Mart Undrest Teie 21.09.2020
Eesti Kalurite Liit Meie 06.01.2021 nr 15-1/6445-3
[email protected]
Vastuskiri Eesti mereala
planeeringu põhilahendusele
esitatud ettepanekutele
Austatud härra Undrest
Täname Teid Eesti mereala planeeringu eelnõule (põhilahendusele) ja mõjude hindamise
aruande eelnõule esitatud seisukohtade eest. Rahandusministeerium teavitas oma 15.10.2020
kirjaga nr 15-1/6445-2, et oluline on oodata ära kogu võimalik sisend ning seejärel koostöös
nii mereala planeeringu eksperdimeeskonnaga kui erinevate ametkondadega esitatud
ettepanekuid põhjalikult kaaluda ja tasakaalustatud lahendus leida. Teie poolt esitatud
seisukohad on läbi kaalutud ja vastame siinkohal Teie kirjas toodule. Vastuste koostamisel on
oma panuse andnud mereala planeeringu ekspertmeeskond. Vastuskirja koostades oleme
järginud Teie kirja struktuuri.
Punkt 1. Palume esitada ka traallaevastiku osas „Traalpüügi intensiivsus“ kaardid perioodi
2017-2019 kohta.
2017. a andmed kajastuvad juba traalpüügi intensiivsuse skeemidel. Antud skeemil kajastatud
andmed näitavad pikaajalist trendi, mida lähiaastate andmed ei ole oluliselt muutnud.
Maaeluministeerium on Rahandusministeeriumile edastanud andmed ka perioodi 2018-2019
kohta ja nende põhjal täpsustatakse mereplaneeringus välja toodud skeeme.
Punkt 2. traallaevastiku analüüsi on vaja lisada ka kõigi teiste riikide laevad (LV, LT, DE,
SWE, DK, DE, FI).
Kooskõlas Espoo konventsiooni1 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadusega (§ 30) viiakse Eesti mereala planeeringu koostamise raames läbi ka piiriülese
koostöö protsess, mille käigus on Läänemere riikidel võimalik planeeringu materjalidega
tutvuda ja esitada oma põhjendatud seisukohad-ettepanekud. Piiriülese koostöö raames on
naaberriikidele saadetud ka mereala planeeringu kaardikihid, et nad saaksid esitatud materjale
detailsemalt läbi töötada. Piiriülese koostöö protsessis on traalpüügi teemat tõstatanud
rootslased, paludes täpsustada tuuleenergeetika ja traalpüügi koostoime tingimusi.
Valdkondlikud ministeeriumid (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja
Maaeluministeerium) on hetkel ette valmistamas sektori mõjude analüüsi, et täpsemalt
1
https://unece.org/environment-policy/environmental-assessment
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
selgitada regionaalseid ja lokaalseid mõjusid traalpüügi ja tuuleenergeetika osas. Seejärel on
võimalik mereala planeeringus ka teemat täpsustada. Teiste riikide traallaevastiku andmed ei
ole meile kättesaadavad ja seetõttu ei ole võimalik neid analüüsi lisada. Teise riikide huvid on
kaitstud läbi piiriüleses protsessis osalemise. Ükski riik ei ole esitanud traalpüügi teemal
ettepanekuid, mis välistaksid praeguse tuuleenergeetika lahenduse. Soovi korral saab
täpsemalt piiriülese protsessi kohta infot mereportaali inglise keelselt lehelt siit.
Punkt 3. Tuleb läbi viia asukohapõhised koelmuala uuringud projektitasandil ning nendega
täpsemate tegevuste kavandamisel arvestada.
Selgitame, et võimalikke mõjusid merekeskkonnale, sh koelmualadele on käsitletud
strateegilisele planeeringule kohases üldistusastmes. Planeeringu ülesanne on suunata Eesti
mereala kasutust pikas ajalises perspektiivis, sätestades aluspõhimõtted ja reeglid erinevate
merekasutuste ruumilisele arengule. Planeeringu eesmärk on luua tervikpilt erinevate
merekasutuste koostoimest ja leppida kokku Eesti mereala kasutuse ruumilistes põhimõtetes
järgmiseks 15 aastaks. Pika-ajaliste suundade ja tervikpildi saavutamiseks üleriigilisel
tasandil lähtub mereala planeering riigi huvidest ja riiklikest arengudokumentidest. Kuna
eesmärgiks on kogu Eesti mereala tasakaalustatud ruumiline tervikkäsitlus riiklikul tasandil,
on üldistusaste suur – keskendutakse üldpõhimõtete seadmisele, sh hinnatakse tegevuste
põhimõttelist sobivust, ja tegevusi ei kavandata detailideni. Planeeringuga seatavad täpsemad
suunised ja tingimused on edaspidi aluseks mereala puudutavatele otsustele, sh
hoonestuslubade väljastamisele. Seega peale mereala planeeringu kehtestamist on olemas nii
üldpõhimõtted, kui ka selged suunised ja tingimused, kuidas ja milliste eelduste täitmisel
tegevusi ruumiliselt kavandada saab.
Mereala planeeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel on lähtutud hetkel parimast
olemasolevast teadmisest – kaasatud oma ala parimaid spetsialiste, võetud arvesse kogu
merealal juba läbiviidud uuringute info (vastavad keskkonnaalased andmekihid), selle alusel
koostatud täiendavad analüüsid ja teostatud modelleeringuid, mis laienevad kogu merealale.
