eie 18.12.2020 * r 9-2/7274-2 *
Harjumaa Omavalitsuste Liit
[email protected] Meie 12.01.2021 nr 1.15-5/2020/7805-2
Liiklusohutust parandavatest
õigusaktimuudatustest
Austatud Andre Sepp
Justiitsministeerium edastas Teie ettepanekud liiklusohutuse parandamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile.
Teete oma kirjas ettepaneku täiendada kehtivaid õigusakte selliselt, et kasutada oleks võimalik ka
radartehnoloogial põhinevaid automaatseid kiirusmõõtureid.
Selgitame, et põhjus, miks 2007. aastal võeti suund lasertehnoloogial põhinevatele
kiirusmõõtesüsteemidele peitub asjaolus, et radartehnoloogial põhinevate seadmete pakkujad ei
suutnud tõendada, kuidas tehakse kindlaks ning märgistatakse salvestisel sõiduk, mille kiirust
mõõdeti. Kuna radarseade töötab Doppleri efekti põhimõttel ja kiirekimpu ei tohi jääda teisi
sõidukeid ning arvestades seda, et kiired hajuvad, ei olnud täie õiguskindlusega võimalik
tuvastada, kas seade mõõtis lähimat, kiiremat või suuremat sõidukit. Sellest tulenevalt oli
radarseade asulatingimustes mitmel sõidurajal kulgeva tiheda liikluse korral raskesti või üldse
mitte kasutatav.
Mööname, et tänaseks on tehnika arenenud ja võimalik, et on olemas radartehnoloogial põhinevad
mõõteseadmed, mis suudavad tõsikindlalt mõõta ja fotol ära näidata, millise sõiduki kiirust
mõõdeti, sarnaselt täna kasutusel olevatele laserseadmetele. Eeldatavalt oleks radarseadmega
mõõtesüsteemi soetamine odavam, aga radarseadmete kasutusele võtmisega kaasneks vajadus
vastava mõõtemetoodika koostamiseks ja kehtestamiseks ning kaasnevalt uue infosüsteemi
arendamiseks või olemasoleva täiendamiseks.
Olemasolevas Transpordiameti infosüsteemis puudub täna võimekus võtta vastu mõnes muus
formaadis juhtumeid, kui seda edastavad olemasolevad kaamerad, samuti ei ole neid võimalik
menetleda PPA hoiatusmenetluse infosüsteemis. Olemasolevate infosüsteemide arendamise või
uue infosüsteemi loomise ja mõõtmise metoodika loomise kulusid pole seni hinnatud, samas ei
ole välistatud, et riigi vaates võib radarseadmete kasutusele võtmine kokkuvõttes osutuda
kulukamaks, kui lasertehnoloogial põhinevate seadmete soetamine.
Enne õigusaktide täiendamise juurde asumist tuleks meie hinnangul uurida, millise võimekusega
radarseadmeid on võimalik soetada ning milliseks kujuneksid nende seadmete infosüsteemi
liidestamise ning mõõtmise metoodika väljatöötamise kulud.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 /
[email protected] / www.mkm.ee
Registrikood 70003158
Teete oma kirjas ka ettepaneku täiendada õigusakte selliselt, et kasutusele saaks võtta keskmist
kiirust mõõtvad automaatsed kiirusmõõturid. Keskmist kiirust mõõtvate süsteemide
kasutuselevõtu üle peeti diskussiooni liiklusohutusprogrammi 2020-2023 elluviimiskava
koostamisel ja Siseministeeriumi, kui liiklusjärelevalvet korraldava ministeeriumi ettepanekul
jäeti teema siiski elluviimiskavast välja. Keskmist kiirust mõõtvate süsteemide kasutuselevõtuks
ei piisa pelgalt õiguslike aluste loomisest, lisaks on vajalik teelõigu kiiruse kontrolli süsteemi
projekteerimine, mis hõlmab endas lõikude valikut, vajalike andmete kogumist enne ja pärast
analüüsi jaoks, kogutavate andmete edastamist ja menetlussüsteemide arendamist selliselt, et
tekiks võimalus muutunud andmekoosseisu ja suuremate andmehulkade töötlemiseks. Kui
Siseministeerium peaks siiski otsustama ette võtta keskmist kiirust mõõtvate süsteemide
kasutuselevõtu võimaldamise, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium valmis
Siseministeeriumi selles protsessis igati toetama.
Teie ettepaneku kohta kehtestada regulatsioon, mille kohaselt tekiks kohalikel omavalitsustel oma
haldusterritooriumile automaatsete kiirusmõõtesüsteemide paigaldamise võimalus ning
automaatsete kiirusmõõturite abil saadavatest trahvisummadest hüvitataks mõõturi paigaldanud
omavalitsusele selle soetamise ja haldamise kulud, või kehtestataks neis trahvisummades
kohalikule omavalitsusele laekuva osa määr või määra arvestamise valem. Siinkohal on meil hea
meel tõdeda, et Siseministeerium on juba välja töötanud väärteomenetluse seadustiku,
liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega saavad kohalikud
omavalitsused nende paigaldatud automaatsete liiklusjärelevalvesüsteemidega fikseeritud
rikkumiste eest laekuvast trahvitulust 50% kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Meile teadaolevalt
on eelnõu läbinud ministeeriumide vahelise kooskõlastusringi, selle kohta on küsitud arvamust ka
Eesti Linnade ja Valdade Liidult ning eelnõu on edastamisel Justiitsministeeriumile
kooskõlastamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Ain Tatter
teede- ja raudteeosakonna juhataja
isaadressaadid: Siseministeerium
*
2 (3)
Mait Klein
625 6379
[email protected]
3 (3)