dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Traalpüügi täiendav analüüs mereala planeeringu tuuleenergeetika aladel

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium · 5. jaanuar 2021
Viit
1.10-17/2021/63-1
Registreeritud
5. jaanuar 2021
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Maaeluministeerium
Saabumis/saatmisviis
DVK
Funktsioon
1.10/S Riigivara haldamine
Sari
1.10-17/S Planeeringutega seotud kirjavahetus
Toimik
1.10-17/2021
Vastutaja
Kristel Marksalu

Failid

  • 📎MeM_V_tuulealad_taust (1).asice6712 KB

Sisu (failidest)

Anneli Ott Rahandusministeerium 05.01.2021 nr 6.2-15/2691-1 Traalpüügi täiendav analüüs mereala planeeringu tuuleenergeetika aladel Austatud proua Ott Riigihalduse minister on oma 23.11.2020 kirjas palunud Maaeluministeeriumil koostada traalpüügi sektorile kaasnevate majanduslike mõjude analüüs juhuks, kui otsustatakse eelistada tuuleenergeetika valdkonna arendamist mereala planeeringus kavandatud tuuleenergeetika ja traalpüügi kattuvatel aladel. Soovisite ka hinnangut järgmistele küsimustele: kumb majandusharu ja millises mahus on riigi vaates antud aladel olulisem?; Kas jätkata tuuleenergeetika alade kavandamist traalpüügiga kattuvatele aladele või loobuda tuuleenergeetika arendamisest osaliselt või täielikult kattuval alal? Kui jah, siis kus on kõige olulisemad alad ühe või teise majandusharu vaates?; Kui jätkata tuuleenergeetika kavandamisega traalpüügiga kattuvatel aladel, siis kas ja mil viisil traalpüüdjate sektorile on vaja kahju kompenseerida? Alljärgnevalt on toodud palutud täiendav analüüs. Vaatlusaluseks perioodiks on võetud aastad 2017-2019. Rahandusministeeriumilt saadud info kohaselt on loobutud tuulealast 3, mistõttu seda ala ei ole analüüsis käsitletud. Lisandunud on innovatsiooniala (tuuleala 4), kuid kuna tuulealal 4 on kattuvus traalpüügiga minimaalne (perioodil 2017-2019 teostati tuulealal 4 kokku kaks püügireisi), siis on ka see ala analüüsist välja jäetud. Koostöös Rahandusministeeriumiga traalpüügisektorile koostatud ja Rahandusministeeriumi poolt väljasaadetud küsimustele, traalpüügiettevõtetele kaasneva majandusliku mõju teada saamiseks, teadaolevalt sektorilt veel tagasisidet tulnud ei ole. Seetõttu on tervikpildi saamisest oluline osa puudu. Ettevõtete püügitegevus tuulealadel Kui vaadata tervet Eesti traalpüügisektorit, siis on aastatel 2017-2019 jätkunud sektori kontsentreerumine, vähenenud on nii püüki teostavate ettevõtete kui ka kalalaevade arv. Samasugune vähenemine on toimunud ka tuulealadel. Teisalt, kui traallaevastiku kogupüük on kõikunud vaadeldavatel aastatel ja püügireiside koguarv on vähenenud, siis tuulealadel on toimunud nii püügireiside arvu kui ka püükide stabiilne kasv. Samuti on tuulealade püügi osakaal kogu Läänemere traalpüügist ja ka osakaal püügiruutude kogupüügist, kuhu tuulealad jäävad, kasvanud. Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734 Läänemere traalpüügi ettevõtete arv 2017-2019 3 Tuulealal 2 püüdnud ettevõtted 5 3 8 Tuulealal 1 püüdnud ettevõtted 9 10 9 Tuulealadel püüki teostanud ettevõtted 11 11 16 Püüki teostanud ettevõtted 17 20 0 5 10 15 20 25 2019 2018 2017 Joonis 1. Läänemere traalpüügi ettevõtete arv 2017-2019. Kalalaevade arv traalpüügis 2017-2019 5 püügireisi teinud kalalaevade arv tuulealal 2 7 5 12 püügireisi teinud kalalaevade arv tuulealal 1 13 16 15 kalalaevu tuulealadel 17 20 28 kokku kalalaevu traalpüügis 28 30 0 5 10 15 20 25 30 35 2019 2018 2017 Joonis 2. Kalalaevade arv traalpüügis 2017-2019. Joonis 3. Läänemere traalisektori püügid 2017-2019. Püügiruut 28-1 on Liivi laht, kuhu jääb tuuleala 1; püügiruut 28-2 jääb Saaremaast läände ning sinna jäävad tuulealad 2 ja 4. Selliseid kalalaevu ei ole, mis oleksid püüdnud ainult tuulealadel. Samuti ei ole selliseid ettevõtteid, kes püüaksid ainult tuulealadel (va 2018 üks ettevõte). Ettevõtete püügitegevus on küllaltki hästi hajutatud, tuulealadelt saadi keskmiselt 9% kogu ettevõtete püügist, samas on ettevõtteid, kellel tuulealade püük võib moodustada kogu nende püügist üle 15% (2017 oli selliseid ettevõtteid 2, 2018. a ja 2019. a 3 ettevõtet, neist ühe ettevõtte puhul oli tuulealade püügi osakaal 25%). Kui vaadata eraldi Liivi lahte, siis Liivi lahes on tuuleala püükide osakaal ettevõtete kogu Liivi lahe püügist märksa suurem, moodustades 2019. aastal keskmiselt 35%, kusjuures kõigil ettevõtetel jäi see üle 20% ja ühel ettevõttel ka 50%. 2 (6) Tabel 1. Tuuleala 1 saagi osakaal kogu ettevõtte Liivi lahe püügist (%) Ettevõte 2017 2018 2019 nr 1 6,4 nr 2 1,5 39,7 nr 3 7,5 39,3 28,2 nr 4 16,6 29,4 33,7 nr 5 5,8 29,5 nr 6 39,4 18,6 50,3 nr 7 58,2 nr 8 43,2 19,7 23,2 nr 9 35,5 27,0 nr 10 27,0 29,3 47,3 nr 11 19,4 12,7 30,5 nr 12 31,2 Keskmine 25,5 24,0 35,0 Püügireisi keskmine saak ja püügihooajad Kui võrrelda ühe püügireisi kohta saadud saake, siis perioodil 2017-2019 on keskmiselt ühe püügireisi saagikus Liivi lahes tuulealast 1 väljajääval alal kõrgem kui tuulealal 1. Sama tulemus on ka tuuleala 2 võrdluses püügiruuduga 28-2 (välja arvatud aastal 2018, mil tuuleala 2 keskmine saak oli suurem kui püügiruudu muudel aladel). Tulemusi võib siin mingil määral mõjutada tõsiasi, et tuulealadel teostatud püügireiside koguarv on oluliselt väiksem kui püügiruutudes 28-1 ja 28-2 tervikuna. Joonis 4. Keskmine saak püügireisi kohta (kg) - Liivi laht. Joonis 5. Keskmine saak püügireisi kohta (kg) püügiruudus 28-2. 3 (6) Tuuleala 1 osas on oluline hooajaline erinevus – kevadel toimub intensiivne püük kogu tuulealal, sügisel (november-detsember) minimaalselt. Tuuleala 1 püügihooaeg kestab jaanuarist-aprillini, püügi kõrgaeg on veebruar-märts. Tuulealal 2 püütakse võrreldes tuulealaga 1 pikema perioodi vältel ja nii kevadel kui sügisel. Sügisperioodil (august-detsember) on püük suurem kui kevadel (veebruar-aprill), intensiivseimad püügikuud on november ja aprill. Joonis 6. Püük tuulealadel 1 (TA1) ja 2 (TA2) kuude lõikes, aastatel 2017-2019. Kirja lisas on toodud väljavõtted laeva satelliitjälgimissüsteemi andmetest (lisad 1-8), kus on näha kalalaevade liikumine sadamate ja püügipiirkondade vahel (sinine värvus viitab laeva liikumiskiirusele alla 3 sõlme (traalimiskiirus), punane kiirusele 3-6 sõlme (traalimiskiirus) ning must kiirusele üle 6 sõlme). Väljavõtetelt