Mõju hindamisel on hinnangute andmisel täiendavalt tuginetud rahvusvahelisele, teiste riikide
praktikale ja teadmistele tuuleparkidega kaasnevatest mõjudest merekeskkonnale.
Kalade koelmualade puhul on lähtutud muuhulgas HELCOM Pan Baltic Scope projekti
raames kogutud infost, kus Läänemere äärsete riikide teadlased on olemasolevate andmete
põhjal kaardistanud olulisemate kalaliikide tähtsamad elu- ja koelmualad kasutades mudeleid,
mis arvestavad erinevate kalaliikide liigispetsiifilisi kriteeriume, nagu soolsus, sügavus,
avatus lainetusele, footilise tsooni ulatus, vee läbipaistvus jt. Mudelite alusel koostatud
kaardid on valideeritud vastavate liikide ja riikide ekspertide poolt. Avalikustamisel olnud
KSH aruande versioonis oli selline skeem esitatud (Joonis 4.2.1-2) Läänemere lesta võimalike
kudemisealade kohta. KSH aruande koostamise ajaks ei olnud nimetatud skeemid teiste
liikide, nagu räime ja kilu osas veel avalikud, kuid mille info oli ekspertrühmale teada ja seda
teadmist arvestati juba aruande koostamisel. Täiendame KSH aruannet selles osas, et arvesse
võetud info tuleks paremini esile. Sama infot kalade koelmualade kohta on kasutanud oma
mereala planeeringu koostamisel ka meie naaberriigid (nt Läti mereala planeering).
Täiendatud infoga saab tutvuda planeeringu põhilahenduse avalikustamisel, mille
toimumisest teavitame eraldi ka Teie organisatsiooni.
Nagu mainitud ei ole olnud kaladele oluliste alade määramisel sügavus ainsaks kriteeriumiks,
vaid olulist rolli mängisid ka teised, KSH aruandes nimetatud, liigispetsiifilised kriteeriumid.
Kalade liigispetsiifilised nõuded kudealade suhtes on suhteliselt hästi dokumenteeritud ja
seetõttu on võimalik anda hinnang ka erinevat liiki kalade jaoks tähtsatele aladele. Sügavus
2
on oluline kriteerium, millest sõltuvad teisedki olulised faktorid nagu kudesubstraadi
olemasolu, temperatuur ja soolsus.
Mereala planeeringu üks eesmärk on leida võimalusi mereala uuteks kasutusviisideks lähtudes
põhimõttest, et tagada tuleb merekeskkonna hea seisund ja säilimine. Seega aladel, mis on
teadaolevalt või seal valitsevate looduslike- ja sügavustingimuste poolest arvatavalt kaladele
olulised kui koelmu- ja rändealad, välistati strateegilise keskkonnamõju hindamise käigus
ettevaatusprintsiipi arvestades meretuuleparkide ja kalakasvanduste rajamine. Ebasoodne
mõju kalastikule ja kalandusele oli üheks põhjuseks, miks vastavaid tegevusi ei planeerita
ranniku lähedale ja madalamatele merealadele.
Mereplaneeringu koostamist konsulteerinud ekspertide meeskond toob hindamise tulemusena
välja, et tuulepargid võivad avaldada kaladele mõju, kuid kindlasti ei ole need mõjud nii
suured ja olulised, mis välistaksid tuuleparkide rajamise. Avalduvaid mõjusid tuleb
järjepidevalt seirata ja hinnata.
Hoonestusloa keskkonnamõjuhindamise protsessi käigus viiakse eelnevalt läbi kohapealsed
uuringud (potentsiaalsete kala koelmualade ja rändeteede osas), et hinnata nende alade
tähtsust kaladele. Ettevaatusprintsiibist tulenevalt viiakse uuringud läbi hoolimata sellest, et
mereala planeeringu käigus on konkreetset ala peetud potentsiaalselt sobivaks tuulepargi
rajamiseks. See põhimõte on tingimusena mereala planeeringus välja toodud, kuid selleks, et
tingimus oleks üheselt selge, täpsustatakse KSH aruandes leevendavate meetmete vastavat
sõnastust ja planeeringulahenduse seletuskirjas vastavaid tingimusi tuuleparkide
kavandamisele hoonestusloa etapis.
Punkt 4. Hetkel on kaartidel paigas ainult potentsiaalsed kaablikoridorid. Kaablikoridoride
mõju rannikuvetes, seal kus kaablid maalt merre suubuvad ei ole uuringutes kajastatud, kuid
peaksid olema.
Kaablikoridoride puhul on planeeringus kuvatud tuuleenergeetika alade põhimõttelised
ühenduskoridoride asukohad, kuna tuulenergeetika teema osas sõltub planeeringu
elluviidavus mh tehnovõrkude lahendusest ning seeläbi aitab täita Eesti riigi
taastuvenergeetika alaseid eesmärke. Kaablite ja torujuhtmetega seonduv, sh nende täpne
asukoht selgub hoonestusloa menetluse käigus, mille läbiviimisel tuleb arvestada ka mereala
planeeringus määratud tingimusi.
KSH aruandes on käsitletud energiatootmisel merealal potentsiaalne mõju kalastikule ka läbi
ühenduskaablite, mis ehitusfaasis merepõhja süvistatuna pigem lühiajaliselt mõjutavad
koelmualasid (kui ka rändeid) analoogselt teiste merepõhja muutvate tegevustega. Seega on
tegevuslubade menetluse protsessi raames vajalik ühenduskaablite rajamisega kaasnevate
mõjude täpsustamine (kalastiku eksperdi eksperthinnang, kes seab vajadusel täpsema uuringu
kohustuse) ja vajadusel kaladele leevendavate meetmete rakendamine (nt süvistamine
väljaspool kalade kudeaega).
