku teavitava asutuse rolli täitmisega. 7. aprillil 2020 . aastal esitatud vastusest selgu s , et Eesti Akrediteerimiskeskus ei hinda oma praegust pädevust piisavaks, et omistada endale antud EL väetisetoodete määruse mõistes teavitava asutuse roll ning peavad antud rolli täitmist oma asutuse vaatevinklist ebaratsionaalseks, kuna nende valdkonnaks on peamiselt akrediteerimine ning EL väetisetoodete määruse mõistes on teavitava asutuse üheks rolliks ka vastavushindamisasutustest teavitamine ning nende tegevuse üle järel e valve teostamine. Teavitava asutuse rolli ühe täitjana hinnati ka Maaeluministeeriumi. Maaeluministeeriumi tegevuse eesmärk on luua tingimused Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks, tagada ohutu ja nõuetekohane toit ja sööt ning hea loomatervise ja -kaitse ning taimete rvise ja -kaitsealane olukord. Eesmärkide täitmiseks töötab ministeerium välja valdkondlikku poliitikat, õigusakte ning nõudeid, korraldab nende rakendamis t ning tulemuste hindamis t . Leiti, et EL väetisetoodete määruse mõistes teavitava asutuse roll pole kooskõlas Maaeluministeeriumi toimimispõhimõtete ja rollide jaotusega haldusalas. On põhjendatud, et teavitava asutuse rolli hakkab täitma Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA ; kuni 31.12.2020 Põllumajandusamet , edaspidi PMA ). Seda enam, et v äetiseseaduse (edaspidi VäetS ) ning t oote nõuetele vastavuse seaduse (edaspidi TNVS ) kohaselt on PMA ülesanneteks väetiste tootmise ja turustamise üle riikliku järelevalve korraldamine ja teostamine, seaduses ettenähtud otsuste vastuvõtmine, järelevalve tulemuslikkuse hindamine ja analüüs, kontrollisüsteemi ajakohastamiseks meetmete kavandamine ja rakendamine, s ealhulgas registreerimistaotluste menetlemine, valdkonnas järelevalvet teostavate peaspetsialistide koolitamine ning väetiseregistri haldamine. Teavitava asutuse ülesandeid täites lisanduks id PMA-le kohustused teavitada Euroopa Komisjoni vastavushindamisasutustest ning hinnata nimetatud asutuste vastavust EL väetisetoodete määruse artiklites 24 ja 26 kehtestatud nõuetele ning kehtestada ja rakendada vastavushindamisasutuste üle järel e valve teostamiseks vajalik ud menetlus ed . II. Kehtiv õigus, tehtud uuringud, kaasatud osapooled ja analüüsitud välisriigid 3. Eesti kehtiv õigus, seotud strateegiad ja arengukavad Väetiste turustamise valdkonda reguleerib VäetS , mille aluse l on kehtestatud kuus rakendusakti (ministri mä ärust). Lisaks kehtib hetkel EL väetisetoodete määrus . Väetise valdkonnaga seotud riigilõivud on reguleeritud riigilõivuseadusega, haldusabi ja koostöö on reguleeritud korrakaitseseadusega ja halduskoostöö seadusega. Väetise valdkonnaga on seotud järgmised strateegiad ja arengukavad: „Maaeluministeeriumi valitsemisala arengukava 2019–2022“; „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ meede 3.1.1, mille eesmärkideks on kestliku põllumajanduskeskkonna, inimeste ja loomade tervise ning keskkonna ohutuse tagamine. 4. Tehtud uuringud EL väetisetoodete määruse väljatöötamise aluseks olid komisjoni koostatud mõjuhinnang ning valdkonna avalik konsultatsioon. 5. Kaasatud osapooled EL väetisetoodete määruse väljatöötamis se ning Eesti positsiooni kujundamis se kaasat i järgmised erialaliidud, seotud organ isatsioonid ja ametid, ülikool ning ettevõt ja d - Eesti Turbaliit, Eesti Biogaasi Assotsiatsioon, Eesti Põllumeeste Keskliit, Kevili Põllumeeste ühistu, Eesti Kaubandus-Tööstusko d a, Eesti Jäätmekäitlejate Liit, SA Taaskasutatavate Materjalide Sertifitseerimiskeskus, AS Väätsa Prügila, OÜ Biolan Baltic ja Eesti Maaülikool. 