on näha olulisemad sadamad, nendesse liikumisteed ja millistest püügipiirkondadest millistesse sadamatesse minnakse. Samuti on väljavõtetelt näha Liivi lahe püügi hooajalisus ning asjaolu, et kevadpüügihooajal on praktiliselt kogu tuuleala 1 intensiivselt traalpüüdjate poolt kasutuses. Tuuleala 2 osas on peamine püügitegevus koondunud ala kagupoolsesse ossa. Kirjale on lisatud ta kaardikuva (lisa 9), kus on koondatud tuulealadele jäävad traalitõmbed (musta värviga) aastatel 2017-2019. Sadamad Tuulealadel püütud saak on perioodil 2017-2019 lossitud 13 erinevas sadamas, neist Eesti sadamaid oli 8. Lisaks Eesti sadamatele lossitakse tuulealadel püütud saake Läti, Soome ja Rootsi sadamates. Lossimiskogustelt edestasid teisi sadamaid Roomassaare, Mõntu ja Virtsu sadamad. Tuuleala 1 seisukohast on oluline Roomassaare sadam Saaremaal, kus on lossitud kolme aasta lõikes keskmiselt 49 % kogu tuuleala 1 saakidest. Aastatel 2018 ja 2019 oli Roomassaare sadamas lossitud kogusest pool pärit tuulealalt 1. Kolme aasta lõikes keskmiselt 47 % (637 t 2017. a; 924 t 2018. a; 1335 t 2019. a) Roomassaares lossitud kogustest olid pärit tuulealadelt. Teine olulisem sadam tuuleala 1 saakide lossimise osas on Virtsu sadam Pärnumaal. Tuuleala 2 seisukohast on oluline Mõntu sadam Saaremaal, kus on kõigil kolmel aastal (2017- 2019) lossitud enamus (79 %) tuulealalt 2 püütud kalast. Mõntu sadamas lossitud kogustest moodustas tuulealade saak keskmiselt 33 % (465 t 2017. a; 877 t 2018. a; 1080 t 2019. a). 4 (6) Võimalikku majanduslikku mõju sadamatele, juhul kui tuulealadel ei saaks enam traalida ja seetõttu peaks vahetama püügipiirkonda ja sellest tulenevalt ka sadamat, tuleks hinnata eraldi. Majandusnäitajad Kuna tuulealadel püüdvad ettevõtted ja nende kalalaevad ei püüa ainult tuulealadel, on keeruline välja tuua just tuulealadel püügiga seonduvaid majandusnäitajaid. Allolevas tabelis on välja toodud mõned majandusnäitajad kogu 18-40 m pikkuste traalpüügi kalalaevade laevastikusegmendi kohta aastatel 2017 ja 2018 (2019 andmeid veel pole). Tabel 2. Traalpüügisektori kalalaevade pikkuses 18-40 m valitud majandusnäitajad. Majandusnäitaja 2017 2018 lossitud kalasaagi koguväärtus 9 508 034 9 887 095 tööjõukulud 3 594 416 2 869 920 ROI (investeeringute tootlus) 2,3 15,3 Kilu ja räime esmakokkuostuhinnad ning tuulealadelt püütud kala väärtus esmakokkuostuhindades on toodud allolevas tabelis nr 3. Arvestuses on sees ainult kilu ja räime kogused ja hinnad. Keskmine esmakokkuostuhind on võrreldes 2017. aastaga langenud, kuid saakide suurenemise tõttu on suurenenud ka kala koguväärtus. Tabel 3. Kilu ja räime esmakokkuostuhind ning kala väärtus. Esmakokkuostuhind (eur/kg) 2017 2018 2019 räim 0,18 0,17 0,17 kilu 0,18 0,18 0,17 Kala väärtus esmakokkuostuhindades (eur) 404 397 477 977 619 315 Tuulealadelt püütud kala ekspordiväärtuse hindamiseks on aluseks võetud Ukrainasse eksporditud kala kogused ja hind 2019. aastal. Hinnad on toodud tabelis 4. Näitlikustamiseks on eeldatud, et kogu tuulealadelt püütud kilu ja räim eksporditi Ukrainasse. Aastal 2019. eksporditi Maksu- ja Tolliameti andmetel Ukrainasse Eesti päritolu kilu ja räime tooteid netokaalus kokku ligikaudu 28 000 tonni, millest ligikaudu 63% oli külmutatud räim, 20% külmutatud kilu ja 17% vürtsikilu. Sellest lähtuvalt oleks 2019. a tuulealadelt püütud kilu ja räime Ukrainasse ekspordi väärtus kokku ligikaudu 1,2 miljonit eurot. Võttes arvesse, et Ukrainasse eksporditakse väga suur osa püütud kilu- ja räimetoodangust, on oluline vaadata saamata jäänud tulu arvutamisel just eksporthindu, mis peegeldavad traaliettevõtete tegelikke lõplikke sissetulekuid. Tabel 4. Kilu ja räime Ukraina ekspordihinnad 2019. aastal. 2019. a külmutatud räime tonni hind 273 EUR 2019. a külmutatud kilu tonni hind 263 EUR 2019. a vürtsikilu hind 465 EUR Kokkuvõttes on Maaeluministeerium seisukohal, et kahe sektori – taastuvenergia ja traalpüük – majanduslikke huvisid ei peaks vastandama, vaid proovima leida kõigile sobiv kompromiss, vähendades vajadusel kavandatavaid tuuleenergeetika alasid seal, kus traalpüügiga kattuvatel aladel toimub kõige intensiivsem püük. 5 (6) Tuleb arvestada, et Liivi lahte jääb ka Pärnumaa planeeringuga ettenähtud tuuleala, mille alal küll püügiintensiivsus on väiksem, kuid samas tuleb arvestada, et selle täisarendamisel piirab ka see oluliselt veelgi Liivi lahel püügipiirkondi ja alternatiive püüdjate jaoks ning suurendab allesjäävate alade koormust (juhul kui tuulealadel püüda ei saa). Oma 29.10.2020 kirjas nr 6.2-15/1793-4 rõhutasime, et planeeringus välja toodud avameretuuleparkide ja traalpüügi kattuvatel aladel tuleb leida võimalus traalpüügi jätkumiseks ka pärast tuulikute püstitamist. Oleme mõistnud, et kaablite süvistamisel või kinnikatmisel oleks traalpüügi jätkumine ühenduskaablite teedel võimalik. Juhul kui aga ei osutu võimalikuks traalpüügi jätkamine avameretuuleparkide aladel ja otsustatakse eelistada tuuleenergeetika arendamist on vajalik välja töötada kompensatsioonimehhanismid traalpüüdjatele, võttes arvesse potentsiaalselt vähenenud püügist saamata jäävat tulu ning kaasnevaid kulusid teiste püügipiirkondade kasutamisel, samuti sadamatesse lossitavate koguste langust. Samuti soovime üle korrata oma varasema seisukoha, mille kohaselt tuleks võimalike negatiivsete mõjude väljaselgitamiseks kalade rännetele valida sobivad alad, kus tuleks alustada avamere tuuleparkide rajamisega väikestel pilootaladel, tehes nii eelnevalt kui järgnevalt vajalikke uuringuid, et seekaudu jõuda informeeritud otsuseni ulatuslikumate tuuleparkide rajamise võimalikkusest. Kuna räime kudekoondiste liikumine rannikumeres olevatele koelmutele võib alata juba veebruaris ja kestab maikuuni, siis vastavad uuringud tuleb kavandada sellele perioodile. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Arvo Aller maaeluminister Lisad: 1. VMS_2017_Ikv.PNG 2. VMS_2017_IIkv.PNG 3. VMS_2017_IIIkv.PNG 4. VMS_2017_IVkv.PNG 5. VMS_2018_Ipa.PNG 6. VMS_2018_IIpa.PNG 7. VMS_2019_Ipa.PNG 8. VMS_2019_IIpa.PNG 9. Reisid_2017_2019_Mapinfo.PNG Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium Epp Meremaa 625 6204 [email protected] 6 (6)
Allikas: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium dokumendiregister →