Elektromagnetlainete mõjude uuringuid on kogu maailmas võrdlemisi vähe läbi viidud ning
teadmisi selles osas ei ole palju. Samas valdav osa läbiviidud uuringutest ei näita
elektromagnetlainete selget negatiivset mõju elustikule2. Tänapäeval kasutatakse
merekaablite paigaldamisel alalisvoolu HVDC kaableid, mille puhul on leitud, et maa
2
https://www.researchgate.net/publication/270217961_Effect_of_electromagnetic_fields_on_marine_
organisms
3
magnetväli on kordades suurem kui kaabli magnetväli3. Ka teiste riikide mereala
planeeringute puhul, nt Saksamaa, Taani, on peetud kaablite rajamisega kaasnevat
elektromagneetilist mõju väheoluliseks. Kaablite elektromagnetväljade negatiivse mõju
leevendamiseks on kaks võimalust: kaablite matmine mere põhja ja selliste kaablitüüpide (st
DC vmt) kasutamine, mille magnetväljade emissioon on nullilähedane. Järelikult on
elektromagnetväljaga seotud mõjud ebaolulised või leevendatavad viisil, millega ei kaasne
olulist keskkonnamõju. Samuti puudub kaablil oluline ruumiline mõju.
Punkt 5. Kas antud Eesti mereala planeeringu raames on kusagil Eestis tehtud mingid
mööndusi, järeleandmisi või muudatusi plaanides tulenevalt kalandusest? Ehk et kui muudel
kaalutlustel (riigikaitselased, looduskaitselised, transpordist lähtuvalt) on leitud, et
erinevates piirkondades tuuleenergeetika arendusalasid kehtestada planeeringus ei saa, siis
kas kusagil Eesti merealadel on ka kalandusest tulenevalt tuuleenergeetika arendusalasid
piiratud?
Tuuleenergeetika aladel oli üheks lähtekohaks sobiv sügavus, millega välistati
rannakalanduse jaoks olulised alad ning kalade juurdekasvuks vajalikud koelmualad, mis on
samuti üldreeglina madalamates vetes (vt seletuskirjas skeem nr 5.2.3).
Planeeringulahenduses kajastuvad potentsiaalsed tuuleenergeetika alad asuvad sügavamates
vetes, vahemikus ca 16-45 m. Meie vetes kudevatest kaladest on potentsiaalselt mõjutatud
räim, kelle koelmualad ulatuvad kuni 15 m sügavuseni (sügisräime puhul kuni 25 m) ja
Läänemere lest, kelle marja on leitud kõige rohkem ligikaudu 10 m sügavuselt, aga kuni
maksimaalselt 27 m sügavuseni (Mikelsaar, 1957 vt raamatust Fishes of Estonia, 2003).
Traalpüügipiirkondi ei ole planeeringus seni tuuleenergeetikat välistavate teguritena arvesse
võetud, küll aga on analüüsides välja toodud traalpüügile oluliste aladega kattuvuse osakaal
esmalt kogu Eesti merealal ning peale piirkondlikke arutelusid eraldi ka Saaremaa lähedal
asuvate tuulealade kontekstis. Oleme seda infot detalisemalt tutvustanud ka Teile 24.11.2020
toimunud veebikoosolekul teemal: „Planeeringulahendusega kavandatud tuuleenergeetika
alade elluviimise võimalik mõju traalpüügile,,. Täiendavalt oleme küsitlenud nii riigi siseselt
kui võimaluste piires ka väliste koostöö võrgustike kaudu arendajate valmisolekut ja
teadaolevaid võimalusi tuuleenergeetika ja traalpüügi koostoimeks. Paraku on siin ka
välispraktika vähene. Just selle sama teema raames, et saada kohapõhist praktilist teavet,
oleme palunud ka teie valdkonna sisendit. Lisaks märgime, et valdkondlikud ministeeriumid
(Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Maaeluministeerium) on ette valmistamas
sektori mõjude analüüse täpsustamaks regionaalseid ja lokaalseid mõjusid traalpüügi ja
tuuleenergeetika osas. Eeldatavalt valmivad mõjude analüüsid selle aasta alguses. Analüüside
valmimisel teavitatakse Teid kui huvigruppi ja vajadusel viiakse sisse täiendused
planeeringusse ja mõjude hindamise aruandesse.
Punkt 6. Kas tooksite palun välja piirkonniti erinevalt tuuleenergeetika ja traalpüügialade
kattumusalad? Ehk et Liivi lahe räime traalpüügil, kui suur on kattuvusala? Ja terves
3
Viide Taani mereala planeeringu KSH-st:
https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/taani_mereala_planeerimise_ksh_dokument.pdf
4
uuringus ei käsitleta rohkem võimalust, et „põhimõtteliselt on võimalik traalpüügi toimimine
ka tuuleenergeetika alal.“ – kuidas, mis ulatuses, mis piirkonnas jne?