6. Välisriigid, mille mitteregulatiivseid ja regulatiivseid valikuid kaalutlusruumi kasutamiseks on analüüsitud või kavatsetakse analüüsida (koos põhjendusega) Välisriikide õiguse analüüsimine ei ole võimalik, kuna EL väetisetoodete määrust kohaldatakse liikmesriikides üheaegselt ning riigisisesed regulatsioonid tuleb määruse rakendamise ajaks EL määrusega kooskõlla viia. Välisriikide mitteregulatiivse i d või regulatiivse i d valiku i d ei ole täpsemalt analüüsitud ning selleks puudub ka vajadus , kuna kõigis liikmesriikides rakendatakse EL väetisetoodete määrust samaaegselt , see on 16. juulist 2022. aastal. III. Valikud kaalutlusruumi kasutamiseks 7. Võimalikud mitteregulatiivsed valikud kaalutlusruumi kasutamiseks ja eesmärgi saavutamiseks Käesoleva VTK eesmärgiks on analüüsida EL otsekohalduvas määruses sätestatud liikmesriikide kohustuste ning võimaldatavate erandite rakendamisega seonduv. ELi väetisetoodete määruses liikmesriigile antud kaalutlusruum on kirjeldatud käesoleva VTK punktis 2.1. Kaalumist vajavateks mitteregulatiivseteks meetmeteks on eelkõige status quo , olemasoleva õiguse rakendamine kooskõlas EL õigusakti mõttega ja avalikkuse teavitamine. Avalikkuse teavitamine EL väetisetoodete määruse jõustumisest on kindlasti vajalik mitteregulatiivne meede, sest tegemist on raammäärusega, milles sätestatakse kõik olulised aluspõhimõtted, mida rakendatakse kogu EL-is väetisetoodete tootmisel, turustamisel ning mida tuleb arvestada turujärelevalve seisukohtadest. See mitteregulatiivne meede ei muuda aga vajadust EL väetisetoodete määruse rakendamiseks vajalikke pädevusi ja kohustusi kirjeldavaid sätteid Eesti õiguses selgelt lahti kirjutada. K õiki küsimusi ei saa lahendada ainult mitteregulatiivsel viisil, vaid vajalik on VäetS muutmine, millega rakendatakse otsekohalduvat EL määrust, arvestades riigisisest pädevuste jaotust ja muudest seadustest tulenevaid õigusi. 8. Võimalikud regulatiivsed valikud kaalutlusruumi kasutamiseks ja eesmärgi saavutamiseks ELi väetisetoodete määruse artikkel 21 - teavitav asutus Mitte midagi tegemine: EL väetisetoodete määrus näeb ette kohustuse määrata teavitav asutus, kes vastutab vastavushindamisasutuste hindamiseks ja nendest teavitamiseks ning vastavushindamisasutuste tegevuse üle järelevalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamise ja rakendamise eest, sealhulgas artiklis 26 ( teavitatud asutuse tütarettevõtjad ja alltöövõtjad) sätestatud nõuete täitmise eest. On oluline, et kõik teavitatud asutused täidaksid oma ülesandeid samal tasemel ja õiglase konkurentsi tingimustes. Mitte midagi tegemise puhul jääb täitmata EL väetisetoodete määruse mõttes vastavushindamisasutustest Euroopa Komisjoni teavitamine ning antud asutuste hindamine vastavalt nõuetele, mis on kehtestatud EL väetisetoodete määruse artiklites 24 ja 26 ning vastavushindamisasutuste üle järelvalve teostamiseks vajalike menetluste kehtestamine ja rakendamine. Seega mitte midagi tegemine ei võimalda täita EL väetisetoodete määruse artiklis 21 ettenähtud kohustust määrata teavitav asutus ning täita etteantud ülesandeid. Regulatsiooni