Anneli Ott
Rahandusministeerium
05.01.2021 nr 6.2-15/2691-1
Traalpüügi täiendav analüüs mereala planeeringu
tuuleenergeetika aladel
Austatud proua Ott
Riigihalduse minister on oma 23.11.2020 kirjas palunud Maaeluministeeriumil koostada
traalpüügi sektorile kaasnevate majanduslike mõjude analüüs juhuks, kui otsustatakse eelistada
tuuleenergeetika valdkonna arendamist mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ja
traalpüügi kattuvatel aladel. Soovisite ka hinnangut järgmistele küsimustele: kumb
majandusharu ja millises mahus on riigi vaates antud aladel olulisem?; Kas jätkata
tuuleenergeetika alade kavandamist traalpüügiga kattuvatele aladele või loobuda
tuuleenergeetika arendamisest osaliselt või täielikult kattuval alal? Kui jah, siis kus on kõige
olulisemad alad ühe või teise majandusharu vaates?; Kui jätkata tuuleenergeetika
kavandamisega traalpüügiga kattuvatel aladel, siis kas ja mil viisil traalpüüdjate sektorile on
vaja kahju kompenseerida?
Alljärgnevalt on toodud palutud täiendav analüüs. Vaatlusaluseks perioodiks on võetud aastad
2017-2019. Rahandusministeeriumilt saadud info kohaselt on loobutud tuulealast 3, mistõttu
seda ala ei ole analüüsis käsitletud. Lisandunud on innovatsiooniala (tuuleala 4), kuid kuna
tuulealal 4 on kattuvus traalpüügiga minimaalne (perioodil 2017-2019 teostati tuulealal 4 kokku
kaks püügireisi), siis on ka see ala analüüsist välja jäetud. Koostöös Rahandusministeeriumiga
traalpüügisektorile koostatud ja Rahandusministeeriumi poolt väljasaadetud küsimustele,
traalpüügiettevõtetele kaasneva majandusliku mõju teada saamiseks, teadaolevalt sektorilt veel
tagasisidet tulnud ei ole. Seetõttu on tervikpildi saamisest oluline osa puudu.
Ettevõtete püügitegevus tuulealadel
Kui vaadata tervet Eesti traalpüügisektorit, siis on aastatel 2017-2019 jätkunud sektori
kontsentreerumine, vähenenud on nii püüki teostavate ettevõtete kui ka kalalaevade arv.
Samasugune vähenemine on toimunud ka tuulealadel. Teisalt, kui traallaevastiku kogupüük on
kõikunud vaadeldavatel aastatel ja püügireiside koguarv on vähenenud, siis tuulealadel on
toimunud nii püügireiside arvu kui ka püükide stabiilne kasv. Samuti on tuulealade püügi
osakaal kogu Läänemere traalpüügist ja ka osakaal püügiruutude kogupüügist, kuhu tuulealad
jäävad, kasvanud.
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/
[email protected] / www.agri.ee
Registrikood 70000734
Läänemere traalpüügi ettevõtete arv 2017-2019
3
Tuulealal 2 püüdnud ettevõtted 5
3
8
Tuulealal 1 püüdnud ettevõtted 9
10
9
Tuulealadel püüki teostanud ettevõtted 11
11
16
Püüki teostanud ettevõtted 17
20
0 5 10 15 20 25
2019 2018 2017
Joonis 1. Läänemere traalpüügi ettevõtete arv 2017-2019.
Kalalaevade arv traalpüügis 2017-2019
5
püügireisi teinud kalalaevade arv tuulealal 2 7
5
12
püügireisi teinud kalalaevade arv tuulealal 1 13
16
15
kalalaevu tuulealadel 17
20
28
kokku kalalaevu traalpüügis 28
30
0 5 10 15 20 25 30 35
2019 2018 2017
Joonis 2. Kalalaevade arv traalpüügis 2017-2019.
Joonis 3. Läänemere traalisektori püügid 2017-2019. Püügiruut 28-1 on Liivi laht, kuhu jääb tuuleala 1; püügiruut
28-2 jääb Saaremaast läände ning sinna jäävad tuulealad 2 ja 4.
Selliseid kalalaevu ei ole, mis oleksid püüdnud ainult tuulealadel. Samuti ei ole selliseid
ettevõtteid, kes püüaksid ainult tuulealadel (va 2018 üks ettevõte). Ettevõtete püügitegevus on
küllaltki hästi hajutatud, tuulealadelt saadi keskmiselt 9% kogu ettevõtete püügist, samas on
ettevõtteid, kellel tuulealade püük võib moodustada kogu nende püügist üle 15% (2017 oli
selliseid ettevõtteid 2, 2018. a ja 2019. a 3 ettevõtet, neist ühe ettevõtte puhul oli tuulealade
püügi osakaal 25%). Kui vaadata eraldi Liivi lahte, siis Liivi lahes on tuuleala püükide osakaal
ettevõtete kogu Liivi lahe püügist märksa suurem, moodustades 2019. aastal keskmiselt 35%,
kusjuures kõigil ettevõtetel jäi see üle 20% ja ühel ettevõttel ka 50%.
2 (6)
Tabel 1. Tuuleala 1 saagi osakaal kogu ettevõtte Liivi lahe püügist (%)
Ettevõte 2017 2018 2019
nr 1 6,4
nr 2 1,5 39,7
nr 3 7,5 39,3 28,2
nr 4 16,6 29,4 33,7
nr 5 5,8 29,5
nr 6 39,4 18,6 50,3
nr 7 58,2
nr 8 43,2 19,7 23,2
nr 9 35,5 27,0
nr 10 27,0 29,3 47,3
nr 11 19,4 12,7 30,5
nr 12 31,2
Keskmine 25,5 24,0 35,0
Püügireisi keskmine saak ja püügihooajad
Kui võrrelda ühe püügireisi kohta saadud saake, siis perioodil 2017-2019 on keskmiselt ühe
püügireisi saagikus Liivi lahes tuulealast 1 väljajääval alal kõrgem kui tuulealal 1. Sama
tulemus on ka tuuleala 2 võrdluses püügiruuduga 28-2 (välja arvatud aastal 2018, mil tuuleala
2 keskmine saak oli suurem kui püügiruudu muudel aladel). Tulemusi võib siin mingil määral
mõjutada tõsiasi, et tuulealadel teostatud püügireiside koguarv on oluliselt väiksem kui
püügiruutudes 28-1 ja 28-2 tervikuna.
Joonis 4. Keskmine saak püügireisi kohta (kg) - Liivi laht.
Joonis 5. Keskmine saak püügireisi kohta (kg) püügiruudus 28-2.
3 (6)
Tuuleala 1 osas on oluline hooajaline erinevus – kevadel toimub intensiivne püük kogu
tuulealal, sügisel (november-detsember) minimaalselt. Tuuleala 1 püügihooaeg kestab
jaanuarist-aprillini, püügi kõrgaeg on veebruar-märts.
Tuulealal 2 püütakse võrreldes tuulealaga 1 pikema perioodi vältel ja nii kevadel kui sügisel.
Sügisperioodil (august-detsember) on püük suurem kui kevadel (veebruar-aprill),
intensiivseimad püügikuud on november ja aprill.
Joonis 6. Püük tuulealadel 1 (TA1) ja 2 (TA2) kuude lõikes, aastatel 2017-2019.
Kirja lisas on toodud väljavõtted laeva satelliitjälgimissüsteemi andmetest (lisad 1-8), kus on
näha kalalaevade liikumine sadamate ja püügipiirkondade vahel (sinine värvus viitab laeva
liikumiskiirusele alla 3 sõlme (traalimiskiirus), punane kiirusele 3-6 sõlme (traalimiskiirus)
ning must kiirusele üle 6 sõlme). Väljavõtetelt on näha olulisemad sadamad, nendesse
liikumisteed ja millistest püügipiirkondadest millistesse sadamatesse minnakse. Samuti on
väljavõtetelt näha Liivi lahe püügi hooajalisus ning asjaolu, et kevadpüügihooajal on praktiliselt
kogu tuuleala 1 intensiivselt traalpüüdjate poolt kasutuses. Tuuleala 2 osas on peamine
püügitegevus koondunud ala kagupoolsesse ossa. Kirjale on lisatud ta kaardikuva (lisa 9), kus
on koondatud tuulealadele jäävad traalitõmbed (musta värviga) aastatel 2017-2019.
Sadamad
Tuulealadel püütud saak on perioodil 2017-2019 lossitud 13 erinevas sadamas, neist Eesti
sadamaid oli 8. Lisaks Eesti sadamatele lossitakse tuulealadel püütud saake Läti, Soome ja
Rootsi sadamates. Lossimiskogustelt edestasid teisi sadamaid Roomassaare, Mõntu ja Virtsu
sadamad.
Tuuleala 1 seisukohast on oluline Roomassaare sadam Saaremaal, kus on lossitud kolme aasta
lõikes keskmiselt 49 % kogu tuuleala 1 saakidest. Aastatel 2018 ja 2019 oli Roomassaare
sadamas lossitud kogusest pool pärit tuulealalt 1. Kolme aasta lõikes keskmiselt 47 % (637 t
2017. a; 924 t 2018. a; 1335 t 2019. a) Roomassaares lossitud kogustest olid pärit tuulealadelt.
Teine olulisem sadam tuuleala 1 saakide lossimise osas on Virtsu sadam Pärnumaal.
Tuuleala 2 seisukohast on oluline Mõntu sadam Saaremaal, kus on kõigil kolmel aastal (2017-
2019) lossitud enamus (79 %) tuulealalt 2 püütud kalast. Mõntu sadamas lossitud kogustest
moodustas tuulealade saak keskmiselt 33 % (465 t 2017. a; 877 t 2018. a; 1080 t 2019. a).
4 (6)
Võimalikku majanduslikku mõju sadamatele, juhul kui tuulealadel ei saaks enam traalida ja
seetõttu peaks vahetama püügipiirkonda ja sellest tulenevalt ka sadamat, tuleks hinnata eraldi.
Majandusnäitajad
Kuna tuulealadel püüdvad ettevõtted ja nende kalalaevad ei püüa ainult tuulealadel, on
keeruline välja tuua just tuulealadel püügiga seonduvaid majandusnäitajaid. Allolevas tabelis
on välja toodud mõned majandusnäitajad kogu 18-40 m pikkuste traalpüügi kalalaevade
laevastikusegmendi kohta aastatel 2017 ja 2018 (2019 andmeid veel pole).
Tabel 2. Traalpüügisektori kalalaevade pikkuses 18-40 m valitud majandusnäitajad.
Majandusnäitaja 2017 2018
lossitud kalasaagi koguväärtus 9 508 034 9 887 095
tööjõukulud 3 594 416 2 869 920
ROI (investeeringute tootlus) 2,3 15,3
Kilu ja räime esmakokkuostuhinnad ning tuulealadelt püütud kala väärtus
esmakokkuostuhindades on toodud allolevas tabelis nr 3. Arvestuses on sees ainult kilu ja räime
kogused ja hinnad. Keskmine esmakokkuostuhind on võrreldes 2017. aastaga langenud, kuid
saakide suurenemise tõttu on suurenenud ka kala koguväärtus.
Tabel 3. Kilu ja räime esmakokkuostuhind ning kala väärtus.
Esmakokkuostuhind
(eur/kg) 2017 2018 2019
räim 0,18 0,17 0,17
kilu 0,18 0,18 0,17
Kala väärtus
esmakokkuostuhindades
(eur) 404 397 477 977 619 315
Tuulealadelt püütud kala ekspordiväärtuse hindamiseks on aluseks võetud Ukrainasse
eksporditud kala kogused ja hind 2019. aastal. Hinnad on toodud tabelis 4. Näitlikustamiseks
on eeldatud, et kogu tuulealadelt püütud kilu ja räim eksporditi Ukrainasse. Aastal 2019.
eksporditi Maksu- ja Tolliameti andmetel Ukrainasse Eesti päritolu kilu ja räime tooteid
netokaalus kokku ligikaudu 28 000 tonni, millest ligikaudu 63% oli külmutatud räim, 20%
külmutatud kilu ja 17% vürtsikilu. Sellest lähtuvalt oleks 2019. a tuulealadelt püütud kilu ja
räime Ukrainasse ekspordi väärtus kokku ligikaudu 1,2 miljonit eurot. Võttes arvesse, et
Ukrainasse eksporditakse väga suur osa püütud kilu- ja räimetoodangust, on oluline vaadata
saamata jäänud tulu arvutamisel just eksporthindu, mis peegeldavad traaliettevõtete tegelikke
lõplikke sissetulekuid.
Tabel 4. Kilu ja räime Ukraina ekspordihinnad 2019. aastal.
2019. a külmutatud räime tonni
hind 273 EUR
2019. a külmutatud kilu tonni
hind 263 EUR
2019. a vürtsikilu hind 465 EUR
Kokkuvõttes on Maaeluministeerium seisukohal, et kahe sektori – taastuvenergia ja traalpüük
– majanduslikke huvisid ei peaks vastandama, vaid proovima leida kõigile sobiv kompromiss,
vähendades vajadusel kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga kattuvatel
aladel toimub kõige intensiivsem püük.
5 (6)
Tuleb arvestada, et Liivi lahte jääb ka Pärnumaa planeeringuga ettenähtud tuuleala, mille alal
küll püügiintensiivsus on väiksem, kuid samas tuleb arvestada, et selle täisarendamisel piirab
ka see oluliselt veelgi Liivi lahel püügipiirkondi ja alternatiive püüdjate jaoks ning suurendab
allesjäävate alade koormust (juhul kui tuulealadel püüda ei saa).
Oma 29.10.2020 kirjas nr 6.2-15/1793-4 rõhutasime, et planeeringus välja toodud
avameretuuleparkide ja traalpüügi kattuvatel aladel tuleb leida võimalus traalpüügi jätkumiseks
ka pärast tuulikute püstitamist. Oleme mõistnud, et kaablite süvistamisel või kinnikatmisel
oleks traalpüügi jätkumine ühenduskaablite teedel võimalik. Juhul kui aga ei osutu võimalikuks
traalpüügi jätkamine avameretuuleparkide aladel ja otsustatakse eelistada tuuleenergeetika
arendamist on vajalik välja töötada kompensatsioonimehhanismid traalpüüdjatele, võttes
arvesse potentsiaalselt vähenenud püügist saamata jäävat tulu ning kaasnevaid kulusid teiste
püügipiirkondade kasutamisel, samuti sadamatesse lossitavate koguste langust.
Samuti soovime üle korrata oma varasema seisukoha, mille kohaselt tuleks võimalike
negatiivsete mõjude väljaselgitamiseks kalade rännetele valida sobivad alad, kus tuleks alustada
avamere tuuleparkide rajamisega väikestel pilootaladel, tehes nii eelnevalt kui järgnevalt
vajalikke uuringuid, et seekaudu jõuda informeeritud otsuseni ulatuslikumate tuuleparkide
rajamise võimalikkusest. Kuna räime kudekoondiste liikumine rannikumeres olevatele
koelmutele võib alata juba veebruaris ja kestab maikuuni, siis vastavad uuringud tuleb
kavandada sellele perioodile.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Arvo Aller
maaeluminister
Lisad:
1. VMS_2017_Ikv.PNG
2. VMS_2017_IIkv.PNG
3. VMS_2017_IIIkv.PNG
4. VMS_2017_IVkv.PNG
5. VMS_2018_Ipa.PNG
6. VMS_2018_IIpa.PNG
7. VMS_2019_Ipa.PNG
8. VMS_2019_IIpa.PNG
9. Reisid_2017_2019_Mapinfo.PNG
Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium
Epp Meremaa
625 6204
[email protected]
6 (6)