Kattuvused on järgmised: tuuleenergeetika alast nr 1 kattub traalpüügiga 92%, alast nr 2 17%,
innovatsioonialast 27%. Kokku oli Maaeluministeeriumi andmetel 2019. a võrreldes kogu
Eesti traalpüügi osakaaluga tuulealadega kattuvatel aladel traalpüügi osakaal 7% (ca 3 800 t;
kokku püüti 55 000 t). Traalpüügi ja tuuleenergeetika koostoimimise reegleid ei ole täpsemalt
planeeringus hetkel välja toodud. Planeeringus arvestati, et tuuleenergeetika alad ei ole
traalpüüki välistavad, kuid täpsemad kriteeriumid (nt alade läbimine laevadega, võimalik
traalimine jms) on vajalik igakordselt sektoriga hoonestusloa menetluses kokku leppida.
Eelmises punktis nimetatud valdkondlike ministeeriumite analüüsid annavad olulise sisendi
teema täpsustamiseks ja võimalik on, et ka planeeringulahendus täpsustub ja määratakse
lisatingimused.
Punkt 7. Planeeringus ei ole kajastatud seda, millised piirangud hakkavad edaspidi
tuuleenergeetika aladel kehtima. Kas tuulepargist tohib läbi sõita, kas tuulikute vahel tohib
traalida?
Avalikustatud planeeringulahenduses ei ole tuulepargi siseselt tuulikute vahel planeeringuga
sätestatud liiklemis- ja traalpüügikeeldu. Traalpüügiga kattuvatel aladel määratud tingimus
toob hetkel välja koostöö vajaduse Maaeluministeeriumiga, et detailsed lahendused välja
töötada hoonestusloa menetluses. Lähtudes eelpool toodust võib planeeringulahendus
täpsustuda (vt ka eelmise punkti vastust).
Punkt 8. MEREALA TEGEVUSKAVA: „Eesti mereala olulisemate kalaliikide koelmualade
määramine (mudeldamine ja uuringud).“ Jääb arusaamtuks mis on selle puntki sisu? Milline
on selle punkti ajagraafik seoses üldise planeeringu protsessiga? Mis mõju ja seoseid omab
see tegevuskava sisulise poole pealt Eesti merealade planeeringuga?
Mereala planeeringu tegevuskava sätestab planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused
koos vastutajate ja tähtaegadega. Viidatud punkt teeb ettepaneku mereala planeeringu
tegevuskavva lisada täiendav uuringuvajadus. Tegevuskavasse uuringuvajaduste lisamine
markeerib mereala planeeringu elluviimiseks vajalikke samme, mida erinevad osapooled on
prioriteetseks pidanud. Tegemist on ministeeriumite ülese dokumendiga, mis on mereala
planeeringu lisaks ja planeeringu kehtestamisel kinnitab Vabariigi Valitsus ka tegevuskava.
Planeeringu tegevuskava on hetkel ministeeriumite vahel arutamisel ja valmib nendega
koostöös planeeringu kooskõlastamise käigus, seejärel avalikustatakse tegevuskava koos
planeeringuga.
Punkt 9. Räime ega kilu kudealade, rändeteede ja püügialade kohta uuringus infot
minimaalselt, et mitte öelda üle üldse. Kalanduse poole pealt on antud soovitus liikuda
tuuleparkidega sügavamale vette, et vähendada konflikte magevee- ja siirdekaladega. Selle
sammuga tekib aga peamine konflikt just pelaagiliste liikide püüdmisel ja kõige sellega, mis
neid liike puudutab.
Vt vastuseid punktidele 3 ja 5.
Punkt 10. Planeeringuga kaasnev mõju: „Merealade planeering ei näe ette muutusi
kalandusega seotud merealadel, mistõttu puuduvad planeeringul otsesed majanduslikud
mõjud valdkonnale. Mereala planeeringu elluviimisega ei kaasne otsest majanduslikku mõju
kalandusele. Planeeringuga seatud suunised ja tingimused toetavad kalanduse toimimist.“
KOMMENTAAR: Keeruline on ühegagi nendest väidetest nõustuda. Korrektsem oleks
5
kirjeldada et mõju on negatiivne, tegevused omavad majanduslikku mõju kalanduse
valdkonnale jne.
Mõju hindamises on antud hinnang vaadates kogu Eesti mereala tervikuna. Mõjude hindamise
majanduslike mõjude osa toob välja kalanduse majandusliku kasu arvestades kogu Eesti
mereala. Lisatud on ka, et mõju võib olla arvestatav ettevõtjatele ehk lokaalselt võivad
majanduslikud mõjud olla olulised. Punktis 6 toodud vastuses kajastuv traalpüügi ja
tuulealade kattuvuse koondnumber 7% toetab eespool toodud väiteid. Nagu punktis 5 toodud
vastuses öeldud, täiendatakse ministeeriumite mõjuanalüüside valmimisel vajadusel
planeeringu ja mõjude hindamise materjale (vt ka punkti 6 vastust).
Punkt 11. See, et kõik sisulised tegevused on antud küsimustes (uued tegevused merealal,
energiatootmine) lükatud tegevusloa protsessi ei ole kindlasti nii oluliste aspektide osas
põhjendatud. Viidatud on koelmualade ja kalade rändeteede uuringute puudumisele.
Paraku on kogu Eesti mereala katvate uute andmete kogumine äärmiselt ressursimahukas ja
ajaliselt pikk protsess, mida on Eesti riigile jõukohane läbi viia vajaduse põhiselt. Kalade
koelmu- ja rändeuuringud on kallid ja ajamahukad ning ei pruugi ekspertide hinnangul
strateegilisel tasandil end sellisena õigustada. Koelmualade väljaselgitamiseks tuleb läbi viia
merepõhja uuringud piiratud ajaaknas, sest marja areng kestab enamasti vaid kuni 2 nädalat.
Ka marjast koorunud vastsed kanduvad hoovustega laiali lühikese aja jooksul. Kalade rännete
uurimise puhul ei ole võimalik räime individuaalselt märgistada sellises koguses, mis
võimaldaks suuremaid üldistusi teha. Et hinnata räimeparvede liikumist, tuleks läbi viia
pikemajalised akustilised uuringud koos samaaegsete traalpüükidega. Sellised uuringuid teeb
Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut lepingu „Eesti kalandussektori riikliku töökava täitmine
2020-2021. aastatel“ raames, kuid ühekordselt, et hinnata analüütiliselt kalavaru suurust.
Lähtudes eeltoodust kogu Eesti merealal selliste uuringute läbiviimine ei ole põhjendatud. Just
seetõttu ongi lähtutud ettevaatusprintsiibist välistades tuuleparkide rajamiseks kaitstavad
loodusobjektid, sh Natura alad, madalad merealad ja teadaolevad potentsiaalsed kudealad
räimele ja lestale. Hoonestusloa keskkonnamõjuhindamise protsessi käigus viiakse eelnevalt
läbi kohapealsed uuringud (potentsiaalsete kala koelmualade ja rändeteede osas), et hinnata
nende alade tähtsust kaladele. Uuringud viiakse läbi hoolimata sellest, et mereala planeeringu
käigus on seda ala peetud potentsiaalselt sobivaks tuulepargi rajamiseks.
Kuna valdavat osa merealast ei ole seal elavate kalaliikide ja koelmualade suhtes detailselt
uuritud, siis on enne potentsiaalselt kalastikku oluliselt mõjutavate tegevuste rakendamist ka
siiani vastavatel arendusaladel üldjuhul läbi viidud konkreetsed uuringud. See praktika ei
muutu ka mereala planeeringu kehtestamisel, vaid pigem selgineb, kuna vastavad tingimused,
sh uuringuvajadused, on mereala planeeringu materjalides üheselt toodud. Detailsed uuringud
on kohustusliku tingimusena lisatud järgmisesse, hoonestusloa ja mõjude hindamise etappi.
Selles etapis on juba võimalik täpsustada uuritavat ala ja mõjutegureid. Loamenetluse/KMH
raames on võimalik igakordselt, arvestades tegevuse iseloomu ja eeldatavaid olulisi mõjusid
(sh teada on tegevuse täpsem asukoht ja võimalik tehnoloogiline lahendus), laiendada
hinnatavate tegevuste ja mõjude loetelu, mida poleks saanud teha praeguses strateegilise
planeerimise faasis. Sõltuvalt uuringutulemustest on võimalik, et nt arendaja poolt soovitud
tehnoloogiaga tuulikuid ei saagi sellesse konkreetsesse taotletavasse asukohta rajada, vajalik
võib olla teise asukoha otsimine tuuleparkidele potentsiaalselt sobiliku ala sees, nt võib-olla
tuleb tuulikuid nihutada sügavamale. Sellist lähenemist võib nimetada ka ehitusele eelnevaks
seireks. Seiret jätkatakse ehituse ja hilisemas pargi töötamise faasis. Meile teadaolevalt ei ole
katvaid detailseid uuringuid läbi viidud ka teistes Läänemere riikides.
6
Punkt 12. Antud protsessi (mereelustiku ja merepõhja uuringute osas) oleks võimalik oluliselt
korrektsemalt, põhjalikumalt ning kaasavamalt korraldada, kui kuna „ajaline perspektiiv“
seda ei võimalda, siis seda ei ole ka tehtud. Jääb arusaamatuks kuidas ja miks on olulised
põhimõtted antud juhul toodud ajalise perspektiivi ohvriks.
Selgitame, et võimalikke mõjusid merekeskkonnale, sh merepõhja elukeskkonnale ning
kaladele ja koelmualadele on käsitletud strateegilisele planeeringule kohases üldistusastmes.
Mereala planeeringu koostamisel ja selle mõju hindamisel on lähtutud hetkel parimast
olemasolevast teadmisest – kaasatud oma ala parimaid spetsialiste, võetud arvesse kogu
merealal juba läbiviidud uuringute info (vastavad keskkonnaalased andmekihid), selle alusel
koostatud täiendavad analüüsid ja teostatud modelleeringuid, mis laienevad kogu merealale.
Mõjuhindamisel on hinnangute andmisel tuginetud rahvusvahelisele, teiste riikide praktikale
ja teadmistele tuuleparkidega kaasnevatest mõjudest merekeskkonnale.
Direktiivi 2001/42/EÜ (ehk KSH direktiiv) kohaselt peab KSH aruanne sisaldama
„põhjendatult nõutavat teavet, võttes arvesse olemasolevaid teadmisi ja hindamismeetodeid,
kava või programmi sisu ja üksikasjalikkust, otsuse tegemise etappi ja mil määral saab
mitmekordse hindamise vältimiseks teatavaid küsimusi täpsemalt hinnata otsustamise
erinevatel tasanditel“.
Mereala planeeringu koostamisel seati eesmärgiks piisavate andmete hankimine. Planeeringu
ettevalmistamisel ja selle koostamise ajal viidi läbi mitmete liigirühmade lõikes varasematele
välitöödele tuginedes analüüsid (praktikas nimetatuna ka kui uuring). Eesti merealal
paiknevate lindude rändekoridoride (2017) ja pesitsusalade (2019) analüüs; Hüljeste leviku ja
merekasutuse hinnang ja analüüs (2019) ning osaliselt merealal Saaremaalt lõuna või edela
suunas üle mere toimuva nahkhiirte rände uuring (2019). Lisaks on võetud arvesse
Mereinstituudi ekspertide poolt varasemalt teostatud töid, nt Eesti mereala mereelupaikade
kaardistamise modelleerimise tulemusi (loetelu pole lõplik). Uuringud ja analüüsid on
kättesaadavad mereala planeeringu portaalist www.mereala.hendrikson.ee.
Ei saa nõustuda Teie väitega, et planeeringulahenduse koostamisel on üks osa mõjutatavast
merekeskkonnast - kalad ja koelmualad - täiesti uurimata ja arvesse võtmata
planeeringulahenduse kujundamisel ning toodud ajalise perspektiivi ohvriks. Nagu eespool
juba pikemalt selgitatud, siis kalade koelmualade puhul on lähtutud muuhulgas HELCOM
Pan Baltic Scope projekti raames kogutud infost. Sama infot kalade koelmualade kohta on
kasutanud oma mereala planeeringu koostamisel ka meie naaberriigid (nt kehtestatud Läti
mereala planeering).
Mõjude hindamise aruandesse on koondatud nii keskkonnamõju strateegilise hindamise kui
täiendavalt läbi viidud sotsiaalsete, kultuuriliste ja majanduslike mõjude hindamise
tulemused. Rõhutame, et mõjude hindamise aruanne on terviklik dokument, kus peatükid on
omavahel seotud. Aruandes antud hinnanguid tuleb käsitleda konkreetses kontekstis ja
teemasid tuleb vaadata koosmõjus. Hinnangute andmisel on selgelt välja toodud
informatsioon, millele on tuginetud. Üksikute lausete välja toomine võib anda lõplikest
hinnangutest erineva ja eksliku mulje. Olete oma kirjas välja toonud peamiselt kalanduse ja
tuuleenergeetikaga seotud mõjud. Rõhutame, et mõjude hindamise eksperdid on
koondhinnanguna, vaadeldes ka mõjude kumulatiivsust, jõudnud seisukohale, et strateegilisel
tasandil hinnates ei kaasne planeeringu elluviimisega olulisi negatiivseid mõjusid, sh
ebasoodsaid mõjusid Natura 2000 aladele. Võimalike lokaalsete mõjude leevendamiseks on
planeeringuga seatud arvukaid tingimusi planeeringule järgnevatele tegevuslubade
7
menetlustele, mille raames tuleb kohustuslikult läbi viia täiendavad uuringud, mille tulemused
on omakorda loamenetluses arenduste eelduseks ja sisuliselt ka otsustajatele siduvad. Selline
lähenemine tagab mereala planeeringu kehtestamisel mitmetes merekasutuste valdkondades
(eelkõige vesiviljelus ja tuuleenergeetika) senise, üksikotsustel ja selge uuringukohustuseta
põhineva praktika muutuse.
Mereala planeeringu protsess on ametlikult kestnud ca 3,5 aastat ja selle aja jooksul on läbi
viidud arvukaid arutelusid nii ekspertide, ministeeriumite, ametkondade, erinevate
huvirühmade kui ka avalikkusega. Täpsemalt on võimalik protsessi kirjeldusega tutvuda
mereplaneeringu seletuskirja lisas nr 3. Senist praktikat on kavas jätkata ka 2021.a planeeringu
menetluse raames, tehes koostööd erinevate huvigruppidega.
Vt ka vastust eelmisele punktile.
Punkt 13. Leiame on selge konflikt selles, mis oli paika pandud „EESTI MEREALA
PLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD JA MÕJUDE HINDAMISE VÄLJATÖÖTAMISE
KAVATSUSES“ ja selles osas mis lõppdokumentidesse kirja sai. /…/ Leiame et need
püstitatud ülesanded on jäetud protsessis täitmata ja hetkel kätte saadavates materjalides ei
ole nendele küsimustele vastatud.
Toote välja erinevaid valdkondlikke aluspõhimõtteid planeeringu lähteseisukohtadest. Juhime
tähelepanu, et mereala planeeringu koostamisel on vajalik leida tasakaalustatud lahendus
kõigile erinevatele merekasutusviisidele, sh uuskasutustele (tuuleenergeetika ja vesiviljelus).
Lähteseisukohtades mereala planeerimise eesmärgina on selgitatud järgnevat:
Väärtused ja põhimõtted, millest lähtuda Eesti mereala kui avaliku ressursi kasutuse
lubamisel on käesoleval ajal kokku leppimata. Merel toimuvad tegevused on täna üldjuhul
allutatud valdkondlikule regulatsioonile. Niisiis tehakse otsused mereala kasutamise
lubamiseks samuti vaid valdkondlikult (nt hoonestusload, uute laevateede kavandamine või
olemasolevate laevateede ümberpaigutamine, kaadamisalade moodustamine vms). Selline
lähenemine ei taga mere kui loodus- ja majanduskeskkonna terviklikku käsitlust.
Valdkondlikud otsused ei pruugi tagada piisavat teiste valdkondade arenguvajadustega
arvestamist ning otsuste tegemisel ei hinnata üldjuhul lühi- ja pikaajalist kumulatiivset mõju
keskkonnale (loodus, majandus, sotsiaalne ja kultuuriline). Mereala planeeringul on
valdkondade ruumilisi huvisid siduv roll.
Mereala planeerimise eesmärgiks on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtted pikas
perspektiivis, et edendada meremajandust ning panustada merekeskkonna hea seisundi
saavutamisele ja säilitamisele. Planeeringuga määratakse kindlaks, millistes piirkondades ja
millistel tingimustel saab mingeid tegevusi ellu viia.
Mereala planeeringu põhilahenduses on kalandusele seatud järgnevad suunised:
Säilitada mereala eri piirkondades asuvad kalavarude looduslikuks taastumiseks
tähtsad koelmualad (üldistatult esitatud seletuskirja skeemil 5.2.3). Koelmualadeks on
lainetuse eest varjatumad alad rannikumeres, eriti Väinameres, samas ka poolsaare
otsad (lest), avameremadalikud (sügisräim, lest).
Säilitada/luua vaba juurdepääs kalastusaladele (rannikupüük ja traalpüük),
kalasadamatele ja lossimiskohtadele kalavarude efektiivseks kasutamiseks.
Need suunised on kooskõlas lähteseisukohtades tooduga. Lisaks on kalanduse huvist lähtuvalt
seatud mitmeid tingimusi nii vesiviljeluse kui ka tuuleenergeetika arendamisele (vt täpsemalt
planeeringu seletuskirja ptk 5.3.1, 5.3.2, 5.6.4). Oluline on leida võimalus kõikide kasutuste
8
mahutamiseks mereruumi. Paratamatult tähendab see seda, et uued arendused peavad
arvestama traditsiooniliste merekasutustega aga ka traditsioonilised valdkonnad peavad uute
valdkondade vajadustega kohanema. Planeeringu kohustuseks on saavutada mereala
tasakaalustatud kooskasutus väga erinevate ja tihti vastandlike tegevuste lõikes ning
lähtuvalt Eesti pika-ajalistest eesmärkidest nii keskkonna, sinimajanduse kui kliimamõjude
osas. Seega ei ole võimalik ühte või teist kasutust täielikult välistada.
Meie hinnangul on mereala planeeringu erinevad dokumendid kooskõlas nii rahvusvaheliste,
riigi siseste raamdokumentidega kui ka omavahelises seoses ning vastuolud puuduvad.
Punkt 14. Mõjude hindamise aruande eelnõus on mitmeid lõike, mille järeldustega ei ole
võimalik sellises sõnastuses nõustuda. “Planeeringulahendus annab ülevaate mereala
kasutusvaldkondadest ning esitab suuniseid ja tingimusi iga valdkonna kestlikuks ja teiste
kasutustega arvestavaks arenguks. Paljude kasutusvaldkondade puhul (kalandus, vesiviljelus,
meretransport, merepääste, reostustõrje, riigipiiri valve, merepõhjas paiknev taristu,
mereturism ja rekreatsioon, looduskaitse, merekultuur, riigikaitse, maavarad ja kaadamine)
mereala planeering olulisi ruumilisi muudatusi ette ei näe. Neis kasutusvaldkondades on
seadusandlus ja merekasutuse praktika juba välja kujunenud. Planeeringu rakendamise järel
säilib mereruumis nende kasutusvaldkondade puhul valdavalt olemasolev olukord, seda ka
keskkonnamõju osas. Kooskasutuse osas annab nii planeering kui mõjuhindamine soovitusi
valdkonna arengute osas läbi suuniste ja tingimuste.“
Väljatoodud lõik selgitab mõjude hindamise metoodikat. Kuna mereala planeering ei käsitle
ainult uuskasutusi ja annab suuniseid kõigile valdkondadele, siis on oluline, et mõjude
hindamine käsitleks ka neid valdkondi juhul, kui ruumilised muudatused planeeringu
rakendamisel võivad esineda. Kuid nt kalanduse suuniseid vaadates ei too need kaasa
praeguse olukorra olulist ruumilist muutust, vaid suunised on määratud valdkondlike huvide
säilitamiseks. Seega on siinkohal järeldatud, et säilib valdavalt olemasolev olukord. Teiste
kasutustega, nt vesiviljelus ja tuuleenergeetika, seotud mõjud on mõjude hindamise aruandes
analüüsitud ja välja toodud. Kuna antud lõik tekitas segadust, siis täpsustame sõnastust, et
mõte oleks selgelt arusaadav. Täpsustatud materjalid avalikustatakse üheaegselt.
Punkt 15. Järgnevalt on konkreetselt välja toodud puudused ja nõrkused, millega on võimalik
vaid nõustuda: „Mõne uue ja intensiivistuva mereala kasutusviisi puhul, nagu
energiatootmine, vesiviljelus ja puhkemajandus on keskkonnamõjude hindamise ja
järelhindamise kogemused vähesed. Abiks on kogemused teistelt merealadelt, kuigi
Läänemeres on analooge vähe, eriti neid, mis pikema ajalooga. Kaugemate piirkondade
kogemustele tuginemist võivad takistada erinevad looduslikud olud.“
Vt vastust punktidele 3, 11 ja 12.
Punkt 16. Viitate Pan Baltic Scope projekti tulemustele. Isegi kui see uuring ei ole täielik ja
keskendub peaasjalikult lestale on siin (joonis 4.2.1-2) taaskord tõstatunud selge konflikt
koelmute ja energiatootmise alade vahel.
Vt vastust punktidele 3 ja 11.
Punkt 17. „Kuna kalad levivad kogu mereala ulatuses, siis on enamikul mereala tegevustel
interaktsioone kalastiku ja kalandusega. Paljude traditsiooniliste mereala kasutusviiside
puhul on aastate jooksul saavutatud tasakaal ja seadustega fikseeritud, kuidas on lubatud
mereala kasutada (sh võimalikult vähe või mitte üldse kalastikku kahjustada) ning vastava
ohu korral on sätestatud, kuidas toimub seire ja järelevalve. Sellisteks mereala
9
kasutusviisideks on meretransport koos sadamate rajamise ja süvendamisega, kaadamine ja
uute kaadamisalade valik, maardlate kasutamine, jt pikkade traditsioonidega mereala
kasutusviisid. Nimetatud kasutusviisid koostatava mereala planeeringu järgi oluliselt ei
suurene ja seega ei too planeeringu rakendamine kaasa suuremat ning kontrollimatut mõju
kalastikule. Nende tegevuste puhul on kõige olulisem jälgida, et kui muudetakse merepõhja,
siis arvestatakse seal asuvate võimalike kalade koelmualadega, eriti ohustatud liikide puhul
nagu merisiig.“
„Teiseks oluliseks arvestamist vajavaks aspektiks on merepõhja muutmisel tekkiv heljum ja
selle levik, mis võib ka manipuleeritavast merealast kaugemal kalamarjale ja vastsetele
settides kalade järelkasvu tappa. Seetõttu tuleb merepõhja muutmisel arvestada lisaks
vahetult võimalikul koelmualal toimuvale ka heljumi levikuga. Selliseks mereala
kasutamiseks, mis paiskab kalade kudeperioodil veesambasse olulisel määral heljumit üldiselt
keskkonnaluba ei anta.“
Jääb arusaamatuks kuidas kahe eelmise lõiguga planeeringus on plaan arvestada?
Kirjeldatakse ohtusid, kuid kuidas antud tegevus reaalselt konkreetset piirkonda või mereala
mõjutab selle kohta ei ole midagi. Tegemist on üldise teadusliku jutuga, mis kehtib kogu
Lääneremere kohta, kuid seda ei ole võimalik antud hetkel siduda ühegi konkreetse
planeeringualaga.
Eesti mereala planeering ja selle mõjude hindamine käsitleb kogu Eesti mereala (v.a Hiiu ja
Pärnu mereala planeeringutega kaetud alad) ja seetõttu on oluline, et käsitlus kataks ka laiemat
pilti. Sellest käsitlusest lähtuvalt on mh mõjude hindamises välja toodud keskkonnameetmed,
mida tuleb arvestada, et olulist keskkonnamõju ei esineks. Need keskkonnameetmed
kajastuvad mereala planeeringus erinevatele tegevustele sätestatud tingimustena. Nt
seletuskirja ptk 5.14 kaadamisele määratud tingimuste näol.
Mereala planeeringu põhilahendus ja selle mõjude hindamine on hetkel täiendamisel avalike
arutelude järgselt esitatud ettepanekutest lähtuvalt. Tahame tänada Teid konstruktiivse
koostöö eest kalanduse huvigrupi esindamisel ning loodame, et annate oma panuse
tuuleenergeetika ja traalpüügi koostoimimise võimaluste analüüsimiseks.
Rahandusministeerium saatis Teile 30.11.2020 kirjaga nr 15-1/8367-1 küsimused, millele
palusime huvigrupi sisendit. Huvigrupi vastused võivad meie hinnangul anda olulist sisulist
täiendust Maaeluministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt
koostatavatele sektori mõjude analüüsidele. Need analüüsid baseeruvad riigile teadaolevatel
andmetel, kuid ei pruugi kajastada kohalikke teadmisi, olusid ja iseärasusi piisavalt, mistõttu
olemegi palunud anda sisend praktikutel, kes piirkonnas ja traalpüügi valdkonnas tegutsevad.
Ilma Teie panuseta valmivad analüüsid kättesaadava info põhjal ja ka vajalikud (vahe)otsused
protsessis langetatakse nende baasil.
Toome küsimused meeldetuletuseks uuesti välja:
1. Milline on Teie hinnangul tuuleenergeetika arendustega kaasnev võimalik
majanduslik mõju traalpüügi sektorile? Tuginedes mh 24.11.2020 kohtumisele, kas
oskate välja tuua tuulealade lõikes (võimalusel ka graafiliselt kuvatud infona)
traalpüügi sektori jaoks kõige prioriteetsemad alad, millede kasutus peaks eelkõige
jääma traalpüügi sektorile? Palun põhjendage oma seisukohti
2. Kas traalpüügi alade nihkumine uutele väljaspool tuuleenergeetika arendusalasid
paiknevatele aladele on välistatud - kui, siis millistel põhjustel? Tooge vajadusel ja
võimalusel välja sektorile kaasnevad konkreetsed mõjud (võimalik ajakulu
suurenemine, teekonna pikkusest tingitud majanduslikud mõjud jms).
10
3. Kas üldse ja millistel tingimustel oleksite valmis traalima tuulikute vahel? Millises
ulatuses või juhtudel/põhjustel pelaagilise traalpüügi käigus puutub traalnoot
merepõhja? Kas üldse ja kuidas seda on võimalik ka vältida? Vajadusel loetlege
tegevuse võimalikud mõjud traalpüügi tehnikale? Millised võiksid olla minimaalsed
vahekaugused tuulikute/pargialade vahel, mis tagaksid Teie hinnangul turvalise
traalpüügi, sh vajalikud pöörderaadiused erinevates oludes jmt?
Palume küsimustele vastata 2 nädala jooksul, hiljemalt 20.01.2020.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Teadmiseks: Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium
Triin Lepland 4520521
[email protected]
11