täiendamine: VäetS § 29 lõike 1 mõistes teostab riiklikku järelevalvet Euroopa Liidu õigusaktides, käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides väetise käitlemise kohta sätestatud nõuete täitmise üle PTA . Seega VäetS-is ei ole hetkel kindlaks määratud lisaülesandeid PTA-le seoses EL väetisetoodete määrusega. Lisaülesannete määramiseks PTA-le tuleb muuta hetkel kehtivat seadust vastavalt EL väetisetoodete määruse artiklist 21 tulenevatele kohustustele ning määrata teavitavaks asutuseks Eestis PTA. PTA-le lisanduvate ülesannete täitmiseks tuleb neil tagada pädevus hindamaks ning teostamaks järel e valvet vastavushindamisasutuste üle kehtestades ja rakendades vajalikke menetlusi. Seega regulatsiooni täiendamisega on võimalik täita EL väetisetoodete määruse artiklis 21 ettenähtud kohustus määrata teavitav asutus ning täita etteantud ülesandeid. IV. Valikute mõjud 9. Mitteregulatiivsete ja regulatiivsete valikute mõjude eelanalüüs ja mõju olulisus EL väetisetoodete määruse välja töötamisel viidi läbi Euroopa Komisjoni poolt põhjalik mõjuhinnang , seega puudub vajadus eraldi mõjude analüüsi miseks. 10. Erinevate valikute koondmõju ettevõtete ja/või kodanike halduskoormusele ELi väetisetoodete määruse artikkel 21 - teavitav asutus Halduskoormus ei suurene ega ka vähene. 11. Valikute rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse eeldatavad kulud ja tulud Riigi ja kohaliku omavalitsuse kulude ja tulude osas ei näe olulisi muutusi. Kuna vastavushindamisasutust Eestis hetkel ei asutata on ka teavitava asutuse roll teoreetilist laadi ning võimalik töökoormuse suurenemine on vaid juhul kui luuakse vastavushindamisasutus. Kuid kohalike omavalitsuste eeldatavaid kulusid ja tulusid see ei suurenda. VI. Edasine tegevuskava ja määruse rakendamise ajakava 12 . Eelistatav valik EL väetisetoodete määruse artikli 21 kohaselt teavitava asutuse määramine. Eesti teavitavaks asutuseks määratakse PTA. 13 . Muudetavad õigusaktid Käesoleva VTK-ga kavandatakse VäetS muutmine . 14 . Edasine kaasamise plaan – keda, millal ja kuidas kaasatakse Asjakohaseid huvirühmi kaasatakse ka eelnõu koostamise ajal jooksvalt. 15 . Põhjaliku mõjuanalüüsi toimumise aeg P õhjalikku mõjuanalüüsi ei kavandata . 16. Eeldatav määruse ülevõtmise eelnõu avaliku konsultatsiooni ja kooskõlastamisele saatmise aeg 17. Määrust ülevõtva õigusakti eeldatav jõustumise aeg 16.0 7 .2022 18 . Vastutavate ametnike nimed ja kontaktandmed Erika Lõhmuste, [email protected] , tel 6256567 Keskkonnaministeerium Meie: 07.01.2021 nr 1.4-1/17 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamiseks esitamine Austatud minister Maaeluministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller Maaeluminister Lisa: VaetS_VTK_EIS.docx Erika Lõhmuste 625 6567, [email protected] Katrin Pööra 625 6147, [email protected] Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: MEM/21-0014 - väetiseseaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Keskkonnaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 28.01.2021 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a0d903f-ea41-4bbc-a1b6-3056d99d94f2 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1a0d903f-ea41-4bbc-a1b6-3056d99d94f2?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) http://eelnoud.valitsus.ee/main
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel