Pr Anu Eslas Teie 27.11.2020
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Energeetika osakond
Nõunik Meie 04.01.2021 nr 11-39/V/1656
[email protected]
TalTechi seisukohad Euroopa Komisjoni
avamere taastuvenergia strateegiale
Lugupeetud pr Eslas
Täname Teid avamere taastuvenergia strateegia edastamise ja TalTechi protsessi kaasamise eest. Riiklikud
ja Euroopa Liidu (EL) kliimaeesmärgid aastateks 2030 ja 2050 on küllaltki ambitsioonikad, mistõttu tuleb
järjest aktiivsemalt mõelda ja tegutseda selle nimel, et rakendada merede potentsiaali CO2-heite
vähendamiseks ja kliimaneutraalsuse saavutamiseks.
Teame, et teadus- ja arendustegevusel ning innovatsioonil on oluline roll püstitatud eesmärkide
saavutamisel. Edastame TalTechi seisukohad, et anda endapoolne panus valdkonna edendamisse ja
edasiste arengute kiirendamiseks:
(1) Üldised seisukohad:
(a) avamere taastuvenergia strateegia ei käsitle piisavas ulatuses valdkonna turundus- ja
kommunikatsioonitegevust ning avamere taastuvenergeetika nähtavuse ja vajalikkuse põhjendamist
laiaulatuslikult. Samas avalikkuse ja kohalike kogukondade arusaamise kujundamiseks oleks vajalik
laialdasem ning EL tasandil tehtavad teavituskampaaniad, mis jõuaksid läbi meediakanalite ka laiematesse
kohalikesse kogukondadesse, hõlbustamaks/soodustamaks uute arenduste käivitamist kohalikes
piirkondades.
(b) avamere taastuvenergia strateegias jääb pisut tahaplaanile sidussektorite kaasatus ning meetmed,
kuidas seda paremini aegsasti saavutada. Näiteks, kuidas aktiivselt kaasata laevaehitussektorit, sadamaid,
süvendus, laevandus ja mereveondus jms sektorid ja mis võiksid olla need meetmed.
(2) Strateegia punkt 1 „Avamere taastuvenergia kliimaneutraalsuse saavutamiseks Euroopas“
Strateegia lk 2, kus on käsitletud pikaajalise koostoimimise raamistiku vajadust, on toodud järgmine lõik:
„See raamistik aitab luua häid töökohti, hõlbustab võrgutaristu arendamist, soodustab piiriülest koostööd
ja tegevuse koordineerimist, tagab rahastamise teadusuuringutele, mis on suunatud mitte veel
kasutusvalmite tehnoloogialahenduste edasiarendamiseks ja kasutuselevõtmiseks, ning edendab kogu ELi
tarneahela ja tööstuse konkurentsi- ja vastupanuvõimet.“
Seisukoht: leiame, et samaväärselt oluline teadusuuringute rahastamisega on finantsvahendite
kavandamine avamere taastuvenergeetikaga seonduva õppe- ja koolituste väljaarendmaiseks efektiivsel
ja kaasaegsel viisil, võimaldades luua nii õppe kui ka treeningute tarvis lisaks teadmuse kasvatamisele ka
materiaal-tehnilist baasi (nt simulatsiooni keskkonnad, VR/AR keskkonnad, mehaaniline taristu).
TALLINNA
TEHNIKAÜLIKOOL
Ehitajate tee 5 Tel 620 2002
19086 Tallinn E-post
[email protected]
Rg-kood 74000323 www.taltech.ee
2
Selgitus: investorite jaoks on oluline komponent pikaajalises raamistikus professionaalne ja kompetentne
tööjõud eesmärgiga tagada sektori sujuv toimimine terve protsessi ulatuses: alustades uuringutest ning
lõpetades avamere taastuvenergia lahenduste opereerimise ning teenindamisega. Selle kõige eelduseks
on aga kvaliteetne ja sektori vajadustest lähtuv õppe- ja koolitustegevus, millega tuleb alustada aegsasti,
et vastav personal jõuaks tähtaegselt asuda tööle sektorisse. Siinjuures tuleb arvesse võtta, et avamere
taastuvenergeetika kasutuselevõtt hõlmab palju laiemat sektorit kui maismaa puhul, kaasates juba lisaks
välja toodule erinevaid valdkondi nagu laevaehitus, laevandus, sadamad, veeteede haldamine ja ohutuse
korraldamine, hüdrograafia, mereveondus jms, ning mis paljudes Euroopa piirkondades ei ole täna
kohandatud ja ette valmistatud avamere taastuvenergeetika kasutuselevõtuks.
(3) Strateegia punkt 4.1 „Mereruumi planeerimine ruumi ja ressursside säästvaks majandamiseks“
(a) Strateegia lk 8, kus on käsitletud täiendavaid avamere taastuvenergia tootmise kohti, on öeldud:
„Seepärast peaksid avaliku sektori asutused selliseid pikaajalisi arendusi varakult kavandama, hinnates
nende keskkonnaalast, sotsiaalset ja majanduslikku jätkusuutlikkust, tagades kooskõla muude selliste
tegevusvaldkondadega nagu kalandus ja vesiviljelus, laevandus, kaitsevaldkond ja taristu kasutuselevõtt
ning saades üldsuselt heakskiidu kavandatud arenduste ellurakendamisele.“
Seisukoht: lisaks keskkonna-alasele, sotsiaalsele ja majanduslikule jätkusuutlikkusele on oluline ka
kultuuriline ja tehnoloogiline jätkusuutlikkus, mistõttu peaks pikaajalise planeerimise käigus arvestama ka
nende aspektidega.
Selgitus: kultuuriline jätkusuutlikkus on oluline komponent lisaks juba mainitule, sest see toob kaasa
mitmeid muutusi erinevatele piirkondadele, mis vajab põhjalikku kooskõlastuse leidmist just
sellesuunalise huvigrupiga. Tehnoloogiline jätkusuutlikkus on oluline komponent, kuna lähtudes eelpool
toodust on näha erinevaid võimalusi - alustades vundamentidest ja lõpetades digitehnoloogiatega (AI,
masinõpe, nutilahendused jms).
(b) Strateegia lk 8 öeldakse: „On selgunud, et energiataristu arendamine ei ole vastuolus laevateedega
ning et merekaitsealadel on võimalik arendada säästvat majandustegevust.“
Seisukoht: leiame, et üheselt sellist hinnangut strateegias anda ei saa. Seda enam, et lk 9 öeldakse: „Selles
suhtes on esmatähtsad merekeskkonna ohutus ja turvalisus. Avamere taastuvenergia kõige suurema
potentsiaaliga piirkonnad on ühtlasi ka kõige riskantsemad ning seal on oht, et laevad põrkavad
seadmetega kokku, seadmed jäävad püügivahenditesse kinni või tootmist mõjutavad sõjaline tegevus või
vette heidetud laskemoon ja kemikaalid. Liikmesriikide ühine strateegia, kuidas käsitleda merealadel
esinevaid ohtusid, oleks kasulik kogu merendustegevusele, eelkõige avamere taastuvenergia sektorile, kus
nõudlus uute juurdepääsetavate alade järele on suur.“
Selgitus: oleme seisukohal, et laevateede ohutuse seisukohalt on kõik piirkonnad erinevad ning erinevaid
arendusprojekte tuleb põhjalikul analüüsida navigatsiooni ning veeteede haldamise ja ohutuse
korraldamise seisukohalt loamenetluste etapis. Enamus riikide mereplaneeringud on strateegilised
suunisdokumendid, milledes on sätestatud üldised kokkulepped ja põhimõtted, kuidas ja mis
kooskõlastuste kaudu konkreetseid uusi tegevusi merre planeeritakse ja kokku lepitakse. Seetõttu vajab
iga piirkondlik ala detailsemat veeteede/laevateede navigatsiooniohutuse, haldamise ja ohutuse
korraldamise analüüsi, kui on teada täpsed tuulikuparkide jt lahenduste asukohad nii meres kui ka
maismaal.
(c) Strateegia lk 11 tuua välja: „Komisjon kutsub liikmesriikide arendajaid ja sidusrühmi üles muutma
Copernicuse merekeskkonna seire teenust ja Euroopa merevaatlus- ja andmevõrku (EMODnet)
kvaliteetsemaks ja neid paremini kasutama. Avatud andmeplatvormidena annavad need teenused väga
väärtuslikku teavet merekasutajatele, eelkõige avamere taastuvenergia tootmise arendajatele.“
Seisukoht: toetame komisjoni üleskutset arendada Copernicuse ja EMODneti teenuseid, et tagada
andmete ja teenuste laialdane kasutus taastuvenergeetika võimekuste planeerimisega seotud
otsustusprotsessides. Üleeuroopaliste teenuste arendamisel tuleks jätkuvalt panustada andmekvaliteedi
tõstmisesse ja uute vaatlusandmete integreerimisesse operatiivteenustesse.
Selgitus: üleeuroopaliste teenuste (Copernicus, EMODnet) arendamine tagab otsustajatele kvaliteetse
teaduspõhise informatsiooni piiriüleste avamere tuuleparkide planeerimiseks/rajamiseks (s.h. Liivi lahe
tuulepark). Kvaliteetsed Copernicuse mereteenuse andmed on aluseks digitehnoloogiatel (AI,
3
suurandmed, prognoosmudelid) põhinevatele keskkonnatingimuste ja energiaressursi (tuul, laine,
hoovus) seire- ja prognoosimeetoditele, et tagada kasumlik energia tootmine omanikule ja jätkusuutlik
riiklik merekeskkonna haldamine.
(4) Strateegia punkt 4.6 „Tarne- ja väärtusahela tugevdamine kõikjal Euroopas“
(a) Strateegia lk 23 käsitletakse taastuvenergia foorumi tegevust ning loetletakse sihtrühmad, kes tuleks
koostöö eesmärgil kokku tuua.
Seisukoht: teeksime ettepaneku kaasata lisaks juba nimetatud sihtgruppidele foorumi tegevusse ka
haridusringkonnad.
Selgitus: haridusringkonna kaasamine foorumi tegevusse kiirendab arutelude tulemuste integreerimist
õppearendusse efektiivsemalt ja kiiremalt ning aitab luua tugevamat sidusust õppe ja sektori vahel.
(b) Strateegia lk 24 käsitletakse kasvavat vajadust leida 2050. aastaks avamere taastuvenergia valdkonda
õige profiiliga töötajaid. Selle vajaduse katmiseks nähakse potentsiaali kutsehariduse tipptaseme keskuste
töös.
Seisukoht: leiame, et vastav ettepanek peaks lisaks kutsehariduse tipptaseme keskustele sisaldama ka
kõrghariduse ja teadusuuringute tippkeskusi.
Selgitus: avamere taastuvenergia sektor vajab kompetentset tööjõudu erinevatel haridustasemetel ning
seda mitte ainult kutseoskusena, vaid kõikehõlmavalt. Kui sektor soovib areneda terviklikult, siis tuleb
sellega koos arendada õppe, teadus- ja arendustegevust sidusalt ja jätkusuutlikult.
Oleme avatud ja valmis edasiseks koostööks ning vajadusel täiendavalt põhjendama esitatud
ettepanekuid.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Kruusmaa
teadusprorektor
Koopia: Kadi Avingo,
[email protected]
Rivo Uiboupin
620 4302
[email protected]
Madli Kopti
613 5591
[email protected]
Saatja: <
[email protected]>
Saadetud: 05.01.2021 13:26
Adressaat: MKM info <
[email protected]>
Teema: Eesti seisukohad avamere taastuvenergia strateegia osas
Registreerimise kuupäev: 05.01.2021 Registreerimise number: 11-39/V/1656-
2
TereTallinna Tehnikaülikool on saatnud Teile dokumendi.Pealkiri: Eesti
seisukohad avamere taastuvenergia strateegia osas
LugupidamisegaTallinna Tehnikaülikool